Rebasmäe loodusala (Rebasmäe hoiuala) kaitsekorralduskava kinnitamine

KOR R A L D U S

19. detsember 2023 nr 1-3/23/680

Rebasmäe loodusala (Rebasmäe hoiuala)

kaitsekorralduskava kinnitamine

Looduskaitseseaduse § 25 lõike 2, keskkonnaministri 02.11.2022 määruse nr 50 „Kaitsekorralduskava koostamise ja kinnitamise kord ning kaitsekorralduskava kinnitaja

määramine” § 2 lõike 1 ja § 5 lõike 1-2 ning keskkonnaministri 30.09.2020 määruse nr 47 „Keskkonnaameti põhimäärus” § 9 lõike 2 punkti 4 alusel:

1. kinnitan „Rebasmäe loodusala (Rebasmäe hoiuala) kaitsekorralduskava”; 2. asjaomastel asutustel arvestada punktiga 1 kinnitatud kaitsekorralduskavas nimetatud

ala kaitse korraldamisel, sealhulgas kaitsekorralduslike tegevuste planeerimisel ja teostamisel, kinnitatud kaitsekorralduskavaga;

3. looduskaitse planeerimise osakonna juhtivspetsialistil korraldada tegevuskava

avaldamine Keskkonnaameti koduleheküljel.

(allkirjastatud digitaalselt) Leelo Kukk peadirektori asetäitja

Saata/teadmiseks: Kliimaministeerium, Riigimetsa Majandamise Keskus

Kadri Kasuk

spetsialist looduskaitse planeerimise osakond

„Vaade Rebasmäe hoiualale“ Kadri Kasuk

Keskkonnaamet 2023

Rebasmäe loodusala

(Rebasmäe hoiuala)

kaitsekorralduskava

KINNITATUD Keskkonnaameti peadirektori asetäitja 19.12.2023 korraldusega nr 1-3/23/680

2

Sisukord

1. Ala iseloomustus ........................................................................................................................ 4 1.1 Elupaikade inventuur ........................................................................................................ 5 1.2 Riiklik seire ja vajalikud uuringud.................................................................................... 7

2. Väärtused ja kaitse-eesmärgid................................................................................................. 7 2.1. Läikiv kurdsirbik.............................................................................................................. 7

2.2. Kollane kivirik ................................................................................................................. 8 2.3. Elupaigad ......................................................................................................................... 8

3. Kavandatavad kaitsekorralduslikud tegevused ................................................................... 11

3.3. Hoiuala tähistamine........................................................................................................ 13

Kasutatud allikad ........................................................................................................................ 14

3

Kasutatud lühendid

KeA – Keskkonnaamet

KAUR – Keskkonnaagentuur

ELF – Eestimaa Looduse Fond

KKK – kaitsekorralduskava

LoA – loodusala (loodusdirektiivi I ja II lisas nimetatud elupaigatüüpide või liikide kaitseks asutatud

ala) LoD – loodusdirektiiv (käsitleb ohustatud elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku

kaitsepõhimõtteid)

EELIS – Eesti looduse infosüsteem

4

1. ALA ISELOOMUSTUS

Rebasmäe loodusala on moodustatud märgade metsade ja lammisoode kaitseks. Alale jääb ohustatud taimeliigi kollase kiviriku

kasvukoht, ühtlasi on alalt leitud samblaliiki läikivat kurdsirbikut. Kaitsekorralduskavaga tehakse ettepanek muuta ala looduskaitsealaks

ning tagada elupaikade looduslik areng terviklikumalt.

