Kaitsekorralduskavade kinnitamine

„Vaade Haavassoo allikasoole“ Gunnar Raun.

Keskkonnaamet 2023

Haavassoo loodusala

kaitsekorralduskava

KINNITATUD Keskkonnaameti 15.12.2023 korraldusega nr 1-3/23/669

2

Sisukord

1. Ala iseloomustus ....................................................................................................................... 4 1.1 Uuritus ja seire ....................................................................................................................... 7

2. Kaitseväärtused ja kaitse eesmärgid ........................................................................................ 9

3. Kavandatavad kaitsekorralduslikud tegevused ..................................................................... 14 3.1. Külastuskorraldus......................................................................................................... 16 3.2. Looduskaitseala piiritähiste paigaldamine ja hooldus............................................... 17

Kasutatud andmeallikad .............................................................................................................. 18

3

Kasutatud lühendid, mõisted ja selgitused

KE – kaitse-eeskiri

Kaitseväärtus – kaitse-eeskirjas nimetatud kaitstav loodusväärtus (kaitse-eesmärk)

Kaitse-eesmärk – kaitseväärtuse soovitud seisund

KeA – Keskkonnaamet

KKK – kaitsekorralduskava

LKS - looduskaitseseadus

LKA – looduskaitseala

PEP – püsielupaik

LoD – loodusdirektiiv (käsitleb ohustatud elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku

kaitsepõhimõtteid)

LiD – linnudirektiiv (sätestab liikmesriikide õigused ja kohustused loodusliku linnustiku kaitseks ja

kasutamiseks)

LoA – loodusala (loodusdirektiivi I ja II lisas nimetatud elupaigatüüpide või liikide kaitseks asutatud

ala)

LiA – linnuala (linnudirektiivi I lisas nimetatud linnuliikide ja I lisast puuduvate rändlinnuliikide

elupaikade kaitseks asutatud ala)

RMK – Riigimetsa Majandamise Keskus

EELIS – Eesti Looduse Infosüsteem

SKV – sihtkaitsevöönd

SDF – Natura standardandmebaas

Säilitamine – olemasolevate väärtuste säilitamine (seisund ei muutu halvemaks, säilitamine ei tähenda

seda, et seisund peab jääma samaks) (looduslik areng)

Seisundi parendamine – arvestatava esinduslikkusega (C) elupaikade seisundi parendamine (kraavide

sulgemine, looduslikule arengule jätmine jms)

Taastamine – tegevused, mis on seotud olemasolevate, kuid halvenenud struktuuriga elupaikade

taastamisega (näiteks PLKd, sood)

Taasloomine – SKV-s potentsiaalsete elupaikade loomine elupaigaks aastaks 2050 (PLK-de puhul

elupaikade juurde loomine, nt kultuurniidust elupaigaks)

4

1. Ala iseloomustus

Kaitstavate alade nimed Haavassoo looduskaitseala, Haavassoo saaremaa robirohu püsielupaik

Loodusala nimi Haavassoo loodusala (EE0040404) (joonis 1)

Pindala 431,1 ha

Asukoht ja piirid https://register.keskkonnaportaal.ee/register/internationally-important-area/8953192, https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/link/niYR6TNx

Kaitsekord

„Haavassoo looduskaitseala moodustamine ja kaitse-eeskiri“

https://www.riigiteataja.ee/akt/131122013006?leiaKehtiv ja „Saaremaa robirohu püsielupaikade kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri“

https://www.riigiteataja.ee/akt/13300013?leiaKehtiv

Koostaja nimi Gunnar Raun

Koostamise aasta 2023

Kaitsekorralduskava koostamise kord „Kaitsekorralduskava koostamise ja kinnitamise kord ning kaitsekorralduskava kinnitaja määramine” https://www.riigiteataja.ee/akt/104112022001

Haavassoo LoA ja LKA kaitse-eesmärgiks on metsa- ja sookoosluste kaitse läbi loodusliku arengu. Peamiseks tegevuseks on metsaelupaigatüüpide inventuur.

Kaitsekorralduskava annab soovitused kaitstava ala valitsejale kaitse eesmärkide saavutamise parimatest viisidest, kuid ei loo õigusi ega kohustusi kolmandatele isikutele.

Haavassoo LoA KKK on koostatud tähtajatult. Kava vaadatakse üle ja uuendatakse põhjendatud juhtudel kaitseväärtuste kaitse tagamise

eesmärgil lähtuvalt tulemuslikkuse hindamise või uue inventuuri andmetest.

5

Joonis 1. Haavassoo loodusala paiknemine Saare maakonnas (aluskaart: Eesti Põhikaart, Maa-ameti WMS kaardirakendus seisuga

aprill 2023).

6

Joonis 2. Haavassoo loodusalal inventeeritud (2002., 2008. ja 2009. a) elupaigatüüpide paiknemine (aluskaart: Eesti Põhikaart, Maa-

ameti WMS kaardirakendus seisuga aprill 2023).

7

1.1 Uuritus ja seire

Inventuurid ja uuringud

Inventuuri andmetel leiduvad alal järgmised rahvusvahelise tähtsusega elupaigatüübid: allikad ja

allikasood (7160), lubjarikkad madalsood lääne-mõõkrohuga (7210*), liigirikkad madalsood

(7230), vanad loodusmetsad (9010*), vanad laialehised metsad (9020*), rohunditerikkad kuusikud

(9050) ning soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*) (joonis 2). Tabelis 1 toodud eesmärkide

seisundid on määratud 2002., 2008. ja 2009. aasta inventuuride andmete põhjal. Esmane

elupaikade inventuur toimus alal Eestimaa Looduse Fondi inventuuri raames aastatel 1994. ja

1997, mida 2002. aastal osaliselt korrigeeriti. 2008. aastal inventeerisid Mari Reitalu ja Veljo

Volke ning 2009. aastal Tiit Leito metsa- ja sooelupaigatüüpe. EELIS-e sood kihi alusel on alal

viimati sooelupaigatüüpe inventeerinud 2010. aastal Oliver Parrest ning 2018. ja 2019. aastal Mari

Reitalu ja Sirje Azarov, kuid neid andmeid KKK koostamisel piiritlemise ebakorrektsusest

lähtuvalt ei kasutatud.

EELIS-e II kaitsekategooria kaitsealuste taimeliikide kihi alusel on Haavassoo LoA, LKA ja PEP

kaitse-eesmärgiks olevat saaremaa robirohtu (Rhinanthus rumelicus subsp. Osiliensis) LoA

erinevates kasvukohtades viimati seiranud 2013. aastal Mari Reitalu, Ott Luuk ja Sander Laherand,

2017. aastal Mari Reitalu ja Triin Reitalu ning 2019. aastal Mari Reitalu ja Sirje Azarov.

EELIS-e II kaitsekategooria kaitsealuste taimeliikide kihi alusel on Haavassoo LKA kaitse-

eesmärgiks olevat Russowi sõrmkäppa (Dactylorhiza russowii) LKA erinevates kasvukohtades

viimati seiranud 1993. aastal Ülle Püttsepp ja Illi Tarmu, 1994. aastal Tarmo Niitla ja Erki Uustalu,

1997. ja 2010. aastal Mari Reitalu.

EELIS-e II kaitsekategooria kaitsealuste taimeliikide kihi alusel on Haavassoo LKA kaitse-

eesmärgiks olevat tömbiõielist luga (Juncus subnodulosus) LKA kasvukohas viimati seiranud

1993. aastal Ülle Püttsepp ja Illi Tarmu.

Alal läbi viidud inventuurid tuginevad inventeerimise juhenditele, mis on kättesaadavad

Kliimaministeeriumi kodulehel (välja toodud ka kasutatud andmeallikate all).

Riiklik seire.

Riikliku seire raames on seiratud LKA kaitse-eesmärgiks olevat must-toonekurge (KLO9126331),

kes viimati pesitses alal 2011. aastal, kuid pesa varises 2014. aastal. 2021. aastal riikliku seire

raames alalt uut pesa ei leitud. Sobilik pesitsuspaik on jätkuvalt olemas. Seirajaks on olnud Rein

Nellis. Riikliku seire raames on seiratud LoA ja LKA kaitse-eesmärgiks mitte olevat merikotkast

(KLO9127775), kes viimati pesitses alal 2021. aastal. Seirajaks on olnud Rein Nellis. Merikotkas

tuleb lisada LKA kaitse-eesmärkide hulka. Riikliku seire raames on seiratud LoA, LKA ja PEP

kaitse-eesmärgiks olevat saaremaa robirohtu. Seirajateks on olnud Mari Reitalu ja Triin Reitalu.

