KOR R A L D U S

19. detsember 2023 nr 1-3/23/677

Värska nõmmnelgi (Mustoja loodusala)

püsielupaiga kaitsekorralduskava kinnitamine

Looduskaitseseaduse § 25 lõike 2, keskkonnaministri 02.11.2022 määruse nr 50 „Kaitsekorralduskava koostamise ja kinnitamise kord ning kaitsekorralduskava kinnitaja

määramine” § 2 lõike 1 ja § 5 lõike 1-2 ning keskkonnaministri 30.09.2020 määruse nr 47 „Keskkonnaameti põhimäärus” § 9 lõike 2 punkti 4 alusel:

1. kinnitan „Värska nõmmnelgi (Mustoja loodusala) püsielupaiga kaitsekorralduskava”; 2. asjaomastel asutustel arvestada punktiga 1 kinnitatud kaitsekorralduskavas nimetatud

ala kaitse korraldamisel, sealhulgas kaitsekorralduslike tegevuste planeerimisel ja teostamisel, kinnitatud kaitsekorralduskavaga;

3. looduskaitse planeerimise osakonna juhtivspetsialistil korraldada tegevuskava

avaldamine Keskkonnaameti koduleheküljel.

(allkirjastatud digitaalselt) Leelo Kukk

peadirektori asetäitja

Saata/teadmiseks: Kliimaministeerium, Riigimetsa Majandamise Keskus

Kadri Kasuk

spetsialist looduskaitse planeerimise osakond

Keskkonnaamet 2023

Värska nõmmnelgi püsielupaiga

(Mustoja loodusala)

kaitsekorralduskava

KINNITATUD Keskkonnaameti peadirektori asetäitsja 19.12.2023 korraldusega nr 1-3/23/677

2

Sisukord

1. Ala iseloomustus.................................................................................................................. 4 1.1. Seire ja uuritus ............................................................................................................ 4

1.2. Vajalikud uuringud ..................................................................................................... 4 2. Väärtused ja kaitse-eesmärgid ............................................................................................ 5

2.1. Nõmmnelk................................................................................................................... 5 3. Kavandatavad kaitsekorralduslikud tegevused ................................................................... 7

Kasutatud allikad ..................................................................................................................... 8

3

Kasutatud lühendid

EELIS – Eesti looduse infosüsteem

KeA – Keskkonnaamet

KKK – kaitsekorralduskava

LoA – loodusala (loodusdirektiivi I ja II lisas nimetatud elupaigatüüpide või liikide kaitseks

asutatud ala)

LoD – loodusdirektiiv (käsitleb ohustatud elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku

kaitsepõhimõtteid)

RMK – Riigimetsa Majandamise Keskus

4

1. Ala iseloomustus

Värska nõmmnelgi püsielupaik on loodud taimeliigi nõmmnelgi kaitseks. Püsielupaik

moodustab väikese osa suurest Mustoja loodusalast. Peamine kaitsemeede on kasvukohtade

kinnikasvamise vältimine.

Tabel 1. Ala iseloomustus

Kaitstav ala nimi Värska nõmmnelgi püsielupaik

Natura ala Mustoja loodusala (EE0080234)

Pindala 29,2 ha

Asukoht ja piirid

Võru maakond, Setomaa vald, Verhulitsa küla

https://register.keskkonnaportaal.ee/register/protected-nature- object/8984583 https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/looduskaitse

Kaitsekord

„Nõmmnelgi Värska püsielupaiga kaitse alla võtmine ja kaitse- eeskiri” https://www.riigiteataja.ee/akt/129052013033?leiaKehtiv ja