Kaitstava(te) ala(de) nimi/nimed Rebasmäe hoiuala (KLO2000127)

Loodusala nimi Rebasmäe loodusala (EE0080212)

Pindala 32,1 ha

Asukoht ja piirid https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/looduskaitse

Kaitsekord

„Hoiualade kaitse alla võtmine Põlva maakonnas”

https://www.riigiteataja.ee/akt/118012022017 ja Looduskaitseseadus § 32 ja 33 https://www.riigiteataja.ee/akt/129062022007?leiaKehtiv

Koostaja nimi Kadri Kasuk

Koostamise aasta 2023

Kaitsekorralduskava koostamise kord „Kaitsekorralduskava koostamise ja kinnitamise kord ning kaitsekorralduskava kinnitaja määramine” https://www.riigiteataja.ee/akt/104112022001

Kaitsekorralduskava annab soovitused kaitstava ala valitsejale kaitse-eesmärkide saavutamise parimatest viisidest, kuid ei loo õigusi

ega kohustusi kolmandatele isikutele. Rebasmäe loodusala (Rebasmäe hoiuala) KKK on koostatud tähtajatult. Kava vaadatakse üle ja

uuendatakse põhjendatud juhtudel väärtuste kaitse tagamise eesmärgil lähtuvalt tulemuslikkuse hindamise või uue inventuuri andmetest.

5

1.1 Elupaikade inventuur

Esmane elupaikade inventuur toimus alal 1997. aastal Eestimaa Looduse Fondi (ELF) projekti „Eesti märgalade kaitse- ja majandamise

strateegia" raames. Inventeerijateks olid Jaanus Paal ja Kai Vellak. Kokku inventeeriti Rebäsmäe oja alamjooksu lammimetsi 14,2 ha ja

2,9 ha siirdesoo- ja rabametsi. Elupaigana on nimetatud lammimetsi, kuid määranguks on pandud 9080* ehk soostuvad- ja

soolehtmetsad. Lisaks on 2012. aastal inventeerinud Eerik Leibak hoiualal 8,5 ha lammisood ja 1,8 ha ulatuses degradeerunud luhta.

Tegu on kinnikasvava endise paisjärvega. Veel on 2016. aasta allikasooelupaikade inventuuri käigus registreeritud kaks 1,6 ha suurust

allikasoo elupaika (kokku 3,2 ha). Esimene (idapoolsem) on hinnatud väga hea seisundiga ning teine (läänepoolsem) on kehvema

kvaliteediga, kuna on mõjutatud kuivendamisest ja mainitud on võsastumist. Eesti looduse infosüsteemis on 2023. aasta oktoobrikuu

seisuga kirjas, et Rebasmäe hoiualal esineb elupaika 9080* kokku 27,9 ha ja elupaika 7160 3,2 ha.

2023. aasta märtsikuus teostasid hoiualal välitöid Keskkonnaameti spetsialistid Kadri Kasuk ja Tarmo Evestus, eesmärgiga kontrollida

kaitse-eesmärgiks oleva 9080* elupaiga levikut. Hoiuala iseloomustab liigniiskus, kuna Rebasmäe oja voolab lammiorus ja on suurvee

aegu üleujutatud. Muldadest levivad sügav lammi-madalsoomuld, sügav madalsoosmuld, sügav siirdesoomuld ja vähemal määral

nõrgalt leetunud huumuslik leedemuld. Turbakiht on pea kogu alal üle 100 cm. Kohati esineb väiksemaid soolaike. Hoiuala on kas lage

(soovik), aeglaselt võsastuv või keskealiste puistutega. Üksikud puistud on kas valmivad või küpsed. Puistud on enamasti üherindelised,

alusmets tavaliselt puudub. Kasvukohtadest on esindatud jänesekapsa, jänesekapsa-kõdusoo, jänesekapsa-pohla, lodu, madalsoo,

mustika-kõdusoo, pohla ja sõnajala. Ojaäärsed metsad on lammimetsailmelised. Ilmselt on tegu mahajäetud lamminiitudele aeglaselt

arenevate lammimetsadega. Maa-ameti 1993. a ortofoto järgi on näha, et kaitseala on valdavalt lage ja kohati kaetud põõsastikega (vt

joonis 1).

Kokkuvõtvalt saab öelda, et loodusalal ei paikne soostuvaid ja soo-lehtmetsi (9080*). Tinglikult saab potentsiaalseks 9080* elupaigaks

inventeerida vaid 0,3 ha suuruse ala. Natura standardandmebaasis on aga elupaiga levikuks toodud 31 ha, esinduslikkusega B. Kaitseala

metsad on loodusliku arengu tulemusel tekkinud, neid pole majandatud. Seetõttu võib elupaikadega seotud andmeid lugeda teaduslikuks

veaks. Hoiuala potentsiaal seisneb soode ja kujunevate lammimetsade elupaikade kaitsel ning nendega seotud liikide kaitsel (joonis 2).