8

Inventuuride ja uuringute vajadus

Vajalik on läbi viia elupaigatüüpide inventuur kogu LoA-l, sest suurel alal inventuuri andmestik

puudub või on vananenud ning ainult osalise elupaigatüüpide inventuuri tegemine ei ole

otstarbeks. Lisaks on vaja inventeerida ka osaliselt väljaspoole LoA jäävad merikotka

(KLO9127775) ja must-toonekure (KLO9126331) elupaigad (29,3 ha) (joonis 3). Tegemist on

mitmekesise metsaalaga, kust saab inventuuriga juurde väärtuslikke natura metsaelupaigatüüpe.

Kokku on elupaigatüüpide inventuuri ala 460,4 ha. Inventuuri tegemise järgselt saab kogu ala liita

LKA SKV koosseisu ja siis saab täpsustada ka kaitse-eesmärgid nii elupaigatüüpide kui liikide

osas.

Joonis 3. Elupaigatüüpide inventuur Haavassoo LoA-l ning väljaspool LoA (aluskaart: Eesti

Põhikaart, Maa-ameti WMS kaardirakendus, seisuga november 2023).

9

2. Kaitseväärtused ja kaitse eesmärgid

Loodusala looduskaitselised väärtused on Euroopa Liidu Loodusdirektiivi I lisasse kantud kooslused. Loodusala on kaetud erinevate metsa- ja sookooslustega. Tabelis 1 võetakse kokku Haavassoo loodusala kaitseväärtuste hoidmisega seotud kaitse-eesmärgid, soodsa

looduskaitselise seisundi saavutamist või hoidmist mõjutavad tegurid ning nende ärahoidmiseks või leevendamiseks ettenähtavad meetmed ning kaitsetegevuse oodatavad tulemused kaitsekorralduskava perspektiivis. Koosluste, liikide, kasvukohtade või elupaikade

soodsa seisundi saavutamise või hoidmise tarvis seatavad (hooldamise ja taastamise) meetmed on seatud vastavalt elupaigatüüpidele koostatud hoolduskavadele ja liikide kaitse tegevuskavadele, kui ei ole tabelis märgitud teisiti. Kavad on leitavad Keskkonnaameti kodulehel ja viited on lisatud kasutatud andmeallikate nimekirja.

10

Tabel 1. Haavassoo loodusala kaitseväärtuste koondtabel (kooslused).

Kaitseväärtus1

Seisund2

(pindala/esindus

likkus)

Kaitse eesmärk3 Mõjutegurid Meetmed Oodatav tulemus4 Märkused

Panus

üldpindalasse /

SDF-i (%)5

Sooelupaigatüübid

Allikad ja

allikasood (7160)

KE – jah, LoD – I,

LoA – jah

• 31,3 ha / B • Elupaigatüübi

säilitamine 31,3 ha

• Looduslikule

arengule

jätmine

31,1ha

• Heas seisus

elupaiku on

säilinud 31,3 ha

• SDF-i

suurenemine

5,6 ha.

Algseks

eesmärgiks ei

seatud kogu

elupaiga

pinda.

• 3,91/ 6,96

Lubjarikkad

madalsood lääne-

mõõkrohuga

(7210*)

KE – jah, LoD – I,

LoA – jah

• 16,3 ha / A • Elupaigatüübi

säilitamine 16,3 ha

• Looduslikule

arengule

jätmine 16,3

ha

• Väga heas seisus

elupaiku on

säilinud 16,3 ha

• SDF-i

suurenemine

6,3 ha. 2009. a

inventuuriga

lisandus ala.

• 0,65/ 0,91

1 LKS – kaitsekategooria looduskaitseseaduse alusel;

KE (jah/ei) – on või ei ole kaitstava ala kaitse-eesmärk;

LoD – loodusdirektiivi lisa number;

LoA (jah/ei) – on või ei ole loodusala kaitse-eesmärk;

LiA (jah/ei) – on või ei ole linnuala kaitse-eesmärk;

LiD – linnudirektiivi lisa number. 2 Elupaigatüübi esinduslikkus: A – väga hea, B – hea, C – arvestatav, p – potentsiaalne 3 Kaitse eesmärk seatakse aastaks 2050 4 Oodatav tulemus seatakse aastaks 2050 ja tulemuslikkust hinnatakse iga 10 aasta tagant 5 2019. a loodusdirektiivi aruande andmete põhjal (https://nature-art17.eionet.europa.eu/article17/habitat/report/). Numbrid näitavad, milline on selle loodusala

elupaigatüüpide osakaal kogu Eesti elupaigatüüpide / kõikide SDF-i kantud elupaigatüüpide pindalast.

11

Kaitseväärtus1

Seisund2

(pindala/esindus

likkus)

Kaitse eesmärk3 Mõjutegurid Meetmed Oodatav tulemus4 Märkused

Panus

üldpindalasse /

SDF-i (%)5

Liigirikkad

madalsood (7230)

KE – jah, LoD – I,

LoA – jah

• 73,2 ha / B

• 6,7 ha / C

• Elupaigatüübi

säilitamine 73,2 ha

• Elupaigatüübi

seisundi

parendamine 6,7 ha

• Looduslikule

arengule

jätmine 79,9

ha

• Heas seisus

elupaiku on

säilinud 79,9 ha

• SDF-i

suurenemine

0,1 ha. 2002. a

korrektuur.

• 0,30 /0,46

Metsaelupaigatüübid

Vanad

loodusmetsad

(9010*)

KE – jah, LoD – I,

LoA – jah

• 14,2 ha / B

• 8,3 ha / C

• 2,6 ha

teadmata

seisundiga

• Elupaigatüübi

säilitamine 14,2 ha

• Elupaigatüübi

seisundi

parendamine 8,3 ha

• Andmete

täpsustamine 2,6 ha

• Info puudumine • Looduslikule

arengule

jätmine 22,5

ha

• Inventuur

2,6 ha

• Heas seisus

elupaiku on

säilinud 25,1 ha,

sh andmed on

täpsustatud 2,6

ha

• SDF-i

suurenemine 0,7

ha. 2008. a

inventuuriga

lisandus ala.

• 0,04/ 0,04

Vanad laialehised

metsad (9020*)

KE – jah, LoD – I,

LoA – jah

• 1,3 ha / A • Elupaigatüübi

säilimine 1,3 ha

• Looduslikule

arengule

jätmine 1,3

ha

• Väga heas seisus

elupaiku on

säilinud 1,3 ha

• SDF ei muutu. • 0,02/ 0,02

Rohunditerikkad

kuusikud (9050)

KE – jah, LoD – I,

LoA – jah

• 24,8 ha / C • Elupaigatüübi

seisundi

parendamine 24,8

ha

• Looduslikule

arengule

jätmine 24,8

ha

• Heas seisus

elupaiku on

säilinud 24,8 ha

• SDF-i

suurenemine 0,1

ha. 2002. a

korrektuur.

• 0,28/ 0,34

Soostuvad ja soo-

lehtmetsad

(9080*)

KE – jah, LoD – I,

LoA – jah

• 47,5 ha / B

• 13,8 ha / C

• Elupaigatüübi

säilitamine 47,5 ha

• Elupaigatüübi

seisundi

parendamine 13,8

ha

• Looduslikule

arengule

jätmine 61,3

ha

• Heas seisus

elupaiku on

säilinud 61,3 ha

• SDF-i

suurenemine

0,3 ha. 2009. a

inventuuriga

lisandus ala.

• 0,18-0,15/

0,17

12

Tabel 2. Haavassoo loodusala kaitseväärtuste koondtabel (liigid).

Kaitseväärtus Seisund Kaitse eesmärk Mõjutegurid Meetmed Oodatav tulemus Märkused

Natura eesmärgid

Saaremaa

robirohi

(Rhinanthus

osiliensis)

LKS – II, KE – jah,

LoD – jah, LoA –

jah

3 ha, 1800 taime

Liigile sobilike

kasvukohtade

pindala on kokku

vähemalt 3 ha

• Kasvukohtade

võsastumine

• LoA-l kaks erinevat

kaitseala

• Liigi kasvukohtades

jälgida, et puu- ja

põõsarinde liituvus jääks

alla 0,4. Vajadusel

harvendada puistut või

eemaldada võsa,

säilitades puu- ja

põõsarinde mosaiiksust

• PEP liita LKA

koosseisu, et LoA-l

kehtiks ühtne kaitsekord

Kasvukoha

säilimine 3 ha

arvukusega

vähemalt 1800

taime

• Hooldamine

liigitegevuskava järgi.

