| Dokumendiregister | Riigimetsa Majandamise Keskus |
| Viit | 3-1.1/6777 |
| Registreeritud | 19.12.2023 |
| Sünkroonitud | 31.12.2025 |
| Liik | Kiri |
| Funktsioon | 3-1.1 |
| Sari | Metsahalduse / Maakasutuse alane kirjavahetus |
| Toimik | |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Keskkonnaamet |
| Saabumis/saatmisviis | Keskkonnaamet |
| Vastutaja | Toomas Haas |
| Originaal | Ava uues aknas |
KOR R A L D U S
18. detsember 2023 nr 1-3/23/674
Elva loodusala (Elva maastikukaitseala, Elva jõe
hoiuala ja Ilusaoja hoiuala) kaitsekorralduskava
kinnitamine
Looduskaitseseaduse § 25 lõike 2, keskkonnaministri 02.11.2022 määruse nr 50
„Kaitsekorralduskava koostamise ja kinnitamise kord ning kaitsekorralduskava kinnitaja määramine” § 2 lõike 1 ja § 5 lõike 1-2 ning keskkonnaministri 30.09.2020 määruse nr 47 „Keskkonnaameti põhimäärus” § 9 lõike 2 punkti 4 alusel:
1. kinnitan „Elva loodusala (Elva maastikukaitseala, Elva jõe hoiuala ja Ilusaoja hoiuala)
kaitsekorralduskava” (lisatud); 2. asjaomastel asutustel arvestada punktiga 1 kinnitatud kaitsekorralduskavas nimetatud ala
kaitse korraldamisel, sealhulgas kaitsekorralduslike tegevuste planeerimisel ja teostamisel, kinnitatud kaitsekorralduskavaga;
3. looduskaitse planeerimise osakonna juhtivspetsialistil korraldada kaitsekorralduskava avaldamine Keskkonnaameti koduleheküljel.
(allkirjastatud digitaalselt) Leelo Kukk
peadirektori asetäitja
Saata: Riigimetsa Majandamise Keskus, Kliimaministeerium
Kaidi Erik
kaitse planeerimise spetsialist looduskaitse planeerimise osakond
1
Vaade Elva maastikukaitsealale. Foto: Kaidi Erik
Keskkonnaamet 2023
Elva loodusala (Elva maastikukaitseala, Elva
jõe hoiuala ja Ilusaoja hoiuala)
kaitsekorralduskava
KINNITATUD Keskkonnaameti peadirektori asetäitja 18.12.2023 korraldusega nr 1-3/23/674
2
SISUKORD
1. SISSEJUHATUS ....................................................................................................................... 6 1.1. Ala iseloomustus .................................................................................................................... 6 1.2. Maaomand ja maakasutus..................................................................................................... 7 1.3. Huvigrupid ............................................................................................................................ 8 1.4. Kaitsekord............................................................................................................................. 8 1.5. Uuritus .................................................................................................................................. 9
1.5.1. Läbiviidud inventuurid ja uuringud .............................................................................. 9
1.5.2. Riiklik seire ................................................................................................................. 10
2. VÄÄRTUSED JA KAITSE EESMÄRGID .......................................................................... 12 2.1. Elustik ................................................................................................................................. 12
2.1.1. Taimed ........................................................................................................................ 14
2.1.2. Seened, samblad, samblikud ....................................................................................... 20 2.1.3. Loomad ....................................................................................................................... 21
2.2. Elustiku kaitseväärtuste koondtabel.................................................................................... 27 2.3. Kooslused ............................................................................................................................ 32
2.3.1. Vähe- kuni kesktoitelised kalgiveelised järved (3140) ............................................... 32
2.3.2. Jõed ja ojad (3260) ...................................................................................................... 33 2.3.3. Liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (6270*) ........................................................... 36 2.3.4. Niiskuslembesed kõrgrohustud (6430) ....................................................................... 36
2.3.5. Lamminiidud (6450) ................................................................................................... 37 2.3.6. Aas- rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud (6510)...................................................... 38
2.3.7. Siirde- ja õõtsiksood (7140) ........................................................................................ 38 2.3.8. Allikad ja allikasood (7160)........................................................................................ 39 2.3.9. Liigirikkad madalsood (7230)..................................................................................... 40
2.3.10. Vanad loodusmetsad (9010*) ................................................................................... 40 2.3.11. Rohunditerikkad kuusikud (9050) ............................................................................ 41
2.3.12. Okasmetsad moreenikõrgendikel (9060) .................................................................. 42 2.3.13. Soostuvad ja soolehtmetsad (9080*) ........................................................................ 43 2.3.14. Siirdesoo- ja rabametsad (91D0*) ............................................................................ 44
2.3.15. Lammi-lodumetsad (91E0*) ..................................................................................... 45 2.3.16. Laialehised lammimetsad (91F0).............................................................................. 45
2.4. Koosluste kaitseväärtuste koondtabel.................................................................................. 47 2.5. Maastik ............................................................................................................................... 54 2.6. Väärtuslikud kultuuriobjektid ............................................................................................ 55
3. ALA JA SELLE VÄÄRTUSE TUTVUSTAMINE NING KÜLASTUSKORRALDUS .. 57 3.1. Olemasolev külastustaristu.................................................................................................. 57 3.2. Orienteerumisürituste korraldamine................................................................................... 59
4. KAVANDATAVAD KAITSEKORRALDUSLIKUD TEGEVUSED ............................... 61 4.1. Inventuurid ja uuringud...................................................................................................... 61
4.1.1. Vananenud andmetega liikide leiukohtade inventeerimine ........................................ 61 4.1.2. Punktobjektina määratletud leiukohtades liikide elupaikade piiritlemine .................. 61 4.1.3. Saarma elupaiga piiritlemine ...................................................................................... 61
4.1.4. Elva mka järvede hüdrobioloogiline uuring ............................................................... 61 4.2. Hooldus ja taastamine ......................................................................................................... 61
4.2.1. Pärandniitude taastamine ............................................................................................ 61
3
4.2.2. Pärandniitude hooldamine .......................................................................................... 62 4.2.3. Liigikaitselised hooldustööd ....................................................................................... 62
4.2.4. Kalade läbipääsu tagamine.......................................................................................... 62 4.2.5. Vaadete avamine ......................................................................................................... 63
4.2.6. Kaldanõlva kindlustamine .......................................................................................... 63 4.3. Taristu................................................................................................................................. 63
4.3.1. Kaitstavate alade tähistamine ja tähiste hooldamine .................................................. 63 4.3.2. Elva mka-le infotahvlite paigaldamine ja hooldamine ............................................... 63
4.3.3. Matkaradade, lõkkekohtade hooldamine .................................................................... 64 4.3.4. Viti vaatetorni rekonstrueerimine ja hooldamine ....................................................... 64 4.3.5. Elva jõe veetee taristu hooldamine ............................................................................. 64
4.4. Kavad, eeskirjad.................................................................................................................. 64 4.4.1. Kaitsekorralduskava andmete ülevaatamine ja vajadusel uuendamine ...................... 64 4.4.2. Kaitsekorralduskava tulemuslikkuse hindamine......................................................... 64
4.4.3. Kaitse-eesmärkide muutmine...................................................................................... 65 4.5. Vajalike tegevuste koondtabel ............................................................................................. 66
LISAD .......................................................................................................................................... 68 Lisa 1. Elva maastikukaitseala, Elva jõe hoiuala ja Ilusaoja hoiuala välispiirid ja tsoneering.... 68 Lisa 2. Elva loodusala maaomandi jaotus .................................................................................. 69 Lisa 3. Elva loodusala kõlvikuline jaotus ................................................................................... 70 Lisa 4. Elva maastikukaitseala Natura elupaigatüübid .............................................................. 72 Lisa 5. Elva mka külastuskorraldus ........................................................................................... 74 Lisa 6. Elva maastikukaitseala ja hoiualade tähistus.................................................................. 76 Lisa 7. Ette valmistatud ja tähistatud piirkonnad sihtkaitsevööndis .......................................... 78 Lisa 8. Kaitsekorralduskava avalikustamise materjalid............................................................. 82
4
Looduskaitseseaduse § 25 järgi on kaitsekorralduskava kaitstavate loodusobjektide alapõhise kaitse korraldamise aluseks. Kaitsekorralduskava annab soovitused kaitstava ala valitsejale kaitse-
eesmärkide saavutamise parimatest viisidest, kuid ei loo õigusi ega kohustusi kolmandatele isikutele.
Kaitsekorralduskava kinnitab Keskkonnaameti peadirektori asetäitja. Teave kaitsekorralduskava kinnitamise kohta avalikustatakse Keskkonnaameti kodulehel.
Käesoleva kaitsekorralduskava (edaspidi KKK) eesmärk on:
• anda ülevaade kaitstavast alast (edaspidi ka ala) - selle kaitsekorrast, kaitse-eesmärkidest, rahvusvahelisest staatusest, maakasutusest, huvigruppidest ning alal läbiviidavast riiklikust
seirest;
• anda ülevaade ala eesmärkidest ning hinnang iga põhiväärtuseks oleva liigi, elupaiga vm väärtuse seisundile;
• arvestades alale seatud eesmärke määrata mõõdetavad kaitse-eesmärgid ja kaitsekorralduse oodatavad tulemused kaitsekorraldusperioodi lõpuks ning 30 aasta perspektiivis;
• anda ülevaade peamistest väärtusi mõjutavatest teguritest, kirjeldada kaitseks vajalikke meetmeid koos oodatavate tulemustega;
• määrata põhiväärtuste säilimisele, taastamisele ja tutvustamisele suunatud kaitsekorralduslike tegevuste elluviimise plaan koos tööde mahu, koha, ulatuse
kirjeldusega;
• luua alusdokument kaitseala kaitsekorralduslike tööde elluviimiseks ja rahastamiseks. Elva loodusala (Elva maastikukaitseala, Elva jõe hoiuala ja Ilusaoja hoiuala) KKK on koostatud tähtajatult. Kava vaadatakse üle ja uuendatakse põhjendatud juhtudel väärtuste kaitse tagamise
eesmärgil lähtuvalt tulemuslikkuse hindamise või uue inventuuri andmetest.
Kaitsekorralduskava koostamisel saadeti huvigruppidele info ja materjalid kaitsekorralduskava koostamise kohta ning oodati ettepanekuid 1.11-15.11.2023. Avalikustamise perioodi jooksul saabunud ettepanekud ja nende vastused on esitatud kava lisas 8.
Kava koostas 2023. aastal Keskkonnaameti looduskaitse planeerimise osakonna kaitse
planeerimise spetsialist Kaidi Erik ([email protected], 5666 4780).
5
Kasutatud lühendid, mõisted ja selgitused
MO – maaomanik KE – kaitse-eeskiri
Kaitseväärtus – kaitse-eeskirjas nimetatud kaitstav loodusväärtus (kaitse-eesmärk)
Kaitse eesmärk – kaitseväärtuse soovitud seisund KeA – Keskkonnaamet
KAUR – Keskkonnaagentuur KliM - Kliimaministeerium
KKK – kaitsekorralduskava
KOV – kohalik omavalitsus LKS - looduskaitseseadus
KA – kaitseala
MKA – maastikukaitseala HA – hoiuala
LoD – loodusdirektiiv (käsitleb ohustatud elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitsepõhimõtteid)
LiD – linnudirektiiv (sätestab liikmesriikide õigused ja kohustused loodusliku linnustiku kaitseks ja kasutamiseks)
LoA – loodusala (loodusdirektiivi I ja II lisas nimetatud elupaigatüüpide või liikide kaitseks asutatud
ala) LiA – linnuala (linnudirektiivi I lisas nimetatud linnuliikide ja I lisast puuduvate rändlinnuliikide
elupaikade kaitseks asutatud ala)
PLK – pärandniidud, poollooduslik kooslus RMK – Riigimetsa Majandamise Keskus
EELIS – Eesti Looduse Infosüsteem SKV – sihtkaitsevöönd
PV – piiranguvöönd
SDF – Natura standardandmebaas
Säilitamine – olemasolevate väärtuste säilitamine (seisund ei muutu halvemaks, säilitamine ei tähenda
seda, et seisund peab jääma samaks) (looduslik areng) Seisundi parendamine – arvestatava esinduslikkusega (C) elupaikade seisundi parendamine (kraavide
sulgemine, looduslikule arengule jätmine jms)
Taastamine – tegevused, mis on seotud olemasolevate, kuid halvenenud struktuuriga elupaikade taastamisega (näiteks PLKd, sood)
Kujunemise potentsiaal – SKV-s potentsiaal tulevikus elupaikade kujunemiseks potentsiaalsete elupaikade arvelt.
6
1. SISSEJUHATUS
1.1. Ala iseloomustus
Elva loodusala (EE0080318) moodustavad Elva maastikukaitseala, Elva jõe hoiuala (Valga) ja Ilusaoja hoiuala (lisa 1).
Elva maastikukaitseala (KLO1000644) (edaspidi ka Elva mka) asub Tartu maakonnas Elva vallas Uderna, Hellenurme, Mäelooga külas ja Elva linnas, Nõo vallas Illi, Ketneri, Uuta, Voika,
Vissi külas ja Tõravere alevikus ja Valga maakonnas Otepää vallas Päidla külas.
Kaitseala asub Tartu ja Valga maakonda jäävas Elva orundis, mis on Eesti üks suurimaid. See tasane orusandur (Elva liivik) on karbonaadivaese kattega jääjõetasandik, millel domineerivad sambliku- ja kanarbikumännikud1. Sandurit läbib põhja-lõuna suunas Elva jõe org. Elva orundi
keskosas2,3 asub järskude nõlvadega Vapramägi.
Elva maastikukaitseala moodustati Elva-Vitipalu looduskaitseala, Vapramäe, Peedu (Nuti) suvituskoha ja Elva jõe hoiuala (Tartu maakonnas) põhjal 2016. aastal4. Elva maastikukaitseala kaitse-eesmärk on säilitada, hooldada ja tutvustada ilmekaid maastikke, mis on kujunenud inimese
pikaajalises suhtes loodusega ja loovad soodsaid võimalusi virgestuseks, turismiks ja looduse tunnetamiseks, loodusdirektiivi I lisas nimetatud elupaigatüüpe vähe- kuni kesktoitelised
kalgiveelised järved (3140), jõed ja ojad (3260), niiskuslembesed kõrgrohustud (6430), lamminiidud (6450), siirde- ja õõtsiksood (7140), allikad ja allikasood (7160), liigirikkad madalsood (7230), vanad loodusmetsad (9010*), rohunditerikkad kuusikud (9050), okasmetsad
oosidel ja moreenikuhjatistel (sürjametsad) (9060), soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*) ning siirdesoo- ja rabametsad (91D0*), loodusdirektiivi II, IV ja V lisas nimetatud liike karvane
maarjalepp (Agrimonia pilosa), kaunis kuldking (Cypripedium calceolus), kollane kivirik (Saxifraga hirculus), läikiv kurdsirbik (Drepanocladus vernicosus), palu-karukell (Pulsatilla patens), soohiilakas (Liparis loeselii), hännak-rabakiil (Leucorrhinia caudalis), rohe-vesihobu
(Ophiogomphus cecilia), suur-kuldtiib (Lycaena dispar), suur-rabakiil (Leucorrhinia pectoralis), valgelaup-rabakiil (Leucorrhinia albifrons), sõõrsilmik (Lopinga achine), vareskaera-aasasilmik
(Coenonympha hero), tiigilendlane (Myotis dasycneme), saarmas (Lutra lutra), hink (Cobitis taenia) ja paksukojaline jõekarp (Unio crassus), kaitsta I kaitsekategooria seeneliiki limatünnik (Sarcosoma globosum), II kaitsekategooria taimeliike ainulehine soovalk (Malaxis monophyllos),
alssosi (Equisetum scirpoides), sookäpp (Hammarbya paludosa) ning nende kasvukohti ning III kaitsekategooria linnuliiki händkakk (Strix uralensis).
Kaitsealal on neli sihtkaitsevööndit ja üks piiranguvöönd.
Elva jõe hoiuala (Valga) (KLO2000142) (edaspidi ka Elva jõe HA) asub Tartu maakonnas Elva
1 Arold, I. 2001. Eesti maastikuline liigestatus. Tartu, lk.20. 2 Iital, A., Peterson, U. ja Eilart, J. 1986. Vapramäe – Voika – Tõravere looduse õpperada. Rmt: Looduse õpperajad.
Tallinn, Valgus, lk 192-202. 3 Arold, I. 2005. Ugandi lavamaa. Rmt: Eesti Maastikud. Tartu Ülikooli Geograafia Instituut. Tartu Ülikooli Kirjastus ,
lk 261. 4 Elva maastikukaitseala moodustamine ja kaitse-eeskiri, RT I, 15.03.2016, 4
7
vallas Hellenurme ja Mäelooga külas. Elva jõgi (pikkus 72 km, valgala 456 km2) on Emajõe ülemjooksu parempoolne lisajõgi, voolates Põlva, Valga ja Tartu maakondades. Elva jõgi algab
Valgjärvest (Põlva maakonnas) ja suubub Emajõkke 70 km kaugusel selle suudmest. Elva jõe ülemjooks paikneb Otepää kõrgustikul, keskjooks Ugandi lavamaal ja alamjooks Võrtsjärve nõos.
Jõgi voolab käänulises sängis ja on Eestis suhteliselt suure kaldega: langus on 144,3 m, lang keskmiselt 2,0 m/km. Lang on suurim ülemjooksul, keskjooksul on see mõõdukas ja alamjooksul väga väike. Ülem- ja keskjooksul vaheldub jõe lähikonnas tiheda asustusega kultuurmaastik
metsaga, alamjooksul voolab jõgi läbi hõreda asustusega soiste alade5. Hoiualal asub üks kaladele ületamatu Hellenurme pais.
Elva jõe HA moodustati 2006. aastal6 ja selle kaitse-eesmärk on loodusdirektiivi I lisas nimetatud elupaigatüübi jõed ja ojad (3260) kaitse ning II lisas nimetatud liikide – hariliku hingi (Cobitis
taenia) ja paksukojalise jõekarbi (Unio crassus) elupaikade kaitse.
Ilusaoja hoiuala (KLO2000235) (edaspidi ka Ilusaoja HA) asub Nõo vallas Ketneri külas. Ilusa oja (pikkus 7 km, valgala 13,7 km2) on Elva jõe parempoolse lisaoja Laguja oja vasakpoolne lisaoja. Oja algab Valgamaalt Mõrtsuka järvest, peamiselt voolab Tartumaal ja suubub Laguja ojja
2,4 km kaugusel suudmest. Ilusa oja paikneb Otepää kõrgustiku põhjaserval. Ülemjooksul on oja väikeses ulatuses süvendatud ja õgvendatud, ülejäänud osas voolab looduslikus sängis. Ilusa oja
on väga suure kaldega: langus on 48,2 m ja lang 6,89 m/km5. Ilusaoja HA moodustati 2006. aastal7 ja selle kaitse-eesmärk on loodusdirektiivi I lisas nimetatud
elupaigatüübi jõed ja ojad (3260) kaitse.
Tulenevalt Vabariigi Valitsuse 05.08.2004 korralduse nr 615 „Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri“ (RTL 2004, 111, 1758) lisa 1 punkti 2 alapunkti 35 alusel kuuluvad kaitstavad alad tervikuna Elva loodusala (Natura EE0080318) koosseisu (EELIS (Eesti
looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur – edaspidi EELIS). Elva loodusala kaitse-eesmärk on kaitsta loodusdirektiivi I lisas nimetatud elupaigatüüpe vähe- kuni kesktoitelised kalgiveelised
järved (3140), jõed ja ojad (3260), niiskuslembesed kõrgrohustud (6430), lamminiidud (6450), siirde- ja õõtsiksood (7140), allikad ja allikasood (7160), liigirikkad madalsood (7230), vanad loodusmetsad (9010*), rohunditerikkad kuusikud (9050), soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*)
ning siirdesoo- ja rabametsad (91D0*), II lisas nimetatud liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on harilik hink (Cobitis taenia), paksukojaline jõekarp (Unio crassus), rohe-vesihobu
(Ophiogomphus cecilia), suur-kuldtiib (Lycaena dispar), saarmas (Lutra lutra), läikiv kurdsirbik (Drepanocladus vernicosus), kollane kivirik (Saxifraga hirculus) ja palu-karukell (Pulsatilla patens).
1.2. Maaomand ja maakasutus
Elva mka pindala on 1064 ha, sellest riigimaad on 889,4 ha, eramaad 164,2 ha, munitsipaalmaad
8,4 ha ja omandi ulatus on selgitamisel 1,9 ha (lisa 2). Enamuse kaitsealast moodustavad metsamaad ja põõsastikud – 895 ha, vähemal määral leidub märgalasid 55 ha, looduslikke
5 Järvekülg, A. 2001. Eesti jõed. EPMÜ Zooloogia ja Botaanika Instituut. Tartu Ülikooli Kirjastus, lk 331. 6 Hoiualade kaitse alla võtmine Valga maakonnas, RT I 2006, 2, 4 7 Hoiualade kaitse alla võtmine Tartu maakonnas, RT I 2006, 27, 203
8
rohumaid 47 ha, veekogusid 32 ha, muid lagedaid alasid 28 ha, põllu- ja õuemaid 4 ha (lisa 3).
Elva jõe HA pindala on ligikaudu 9 ha, mille moodustavad Elva jõgi ja Hellenurme paisjärv. Ilusaoja HA pindala on ligikaudu 0,5 ha, mille moodustab terves ulatuses Ilusa oja. Kahe hoiuala
peale kokku on eraomandis olevaid maid 5,5 ha ja munitsipaalomandis on ligikaudu 4 ha, väga väike osa on ka riigiomandis.
1.3. Huvigrupid Elva loodusalaga seotud olulisemad huvigrupid ja nende huvid on alljärgnevad:
Keskkonnaamet (KeA) ‒ kaitseala valitseja. Keskkonnaameti eesmärk on tagada ala kaitse- eesmärgiks olevate väärtuste soodne seisund ja järelevalve.
Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) – koostöös Keskkonnaametiga tagada ala tähistus ja loodushoiutööde korraldamine.
Vapramäe-Vellavere-Vitipalu Sihtasutus (SA VVVS) – tegutseb Vapramäe Loodusmajas ja pakub piirkonnas loodusharidust ja loodusturismi võimalusi. Loonud mitmeid matkaradu ja puhkekohti.
MTÜ Klubi Tartu Maraton – tagada jätkusuutlik ja keskkonnasõbralik rahvaspordiürituste korraldamine.
Tartumaa Tervisespordikeskus – on huvitatud turismi edendamisest läbi erinevate vabaaja tegevuste pakkumise. Orienteerumisklubi ILVES – orienteerumisvõistluste ja -päevakute korraldaja.
Hellenurme Veskimuuseum MTÜ – Hellenurme vesiveski haldaja ja haridus- ja elamusprogrammide ning ekskursioonide pakkuja. OÜ Hellenurme Veski – Hellenurme vesiveskile veeloa taotleja, erinevate teenuste pakkuja
Hellenurme veskis. Kohalik omavalitsus ‒ on huvitatud kaitstavate alade heast seisundist, loodusväärtuste säilimisest
ja ettevõtluse arendamisest ja turismi elavdamisest. Loodusteadlased, loodushuvilised – huvitatud kaitsealuste liikide ja koosluste uurimisest/seirest ning loodusväärtuste säilimisest.
Maahooldajad - pärandkooslustel niitmine/karjatamine, maa hooldamine, toetuste saamine. Harrastuskalastajad – huvitatud loodusväärtuste, eriti kalavarude säilimisest.
Kohalikud elanikud/maaomanikud – oma maa kasumlik majandamine, soodustuste ja toetuste saamine, turvalise elukeskkonna säilimine.
1.4. Kaitsekord
Elva maastikukaitseala kaitsekord kehtestati 10.03.2016 Vabariigi Valitsuse määrusega nr 298.
Elva mka jaguneb vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise astmele Vapramäe, Pirnaku, Illupalu-Vitipalu, Päidlapalu sihtkaitsevööndiks ja Elva piiranguvööndiks.
Elva jõe hoiuala on kaitse alla võetud Vabariigi Valitsuse 15.12.2005. a määrusega nr 3119 .
8 Elva maastikukaitseala moodustamine ja kaitse-eeskiri, RT I, 15.03.2016, 4 9 Hoiualade kaitse alla võtmine Valga maakonnas, RT I 2006, 2, 4
9
Ilusaoja hoiuala on kaitse alla võetud Vabariigi Valitsuse 1. juuni 2006. a määrusega nr 12910.
Hoiualadel kehtib kaitstavate loodusobjektide üldine kaitsekord vastavalt looduskaitseseaduse paragrahvile 14 ning hoiualade ühine kaitsekord vastavalt looduskaitseseaduse paragrahvidele 32
ja 33. Nagu kõigil hoiualadel, puuduvad ka Elva jõe ja Ilusaoja hoiualal vööndid.
1.5. Uuritus
1.5.1. Läbiviidud inventuurid ja uuringud
Erinevatel aegadel on Elva maastikukaitseala elupaigatüüpe inventeerinud Mare Toom, Avo
Roosma, Mare Leis, Katrin Heinsoo, Eerik Leibak, Raul Pihu, Raimo Pajula, Kairi Sepp, Anneli Palo, Bert Holm, Meeli Mesipuu, Oliver Parrest. Kõige viimase loodusdirektiivi elupaigatüüpide inventuuri tegi Elva maastikukaitsealal Indrek Hiiesalu 2018. aastal. Inventuur hõlmas kogu
maastikukaitseala, välja arvatud järveelupaiku. Inventuuride järgi vastab loodusdirektiivi metsaelupaigatüüpidele umbes 400 ha metsadest ning pärandkooslusi on ligikaudu 80 ha. Lisaks
on maastikukaitsealal 270 ha potentsiaalseid metsaelupaiku, mis loodusliku arengu käigus kujunevad umbes 30 aasta jooksul loodusdirektiivi elupaigatüübi kriteeriumitele vastavaks.
Alates 2002. aastast on maastikukaitsealal registreeritud 8 vääriselupaiga tunnustega ala, mis kuuluvad männikute ja männi-segametsade tüüpi kogupindalaga ligikaudu 145 ha (EELIS, 2023).
Kaitseala taimi on alates 1980. aastast kaardistanud Toomas Hirse, Ene Hurt, Ülle Kukk, Margus Muts, Bert Holm, Meeli Mesipuu, Nele Ingerpuu, Rein Kuresoo, Ülle Pütsepp, Rein Kalamees,
Britta Kalgan, Karin Kaljund, Mirjam Metsare, Marilin Mõtlep, Kaili Kattai, Tiiu Kull, Timo Luhamäe, Helle Mäemets, Bjrane Moeslund, Meelis Tambets, Kalle Remm, Liina Remm, Aat Sarv, Margit Turb, Mall Värva, Indrek Hiiesalu, Rainar Kurbel, Helle Kaasik, Marko Kaasik,
Leevi Krumm, Malle Timm, Maarja Kukk, Kertu Lõhmus, Mare Leis, Peedu Saar, Vello Keppart, Rein Laiverik.
Kaitseala seeneliike on alates 2008. aastast kaardistanud Indrek Hiiesalu, Ede Oja, Indrek Sell, Leevi Krumm, Piret Lõhmus, Tarmo Niitla.
Kaitseala loomaliike on alates 2002. aastast kaardistanud Mati Martin, Tarmo Evestus, Jaak
Tambets, Rein Järvekülg, Toomas Hirse, Eike Tammekänd, Britta Kalgan. 2006. aastal valmis „Elva puhkepiirkonna külastatavusuuring“ konsultatsiooni- ja koolituskeskuse
Geomedia poolt. Uuringu eesmärk oli kirjeldada Elva puhkepiirkonna teadvustatuse ja külastatavuse iseloomu, mille põhjal on võimalik hinnata puhkepiirkonna arendamisel seni tehtut
ning kujundada piirkonna edasist arendustööd. 2009. aastal valmis „Koormustaluvuse hindamise välitööde tulemused Elva ümbruse kaitsealadel
(Elva-Vitipalu maastikukaitseala, Vapramäe maastikukaitseala, Vellavere kaitsealused üksikobjektid, Keeri-Karijärve looduskaitseala)“ uuring Eesti Maaülikooli Põllumajandus- ja
10 Hoiualade kaitse alla võtmine Tartu maakonnas, RT I 2006, 27, 203
10
keskkonnainstituudi poolt. Uuringu eesmärk oli anda hinnang kaitsealade rekreatiivse kasutamisega kaasnevatele keskkonnamõjudele ja maastike koormustaluvusele.