6

Joonis 1. Maa-ameti 1993. a ortofoto

7

1.2 Riiklik seire ja vajalikud uuringud

Hoiualal teostati 2022. aastal kaitsealuste soontaimede liigiseiret. Seire eesmärgiks on koguda andmeid I ja II kategooria kaitsealuste

soontaimeliikide populatsioonide kohta, et pakkuda infot nende liikide Eesti asurkonna seisundi ja seisundi muutuste ning ohustatuse

hindamiseks. Hoiualal käigus loendati 215 kollast kivirikku (seirekoht KLO9303326). Populatsiooni elujõulisust hinnati stabiilseks ja

heaks. Samas seirekohas täheldati ka üksikute III kaitsekategooria soo-neiuvaipade esinemist.

Vajalik on läbi viia inventuur kaitse-eesmärgiks oleva läikiva kurdsirbiku seisundi välja selgitamiseks.

2. VÄÄRTUSED JA KAITSE-EESMÄRGID

Rebasmäe hoiuala kaitse-eesmärk on EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüübi - soostuvate ja soo-lehtmetsade

(9080*) ning II lisas nimetatud liikide - läikiva kurdsirbiku (Hamatocaulis vernicosus) ja kollase kiviriku (Saxifraga hirculus)

elupaikade kaitse. Järgnevalt kirjeldatakse lühidalt kaitseväärtusi. Seejärel on tabelis määratletud kaitse-eesmärgid, loodusala

kaitseväärtuste hoidmisega seotud kaitse-eesmärgid, soodsa looduskaitselise seisundi saavutamist või hoidmist mõjutavad tegurid ning

nende ärahoidmiseks või leevendamiseks ettenähtavad meetmed, samuti kaitsetegevuse oodatavad tulemused kaitsekorralduskava

perspektiivis.

2.1. Läikiv kurdsirbik

Läikiv kurdsirbik (Hamatocaulis vernicosus) kasvab madalsoodes, soostunud niitudel ja allikalistel kohtadel. Eestis täpsustamata

arvukusega samblaliik kuulub III kaitsekategooriasse ja loodusdirektiivi II lisasse. Läikiv kurdsirbik annab aimu vääriselupaigast, olles

selle indikaatoriks. EELIS andmetel on seisuga mai 2023 registreeritud vaid 36 läikiva kurdsirbiku kasvukohta Eestis, seega on tegu

olulise kasvukohaga. Läikiva kurdsirbiku peamisteks ohuteguriteks on veerežiimi muutused ning veekogu eutrofeerumine või muu

veekvaliteedi muutus. Liigi seisund hoiualal pole teada.

8

2.2. Kollane kivirik

Kollane kivirik (Saxifraga hirculus) kasvab meil peamiselt siirdesoodel, vähem ka madalsoodes ja õõtsikutel, madalama rohuga

paikades. Ei sobi kõrgekasvuliste tarnadega või pidevalt vee all olevad elupaigad. Kollane kivirik väldib ka kuivemaid soostunud niite,

tihedamalt võsastunud või metsastunud alasid ning rabasid. Hemerofoobse liigina pelgab ta tugevat inimmõju. Peamisteks ohuteguriteks

on elupaikade kuivendamine ehk veerežiimi muutmine ja võsastumine. Säilinud populatsioonides on enamasti vähe taimi. Hävimisohus

liigina on kollane kivirik kaitstavate liikide II kategoorias ning Eesti punase raamatu II, ohualdiste kategoorias. Rebasmäe hoiuala

kollase kiviriku populatsiooni elujõulisust hinnati 2022. aasta seire tulemusel stabiilseks ja heaks.