Looduskaitseseadus § 50 https://www.riigiteataja.ee/akt/129062022007?leiaKehtiv

Koostaja nimi Kadri Kasuk

Koostamise aasta 2023

Kaitsekorralduskava

koostamise kord

„Kaitsekorralduskava koostamise ja kinnitamise kord ning kaitsekorralduskava kinnitaja määramine”

https://www.riigiteataja.ee/akt/104112022001

Kaitsekorralduskava annab soovitused kaitstava ala valitsejale kaitse-eesmärkide saavutamise

parimatest viisidest, kuid ei loo õigusi ega kohustusi kolmandatele isikutele. Värska

nõmmnelgi püsielupaiga KKK on koostatud tähtajatult. Kava vaadatakse üle ja uuendatakse

põhjendatud juhtudel väärtuste kaitse tagamise eesmärgil lähtuvalt tulemuslikkuse hindamise

või uue inventuuri andmetest.

1.1. Seire ja uuritus

Nõmmnelgi viimane leiukohavaatlus pärineb aastast 2018, mil toimus kaitsealuste

soontaimede liigiseire: loopealsed ja nõmmed. Püsielupaigas on kolm eraldipaiknevat

kasvukoha killukest, esimeses leiukohas tuvastati 4 puhmikut, teises 12 ja kolmandas vaid 1.

1.2. Vajalikud uuringud

Vajalik on jätkata riikliku seirega, et saada infot populatsiooni seisundist kui ka rakendatud

kaitsemeetmete efektiivsusest.

5

2. Väärtused ja kaitse-eesmärgid

Järgnevalt on lühidalt kirjeldatud kaitseala peamisi kaitseväärtusi. Seejärel on tabelis

määratletud kaitse-eesmärgid, nende saavutamist mõjutavad tegurid ja eesmärkide

saavutamiseks vajalikud tegevused.

2.1. Nõmmnelk

Nõmmnelk kasvab liivikutel, luidetel, loopealsetel ja klibuvallidel, aga ka kuivades

valgusküllastes männimetsades. Tumerohelised igihaljad padjandid koosnevad paljudest

võsudest. Taim kinnitub maapinda tugeva peajuurega, mis vananedes laguneb ning moodustub

mitu uut tütartaime. Juunist augustini ulatuvad padjandist välja õitsvad võsud, kandes valgeid

või roosakaid õisi. (Tuttelberg, 2005).

Nõmmnelki ohustab peamiselt kasvukohtade kinnikasvamine sammalde, samblike ja

kõrrelistega. Metsastumise ja võsastumise tõttu muutuvad ebasoodsaks ka valgusolud.

(Tuttelberg, 2005). Riikliku seire kohaselt soovitatakse kaitsekorraldusliku tegevusena

soodustada häiringuid ja vältida kasvukoha hävitamist (KESE, 2023).

Eestis kasvab kaks alamliiki Dianthus arenarius borussicus ja Dianthus arenarius arenarius.

Teine, haruldasem, on kantud Euroopa Liidu loodusdirektiivi II ja IV lisasse. Eestis kuulub

nõmmnelk II kaitsekategooriasse. Eesti Punase Nimestiku (2018) ohukategooria järgi on ta

ohualtiks tunnistatud. Seni registreeritud leiukohtades asustab taim umbes paarisaja ruutmeetri

suurusi alasid. Seisundi muutusi on raske hinnata, sest varasemad andmed on puudulikud.

(Tuttelberg, 2005).

EELIS andmetel on seisuga november 2023 registreeritud 131 nõmmnelgi leiukohta Eestis,

nendest 91 paiknevad kaitstaval alal.

6

Tabel 2. Värska nõmmnelgi püsielupaiga kaitse-eesmärgiks olevate väärtuste tabel.

Kaitse-

väärtus1

Seisund2

(pindala/esindus-

likkus)

Kaitse-

eesmärk3 Mõju-tegurid Meetmed Oodatav tulemus4

Nõmmnelk

KE – jah,

LoD – II ja

IV, LoA –

jah

2018.a esines kokku

17 puhmikut (kokku

0,03 ha suurusel

alal).

Säilinud on

0,03 ha

suurune liigile

sobilik

kasvukoht,

populatsiooni

arvukus pole

vähenenud.