2017. aastal teostati uuring „Hingu, võldase ja vingerja leviku täpsustamine 2017-2018“. Elva jões
uuriti hingu levikut mitmes erinevas piirkonnas. Uuringute põhjal saab järeldada, et tõenäoliselt on hink levinud Elva jões kogu alam- ja keskjooksu ulatuses. Keskjooksul (sh Elva jõe hoiualal ja Elva mka-l) on aga levila katkendlik ja liiki esineb enamasti vähearvukalt.
2016-2017. aastal teostati jõeforelli ja harjuse elupaikade inventuur uuringus „Jõeforelli ja harjuse
elupaikade inventuur Elva ja Väikese Emajõe jõestikes“. Uuriti sisemaa lõhelaste elupaiku, sealhulgas Elva jões, Ilusa, Laguja ja Illi ojas (tulemused ptk-s 2.2.2).
1.5.2. Riiklik seire
EELIS-e andmetel on loodusalal kokku 56 seirejaama, seireala või mõõtekohta: 2 jõgede hüdrobioloogilise ja hüdrokeemilise seire jaama või seireala, 1 seeneliikide seireala, 16 kaitstavate soontaimede ja samblaliikide seirejaama või seireala, 8 ohustatud taimekoosluste (loodusdirektiivi
elupaigatüübid) mõõtekohta või seireala, 27 haudelinnustiku punktloenduse mõõtekohta 1 röövlindude koosluste seireala või jaam, saarma seireruut ning Elva hüdromeetriajaam.
Elva loodusalale jäävad mitmed riikliku seire allprogrammi „Eluslooduse mitmekesisuse ja maastike seire” ja „Siseveekogude seire“ alamprogrammide seirealad.
1. Kaitstavate soontaimede liigiseire Seirejaam: Illi, Palupera, Väike Umbjärv, Vitipalu 2, Hellenurme (3 tk), Vaikse, Vitipalu
3, Suur-Umbjärve, Vitipalu, Illi, Elva. Seiratavad liigid: Seiretöö abil seiratakse I ja II kategooria kaitsealuste soontaimeliikide looduslikke populatsioone.
Seiresamm: Elva MKA-l seiratud erinevatel aastatel ajavahemikus 1997-2016
2. Kaitstavate sammalde seire Mõõtekoht: Hellenurme 1, 3 ja 5 Seiratavad liigid: Seiretöö eesmärk on koguda andmeid I, II ja III (osaliselt) kategooria
kaitsealuste ning Euroopa Loodusdirektiivi II lisasse kuuluvate samblaliikide populatsioonide kohta.
Seiresamm: Elva MKA-l seiratud 2002, 2007. aastal. 2016. aastast muutus metoodika.
3. Kaitstavate seeneliikide seire
Seirejaam: Vitipalu (42/1) Seiratavad liigid: seire eesmärgiks on anda ülevaade I ja II kategooria looduskaitsealuste
seeneliikide ja nende elupaikade seisundist ja ohustatusest Eestis. Seiresamm: 2016. aastal muutus metoodika. Vitipalus limatünnikut seiratud 2008, 2009, 2012
4. Ohustatud taimekoosluste (Natura elupaigad) seire
Seirejaam/mõõtekoht: Elva jõe Vapramäe lõunaosa luht (3.niit) 1, Elva jõe Vapramäe põhjapoolseim luht (1.niit) 1, Elva jõe Vapramäe keskosa luht (2.niit) 1, Elva jõe Vapramäe
11
keskosa luht (2.niit) 2, Elva jõe Vapramäe põhjapoolseim luht (1.niit) 2, Elva jõe Vapramäe lõunaosa luht (3.niit) 2, Jõeharu, Elva Vapramäe alused luhad
Seiratavad kooslused: LD elupaikade seisundi hindamine Eestis. Seiresamm: Elva jõe äärseid luhtasid seirati 2006. ja 2008. aastal
5. Röövlindude koosluste seire
Seireala: Uderna kattub Elva MKA väga väikeses osas, pigem piirdub
Seiratavad liigid: eesmärgiks on kolme linnuseltsi: haukaliste (Accipitriformes), pistrikuliste (Falconiformes) ja kakuliste (Stigiformes) seisundi jälgimine.
Seiresamm: Ruudus tehtud seiret 2018-2021
6. Saarma seire
Seireala: seireruut ME64 Seiratavad liigid: seire eesmärgiks on saarma elupaikade asustatuse ja seeläbi
kaudselt liigi arvukuse ja leviku kohta andmete kogumine. Seiresamm: Seiret teostati 2012, 2017, 2018. aastal
7. Haudelinnustiku punktloendused Mõõtekoht: Elva, Illi
Seiratavad liigid: seireprojekti eesmärgiks on tavaliste linnuliikide pesitsusaegse arvukuse ja selle muutuste pikaajaline jälgimine. Seiresamm: Elva seirealal seiret teostatud aastatel 1997-2000, 2004-2011, 2014-2017
Illi seirealal teostati seiret 2015-2017
8. Jõgede hüdrokeemiline ja jõgede hüdrobioloogiline seire Seirejaam: Elva jõgi: Uderna sild (Räppo talu), Ilusa oja: Ketneri (Ilusaoja HA lõunatipus) Seiratavad näitajad: eesmärkideks on jõgede veekvaliteedi ja selle muutuste hindamine.
Seiresamm: Elva jõel on seiret teostatud 1997, 2007, 2010, 2013, 2016 ja I lusa ojal 1997. aastal.
12
2. VÄÄRTUSED JA KAITSE EESMÄRGID
Järgnevalt on esitatud loodusala peamised kaitseväärtused ning nende kaitse eesmärgid (sh ka Elva
mka kui ka Elva jõe ja Ilusaoja HA kohta). Loodusala looduskaitselised väärtused on Euroopa Liidu Loodusdirektiivi I lisasse kantud kooslused ja liigid. Valdav osa loodusalast on kaetud erinevate
metsade ja pärandkooslustega. Väärtuste koondtabelis (ptk 2.2 ja 2.4) võetakse kokku Elva loodusala kaitseväärtuste hoidmisega seotud kaitse-eesmärgid, soodsa looduskaitselise seisundi saavutamist või hoidmist mõjutavad tegurid ning nende ärahoidmiseks või leevendamiseks ettenähtavad
meetmed ning kaitsetegevuse oodatavad tulemused kaitsekorralduskava perspektiivis. Koosluste, liikide, kasvukohtade või elupaikade soodsa seisundi saavutamise või hoidmise tarvis seatavad
(hooldamise ja taastamise) meetmed on seatud vastavalt elupaigatüüpidele koostatud hoolduskavadele ja liikide kaitse tegevuskavadele, kui ei ole märgitud teisiti.
Kaitsekorralduskavas kajastatud hoolduskavad on kättesaadavad keskkonnaameti kodulehelt:
• Aru- ja soostunud niitude hoolduskava https://keskkonnaamet.ee/media/1263/download
• Luhtade hoolduskava https://keskkonnaamet.ee/media/1265/download Kaitsekorralduskavas kajastatud liigitegevuskavad on kättesaadavad keskkonnaameti kodulehelt:
• Kauni kuldkinga tegevuskava https://pilv.envir.ee/index.php/s/7i5MKGRrkTqXK6r?dir=undefined&path=%2FTaimed&
openfile=3710
• Suur-rabakiili tegevuskava https://pilv.envir.ee/index.php/s/7i5MKGRrkTqXK6r?path=%2FLoomad%2FSelgrootud
• Paksukojalise jõekarbi tegevuskava file://sise.envir.ee/Kasutajad$/KA/48712132217/Downloads/paksukojaline_j6ekarp_tk_150 82017.pdf
• Nahkhiirlaste tegevuskava file://sise.envir.ee/Kasutajad$/KA/48712132217/Downloads/nahkhiirlaste_tk.pdf
Kaitse-eesmärkide ja liikide juurde lisatakse informatsioon liigi kaitsekategooria kohta (LKS – I, LKS – II või LKS – III), loodusdirektiivi (LoD) või linnudirektiivi (LiD) lisa kohta,
maastikukaitseala kaitse-eeskirjas või hoiuala eesmärgiks olemise (KE/HA – jah/ei), loodusala kaitse-eesmärgiks olemise kohta (LoA – jah/ei), EPN – Eesti ohustatud liikide punane nimestik viimase (2017.–2019. a) hindamise seisuga.
2.1. Elustik
EELIS-es on Elva mka-l registreeritud 42 kaitsealuse liigi olemasolu (tabel 1). EELIS-e andmed
pärinevad ajavahemikust 1980-2023. Lisaks on eElurikkuses (Eesti elurikkuse andmeportaalis) kanded kahekümne kaitsealuse linnu-, kaheksa putuka-, kahe kahepaikse ja ühe taimeliigi kohta, mis
EELIS-es ei kajastu. Seega on erinevate allikate andmeil teateid 73 kaitsealuse liigi leiust Elva mka- l. eElurikkuses on 2021. aasta novembri seisuga Elva mka-l märgitud üle 2230 kirje umbes 540 liigiga. Nende hulgas on nii kaitsealuseid, haruldasi kui ka n-ö tavalisi liike. Kokku on kaitsealal
kanded 69 seeneliigi, 208 taimeliigi, 266 loomaliigi, sh 106 linnuliigi kohta. eElurikkuses kajastuvad nii teadusuuringute andmed kui ka juhuvaatlused ajavahemikust 1964-2021.
13
Tabel 1. EELIS-sse kantud kaitsealused liigid Elva mka-l ja Elva jõe HA-l 2023. aasta mai seisuga. EPN – Eesti ohustatud liikide punane nimestik viimase hindamise seisuga
Liigi nimi eesti
keeles
Liigi nimi ladina keeles Kaitse-
kategooria
EPN Loodus- või
linnudirektiivi
lisa
Seened limatünnik Sarcosoma globosum I ohualdis
haavanääts Junghuhnia pseudozilingiana
III ohualdis
Samblikud
karvane kruupsamblik Micarea hedlundii II ohualdis pikk lõhnasamblik Evernia divaricata III ohualdis
Loomad kanakull Accipiter gentilis II ohualdis
jäälind Alcedo atthis II ohualdis I põhja-nahkhiir Eptesicus nilssoni II soodsas seisundis IV
tiigilendlane Myotis dasycneme II soodsas seisundis II, IV paksukojaline jõekarp Unio crassus II soodsas seisundis II, IV
hink Cobitis taenia III soodsas seisundis II vareskaera-aasasilmik Coenonympha hero III soodsas seisundis IV
valgelaup-rabakiil Leucorrhinia albifrons III soodsas seisundis IV hännak-rabakiil Leucorrhinia caudalis III puudulik andmestik IV
suur-rabakiil Leucorrhinia pectoralis III soodsas seisundis II, IV sõõrsilmik Lopinga achine III soodsas seisundis IV
suur-kuldtiib Lycaena dispar III soodsas seisundis II, IV
rohe-vesihobu Ophiogomphus cecilia III soodsas seisundis II, IV händkakk Strix uralensis III ohualdis I
hiireviu Buteo buteo III soodsas seisundis väänkael Jynx torquilla III soodsas seisundis
Taimed karvane maarjalepp Agrimonia pilosa II soodsas seisundis II, IV
kõdu-koralljuur Corallorhiza trifida II ohualdis kaunis kuldking Cypripedium calceolus II ohulähedane II, IV
täpiline sõrmkäpp Dactylorhiza incarnata subsp. cruenta
II ohulähedane
Russowi sõrmkäpp Dactylorhiza russowii II ohualdis
sile tondipea Dracocephalum ruyschiana
II ohualdis
alssosi Equisetum scirpoides II kriitilises seisundis
sookäpp Hammarbya paludosa II ohualdis soohiilakas Liparis loeselii II ohualdis II, IV
väike käopõll Listera cordata II ohualdis ainulehine soovalk Malaxis monophyllos II ohulähedane
vahelmine näkirohi Najas marina subsp. intermedia
II ohulähedane
kärbesõis Ophrys insectifera II ohulähedane
palu-karukell Pulsatilla patens II ohulähedane II, IV kollane kivirik Saxifraga hirculus II väljasuremisohus II, IV
Helleri ebatähtlehik Anastrophyllum III soodsas seisundis
14
Liigi nimi eesti keeles
Liigi nimi ladina keeles Kaitse- kategooria
EPN Loodus- või linnudirektiivi
lisa
hellerianum balti sõrmkäpp Dactylorhiza baltica III soodsas seisundis
vööthuul-sõrmkäpp Dactylorhiza fuchsii III soodsas seisundis kahkjaspunane sõrmkäpp
Dactylorhiza incarnata III soodsas seisundis
kuradi-sõrmkäpp Dactylorhiza maculata III ohulähedane tumepunane neiuvaip Epipactis atrorubens III soodsas seisundis
laialehine neiuvaip Epipactis helleborine III soodsas seisundis soo-neiuvaip Epipactis palustris III soodsas seisundis
roomav öövilge Goodyera repens III soodsas seisundis harilik käoraamat Gymnadenia conopsea III soodsas seisundis
läikiv kurdsirbik Hamatocaulis vernicosus III soodsas seisundis II
harilik ungrukold Huperzia selago III ohulähedane suur käopõll Listera ovata III soodsas seisundis
karukold Lycopodium clavatum III ohulähedane V sulgjas õhik Neckera pennata III soodsas seisundis
pruunikas pesajuur Neottia nidus-avis III soodsas seisundis valge vesiroos Nymphaea alba III ohulähedane
ohakasoomukas Orobanche pallidiflora III ohulähedane Wulfi turbasammal Sphagnum wulfianum III soodsas seisundis V
künnapuu Ulmus laevis III ohulähedane
2.1.1. Taimed
Elva loodusala kaitse-eesmärk on kaitsta taimeliike kollane kivirik (Saxifraga hirculus) ja palu- karukell (Pulsatilla patens). Elva mka kaitse-eesmärk on lisaks eelmainitud liikidele kaitsta taimeliike karvane maarjalepp (Agrimonia pilosa), kaunis kuldking (Cypripedium calceolus),
soohiilakas (Liparis loeselii), ainulehine soovalk (Malaxis monophyllos), alssosi (Equisetum scirpoides) ja sookäpp (Hammarbya paludosa) ning nende kasvukohti.
2.1.1.1. KOLLANE KI VIRIK (SAXIFRAGA HIRCULUS)
LKS - II; LoD – II, IV; LoA – jah; KE/HA – jah/ei; EPN - väljasuremisohus
Kollane kivirik kasvab peamiselt siirdesoodes aga ka madalsoodes ja õõtsikutel ja madalama rohuga paikades. Liigile ei sobi kõrgekasvuliste tarnadega või pidevalt vee all olevad elupaigad. Kollane
kivirik väldib ka kuivemaid soostunud niite, tihedamalt võsastunud või metsastunud alasid ning rabasid 11 . Peamised ohutegurid on elupaikade kuivendamine ja võsastumine ning veerežiimi
muutused. Loodusalal on EELIS-es registreeritud neli kasvukohta. Ühe kasvukoha andmed on vanemad kui
kümme aastat, kuid selles kohas registreeriti umbes 245 taime. Suurim ja vitaalsem teadaolev kasvukoht on 1 hektaril, kus 2014. aastal loendati 80 võsu.
11 Kukk, T. Euroopa haruldused Eestis. 2003. Eesti Loodus 12/2003
15
2019. aastal esitatud Natura aruandluse järgi on kollase kiviriku arvukuse trend Eestis aastatel 2007– 2018 olnud kasvav. Natura aruandluse järgi on kollase kiviriku populatsiooni ja elupaikade seisund
Eestis ebasoodne.
Kaitse-eesmärk Kaitse-eesmärk: loodusalal on säilinud soodsas seisundis neli kasvukohta.
Mõjutegurid ja meetmed
+ Kehtiv kaitsekord: sihtkaitsevööndis on keelatud majandustegevus. + Kasvukohad on looduslikus seisundis ja vastavad liigi nõudlustele.
‒ Kasvukohtade kinnikasvamine pillirooga ja kõrgete tarnadega
Meetmed: jätkata seiret ja jälgida liigi seisundit, vajadusel parendada valgustingimusi. ‒ Vananenud andmed liigi levikust kaitsealal
Meetmed: EELIS-es olevate leiukohtade ja teiste potentsiaalsete kasvukohtade inventeerimine.
2.1.1.2. PALU-KARUKELL (PULSATILLA PATENS) LKS - II; LoD – II, IV; LoA – jah; KE/HA – jah/ei; EPN - ohulähedane
Palu-karukell on Eestis suhteliselt haruldane. Eestis on palu-karukella kasvukohtadeks pohla kasvukohatüübi palumännikud, sambliku ja kanarbiku tüübi nõmmemännikud, nõmmed ja
paluniidud, ka kultuurimõjulised metsa- ja maanteeservad, raudteenõlvad, vanad karjäärid ja põlendikud. Liigkuivuse suhtes on liik tundlik, üsna tolerantne aga mulla toitainete sisalduse suhtes. Liiki ohustavad eelkõige lageraied, aga ka valgustingimuste halvenemine kasvukoha kinnikasvamise
tagajärjel12.
Loodusalal on EELIS-es registreeritud viis kasvukohta peamiselt teede ja radade läheduses. Viimased inventuurid viidi läbi 2017. aastal. Kasvukohad on muutunud ebasoodsaks, maad katab paks samblakiht, valgustingimused on halvad ning seetõttu ei leitud ühtegi taime. Kõik registris
olevad kasvukohad tuleb üle kontrollida ja kuna need kasvukohad pole olnud kunagi esinduslikud, siis liigi mitteesinemise korral tuleb registrist kanded kustutada. Võimalik, et Elva loodusalal leidub
veel taimele sobivaid kasvukohti palumännikutes. 2019. aastal esitatud Natura aruandluse järgi on palu-karukella arvukuse trend Eestis aastatel 2007–
2018 olnud langev. Natura aruandluse järgi on palu-karukella populatsiooni ja elupaikade seisund Eestis ebasoodne.
Kaitse-eesmärk
Kaitse-eesmärk: loodusalal on säilinud liik vähemalt ühes kasvukohas ning selle seisund on soodne.
Mõjutegurid ja meetmed
12 Palu-karukella kaitse tegevuskava 2012-2016, eelnõu
16
‒ Vähesed andmed liigi levikust kaitsealal
Meetmed: EELIS-es olevate leiukohtade ja teiste potentsiaalsete kasvukohtade inventeerimine.
2.1.1.3. KARVANE MAARJALEPP (AGRIMONIA PILOSA)
LKS - II; LoD – II, IV; LoA – ei; KE/HA – jah/ei; EPN – soodsas seisundis
Karvane maarjalepp kasvab eelistatult parasniisketes või veidi kuivemates metsaservades ja sihtidel, heinamaade ja karjamaade servades, kraavikallastel, metsateedel ning lõhutud rohukamaraga kohtades. Mõõdukas tallamine taimede kasvu ei häiri. Peamised ohutegurid on niitude võsastumine
niitmise või karjatamise katkemisel, valgustingimuste halvenemine metsaservades ning metsateede ja radade kinnikasvamine. Kaitsealal on kaitsekorralduskava koostamise ajal EELIS-es registreeritud
kaks leiukohta. Ühes leiukohas registreeriti 2003. aastal 26 puhmast, kuid 2022. aastal leiukohta kontrollides puhmaid ei tuvastatud. Teine leiukoht kaardistati 2022. aastal, kus tuvastati 1 puhmik.
2019. aastal esitatud Natura aruandluse järgi on karvase maarjalepa arvukuse trend Eestis aastatel 2007–2018 olnud stabiilne 13 . Natura aruandluse järgi on karvase maarjalepa populatsiooni ja
elupaikade seisund Eestis soodne. Kaitse-eesmärk
Kaitse-eesmärk: kaitsealal on liik säilinud soodsas seisundis vähemalt kahes kasvukohas.
Mõjutegurid ja meetmed
+ Kehtiv kaitsekord: sihtkaitsevööndis on keelatud majandustegevus.
‒ Võsastumine Meetmed: Metsaservades või metsateedel olevates leiukohtades hoida puu- ja põõsarinde liituvus
vahemikus 0,2-0,4. Teede ja radade ääres olevate ohtlike puude raied teostada külmunud pinnasega või selliselt, et läbi liigi kasvukohtade ei rajataks kokku- ja väljaveoteid. Mitte ladustada raiejäätmeid liigi kasvukohtadesse.
‒ Vähesed andmed liigi levikust kaitsealal
Meetmed: Potentsiaalsete kasvukohtade inventeerimine. 2.1.1.4. KAUNIS KULDKING (CYPRIPEDIUM CALCEOLUS)
LKS - II; LoD – II, IV; LoA – ei; KE/HA – jah/ei; EPN - ohulähedane
Kuldkinga peamised elupaigad Eestis on salu-, loo- ja laanemetsad või neist pikaajalise inimtegevuse
tulemusena kujundatud puisniidud, harvem soo- ja kõdusoometsad. Kuldking ei talu täisvarju ega ka täisvalgust ning niiskustingimuste muutusi. Kaunis kuldking on Tartumaal ja Lõuna-Eesti piirkonnas haruldasem kui mujal Eestis (hajusalt kasvab seda kõikjal). Peamised ohutegurid on kasvukohtade
13 Natura aruandlus
17
muutused ja hävimine metsade lageraiete, kuivendus- ja ehitustegevuse tagajärjel kas otseselt kasvukohtades või nende naabruses.
Kaitsealal on EELIS-es registreeritud seitse kasvukohta sihtkaitsevööndis. Nelja kasvukoha andmed
on vanemad kui kümme aastat ning nendes on registreeritud üksikud taimed. Suurim teadaolev kauni kuldkinga kasvukoht on 0,2 hektaril, kus 2013. aastal loendati 186 võsu, neist 135 generatiivsed.
2019. aastal esitatud Natura aruandluse järgi on kauni kuldkinga arvukuse trend Eestis aastatel 2007– 2018 olnud stabiilne. Natura aruandluse järgi on kauni kuldkinga populatsiooni ja elupaikade seisund
Eestis soodne. Kaunile kuldkingale on koostatud liigi kaitse tegevuskava14.
Kaitse-eesmärk
Kaitse-eesmärk: kaitsealal on liik säilinud soodsas seisundis vähemalt seitsmes kasvukohas.
Mõjutegurid ja meetmed
+ Liigi kaitse toimub liigikaitse tegevuskava alusel. + Kehtiv kaitsekord: sihtkaitsevööndis on keelatud majandustegevus.
‒ Vananenud andmed liigi levikust kaitsealal Meetmed: EELIS-es olevate leiukohtade ja teiste potentsiaalsete kasvukohtade inventeerimine.
‒ Taimede korjamine ja tallamine
Meetmed: Teavitus ja järelevalve. 2.1.1.5. SOOHIILAKAS (LIPARIS LOESELII)
LKS - II; LoD – II, IV; LoA – ei; KE/HA – jah/ei; EPN - ohualdis
Soohiilakas on väike, üleni rohekas-kollakas sootaim. Enamasti leitakse soohiilakat vähearvuliselt, mõne üksiku isendina soomättal. Kasvab peamiselt madala taimestikuga mätastel lubjarikastel märgadel kasvukohtadel madalsoodes, allikate ümbruses, järvekallastel ja rannaniitudel. Peamised
ohutegurid on kasvukohtade kuivendamine ja võsastumine.
Kaitsealal on EELIS-es registreeritud kolm kasvukohta. Kahe kasvukoha viimased andmed pärinevad aastast 2013 (taimi ei leitud) ja kolmandas leiukohas inventeeriti taime 2016. aastal (leiti üks taim). Liigile esineb sobivad kasvukohti järvede ääres õõtsikutel, kuid liigile ebasobivatel
aastatel ei pruugi taimi leida.
2019. aastal esitatud Natura aruandluse järgi on soohiilaka arvukuse trend Eestis aastatel 2007–2018 olnud stabiilne. Natura aruandluse järgi on soohiilaka populatsiooni ja elupaikade seisund Eestis ebasoodne.
Kaitse-eesmärk
14 Kauni kuldkinga (Cypripedium calceolus) kaitse tegevuskava. 2015.
18
Kaitse-eesmärk: kaitsealal on säilinud soodsas seisundis kolm kasvukohta.
Mõjutegurid ja meetmed
+ Kehtiv kaitsekord: sihtkaitsevööndis on keelatud majandustegevus ‒ Liigi leiukohad on kaardistatud punktobjektina.
Meetmed: Piiritleda soohiilaka kasvukohad pindobjektina ning kanda andmed EELIS-sse.
‒ Vähesed andmed liigi levikust kaitsealal Meetmed: EELIS-es olevate leiukohtade ja teiste potentsiaalsete kasvukohtade inventeerimine.
‒ Olemasolevate kasvukohtade kuivendamine Meetmed: Loodusliku veerežiimi taastamine ning melioratsiooni puudutavate tegevuste
kooskõlastamine kaitseala valitsejaga ning vajadusel keskkonnamõjude hindamine. 2.1.1.6. ALSSOSI (EQUISETUM SCIRPOIDES)
LKS - II; LoD – ei; LoA – ei; KE/HA – jah/ei; EPN – kriitilises seisundis
Alssosi on Eestis kasvavatest osjadest väikseim. Alssosi on igihaljas mitmeaastane taim, eelistatud kasvukohad on soostunud niidud, lamminiidud ning metsaga kaetud kaldanõlvad. Peamised ohutegurid on vähene info liigi bioloogiast, võsastumine ja kuivendamine15.
Kaitsealal on EELIS-es registreeritud üks kasvukoht, mis asub Elva jõe järsul paremal kaldal,
metsatee servas ning puhkeala läheduses. 2014. aastal hinnati, et kasvukoht on heas seisus ning arvukus püsib stabiilsena, kuid on vajalik valgustingimuste parandamine. 2018. aastal registreeriti üle 1000 võsu. 2022. aastal hinnati alal umbes 500 võsu, millest 250 olid generatiivsed. Samuti peeti
oluliseks valgustingimuste parandamist.
Kaitse-eesmärk Kaitse-eesmärk: kaitsealal on liik säilinud soodsas seisundis vähemalt ühes kasvukohas.
Mõjutegurid ja meetmed
+ Kehtiv kaitsekord: sihtkaitsevööndis on keelatud majandustegevus
‒ Vähesed andmed liigi bioloogiast Meetmed: Populatsioonibioloogia uuringud
‒ Võsastumine ja alusmetsa tihenemine Meetmed: Alusmetsa, noorte kuuskede ning põõsarinde eemaldamist teha väiksemas mahus, et
selgitada hooldustööde mõju kasvukoha kvaliteedile. Töid tuleb teha käsitsi ning kohustuslik on eemaldatud alusmetsa äravedu.
15 Alssosja kaitse tegevuskava, eelnõu, EELIS
19
2.1.1.7. SOOKÄPP (HAMMARBYA PALUDOSA) LKS - II; LoD – ei; LoA – ei; KE/HA – jah/ei; EPN - ohualdis
Sookäpp on tilluke ja üleni rohekat värvi taim ja kasvab soodes, lubjavaestes madalsoodes ja
õõtsikutel. Peamised ohutegurid on kuivendamine ja võsastumine. Kaitsealal on EELIS-es registreeritud kaks kasvukohta. Kõige uuemad andmed pärinevad 2012.
aastast, kus Viti järve õõtsikul registreeriti 20 taime, kuid tõenäoliselt oli arvukus suurem, kuna esines piisavalt sobivaid kasvukohti. Teises kasvukohas leiti 2008. aastal üksikuid isendeid. Liigile
esineb sobivad kasvukohti järvede ääres õõtsikutel, kuid igal aastal ei pruugi taime leida. Kaitse-eesmärk
Kaitse-eesmärk: kaitsealal on liik säilinud soodsas seisundis vähemalt kahes kasvukohas.
Mõjutegurid ja meetmed
+ Kehtiv kaitsekord: sihtkaitsevööndis on keelatud majandustegevus
‒ Vähesed andmed liigi levikust kaitsealal Meetmed: EELIS-es olevate leiukohtade ja teiste potentsiaalsete kasvukohtade inventeerimine.
‒ Võsastumine Meetmed: võsastuvates kasvukohtades võsa eemaldamine, raied lubatud ainult külmunud pinnasega.
Vältida kokkuveoteede tekitamist ja raiejäärmete kuhjamist liigi kasvukohale. ‒ Olemasolevate kasvukohtade kuivendamine
Meetmed: Loodusliku veerežiimi taastamine ning melioratsiooni puudutavate tegevuste kooskõlastamine kaitseala valitsejaga ning vajadusel keskkonnamõjude hindamine.