2.3. Elupaigad

Soostuvate ja soo-lehtmetsade (9080*) elupaigatüüpi kuuluvad tasasel maal, laugetes nõgudes või nõlvade jalameil kasvavad metsad,

kus põhjavesi on maapinna lähedal. Põhjavee tase on muutuv: kevadeti sageli maapinnal, suvel sügavamal (Paal 2007). Nendele

metsadele on omane erineva veetasemega laikude esinemine ja sellest tulenev taimkatte mosaiiksus. Puud on sageli mätastel.

Kaitsekorralduskava koostamisel täpsustatud andmetel ei vasta metsad soostuvate ja soo-lehtmetsade elupaigatüübi tunnustele, tinglikult

saab potentsiaalseks 9080* elupaigaks inventeerida 0,3 ha suuruse ala. Eeldusel, et metsad saavad looduslikult areneda, kujunevad neist

pigem lammi-lodumetsa (91E0*) elupaigad. Need elupaigad asuvad alati ojade-jõgede (harvem järvede) läheduses ning on ajuti

üleujutatud. Vooluvee setete kandumine metsa eristab neid soo-lehtmetsadest (9080*). Üleujutusala äärtes valitseb tavaliselt sookask,

toitainerikkamad kohad hõivavad sanglepikud ja saarikud ning teises rindes leidub sageli kuuski. Looduslikus lammi-lodumetsas on

tavaliselt ohtralt kuivanud ja mädanevat puitu, sest üleujutused tekitavad tugeva häiringurežiimi. Hinnanguliselt 10 ha metsi liigitub

potentsiaalseks 91E0* elupaigaks. Metsad vajavad aega vanuse tõusuks ja looduslikule metsale omaste struktuurielementide

(mitmerindelisus, erinevas astmes lamapuu jne) tekkeks. Märjemad madalamad kohad on soised, kohati on metsad siirdesoo- ja

rabametsa (elupaigatüübi 91D0*) ilmelised, kohati esineb siirde- ja õõtsiksoo (7140) või ka allikasoo (7160) laigukesi.

Siirdesoo- ja rabametsade puude liituvus on suurem kui 0,3 ja puude keskmine kõrgus küünib üle 4 meetri, turbalasundi tüsedus on

üle 30 cm (Paal 2007). Mitmekesiseid taimekooslusi hõlmavaid siirde- ja õõtsiksoid leidub kõigis suuremates sookompleksides väikeste

kildudena, tavaliselt madalsoode ja rabaalade vahel. Allikad ja allikasood paiknevad seal, kus põhjavesi voolab või igritseb maapinnale

– nõlvade ning veerude jalamil või veekogude kalda-alal. Allikasoo erilisele, väga liigirikkale taimestikule loobki tingimusi hapniku- ja

mineraaliderikas vesi, mis imbub läbi mineraalpinnase ja seda katva turbakihi. (Loodusveeb, 2023).

9

Tabel 2. Rebasmäe loodusalal kaitse-eesmärgiks olevate väärtuste koondtabel.

Kaitse-väärtus1

Seisund2

(pindala/esin

dus-likkus)

Kaitse-eesmärk3 Mõjutegurid Meetmed Oodatav tulemus4

Märkused

Panus

üldpindalasse /

SDF-i (%)5

Liigid

Läikiv kurd-

sirbik

LKS – III; KE – jah, LoD – II, LoA – jah

1997. a kaardistatud 26,5 ha / 2023 elupaigad säilinud.

Andmete täpsustamine 26,5 ha.

Veerežiimi muutused

Hoiuala territooriumi looduslikule arengule jätmine. Inventuur 26,5 ha

Andmed on täpsustunud 26,5 ha ulatuses.

Kollane kivirik

LKS – II; KE – jah, LoD – II, LoA – jah

2016. a 40 taime; 2022. a seisund stabiilne ja hea 0,05 ha / 215 taime

0,05 ha suurune kasvukoht on heas seisundis; täpsustada ca 9 ha suurusel soisemal alal, kas liik kasvab ka seal.

Veerežiimi muutmine, võsastumine.

Hoiuala territooriumi looduslikule arengule jätmine, vajadusel võsa eemaldamine.

