Kehra terviseraja ohtlike puude artikkel

Kehra terviseradade äärest eemaldatakse ohtlikud puud

Plaani kohaselt eemaldatakse veebruaris Kehra terviseradade äärest 142 kuivanud kuuske. Surnud

puud asuvad vahetult jalgradade ääres ning kujutavad otsest ohtu terviserajal liikuvatele inimestele.

Kehra terviseradade ümbruse riigimetsades on tuvastatud ulatuslik üraskikolle, mistõttu on paiguti 25-

40% kuuskedest hukkunud. RMK looduskaitsespetsialist Triin Leetmaa ütles, et osa kuivanud puudest on

juba ka murdunud ning seetõttu tuleks just rajaäärsed surnud kuused maha võtta. Kuna ohtlikud puud

asuvad looduskaitsealustel aladel, on tööd kooskõlastatud Keskkonnaametiga. Eemaldatavad puud on

markeeritud oranži värviga.

„Kehra terviserada on kohalike seas armastatud vaba aja veetmise paik, siin käib palju inimesi alates

harrastussportlastest lõpetades lastega peredega. Peame iga hetk murduda võivad kuused eemaldama,

et inimeste elu ja tervist kaitsta,“ ütles Leetmaa.

Kõnealused kuused asuvad riigimetsa rangelt kaitstavas osas, kuhu jäävad vääriselupaigad ning

Kaunissaare kanakulli elupaik. „Seetõttu tuleb meil töö planeerida nii, et kaitseväärtused ei saaks

kannatada,“ kinnitas looduskaitsespetsialist. „Mis tähendab, et pärast puude langetamist jäetakse need

metsa alla ega veeta välja. Nii minimeerime mõju loodusele, ühtlasi pakub lamapuit oma lagunemistsükli

jooksul elupaika tuhandetele liikidele. Seal saavad kasvada samblad ja samblikud, elutseda putukad, kes

omakorda on toiduks lindudele,“ põhjendas Leetmaa.

Elurikkuse huvides ei võeta kõiki surnud puid maha kännuks, vaid jämedamad puud tüügastatakse 4-5

meetri kõrguselt, mõned ka madalamalt. „Alles jääv tüvi on taas heaks elupaigaks paljudele liikidele, sinna

saavad kasvad samblad ja samblikud, seal saab toksimas käia laanerähn,“ selgitas looduskaitsespetsialist.

„Sellistest puudest pole enam ohtu, et need rajal kõndivatele inimestele kaela kukuks, sest pikali lükkab

neid just latva ja võra räsiv tuul. Tüügastatud kuivanud puu, millel pole enam võra massi, jätkab lihtsalt

aja jooksul kõdunemist. Ohtlike puude seas on ka neid, mille tüvedele on keegi maalinud ilusad looma- ja

linnupildid. Needki tüügastame kõrgemalt, et metsaalune kunstinäitus alles jääks,“ lubas Leetmaa.

Tööd algavad plaani kohaselt veebruaris, RMK on kavandanud tööde tegemise ajaks 15.-29. veebruari

2024. aastal ja sel ajal on 1,5 km pikkune rajalõik läbipääsuks suletud. RMK palub tööde tegemise ajal

lähikonnas mitte liikuda. Tööde tegemisel kasutatakse ka harvesteri, sest korvtõstukiga lumisele tööalale

ei pääse, osad puud langetab võimalusel ka arborist. Töö lõpuks terviseraja lõigud korrastatakse.

Kehra terviseradade äärest eemaldatakse ohtlikud puud

Plaani kohaselt eemaldatakse veebruaris Kehra terviseradade äärest 142 kuivanud kuuske. Surnud

puud asuvad vahetult jalgradade ääres ning kujutavad otsest ohtu terviserajal liikuvatele inimestele.

Kehra terviseradade ümbruse riigimetsades on tuvastatud ulatuslik üraskikolle, mistõttu on paiguti 25-

40% kuuskedest hukkunud. RMK looduskaitsespetsialist Triin Leetmaa ütles, et osa kuivanud puudest on

juba ka murdunud ning seetõttu tuleks just rajaäärsed surnud kuused maha võtta. Kuna ohtlikud puud

asuvad looduskaitsealustel aladel, on tööd kooskõlastatud Keskkonnaametiga. Eemaldatavad puud on

markeeritud oranži värviga.

„Kehra terviserada on kohalike seas armastatud vaba aja veetmise paik, siin käib palju inimesi alates

harrastussportlastest lõpetades lastega peredega. Peame iga hetk murduda võivad kuused eemaldama,

et inimeste elu ja tervist kaitsta,“ ütles Leetmaa.