2.1.1.8. A INULEHINE SOOVALK (MALAXIS MONOPHYLLOS) LKS - II; LoD – ei; LoA – ei; KE/HA – jah/ei; EPN - ohulähedane
Soovalk kasvab valdavalt niisketes või päris vesistes paikades, kuid harvadel juhtudel võib teda
kohata ka üsna kuiva metsa servas, teeservades, sihtidel. Peamised ohutegurid on metsamajanduslik tegevus ja kasvukohtade kuivendamine.
Kaitsealal on EELIS-es registreeritud kuus kasvukohta. Suurima kasvukoha viimased andmed pärinevad aastast 2016 (taimi ei leitud) ja teistes kasvukohtades on taimi leitud, kuid arvukust pole
hinnatud. Liigile esineb sobivad kasvukohti järvede ääres õõtsikutel ja soodes, kuid liigile ebasobivatel aastatel ei pruugi taimi leida nagu 2016. aastal.
Kaitse-eesmärk
Kaitse-eesmärk: kaitsealal on liik säilinud soodsas seisundis vähemalt kuues kasvukohas.
20
Mõjutegurid ja meetmed
+ Kehtiv kaitsekord: enamik kasvukohtadest asub sihtkaitsevööndis, seal on keelatud majandustegevus.
‒ Osad liigi leiukohad on kaardistatud punktobjektina. Meetmed: Piiritleda ainulehise soovalgu kasvukohad pindobjektina ning kanda andmed EELIS-sse.
‒ Vähesed andmed liigi levikust kaitsealal
Meetmed: EELIS-es olevate leiukohtade ja teiste potentsiaalsete kasvukohtade inventeerimine. ‒ Olemasolevate kasvukohtade kuivendamine
Meetmed: Loodusliku veerežiimi taastamine ning melioratsiooni puudutavate tegevuste kooskõlastamine kaitseala valitsejaga ning vajadusel keskkonnamõjude hindamine.
2.1.2. Seened, samblad, samblikud
Elva loodusala ja Elva mka kaitse-eesmärk on samblaliik läikiv kurdsirbik (Hamatocaulis vernicosus). Lisaks eelnevale on Elva mka kaitse-eesmärk ka I kaitsekategooria seeneliik limatünnik
(Sarcosoma globosum). II kaitsekategooria samblikest on leitud karvast kruupsamblikku (Micarea hedlundii) ja III kaitsekategooria liikidest on leitud haavanäätsa (Junghuhnia pseudozilingiana) ja pikka lõhnasamblikku (Evernia divaricata). Vääriselupaikade (VEP) inventuuri käigus on leitud
kuuse-nublusamblikku (Lecanactis abietina), mis on VEP tunnusliik.
2.1.2.1. LÄIKIV KURDSIRBIK (HAMATOCAULIS VERNICOSUS)
LKS - III; LoD – II; LoA – jah; KE/HA – jah/ei; EPN – soodsas seisundis
Läikiv kurdsirbik kasvab madalsoodes, soostunud niitudel ja allikalistel kohtadel. Peamised ohutegurid on soode kuivendamine ja turba võtmine.
Loodusalal on EELIS-es registreeritud üks kasvukoht allikasoos. Viimane vaatlus pärineb 2022. aastast ja liigi kasvukoha seisundit peeti halvenenuks rohurinde tihenemise ja teiste samblaliikidega
konkureerimise tõttu. Kaitse-eesmärk
Kaitse-eesmärk: loodusalal on säilinud soodsas seisundis üks kasvukoht.
Mõjutegurid ja meetmed
‒ Vähesed andmed liigi levikust kaitsealal Meetmed: EELIS-es olevate leiukohtade ja teiste potentsiaalsete kasvukohtade inventeerimine.
2.1.2.2. LIMATÜNNIK (SARCOSOMA GLOBOSUM)
LKS - I; LoD – ei; LoA – ei; KE/HA – jah/ei; EPN - ohualdis
21
Limatünnik kasvab samblarikastes kuusikutes märtsist alates. Limatünnik eelistab elupaigana vanu metsi. Seetõttu kuulub liik vääriselupaikade ja põlismetsade indikaatorliikide hulka. Peamised
ohutegurid on metsahooldustööd ja kuivendamine.
Kaitsealal on EELIS-es registreeritud kümme kasvukohta. Suurima kasvukoha viimased andmed pärinevad 2020. aastast, kus leiti 82 isendit ja ka teistes kasvukohtades on seeni arvukalt kohatud.
Kaitse-eesmärk
Kaitse-eesmärk: kaitsealal on liik säilinud soodsas seisundis vähemalt kümnes kasvukohas. Mõjutegurid ja meetmed
+ Kehtiv kaitsekord: suur osa kasvukohtadest asub sihtkaitsevööndis, seal on keelatud
majandustegevus. ‒ Metsaraie
Meetmed: EELIS-es piiritletud elupaigas või punktobjekti puhul 50 m raadiuses elupaigast uuendusraie keelatud, va nt matkarajale kukkunud üksikpuud. Muud raied ja puidu kokkuvedu
teostada külmunud pinnasega, keelatud on maapinna mineraliseerimine, et säilitada seeneniidistikku. 2.1.3. Loomad
2.1.3.1. K IILID
rohe-vesihobu LKS - III LoD – II, IV LoA - jah KE/HA – jah/ei EPN – soodsas seisundis
valgelaup-rabakiil LKS – III LoD – IV LoA – ei KE/HA – jah/ei EPN – soodsas seisundis
hännak-rabakiil LKS - III LoD – IV LoA - ei KE/HA – jah/ei EPN - puudulik andmestik
suur-rabakiil LKS - III LoD – II, IV LoA - ei KE/HA – jah/ei EPN – soodsas seisundis
Elva loodusala kaitse-eesmärk on rohe-vesihobu (Ophiogomphus cecilia). Lisaks eelnevale liigile on Elva mka kaitse-eesmärgid valgelaup-rabakiil (Leucorrhina albifrons), suur-rabakiil
(Leucorrhinia pectoralis) ja hännak-rabakiil (Leucorrhinia caudalis).
Rohe-vesihobu asustab nii väikeseid ojasid kui ka suuremaid jõgesid, kuid väldivad mudaseid jõe piirkondi. Suur-rabakiil elab mitmesugustes oligotroofsetes ning tiheda taimestikuga veekogudes (tiigid, kopratiigid, turbaaugud, väikesed järved). Samuti aeglase vooluga kraavides ja vanajõgedes.
Lendavad aktiivselt vee kohal ja puhkavad sageli taimedel. Valgelaup-rabakiil asustab lisaks ka rabalaukaid ning elab ka suurte järvede taimestikurikastes soppides. Hännak-rabakiil asustab
väikeseid päikesele avatud veekogusid, kus on veepinnal palju vesiroosi ja vesikupu lehti 16 . Peamised ohutegurid on sobivate elupaikade (väikeveekogud) vähesus ja kinnikasvamine.
Enamik kiilide leiukohtade andmed EELIS-es pärinevad 2008. aastast, hännak-rabakiili on leitud ka 2019. aastal (1 leiukoht) ja rohe-vesihobu 2013. aastal (5 leiukohta). Valgelaup-rabakiili ja suur-
rabakiili on vastavalt 4 ja 2 leiukohta. Eesti punase nimestiku järgi on kiilid soodsas seisundis, vaid
16 Martin, M. 2013. Eesti kiilide määraja.
22
hännak-rabakiili ohustatust pole hinnatud.
2019. aastal esitatud Natura aruandluse järgi on kiilide arvukuse trend Eestis aastatel 2007–2018 olnud stabiilne. Natura aruandluse järgi on kiilide populatsioon ja elupaikade seisund Eestis soodne.
Kaitse-eesmärk
Kaitse-eesmärk: Rohe-vesihobu on loodusalal esindatud ja tema elupaigad on soodsas seisundis. Suur-rabakiil, hännak-rabakiil ja valgelaup-rabakiil on kaitsealal esindatud ja nende elupaigad on
soodsas seisundis. Mõjutegurid ja meetmed
+ Kehtiv kaitsekord: suur osa leiukohtadest asub sihtkaitsevööndis, seal on keelatud
majandustegevus. + Suur-rabakiili kaitse toimub tegevuskava alusel17.
‒ Osad liikide leiukohad on kaardistatud punktobjektina. Meetmed: Piiritleda kiilide elupaigad pindobjektina ning kanda andmed EELIS-sse.
‒ Vähesed andmed liigi levikust kaitsealal Meetmed: EELIS-es olevate leiukohtade ja teiste potentsiaalsete elupaikade inventeerimine.
2.1.3.2. LI BLIKAD
suur-kuldtiib LKS - III LoD – II, IV LoA - jah KE/HA – jah/ei EPN – soodsas seisundis
sõõrsilmik,
vareskaera-aasasilmik
LKS - III LoD - IV LoA - ei KE/HA – jah/ei EPN – soodsas seisundis
Elva loodusala kaitse-eesmärk on suur-kuldtiib (Lycaena dispar). Lisaks eelnevale on Elva mka
kaitse-eesmärk sõõrsilmik (Lopinga achine), vareskaera-aasasilmik (Coenonympha hero) ja nende elupaigad.
Suur-kuldtiib elab luhtadel, lamminiitudel, niisketes kõrgrohustutes, madalsoodes, soistel niitudel. Liblikad on väga head lendajad. Sõõrsilmik on metsaliik, esineb valdavalt niisketes leht- ja
segametsades, ent ka puisniitudel. Eelistab lennata varjus. Vareskaera-aasasilmik on samuti metsaliik, neid kohatakse peamiselt metsateedel ja -sihtidel18.
Liblikate leiukohtade andmed pärinevad 2008. aastast. Eesti punase nimestiku järgi on liblikad soodsas seisundis. Vareskaera-aasasilmik on registreeritud ühes leiukohas, suur-kuldtiib kahes
leiukohas ja sõõrsilmikut on leitud 5 leiukohas.
2019. aastal esitatud Natura aruandluse järgi on liblikate arvukuse trend Eestis aastatel 2007–2018 olnud kasvav. Natura aruandluse järgi on liblikate populatsioon ja elupaikade seisund Eestis soodne.
17 Suur-rabakiili (Leucorrhinia pectoralis) kaitse tegevuskava. 18 Õunap, E., Tartes, U. Eesti päevaliblikad. Varrak, 2014
23
Kaitse-eesmärk
Kaitse-eesmärk: Suur-kuldtiib on loodusalal esindatud ja tema elupaik on soodsas seisundis.
Sõõrsilmik ja vareskaera-aasasilmik on kaitsealal esindatud ja nende elupaigad on soodsas seisundis. Mõjutegurid ja meetmed
+ Kehtiv kaitsekord: leiukohad asuvad sihtkaitsevööndis, seal on keelatud majandustegevus.
‒ Osad liikide leiukohad on kaardistatud punktobjektina. Meetmed: Piiritleda liblikate elupaigad pindobjektina ning kanda andmed EELIS-sse.
‒ Vähesed andmed liikide levikust kaitsealal
Meetmed: EELIS-es olevate leiukohtade ja teiste potentsiaalsete elupaikade inventeerimine. ‒ Poolavatud maastike kadu võsastumise tõttu, hoolduse puudumine
Meetmed: niitmine ja võsatõrje luhtadel ja teistel poolavatud maastikel.
2.1.3.3. PAKSUKOJALINE JÕEkARP (UNIO CRASSUS) LKS - II; LoD – II; LoA – jah; KE/HA – jah/jah; EPN – soodsas seisundis
Paksu jõekarpi leidub eelkõige selgetes, liivase või kruusase põhjaga keskmise- või kiirevoolulistes veekogudes. Liiki peetakse väga hea või hea kvaliteediga jõe-elupaikade tunnusliigiks. Peamised
ohutegurid on veepuudus, kaevetööd ja paisutamine. Paksukojaline jõekarp on levinud Elva jões, kus leidub talle sobivaid elupaiku. Liik on viimati EELIS-es registreeritud 2002. aastal. 2021. aastal teostas Ökokonsult OÜ lisauuringuid Elva jõel19 ning uuringutest järeldus, et paksukojaline jõekarp
on Elva keskjooksul võrdlemisi laialt levinud, kuid liigi arvukus on enamasti madal. Hellenurme paisust vahetult allavoolu paksukojalisele jõekarbile sobivad elutingimused praegu puuduvad.
2019. aastal esitatud Natura aruandluse järgi on paksukojalise jõekarbi arvukuse trend Eestis aastatel 2007–2018 olnud stabiilne. Natura aruandluse järgi on paksukojalise jõekarbi populatsioon ja
elupaikade seisund Eestis ebasoodne.
Kaitse-eesmärk Kaitse-eesmärk: paksukojaline jõekarp on loodusalal esindatud ja elupaikade kvaliteet on paranenud
32 ha ulatuses.
Mõjutegurid ja meetmed + Liigi kaitse toimub tegevuskava alusel20.
19 Hinnang Hellenurme paisule kalapääsu rajamise võimalikkuse kohta . Osa 2: keskkonnaosa. Koostaja: Rein
Järvekülg. 2021 20 Paksu jõekarbi (Unio crassus) kaitse korraldamise tegevuskava.
24
‒ Vähesed andmed liikide levikust kaitsealal Meetmed: EELIS-es olevate leiukohtade ja teiste potentsiaalsete elupaikade inventeerimine.
‒ Veekogude reostumine. Enim mõjutab liiki vee nitraadisisaldus ning üldine reostatus.
Meetmed: Punktreostuse vältimine ja koheselt selle kõrvaldamine, hajareostuse vältimiseks jätta jõekaldale puudest-põõsastest puhverriba.
‒ Hüdromorfoloogilised mõjud. Liigile mõjuvad negatiivselt veepuudus kuivadel aastatel, kaevetööd veekogus, mille tulemusel alandatakse veetaset või juhitakse setteid veekogusse, ning paisutamine21.
Meetmed: Paisutamise lõpetamine või efektiivse kalapääsu rajamine, tagades looduslähedase äravoolurežiimi paisust allavoolu jäävas jõeosas. Samuti ei ole lubatud kaevata või ehitada ning juhtida setteid veekokku. Tuleb vältida veekogu kaldajoone muutmist.
2.1.3.4. SAARMAS (LUTRA LUTRA)
LKS - III; LoD – II, IV; LoA – jah; KE/HA – jah/ei; EPN – soodsas seisundis Saarmas eelistab elada järsukaldaliste jõgede kallastel. Saarmad on üksikeluviisilised loomad, kes
tegutsevad peamiselt videvikus. Saarmad toituvad peamiselt vees elavatest loomadest, kellest peamise osa moodustavad kalad, aga söövad ka vähke, konni, hiiri, linnupoegi, limuseid jne. Saarma
peamised ohutegurid on elupaikade kadumine ja reostumine. EELIS-e järgi loodusalal saarmast registreeritud ei ole. Kaitsekorraldusperioodi jooksul tuleb saarma
levikuandmeid täpsustada.
2019. aastal esitatud Natura aruandluse järgi on saarma arvukuse trend Eestis aastatel 2007–2018 olnud stabiilne. Natura aruandluse järgi on saarma populatsioon ja elupaikade seisund Eestis soodne.
Kaitse-eesmärk
Kaitse-eesmärk: saarmas on loodusalal esindatud (1 paar) ja elupaikade kvaliteet on 32 ha ulatuses heas seisundis.
Mõjutegurid ja meetmed
‒ Vähesed andmed liigi levikust kaitsealal Meetmed: EELIS-es olevate elupaikade ja teiste potentsiaalsete elupaikade inventeerimine.
2.1.3.5. H INK (COBITIS TAENIA)
LKS - III; LoD – II; LoA – jah; KE/HA – jah/jah; EPN – soodsas seisundis
Hink elab selgeveelistes veekogudes, nii sisevetes kui ka merelahtedes liivasel või savisel põhjal, on eraklik ja öise eluviisiga, tegutseb veekogu põhjas. Hingu leviala on registreeritud 2002. ja 2007. aastal Elva jões. 2017. aastal teostati hingu levikuandmete täpsustamiseks Elva jões katsepüügid 22
Elva jõe hoiualal. Uuringute põhjal saab järeldada, et tõenäoliselt on hink levinud Elva jões kogu
21 Paksu jõekarbi (Unio crassus) kaitse korraldamise tegevuskava. 22 Hingu, võldase ja vingerja leviku täpsustamine 2017-2018. Keskkonnaamet
25
alam- ja keskjooksu ulatuses. Alamjooksul tuleb hinku pidada suhteliselt tavaliseks ja sagedaseks liigiks. Keskjooksul (sh Elva jõe hoiualal) on aga levila katkendlik ja liiki esineb enamasti
vähearvukalt. Liigi kaitseseisund Elva jõe hoiuala piires tuleb hinnata kesiseks (arvukus madal, leviala katkendlik, hüdroenergia kasutamine Hellenurme paisu juures põhjustab periooditi vee
liigvähendamist jões allpool paisu). Kaitsekorraldusperioodi jooksul on vajalik EELIS-e andmeid uuendada. Liigi kaitse tagatakse läbi
elupaikade kaitse.
2019. aastal esitatud Natura aruandluse järgi on hingu arvukuse trend Eestis aastatel 2007–2018 olnud stabiilne. Natura aruandluse järgi on hingu populatsioon ja elupaikade seisund Eestis soodne.
Kaitse-eesmärk
Kaitse-eesmärk: hink on loodusalal esindatud ja elupaikade kvaliteet on 32 ha ulatuses hea.
Mõjutegurid ja meetmed
‒ Hüdromorfoloogilised mõjud, eelkõige paisutamine.
Meetmed: Paisutamise lõpetamine või efektiivse kalapääsu rajamine, tagades looduslähedase äravoolurežiimi paisust allavoolu jäävas jõeosas.
‒ Vähesed ja vananenud andmed liigi levikust kaitsealal Meetmed: EELIS-es olevate elupaikade ja teiste potentsiaalsete elupaikade inventeerimine.
2.1.3.6. TI IGILENDLANE (MYOTIS DASYCNEME) LKS - II; LoD – II, IV; LoA – ei; KE/HA – jah/ei; EPN – soodsas seisundis
Tiigilendlane on Eesti lendlastest suurim. Elupaigad paiknevad veekogurohketes piirkondades, saagi
püüdmiseks eelistab vaikse vooluga või seisva veega veekogusid. Võib saaki püüda ka niitude ja roostike kohal ning metsaservades. Öise eluviisiga. Peamised ohutegurid on talvituspaikade hävimine, häirimine, varjepaikades lagunevate ja õõnsate ning kuivade puude kadumine/hulga
vähenemine.
Tiigilendlase andmed pärinevad EELIS-es 2003. aastast. Liigi elupaigad on kaitsealal seotud Elva jõe ja jõe äärsete luhtade ja metsaservadega.
2019. aastal esitatud Natura aruandluse järgi on tiigilendlase arvukuse trend Eestis aastatel 2007– 2018 olnud kasvav. Natura aruandluse järgi on tiigilendlase populatsioon ja elupaikade seisund
Eestis soodne. Kaitse-eesmärk
Kaitse-eesmärk: tiigilendlane on kaitsealal esindatud ja esineb vähemalt ühes elupaigas.
Mõjutegurid ja meetmed
26
+ Liigi kaitse toimub nahkhiirlaste tegevuskava alusel23.
‒ Varjepaikade vähenemine ja häirimine.
Meetmed: Liigi levikualade täpsustamine. Looduslikke elupaiku kaitstakse elupaigatüüpide (vanade loodusmetsade) kaitse kaudu.
‒ Toitumispaikade ja elupaikade hävimine. Meetmed: Piiritletud elupaigas seada raietele ajaline piirang 1. maist kuni 15. augustini.
Meetmed: Vältida uuendusraieid toitumisveekogude kaldapuistutes. Meetmed: Säilitada raietel õõnsustega, nn metsahundi tüüpi puid, surnult seisvaid puid ja tüükaid.
2.1.3.7. HÄNDKAKK (STRIX URALENSIS) LKS – III; LiD – I; LoA – ei; KE/HA – jah/ei; EPN – ohualdis
Händkakk pesitseb mitmesugustes vanemates okas- ja segametsades, eelistades kuuse ülekaaluga puistuid, pesad asuvad õõnsates puutüügastes või puuõõnsustes. Asurkonda ohustab peamiselt
elupaikade kadumine või nende kvaliteedi halvenemine. Vanade loodusmetsade vähenedes kaovad pesitsemiseks sobivad tüügas- ja õõnepuud24.
Kaitsealal on EELIS-es registreeritud üks händkaku vaatlus 2009. aastal. Kaitsekorraldusperioodi jooksul tuleb händkaku levikuandmeid täpsustada.
2019. aastal esitatud Natura aruandluse järgi on händkaku arvukuse trend ja elupaikade seisund
Eestis aastatel 2007–2018 olnud stabiilne. Kaitse-eesmärk
Kaitse-eesmärk: händkakk on kaitsealal esindatud ja elupaik on soodsas seisundis 18 ha ulatuses.
Mõjutegurid ja meetmed
‒ Vähesed ja vananenud andmed liigi levikust kaitsealal Meetmed: EELIS-es olevate elupaikade ja teiste potentsiaalsete elupaikade inventeerimine.
23 Nahkhiirlaste (Vespertilionidae) kaitse tegevuskava. 24 Jair, A. 2018. Händkakk. – Rmt: Linnuatlas. Eesti haudelindude levik ja arvukus. EOÜ, Tartu
27
2.2. Elustiku kaitseväärtuste koondtabel
Kaitseväärtus25 Seisund Kaitse eesmärk26 Mõjutegurid Meetmed Oodatav tulemus27 Märkused
Loodusala (sh siseriiklikud) eesmärgid
Taimed
Kollane kivirik
(Saxifraga
hirculus)
LKS – II;
LoD – II, IV;
LoA – jah;
KE/HA – jah/ei
Liik kasvab neljas
kasvukohas.
Loodusalal on
säilinud soodsas
seisundis neli
kasvukohta.
Vananenud andmed
liigi levikust kaitsealal.
EELIS-es olevate leiukohtade ja teiste
potentsiaalsete kasvukohtade
inventeerimine.
Loodusalal on
säilinud soodsas
seisundis neli
kasvukohta.
Kasvukohtade
kinnikasvamine
pillirooga ja kõrgete
tarnadega.
Jätkata seiret ja jälgida liigi seisundit,
vajadusel parendada valgustingimusi.
Palu-karukell
(Pulsatilla
patens)
LKS – II;
LoD – II, IV;
LoA – jah;
KE/HA – jah/ei
Liik kasvab viies
kasvukohas.
Loodusalal on
säilinud liik
vähemalt ühes
kasvukohas ning
selle seisund on
soodne.
Vähesed andmed liigi
levikust kaitsealal.
EELIS-es olevate leiukohtade ja teiste
potentsiaalsete kasvukohtade
inventeerimine.
Loodusalal on
säilinud liik vähemalt
ühes kasvukohas ning
selle seisund on
soodne.
Seened, samblad, samblikud
Läikiv
kurdsirbik
(Hamatocaulis
vernicosus)
LKS – III;
LoD – II;
LoA – jah;
KE/HA – jah/ei
Liik kasvab ühes
kasvukohas.
Loodusalal on
säilinud soodsas
seisundis üks
kasvukoht.
Vähesed andmed liigi
levikust kaitsealal.
EELIS-es olevate leiukohtade ja teiste
potentsiaalsete kasvukohtade
inventeerimine.
Loodusalal on
säilinud soodsas
seisundis üks
kasvukoht.
Loomad
25 LKS – kaitsekategooria looduskaitseseaduse alusel;
KE (jah/ei) – on või ei ole kaitstava ala kaitse-eesmärk;
LoD – loodusdirektiivi lisa number;
LoA (jah/ei) – on või ei ole loodusala kaitse-eesmärk;
LiA (jah/ei) – on või ei ole linnuala kaitse-eesmärk;
LiD – linnudirektiivi lisa number. 26 Kaitse eesmärk seatakse aastaks 2050 27 Oodatav tulemus seatakse aastaks 2050 ja tulemuslikkust hinnatakse iga 10 aasta tagant
28
Kaitseväärtus25 Seisund Kaitse eesmärk26 Mõjutegurid Meetmed Oodatav tulemus27 Märkused
Kiilid
rohe-vesihobu
(Ophiogomphus
cecilia)
LKS – III;
LoD – II, IV;
LoA – jah
KE/HA – jah/ei
Rohe-vesihobu on
levinud 5
leiukohas.
Rohe-vesihobu on
loodusalal
esindatud ja tema
elupaigad on
soodsas seisundis.
Osad liikide leiukohad
on kaardistatud
punktobjektina.
Piiritleda kiilide elupaigad pindobjektina
ning kanda andmed EELIS-sse.
Rohe-vesihobu on
loodusalal esindatud
ja tema elupaigad on
soodsas seisundis.
Vähesed andmed liigi
levikust kaitsealal.
EELIS-es olevate leiukohtade ja teiste
potentsiaalsete elupaikade inventeerimine.
Liblikad
suur-kuldtiib
(Lycaena
dispar)
LKS – III;
LoD – II, IV;
LoA – jah
KE/HA – jah/ei
Suur-kuldtiib on
levinud 2
leiukohas.
Suur-kuldtiib on
loodusalal
esindatud ja tema
elupaik on soodsas
seisundis.
Osad liikide leiukohad
on kaardistatud
punktobjektina.
Piiritleda liblikate elupaigad pindobjektina
ning kanda andmed EELIS-sse.
Suur-kuldtiib on
loodusalal esindatud
ja tema elupaik on
soodsas seisundis.
Vähesed andmed liigi
levikust kaitsealal.
EELIS-es olevate leiukohtade ja teiste
potentsiaalsete elupaikade inventeerimine.
Poolavatud maastike
kadu võsastumise tõttu,
hoolduse puudumine.
Niitmine ja võsatõrje luhtadel ja teistel
poolavatud maastikel.
Paksukojaline
jõekarp (Unio
crassus)
LKS – II;
LoD – II, IV;
LoA – jah;
KE/HA –
jah/jah
Paksukojaline
jõekarp esineb
Elva jões.
Paksukojaline
jõekarp on
loodusalal
esindatud ja
elupaikade kvaliteet
on paranenud 32 ha
ulatuses.
Veekogude reostumine.
Enim mõjutab liiki vee
nitraadisisaldus ning
üldine reostatus.
Punktreostuse vältimine ja koheselt selle
kõrvaldamine, hajareostuse vältimiseks
jätta jõekaldale puudest-põõsastest
puhverriba.
Paksukojaline
jõekarp on loodusalal
esindatud ja
elupaikade kvaliteet
on paranenud 32 ha
ulatuses.
Liigi kaitse
toimub
tegevuskava
alusel
Hüdromorfoloogilised
mõjud. Liigile mõjuvad
negatiivselt veepuudus
kuivadel aastatel,
kaevetööd veekogus,
mille tulemusel
alandatakse veetaset
või juhitakse setteid
veekogusse, ning
paisutamine.
Paisutamise lõpetamine või efektiivse
kalapääsu rajamine, tagades
looduslähedase äravoolurežiimi paisust
allavoolu jäävas jõeosas. Samuti ei ole
lubatud kaevata või ehitada ning juhtida
setteid veekokku. Tuleb vältida veekogu
kaldajoone muutmist.
Vähesed andmed liigi
levikust kaitsealal.
EELIS-es olevate leiukohtade ja teiste
potentsiaalsete elupaikade inventeerimine.
Saarmas (Lutra
lutra)
LKS – III;
LoD – II, IV;
LoA – jah;
KE/HA – jah/ei
EELIS-sse pole
saarma elupaiku
kaardistatud.
Saarmas on
loodusalal
esindatud ja
elupaikade kvaliteet
on 32 ha ulatuses
heas seisundis.
Vähesed andmed liigi
levikust kaitsealal.
EELIS-es olevate elupaikade ja teiste
potentsiaalsete elupaikade inventeerimine
ja elupaiga kaardistamine.
Saarmas on
loodusalal esindatud
ja elupaikade
kvaliteet on 32 ha
ulatuses heas
seisundis.
Hink (Cobitis
taenia)
LKS – III;
Liik esineb Elva
jões.
Hink on loodusalal
esindatud ja
elupaikade kvaliteet
Vähesed ja vananenud
andmed liigi levikust
kaitsealal.
EELIS-es olevate elupaikade ja teiste
potentsiaalsete elupaikade inventeerimine.
Hink on loodusalal
esindatud ja
elupaikade kvaliteet
29
Kaitseväärtus25 Seisund Kaitse eesmärk26 Mõjutegurid Meetmed Oodatav tulemus27 Märkused
LoD – II;
LoA – jah;
KE/HA –
jah/jah
on 32 ha ulatuses
heas seisundis.