Siseriiklikud eesmärgid

Russowi

sõrmkäppa

(Dactylorhiza

russowii)

LKS – II, KE – jah,

LoD – ei, LoA – ei

79 ha

Liigile sobilike

kasvukohtade

pindala on kokku

vähemalt 79 ha

• Looduslikule arengule

jätmine 79 ha

Kasvukoha

säilimine 79 ha • Inventuuri andmetes

taimede arvukuse

hinnangud puuduvad

Tömbiõieline luga

(Juncus

subnodulosus)

LKS – II, KE – jah,

LoD – ei, LoA – ei

32 ha Liigile sobilike

kasvukohtade

pindala on kokku

vähemalt 32 ha

• Looduslikule arengule

jätmine 32 ha

Kasvukoha

säilimine 32 ha • Inventuuri andmetes

taimede arvukuse

hinnangud puuduvad

13

Must-toonekurge

(Ciconia nigra)

LKS – I, KE – jah,

LiD – I, LiA – ei

0 pesitsevat paari6

Pesa varisenud

2014. a

Liigile sobilikku

elupaiga pindala

on kokku vähemalt

85,8 ha

• Elupaik osalise

kaitseta

• Elupaiga range kaitse

tagamine 85,8 ha

• Kaitseta elupaiga ala

tuleb arvata LKA SKV-

sse.

Elupaiga säilimine

85,8 ha • 4,7 ha EELIS-es

olevast elupaigast jääb

väljaspoole LKA SKV-

d ja 81,1 ha on SKV-s.

Merikotkas

(Haliaeetus

albicilla)

LKS – I, KE – ei,

LiD – I, LiA – ei

0 pesitsevat paari 7 1 paari

pesitsusterritooriu

mi säilimine

• Elupaik osalise

kaitseta ja puudub

LKA kaitse-

eesmärkidest

• Elupaiga range kaitse

tagamine 72,7 ha

• Kaitseta ala ja PEP SKV

ala tuleb arvata LKA

SKV-sse.

• Lisada LKA kaitse-

eesmärgiks

Elupaiga säilimine

72,7 ha • 23,4 ha EELIS-es

olevast elupaigast jääb

väljaspoole LKA SKV-

d ja 48,1 ha on LKA

SKV-s. Lisaks jääb 1,2

ha eraldi Haavassoo

merikotka PEP SKV-

sse.

6 2021. a seireandmed 7 2022. a seireandmed

14

3. Kavandatavad kaitsekorralduslikud tegevused

Vajalike tegevuste tabelisse (tabel 3) on koondatud tööd, mis on vajalikud kaitse eesmärkide saavutamiseks, tabelit võidakse tulevikus täiendada. Saaremaa robirohu kasvukohtades vajalikud valgustingimuste parandamise hooldustööd tehakse vajadusel vastavalt liigitegevuskavale.

Tabelis on tegevused jaotatud vastavalt tegevuse olulisusele järgmistesse prioriteetsusklassidesse: 1) esimene prioriteet – hädavajalik tegevus, milleta kaitse eesmärkide täitmine planeeritavas ajavahemikus on võimatu, see on

kaitseväärtuste säilimisele ja toimiva ohuteguri kõrvaldamisele suunatud tegevus (taastamine, taasloomine); kaitsekorralduse tulemuslikkuse hindamiseks vajalik tegevus (inventeerimine); 2) teine prioriteet – vajalik tegevus, mis on suunatud väärtuste taastamisele ja potentsiaalsete ohutegurite kõrvaldamisele;

3) kolmas prioriteet – soovituslik tegevus ehk tegevus, mis aitab kaudselt kaasa väärtuste säilimisele ja taastamisele ning ohutegurite kõrvaldamisele (infotahvlid, külastustaristu).

Tabel 3. Vajalikud tegevused aastaks 2033.

Jrk Tegevuse nimetus Maht Tegevuse tüüp Korraldaja Prioriteet Ajagraafik

Inventuurid, seired, uuringud

1 Elupaigatüüpide inventuur 431,1 ha Inventuur KeA I 2028

2 Elupaigatüüpide inventuur väljaspool LoA

29,3 ha Inventuur KeA I 2028

3 Elupaigatüüpide andmete

täpsustamine 2,6 ha Inventuur KeA I 20288

Hooldus, taastamine ja ohjamine

4 Liigirikkad madalsood (7230) seisundi parendamine

6,7 ha Koosluse seisundi parendamine läbi

loodusliku arengu

KeA I 20509

5 Vanad loodusmetsad (9010*) seisundi parendamine

8,3 ha Koosluse seisundi parendamine läbi loodusliku arengu

KeA I 2050

8 Elupaigatüüpide andmed peavad olema täpsustunud aastaks 2030 9 Oodatav tulemus seatakse aastaks 2050 ja tulemuslikkust hinnatakse iga 10 aasta tagant

15

6 Rohunditerikkad kuusikud (9050) seisundi parendamine

24,8 ha Koosluse seisundi parendamine läbi loodusliku arengu

KeA I 2050

7 Soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*) seisundi parendamine

13,8 ha Koosluse seisundi parendamine läbi loodusliku arengu

KeA I 2050

Taristu, tehnika ja loomad

8 Looduskaitseala tähistamine 7 keskmist tähist

Kaitsealuste objektide

tähistamine, tähiste hooldamine

RMK II 2024

9 Tähiste hooldamine 7 keskmist tähist

Kaitsealuste objektide

tähistamine, tähiste hooldamine

RMK II Igal aastal (pärast rajamist)

Kavad, eeskirjad

10

Kaitsekorralduskava andmete

üle vaatamine ja vajadusel uuendamine

Tegevuskava KeA I 1 kord kümne

aasta jooksul

11 Kaitsekorralduskava

tulemuslikkuse hindamine Tegevuskava KeA I

1 kord kümne

aasta jooksul

12 Kaitsekorra ja kaitse- eesmärkide muutmine

Kaitsekorra muutmine KeA/KliM I 2030

16

3.1. Külastuskorraldus Külastuskorralduse uuringut ei ole vaja teha. Ettevalmistatud külastustaristut LoA-l ei ole ja kaitse

väärtustest lähtuvalt ei ole otstarbekas seda ka planeerida, sest alale jäävad I kaitsekategooria kaitsealuste linnuliikide elupaigad ja inimeste suunamine sinna suurendaks pesitsusrahu häirimist .

17

3.2. Looduskaitseala piiritähiste paigaldamine ja hooldus

Haavassoo looduskaitsealale on vaja paigaldada seitse keskmise suurusega tähist tekstiga

„Haavassoo looduskaitseala Haavassoo sihtkaitsevöönd“ (joonis 4). Piiritähiste hooldus toimub

jooksvalt vastavalt vajadusele. Tegevus kuulub II prioriteeti ja seda korraldab RMK.

Joonis 4. Haavassoo looduskaitseala tähiste asukohaskeem (aluskaart: Eesti Põhikaart, Maa-

ameti WMS kaardirakendus seisuga august 2023).

Kasutatud andmeallikad

Merikotka kaitse tegevuskava (2019)

Must-toonekure kaitse tegevuskava (2018)

Saaremaa robirohu kaitse tegevuskava (2019)

Paal, J. (2007). Loodusdirektiivi elupaigatüüpide käsiraamat. Tallinn: Auratrükk.

Pajula, R., & Ilomets, M. (2012). Juhend loodusdirektiivi I lisa soo-elupaigatüüpide seisundi hindamiseks. Tallinn: MTÜ Eesti Märgalade Ühing.

Palo, A. (2018). Loodusdirektiivi metsaelupaikade inventeerimise juhend. Tartu.

KOR R A L D U S

15. detsember 2023 nr 1-3/23/669

Kaitsekorralduskavade kinnitamine

Looduskaitseseaduse § 25 lõike 2, keskkonnaministri 02.11.2022 määruse nr 50 „Kaitsekorralduskava koostamise ja kinnitamise kord ning kaitsekorralduskava kinnitaja määramine” § 2 lõike 1 ja § 5 lõike 1-2 ning keskkonnaministri 30.09.2020 määruse nr 47

„Keskkonnaameti põhimäärus” § 9 lõike 2 punkti 4 alusel:

1. Kinnitan järgmised kaitsekorralduskavad: 1.1 Haavassoo loodusala kaitsekorralduskava; 1.2 Koimla loodusala kaitsekorralduskava;

1.3 Karujärve loodusala kaitsekorralduskava; 1.4 Kasemetsa loodusala kaitsekorralduskava;

1.5 Lannasmaa loodusala kaitsekorralduskava; 1.6 Tammese loodusala kaitsekorralduskava; 1.7 Kaunispe loodusala kaitsekorralduskava;

1.8 Kotlandi loodusala kaitsekorralduskava; 1.9 Küdema loodusala kaitsekorralduskava;

1.10 Laasi loodusala kaitsekorralduskava; 1.11 Laidunina loodusala kaitsekorralduskava; 1.12 Paatsa loodusala kaitsekorralduskava;

1.13 Ranna loodusala kaitsekorralduskava; 1.14 Uustalu loodusala kaitsekorralduskava;

1.15 Vana-Lahetaguse loodusala kaitsekorralduskava.

2. asjaomastel asutustel arvestada punktiga 1 kinnitatud kaitsekorralduskavades nimetatud

alade kaitse korraldamisel, sealhulgas kaitsekorralduslike tegevuste planeerimisel ja teostamisel, kinnitatud kaitsekorralduskavadega;

2 (2)

3. looduskaitse planeerimise osakonna juhtivspetsialistil korraldada tegevuskavade avaldamine Keskkonnaameti koduleheküljel.