Kõnealused kuused asuvad riigimetsa rangelt kaitstavas osas, kuhu jäävad vääriselupaigad ning

Kaunissaare kanakulli elupaik. „Seetõttu tuleb meil töö planeerida nii, et kaitseväärtused ei saaks

kannatada,“ kinnitas looduskaitsespetsialist. „Mis tähendab, et pärast puude langetamist jäetakse need

metsa alla ega veeta välja. Nii minimeerime mõju loodusele, ühtlasi pakub lamapuit oma lagunemistsükli

jooksul elupaika tuhandetele liikidele. Seal saavad kasvada samblad ja samblikud, elutseda putukad, kes

omakorda on toiduks lindudele,“ põhjendas Leetmaa.

Elurikkuse huvides ei võeta kõiki surnud puid maha kännuks, vaid jämedamad puud tüügastatakse 4-5

meetri kõrguselt, mõned ka madalamalt. „Alles jääv tüvi on taas heaks elupaigaks paljudele liikidele, sinna

saavad kasvad samblad ja samblikud, seal saab toksimas käia laanerähn,“ selgitas looduskaitsespetsialist.

„Sellistest puudest pole enam ohtu, et need rajal kõndivatele inimestele kaela kukuks, sest pikali lükkab

neid just latva ja võra räsiv tuul. Tüügastatud kuivanud puu, millel pole enam võra massi, jätkab lihtsalt

aja jooksul kõdunemist. Ohtlike puude seas on ka neid, mille tüvedele on keegi maalinud ilusad looma- ja

linnupildid. Needki tüügastame kõrgemalt, et metsaalune kunstinäitus alles jääks,“ lubas Leetmaa.

Tööd algavad plaani kohaselt veebruaris, RMK on kavandanud tööde tegemise ajaks 15.-29. veebruari

2024. aastal ja sel ajal on 1,5 km pikkune rajalõik läbipääsuks suletud. RMK palub tööde tegemise ajal

lähikonnas mitte liikuda. Tööde tegemisel kasutatakse ka harvesteri, sest korvtõstukiga lumisele tööalale

ei pääse, osad puud langetab võimalusel ka arborist. Töö lõpuks terviseraja lõigud korrastatakse.

Kooskõlastuse taotlus

RMK on koostanud lähteülesande Kehras Ülejõel Kehra terviseraja äärsete ohtlike puude

likvideerimiseks kõrgendatud avaliku huviga alal asuvas vääriselupaigas ja Kaunissaare kanakulli

püsielupaigas. Lähteülesanne on kooskõlastatud Keskkonnaametiga. Kooskõlastus on leitav RMK

dokumendiregistris: https://adr.rmk.ee/dokument/352995.

Tulenevalt Keskkonnaameti esitatud tingimustest ja lähtuvalt Anija valla soovist oleme

planeerinud raietöid teha ajavahemikul 15.02-29.02.2024. Lisame käesolevale kirjale tööala

plaani, kus on näidatud likvideeritavate ohtlike puude asukohad ja vajalik liikumistee tehnikale.

Tööde läbiviimisel lähtume järgmistest põhimõtetest:

1. Puude tüügastamiseks Kaunissaare kanakulli PEP-s teeme tööd tehnikaga (eeldusel, et harvester

on suuteline puid tüügastama), mis eeldab ligipääsu tööalale. Selleks kasutaksime olemasolevat

teed ja metsasihti (vt lisatud tööala plaani). Alternatiiv oleks puude tüügastamine korvtõstukilt,

kuid lumega sellega tööalale ei pääse. Puude tüügastamiseks tehnikale olemasolevast terviserajast

kõrvale koridore ei rajata, st kui terviserajalt puuni ei ulatu, siis langetame selle maapinnalt.

Ohutuse seisukohalt arborist kuivanud kuuskede tüügastamiseks puu otsa ei roni;

2. Väljaspool kanakulli PEP-i võime puud raiuda ka maapinnalt, st kui harvesteriga ligipääs

puudub, siis langetab need puud arborist. Tugevalt jõe poole kaldu puude langetamine eeldab siiski

ligipääsu tehnikaga (nt puu langetamiseks osadena);

3. Tööde hankimisel jätame võimaluse, et ettenägematute asjaolude ilmnemisel lükkuvad tööd

sügisesse. Kindlasti välistame raied kanakulli elupaigas alates 1. märtsist kuni 31. augustini ning

väljaspool kanakulli elupaika alates 15. märtsist kuni 31. juulini.

Palume Teie kooskõlastust Kehra terviseraja äärsete ohtlike puude raie korraldamiseks

ajavahemikul 15.02.-29.02.2024 eelkirjeldatud põhimõtete kohaselt.

Anija Vallavaitsus

[email protected]

Meie 19.12.2023 nr 3-1.60/2023/138

XXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXX XXX

2

Ühtlasi palume Teie abi kohaliku elanikkonna ja teiste huvitatud isikute teavitamisel kohalike

infokanalite kaudu. Selle jaoks oleme koostanud eraldi teavitava artikli (kirjale lisatud).

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Andrus Kevvai

Ida-Harjumaa metsaülem

506 6931 [email protected]