Hüdromorfoloogilised
mõjud, eelkõige
paisutamine.
Paisutamise lõpetamine või efektiivse
kalapääsu rajamine, tagades
looduslähedase äravoolurežiimi paisust
allavoolu jäävas jõeosas.
on 32 ha ulatuses
heas seisundis.
Siseriiklikud eesmärgid
Taimed
Karvane
maarjalepp
(Agrimonia
pilosa)
LKS – II;
LoD – II, IV;
LoA – ei;
KE/HA – jah/ei
Liik kasvab kahes
kasvukohas.
Kaitsealal on liik
säilinud soodsas
seisundis vähemalt
kahes kasvukohas.
Vähesed andmed liigi
levikust kaitsealal.
Potentsiaalsete kasvukohtade
inventeerimine.
Kaitsealal on liik
säilinud soodsas
seisundis vähemalt
kahes kasvukohas.
Hooldamine
vastavalt
vajadusele. Võsastumine. Metsaservades või metsateedel olevates
leiukohtades hoida puu- ja põõsarinde
liituvus vahemikus 0,2-0,4. Teede ja
radade ääres olevate ohtlike puude raied
teostada külmunud pinnasega või selliselt,
et läbi liigi kasvukohtade ei rajataks
kokku- ja väljaveoteid. Mitte ladustada
raiejäätmeid liigi kasvukohtadesse.
Kaunis
kuldking
(Cypripedium
calceolus)
LKS – II;
LoD – II, IV;
LoA – ei;
KE/HA – jah/ei
Liik kasvab
seitsmes
kasvukohas.
Kaitsealal on liik
säilinud soodsas
seisundis vähemalt
seitsmes
kasvukohas.
Vananenud andmed
liigi levikust kaitsealal.
EELIS-es olevate leiukohtade ja teiste
potentsiaalsete kasvukohtade
inventeerimine.
Kaitsealal on liik
säilinud soodsas
seisundis vähemalt
seitsmes kasvukohas.
Hooldamine
vastavalt liigi
tegevuskavale.
Taimede korjamine ja
tallamine.
Teavitus ja järelevalve
Soohiilakas
(Liparis loeselii)
LKS – II;
LoD – II, IV;
LoA – ei;
KE/HA – jah/ei
Liik kasvab
kolmes
kasvukohas.
Kaitsealal on
säilinud soodsas
seisundis kolm
kasvukohta.
Liigi leiukohad on
kaardistatud
punktobjektina.
Piiritleda soohiilaka kasvukohad
pindobjektina ning kanda andmed EELIS-
sse.
Kaitsealal on säilinud
soodsas seisundis
kolm kasvukohta.
Vähesed andmed liigi
levikust kaitsealal.
EELIS-es olevate leiukohtade ja teiste
potentsiaalsete kasvukohtade
inventeerimine.
Olemasolevate
kasvukohtade
kuivendamine.
Loodusliku veerežiimi taastamine ning
melioratsiooni puudutavate tegevuste
kooskõlastamine kaitseala valitsejaga ning
vajadusel keskkonnamõjude hindamine.
Alssosi
(Equisetum
scirpoides)
LKS – II;
LoD – ei;
LoA – ei;
KE/HA – jah/ei
Liik kasvab ühes
kasvukohas 0,2
ha-l.
Kaitsealal on liik
säilinud soodsas
seisundis vähemalt
ühes kasvukohas.
Vähesed andmed liigi
bioloogiast.
Populatsioonibioloogia uuringud. Kaitsealal on liik
säilinud soodsas
seisundis vähemalt
ühes kasvukohas.
Võsastumine ja
alusmetsa tihenemine.
Alusmetsa, noorte kuuskede ning
põõsarinde eemaldamist teha väiksemas
mahus, et selgitada hooldustööde mõju
kasvukoha kvaliteedile. Tööde teostamist
tuleb teha käsitsi ning kohustuslik on
eemaldatud alusmetsa äravedu.
30
Kaitseväärtus25 Seisund Kaitse eesmärk26 Mõjutegurid Meetmed Oodatav tulemus27 Märkused
Sookäpp
(Hammarbya
paludosa)
LKS – II;
LoD – ei;
LoA – ei;
KE/HA – jah/ei
Liik kasvab kahes
kasvukohas.
Kaitsealal on liik
säilinud soodsas
seisundis vähemalt
kahes kasvukohas.
Vähesed andmed liigi
levikust kaitsealal.
EELIS-es olevate leiukohtade ja teiste
potentsiaalsete kasvukohtade
inventeerimine.
Kaitsealal on liik
säilinud soodsas
seisundis vähemalt
kahes kasvukohas..
Võsastumine. Võsastuvates kasvukohtades võsa
eemaldamine, raied lubatud ainult
külmunud pinnasega. Vältida
kokkuveoteede tekitamist ja raiejäärmete
kuhjamist liigi kasvukohale.
Olemasolevate
kasvukohtade
kuivendamine.
Loodusliku veerežiimi taastamine ning
melioratsiooni puudutavate tegevuste
kooskõlastamine kaitseala valitsejaga ning
vajadusel keskkonnamõjude hindamine.
Ainulehine
soovalk
(Malaxis
monophyllos)
LKS – II;
LoD – ei;
LoA – ei;
KE/HA – jah/ei
Liik kasvab kuues
kasvukohas.
Kaitsealal on liik
säilinud soodsas
seisundis vähemalt
kuues kasvukohas.
Osad liigi leiukohad on
kaardistatud
punktobjektina.
Piiritleda ainulehise soovalgu kasvukohad
pindobjektina ning kanda andmed EELIS-
sse.
Kaitsealal on liik
säilinud soodsas
seisundis vähemalt
kuues kasvukohas.
Vähesed andmed liigi
levikust kaitsealal.
EELIS-es olevate leiukohtade ja teiste
potentsiaalsete kasvukohtade
inventeerimine.
Olemasolevate
kasvukohtade
kuivendamine.
Loodusliku veerežiimi taastamine ning
melioratsiooni puudutavate tegevuste
kooskõlastamine kaitseala valitsejaga ning
vajadusel keskkonnamõjude hindamine.
Seened, samblad, samblikud
Limatünnik
(Sarcosoma
globosum)
LKS – I;
LoD – ei;
LoA – ei;
KE/HA – jah/ei
Liik kasvab
kümnes
kasvukohas.
Kaitsealal on liik
säilinud soodsas
seisundis vähemalt
kümnes
kasvukohas.
Metsaraie. EELIS-es piiritletud elupaigas või
punktobjekti puhul 50 m raadiuses
elupaigast uuendusraie keelatud, va nt
matkarajale kukkunud üksikpuud. Muud
raied ja puidu kokkuvedu teostada
külmunud pinnasega, keelatud on
maapinna mineraliseerimine, et säilitada
seeneniidistikku.
Kaitsealal on liik
säilinud soodsas
seisundis vähemalt
kümnes kasvukohas.
Loomad
Kiilid
valgelaup-
rabakiil
Hännak-rabakiil
on levinud 1
leiukohas,
valgelaup-rabakiil
Suur-rabakiil,
hännak-rabakiil ja
valgelaup-rabakiil
on kaitsealal
Osad liikide leiukohad
on kaardistatud
punktobjektina.
Piiritleda kiilide elupaigad pindobjektina
ning kanda andmed EELIS-sse.
Suur-rabakiil,
hännak-rabakiil ja
valgelaup-rabakiil on
kaitsealal esindatud ja
Suur-rabakiili
kaitse toimub
tegevuskava
alusel
31
Kaitseväärtus25 Seisund Kaitse eesmärk26 Mõjutegurid Meetmed Oodatav tulemus27 Märkused
(Leucorrhina
albifrons)
suur-rabakiil
(Leucorrhinia
pectoralis)
hännak-rabakiil
(Leucorrhinia
caudalis)
LKS – III;
LoD – II, IV;
LoA – ei;
KE/HA – jah/ei
on levinud 4
leiukohas, suur-
rabakiil on
levinud 2
leiukohas.
esindatud ja nende
elupaigad on
soodsas seisundis.
Vähesed andmed liigi
levikust kaitsealal.
EELIS-es olevate leiukohtade ja teiste
potentsiaalsete elupaikade inventeerimine.
nende elupaigad on
soodsas seisundis.
Liblikad
sõõrsilmik
(Lopinga
achine)
vareskaera-
aasasilmik
(Coenonympha
hero)
LKS – III;
LoD – IV;
LoA – ei;
KE/HA – jah/ei
Vareskaera-
aasasilmik on
levinud 1
leiukohas,
sõõrsilmik on
levinud 5
leiukohas.
Sõõrsilmik ja
vareskaera-
aasasilmik on
kaitsealal esindatud
ja nende elupaigad
on soodsas
seisundis.
Osad liikide leiukohad
on kaardistatud
punktobjektina.
Piiritleda kiilide elupaigad pindobjektina
ning kanda andmed EELIS-sse.
Sõõrsilmik ja
vareskaera-aasasilmik
on kaitsealal
esindatud ja nende
elupaigad on soodsas
seisundis.
Vähesed andmed liigi
levikust kaitsealal
EELIS-es olevate leiukohtade ja teiste
potentsiaalsete elupaikade inventeerimine.
Poolavatud maastike
kadu võsastumise tõttu,
hoolduse puudumine.
Niitmine ja võsatõrje luhtadel ja teistel
poolavatud maastikel.
Tiigilendlane
(Myotis
dasycneme)
LKS – II;
LoD – II, IV;
LoA – ei;
KE/HA – jah/ei
Tiigilendlane on
kaitsealal
esindatud ja
esineb ühes
elupaigas.
Tiigilendlane on
kaitsealal esindatud
ja esineb vähemalt
ühes elupaigas.
Varjepaikade
vähenemine ja
häirimine.
Liigi levikualade täpsustamine.
Looduslikke elupaiku kaitstakse
elupaigatüüpide (vanade loodusmetsade)
kaitse kaudu.
Tiigilendlane on
kaitsealal esindatud ja
esineb vähemalt ühes
elupaigas.
Liigi kaitse
toimub
nahkhiirlaste
tegevuskava
alusel Toitumispaikade ja
elupaikade hävimine.
Piiritletud elupaigas seada raietele ajaline
piirang 1. maist kuni 15. augustini.
Vältida uuendusraieid toitumisveekogude
kaldapuistutes.
Säilitada raietel õõnsustega, nn metsahundi
tüüpi puid, surnult seisvaid puid ja tüükaid.
Händkakk
(Strix uralensis)
LKS – III;
LiD – I;
LoA – ei;
KE/HA – jah/ei
Liik esineb ühes
elupaigas.
Händkakk on
kaitsealal esindatud
ja elupaik on
soodsas seisundis
18 ha ulatuses.
Vähesed ja vananenud
andmed liigi levikust
kaitsealal.
EELIS-es olevate elupaikade ja teiste
potentsiaalsete elupaikade inventeerimine.
Händkakk on
kaitsealal esindatud ja
elupaik on soodsas
seisundis 18 ha
ulatuses.
32
2.3. Kooslused
Elva loodusala kaitse-eesmärk on järgmiste loodusdirektiivi I lisas nimetatud elupaigatüüpide kaitse:
vähe- kuni kesktoitelised kalgiveelised järved (3140), jõed ja ojad (3260), niiskuslembesed kõrgrohustud (6430), lamminiidud (6450), siirde- ja õõtsiksood (7140), allikad ja allikasood (7160),
liigirikkad madalsood (7230), vanad loodusmetsad (9010*), rohunditerikkad kuusikud (9050), soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*) ja siirdesoo- ja rabametsad (91D0*). Elva mka kaitse-eesmärk lisaks eelnevale on veel elupaigatüüp okasmetsad oosidel ja moreenkuhjatistel (9060).
Lisaks on alal inventeeritud elupaigatüübid liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (6270*), aas-
rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud (6510), lammi-lodumetsad (91E0*) ja laialehised lammimetsad (91F0*) Need kõik tuleb lisada maastikukaitseala ja loodusala kaitse-eesmärkide hulka.
72% (771 ha) kaitsealast on metsamaa. Kaitseala metsad on peamiselt laanemetsad, valdavad sinilille ja jänesekapsa kasvukohatüübid ning peapuuliigiks on mänd. Elva piirkonna metsad on head
puhkemetsad. Kaitsealal on kokku registreeritud loodusdirektiivi I lisa 17 erinevat elupaigatüüpi kogupindalaga 787 ha (sh potentsiaalsed elupaigad) ehk 74% kaitseala pindalast. Elupaigatüübile mittevastavaks ehk nn nullelupaigaks on määratud 252 ha ehk 24% kaitsealast. Nullelupaigaks on
õuealad, teed, noored või keskealised või läbiraiutud (kultuur)puistud, mis ei arene lähima 30 aastaga ühelegi elupaigatüübile vastavaks, lageraielangid, kultuurniidud, liivakarjäär, puhkekohad.
Kõige ulatuslikematel pindadel paiknevad maastikukaitsealal metsaelupaigatüüpidest vanad loodusmetsad (9010*; 487 ha), okasmetsad oosidel ja moreenkuhjatistel (9060; 81 ha) ja siirdesoo-
ja rabametsad (91D0*; 39 ha). Pärandkooslustest esineb Elva maastikukaitsealal kõige enam lamminiite (6450; 81 ha). Kunagistest laiaulatuslikest lamminiitudest on tänapäevaks väga paljud tugevalt halli lepaga võsastunud ja/või tarnamätlikud. Väiksel pindalal leidub kujunevaid lammi-
lodumetsasid (91E0*) ja laialehiseid lammimetsi (91F0). Elva maastikukaitseala sooelupaigad on siirde- ja õõtsiksood (7140; 19 ha), liigirikkad madalsood (7230; 0,5 ha) ja allikasood (7160; 9 ha).
Allikasoid leidub kõige enam Elva jõe ja sellesse suubuva Laguja oja lammi läänepoolsetel nõlvadel. Teisi elupaigatüüpe leidub maastikukaitsealal väiksematel pindadel. Ülevaate elupaigatüüpide paiknemisest maastikukaitsealal annab lisa 4.
Kaitseala territooriumil on kaardistatud 8 vääriselupaika (VEP) kogupindalaga 142 ha, mis enamasti
kattuvad Natura metsaelupaikadega.
2.3.1. Vähe- kuni kesktoitelised kalgiveelised järved (3140)
LoD – I; KE/HA – jah/ei; LoA - jah Elupaigatüübile vastavad järved on Umbjärv (Illi Umbjärv) (VEE2100700) ja Väike Umbjärv (Illi
Väike Umbjärv) (VEE2100800). Järved asuvad Elvast 4-3 km lõuna pool, Elva-Laguja tee lähedal Illipalus metsas. Umbjärv on 1,9 ha suurune ja peaaegu ümmarguse kujuga. Umbjärv on avalikult
kasutatav veekogu. 2003. ja 2022. aastal registreeriti EELIS-e andmetel järves arvukalt vahelmine näkirohi (Najas marina subsp. intermedia), kes kuulub II kaitsekategooriasse. Näkirohu esinemine viitab veekogu heale kvaliteedile28. Sellest 850 m lõuna pool asuv 1,0 h pindalaga Väike Umbjärv
on põhja-lõuna suunas pikliku kujuga. Ka Väikses Umbjärves otsiti vahelmist näkirohtu, kuid ei
28 Nõtke näkirohi. Eesti Loodus 2005/3
33
leitud. Kummagi järve veepeeglit ümbritseb turbasamblaõõtsik. Mõlema järve esinduslikkus on C, ja looduskaitseline seisund hea. Järved võeti looduskaitse alla 29 juba enne maastikukaitseala
moodustamist.
2019. aastal esitatud Natura aruandluse järgi on elupaigatüübi seisund Eestis aastatel 2013–2018 olnud soodne.
Kaitse-eesmärk
Kaitse-eesmärk: Elupaigatüübi seisundi parendamine 3,1 ha suurusel alal. Mõjutegurid ja meetmed
+ Kehtiv kaitsekord: elupaigad asuvad sihtkaitsevööndis, seal on keelatud majandustegevus.
‒ Puudulikud andmed järvede seisundi kohta Meetmed: kaitseala järvede uuringu läbiviimine.
2.3.2. Jõed ja ojad (3260)
LoD - I; KE/HA – jah/jah; LoA - jah Elupaigatüübile vastavad jõed ja ojad on loodusalal Elva jõgi, Laguja oja ja Ilusa oja(umbes 34 ha).
Vastavalt Natura 2000 eesmärkidele tuleb sellesse elupaigatüüpi kuuluvaid veekogusid hoida looduslikus või looduslähedases seisundis, et tagada tingimused liigirikka ja väärtusliku jõeelustiku
säilimiseks. Elva jõgi (VEE1036500) (pikkus 72 km, valgala 456 km2)30 on Emajõe ülemjooksu parempoolne lisajõgi, voolates Põlva, Valga ja Tartu maakondades. Kaitseala piires 8–15 m laiuses looduslikus sängis voolav Elva jõgi algab Valgjärvest Põlva maakonnas Otepää kõrgustikul, kulgeb
keskjooksul Ugandi lavamaal ja alamjooksul Võrtsjärve nõos, suubudes Emajõkke. Eesti valdavalt tasast pinnamoodi arvestades on jõgi suhteliselt suure kaldega - keskmiselt 2,0 m/km. Ülem- ja
keskjooksul vaheldub jõe lähikonnas tiheda asustusega kultuurmaastik metsaga, alamjooksul voolab jõgi läbi hõreda asustusega soiste alade. Elva jõgi kuulub Palu jõe suudmest Mosina paisuni lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistusse31. Selles lõigus paikneb ka Elva
loodusala. Veemajanduskava järgi on Elva jõe koondseisund Kaarnaojast suudmeni (sellel lõigul paikneb ka Elva loodusala) kesine32. Eesmärgiks on saavutada veekogumi hea seisund 2027. aastaks.
Hea seisundi saavutamiseks on vajalik kalade rändetingimuste parandamine. Praegu on loodusalal Elva jõel kaks paisu – Hellenurme (PAIS011620) ja Rundso (PAIS023470).
Hellenurme pais eraldab üksteisest ülemjooksu ja keskjooksu vee-elustiku populatsioonid. Paisutuse kõrguseks on 2,4 m ning paisutuse mõju ülesvoolu 1,71 km. Rundso paisu vare paisutuse kõrgus on
kuni 0,45 m, kuid mõju ülesvoolu ulatus vaid 10 m. Väikseim kõrguste vahe on 0,2 m, mistõttu on see ka loetud väheoluliseks rändetõkkeks jõeforellile, kuid kalade läbimist soodustaks kindlasti
29 Mäemets, A. 1977. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tallinn, Valgus. 263 lk. 30 Jõgede ja ojade andmed siit: Järvekülg, A. 2001. Eesti jõed. Tartu, Tartu Ülikooli Kirjastus. 750 lk. 31 Lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistu, RTL 2004, 87, 1362 32 Ida-Eesti veemajanduskava 2022-2027.
34
varemete likvideerimine. Peamisteks Hellenurme paisuga seotud ohuteguriteks Elva loodusalale on paisu juures toimuva veekasutusega kaasnev jõe hüdroloogilise režiimi rikkumine ning paisu
allalaskmisega kaasneda võiv setetereostus. Olulisteks ohu- ja negatiivseteks mõjuteguriteks on veel jõe tõkestatus, setetereostuse oht, ritraalsete elupaikade kadumine ja asendumine paisjärvelise
tehisliku elupaigaga, samuti paisjärves toimuvad eutrofeerumisprotsessid ja vee gaasirežiimi halvenemine33.
2017. a väliuuringute käigus hinnati forelli sigimis- ja kasvualade kogupindala Elva jões ca 8,74 ha- le ning taastootmispotentsiaali ca 12300-le samasuvisele noorjärgule aastas. Katsepüükide põhjal
arvutatud samasuvise isendite taastootmine Elva jões oli 2017. a seisuga 2087 isendit, mis moodustas jões olevatele elupaikadele vastavast potentsiaalist (12290 isendit) ca 17%. Eeltoodust tulenevalt tuleb forelliasurkonna praegune seisund Elva jões hinnata halvaks. Umbes 1/3 forelli sigimis- ja
noorjärkude kasvualadest ning taastootmispotentsiaalist asub Hellenurme paisust ülesvoolu jäävates jõeosades, samas kui enamik suurematele forellidele sobivaid kasvualasid jääb Hellenurmest
allavoolu. Tõkestatuse tõttu on üles- ja allavoolu asuvad asurkonnad teineteisest püsivalt isoleeritud. Seeläbi väheneb forelli arvukus nii Hellenurmest alla- kui ülesvoolu jäävates jõeosades. Eriti negatiivne on Hellenurme paisu mõju seejuures jõe ülemjooksu asurkonnale, mille eluala on piiratum
ja kus vanematele isenditele sobivaid elupaiku napib34.
Jõgede hüdrobioloogilise seire (2010., 2013., 2016. aastal) järgi on Elva jõe ökoloogiline seisundiklass füüsikalis-keemiliste näitajate järgi väga hea. Samuti on väga hea seisund fütobentose, suurtaimestiku ja põhjaloomastiku näitajate järgi. 2010. ja 2013. aastal hinnati ka kalastiku seisundit
ning selle põhjal oli jõgi antud seirelõigus halvas ja kesises seisundis. 2010. aastal võis halva seisundi põhjuseks olla ka jõe kõrge veetase. Kindlasti on jõe kalastiku halb seisund tingitud paisudest35.
Laguja oja (VEE1037400) on Elva jõe keskjooksu parempoolne lisajõgi. Oja ülemjooks asub Valga- ja alamjooks Tartumaa territooriumil. Oja on 10 km pikkune ja valgala 54,3 km². Tähtsam
lisaoja on Ilusa oja. Laguja oja on väga suure kaldega: lang 65,2 m ja keskmine lang 6,52 m /km.
Oja laius on 4-7 (valdavalt 5) m, sügavus 0,4-1,1 (enamasti 0,6) m ja vool kiire: valdavalt 0,6 m/s ja
kohati kuni 1,0 m/s. Ojapõhi vahelduvalt kivine, kruusane ja liivane. 1930. aastail oli ojal vesiveski Laguja külas. Olulisi reostusallikaid oja läheduses ei ole teada. Laguja oja kuulub Elva-Kintsli
maantee sillast suubumiseni Elva jõkke lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistusse31. Oja alamjooks jääb Elva mka piiresse. Veemajanduskava järgi on Laguja oja
koondseisund hea32.
Laguja ojal on keskseks probleemiks koprapaisud, aga ka mõned inimtekkelised paisud ja teetruubid. Kõige olulisemaks rändetakistuseks kalade jaoks on Lipardi talu juures olev teetruup (6,92 km
suudmest), mis on tõenäoliselt omavoliliselt ümber kujundatud paisuks. See on püsivalt kõigile kaladele ületamatu rändetakistus. 2016. a väliuuringute käigus hinnati forelli sigimis- ja kasvualade kogu pindala Laguja ojas ca 2,34 ha-le. 2016. a katsepüükide põhjal eeldatav summaarne forelli
33 Hinnang Hellenurme paisule kalapääsu rajamise võimalikkuse kohta . Osa 2: keskkonnaosa. Koostaja: Rein
Järvekülg. 2021 34 Jõeforelli ja harjuse elupaikade inventuur Elva ja Väikese Emajõe jõestikes 35 Jõgede hüdrobioloogiline seire ja uuringud 2013.a. aruanne. Eesti Maaülikooli PKI Limnoloogiakeskus
Jõgede hüdrobioloogiline seire 2010. a aruanne. Eesti Maaülikooli PKI Limnoloogiakeskus
Jõgede hüdrobioloogiline seire ja uuringud 2016.a. aruanne. Eesti Maaülikooli PKI Limnoloogiakeskus
35
taastootmine Laguja ojas oli 702 samasuvist isendit, mis moodustas jões olevatele elupaikadele vastavast potentsiaalist (2869 isendit) ca 24%. Eeltoodust tulenevalt tuleb forelliasurkonna praegune
seisund Laguja ojas hinnata halvaks34.
Ilusaoja (VEE1037500) (pikkus 7 km, valgala 13,7 km2) on Elva jõe parempoolse lisaoja Laguja oja vasakpoolne lisaoja Otepää kõrgustiku põhjaserval. Oja algab Valgamaalt Mõrtsuka järvest ja
suubub Laguja ojja 2,4 km kaugusel suudmest. Ülemjooksul on oja väikeses ulatuses süvendatud ja õgvendatud, mujal voolab looduslikus sängis. Ilusaoja on väga suure kaldega - langus 6,89 m/km.
Ojal on väike paisjärv. Hoiuala alguspunktis on oja laius 2–3 m, sügavus 0,3–0,5 m ja voolukiirus 0,3–0,5 m/s, keskmine vooluhulk 13 l/s.
Põhiliseks rändetõkkeks Ilusa ojal on alamjooksul, ca 250 m suudmest, asuv Ilusa pais. Paisutuse kõrguseks on 1,4 m ning paisutuse mõjuala ulatub ligikaudu 2 km kaugusele suudmest. Pais on
kaladele ületamatu rändetõke. Oja väiksuse ja veevaeguse tõttu pole paisu likvideerimine kalastiku huvidest lähtuvalt siiski otstarbekas. 2016. a väliuuringute käigus hinnati forelli sigimis- ja kasvualade kogupindala Ilusa ojas 0,06 ha-le, eelkõige Ilusa paisust suudmeni36.
2019. aastal esitatud Natura aruandluse järgi on elupaigatüübi seisund Eestis aastatel 2013–2018
olnud ebasoodne. Kaitse-eesmärk
Kaitse-eesmärk: Elupaigatüübi säilitamine 34 ha suurusel alal.
Mõjutegurid ja meetmed
‒ Paisutamine Meetmed: kalade läbipääsu tagamine üles- ja allavoolu kas paisude lammutamise või efektiivsete
kalapääsudega, tagades looduslähedase äravoolurežiimi paisust allavoolu jäävas jõeosas. ‒ Settereostus (sh maaparandussüsteemide rekonstrueerimise käigus)
Meetmed: paisutamise, maaparandussüsteemide rekonstrueerimise või jões ja jõe kaldal tehtavate tööde korral vältida setete kandumist jõkke.
‒ Veerežiimi muutused. Meetmed: Kaalutlusotsuste tegemine, vajadusel keskkonnamõju hindamise koostamine
‒ Puude raie jõgede ja ojade kallastel. Meetmed: Varasemalt avatud, kuid tänaseks võsastunud kallastel on kaldapuistute kujundamine
lubatud. Kallaste korrastamise ja vaadete avamise eesmärgil võib mittemetsamaal raiuda põõsaid ja nooremaid puid, põlispuud jätta kasvama. Metsaga kaetud kaldaalalt vette langenud puude
eemaldamine on lubatud, kuid ei tohi kahjustada kaldaid. ‒ Info puudumine
36 Jõeforelli ja harjuse elupaikade inventuur Elva ja Väikese Emajõe jõestikes
36
Meetmed: Inventuur 9,7 ha ja Natura elupaikade kihile on vaja kanda Elva jõe osad, Laguja oja ja Ilusaoja.
2.3.3. Liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (6270*)
LoD - I; KE/HA – ei/ei; LoA - ei
Lisaks lubjavaesel mullal kasvavatele aruniitudele arvatakse Eestis sellesse elupaigatüüpi ka liigirikkamad poollooduslikud paluniidud. Taimekasvatuse seisukohast parasniiskete ja niiskete aruniitude pinnamood on tasane või veidi nõgus, selliseid rohumaid on ka laugete nõlvade jalameil.37
2019. aastal esitatud Natura aruandluse järgi on elupaigatüübi seisund Eestis aastatel 2013–2018 olnud ebasoodne.
Elupaigatüüp inventeeriti esmakordselt Elva mka-l 2018. aasta inventuuri käigus Vahetigase veski lähistel. Elupaigatüübi pindala on 0,9 ha ja esinduslikkus B.
Mõjutegurid ja meetmed
‒ Elupaiga kinnikasvamine, võsastumine.
Meetmed: niidu kinnikasvamisel puu- ja põõsarinde eemaldamine või harvendamine.
Meetmed: hooldamine karjatamise või niitmise teel – karjatamisel optimaalse karjatamiskoormuse
järgimine, niitmisel heina koristamine.
Meetmed: kaaluda loodusala ja maastikukaitseala kaitse-eesmärgiks seadmist.