Säilinud on heas seisundis kasvukoht vähemalt 0,05 ha; andmed on täpsustunud populatsiooni arvukuse ja seisundi osas ca 9 ha suurusel soisemal alal.

1 LKS – kaitsekategooria looduskaitseseaduse alusel;

KE (jah/ei) – on või ei ole hoiuala kaitse-eesmärk;

LoD – loodusdirektiivi lisa number;

LoA (jah/ei) – on või ei ole loodusala kaitse-eesmärk 2 Elupaigatüübi esinduslikkus: A – väga hea, B – hea, C – arvestatav, p – potentsiaalne 3 Kaitse eesmärk seatakse aastaks 2050 4 Oodatav tulemus seatakse aastaks 2050 ja tulemuslikkust hinnatakse iga 10 aasta tagant 5 2019. a loodusdirektiivi aruande andmete põhjal (https://nature-art17.eionet.europa.eu/article17/habitat/report/)

10

Kaitse-väärtus1

Seisund2

(pindala/esin

dus-likkus)

Kaitse-eesmärk3 Mõjutegurid Meetmed Oodatav tulemus4

Märkused

Panus

üldpindalasse /

SDF-i (%)5

Elupaigad

Soostuvad ja

soo-lehtmetsad

(9080*) KE – jah, LoD – I, LoA – jah

0,3 ha / p Potentsiaalse elupaiga parendamine 0,3 ha.

Veerežiimi muutused Metsaraie

Hoiuala territooriumi looduslikule arengule jätmine. Kaitserežiimi muutmine loodus- kaitsealaks.

Kujunemise potentsiaal on 0,3 ha

Loodusliku arengu käigus võib muutuda teiseks tüübiks.

• 0

Lammi-

lodumetsad

(91E0*) KE – ei, LoD – I, LoA – ei

10 ha /p Potentsiaalse elupaiga parendamine 10 ha.

Veerežiimi muutused Metsaraie

Hoiuala territooriumi looduslikule arengule jätmine. Kaitserežiimi muutmine loodus- kaitsealaks.

Kujunemise potentsiaal on 10 ha

• 0

Allikad- ja

allikasood

(7160) KE – ei, LoD – I, LoA – ei

1,5 ha / A 1,5 ha / B

Elupaigatüübi säilitamine 3 ha.

Veerežiimi muutused

Võsastumine

Hoiuala territooriumi looduslikule arengule jätmine. Kaitserežiimi muutmine loodus- kaitsealaks.

Heas seisundis elupaika on säilinud 3 ha.

• 0,36 / 0,67

Siirde- ja

õõtsiksoo (7140) KE – ei, LoD – I, LoA – ei

6 ha / B Elupaiga säilitamine 6 ha

Veerežiimi muutused

Võsastumine

Hoiuala territooriumi looduslikule arengule jätmine. Kaitserežiimi muutmine loodus- kaitsealaks. Vajadusel võsa eemaldamine.

Heas seisundis elupaika on säilinud 6 ha.

• 0,02 / 0,02

11

3. KAVANDATAVAD KAITSEKORRALDUSLIKUD TEGEVUSED

Vajalike tegevuste tabelisse (tabel 3) on koondatud tööd, mis on vajalikud kaitse-eesmärkide saavutamiseks, tabelit võidakse tulevikus

täiendada. Tabelis on tegevused jaotatud vastavalt tegevuse olulisusele järgmistesse prioriteetsusklassidesse:

1) esimene prioriteet – hädavajalik tegevus, milleta kaitse eesmärkide täitmine planeeritavas ajavahemikus on võimatu, see on

kaitseväärtuste säilimisele ja toimiva ohuteguri kõrvaldamisele suunatud tegevus (taastamine, taasloomine); kaitsekorralduse

tulemuslikkuse hindamiseks vajalik tegevus (inventeerimine);

2) teine prioriteet – vajalik tegevus, mis on suunatud väärtuste taastamisele ja potentsiaalsete ohutegurite kõrvaldamisele;

3) kolmas prioriteet – soovituslik tegevus ehk tegevus, mis aitab kaudselt kaasa väärtuste säilimisele ja taastamisele ning ohutegurite

kõrvaldamisele (infotahvlid, külastustaristu).