Kasvukoha

kinnikasvamine,

valgusolude

vähenemine.

Vajadusel

kasvukoha

valgustingimuste

parandamine.

Liigi kasvukoht on

soodsas seisundis ja

populatsiooni arvukus

pole vähenenud.

1 LKS – kaitsekategooria looduskaitseseaduse alusel

KE (jah/ei) – on või ei ole hoiuala kaitse-eesmärk

LoD – loodusdirektiivi lisa number

LoA (jah/ei) – on või ei ole loodusala kaitse-eesmärk 2 Elupaigatüübi esinduslikkus: A – väga hea, B – hea, C – arvesta tav, p – potentsiaalne 3 Kaitse eesmärk seatakse aastaks 2050 4 Oodatav tulemus seatakse aastaks 2050 ja tulemuslikkust hinnatakse iga 10 aasta tagant

3. Kavandatavad kaitsekorralduslikud tegevused

Vajalike tegevuste tabelisse (tabel 3) on koondatud tööd, mis on vajalikud kaitse-eesmärkide

saavutamiseks, tabelit võidakse tulevikus täiendada.

Tabelis on tegevused jaotatud vastavalt tegevuse olulisusele järgmistesse prioriteetsusklassidesse:

1) esimene prioriteet – hädavajalik tegevus, milleta kaitse eesmärkide täitmine planeeritavas ajavahemikus on võimatu, see on kaitseväärtuste säilimisele ja toimiva ohuteguri kõrvaldamisele suunatud tegevus (taastamine, taasloomine); kaitsekorralduse tulemuslikkuse hindamiseks

vajalik tegevus (inventeerimine); 2) teine prioriteet – vajalik tegevus, mis on suunatud väärtuste taastamisele ja potentsiaalsete

ohutegurite kõrvaldamisele; 3) kolmas prioriteet – soovituslik tegevus ehk tegevus, mis aitab kaudselt kaasa väärtuste säilimisele ja taastamisele ning ohutegurite kõrvaldamisele (infotahvlid, külastustaristu).

Tabel 3. Vajalikud tegevused.

Jrk Tegevuse nimetus Maht Tegevuse

tüüp Korraldaja Prioriteet

Periood

(ühekordne või korduv tegevus)

Inventuurid, seired, uuringud

1 Nõmmnelgi kasvutingimuste parandamine

0,03 ha

Paikvaatlus / vajadusel kujundusraie

KeA/RMK I Üks kord kümne aasta tagant

Kavad, eeskirjad

18

Kaitsekorralduskava andmete üle vaatamine ja vajadusel uuendamine

Tegevuskava KeA I 2033

19 Kaitsekorralduskava tulemuslikkuse hindamine

Tegevuskava KeA I 2033

KASUTATUD ALLIKAD

EELIS. Kasutamise kuupäev: 03.11.2023, allikas: https://infoleht.keskkonnainfo.ee/default.aspx?state=2;572247461;est;eelisand;;&com

p=objresult=ala&obj_id=416539182

KESE. Kasutamise kuupäev: 03.11.2023, allikas: https://kese.envir.ee/kese/welcome.action

Keskkonnaportaal. Kasutamise kuupäev: 03.11.2023, allikas: https://register.keskkonnaportaal.ee/register/protected-nature-object/8984583

Natura Standardandmebaas. Kasutamise kuupäev: 06.11.2023, allikas: https://natura2000.eea.europa.eu/

Riigikantselei. Riigi Teataja. Kasutamise kuupäev: 03.11.2023, allikas: https://www.riigiteataja.ee/akt/129052013033?leiaKehtiv ja

https://www.riigiteataja.ee/akt/129062022007?leiaKehtiv

Tuttelberg, E-L., 2005. Eesti Loodus 2005/6. Kasutamise kuupäev: 06.11.2023, allikas: http://eestiloodus.horisont.ee/artikkel1141_1123.html