2.3.4. Niiskuslembesed kõrgrohustud (6430)
LoD - I; KE/HA – jah/ei; LoA - jah
Niiskuslembeseid kõrgrohustuid kasvab Eestis kitsaste ribadena jõgede ja järvede kaldail, kohati ka metsaservades. Niiduribad moodustavad sageli puhverala väärtuslikuma tuumala ümber ja võivad
osutuda ka kaitstavate liikide kasvukohaks. 38 2019. aastal esitatud Natura aruandluse järgi on elupaigatüübi seisund Eestis aastatel 2013–2018 olnud soodne.
Elupaigatüüpi esineb loodusalal 0,9 ha esinduslikkusega A/B. 2018. aasta inventuuri käigus leiti, et elupaigatüüpi 6430 Elva loodusalal ei ole põhjust Elva jõe äärsetel lammialadel 5,1 ha ulatuses
määrata, vaid määrata alad elupaigatüüpi lamminiidud (6450), kuna sealsed kooslused asuvad üleujutusest mõjutatud aladel elupaigatüüpide 6450 vahel39 . Kaardistatud alade hooldamine on
keeruline, kuna tihti on tegemist liigniiskete või raskesti ligipääsetavate aladega ning seetõttu on nende majandamispotentsiaali hinnatud pärandniitude tegevuskava40 järgi madalaks.
Kaitse-eesmärk
Kaitse-eesmärk: Elupaigatüübi säilitamine 0,9 ha suurusel alal.
37 Paal, J. 2004. Loodusdirektiivi elupaigatüüpide käsiraamat. 38 Paal, J. 2004. Loodusdirektiivi elupaigatüüpide käsiraamat. 39 Hiiesalu, I. 2018. Metsaelupaikade inventuur 2017-2018 I. Elva inventuuriala aruanne. 40 Pärandniitude tegevuskava 2021‒2027. Kinnitatud Keskkonnaameti peadirektori asetäitja 24.03.2021 käskkirjaga nr
1-1/21/60
37
Mõjutegurid ja meetmed
‒ Elupaiga kinnikasvamine, võsastumine.
Meetmed: niidu kinnikasvamisel puu- ja põõsarinde eemaldamine või harvendamine. Meetmed: hooldamine karjatamise või niitmise teel – karjatamisel optimaalse karjatamiskoormuse järgimine, niitmisel heina koristamine.
2.3.5. Lamminiidud (6450)
LoD I; KE/HA – jah/ei; LoA - jah Lamminiidud ehk luhad esinevad jõgede ja ojade üleujutatavatel lammialadel. Sõltuvalt maapinna
kõrgusest (asendist lammil), samuti jõe voolukiirusest, võivad üleujutuse kestus ning tulvaveega toodud setete hulk üsnagi erineda. Niiskustingimused lammi eri osades vahelduvad ajuti kuivadest
kuni pidevalt märgadeni. Taimestikus valitsevad sageli kõrgekasvulised kõrrelised ja tarnad.41 2019. aastal esitatud Natura aruandluse järgi on elupaigatüübi seisund Eestis aastatel 2013–2018 olnud ebasoodne.
Üheks loodusala eriliseks väärtuseks on Elva jõe lammil asuvad suhteliselt väikese pindalaga
luhaniidud. Luhaniidud moodustavad jõe ja seda ümbritsevate liivalavadega ühtse maastikulise kompleksi ning on elupaigaks väärtuslikele linnu- ja putukaliikidele. Niitude säilitamine on oluline ka jõe veerežiimi ja vee-elustiku seisukohalt. Kunagistest laiaulatuslikest lamminiitudest on
tänapäevaks väga paljud tugevalt halli lepaga võsastunud ja/või tarnamätlikud. Pikas perspektiivis (>30 aasta) arenevad nendest aladest lammi-lodumetsad (*91E0) või laialehised lammimetsad
kaldavallidel (91F0)42. Pärandniitude tegevuskavas on Elva loodusalal kaardistatud 10,5 ha kõrge taastamisväärtusega
lamminiite. Need alad annavad infot, kus saaks alustada alade taastamist selliselt, et nende ökoloogiline efektiivsus oleks kõige suurem.
Elupaigatüüpi esineb loodusalal 9,1 ha esinduslikkusega A; 36,3 ha esinduslikkusega B; 28,5 ha esinduslikkusega C; 0,3 ha-l on esinduslikkus määramata.
Elva loodusala lamminiidud on sageli väga raskesti ligipääsetavad ja väikese pindalaga ning seetõttu
hooldati 2022. aastal lamminiite karjatamise ja niitmise teel 11,6 ha-l. Kõrge taastamisväärtusega aladest võeti niitmise teel hooldusesse 1 ha. Kogu hooldatav ala moodustab suurema kompleksi Elva jõe kaldal.
Kaitse-eesmärk
Kaitse-eesmärk: Elupaigatüübi säilitamine 16,8 ha suurusel alal, elupaigatüübi seisundi parendamine 22,2 ha suurusel alal. Andmete täpsustamine 0,3 ha-l.
Mõjutegurid ja meetmed
41 Paal, J. 2004. Loodusdirektiivi elupaigatüüpide käsiraamat. 42 Hiiesalu, I. 2018. Metsaelupaikade inventuur 2017-2018 I. Elva inventuuriala aruanne.
38
‒ Elupaiga kinnikasvamine, võsastumine.
Meetmed: niidu kinnikasvamisel puu- ja põõsarinde eemaldamine või harvendamine. Meetmed: hooldamine karjatamise või niitmise teel – karjatamisel optimaalse karjatamiskoormuse
järgimine, niitmisel heina koristamine. 2.3.6. Aas- rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud (6510)
LoD - I; KE/HA – ei/ei; LoA - ei
Sellesse elupaigatüüpi mahuvad vähesel määral kuni mõõdukalt väetatud rohumaad. Kuna väetamine vähendab oluliselt liigirikkust, pole niisugustel niitudel Eestis kaitseväärtust, kuid kohati võivad need olla olulised puhveraladena muude väärtuslikumate elupaikade vahel ja ümber. Sellesse
elupaigatüüpi kuuluvad ka rohkem kui kümne aasta eest sööti jäetud põllumaad, millel looduslik taimkate on enam-vähem taastunud. Aas-rebasesaba ja ürt-punanupu kasvamist niidul pole selle
elupaiga määratlemisel Eestis ainumääravaks peetud.43 2019. aastal esitatud Natura aruandluse järgi on elupaigatüübi seisund Eestis aastatel 2013–2018 olnud soodne.
Elupaigatüüp inventeeriti esmakordselt 2018. aasta inventuuri käigus. Elupaigatüübi pindala on 1,2 ha esinduslikkusega B.
Mõjutegurid ja meetmed
‒ Elupaiga kinnikasvamine, võsastumine. Meetmed: niidu kinnikasvamisel puu- ja põõsarinde eemaldamine või harvendamine.
Meetmed: hooldamine karjatamise või niitmise teel – karjatamisel optimaalse karjatamiskoormuse järgimine, niitmisel heina koristamine. Meetmed: kaaluda loodusala ja maastikukaitseala kaitse-eesmärgiks seadmist.
2.3.7. Siirde- ja õõtsiksood (7140)
LoD – I; KE/HA – jah/ei; LoA - jah
Õõtsiksood on kujunenud veekogude kinnikasvamisel. Taimede juurte ja vartega läbipõimunud ning osaliselt turvastunud õõtskamara alla jääb püdela muda või veekiht. Õõtskamaral kasvavad valdavalt madalsootaimed. Siirdesoo on vaheaste madalsoo arengus kõrgsooks ehk rabaks. Kui mätta- ja
peenravahede taimed ammutavad siin enamiku toitaineid veel põhjaveest, siis mätastel ja peenardel kasvavad taimed oma juurtega enam põhjaveeni ei küüni ning toituvad peamiselt sademeveega
toodavast ainesest. Seetõttu kasvavad mättavahedes madalsoole omased tarnad ja teised rohttaimed, mätastel aga lisaks turbasammaldele puitunud varrega puhmastaimed nagu rabaski.44 2019. aastal esitatud Natura aruandluse järgi on elupaigatüübi seisund Eestis aastatel 2013–2018 olnud
ebasoodne.
Elupaigatüüpi esineb loodusalal 1,4 ha esinduslikkusega A; 14 ha esinduslikkusega B; 3,5 ha esinduslikkusega C. Siirde- ja õõtsiksood on kaardistatud väikeste järvede kallastel, Ilusa oja kallastel ja kohati Elva jõe ääres. Need on väikesepindalalised, suhteliselt heas seisus märgalad.
43 Eesti looduse infosüsteem (EELIS) 44 Eesti looduse infosüsteem (EELIS)
39
Kaitse-eesmärk
Kaitse-eesmärk: Elupaigatüübi säilitamine 15,4 ha suurusel alal, elupaigatüübi seisundi parendamine
3,5 ha suurusel alal. Mõjutegurid ja meetmed
+ Kaitsekord (sh uute maaparandussüsteemise rajamise ja olemasolevate hooldamise keeld
sihtkaitsevööndites ning uute maaparandussüsteemide rajamise keeld piiranguvööndites) ‒ Veerežiimi muutused
Meetmed: vajadusel kuivendussüsteemide mõju vähendamine ja loodusliku veerežiimi taastamine
kraavide sulgemise või kinnikasvamise kaudu.
Meetmed: kaalutlusotsuste tegemine, vajadusel keskkonnamõju hindamise koostamine.
2.3.8. Allikad ja allikasood (7160)
LoD – I; KE/HA – jah/ei; LoA - jah
Elupaigatüüp allikad ja allikasood paikneb seal, kus põhjavesi voolab või immitseb maapinnale. Neid iseloomustab aastaringselt ühtlaselt madala temperatuuriga ja püsivalt kõrge veetase. Allikatest
pärinev vesi on hapniku- ja mineraaliderikas ja soode taimestik liigirikas.45 2019. aastal esitatud Natura aruandluse järgi on elupaigatüübi seisund Eestis aastatel 2013–2018 olnud ebasoodne.
Elva liiviku piirkonnas leidub hulgaliselt allikasoid, mis asetsevad Elva jõe ja tema lisajõgede lõikumisel liivatasandikku moodustunud orgude nõlvadel. Suuremad neist on Uderna, Illi,
Tõrvaaugu ja Varesepalu allikasood, mis kõik on suhteliselt liigirikkad.
Elupaigatüüpi esineb loodusalal 5,1 ha esinduslikkusega A; 2,9 ha esinduslikkusega B; 1 ha esinduslikkusega C. Allikad ja allikasood on kaardistatud Elva jõe nõlvade all, Illi ja Laguja oja kallastel ja Päidlapalus. Need on väikesepindalalised, suhteliselt heas seisus märgalad.
Kaitse-eesmärk
Kaitse-eesmärk: Elupaigatüübi säilitamine 8 ha suurusel alal, elupaigatüübi seisundi parendamine 2,1 ha suurusel alal.
Mõjutegurid ja meetmed
+ Kaitsekord (sh uute maaparandussüsteemise rajamise ja olemasolevate hooldamise keeld sihtkaitsevööndites ja loodusreservaatides ning uute maaparandussüsteemide rajamise keeld
piiranguvööndites)
‒ Veerežiimi muutused
45 Soode tegevuskava aastateks 2016‒2023 (kinnitatud 18.01.2016).
40
Meetmed: vajadusel kuivendussüsteemide mõju vähendamine ja loodusliku veerežiimi taastamine
kraavide sulgemise või hooldamata jätmise kaudu.
Meetmed: kaalutlusotsuste tegemine, vajadusel keskkonnamõju hindamise koostamine.
2.3.9. Liigirikkad madalsood (7230)
LoD - I; KE/HA – jah/ei; LoA - jah
Madalsoo on soode esimene arenguaste, kus rohkem kui 30 cm tüsedusest turbakihist hoolimata saavad taimed suurema osa toitaineid põhjaveest. Selle elupaigatüübi alla kuuluvad liigirikkad
madalsood ja soostuvad niidud46. 2019. aastal esitatud Natura aruandluse järgi on elupaigatüübi seisund Eestis aastatel 2013–2018 olnud halb.
Allikasoode, siirde- ja õõtsiksoode ning liigirikaste madalsoode üleminekud on sageli tinglikud ning madalsoid esineb eelpool nimetatud sootüüpidega piirnevalt, samuti väikesel pindalal positiivsete
pinnavormide vahelistes nõgudes.
Elupaigatüüpi esineb loodusalal 0,5 ha esinduslikkusega B Päidlapalu sihtkaitsevööndis. Kaitse-eesmärk
Kaitse-eesmärk: Elupaigatüübi säilitamine 0,5 ha suurusel alal.
Mõjutegurid ja meetmed
+ Kaitsekord (sh uute maaparandussüsteemise rajamise ja olemasolevate hooldamise keeld sihtkaitsevööndites ning uute maaparandussüsteemide rajamise keeld piiranguvööndites).
‒ Veerežiimi muutused Meetmed: vajadusel kuivendussüsteemide mõju vähendamine ja loodusliku veerežiimi taastamine
kraavide sulgemise või hooldamata jätmise kaudu.
Meetmed: kaalutlusotsuste tegemine, vajadusel keskkonnamõju hindamise koostamine .
2.3.10. Vanad loodusmetsad (9010*)
LoD - I; KE/HA – jah/ei; LoA - jah Elva loodusala metsakoosluste struktuuri ja seisundit on mõjutanud inimtegevus mitmesuguste
raietega, hooldusega (lamapuidu koristamine), puhkemajandsulike teede ja radade rajamisega, ürituste korraldamisega jne. Raied on ühtlustanud puistute vanuselist struktuuri, diameetrit ning
kõrgust. Sellele vaatamata on metsaelupaikadel kõrge ja keskmine looduskaitseline väärtus. Paljudes kohtades esineb lamapuitu, kõdupuitu, vanu puid jm loodusmetsa olulisi struktuurielemente. Maaparandussüsteemid elupaigatüüpides enamasti puuduvad. Kogu kaitseala metsad on tihedasti
täis metsaradasid, kuid arvestades suurt puhkajate ja tervisesportlaste hulka võib külastuskoormust pidada pigem mõõdukaks ning ka prahistamist esineb vähe. Paikades, kus on ohtralt jäätmeid
46 Paal, J. 2004. Loodusdirektiivi elupaigatüüpide käsiraamat.
41
ladustatud on selgelt näha, et need on sinna toodud spetsiaalselt autodega (Elva-Hellenurme maantee äärsed metsad)47.
Elupaigatüüp 9010* hõlmab looduslikke vanu metsi erinevatel kasvukohatüüpidel, aga ka looduslike
häiringute aladele uuenevaid igas vanuseastmes puistuid. Kuna Eestis inimtegevusest täiesti mõjutamata metsi enam peaaegu ei leidu, arvatakse siia elupaigatüüpi sellised metsad, mis on küll kujunenud suuremal või vähemal määral inimtegevuse tulemusena, kuid vastavad põlismetsa või
loodusmetsa kriteeriumitele. Eestis kuuluvad siia tüübirühma nii okas- ja segametsad, kui ka osa lehtmetsadest, v.a laialehised metsad ja laialehiste puuliikidega liigirikkad kuuse-segametsad 48 .
2019. aastal esitatud Natura aruandluse järgi on elupaigatüübi seisund Eestis aastatel 2013–2018 olnud halb.
Vanasid loodusmetsasid ohustab metsamajanduslik tegevus. Metsaelupaigatüübi seisundit mõjutab ka elupaigatüübi naabruses tehtavad ulatuslikud raietööd. Vana loodusmetsa elupaigatüübi seisund
paraneb loodusliku arengu tulemusena. Kuna Elva loodusala metsad esinevad peamiselt kuivadel ja parasniisketel kasvukohtadel ei ole olnud tarvidust neid kuivendada47 ning seetõttu otseseid kaitsekorralduslike töid elupaigatüübi seisundi parandamiseks ei planeerita.
Elupaigatüüpi esineb loodusalal 15,4 ha esinduslikkusega A; 182 ha esinduslikkusega B; 86 ha
esinduslikkusega C. Potentsiaalseid vanasid loodusmetsasid (kujunevad elupaigaks 30 aasta jooksul) on kaitsealal kokku ligikaudu 217,1 ha. Range kaitse (sihtkaitsevööndi kaitsekord) on tagatud 210 ha vanadest loodusmetsadest ja 82 ha potentsiaalsetest vanadest loodusmetsadest. Range kaitse all
olevatest vanadest loodusmetsadest on kõige enam B esinduslikkuse hinnanguga metsasid (150 ha). Tegemist on enimlevinud elupaigatüübiga kaitsealal.
Kaitse-eesmärk
Kaitse-eesmärk: Elupaigatüübi säilitamine 197,4 ha suurusel alal. Elupaigatüübi seisundi parendamine 86 ha suurusel alal. Elupaigatüübi kujunemise potentsiaal 82,1 ha suurusel alal.
Mõjutegurid ja meetmed
+ Elupaigatüübi esinemisalad on valdavalt tsoneeritud sihtkaitsevööndisse, kus kaitse-eeskirja kohaselt ei ole lubatud metsa majandamine ning on seatud piirangud maaparandussüsteemide
hooldamisele. ‒ Metsamajanduslik tegevus piiranguvööndis
Meetmed: Elupaigatüübi levikualal on metsamajanduslikud tööd keelatud.
2.3.11. Rohunditerikkad kuusikud (9050)
LoD - I; KE/HA – jah/ei; LoA - jah
Rohunditerikkad kuusikud hõlmavad hea veevarustusega ning toitainerikka pehme mullahuumusega alasid orgudes, nõgudes, nõlvade jalameil ning sooservades. Puurindes valitseb harilik kuusk, kuid
47 Hiiesalu, I. 2018. Metsaelupaikade inventuur 2017-2018 I. Elva inventuuriala aruanne. 48 Paal, J. 2007. Loodusdirektiivi elupaigatüüpide käsiraamat.
42
kaasneda võivad ka laialehised liigid, rohurindes esinevad kõrgekasvulised lopsakad salutaimed, kõrrelised, sõnajalad või angervaks49. 2019. aastal esitatud Natura aruandluse järgi on elupaigatüübi
seisund Eestis aastatel 2013–2018 olnud ebapiisav.
Elupaigatüüpi esineb loodusalal 4,3 ha esinduslikkusega C. Potentsiaalseid rohunditerikkaid kuusikuid (kujunevad elupaigaks 30 aasta jooksul) on kaitsealal kokku ligikaudu 22,5 ha, sellest 0,7 ha paikneb piiranguvööndis.
SDF-i kantud pindala on oluliselt suurem, kui elupaikade tegelik (EELIS-sse kantud) pindala, mida
täpsustati 2018. aastal inventuuri käigus. Inventuuris leiti, et elupaigatüüpi 9050 esineb Elva loodusalal oluliselt vähem kui seda varasemate inventuuride käigus on määratud. Peamine põhjus ümbermääramiseks tulenes puistu koosseisust - ei leidu piisavas osakaalus harilikku kuuske ja selle
perspektiiv enamuspuuliigi staatusesse tõusta eeloleva 30 aasta jooksul ei ole tõenäoline47. Varasemalt 9050 elupaigatüüpi määratud metsad inventeeriti 9010* (131 ha), 9060 (54 ha) ja 9050
(22 ha) tüüpi. 76 ha ei vastanud elupaigatüübi kirjeldusele, tegemist keskealiste või majandatud metsadega. Standardandmebaasi tuleb korrigeerida ning kaitsta elupaika EELIS-sse kantud ulatuses.
Kaitse-eesmärk
Kaitse-eesmärk: Elupaigatüübi seisundi parendamine 4,3 ha suurusel alal. Elupaigatüübi kujunemise potentsiaal 21,8 ha suurusel alal.
Mõjutegurid ja meetmed
+ Elupaigatüübi esinemisalad on valdavalt tsoneeritud sihtkaitsevööndisse, kus kaitse-eeskirja kohaselt ei ole lubatud metsa majandamine ning on seatud piirangud maaparandussüsteemide hooldamisele.
‒ Metsamajanduslik tegevus piiranguvööndis
Meetmed: Elupaigatüübi levikualal on metsamajanduslikud tööd keelatud.
2.3.12. Okasmetsad moreenikõrgendikel (9060)
LoD - I; KE/HA – jah/ei; LoA - ei
Sellesse elupaigatüüpi kuuluvad Eestis ooside, moreeniküngaste ja voorte lagedel ning nõlvadel kasvavad okasmetsad (sürjametsad). Alustaimestik on sürjametsades liigirikas, kuna happelisele
mullale iseloomulikud taimed võivad siin kasvada kõrvuti toitainete poolest nõudlike (salumetsadele iseloomulike) liikidega, niidutaimedega või loometsadele omaste mulla kuivust taluvate liikidega (päikesepaistelistel nõlvadel ja lagedel võib muld suvel kohati läbi kuivada). Moreenkõrgendike
ülaosas valitseb puurindes enamasti mänd, nõlvadel lisanduvad kuusk ja lehtpuud 50. 2019. aastal esitatud Natura aruandluse järgi on elupaigatüübi seisund Eestis aastatel 2013–2018 olnud ebapiisav.
Elupaigatüüpi esineb kaitsealal 68,6 ha esinduslikkusega B; 11,1 ha esinduslikkusega C. Potentsiaalseid okasmetsi moreenikõrgendikel (kujunevad elupaigaks 30 aasta jooksul) on kaitsealal
49 Paal, J. 2007. Loodusdirektiivi elupaigatüüpide käsiraamat. 50 Paal, J. 2007. Loodusdirektiivi elupaigatüüpide käsiraamat.
43
1,1 ha. Range kaitse (sihtkaitsevööndi kaitsekord) on tagatud 79 ha elupaigatüübi metsadest ja 1 ha potentsiaalsetest oosimetsadest. Range kaitse all olevatest 9060 elupaigatüübi metsadest on kõige
enam B esinduslikkuse hinnanguga metsasid (68 ha). 9060 elupaigatüübi metsad on levinud peamiselt Vapramäel, aga ka Pirnaku metsas ja Elva mka lõunaosas.
Elupaigatüüp 9060 ei ole seatud Elva loodusala kaitse-eesmärgiks. Kaitsekorralduskava teeb ettepaneku lisada 9060 Elva loodusala kaitse-eesmärgiks. Okasmetsad moreenikõrgendikel
elupaigatüübi seisund paraneb loodusliku arengu tulemusena. Otseseid kaitsekorralduslike töid elupaigatüübi seisundi parandamiseks ei planeerita.
Kaitse-eesmärk
Kaitse-eesmärk: Elupaigatüübi säilitamine 68,6 ha suurusel alal. Elupaigatüübi seisundi parendamine 11,1 ha suurusel alal. Elupaigatüübi kujunemise potentsiaal 1,1 ha suurusel alal.
Mõjutegurid ja meetmed
+ Elupaigatüübi esinemisalad on tsoneeritud sihtkaitsevööndisse, kus kaitse-eeskirja kohaselt ei ole lubatud metsa majandamine ning on seatud piirangud maaparandussüsteemide hooldamisele.
2.3.13. Soostuvad ja soolehtmetsad (9080*)
LoD - I; KE/HA – jah/ei; LoA - jah
Elupaigatüüp hõlmab Eestis soostuvaid lehtmetsi, (päris)madalsoometsi ja lodumetsi, mis kasvavad
tasasel maal, laugetes nõgudes või nõlvade jalamil, kus põhjavesi on maapinna lähedal. Põhjavee tase on muutuv: kevaditi on see kõrge, ulatudes tihti maapinnale, suvel langeb sügavale. Soostuvates metsades on turbahorisondi tüsedus alla 30 cm51. 2019. aastal esitatud Natura aruandluse järgi on
elupaigatüübi seisund Eestis aastatel 2013–2018 olnud halb.
Elupaigatüüpi esineb loodusalal 1,6 ha esinduslikkusega B; 2,3 ha esinduslikkusega C. Potentsiaalseid soostuvaid ja soolehtmetsi (kujunevad elupaigaks 30 aasta jooksul) on kaitsealal ligikaudu 10,7 ha. Range kaitse (sihtkaitsevööndi kaitsekord) on tagatud 3 ha soometsadest ja 7 ha
potentsiaalsetest soometsadest. Piiranguvööndis paikneb väike osa soometsadest – 4,5 ha, millest 4 ha kujuneb elupaigatüübiks 30 aasta jooksul.
SDF-i kantud pindala on suurem, kui elupaikade tegelik (EELIS-sse kantud) pindala, mida täpsustati 2018. aastal inventuuri käigus. Selle põhjuseks on elupaikade vale või ebatäpne määratlus, kuna
Natura alade moodustamisel määratleti elupaikade pindalad kameraalselt olemasolevate andmete põhjal ning täiendavaid inventuure/välitöid elupaikade kaardistamiseks läbi ei viidud. Seetõttu on
ekslikult määratud 9080* elupaigatüübiks suuremad alad, kui neid tegelikult Elva loodusalal esineb. Kaitse-eesmärk
Kaitse-eesmärk: Elupaigatüübi säilitamine 1,6 ha suurusel alal. Elupaigatüübi seisundi parendamine
2,3 ha suurusel alal. Elupaigatüübi kujunemise potentsiaal 6,6 ha suurusel alal.
51 Paal, J. 2007. Loodusdirektiivi elupaigatüüpide käsiraamat.
44
Mõjutegurid ja meetmed
+ Elupaigatüübi esinemisalad on valdavalt tsoneeritud sihtkaitsevööndisse, kus kaitse-eeskirja
kohaselt ei ole lubatud metsa majandamine ning on seatud piirangud maaparandussüsteemide hooldamisele.
+ Kaitse-eeskirja kohaselt on lubatud ning soodustatud loodusliku veerežiimi taastamistööd .
‒ Metsamajanduslik tegevus piiranguvööndis. Meetmed: Elupaigatüübi levikualal on metsamajanduslikud tööd keelatud.
‒ Maaparandussüsteemide tõttu kohati rikutud veerežiim52. Meetmed: vajadusel kuivendussüsteemide mõju vähendamine ja loodusliku veerežiimi taa stamine
kraavide sulgemise või hooldamata jätmise kaudu.
Meetmed: kaalutlusotsuste tegemine, vajadusel keskkonnamõju hindamise koostamine.
2.3.14. Siirdesoo- ja rabametsad (91D0*)
LoD - I; KE/HA – jah/ei; LoA - jah
Siirdesoo- ja rabametsad ümbritsevad tavaliselt lagedat rabamassiivi. Metsad on väga olulised, kuna moodustavad puhverala raba ja põllumajandusmaastiku vahel. Rabametsades domineerib puuliikidest mänd. Siirdesoometsas, mis on rabametsa ja madalsoometsa vaheaste, kasvavad
puurindes peamiselt sookask ja mänd. Siirdesoo- ja rabametsades on turbahorisondi tüsedus üle 30 cm53. 2019. aastal esitatud Natura aruandluse järgi on elupaigatüübi seisund Eestis aastatel 2013–
2018 olnud ebapiisav. Elupaigatüüpi esineb loodusalal 5,3 ha esinduslikkusega A; 9,3 ha esinduslikkusega B; 10 ha
esinduslikkusega C. Potentsiaalseid siirdesoo- ja rabametsi (kujunevad elupaigaks 30 aasta jooksul) on kaitsealal kokku ligikaudu 14,2 ha. Range kaitse (sihtkaitsevööndi kaitsekord) on tagatud 16 ha
siirdesoo- ja rabametsadest ja 3 ha potentsiaalsetest siirdesoo- ja rabametsadest. Piiranguvööndis paikneb 20 ha siirdesoo- ja rabametsadest, millest 11 ha kujuneb elupaigatüübiks 30 aasta jooksul.
Kaitse-eesmärk
Kaitse-eesmärk: Elupaigatüübi säilitamine 14,6 ha suurusel alal. Elupaigatüübi seisundi parendamine 10 ha suurusel alal. Elupaigatüübi kujunemise potentsiaal 2,9 ha suurusel alal.
Mõjutegurid ja meetmed
+ Elupaigatüübi esinemisalad on valdavalt tsoneeritud sihtkaitsevööndisse, kus kaitse-eeskirja kohaselt ei ole lubatud metsa majandamine ning on seatud piirangud maaparandussüsteemide hooldamisele.
52 Hiiesalu, I. 2018. Metsaelupaikade inventuur 2017-2018 I. Elva inventuuriala aruanne. 53 Paal, J. 2007. Loodusdirektiivi elupaigatüüpide käsiraamat.
45
+ Kaitse-eeskirja kohaselt on lubatud ning soodustatud loodusliku veerežiimi taastamistööd .
‒ Metsamajanduslik tegevus piiranguvööndis. Meetmed: Elupaigatüübi levikualal on metsamajanduslikud tööd keelatud.
‒ Maaparandussüsteemide tõttu kohati rikutud veerežiim54.