Tabel 3. Vajalikud tegevused.

Jrk Tegevuse nimetus Maht Tegevuse tüüp Korraldaja Prioriteet Periood (ühekordne või

korduv tegevus)

Inventuurid, seired, uuringud

1 Läikiva kurdsirbiku inventuur

26,5 ha Inventuur KeA I 2028

2 Kollase kiviriku inventuur 9 ha Inventuur KeA I 2028

3 Soo- ja metsaelupaikade seisundi parendamine

10,3 ha Koosluste seisundi parendamine läbi loodusliku arengu

KeA I 20506

Inventuurid, seired, uuringud

4 Tähiste olemasolu ja seisundi kontrollimine

Kaitsealuste objektide tähistamine, tähiste hooldamine

KeA III 2028

Kavad, eeskirjad

6 Oodatav tulemus seatakse aastaks 2050 ja tulemuslikkust hinnatakse iga 10 aasta tagant

12

Jrk Tegevuse nimetus Maht Tegevuse tüüp Korraldaja Prioriteet Periood (ühekordne või korduv tegevus)

5 Kaitsekorra ja kaitse- eesmärkide muutmine

Kaitsekorra muutmine KeA I 2025

6 Kaitsekorralduskava andmete üle vaatamine ja vajadusel uuendamine

Tegevuskava KeA I 2029

7 Kaitsekorralduskava tulemuslikkuse hindamine

Tegevuskava KeA I 2030

13

3.3. Hoiuala tähistamine

Rebasmäe hoiuala külastamine on madala intensiivsusega. Kaitsealast möödub riivamisi väike

kruusakattega külatee, rohkem teid hoiualale ei jää. Ühtlasi puudub külastusotstarbeline taristu,

samuti ei planeerita seal loodushariduslikke tegevusi ning väärtuste tutvustamist. Kaitseala

peamisteks viibijateks on kohalikud elanikud (maaomanikud) ning üksikud marjulised-seenelised .

Olemasolevate tähiste kohta info puudub. Liikumispiirangutega alasid hoiualal ei ole. Kaitstava

ala piir on näha Maa-ameti geoportaalis kaitstavate loodusobjektide kaardil. Looduses on 1-2

kohta, kuhu on võimalik tähis paigaldada. Samas asub kaitseala orus ja valdavalt niiskes kohas

ning vähese külastamise tõttu pole tähiste paigaldamine otseselt vajalik.

Selleks, et teada, kas alal on tähiseid ja millises seisukorras need on, tuleb välitöö käigus need üle

kontrollida.

KASUTATUD ALLIKAD

EELIS. Kasutamise kuupäev: 26.10.2023, allikas:

https://infoleht.keskkonnainfo.ee/default.aspx?state=3;572247461;est;eelisand;;&com p=objresult=ala&obj_id=-1874634229

KESE. Kasutamise kuupäev: 26.10.2023, allikas: https://kese.envir.ee/kese/welcome.action

Keskkonnaportaal. Kasutamise kuupäev: 26.10.2023, allikas:

https://register.keskkonnaportaal.ee/register/protected-nature-object/7350506

Loodusveeb. Kasutamise kuupäev: 25.10.2023, allikas: https://www.loodusveeb.ee/et

Maa-ameti kaardirakendused, 2023. Kasutamise kuupäev: 26.10.2023, allikas: https://geoportaal.maaamet.ee/est/Kaardirakendused-p2.html

Natura Standardandmebaas. Kasutamise kuupäev: 25.10.2023, allikas:

https://natura2000.eea.europa.eu/

Paal, J., 2007. Loodusdirektiivi elupaigatüüpide käsiraamat. Tallinn: Auratrükk.

Riigikantselei. Riigi Teataja. Kasutamise kuupäev: 26.10.2023, allikas: https://www.riigiteataja.ee/akt/118012022017?leiaKehtiv ja

https://www.riigiteataja.ee/akt/107032023078?leiaKehtiv