(allkirjastatud digitaalselt) Leelo Kukk

peadirektori asetäitja

Saata: Kliimaministeerium ([email protected]), Riigimetsa

Majandamise Keskus ([email protected])

Gunnar Raun

vanemspetsialist looduskaitse planeerimise osakond

„Vaade Karujärvele“ Gunnar Raun.

Keskkonnaamet 2023

Karujärve loodusala

kaitsekorralduskava

KINNITATUD Keskkonnaameti 15.12.2023 korraldusega nr 1-3/23/669

2

Sisukord

1. Ala iseloomustus ....................................................................................................................... 4 1.1 Uuritus ja seire ....................................................................................................................... 7

2. Kaitseväärtused ja kaitse eesmärgid ...................................................................................... 10

3. Kavandatavad kaitsekorralduslikud tegevused ..................................................................... 16 3.1. Külastuskorraldus......................................................................................................... 18

3.2. Hoiuala piiritähiste paigaldamine ja hooldus............................................................. 19

Kasutatud andmeallikad .............................................................................................................. 20

3

Kasutatud lühendid, mõisted ja selgitused

KE – kaitse-eeskiri

Kaitseväärtus – kaitse-eeskirjas nimetatud kaitstav loodusväärtus (kaitse-eesmärk)

Kaitse eesmärk – kaitseväärtuse soovitud seisund

KeA – Keskkonnaamet

KKK – kaitsekorralduskava

KOV – kohalik omavalitsus

LKS - looduskaitseseadus

LKA – looduskaitseala

HA – hoiuala

PEP – püsielupaik

LoD – loodusdirektiiv (käsitleb ohustatud elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku

kaitsepõhimõtteid)

LiD – linnudirektiiv (sätestab liikmesriikide õigused ja kohustused loodusliku linnustiku kaitseks ja

kasutamiseks)

LoA – loodusala (loodusdirektiivi I ja II lisas nimetatud elupaigatüüpide või liikide kaitseks asutatud

ala)

LiA – linnuala (linnudirektiivi I lisas nimetatud linnuliikide ja I lisast puuduvate rändlinnuliikide

elupaikade kaitseks asutatud ala)

RMK – Riigimetsa Majandamise Keskus

EELIS – Eesti Looduse Infosüsteem

SKV – sihtkaitsevöönd

SDF – Natura standardandmebaas

Säilitamine – olemasolevate väärtuste säilitamine (seisund ei muutu halvemaks, säilitamine ei tähenda

seda, et seisund peab jääma samaks) (looduslik areng)

Seisundi parendamine – arvestatava esinduslikkusega (C) elupaikade seisundi parendamine (kraavide

sulgemine, looduslikule arengule jätmine jms)

Taastamine – tegevused, mis on seotud olemasolevate, kuid halvenenud struktuuriga elupaikade

taastamisega (näiteks PLKd, sood)

Taasloomine – SKV-s potentsiaalsete elupaikade loomine elupaigaks aastaks 2050 (PLK-de puhul

elupaikade juurde loomine, nt kultuurniidust elupaigaks)

4

1. Ala iseloomustus

Kaitstava ala nimi Karujärve hoiuala

Loodusala nimi Karujärve loodusala (EE0040416) (joonis 1)

Pindala 354,6 ha

Asukoht ja piirid https://register.keskkonnaportaal.ee/register/internationally-important-area/8953226, https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/link/ng404t

Kaitsekord

„Hoiualade kaitse alla võtmine Saare maakonnas”

https://www.riigiteataja.ee/akt/131052023005?leiaKehtiv ja Looduskaitseseadus § 14, § 32 ja 33 https://www.riigiteataja.ee/akt/129062022007?leiaKehtiv

Koostaja nimi Gunnar Raun

Koostamise aasta 2023

Kaitsekorralduskava koostamise kord „Kaitsekorralduskava koostamise ja kinnitamise kord ning kaitsekorralduskava kinnitaja määramine” https://www.riigiteataja.ee/akt/104112022001

Karujärve LoA ja HA peamiseks väärtuseks on järvekoosluse, võldase ja nahkhiirte toitumisala kaitse. Peamiseks tegevuseks on HA kaitsekorra asemel LKA sihtkaitsevööndi kaitsekorra moodustamine, mis võimaldab reguleerida ujuvvahenditega sõitmist. Samuti on

vajalik arvata kaitstava ala koosseisu piirnev merikotka elupaik ja osaliselt kaldapuistu nahkhiirte toitumisala paremaks kaitseks.

Kaitsekorralduskava annab soovitused kaitstava ala valitsejale kaitse eesmärkide saavutamise parimatest viisidest, kuid ei loo õigusi ega kohustusi kolmandatele isikutele.

Karujärve LoA KKK on koostatud tähtajatult. Kava vaadatakse üle ja uuendatakse põhjendatud juhtudel kaitseväärtuste kaitse tagamise

eesmärgil lähtuvalt tulemuslikkuse hindamise või uue inventuuri andmetest.

5

Joonis 1. Karujärve loodusala paiknemine Saare maakonnas (aluskaart: Eesti Põhikaart, Maa-ameti WMS kaardirakendus seisuga

september 2023).

6

Joonis 2. Karujärve loodusalal inventeeritud (2023. a) elupaigatüüpide paiknemine (aluskaart: Eesti Põhikaart, Maa-ameti WMS

kaardirakendus seisuga september 2023).

7

1.1 Uuritus ja seire

Inventuurid ja uuringud

Inventuuri andmetel leiduvad alal järgmised rahvusvahelise tähtsusega elupaigatüübid: vähe- kuni

kesktoitelised mõõdukalt kareda veega järved (3130) ning soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*)

(joonis 2). Tabelis 1 toodud kaitseväärtuste seisundid on määratud 2023. aasta inventuuride

andmete põhjal. Esmane elupaikade inventuur toimus alal 2001. aastal, kui inventeeriti

järveelupaigatüüp. 2005. aastal inventeeriti Sarapiku saarel metsaelupaigatüüp. Viimane

elupaikade inventuur toimus 2023. aastal, kui täpsustati järveelupaigatüübi ning

metsaelupaigatüübi piiri ja varasemat seisundi hinnangut. Järveelupaigast arvati välja saared ja

elupaigapiir viidi ühtima põhikaardi järgse kaldajoonega. Metsaelupaika laiendati Sarapiku saare

põhjaosas, mis varasemalt oli EELIS-e natura elupaik kihil kunstlikult poolitatud.

EELIS-e II kaitsekategooria kaitsealuste loomaliikide kihi alusel on Karujärve LoA ja HA kaitse-

eesmärgiks olevat nahkhiirt tiigilendlast (Myotis dasycneme) LoA toitumisalal viimati seiranud

2018. aastal Oliver Kalda ja Rauno Kalda. Kohalolu registreeritud ultrahelisalvestajaga.

EELIS-e III kaitsekategooria kaitsealuste loomaliikide kihi alusel on Karujärve LoA ja HA kaitse-

eesmärgiks olevat kalaliiki võldast (Cottus gobio) LoA elupaigas viimati seiratud 2002. aastal

arvukuse hinnanguga arvukalt.

EELIS-e I kaitsekategooria kaitsealuste loomaliikide kihi alusel on Karujärve LoA ja HA kaitse-

eesmärgiks mitte olevat linnuliiki merikotkast (Haliaeetus albicilla) LoA-ga vahetult piirneval

pesitsusalal (KLO9126338) viimati seiranud 2022. aastal Rein Nellis. Pesitsusalale on osaliselt

moodustatud Karujärve merikotka püsielupaik (KLO3001687). Territoorium on asustatud ühe

merikotkapaariga. Merikotka elupaik tuleb võtta tervikuna kaitse alla ja lisada HA muutmisel

LKA-ks LKA kaitse-eesmärkide hulka.

EELIS-e II kaitsekategooria kaitsealuste loomaliikide kihi alusel on Karujärve LoA ja HA kaitse-

eesmärgiks mitte olevat sarvikpütti (Podiceps auritus) LoA pesitsuspaigas viimati seiranud 2012.

aastal Rein Nellis ja pesituspaiga seisundit on hinnatud heaks. Sarvikpütt tuleb lisada HA

muutmisel LKA-ks LKA kaitse-eesmärkide hulka.

EELIS-e II kaitsekategooria kaitsealuste loomaliikide kihi alusel on Karujärve LoA ja HA kaitse-

eesmärgiks mitte olevat nahkhiirt veelendlast (Myotis daubentonii) LoA toitumisalal viimati

seiranud 2018. aastal Oliver Kalda ja Rauno Kalda. Kohalolu registreeritud ultrahelisalvestajaga.