Meetmed: vajadusel kuivendussüsteemide mõju vähendamine ja loodusliku veerežiimi taastamine
kraavide sulgemise või hooldamata jätmise kaudu.
Meetmed: kaalutlusotsuste tegemine, vajadusel keskkonnamõju hindamise koostamine .
2.3.15. Lammi-lodumetsad (91E0*)
LoD - I; KE/HA – ei/ei; LoA - ei
Lammimetsad kasvavad jõe- ja ojalammidel, samuti madalatel järveäärsetel üleujutusaladel kihilistel, tulvavete poolt kohale kantud ainese setetel55. 2019. aastal esitatud Natura aruandluse järgi
on elupaigatüübi seisund Eestis aastatel 2013–2018 olnud soodne. Elupaigatüüp inventeeriti esmakordselt 2018. aasta inventuuri käigus Väikese Umbjärve ja Elva jõe
vahelisel alal. Potentsiaalse lammimetsa (kujunevad elupaigaks 30 aasta jooksul) pindala on 10,9 ha. Lammi-lodumetsad on Euroopas haruldased ning seetõttu tuleb neid kaitsta ning väärtustada. Seega
tuleb kaaluda elupaigatüübi lisamist Elva loodusala kaitse-eesmärkide hulka. Mõjutegurid ja meetmed
+ Elupaigatüübi esinemisalad on tsoneeritud sihtkaitsevööndisse, kus kaitse-eeskirja kohaselt ei ole
lubatud metsa majandamine ning on seatud piirangud maaparandussüsteemide hooldamisele. 2.3.16. Laialehised lammimetsad (91F0)
LoD - I; KE/HA – ei/ei; LoA - ei
Laialehised lammimetsad katavad jõesängiga või vanajõgede sootidega rööbiti kulgevaid kaldavalle, mille laius võib jõe suurusest tulenevalt olla väga erinev55. 2019. aastal esitatud Natura aruandluse
järgi on elupaigatüübi seisund Eestis aastatel 2013–2018 olnud ebapiisav.
Elupaigatüüp inventeeriti esmakordselt 2018. aasta inventuuri käigus mitmetes kohtades Elva jõe ääres. Potentsiaalse laialehise lammimetsa (kujunevad elupaigaks 30 aasta jooksul) pindala on 9,5 ha. Laialehised lammimetsad on Euroopas haruldased ning seetõttu tuleb neid kaitsta ning
väärtustada. Seega tuleb kaaluda elupaigatüübi lisamist Elva loodusala kaitse-eesmärkide hulka.
Mõjutegurid ja meetmed + Elupaigatüübi esinemisalad on valdavalt tsoneeritud sihtkaitsevööndisse, kus kaitse-eeskirja
kohaselt ei ole lubatud metsa majandamine ning on seatud piirangud maaparandussüsteemide hooldamisele.
54 Hiiesalu, I. 2018. Metsaelupaikade inventuur 2017-2018 I. Elva inventuuriala aruanne. 55 Paal, J. 2007. Loodusdirektiivi elupaigatüüpide käsiraamat.
46
+ Kaitse-eeskirja kohaselt on lubatud ning soodustatud loodusliku veerežiimi taastamistööd .
‒ Veerežiimi muutused.
Meetmed: vajadusel kuivendussüsteemide mõju vähendamine ja loodusliku veerežiimi taastamine
kraavide sulgemise või hooldamata jätmise kaudu.
Meetmed: kaalutlusotsuste tegemine, vajadusel keskkonnamõju hindamise koostamine .
47
2.4. Koosluste kaitseväärtuste koondtabel
Kaitseväärtus56 Seisund57 Kaitse eesmärk58 Mõjutegurid Meetmed Oodatav tulemus59 Märkused
Panus
üldpinda-
lasse /
SDF-i
(%)60
Loodusala (sh siseriiklikud) eesmärgid
Vähe- kuni
kesktoitelised
kalgiveelised
järved (3140)
LoD - I
LoA – jah;
KE/HA – jah/ei
3,1 ha / C Elupaigatüübi
seisundi
parendamine 3,1
ha suurusel alal.
Puudulikud andmed
järvede seisundi
kohta.
Kaitseala järvede uuringu
läbiviimine.
Looduslikule arengule jätmine 3,1 ha.
Heas seisus
elupaiku on säilinud
3,1 ha, sh 3,1 ha
taastatud.
0,072 /
0,092
Jõed ja ojad
(3260)
LoD - I
LoA – jah;
KE/HA –
jah/jah
9,7 ha
teadmata
seisundiga.
Elupaigatüübi
säilitamine 34 ha
suurusel alal.
Paisutamine Kalade läbipääsu tagamine üles- ja
allavoolu kas paisude lammutamise
või efektiivsete kalapääsudega,
tagades looduslähedase
äravoolurežiimi paisust allavoolu
jäävas jõeosas.
Heas seisus
elupaiku on säilinud
34 ha, sh andmed
on täpsustunud 9,7
ha suurusel alal.
Natura elupaikade
kihile on vaja kanda
Elva jõe osad,
Laguja oja ja
Ilusaoja.
0,1 /0,29
Settereostus (sh
maaparandussüstee-
mide
rekonstrueerimise
käigus)
Paisutamise, maaparandussüsteemide
rekonstrueerimise või jões ja jõe
kaldal tehtavate tööde korral vältida
setete kandumist jõkke.
Veerežiimi muutused
Kaalutlusotsuste tegemine, vajadusel
keskkonnamõju hindamise
koostamine.
56 KE (jah/ei) – on või ei ole kaitstava ala kaitse-eesmärk;
LoA (jah/ei) – on või ei ole loodusala kaitse-eesmärk; 57 Elupaigatüübi esinduslikkus: A – väga hea, B – hea, C – arvestatav 58 Kaitse eesmärk seatakse aastaks 2050 59 Oodatav tulemus seatakse aastaks 2050 ja tulemuslikkust hinnatakse iga 10 aasta tagant 60 2019. a loodusdirektiivi aruande andmete põhjal
48
Kaitseväärtus56 Seisund57 Kaitse eesmärk58 Mõjutegurid Meetmed Oodatav tulemus59 Märkused
Panus
üldpinda-
lasse /
SDF-i
(%)60
Puude raie jõgede ja
ojade kallastel.
Varasemalt avatud, kuid tänaseks
võsastunud kallastel on kaldapuistute
kujundamine lubatud. Kallaste
korrastamise ja vaadete avamise
eesmärgil võib mittemetsamaal
raiuda põõsaid ja nooremaid puid,
põlispuud jätta kasvama. Metsaga
kaetud kaldaalalt vette langenud
puude eemaldamine on lubatud, kuid
ei tohi kahjustada kaldaid.
Info puudumine Inventuur 9,7 ha
Niiskus-
lembesed
kõrgrohustud
(6430)
LoD - I
LoA – jah;
KE/HA – jah/ei
0,7 ha / B
0,2 ha / A,
kuid
andmed
vanad.
Elupaigatüübi
säilitamine 0,9 ha
suurusel alal.
Võsastumine
Hooldamine 0,7 ha.
• Niidu kinnikasvamisel puu-
ja põõsarinde eemaldamine
või harvendamine.
• Hooldamine karjatamise või
niitmise teel – karjatamisel
optimaalse karjatamis-
koormuse järgimine,
niitmisel heina koristamine.
Heas seisus
elupaiku on säilinud
0,9 ha, sh andmed
on täpsustunud 0,2
ha.
Vale määrang.
2018. aasta
inventuuri käigus
leiti, et
elupaigatüüpi 6430
Elva mka-l ei ole
põhjust Elva jõe
äärsetel
lammialadel 5,1 ha
ulatuses määrata,
vaid määrata alad
elupaigatüüpi
lamminiidud
(6450), kuna
sealsed kooslused
asuvad üleujutusest
mõjutatud aladel
elupaigatüüpide
6450 vahel
0,045 /
0,05
Andmete
täpsustamine 0,2
ha-l.61
Info puudumine Inventuur 0,2 ha.
61 Elupaigatüüpide andmed peavad olema täpsustunud aastaks 2030
49
Kaitseväärtus56 Seisund57 Kaitse eesmärk58 Mõjutegurid Meetmed Oodatav tulemus59 Märkused
Panus
üldpinda-
lasse /
SDF-i
(%)60
Lamminiidud
(6450)
LoD - I
LoA – jah;
KE/HA – jah/ei
9,1 ha / A
36,3 ha / B
28,5 ha / C
0,3 ha /
teadmata
seisundiga
Elupaigatüübi
säilitamine 16,8
ha suurusel alal.
Elupaigatüübi
seisundi
parendamine 22,2
ha suurusel alal.
Võsastumine
Hooldamine 16,8 ha.
Taastamine ja seejärel hooldamine
22,2 ha.
• Niidu kinnikasvamisel puu-
ja põõsarinde eemaldamine
või harvendamine.
• Hooldamine karjatamise või
niitmise teel – karjatamisel
optimaalse karjatamis-
koormuse järgimine,
niitmisel heina koristamine.
Heas seisus
elupaiku on säilinud
39 ha, sh 22,2 ha
taastatud.
0,49-0,39 /
0,49
Andmete
täpsustamine 0,3
ha-l.
Info puudumine Inventuur 0,3 ha.
Andmed on
täpsustunud 0,3 ha
suurusel alal.
Siirde- ja
õõtsiksood
(7140)
LoD - I
LoA – jah;
KE/HA – jah/ei
1,4 ha / A
14 ha / B
3,5 ha / C
Elupaigatüübi
säilitamine 15,4
ha suurusel alal.
Elupaigatüübi
seisundi
parendamine 3,5
ha suurusel alal.
Veerežiimi muutused Vajadusel kuivendussüsteemide mõju
vähendamine ja loodusliku
veerežiimi taastamine kraavide
sulgemise või kinnikasvamise kaudu.
Heas seisus
elupaiku on säilinud
18,9 ha, sh 3,5 ha
taastatud.
0,04 / 0,05
Kaalutlusotsuste tegemine, vajadusel
keskkonnamõju hindamise
koostamine
Allikad ja
allikasood
(7160)
LoD - I
LoA – jah;
KE/HA – jah/ei
5,1 ha / A
2,9 ha / B
2,1 ha / C
Elupaigatüübi
säilitamine 8 ha
suurusel alal.
Elupaigatüübi
seisundi
parendamine 2,1
ha suurusel alal.
Veerežiimi muutused Vajadusel kuivendussüsteemide mõju
vähendamine ja loodusliku
veerežiimi taastamine kraavide
sulgemise või kinnikasvamise kaudu.
Heas seisus
elupaiku on säilinud
10,1 ha, sh 2,1 ha
taastatud.
1,125 / 2
Kaalutlusotsuste tegemine, vajadusel
keskkonnamõju hindamise
koostamine.
Liigirikkad
madalsood
(7230)
LoD - I
LoA – jah;
KE/HA – jah/ei
0,5 ha / B
Elupaigatüübi
säilitamine 0,5 ha
suurusel alal.
Veerežiimi muutused Vajadusel kuivendussüsteemide mõju
vähendamine ja loodusliku
veerežiimi taastamine kraavide
sulgemise või kinnikasvamise kaudu.
Heas seisus
elupaiku on säilinud
0,5 ha.
0,001 /
0,002
Kaalutlusotsuste tegemine, vajadusel
keskkonnamõju hindamise
koostamine.
50
Kaitseväärtus56 Seisund57 Kaitse eesmärk58 Mõjutegurid Meetmed Oodatav tulemus59 Märkused
Panus
üldpinda-
lasse /
SDF-i
(%)60
Vanad
loodusmetsad
(9010*)
LoD - I
LoA – jah;
KE/HA – jah/ei
15,4 ha / A
182 ha / B
86 ha / C
217,1 ha /
p
Elupaigatüübi
säilitamine 197,4
ha suurusel alal.
Elupaigatüübi
seisundi
parendamine 86
ha suurusel alal.
Metsaraie Looduslikule arengule jätmine 283,4
ha.
Heas seisus
elupaiku on säilinud
283,4 ha.
Kujunemise
potentsiaal 82,1 ha
0,4 / 0,48
Rohundite-
rikkad
kuusikud
(9050)
LoD - I
LoA – jah;
KE/HA – jah/ei
4,3 ha / C
22,5 ha / p
Elupaigatüübi
seisundi
parendamine 4,3
ha suurusel alal.
Metsaraie
Looduslikule arengule jätmine 4,3 ha.
Heas seisus
elupaiku on säilinud
4,3 ha.
Kujunemise
potentsiaal 21,8 ha .
Vale määrang.
Pindala muutunud
täpsustava
inventuuri
tulemusena 2018.
aastal. Varasemalt
kaardistatud
elupaigad määratleti
suuresti 9010*,
9060, 9080*
elupaigaks. Lisaks
olid osad alad
algselt valesti
määratud ja
elupaigatüübi
tingimustele ei
vasta.
0,04 / 0,05
Soostuvad ja
soolehtmetsad
(9080*)
LoD - I
LoA – jah;
1,6 ha / B
2,3 ha / C
10,7 ha / p
Elupaigatüübi
säilitamine 1,6 ha
suurusel alal.
Metsaraie Looduslikule arengule jätmine 3,9 ha. Heas seisus
elupaiku on säilinud
3,9 ha.
Vale määrang.
Pindala muutunud
täpsustava
inventuuri
tulemusena 2018.
0,008 /
0,008 Maaparandussüstee-
mide tõttu kohati
rikutud veerežiim
Vajadusel kuivendussüsteemide mõju
vähendamine ja loodusliku
veerežiimi taastamine kraavide
sulgemise või kinnikasvamise kaudu.
51
Kaitseväärtus56 Seisund57 Kaitse eesmärk58 Mõjutegurid Meetmed Oodatav tulemus59 Märkused
Panus
üldpinda-
lasse /
SDF-i
(%)60
KE/HA – jah/ei Elupaigatüübi
seisundi
parendamine 2,3
ha suurusel alal.
Kaalutlusotsuste tegemine, vajadusel
keskkonnamõju hindamise
koostamine.
Kujunemise
potentsiaal 6,6 ha.
aastal. Varasemalt
kaardistatud
elupaigad määratleti
suuresti 9010* ja
91D0* elupaigaks.
Lisaks oli väike ala
algselt valesti
määratud ja
elupaigatüübi
tingimustele ei
vasta.
Siirdesoo- ja
rabametsad
(91D0*)
LoD - I
LoA – jah;
KE/HA – jah/ei
5,3 ha / A
9,3 ha / B
10 ha / C
14,2 ha / p
Elupaigatüübi
säilitamine 14,6
ha suurusel alal.
Elupaigatüübi
seisundi
parendamine 10
ha suurusel alal.
Metsaraie Looduslikule arengule jätmine 24,6
ha.
Heas seisus
elupaiku on säilinud
24,6 ha.
Kujunemise
potentsiaal 2,9 ha.
0,05-0,04 /
0,06
Maaparandussüstee-
mide tõttu kohati
rikutud veerežiim
Vajadusel kuivendussüsteemide mõju
vähendamine ja loodusliku
veerežiimi taastamine kraavide
sulgemise või kinnikasvamise kaudu.
Kaalutlusotsuste tegemine, vajadusel
keskkonnamõju hindamise
koostamine
Ainult siseriiklikud kaitse-eesmärgid
Okasmetsad
moreenikõrgen
dikel (9060)
LoD - I
LoA – ei;
KE/HA – jah/ei
68,5 ha / B
11,1 ha / C
1,1 ha / p
Elupaigatüübi
säilitamine 68,6
ha suurusel alal.
Elupaigatüübi
seisundi
parendamine 11,1
ha suurusel alal.
Looduslikule arengule jätmine 79,7
ha.
Heas seisus
elupaiku on säilinud
79,7 ha.
Kujunemise
potentsiaal 1,1 ha.
Elupaigatüübi
esinemisalad on
tsoneeritud
sihtkaitsevööndisse.
Kaaluda 9060 Elva
loodusala kaitse-
eesmärgiks
seadmist.
2,49 / 2,49
52
Kaitseväärtus56 Seisund57 Kaitse eesmärk58 Mõjutegurid Meetmed Oodatav tulemus59 Märkused
Panus
üldpinda-
lasse /
SDF-i
(%)60
Kaaluda loodusala ja maastikukaitseala kaitse-eesmärkideks seadmist
Liigirikkad
niidud
lubjavaesel
mullal (6270*)
LoD - I
LoA – ei;
KE/HA – ei/ei
0,9 ha / B Võsastumine Hooldamine 0,9 ha.
• Niidu kinnikasvamisel puu-
ja põõsarinde eemaldamine
või harvendamine.
• Hooldamine karjatamise või
niitmise teel – karjatamisel
optimaalse karjatamis-
koormuse järgimine,
niitmisel heina koristamine.
Elupaigatüüp
registreeriti esimest
korda 2018. aasta
inventuuri käigus.
0,03 / 0,03
Aas-
rebasesaba ja
ürt-
punanupuga
niidud (6510)
LoD - I
LoA – ei;
KE/HA – ei/ei
1,2 ha / B
Võsastumine Hooldamine 1,2 ha.
• Niidu kinnikasvamisel puu-
ja põõsarinde eemaldamine
või harvendamine.
• Hooldamine karjatamise või
niitmise teel – karjatamisel
optimaalse karjatamis-
koormuse järgimine,
niitmisel heina koristamine.
Elupaigatüüp
registreeriti esimest
korda 2018. aasta
inventuuri käigus.
0,03 / 0,05
Lammi-
lodumetsad
(91E0*)
LoD - I
LoA – ei;
KE/HA – ei/ei
10,9 ha / p
Looduslikule arengule jätmine 10,9
ha.
Kujunemise
potentsiaal 10,9 ha.
Elupaigatüüp
registreeriti esimest
korda 2018. aasta
inventuuri käigus.
Elupaigatüübi
esinemisalad on
tsoneeritud
sihtkaitsevööndisse.
Laialehised
lammimetsad
(91F0)
LoD - I
LoA – ei;
KE/HA – ei/ei
9,5 ha / p
Metsamajanduslik
tegevus
piiranguvööndis
Looduslikule arengule jätmine 6,9 ha. Kujunemise
potentsiaal 6,9 ha.
Elupaigatüüp
registreeriti esimest
korda 2018. aasta
inventuuri käigus.
Veerežiimi muutused Vajadusel kuivendussüsteemide mõju
vähendamine ja loodusliku
veerežiimi taastamine kraavide
sulgemise või kinnikasvamise kaudu.
Kaalutlusotsuste tegemine, vajadusel
keskkonnamõju hindamise
koostamine
53
Kaitseväärtus56 Seisund57 Kaitse eesmärk58 Mõjutegurid Meetmed Oodatav tulemus59 Märkused
Panus
üldpinda-
lasse /
SDF-i
(%)60
Maastik
Maastik Piir-
konnale
iseloomu-
lik
maastik on
säilinud,
mõned
kohad
vajavad
vaadete
avamist.
Piirkonnale
iseloomuslik
maastik on
säilinud.
Traditsiooniliste
vaadete võsastumine/
metsastumine
Võsa eemaldamine ja alade
regulaarne hooldamine.
Valitud vaatekohad
on maastikule
avatud ja
regulaarselt
hooldatud, säilinud
on piirkonnale
iseloomulik
maastiku
mitmekesisus.
Viti karjääris liiva
kaevandamine
Varude ammendumisel karjääri
sulgemine ja maastiku korrastamine.
Pinnasekahjustused
nõlvadel
Vajadusel piirete paigaldamine,
võimalusel looduslike takistuste
säilitamine, jalgratastega liikumiseks
mõeldud alade parem tähistamine.
54
2.5. Maastik
Elva ümbruses võlub pinnavormide mitmekesisus: lainjad kõrgendikud, kühmastikud, sulglohud ja Elva jõe ürgorg, Elva jõe kallastel vahelduvad lopsakad luhad männimetsaste nõlvadega ja
paludega. Seetõttu on Elva mka üks kaitse-eesmärkidest säilitada, hooldada ja tutvustada ilmekaid maastikke, mis on kujunenud inimese pikaajalises suhtes loodusega ja loovad soodsaid võimalusi virgestuseks, turismiks ja looduse tunnetamiseks62.
Kaitseala asub Elva orundis, mis on Eesti üks suurimaid. Tasane orusandur (Elva liivik) on
karbonaadivaese kattega jääjõetasandik, millel domineerivad sambliku- ja kanarbikumännikud63. Orundi pinnakatte moodustavad peaaegu rõhtsalt või äärealade (peamiselt põhja) suunas kallakjalt kihitatud liivad, mille vahel esineb kohati kruusakihte või kruusalisandiga liivakihte. Muldade
jämedateralise lõimise tõttu on tasandik põuakartlik ning seetõttu kasutusel põhiliselt metsa- ja puhkemaastikuna. Sandurit läbib põhja-lõuna suunas Elva jõe org, mis koos lisajõgede orgudega
liigestavad liivatasandiku väiksemateks tasandikkudeks ehk “paludeks” (nt. Udernapalu, Illipalu, Varesepalu). Ürgorg moodustab kaitseala tuumiku ning on selle läbivaks teljeks, olles siiski suhteliselt kitsas – enamasti 500-600 m laiune. Maastikukaitsealal asub ka neli järve – Viti järv,
Illi Suur-Umbjärv, Illi Väike-Umbjärv ja Vaikne järv -, mis on olulised maastiku ilmestajad64.
Elva orundi keskosas65,66 asub keeruka pinnamoega, kolme kõrgema tipuga kirde-edelasuunaline peamiselt kruusast ja liivast koosnev vallseljak Vapramägi. Vapramäe nõlvad on üsna järsud, kaldega 25-30 kraadi, selle kõrgus jõe pinnast ca 40 m, absoluutkõrgus 78 m. Vapramäe lael asuv
sulglohk e. söll on termokarstiline pinnavorm viimasest jääajast, mis tekkis jääserva küljest lahti murdunud panga sulamisel. Suurimateks maastikulisteks väärtusteks on Vapramäe liitmõhnastiku
mitmekesine reljeef, mäenõlvu kattev mets ja looklev Elva jõgi. Elupaikade ja maastiku säilimine sõltub mitmetest erinevatest tegevustest – rohumaade niitmisest
ja karjatamisest, raietest, vaadete avamisest ning avatuna hoidmisest. Oluline on erinevate tegevuste puhul jälgida, et sellega ei kahjustataks maastiku üldilmet. On alasid, kus teede servades
ja järvede kallastel kasvav võsa või noor mets sulgeb vaated ulatuslikule metsaalale või veekogule. Maastiku hooldamise ja taastamistööde üheks osaks on vaatesektoritesse jäävate alade avamine ning regulaarne seire. Olulisemad vaatekohad asuvad matkaradadel ja vaatesuunad avanevad
maastikule. Kaitsekorralduskava koostamise käigus määrati vaadete avamist vajavad alad. Kaardistatud kohtades eemaldatakse võsa ja muud vaateid segav taimestik. Aladel tuleb jätkata
edasist hooldust, et vältida nende uuesti võsastumist. Kaitse-eesmärk
62 Vabariigi Valitsuse määrus „Elva maastikukaitseala moodustamine ja kaitse-eeskiri“. Seletuskiri 63 Arold, I. 2001. Eesti maastikuline liigestatus. Tartu, lk.20. 64 Mäemets, A. 1977. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tallinn, Valgus. 263 lk. 65 Iital, A., Peterson, U. ja Eilart, J. 1986. Vapramäe – Voika – Tõravere looduse õpperada. Rmt: Looduse õpperajad.
Tallinn, Valgus, lk 192-202. 66 Arold, I. 2005. Ugandi lavamaa. Rmt: Eesti Maastikud. Tartu Ülikooli Geograafia Instituut. Tartu Ülikooli Kirjastus,
lk 261.
55
Pikaajaline kaitse-eesmärk: piirkonnale iseloomuslik maastik on säilinud ja valitud vaatekohad
on maastikule avatud.
Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk: valitud vaatekohad on maastikule avatud ja regulaarselt hooldatud, säilinud on piirkonnale iseloomulik maastiku mitmekesisus.
Mõjutegurid ja meetmed
+ Kaitsekord. Vaadete avamine on kaitse-eeskirja järgi kaitsealal vajalik tegevus. ‒ Traditsiooniliste vaadete võsastumine/metsastumine
Meetmed: Võsa eemaldamine ja alade regulaarne hooldamine.
‒ Viti karjääris liiva kaevandamine Meetmed: Varude ammendumisel karjääri sulgemine ja maastiku korrastamine.
‒ Pinnasekahjustused nõlvadel Meetmed: Vajadusel piirete paigaldamine, võimalusel looduslike takistuste säilitamine,
jalgratastega liikumiseks mõeldud alade parem tähistamine.
2.6. Väärtuslikud kultuuriobjektid
Kaitseala kaitse-eesmärgina ei ole nimetatud kultuurilisi väärtusi, seetõttu neile kaitse-eesmärke selles osas ei seata. Siiski jäävad piirkonda mitmed kultuurimälestised, ürglooduse ja
pärandkultuuriobjektid. Kultuuriväärtustele otseseid ohte ega spetsiaalseid meetmeid ette ei nähta. Tabel 3. Elva loodusalale jäävad kultuuriobjektid
Ürglooduse objektid
Jrk.nr/
Reg.nr
Nimi Iseloomustus
1 Elva orundi järved: Arbi, Vaikne ja Illi järved ning allikalubja lasund
Kagu-Eesti lavamaad liigestavas Elva orundis on 14 suuremat järve, millest geoloogiliselt ja hüdrogeoloogiliselt huvipakkuvamateks on Arbi järv Elvas ja Vaikne järv Elva piiril ning lõunapoole jäävad Illi järved. Kõiki järvi iseloomustab allikaveest toitumine. Vesi pärineb fluvioglatsiaalsetest kruusadest-liivadest.
2 Vapramägi Vapramägi on osa liustiku servamoodustiste künklikust vööndist Elva - Tõravere joonel. Pinnavormi koostises domineerib tõenäoliselt moreen. Moreenile mulla lähtekivimina viitab ka metsa ja alusmetsa liigiline koostis. Väga järsud nõlvad ja oruveerud aga lubavad oletada ka kruusa-liiva olemasolu moreeni all või sees.
3 Hellenurme allikaala ja allikad
Fluvioglatsiaalsete setete veest toituvad oruallikad ning allikalubja lasundid. Väärtus: maastikuline, veekaitseline, turistlik, geoloogiline. Saab jälgida oruallikate ja allikalubjalasundi teket.
Pärandkultuuriobjektid
4 EW aegne Kaitseliidu Kaitseliidu ja skautidega seotud objektid; Vapramäel korraldati
56
harjutusväljak esimese Eesti Vabariigi ajal Kaitseliidu väljaõppeid. Asukoht: Vapramägi.
5 Joroski soo Vanad kohanimed
6 Küünikoht Heinaküünid, kuhjalavad 7 Metsasiht Vanemate metsakorralduste jäljed
8 Orava metsavahikoht Vahtkondade kordonid
9 Vaigutuslank (2 tk) Eripärase kasutuseesmärgiga puistud 10 Vapramäe hiis Hiied, hiiepuud, pärimustega puud
11 Villaveski Vesiveskid, veskitammid Kultuurimälestised
4258 Vabadussõjas hukkunute ühishaud
Kodusõjas langenud hiina rahvusest punakaartlaste vennashauda tähistab mälestustahvel. 15.04.2023 registreeriti hauatähise lõhkumine. Sügisel 2023 likvideeriti ühishaud ja mälestustahvel.
12788 Linnus "Peedu Kerikmägi" Linnamägi 23155 Hellenurme mõisa vesiveski Tartumaa ühte esinduslikumasse mõisaansamblisse kuuluv
tööstushoone. Veski on väärtuslik ka oma hästi säilinud ja tänaseni töökorras oleva sisseseade poolest.
23157 Hellenurme mõisa kuur- kelder
Tartumaa ühte esinduslikumasse mõisaansamblisse kuuluv kõrvalhoone.
23156 Hellenurme mõisa saeveski Tartumaa ühte esinduslikumasse mõisaansamblisse kuuluv tööstushoone.
23158 Hellenurme mõisa magasiait Tartumaa ühte esinduslikumasse mõisaansamblisse kuuluv kõrvalhoone.
57
3. ALA JA SELLE VÄÄRTUSE TUTVUSTAMINE NING KÜLASTUSKORRALDUS
Elva loodusala peamiseks väärtuseks külastajale on pinnavormide mitmekesisus – lainjad
kõrgendikud, kühmastikud, sulglohud ja Elva jõe ürgorg, mis on loonud kauni maastiku ning on hinnatud piirkond puhkajate ja loodushuviliste seas. Elva loodusala on Tartumaa üks olulisimaid
turismipiirkondi nii riigi siseselt kui ka rahvusvaheliselt (Tartu Maraton), siis on oluline tagada külastusobjektide ettevalmistus loodusväärtuste kaitseks ja ka külastajate ohutuse tagamiseks. Elva loodusala on populaarne nii loodushuviliste kui ka spordiharrastajate seas, kuna tegu on lihtsalt
ligipääsetava maastikuga, mis asub Tartule väga lähedal. Kaitseala ja selle väärtuste tutvustamist korraldab Vapramäe loodusmaja, kes kasutab kaitseala oma õppeprogrammide ja matkade
läbiviimiseks. 2015. aastal koostati Elva maastikukaitseala digitaalne voldik kaitseala tutvustamiseks67, mis on kättesaadav Keskkonnaameti kodulehelt.
Visioon
Loodusala väärtused on säilinud soodsas seisundis. Külastuskoormus ei kahjusta ala kaitseväärtusi ning külastajad on teadlikud alal kehtivatest piirangutest ja järgivad neid. Kaunis loodusmaastik pakub puhke- ja sportimisvõimalusi.
Eesmärk
Kaitseala on tähistatud, külastustaristu (infotahvlid, stendid, matkarajad jms) on hooldatud ja heas korras. Külastajate liikumine on suunatud selleks ettevalmistatud objektide kaudu, puuduvad
külastuse tagajärjel tekkinud olulised kahjud pinnasele, kooslustele ja liikidele.
3.1. Olemasolev külastustaristu
Elva mka külastusobjekte haldavad kaks erinevat organisatsiooni – RMK ja Vapramäe-Vellavere- Vitipalu Sihtasutus. Viimane neist haldab objekte Vapramäel, sh ka Vapramäe loodusmaja. Alates
2020. aastast haldab RMK kaitseala külastustaristu Vitipalu osa ja see kuulub Tartu-Jõgeva puhkeala koosseisu. Elva mka läbib Tartu Maratoni rada, alal on samuti mitmeid terviseradu.
Vapramäel on rajatud Vapramäe loodus- ja õpperada (3,6 km)68 ning Vapramäe lasterada (1,6 km). Vapramäe rajad on mitmekesise reljeefiga ja ringikujulised. Rajale jääb mitmeid huvipakkuvaid
objekte koos tutvustustega. Vapramäel on kaks lõkkekohta kaetud lõkkeasemetega ja kuivkäimlad. Vapramäed tutvustav infotahvel on Vapramäe-Peedu-Uuta tee äärses parklas ja Vapramäe loodusmaja juures ja Elva veeteed tutvustavad infotahvlid asuvad lõunapoolses lõkkekohas ja
Vapramäe loodusmaja lähedal Elva jõe ääres.
Elva jõe veetee69 läbib Elva loodusala ja Keeri-Karijärve looduskaitseala ning pakub mitmekülgset
67 file://sise.envir.ee/Kasutajad$/KA/48712132217/Downloads/A3_elva_297x420_3_2016_1.pdf 68 Kaart: https://vvvs.ee/wp-content/uploads/2019/04/Vapram2e_rajad.pdf 69 https://vvvs.ee/et/elva-joe-veetee/
58
seiklust peamiselt kanuumatkajatele. Veetee ääres on puhkekohad ja huviväärsused. Mööda veeteed on võimalik matkata Emajõeni ja sealt edasi Tartuni välja. Veetee rajati projekti “Elva jõgi – veetee
Emajõe jõeriiki” raames. Elva jõe veetee taristut hooldab Vapramäe-Vellavere-Vitipalu Sihtasutus koos vallaga.
Vitipalus paikneb kolm matkarada. Haldjarada (1,4 km)70 algab Jõeharu telkimisalalt ning suundub üle Laguja oja. Rajal on mitmed lastele huvipakkuvad kohad: seiklusrada, haldjate kujud ja
nõiamaja. Rada on ringikujuline ja tähistatud RMK suunaviitade ja kollase värvimärgistusega puudel.
Viti järve matkarada (2,5 km)71 algab parklast Vitipalu teel. Kuigi rajal on nii tõuse kui langusi, on see jõukohane kõigile. Rada on tähistatud RMK suunaviitade ja kollase värvimärgistusega
puudel. Rajal on ümbritsevat tutvustavad infotahvlid, Viti vaatetorn ja Viti järve ääres ujuvplatvorm. Viti vaatetorn vajab uuendamist.
Elva jõe ürgoru matkarada (15 km)72 algab ja lõpeb väikeses parkimistaskus enne Tartumaa Tervisespordikeskusesse jõudmist Elva lähedal. Rada kulgeb Elva jõe ürgoru vahelduva maastiku
metsateedel ja -radadel, kus näha mitmeid järvi, ojasid ja liivakivipaljandeid. Rada on tähistatud RMK suunaviitade ja valge-punane-valge tähistusega puudel. Rajal on ümbritsevat tutvustavad
infotahvlid ja mitmed lõkke- ja telkimiskohad. Kuna osa radasid kattub Tartu Maratoni rajaga, esineb talviti olukordi, kus matkajad talluvad
suusarajal ning rikuvad hooldatud rada. 2022-2023. aastal kaardistasid RMK, Keskkonnaameti spetsialistid ja Tartu Maratoni esindajad võimalikke matkaraja lõike, kasutades selleks vaid vanu ja
olemasolevaid teid ja radasid, kust matkajad saaks suunata Tartu Maratoni rajast eemale. Radade arendamisel tuleb arvestada kaitsealuste liikide ja teiste kaitse-eesmärgiks seatud väärtustega. Uus rada on lisas 5.
Vitipalu radade juurde jäävad Illi ja Jõeharu telkimisalad ning kolm lõkkekohta – Umbjärve,
Ürgoru ja Viti, kuhu on rajatud varjualused, lõkkealused, pingid, puude varjualused ja käimlad. Lisaks asub kaitsealal Viti vaatetorn, kust avaneb vaade ümbruskonna maastikule. Kõikide radade, viitade ja lõkkekohtade hooldamine toimub RMK Tartu-Valga külastusala külastuskorralduskava73
alusel. Kava koostamise ajal 2023. aastal olid kaitseala lõkkekohad heas seisus, s.t taristu oli korrastatud ja hooldatud.
Kaitseala ja selle radu tutvustavad infotahvlid paiknevad Vapramäel parklates, Tartumaa Tervisespordikeskuse parklas ja suuremate kaitsealale sisenevate teede ääres (Illi, Uderna).
Valdavalt on nende seisukord hea, kuid infotahvlite sisu vajab ajakohastamist.
Kaitsealale on väga hea juurdepääs erinevate teede ja radade kaudu. Mootorsõidukitega metsateedele, radadele ja osadele lõkkekohtadele on sissesõidu piiramiseks paigaldatud tõkkepuud Vapramäele ja Vitipalu osale. Tõkkepuud täidavad oma eesmärki.
70 Kaart: https://vvvs.ee/wp-content/uploads/2019/04/Haldjarada.pdf 71 Kaart: https://vvvs.ee/wp-content/uploads/2019/04/Viti-j%C3%A4rve-rada.pdf 72 Kaart: https://vvvs.ee/wp-content/uploads/2019/04/Elva -j%C3%B5e-%C3%BCrgoru-matkarada.pdf 73 RMK Tartu-Valga külastusala
59
RMK viib kõikidel loodusaladel läbi külastajauuringut. 2020-2021. a olid Tartu-Jõgeva puhkeala
külastajauuringu 74 osana kaasataud ka Elva mka RMK poolt hallatavad külastusobjektid. Külastajauuringu andmetel olid põhilised tegevused, milles osaleti või kavatseti osaleda: metsas
olemine, jalutamine, looduse vaatlemine, pikniku pidamine, matkamine, lõkke tegemine, ujumine, looduse pildistamine, loodusrajaga tutvumine jne. Ligi pooled külastajatest tulevad Tartust, Elvast, ja Tallinnast. Külastusmahu hindamiseks kasutatakse loendureid, Elva mka-l on loendur paigutatud
Haldjaraja algusesse, mida hinnanguliselt külastab aastas umbes 9000 inimest. Lisaks teostatakse külastusobjektide seisundi seiret telkimisaladel, lõkkekohtades, puhkekohtades, metsaonnide
ümbruses ja muudel loodushoiuobjektidel. Elva mka-l paiknevatel RMK hallatavatel külastusobjektidel viidi loodushoiuobjektide seisundi
seiret75 esmakordselt 2021. a. Enamus objekte olid maapinna ja taimkatte kahjustusastme indeksi alusel väga hea või heas seisundis, Ürgoru lõkkekoht oli ainukese objektina lubatava muutuste piiril.
Kaitsekorralduskava koostamise ajal on erosiooniohtlikust Ürgoru lõkkekoha nõlvast allapääs piiratud mitme puidust piirdega. Siiski vajab järsk kallas edasise erosiooni peatamiseks
kindlustamist.
Meetmed:
• Matkaraja ümbersuunamine Tartu Maratoni rajaga kattuvatel lõikudel.
• Vapramäe ja Vitipalu matkaradade (sh lähialade) ning lõkkekohtade hooldamine.
• Vapramäe rajal silla/purde taastamine mäe lõunaküljel endises asukohas.
• Elva jõe veetee puhkekohtade, infotahvlite ja viitade hooldamine.
• Infotahvlite paigaldamine ja viitade hooldamine.
• Ürgoru lõkkekoha erodeeruva kaldanõlva kindlustamine.
• Viti vaatetorni projekteerimine ja rekonstrueerimine.
3.2. Orienteerumisürituste korraldamine
Kaitsekorralduskavaga määratakse Elva maastikukaitsealal Illipalu-Vitipalu sihtkaitsevööndis piirkonnad, kus kaitseala valitsejaga kooskõlastatud orienteerumisvõistluste ajal saab kaaluda
liikumist väljaspool teid ja radu (lisa 7) jalgsi või suuskadega. Need piirkonnad tähendavad kohti, mis on kaitseala valitseja poolt ette valmistatud ja tähistatud. Piirkondade valimisel arvestati
märgade kooslustega, teadaolevate ja registrisse kantud I ja II kaitsekategooria taime-, seene- ja loomaliikide kasvu- ja leiukohtadega, metsaelupaigatüüpidega ning orienteerumisvõistluste kooskõlastamisel Keskkonnaametile saadetud kontrollpunktide peamiste asukohtadega. Kaitseala
valitseja võib täiendatavate andmete ja teadmiste lisandudes seada piirkondades lisatingimusi kaitseala väärtuste kaitsmiseks ning seirab iga 5 aasta tagant piirkondi kaitseala väärtustest lähtuvalt. Jätkuvalt on muudes kohtades sihtkaitsevööndis kaitseala valitseja nõusolekul lubatud
orienteerumisvõistluste ajal liikuda teedel ja radadel.
74 Tartu-Jõgeva puhkeala külastajauuring 75 Tartu-Valga külastusala külastuskorralduskava 2020-2029 2021.a täitmise aruanne
60
Põhimõtted:
1) Orienteerumisvõistluse korraldaja saadab kaitseala valitsejale kooskõlastamiseks kontrollpunktide asukohad.
2) Kaitsekorralduskavaga määratud piirkondades väljaspool teid ja radu jalgsi või suuskadega liikumine on kaitseala valitseja igakordne kaalutlusotsus ja ei anna automaatset ootust ürituse korraldamiseks. Nt ei kooskõlastata tegevust I ja II kaitsekategooria taimede ja seente
kasvukohtades, kui tegevus võib reaalselt neid isendeid kahjustada. Seega on võimalus kasvukohtadega kattuvat piirkonda kasutada ajal, kui isendid maapinnal ei kasva ja oht
kahjustamiseks on väike. 3) Võistluse korraldamiseks vajalikud intensiivse kasutusega rajatised (registreerimislauad ,
istepingid jms) tuleb võimalusel paigaldada olemasolevatele katendiga teedele, radadele,
mineraalpinnasele või kasutada ajutisi katendeid, et vältida pinnasekahjustusi. 4) Vajalik on vältida häirimistundlike liikide elupaikades ja märjemates kooslustes liikumist.
5) Maastikul liikuda jalgsi. ATV-sid ja muid maastikul liikumise vahendeid orienteerumisvõistlustel ei kasutata.
6) Mootorsõidukitega on lubatud liigelda ja neid parkida vaid selleks ettevalmistatud ja
tähistatud kohtades, välja arvatud järelevalve- ja päästetöödel. 7) Võistluste lõppedes tuleb likvideerida ürituse territooriumil ja selle vahetus läheduses ürituse
käigus tekkinud prügi ning ürituse läbiviimisega seotud tähistus (loodusesse paigaldatavad sildid, kontrollpunktid, viidad), samuti võistluse keskustes ning parklas mootorsõidukite poolt tekitatud võimalikud pinnasekahjustused.
61
4. KAVANDATAVAD KAITSEKORRALDUSLIKUD TEGEVUSED
4.1. Inventuurid ja uuringud
4.1.1. Vananenud andmetega liikide leiukohtade inventeerimine
Elva loodusalal on mitmeid kaitse-eesmärgina nimetatud liike, kelle kohta registreeritud andmed on üle 10 aasta vanad. Need on kaunis kuldking, kollane kivirik, sookäpp, liblikad, tiigilendlane, hink, händkakk. Teadaolevate andmete põhjal ei ole võimalik hinnata liikide seisundi muutusi,
kuna enamus leiukohtades on liikide arvukus hindamata ja andmed vananenud. Liikide arvukus tuleb kaitsekorraldusperioodi jooksul välja selgitada, et hinnata seisundi muutusi alal ning
kaitsekorralduslike meetmete tõhusust. Prioriteet I, korraldaja Keskkonnaamet. 4.1.2. Punktobjektina määratletud leiukohtades liikide elupaikade piiritlemine
Elva loodusalal on mitmeid kaitse-eesmärgina nimetatud liike, kelle osad leiukohad on EELIS-sse
kantud punktobjektina: palu-karukell, soohiilakas, ainulehine soovalk, kiilid, liblikad. Nende liikide kaitse paremaks korraldamiseks ning pikaajalise seisundi muutuste täpsemaks hindamiseks tuleb piiritleda neile sobiv elupaik/kasvukoht pindobjektina, võttes arvesse teadaoleva leiukoha
paiknemist ning sobiliku elupaiga ulatust. Elupaiga piiritlemisel tuleb lähtuda liigikaitse tegevuskavades antud juhistest (kui see on koostatud). Elupaiga piiritlemine on osaliselt võimalik
kameraalselt, vajadusel tuleb teostada välitöid. Prioriteet I, korraldaja Keskkonnaamet. 4.1.3. Saarma elupaiga piiritlemine
Piiritleda ja kanda EELIS-sse saarma elupaigana Elva jõgi. Liik on nimetatud Elva loodusala
kaitse-eesmärgina. Tegemist on kameraalse tööga. Prioriteet I, korraldaja Keskkonnaamet. 4.1.4. Elva mka järvede hüdrobioloogiline uuring
Umbjärvel ja Väikesel Umbjärvel on vajalik teha hüdrobioloogiline uuring, et hinnata ökoloogilist
seisundit. Seire käigus kirjeldatakse järvede ökosüsteemi üldnäitajaid, funktsioneerimise eripära ja selle vastupanuvõimet surveteguritele. Samuti hinnatakse ökoloogilist seisundit üldlimnoloogiliste ja Euroopa Liidu veepoliitika raamdirektiivile vastavate kriteeriumide järgi.
Samuti esitatakse infot kaitsealuste või ohustatud liikide kohta ning muid tähelepanekuid järve seisundit mõjutavatest teguritest. Prioriteet III, korraldaja Keskkonnaamet.
4.2. Hooldus ja taastamine
4.2.1. Pärandniitude taastamine
Taastada lamminiitude elupaigad Elva jõe ääres (22,2 ha). Tegemist on mosaiiksete aladega, kuhu ligipääs võib olla raskendatud. Käesoleval ajal neid luhti ei hooldata. Taastamisel tuleb lähtuda luhaniitude hoolduskavas 76 seatud tingimustest. Jõeäärsed lamminiidud jäävad nii era- kui
riigimaadele. Luhaniitude taastamine määratletakse I prioriteedi tööna, kuid niitude taastamine ja
76 Metsoja, J-A. 2020. Luhtade hoolduskava. Pärandkoosluste Kaitse Ühing.
62
edasine tehnikaga hooldamine on raskendatud ligipääsu tõttu keeruline. Korraldaja RMK, maaomanikud ja KeA.
4.2.2. Pärandniitude hooldamine
Hooldust vajavate niitude pindalad:
• Liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (6270*) – 0,9 ha
• Niiskuslembesed kõrgrohustud (6430) – 0,9 ha
• Lamminiidud (6450) – 16,8 ha + 22,2 ha pärast taastamist (ptk 4.2.1.)
• Aas- rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud (6510) – 1,2 ha Kaitsekorralduskava koostamise ajal hooldatakse 11,9 ha lamminiite (6450) karjatamise ja niitmise teel. Hoolduses olevate niitude majandamise jätkamine on I prioriteedi tähtsusega, mida
korraldavad Keskkonnaamet, RMK ja maaomanikud koostöös. Pärast taastamistegevuste elluviimist, tuleb jätkata taastatud PLK-de hooldamist, mis kuulub samuti I prioriteeti. Tegevust
korraldavad Keskkonnaamet, RMK ja maaomanikud koostöös. Lamminiitude hooldustingimused on kirjeldatud luhaniitude hoolduskavas.
4.2.3. Liigikaitselised hooldustööd
Kaitsealal on vajalik tagada kaitse-eesmärgiks seatud taimeliikidele sobilikud tingimused nende kasvukohtades. Kaitsealal nähakse ette hooldustööd, mis on vajalikud loodusala/kaitseala kaitse- eesmärkide saavutamiseks. Liigikaitselised tööd on vajalikud kaitsealuste taimede jaoks olulistes
kasvukohtades.
• Alssosja kasvukohtade hooldamine 0,2 ha-l. Tegemist on tee ääres ja metsa all asuvate kasvukohtadega, kus tuleb säilitada liigi jaoks vajalikud tingimused. Eeldatavalt tuleb
eemaldada mõned noored kuused, kuid järske muutusi mitte tekitada. Tegevuste elluviimisel
lähtutakse (koostatavas) liigikaitse tegevuskavas antud juhistest.
• Palu-karukella kasvukohtade hooldamine. Esmalt piiritleda punktobjektina esitatud liigi kasvukohad. Tegemist on tee ääres ja metsa servas asuvate kasvukohtadega, kus tuleb
säilitada liigi jaoks vajalikud tingimused. Eeldatavalt tuleb paksu samblakihti tekitada
häiringukohad ja parandada valgustingimusi. Tegevuste elluviimisel lähtutakse (koostatavas) liigikaitse tegevuskavas antud juhistest.
Prioriteet II, korraldaja Keskkonnaamet.
4.2.4. Kalade läbipääsu tagamine
Hellenurme pais ja Rundso paisu vare takistavad Elva jões kalade jõudmist üles- ja allavoolu ning
tõkestavad veevoolu ja muudavad looduslikku veerežiimi ning tekitavad võimalikku settereostust allapoole paise. Vastavalt veeseaduse § 174 lõikele 3 tuleb tagada lõhe, jõeforelli, meriforelli ja
harjuse kudemis- ja elupaigana kinnitatud veekogule või selle lõigule ehitatud paisul kaladele läbipääs nii üles- kui ka allavoolu. Paisu likvideerimise või kalapääsu rajamise korraldab paisu omanik või valdaja. Loodusala eesmärkide saavutamiseks on vajalik Elva jõel likvideerida antud
paisud või rajada kalapääsud. Prioriteet I, korraldaja paisu omanik/valdaja ja KeA.
63
4.2.5. Vaadete avamine
Vaadete avamine on periooditi vajalik traditsioonilistes matkaraja vaatepunktides, et võimaldada külastajatel imetleda ümbritsevat maastikku. Olulisemad maastikuvaadete piirkonnad on toodud
kava kaardikihtidel. Peamiste kavandatud väärtuslike maastikega hooldustööde piirkonnad:
• Jõeharu telkimisalas vaate avatud hoidmine niidu hooldamise teel.
• Ürgoru telkimisalas vaate avatuna hoidmine Elva jõele.
Prioriteet III, korraldaja RMK ja Keskkonnaamet.
4.2.6. Kaldanõlva kindlustamine
Kava koostamise ajal on Ürgoru lõkkekoha juures vaate avamisel planeeritud puude eemaldamine
nii, et kännud jäetakse võimalikult madalad. Oksad laasitakse ja raidmed tükeldatakse ning koondatakse erosiooni poolt ohustatud nõlvale, et takistada inimeste liikumist liivaselt nõlvalt alla
ja suunata neid kasutama kõrvalolevat treppi. Pärast tööde lõppu jälgitakse nõlva olukorda. Vajadusel tuleb nõlva kindlustamiseks kasutada järgmistel kordadel muid meetodeid. Prioriteet III, korraldaja RMK.
4.3. Taristu 4.3.1. Kaitstavate alade tähistamine ja tähiste hooldamine
Tegevus on vajalik inimeste teavitamiseks kaitstavale alale jõudmisest. Kaitstavate loodusobjektide tähistamist reguleerib keskkonnaministri 3.06.2004. a määrus nr 65 „Kaitstava
loodusobjekti tähistamise kord ja tähised”.77 Kaitseala on kava koostamise hetkel hästi tähistatud, kuid tähiste tekst on vananenud. Pärast kaitse-eeskirja kinnitamist moodustati Elva
maastikukaitseala, kuid tähistel on jätkuvalt tekstid „Elva-Vitipalu maastikukaitseala“ ja „Vapramäe maastikukaitseala“. Elva mka-l on olemas juba tähised, kuid vahepealse aja jooksul on kaitstavate loodusobjektide tähistamise põhimõtted seoses nutiseadmete leviku ja arenguga
tunduvalt leebemaks muutunud, mistõttu vajab paigaldamist 29 tähist. Ilusaoja hoiuala ja Elva jõe hoiuala tähistamiseks tuleb mõlemale alale lisada 1 tähis. Tähised tuleb paigaldada peamiste
ligipääsuteede äärde. Tähiste paigaldamise eesmärk ei ole enam kaitstava ala piiri täpne märkimine looduses, vaid kaitstavale alale sattunule info edastamine kaitstava loodusobjekti piirkonda jõudmisest. Maaomanikele ja maahooldajatele on neile vajalikus osas piirid üldjuhul teada ning
lisaks saab piire vaadata Maa-ameti veebilehelt, RMK rakendusest või mujalt, kasutades selleks endale meelepäraseid tänapäevaseid abivahendeid. Tähiste asukohad on toodud lisas 6 ning samuti
kasutatakse Maa-ameti külastustaristu virtuaalkontorit (haldusalasisene töökeskkond)78. Tähiste seisukorda tuleb regulaarselt kontrollida, neid hooldada ning vajadusel asendada kulunud, lõhutud või amortiseerunud tähis uuega. Prioriteet II, korraldaja RMK.
4.3.2. Elva mka-le infotahvlite paigaldamine ja hooldamine
Vananenud andmetega infotahvlite asemele tuleb paigaldada uued infotahvlid:
77 https://www.riigiteataja.ee/akt/104012022018?leiaKehtiv 78 https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/kylastustaristu
64
1) Enne Tartumaa Tervisespordikeskusesse jõudmist väikesesse parklasse Elva jõe ürgoru matkaraja algusesse;
2) Illipalu tee ja Illi-Laguja tee hargnemiskohta; 3) Vitipalu karjääri tee äärde kaitsealale sisenedes.
Infotahvlitele tuleb lisada kaitseala kaart, üldine info kaitseala väärtuste kohta ning kirja panna olulisemad lubatud ja keelatud tegevused. Infotahvlite asukoht on lisas 5 ja Maa-ameti
külastustaristu virtuaalkontoris. Prioriteet II, korraldaja RMK koostöös Keskkonnaametiga.
4.3.3. Matkaradade, lõkkekohtade hooldamine
Hooldatakse kõiki matkaradu nii Vapramäel kui ka Vitipalus (prahi koristamine, vajadusel rajale
kukkunud puude ja võsa eemaldamine, niitmine, tähiste ja viitade uuendamine, kruusa vedu, põletuspuudega varustamine, väikerajatiste remontimine, vajadusel asendamine jm). Matkaradade
ning kaasneva taristu hooldus toimub regulaarselt ja rekonstrueerimine toimub vajaduspõhiselt ning Vitipalus vastavalt RMK poolt koostatud külastuskorralduskavale „RMK Tartu-Valga külastusala külastuskorralduskava 2020-2029”. Prioriteet II, korraldaja RMK ja Vapramäe osas
Vapramäe-Vellavere-Vitipalu SA.
4.3.4. Viti vaatetorni rekonstrueerimine ja hooldamine
2023. aastal koostab RMK Viti vaatetorni rekonstrueerimise projekti. Ehitus algab tõenäoliselt
2025. aastal või hiljem. Olemasoleva torni ja uue torni valmimise järel tuleb torni ja selle ümbrust hooldada. Tornide hooldus toimub vajaduspõhiselt ning vastavalt RMK poolt koostatud
külastuskorralduskavale „RMK Tartu-Valga külastusala külastuskorralduskava 2020‒2029”. Prioriteet II, korraldaja RMK.
4.3.5. Elva jõe veetee taristu hooldamine
Hooldatakse Elva jõe veetee taristut (puhkekohtade hooldamine, väikerajatiste remontimine, vajadusel asendamine, tähiste, infotahvlite ja viitade uuendamine jm). Elva jõe veeteega seotud taristu hooldamine toimub regulaarselt ja rekonstrueerimine toimub vajaduspõhiselt. Prioriteet II,
korraldaja Vapramäe-Vellavere-Vitipalu SA.
4.4. Kavad, eeskirjad
4.4.1. Kaitsekorralduskava andmete ülevaatamine ja vajadusel uuendamine
Kaitsekorralduskava eesmärgid on seatud tähtajatult. Iga 10 aasta järel tuleb hinnata eelmise
perioodi tulemuslikkust (väärtuste seisundit), vajadusel tuleb uuendada tegevustabel. Prioriteet I, korraldaja Keskkonnaamet.
4.4.2. Kaitsekorralduskava tulemuslikkuse hindamine
Iga 10 aasta järel tuleb hinnata eelmise perioodi tulemuslikkust (väärtuste seisundit), vajadusel tuleb uuendada tegevustabel. Tulemuslikkust hinnatakse vastavalt ptk-s 2.2 ja 2.4 tabeli veerus „Oodatav tulemus“ seatud eesmärkidele. Prioriteet I, korraldaja Keskkonnaamet.
65
4.4.3. Kaitse-eesmärkide muutmine
Kaaluda Elva loodusala ja kaitseala eesmärkide hulka lisamist elupaigatüübid liigirikkad niidud
lubjavaesel mullal (6270*), aas- rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud (6510) ja okasmetsad oosidel ja mõhnastikel (9060), lammi-lodumetsad (91E0*) ja laialehised lammimetsad (91F0).
66
4.5. Vajalike tegevuste koondtabel
Vajalike tegevuste tabelisse (tabel 4) on koondatud tööd, mis on vajalikud kaitse-eesmärkide saavutamiseks, tabelit võidakse tulevikus täiendada.
Tabelis on tegevused jaotatud vastavalt tegevuse olulisusele järgmistesse prioriteetsusklassidesse:
1) esimene prioriteet – hädavajalik tegevus, milleta kaitse eesmärkide täitmine planeeritavas ajavahemikus on võimatu, see on kaitseväärtuste säilimisele ja toimiva ohuteguri kõrvaldamisele suunatud tegevus (taastamine, taasloomine); kaitsekorralduse tulemuslikkuse hindamiseks vajalik tegevus (inventeerimine);
2) teine prioriteet – vajalik tegevus, mis on suunatud väärtuste taastamisele ja potentsiaalsete ohutegurite kõrvaldamisele; 3) kolmas prioriteet – soovituslik tegevus ehk tegevus, mis aitab kaudselt kaasa väärtuste säilimisele ja taastamisele ning ohutegurite kõrvaldamisele
(infotahvlid, külastustaristu).