Veelendlane tuleb lisada HA muutmisel LKA-ks LKA kaitse-eesmärkide hulka.

EELIS-e II kaitsekategooria kaitsealuste loomaliikide kihi alusel on Karujärve LoA ja HA kaitse-

eesmärgiks mitte olevat põhja-nahkhiirt (Eptesicus nilssonii) LoA toitumisalal viimati seiranud

8

2018. aastal Oliver Kalda ja Rauno Kalda. Kohalolu registreeritud ultrahelisalvestajaga. Põhja-

nahkhiir tuleb lisada HA muutmisel LKA-ks LKA kaitse-eesmärkide hulka.

Alal läbi viidud inventuurid tuginevad inventeerimise juhenditele, mis on kättesaadavad

Kliimaministeeriumi kodulehel (välja toodud ka kasutatud andmeallikate all).

LoA-l paiknevad viis kalade liigiseire seirejaama (SJA8322004; SJA8322001; SJA8322003;

SJA8322002; SJA8322000), neli väikejärvede hüdrobioloogilise seire seirejaama (SJA7478003;

SJA7478001; SJA7478002; SJA7478000) ja üks nahkhiirte liigiseire seirejaam (SJB1314000).

Riiklik seire.

Riikliku seire raames Karujärve LoA ja HA kaitseväärtustega seotud seiret ei toimu.

Inventuuride ja uuringute vajadus

Vajadus on inventeerida natura elupaigatüübid Karujärve LoA-st vahetult edelasse jääval

merikotka elupaigal (KLO9126338) ja sellega piirnevatel vääriselupaikadel riigimaal

(VEP204290, VEP207186 ja VEP207514) (joonis 3). Tegemist on mitmekesise metsaalaga, kust

saab inventuuriga juurde väärtuslikke natura metsaelupaigatüüpe ja kus kasvab ka palju

kaitsealuseid liike. Alal leidub näiteks ohtralt esinduslikul kasvualal harilikku kopsusamblikku

(Lobaria pulmonaria) (III kaitsekategooria). Inventuuri tegemise järgselt saab ala liita HA asemel

planeeritava Karujärve LKA SKV koosseisu ja siis saab täpsustada ka kaitse-eesmärgid nii

elupaigatüüpide kui liikide osas.

9

Joonis 3. Elupaigatüüpide inventuur väljaspool Karujärve LoA (aluskaart: Eesti Põhikaart, Maa-

ameti WMS kaardirakendus, seisuga oktoober 2023).

10

2. Kaitseväärtused ja kaitse eesmärgid

Loodusala looduskaitselised väärtused on Euroopa Liidu Loodusdirektiivi I lisasse kantud kooslused. Pea kogu loodusala on kaetud järveelupaigaga. Järves paikneb neli saart (Sarapiku saar, Suursaar, Linderahu ja Oinarahu), millest ühele on kasvanud väärtuslikum

vanem metsakooslus. Lisaks soostuvale ja soo-lehtmetsale (9080*) on see saar määratud ka vääriselupaigaks (VEP000581). Tabelis 1 võetakse kokku Karujärve loodusala kaitseväärtuste hoidmisega seotud kaitse-eesmärgid, soodsa looduskaitselise seisundi saavutamist

või hoidmist mõjutavad tegurid ning nende ärahoidmiseks või leevendamiseks ettenähtavad meetmed ning kaitsetegevuse oodatavad tulemused kaitsekorralduskava perspektiivis. Koosluste, liikide, kasvukohtade või elupaikade soodsa seisundi saavutamise või hoidmise tarvis seatavad (hooldamise ja taastamise) meetmed on seatud vastavalt elupaigatüüpidele koostatud hoolduskavadele ja liikide kaitse

tegevuskavadele, kui ei ole tabelis märgitud teisiti. Kavad on leitavad Keskkonnaameti kodulehel ja viited on lisatud kasutatud andmeallikate nimekirja.

11

Tabel 1. Karujärve loodusala kaitseväärtuste koondtabel (kooslused).

Kaitseväärtus1

Seisund2

(pindala/esindus

likkus)

Kaitse eesmärk3 Mõjutegurid Meetmed Oodatav

tulemus4 Märkused

Panus

üldpindalasse /

SDF-i (%)5

Järveelupaigatüübid

Vähe- kuni

kesktoitelised

mõõdukalt kareda

veega järved

(3130)

KE – jah, LoD – I,

LoA – jah

• 346,8 ha / A • Elupaigatüübi

säilitamine 346,8 ha

• Ebapiisav

kaitsekord

ujuvvahenditega

sõitmise

reguleerimiseks,

kuid see on

vajalik järve

ökosüsteemi

parema kaitse

tagamiseks.

• HA

kaitsekorra

muutmine

LKA SKV-ks

• Väga heas

seisus

elupaiku on

säilinud

346,7,8 ha

• SDF-i

vähenemine 5,2

ha

valemäärangu

tõttu.

Elupaigatüübist

arvati välja

saared. 2,5 ha

elupaigatüüpi on

väljaspool LoA

piiri põhikaardi

järgi.

• 0,82 / 0,82

Metsaelupaigatüübid

1 LKS – kaitsekategooria looduskaitseseaduse alusel;

KE (jah/ei) – on või ei ole kaitstava ala kaitse-eesmärk;

LoD – loodusdirektiivi lisa number;

LoA (jah/ei) – on või ei ole loodusala kaitse-eesmärk;

LiA (jah/ei) – on või ei ole linnuala kaitse-eesmärk;

LiD – linnudirektiivi lisa number. 2 Elupaigatüübi esinduslikkus: A – väga hea, B – hea, C – arvestatav, p – potentsiaalne 3 Kaitse eesmärk seatakse aastaks 2050 4 Oodatav tulemus seatakse aastaks 2050 ja tulemuslikkust hinnatakse iga 10 aasta tagant 5 2019. a loodusdirektiivi aruande andmete põhjal (https://nature-art17.eionet.europa.eu/article17/habitat/report/). Numbrid näitavad, milline on selle loodusala

elupaigatüüpide osakaal kogu Eesti elupaigatüüpide / kõikide SDF-i kantud elupaigatüüpide pindalast.

12

Kaitseväärtus1

Seisund2

(pindala/esindus

likkus)

Kaitse eesmärk3 Mõjutegurid Meetmed Oodatav

tulemus4 Märkused

Panus

üldpindalasse /

SDF-i (%)5

Soostuvad ja soo-

lehtmetsad

(9080*)

KE – ei, LoD – I,

LoA – jah

• 2,6 ha / B • Elupaigatüübi

säilitamine 2,6 ha

• Puudub HA

kaitse-

eesmärkidest

• Looduslikule

arengule

jätmine 2,6 ha

• Lisada HA

asemel

moodustatava

LKA kaitse-

eesmärgiks

• Heas seisus

elupaiku on

säilinud 2,6

ha

• SDF-i

suurenemine 1,6

ha. 2023. a

inventuuriga

lisandus ala.

• 0,01-0,01/

0,01

13

Tabel 2. Karujärve loodusala kaitseväärtuste koondtabel (liigid).

Kaitseväärtus Seisund Kaitse eesmärk Mõjutegurid Meetmed Oodatav tulemus Märkused

Natura eesmärgid

Tiigilendlane

(Myotis

dasycneme)

LKS – II, KE – jah,

LoD – II, LoA –

jah

Järv on

toitumisalana

kasutuses6

Liigile sobiliku

toitumisala

säilitamine 346,8 ha

• Toitumisala

ebapiisav kaitse,

sest kaldapuistud ei

ole kaitseala osa

• HA kaitsekorra

muutmine LKA

SKV-ks ja kaitseta

toitumisala

servaäärse

kaldapuistu

arvamine

põhjendatud

kohtades SKV-sse.

Eelkõige ranna või

kalda

ehituskeeluvööndis

(50 m), kuid

riigimaal ka ranna

või kalda

piiranguvööndis

(100 m).

Toitumisala säilimine

346,8 ha

• Nahkhiirtele pakuvad

puud varju

(röövlindudel on

nahkhiiri raskem

tabada) ja kaitsevad

tuule eest (putukad

püsivad koos,

nahkhiired saavad

raskusteta lennata).

Võldas (Cottus

gobio)

LKS III, KE – jah,

LoA – II, LoA –jah

Järv on elupaigana

kasutuses

arvukuse

hinnanguga

arvukalt7

Liigile sobiliku

elupaiga säilitamine

346,8 ha

• Looduslikule

arengule jätmine

346,8 ha

Elupaiga säilitamine

346,8 ha

Siseriiklikud eesmärgid

6 2018. a seireandmed 7 2002. a seireandmed

14

Merikotkas

(Haliaeetus

albicilla)

LKS – I, KE – ei,

LiD – jah, LiA - ei

1 pesitsev paar 8 1 paari

pesitsusterritooriumi

säilimine

• Elupaik osalise

kaitseta

• Elupaiga range

kaitse tagamine 78,1

ha

• Kaitseta ala ja PEP

SKV ala tuleb arvata

HA-st

moodusdatava LKA

laiendusena SKV-

sse.