Tabel 4. Vajalikud tegevused aastaks 2033 Jrk. nr Tegevuse nimetus Maht Tegevuse tüüp Korraldaja Prioriteet Ajagraafik
Inventuurid, uuringud
4.1.1. Vananenud andmetega liikide leiukohtade
inventeerimine
7 liiki Inventuur KeA I 2027
4.1.2. Punktobjektina määratletud leiukohtades liikide
elupaikade piiritlemine
5 liiki Inventuur KeA I 2027
4.1.3. Saarma elupaiga piiritlemine Inventuur KeA I 2025
2.4. Elupaigatüüpide andmete täpsustamine 10,3 ha Inventuur KeA I 203079
4.1.4. Elva mka järvede hüdrobioloogiline uuring Uuring KeA III 2030
Hooldus, taastamine
2.3.1. Vähe- kuni kesktoitelised kalgiveelised järved
(3140) seisundi parendamine
3,1 ha Koosluse taastamine KeA I 205080
4.2.2. Liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (6270*)
hooldamine
0,9 ha Koosluse hooldamine KeA, MO I Igal aastal
4.2.2. Niiskuslembesed kõrgrohustud (6430)
hooldamine
0,9 ha Koosluse hooldamine KeA, MO I Igal aastal
4.2.1. Lamminiidud (6450) taastamine 10,8 ha Koosluse taastamine RMK I 2025
4.2.1. Lamminiidud (6450) taastamine 11,3 ha Koosluse taastamine KeA, MO I 2025
4.2.2. Lamminiidud (6450) hooldamine 3,2 ha Koosluse hooldamine RMK I Igal aastal
+ 10,8 ha
4.2.2. Lamminiidud (6450) hooldamine 13,6 ha Koosluse hooldamine KeA, MO I Igal aastal
+ 11,3 ha
4.2.2. Aas- rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud
(6510) hooldamine
1,2 ha Koosluse hooldamine KeA, MO I Igal aastal
79 Elupaigatüüpide andmed peavad olema täpsustunud aastaks 2030 80 Oodatav tulemus seatakse aastaks 2050 ja tulemuslikkust hinnatakse iga 10 aasta tagant
67
Jrk. nr Tegevuse nimetus Maht Tegevuse tüüp Korraldaja Prioriteet Ajagraafik
2.3.7. Siirde- ja õõtsiksood (7140) seisundi
parendamine läbi loodusliku arengu
3,5 ha Koosluse taastamine KeA I 2050
2.3.8. Allikad ja allikasood (7160) seisundi
parendamine läbi loodusliku arengu
2,1 ha Koosluse taastamine KeA I 2050
2.3.10. Vanad loodusmetsad (9010*) seisundi
parendamine läbi loodusliku arengu
86 ha Koosluse taastamine KeA I 2050
2.3.11. Rohunditerikkad kuusikud (9050) seisundi
parendamine läbi loodusliku arengu
4,3 ha Koosluse taastamine KeA I 2050
2.3.12. Okasmetsad moreenikõrgendikel (9060)
seisundi parendamine läbi loodusliku arengu
11,1 ha Koosluse taastamine KeA I 2050
2.3.13. Soostuvad ja soolehtmetsad (9080*) seisundi
parendamine läbi loodusliku arengu
2,3 ha Koosluse taastamine KeA I 2050
2.3.14. Siirdesoo- ja rabametsad (91D0*) seisundi
parendamine läbi loodusliku arengu
10 ha Koosluse taastamine KeA I 2050
4.2.3. Liigikaitselised hooldustööd Liigi elupaiga hooldustöö KeA II vajadusel
4.2.4. Kalade läbipääsu tagamine 2 tk Koosluse taastamine MO, KeA I 2033
4.2.5. Vaadete avamine Maastiku hooldustöö RMK, KeA III 2033
4.2.6. Kaldanõlva kindlustamine 1 tk Maastiku hooldustöö RMK III 2033
Taristu
4.3.1. Kaitstavate alade tähistamine ja tähiste
hooldamine
29 tk Kaitsealuste objektide
tähistamine
RMK II 2025
4.3.2. Elva mka-le infotahvlite paigaldamine ja
hooldamine
3 tk Infotahvlite rajamine RMK, KeA II 2033
4.3.3. Matkaradade, lõkkekohtade hooldamine 12 tk Radade, külastuskeskuste ja
puhkekohtade hooldamine
RMK, VVVS SA II Igal aastal
4.3.4. Viti vaatetorni rekonstrueerimine ja hooldamine 1 tk Radade, külastuskeskuste ja
puhkekohtade hooldamine
RMK II 2027/ igal aastal
4.3.5. Elva jõe veetee taristu hooldamine Radade, külastuskeskuste ja
puhkekohtade hooldamine
VVVS SA II Igal aastal
Kavad, eeskirjad
4.4.1. Kaitsekorralduskava andmete üle vaatamine ja
vajadusel uuendamine
Tegevuskava KeA I 1 kord kümne aasta jooksul
4.4.2. Kaitsekorralduskava tulemuslikkuse hindamine Tegevuskava KeA I 1 kord kümne aasta jooksul
4.4.3. Kaitsekorra ja kaitse-eesmärkide muutmine Tegevuskava KeA/KliM I 2025
LISAD
Lisa 1. Elva maastikukaitseala, Elva jõe hoiuala ja Ilusaoja hoiuala välispiirid ja tsoneering
Aluskaart: Maa-amet 2020
Lisa 2. Elva loodusala maaomandi jaotus
Aluskaart: Maa-amet 2020, katastriandmed: oktoober 2021
Lisa 3. Elva loodusala kõlvikuline jaotus
Aluskaart: Maa-amet 2020
Aluskaart: Maa-amet 2020
Lisa 4. Elva maastikukaitseala Natura elupaigatüübid
Lisa 5. Elva mka külastuskorraldus
76
Lisa 6. Elva maastikukaitseala ja hoiualade tähistus
77
78
Lisa 7. Ette valmistatud ja tähistatud piirkonnad sihtkaitsevööndis
79
80
81
82
Lisa 8. Kaitsekorralduskava avalikustamise materjalid
Avalikustamise perioodil kava koostajale kirjalikult laekunud küsimused, ettepanekud ja kommentaarid.
Esitaja Küsimus/ettepanek/kommentaar Vastus
Gea Järvela
(Vapramäe-Vellavere-
Vitipalu SA)
1. Pärandkultuurobjektid.
4 – EW aegne Kaitseliidu harjutusväljak. Palume täpsustuseks lisada
harjutusväljaku asukoht täpsusega Näiteks Vitipalus, Vapramäel. Kas
tegemist on Vapramäel asuva EW aegse kaitseliidu harjutusväljakuga?
EW aegne Kaitseliidu harjutusväljak asub Maa -ameti Pärandkultuuri
kaardirakenduse järgi Vapramäel. Kava muudetud vastavalt esitatud
ettepanekule.
2.Kultuurimälestised
4258 - Vabadussõjas hukkunute ühishaud. Palume täpsustada
kultuuriväärtuse kehtivust ja/või selgitust. 2023. aasta sügisel likvideerit i
ühishaud ja mälestustahvel. Hetkel on asukohas ainult matkaraja infopost.
Kultuurimälestiste registrist antud objekti veel kustutatud pole. Kava täiendatud
vastavalt esitatud ettepanekule.
Palume lk 58 Vapramäe teksti lõpus lause “Elva veeteed tutvustav infotahvel
asub lõunapoolses lõkkekohas Elva jõe ääres”. Parandada järgmiselt: Elva
veeteed tutvustavad infotahvlid asuvad lõunapoolses lõkkekohas ja Vapramäe
loodusmaja lähedal Elva jõe ääres” või teha parandus sarnaselt.
Kava täiendatud vastavalt esitatud ettepanekule.
LK-l 58-59 on kirjeldatud Elva jõe veeteed: Elva jõe veetee läbib Elva loodusala
ja Keeri-Karijärve looduskaitseala ning pakub mitmekülgset seiklust peamiselt
kanuumatkajatele. Veetee ääres on puhkekohad ja huviväärsused. Mööda veeteed
on võimalik matkata Emajõeni ja sealt edasi Tartuni välja. Veetee rajati projekti
“Elva jõgi – veetee Emajõe jõeriiki” raames. Elva jõe veetee taristut hooldab
Vapramäe-Vellavere-Vitipalu Sihtasutus koos vallaga. Lk-l 60 on meetmena
toodud Elva jõe veetee puhkekohtade, infotahvlite ja viitade hooldamine.
Meie ettepanek on selguse mõttes lisada Elva jõe veetee puhkekohtade,
infotahvlite ja viitade hooldamine (või Elva jõe veetee taristu) punktis 4.5.
Vajalike tegevuste koondtabel. Tabel 4 punkti 4.3.3. Matkaradade,
lõkkekohtade ja Elva-jõe veetee taristu (vms) hooldamine. Või sõnastada see
eraldi punktina Elva jõe veetee puhkekohtade, infotahvlite ja viitade hooldamine,
lisades korraldajaks ka VVV SA, tegevus igal aastal.
Kava täiendatud vastavalt esitatud ettepanekule punktiga 4.3.5. Elva jõe veetee
taristu hooldamine ning lisati tegevus vajalike tegevuste koondtabelisse (ptk
4.5.). Hooldatakse Elva jõe veetee taristut (puhkekohtade hooldamine,
väikerajatiste remontimine, vajadusel asendamine, tähiste, infotahvlite ja
viitade uuendamine jm). Elva jõe veeteega seotud taristu hooldamine toimub
regulaarselt ja rekonstrueerimine toimub vajaduspõhiselt. Prioriteet II,
korraldaja Vapramäe-Vellavere-Vitipalu SA.
Sven Oras
(Orienteerumisklubi
Ilves)
Kuna kaitsekorralduskavas ei ole kirjas keeldu jalgsi liikuda väljaspool teid ja
radu orienteerujatele, kas meil võib olla tulevikus lootust saada kooskõlastamisel
tingimused, mille järgi on liikumine metsas väljaspool teid ja radu võimalik?
Kaitsekorralduskavaga määratakse Elva maastikukaitsealal Illipalu-Vitipalu
sihtkaitsevööndis piirkonnad, kus kaitseala valitsejaga kooskõlastatud
orienteerumisvõistluste ajal saab kaaluda liikumist väljaspool teid ja radu (lisa
7) jalgsi või suuskadega. Need piirkonnad tähendavad kohti, mis on kaitseala
valitseja poolt ette valmistatud ja tähistatud. Piirkondade valimisel arvestati
märgade kooslustega, teadaolevate ja registrisse kantud I ja II kaitsekategooria
taime-, seene- ja loomaliikide kasvu- ja leiukohtadega, metsaelupaigatüüpidega
ning orienteerumisvõistluste kooskõlastamisel Keskkonnaametile saadetud
kontrollpunktide peamiste asukohtadega. Kaitseala valitseja võib täiendatavate
andmete ja teadmiste lisandudes seada piirkondades lisatingimusi kaitseala
83
väärtuste kaitsmiseks ning seirab iga 5 aasta tagant piirkondi kaitseala
väärtustest lähtuvalt. Jätkuvalt on muudes kohtades sihtkaitsevööndis kaitseala
valitseja nõusolekul lubatud orienteerumisvõistluste ajal liikuda teedel ja
radadel.
Mae Juske (OÜ
Hellenurme Veski)
1.11.2023 e-postile saabunud Elva loodusala kaitsekorralduskava tööversioonis
on eksitav ja puudulik info seoses Hellenurme vesiveski paisrajatise ja
veekasutusega. Kaitsekorralduskavas viidatud „Hinnang Hellenurme paisule
kalapääsu rajamise võimalikkuse kohta. Inseneribüroo Urmas Nugin OÜ töö
Keskkonnaameti tellimisel. 2021” esitati ettepanekuid, tähelepanekuid, vigade
parandusi jms 2022. aasta alguses avalikustamise faasis Kultuuriministeeriumi
(Lisa 2), Muinsuskaitseameti (Lisa 3), Elva valla (Lisa 4), Veeühingu (Lisa 5),
OÜ Hellenurme Veski (Lisa 6) poolt, kuid keskkonnaamet ei arvestanud nendega
ja kinnitas eksperthinnangu algsel kujul. Nüüd on kandunud moned väga olulised
eksitavad seisukohad käesolevasse kaitsekorralduskavva. Palun esmalt lahendada
keskkonnaametil talle esitatud teemapüstitused, korrigeerida vead ja vastata
küsimustele ekspertiishinnangus, seejärel aga töötada läbi ja täpsustada
kõnesolevas kaitsekorralduskavas Hellenurme veekasutusega seotud info ja
viited infole. Seejärel saab avalikustada Elva loodusala kaitsekorralduskava
tööversiooni uuesti. Vastasel juhul jõustub taaskord keskkonnaameti väljaantud
dokument, kuhu on kandunud väärinfo eelmistest keskkonnaameti tellitud ja
kinnitatud dokumentidest. Julgen arvata, et keskkonnaamet riigiasutusena ei ole
ellu kutsutud selleks, et toota dokumente, mille sisu juba kinnitamisel ei päde ja
mida jõustatakse taas järgmise kinnitatud dokumendiga.
Keskkonnaametil ei ole alust kahelda eksperthinnangus toodud seisukohtades
ning ekspertide kompetentsis ja erapooletuses. Kaitsekorralduskavas
kajastatakse kaitse-eesmärgiks olevatele liikidele ja elupaigatüüpidele
mõjuvaid tegureid ning negatiivsete tegurite maandamiseks kavandatakse
meetmeid. Negatiivsete mõjutegurite maandamisega sä ilitatakse kaitse-
eesmärkide soodne seisund ka pikaajalises perspektiivis.
LK 8 väljatoodud huvigruppide nimekirjas on küll MTÜ Hellenurme
Veskimuuseum, Hellenurme vesiveski haldaja ja haridus- ja elamusprogrammide
ning ekskursioonide pakkuja, kuid puudub OÜ Hellenurme Veski, mis on loodud
aastal 1998, olnud koikide veelubade taotleja ja alates aastast 2015 laskunud
vaidlusse keskkonnaametiga veeloa pikendamisel tingimuste üle, vahemikus
2019-2021 läbinud koik kohtuistantsid ja saanud õiguse keskkonnaameti vastu
Riigikohtus ja nüüd taas kohtus keskkonnaameti vastu. Kaebuse sisu on küll
muutunud, kuid argumendid suures osas samad: pikendada Elva joe keskjooksul
oleva muinsuskaitsealuse Hellenurme vesiveski kui toimiva tööstuspärandi
veekasutusluba samas kohas, samadel tingimustel, samas mahus. Kaebuse
oluliseks dokumendiks on aga eelmainitud ekspertiis, millele saabunud
parandusettepanekuid keskkonnaamet ei arvestanud, vaid väljastas veeloa
kalapääsu noudega. Nüüd aga on see ekspertiishinnang saanud koos koigi oma
vigadega üheks alusdokumendiks käesolevale dokumendile.
Palun lisada Hellenurme Veski OÜ huvigrupi nimekirja.
Kava täiendati vastavalt ettepanekule.
Lk 10: viide hinnangule Hellenurme paisule kalapääsu rajamise voimalikkuse
kohta. Osa 2: keskkonnaosa. Koostaja: Rein Järvekülg. 2021: Paksukojalist
jõekarpi leidub eelkõige selgetes, liivase või kruusase põhjaga keskmise- või
kiirevoolulistes veekogudes. Liiki peetakse väga hea või hea kvaliteediga jõe-
Kõnealuse ekspertiisi koostamisel teostati paksukojalise jõekarbi lisauuringud
Elva jões, kuna teadaolevad andmed liigi kohta olid puudulikud. Seitsmest
uuritud kohast tuvastati karbi olemasolu neljas kohas. Vastavalt andmetele ja
84
elupaikade tunnusliigiks. Peamised ohutegurid on veepuudus, kaevetööd ja
paisutamine. Paksukojaline jõekarp on levinud Elva jões, kus leidub talle
sobivaid elupaiku. Liik on viimati EELIS-es registreeritud 2002. aastal. 2021.
aastal teostas Ökokonsult OÜ lisauuringuid Elva jõel ning uuringutest järeldus,
et paksukojaline jõekarp on Elva keskjooksul võrdlemisi laialt levinud, kuid liigi
arvukus on enamasti madal. Hellenurme paisust vahetult allavoolu
paksukojalisele jõekarbile sobivad elutingimused praegu puuduvad.
Tegelik olukord: Hellenurme paisust vahetult allavoolu puuduvad
paksukojalisele jõekarbile olulised ohutegurid – pole veepuudust (paisrajatised
lekivad piisavalt nii poua ajal kui puudub ülevool, turbiinikastist voolab läbi min
veehulk ka veski seisu ajal), meie ei teosta kaevetöid (küll teostas seda
maanteeamet suuremahuliselt keskkonnaameti loa alusel aastal 2018), ei koiguta
vett kogumise tottu (kasuta vett tsükliliselt), seega paisutamist ei saa siduda
omaette ohutegurina allavoolu elupaikadel. Küll aga oleme märganud ja ka
veskikülalistele näidanud rohket joekarbi populatsiooni veski taga
turbiinikanalis, mis on kivise pohjaga ja kus on pidevalt voolamas selge, jahe
vesi. Lisaks vajab selgitamist järeldus, kus esmalt kinnitatakse, et paksukojaline
joekarp on vordlemisi laialt levinud, kuid liigi arvukus on enamasti madal. Palun
lisada aruandesse ka, milliste faktide alusel on joutud järeldusele, et keskjooksul
asuvast Hellenurme paisust allavoolu paksukojalisele joekarbile sobivad
elutingimused praegu puuduvad?
teostatud lisauuringule järeldati, et paksukojaline jõekarp on Elva jõe
keskjooksul võrdlemisi laialt levinud, kuid tema arvukus on madal.
Hellenurme paisust allpool jõekarpi ei leitud ning hinnati, et praegusel hetkel
karbile sobivad elutingimused puuduvad – põhjuseks paisjärvest tulenev
eutrofeerumine ja ebastabiilne veerežiim. Siinkohal tugineme
ekspertiishinnangule ning arvestades karpidele mõjuvaid negatiivseid tegureid
nii Eestis kui ka mujal maailmas, on see järeldus parimate teadmiste põhjal
loogiline.
Lk 11: Viide samale ekspertiishinnangule: hüdroenergia kasutamine Hellenurme
paisu juures põhjustab periooditi vee liigvähendamist jões allpool paisu. See
väide ei toetu kontrollitud faktidele ja on kas teadmatusest, vastutustundetult voi
pahatahtlikult lisatud hinnangule, millele juhtisime tähelepanu ja jagasime
korduvalt pohjalikke selgitusi nii eksperdile paikvaatlusel kui ka uuringu
avalikkustamise faasis. Hellenurme paisu juures ei põhjusta hüdroenergia
kasutamine vee liigvähendamist, sest Hellenurme veski molemad turbiinid (nii
veskiturbiin kui hüdrojaama turbiin) asuvad korvuti ühes turbiinikastis ja lekivad
taotluslikult, lisaks on turbiinikastis ava, kust vesi voolab läbi pidevalt. Lisaks ei
ole tuvastatud kordagi ei keskonnaameti seirega ega veemoodujaamas allavoolu
vee liigvähenemist joes allpool paisu turbiinide töö tottu. Küll aga voib selline
olukord juhtuda kui keskkonnaameti poolt surutakse läbi noue ehitada
Hellenurme veski juurde kalapääs, mis votab vett pealmistest kihtidest ja koik
muud lekked suletakse (samas ekskperthinnangus tunnustatud hüdroinseneri
väljapakutud lahendus, Lisa 1).
Vt ülemist kommentaari
Lk 35: viide samale uuringule: Peamisteks Hellenurme paisuga seotud
ohuteguriteks Elva loodusalale on paisu juures toimuva veekasutusega kaasnev
jõe hüdroloogilise režiimi rikkumine ning paisu allalaskmisega kaasneda võiv
setetereostus. Olulisteks ohu- ja negatiivseteks mõjuteguriteks on veel jõe
tõkestatus, setetereostuse oht, ritraalsete elupaikade kadumine ja asendumine
paisjärvelise tehisliku elupaigaga, samuti paisjärves toimuvad
eutrofeerumisprotsessid ja vee gaasirežiimi halvenemine.
Igasugune veekogu tõkestamine rikub selle loomulikku hüdroloogilist režiimi
ning takistab jõeelustiku liikumist. Keskkonnaamet on varasemas kirjas
maininud, et ei ole õige väita, et loodus kohaneb elupaikade killustumisega.
Ühtede liikide asendumine teistega, ei ole looduse kohanemine, vaid
muutumine. Vooluveekogudega seotud liikide populatsioonid degradeeruvad
ajapikku ega suuda tegelikult muutunud olukorraga kohaneda.
85
Juhin taaskord tähelepanu, et Hellenurmes on on vesiveskit mainitud
esmakordselt juba 400 aastat tagasi (vt sama eksperthinnangu muinsuskaitseline
osa, Lisa 1), veskipais on olnud valdavalt kogu aeg üleval, veski on toiminud
viimased 130 aastat samal moel turbiiniga, seega on aastasadadega välja
kujunenud ja kohanenud paisjärveline reźiim, mille ümber on kujundatud
inimtekkeline kultuurmaastik hoonestuse ja pargiga - Hellenurme moisa süda,
kuhu kuulub ka siiani töötav ajalooline, viimane vee joul töötav vesiveski Eestis,
mis on muinsukaitse all kultuuripärandina, tööstuspärandina, veskipärandina.
Palun konkreetselt selgitust ohutegurile, kuidas paisu juures toimuva
veekasutusega kaasneb joe hüdroloogilise reźiimi rikkumine? Paisu allalaskmine
oleks suur onnetus, aga me oleme paisrajatise haldajana teinud koik endast
oleneva, et seda ei juhtuks – toimub pidev rajatise ja veetaseme seire. Küll aga on
käesolevas kaitsekorralduskavas välja toodud paisu likvideerimise variant,
millega voib kaasneda setetereostus. On ääretult küüniline taaskord uues
kaitsekorralduskavas sellisest olukorrast mööda vaadata ja taaskord välja tuua joe
hüdroloogilise reźiimi rikkumist, joe tokestatust, ritraalsete elupaikade kadumist
jne, mis on alguse saanud juba 400 aasta tagasi. Noutava kalapääsu rajamisega
kasvab settereostuse oht, kiireneb eutrofeerumisprotsess ja vee gaasireźiimi
halvenemine, sest kalapääsule juhitakse vesi pealmistest kihtidest. Veetaseme
langemisel veevaesel ajal (mida tuleb ette järjest sagedamini), aga ei saa kasutada
ei veskit ega liigu vesi piisavalt ka muud moodi, sest lekked on suletud nagu on
soovitanud keskkonnameti tellitud ja tunnustatud hüdroinsener eelnimetatud
eksperthinnangus (Lisa 1).
LK 35 väljatoodud hüpoteetiline joeforellide potentsiaalne taastootmine on
voetud uuringust, mille fookus oligi selliste uuringute tegemine kalanduslikust
aspektist. Antud joeloigus Hellenurmes aga ei saa olla see eesmärk omaette, sest
Elva joe hoiuala moodustati koos muinsuskaitsealuse Hellenurme
moisasüdamega ja Hellenurme veskipaisuga ja kehtiva veeloaga vee-energiat
kasutada. Seega kultuuripärandi olema solu ja väljakujunenud looduskeskkond oli
piisavalt heas seisundis, et kaitseala moodustada. Joe asurkond on olnud
eraldatud aastasadu, sellega kohanenud, järves ja järve ümber on rikkalik
taimestik ja loomastik, mis on välja toodud ka konealuses kaitsekorraldukavas, ja
jätkuv olemasolev olukord ei kujuta kriitilist ohtu Natura kaitse all mitteolevale
joeforelli asurkonnale ei Elva joe, Eesti ega Euroopa tasandil.
Elva jõe hoiuala moodustati elupaigatüübi – jõgede ja ojade (3260) kaitseks
ning hariliku hingi (Cobitis taenia) ja paksukojalise jõekarbi (Unio crassus)
elupaikade kaitseks. Jõgede ja ojade kaitsmine tähendab siinkohal nii jõe
keemiliste ja füüsikaliste näitajate heas seisundis hoidmist kui ka kogu
jõeelustiku kaitsmist. Kaitsekorralduskavas mainitud uuringu üheks eesmärgiks
oli põhjalike andmete kogumine sisemaa lõhelaste elupaikade kohta, mis on
senini olnud pea täielikult uurimata ning hinnata lõikude kaupa elupaikade
sobivust ja neile mõjuvaid ohutegureid ning anda soovitusi ohutegurite
maandamiseks. Kuigi jõeforell ei ole loodusdirektiivi liik, on sigiv asurkond
hinnatud riikliku punase nimestiku ohustatuse hindamise järgi ohulähedases
seisundis olevaks, kes vajab tähelepanu elupaikade kvaliteedi languse tõttu.
Püsiv rändetakistus ei soodusta jõeforelli populatsiooni arengut, kuna
noorjärkude ja vanematele isenditele sobivad elupaigad on teineteisest
eraldatud.
LK 56-57 Tabel 3 on koik Hellenurme kultuurimälestised vales maakonnas: 7.
aasta taguse haldusreformi järel asub Hellenurme Tartumaal.
Täpsustame, et tabelis 3 on objektide kirjeldused võetud kultuurimälestiste
registrist. Kava täiendati õige maakonnaga vastavalt esitatud ettepanekule.
86
LK 62 Loigus on kirjas: 4.2.4. Kalade läbipääsu tagamine
Hellenurme pais ja Rundso paisu vare takistavad Elva jões kalade jõudmist üles-
ja allavoolu ning tõkestavad veevoolu ja muudavad looduslikku veerežiimi ning
tekitavad võimalikku settereostust allapoole paise. Vastavalt veeseaduse § 174
lõikele 3 tuleb tagada lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja
elupaigana kinnitatud veekogule või selle lõigule ehitatud paisul kaladele
läbipääs nii üles- kui ka allavoolu. Paisu likvideerimise või kalapääsu rajamise
korraldab paisu omanik või valdaja. Loodusala eesmärkide saavutamiseks on
vajalik Elva jõel likvideerida antud paisud või rajada kalapääsud. Prioriteet I,
korraldaja paisu omanik/valdaja ja KeA.
Antud loigul puudub viide, mille alusel on prioriteet leitud ja kuidas on sellen i
joutud. Kui lk 57 Tabel 3 on välja toodud kultuurväärtuslik pool, siis p.4.2.4. ei
ole kuidagi seotud selle tabeli sisuga. Tekib küsimus, miks koostatakse
kaitsekorralduskava, kus kultuuripärandi kaitset ja seost keskkonnakaitseliste
nouetega pole käsitletud, kaalutud, ohu- ja kaalusmiskohti välja toodud, mida
lubab ka veeseaduse § 174, vaid taaskord on keskkonnaamet loomas uut
kaitsekorralduskava, kus pole piirkonda käsitletud tervikuna, vaid teksti on
pikitud laused, millele hiljem viidates saab tuimalt nouda muinsuskaitse all oleva
tervikliku ja toimiva objekti, antud juhul toimiva vesiveski, likvideerimist voi
kalatrepi noudega sidumist, mille funktsioneerimisvoimet, vältimatut vajadust,
asukohta ja ka kuju ei suutnud keskkonnaamet avaliku raha eest tellitud
ekspertiishinnangus (Lisa 1) välja selgitada, vaid kohustas seda tegema moned
kuud huljem veskipidajat. Lisaks ei selgitanud ekspertiishinnang, mida toob
kaasa väljakujunud kultuurmaastiku muutmine paisjärve likvideerimise voi
kalapääsu rajamise (vee alanemise) korral (nt millises mahus väheneb liigirikas
märgala Hellenurme paisjärve suubumiskohas ja kuidas see mojutab seal
elutsevaid kaitsealuseid liike (paisjärve moju on 1,71 km, lk 34). Sellist analüüsi
ei ole ka eelnimetatud loigus lk 62.
Prioriteetsusklasside selgitus on toodud peatüki 4.5. alguses. I prioriteedi alla
kuuluvad hädavajalikud tegevused, milleta kaitse eesmärkide täitmine
planeeritavas ajavahemikus on võimatu, see on kaitseväärtuste säilimisele ja
toimiva ohuteguri kõrvaldamisele suunatud tegevus (taastamine, taasloomine).
Vee-elustiku liikumise parandamiseks Elva jõel, on paisudest läbipääsu
tagamine kindlasti kõrgeima prioriteediga tegevus. Kuna kaitsekorralduskava
on Keskkonnaameti töödokument, siis aitab tegevustele prioriteetide seadmine
suunata fookust olulisematele tegevustele. Kaitsekorralduskava keskendub
eelkõige valitsuse korraldusega esitatud Natura alade ning lisaks ka
siseriiklikult moodustatud hoiuala eesmärkide saavutamisele. Mõistame, et
erinevad ametkonnad peavad tegema kultuuripärandi säilitamisel ja
keskkonnakaitselises küsimuses koostööd.