• Lisada HA asemel

moodustatava LKA

kaitse-eesmärgiks

1 pesitsev paar • 65,6 ha EELIS-es

olevast elupaigast jääb

väljaspoole PEP SKV-

d ja 12,5 ha on PEP

SKV-s. Kaitseta

kaldapuistu järve ääres

on ühtlasi oluline

nahkhiirte toitumisala

servaala.

Sarvikpütt

(Podiceps auritus)

LKS – II, KE – ei,

LiD – I, LiA – ei

1 pesitsev paar9 Liigile sobilikku

elupaiga säilitamine

346,8 ha

• Puudub HA kaitse-

eesmärkidest

• Lisada HA asemel

moodustatava LKA

kaitse-eesmärgiks

Elupaiga säilitamine

346,8 ha

Veelendlane

(Myotis

daubentonii)

LKS – II, KE – ei,

LoD – IV, LoA – ei

Järv on

toitumisalana

kasutuses10

Liigile sobiliku

toitumisala

säilitamine 346,8 ha

• Toitumisala

ebapiisav kaitse,

sest kaldapuistud ei

ole kaitseala osa

• Puudub HA kaitse-

eesmärkidest

• HA kaitsekorra

muutmine LKA

SKV-ks ja kaitseta

toitumisala

servaäärse

kaldapuistu

arvamine

põhjendatud

kohtades SKV-sse.

Eelkõige ranna või

kalda

ehituskeeluvööndis

(50 m), kuid

riigimaal ka ranna

või kalda

Toitumisala säilimine

346,8 ha • Nahkhiirtele pakuvad

puud varju

(röövlindudel on

nahkhiiri raskem

tabada) ja kaitsevad

tuule eest (putukad

püsivad koos,

nahkhiired saavad

raskusteta lennata).

8 2022. a seireandmed 9 2012. a seireandmed 10 2018. a seireandmed

15

piiranguvööndis

(100 m).

• Lisada HA asemel

moodustatava LKA

kaitse-eesmärgiks

Põhja-nahkhiir

(Eptesicus

nilssonii)

LKS – II, KE – ei,

LoD – IV, LoA – ei

Järv on

toitumisalana

kasutuses11

Liigile sobiliku

toitumisala

säilitamine 346,8 ha

• Toitumisala

ebapiisav kaitse,

sest kaldapuistud ei

ole kaitseala osa

• Puudub HA kaitse-

eesmärkidest

• HA kaitsekorra

muutmine LKA

SKV-ks ja kaitseta

toitumisala

servaäärse

kaldapuistu

arvamine

põhjendatud

kohtades SKV-sse.

Eelkõige ranna või

kalda

ehituskeeluvööndis

(50 m), kuid

riigimaal ka ranna

või kalda

piiranguvööndis

(100 m).

• Lisada HA asemel

moodustatava LKA

kaitse-eesmärgiks

Toitumisala säilimine

346,8 ha • Nahkhiirtele pakuvad

puud varju

(röövlindudel on

nahkhiiri raskem

tabada) ja kaitsevad

tuule eest (putukad

püsivad koos,

nahkhiired saavad

raskusteta lennata).

11 2018. a seireandmed

16

3. Kavandatavad kaitsekorralduslikud tegevused

Vajalike tegevuste tabelisse (tabel 3) on koondatud tööd, mis on vajalikud kaitse eesmärkide saavutamiseks, tabelit võidakse tulevikus täiendada.

Tabelis on tegevused jaotatud vastavalt tegevuse olulisusele järgmistesse prioriteetsusklassidesse:

1) esimene prioriteet – hädavajalik tegevus, milleta kaitse eesmärkide täitmine planeeritavas ajavahemikus on võimatu, see on kaitseväärtuste säilimisele ja toimiva ohuteguri kõrvaldamisele suunatud tegevus (taastamine, taasloomine); kaitsekorralduse

tulemuslikkuse hindamiseks vajalik tegevus (inventeerimine); 2) teine prioriteet – vajalik tegevus, mis on suunatud väärtuste taastamisele ja potentsiaalsete ohutegurite kõrvaldamisele; 3) kolmas prioriteet – soovituslik tegevus ehk tegevus, mis aitab kaudselt kaasa väärtuste säilimisele ja taastamisele ning ohutegurite

kõrvaldamisele (infotahvlid, külastustaristu).

Tabel 3. Vajalikud tegevused aastaks 2033.

Jrk Tegevuse nimetus Maht Tegevuse tüüp Korraldaja Prioriteet Ajagraafik

Inventuurid, seired, uuringud

1 Elupaigatüüpide inventuur

väljaspool LoA ja HA

94,4 ha Inventuur KeA I 2027

Taristu12, tehnika ja loomad

2 Hoiuala tähistamine 4 keskmist

tähist

Kaitsealuste objektide tähistamine, tähiste

hooldamine

RMK II 2024

3 Tähiste hooldamine 4 keskmist

tähist

Kaitsealuste objektide

tähistamine, tähiste hooldamine

RMK II

Igal aastal (pärast rajamist kuni uue

kaitsekorra ja piiride kehtestamiseni)

Kavad, eeskirjad

17

4 Kaitsekorralduskava andmete üle vaatamine ja vajadusel uuendamine

Tegevuskava KeA I 1 kord kümne aasta jooksul

5 Kaitsekorralduskava tulemuslikkuse hindamine

Tegevuskava KeA I 1 kord kümne aasta jooksul

6 Kaitsekorra ja kaitse- eesmärkide muutmine

Kaitsekorra muutmine KeA/KliM I 2028

18

3.1. Külastuskorraldus

Karujärve kasutatakse aktiivselt puhkeotstarbel. LoA piirneb suure kämpingualaga, kus pakutakse erinevaid veega seotud tegevusi järvel (paadisõit, SUP laua sõit, ujumine järves, sh järve ehitatud

välibasseinis, kalastamine). Lisaks on järve idakaldal kämpingust põhjapoole Süllalõuka ääres samuti kolm juurdepääsu järvele, mida aktiivselt kasutatakse ja mille osas on Saaremaa Vallavalitsus 2023. aastal juhtinud tähelepanu sõidukitega parkimise ja telkimise probleemile

veekaitsevööndis (probleemne ala jääb väljaspoole LoA ja HA). Vallavalitsus on teinud ettepaneku veekaitsevööndi piirangutest kinnispidamise järelevalve tõhustamiseks paigaldada

Kärla-Karujärve tee ääres olevatele järveäärsetele mahasõitudele (3 tk) veekaitsevööndis parkimist ja telkimist keelavad sildid, kuna lubatud on mahasõit ainult paatide vette laskmiseks, aga mitte autode parkimiseks ja telkimiseks. Saaremaa Vallavalitsuse 08.11.2022 korralduse nr 2-3/1723

alusel on Karujärvel keelatud aastaringselt igasugust vedelkütust kasutatavate mootorsõidukite liikumine, kaasa arvatud hüdrojoa abil liikuvate sõidukite kasutamine, mis ei laiene järelevalve- ja

päästetöödele, avalike veespordiürituste turvamisele ning teadustöö ja kaitsekorralduslike tegevuste läbiviimisele. Järve ökosüsteemi paremaks kaitseks on ujuvvahendite liikumise reguleerimine mõistlik lahendada HA kaitsekorra muutmisega LKA SKV-ks, kus on võimalik

reguleerida ujuvvahenditega liikumist. LoA soodsa seisundi tagamine ei saa tugineda ainult KOV korraldusele. Lisaks on otstarbekas Süllalõuka ääres oleva kitsa metsariba järve ja Kärla-Karujärve

tee vahel arvamine kaitseala koosseisu kaitseala külastuse paremaks ohjamiseks. See aitab hoida järve ökosüsteemi soodsat seisundit ja ühtlasi tagab nahkhiirtele vajaliku kaldapuistu säilimise. Külastustaristut ei planeerita, sest LoA moodustab ainult veeala koos saartega, kuhu seda

planeerida ei ole vaja. Kärla-Karujärve tee ääres olevatele järveäärsetele mahasõitudele saab parkimist ja telkimist keelavad sildid panna KOV. Kaitseala laiendamise korral Süllalõuka ääres

kuni Kärla-Karujärve teeni muutuks keelusiltide paigaldus/hooldus kaitseala KKK külastuskorralduse osaks ja tööd teostaks RMK.

19

3.2. Hoiuala piiritähiste paigaldamine ja hooldus

Karujärve hoiualale on vaja paigaldada neli keskmise suurusega tähist tekstiga „Karujärve

hoiuala“ (joonis 4). Piiritähiste hooldus toimub jooksvalt vastavalt vajadusele. Tegevus kuulub II

prioriteeti ja seda korraldab RMK.

Joonis 4. Karujärve HA tähiste asukohaskeem (aluskaart: Eesti Põhikaart, Maa-ameti WMS

kaardirakendus, seisuga september 2023).

Kasutatud andmeallikad

Merikotka kaitse tegevuskava (2019)

Nahkhiirte kaitse tegevuskava (2017)

Mäemets, H. (2013). Kaitsealuste Natura 2000 järve-elupaikade inventeerimise juhend. Tartu.

Paal, J. (2007). Loodusdirektiivi elupaigatüüpide käsiraamat. Tallinn: Auratrükk.

Palo, A. (2018). Loodusdirektiivi metsaelupaikade inventeerimise juhend. Tartu.

„Vaade Kasemetsa puisniidule“ Gunnar Raun.

Keskkonnaamet 2023

Kasemetsa loodusala

kaitsekorralduskava

KINNITATUD Keskkonnaameti 15.12.2023 korraldusega nr 1-3/23/669

2

Sisukord

1. Ala iseloomustus ....................................................................................................................... 4 1.1 Uuritus ja seire ....................................................................................................................... 7

2. Kaitseväärtused ja kaitse eesmärgid ........................................................................................ 8

3. Kavandatavad kaitsekorralduslikud tegevused ..................................................................... 12 3.1. Külastuskorraldus......................................................................................................... 14

3.2. Koosluste hooldus- ja taastamistööd .......................................................................... 14 3.3. Hoiuala piiritähiste hooldamine .................................................................................. 15

Kasutatud andmeallikad .............................................................................................................. 16

3

Kasutatud lühendid, mõisted ja selgitused

MO – maaomanik

KE – kaitse-eeskiri

Kaitseväärtus – kaitse-eeskirjas nimetatud kaitstav loodusväärtus (kaitse-eesmärk)

Kaitse-eesmärk – kaitseväärtuse soovitud seisund

KeA – Keskkonnaamet

KKK – kaitsekorralduskava

LKS - looduskaitseseadus

HA – hoiuala

LoD – loodusdirektiiv (käsitleb ohustatud elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku

kaitsepõhimõtteid)

LoA – loodusala (loodusdirektiivi I ja II lisas nimetatud elupaigatüüpide või liikide kaitseks asutatud

ala)

PLK – poollooduslik kooslus

RMK – Riigimetsa Majandamise Keskus

EELIS – Eesti Looduse Infosüsteem

SDF – Natura standardandmebaas

Säilitamine – olemasolevate väärtuste säilitamine (seisund ei muutu halvemaks, säilitamine ei tähenda

seda, et seisund peab jääma samaks) (looduslik areng)

Seisundi parendamine – arvestatava esinduslikkusega (C) elupaikade seisundi parendamine (kraavide

sulgemine, looduslikule arengule jätmine jms)

Taastamine – tegevused, mis on seotud olemasolevate, kuid halvenenud struktuuriga elupaikade

taastamisega (näiteks PLKd, sood)

Taasloomine – SKV-s potentsiaalsete elupaikade loomine elupaigaks aastaks 2050 (PLK-de puhul

elupaikade juurde loomine, nt kultuurniidust elupaigaks)

4

1. Ala iseloomustus

Kaitstava ala nimi Kasemetsa hoiuala

Loodusala nimi Kasemetsa loodusala (EE0040427) (joonis 1)

Pindala 8,1 ha

Asukoht ja piirid https://register.keskkonnaportaal.ee/register/internationally-important-area/8953230, https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/link/84kHsMgd

Kaitsekord

„Hoiualade kaitse alla võtmine Saare maakonnas”

https://www.riigiteataja.ee/akt/131052023005?leiaKehtiv ja Looduskaitseseadus § 14, § 32 ja 33 https://www.riigiteataja.ee/akt/129062022007?leiaKehtiv

Koostaja nimi Gunnar Raun

Koostamise aasta 2023

Kaitsekorralduskava koostamise kord „Kaitsekorralduskava koostamise ja kinnitamise kord ning kaitsekorralduskava kinnitaja määramine” https://www.riigiteataja.ee/akt/104112022001

Kasemetsa LoA ja HA kaitse-eesmärgiks on PLK elupaigad ja peamiseks tegevuseks on PLK elupaikade hooldamine.

Kaitsekorralduskava annab soovitused kaitstava ala valitsejale kaitse eesmärkide saavutamise parimatest viisidest, kuid ei loo õigusi ega kohustusi kolmandatele isikutele.

Kasemetsa LoA KKK on koostatud tähtajatult. Kava vaadatakse üle ja uuendatakse põhjendatud juhtudel kaitseväärtuste kaitse tagamise

eesmärgil lähtuvalt tulemuslikkuse hindamise või uue inventuuri andmetest.

5

Joonis 1. Kasemetsa loodusala paiknemine Saare maakonnas (aluskaart: Eesti Põhikaart, Maa-ameti WMS kaardirakendus seisuga

september 2023).

6

Joonis 2. Kasemetsa loodusalal inventeeritud (2010., 2016. ja 2020 a) elupaigatüüpide paiknemine (aluskaart: Eesti Põhikaart, Maa-

ameti WMS kaardirakendus seisuga september 2023).

7

1.1 Uuritus ja seire

Inventuurid ja uuringud

Inventuuri andmetel leiduvad alal järgmised rahvusvahelise tähtsusega elupaigatüübid: kuivad

niidud lubjarikkal mullal (6210), niiskuslembesed kõrgrohustud (6430), puisniidud (6530*),

liigirikkad madalsood (7230), puiskarjamaad (9070) ja vanad loodusmetsad (9010*) (joonis 2).

Tabelis 1 toodud kaitseväärtuste seisundid on määratud 2020. aasta inventuuride andmete põhjal.

Esmane elupaikade inventuur toimus alal Pärandkoosluste Kaitse Ühingu inventuuri raames 2001.

aastal. EELIS-e sood kihi alusel on 2010. aastal Raul Melsas inventeerinud 0,1 ha liigirikkaid

madalsoid (7230) D esinduslikkusega. 7230 ei ole LoA ja HA eesmärk ja ei sea ka, sest tegemist

on väikese tükiga suurema soomassiivi servast ja pea kogu soomassiiv jääb ise väljaspoole LoA.

2016. aastal inventeeris Marje Talvis OÜ-st Metsaruum 2,2 ha ulatuses metsaala, millest 1,9 ha

määrati 0-elupaigaks ja 0,3 ha D esinduslikkusega vanaks loodusmetsaks (9010*). 9010* ei ole

LoA ja HA eesmärk ja ei sea ka, sest väikesel alal puudub võimalus esinduslikkuse paranemiseks.

Uuesti inventeerida ei ole vajalik. Viimane elupaikade inventuur toimus 2020. aastal, kui Meeli

Mesipuu, Toomas Kukk, Eerik Leibak ja Piret Sepp täpsustasid niiduelupaigatüüpide piire ning

varasemat määrangut (andmed EELIS-e PLK kihil).

EELIS-e II kaitsekategooria kaitsealuste taimeliikide kihi alusel Kasemetsa HA kaitse-eesmärgiks

oleva kauni kuldkinga (Cypripedium calceolus) seire andmed HA-l puuduvad.

Alal läbi viidud inventuurid tuginevad inventeerimise juhenditele, mis on kättesaadavad

Kliimaministeeriumi kodulehel (välja toodud ka kasutatud andmeallikate all).

Riiklik seire.

Riikliku seire raames Kasemetsa LoA ja HA kaitseväärtustega seotud seiret ei toimu.

Inventuuride ja uuringute vajadus

Vajalik on alal läbi viia kauni kuldkinga inventuur. LoA-le ei jää EELIS-e andmetel ühtegi kauni

kuldkinga kasvukohta, kuid tegemist on HA kaitse-eesmärgiga. HA väiksuse tõttu on otstarbekas

inventeerida kogu HA ala (8,1 ha), sest liiki võib ka 0-elupaigal kasvada.

8

2. Kaitseväärtused ja kaitse eesmärgid

Loodusala looduskaitselised väärtused on Euroopa Liidu Loodusdirektiivi I lisasse kantud kooslused. Valdav osa loodusalast on kaetud erinevate poollooduslike kooslustega. Tabelis 1 võetakse kokku Kasemetsa loodusala kaitseväärtuste hoidmisega seotud kaitse

eesmärgid, soodsa looduskaitselise seisundi saavutamist või hoidmist mõjutavad tegurid ning nende ärahoidmiseks või leevendamiseks ettenähtavad meetmed ning kaitsetegevuse oodatavad tulemused kaitsekorralduskava perspektiivis. Koosluste, liikide, kasvukohtade või

elupaikade soodsa seisundi saavutamise või hoidmise tarvis seatavad (hooldamise ja taastamise) meetmed on seatud vastavalt elupaigatüüpidele koostatud hoolduskavadele ja liikide kaitse tegevuskavadele, kui ei ole tabelis märgitud teisiti. Kavad on leitavad Keskkonnaameti kodulehel ja viited on lisatud kasutatud andmeallikate nimekirja.

9

Tabel 1. Kasemetsa loodusala kaitseväärtuste koondtabel (kooslused).

Kaitseväärtus1

Seisund2

(pindala/esind

uslikkus)

Kaitse eesmärk3 Mõjutegurid Meetmed Oodatav tulemus4 Märkused

Panus

üldpindalass

e / SDF-i

(%)5

Poollooduslikud kooslused

Kuivad niidud

lubjarikkal mullal

(6210*)

KE – ei, LoD – I,

LoA – jah

• 2,2 ha / A • Elupaigatüübi

säilitamine 2,2 ha

• Võsastumine

• Elupaik

puudub HA

kaitse-

eesmärkidest

• Hooldamine

2,2 ha

• Lisada HA

kaitse-

eesmärgiks

• Väga heas seisus

elupaiku on säilinud

2,2 ha

• SDF-i

suurenemine

0,4 ha. 2020. a

inventuuriga

täpsustati

elupaiga

pindala.

• Hooldamine

vastavalt PLK

tegevuskavale.

• 0,07-0,04

/ 0,07

Niiskuslembesed

kõrgrohustud

(6430)

KE – ei, LoD – I,

LoA – jah

• 0,6 ha / B • Elupaigatüübi

säilitamine 0,6 ha

• Võsastumine

• Elupaik

puudub HA

kaitse-

eesmärkidest

• Hooldamine

0,6 ha

• Lisada HA

kaitse-

eesmärgiks

• Heas seisus

elupaiku on säilinud

0,6 ha

• Hooldamine

vastavalt PLK

tegevuskavale

• 0,03 /

0,03

1 LKS – kaitsekategooria looduskaitseseaduse alusel;

KE (jah/ei) – on või ei ole kaitstava ala kaitse-eesmärk;

LoD – loodusdirektiivi lisa number;

LoA (jah/ei) – on või ei ole loodusala kaitse-eesmärk; 2 Elupaigatüübi esinduslikkus: A – väga hea, B – hea, C – arvestatav, p – potentsiaalne 3 Kaitse eesmärk seatakse aastaks 2050 4 Oodatav tulemus seatakse aastaks 2050 ja tulemuslikkust hinnatakse iga 10 aasta tagant 5 2019. a loodusdirektiivi aruande andmete põhjal (https://nature-art17.eionet.europa.eu/article17/habitat/report/). Numbrid näitavad, milline on selle loodusala

elupaigatüüpide osakaal kogu Eesti elupaigatüüpide / kõikide SDF-i kantud elupaigatüüpide pindalast.

10

Kaitseväärtus1

Seisund2

(pindala/esind

uslikkus)

Kaitse eesmärk3 Mõjutegurid Meetmed Oodatav tulemus4 Märkused

Panus

üldpindalass

e / SDF-i

(%)5

Puisniidud

(6530*)

KE – jah, LoD – I,

LoA – jah

• 1,1 ha / B

• 1,1 ha / C

• Elupaigatüübi

säilitamine 1,1 ha

• Elupaigatüübi

seisundi parendamine

1,1 ha

• Võsastumine

• Metsastumine

• Hooldamine

1,1 ha

• Taastamine

ja seejärel

hooldamine

1,1 ha

• Heas seisus

elupaiku on säilinud

2,2 ha, sh 1,1 ha

taastatud

• SDF-i

suurenemine

0,8 ha. 2020. a

inventuuriga

täpsustati

elupaiga

pindala.

• Hooldamine

vastavalt PLK

tegevuskavale.

• 0,11-0,06

/ 0,11

Puiskarjamaad

(9070)

KE – ei, LoD – I,

LoA – jah

• 0,9 ha / B • Elupaigatüübi

säilitamine 0,9 ha

• Võsastumine

• Metsastumine

• Elupaik

puudub HA

kaitse-

eesmärkidest

• Hooldamine

0,9 ha

• Lisada HA

kaitse-

eesmärgiks

• Heas seisus

elupaiku on säilinud

0,9 ha

• SDF-i

suurenemine

0,1 ha. 2020. a

inventuuriga

täpsustati

elupaiga

pindala.

• Hooldamine

vastavalt PLK

tegevuskavale.

• 0,03 /

0,04

11

Tabel 2. Kasemetsa loodusala kaitseväärtuste koondtabel (liigid).

Kaitseväärtus Seisund Kaitse eesmärk Mõjutegurid Meetmed Oodatav tulemus Märkused

Siseriiklikud eesmärgid

Kaunis kuldking

(Cypripedium

calceolus)

LKS – II, KE – jah,

LoD – jah, LoA - ei

Teadmata leviku

ja arvukuse

hinnanguga

Liigi leviku ja

arvukuse

täpsustamine 8,1

ha-l

• Kinnikasvamine

• Info puudumine

• Liigi kasvukoha

hooldamine

• Potentsiaalsete

kasvukohtade

inventeerimine

Liigi levik ja arvukus

on teada • Hooldamine PLK

hoolduse

raames/Hooldamine

liigitegevuskava järgi.

12

3. Kavandatavad kaitsekorralduslikud tegevused

Vajalike tegevuste tabelisse (tabel 3) on koondatud tööd, mis on vajalikud kaitse eesmärkide saavutamiseks, tabelit võidakse tulevikus täiendada.

Tabelis on tegevused jaotatud vastavalt tegevuse olulisusele järgmistesse prioriteetsusklassidesse:

1) esimene prioriteet – hädavajalik tegevus, milleta kaitse eesmärkide täitmine planeeritavas ajavahemikus on võimatu, see on kaitseväärtuste säilimisele ja toimiva ohuteguri kõrvaldamisele suunatud tegevus (taastamine, taasloomine); kaitsekorralduse

tulemuslikkuse hindamiseks vajalik tegevus (inventeerimine); 2) teine prioriteet – vajalik tegevus, mis on suunatud väärtuste taastamisele ja potentsiaalsete ohutegurite kõrvaldamisele; 3) kolmas prioriteet – soovituslik tegevus ehk tegevus, mis aitab kaudselt kaasa väärtuste säilimisele ja taastamisele ning ohutegurite

kõrvaldamisele (infotahvlid, külastustaristu).

Tabel 3. Vajalikud tegevused aastaks 2033.

Jrk Tegevuse nimetus Maht Tegevuse tüüp Korraldaja Prioriteet Ajagraafik

Inventuurid, seired, uuringud

1

Kauni kuldkinga

potentsiaalsete kasvukohtade inventuur

8,1 ha Inventuur KeA I 2025

Hooldus, taastamine ja ohjamine

2 Kuivad niidud lubjarikkal mullal hooldamine

2,2 ha Koosluse hooldustöö KeA/MO I Igal aastal

3 Niiskuslembesed kõrgrohustud hooldamine

0,6 ha Koosluse hooldustöö KeA//MO I Igal aastal

4 Puisniitude hooldamine 1,1 ha

Koosluse hooldustöö KeA/MO I Igal aastal + 1,1 ha

5 Puisniitude taastamine 1,1 ha Koosluse taastamistöö KeA/MO I 2024

6 Puiskarjamaade hooldamine 0,9 ha Koosluse hooldustöö KeA/MO I Igal aastal

Taristu, tehnika ja loomad

13

7 Hoiuala tähiste hooldamine 4 keskmist tähist

Kaitsealuste objektide tähistamine, tähiste hooldamine

RMK II Igal aastal

Kavad, eeskirjad

8 Kaitsekorralduskava andmete üle vaatamine ja vajadusel uuendamine

Tegevuskava KeA I 1 kord kümne aasta jooksul

9 Kaitsekorralduskava

tulemuslikkuse hindamine Tegevuskava KeA I

1 kord kümne

aasta jooksul

10 Kaitse-eesmärkide muutmine Kaitsekorra muutmine Kea/KliM I 2026

14

3.1. Külastuskorraldus

Külastuskorralduse uuringut ei ole vaja teha. Ettevalmistatud külastustaristut LoA-l ei ole ja ala väiksusest lähtuvalt ei ole otstarbekas seda ka planeerida.

3.2. Koosluste hooldus- ja taastamistööd

2022. aastal6 oli Kasemetsa LoA-l hoolduses (maksti hooldustoetust) olevaid poollooduslikke

kooslusi 5,4 ha (joonis 3). Vajalik on hetkel majandamisest välja jäävate koosluste hooldusesse

võtmine või juba hoolduses oleval alal osaline taastamistegevus.

Joonis 3. Kasemetsa loodusalal 2022. aastal hoolduses olnud poollooduslikud kooslused

(aluskaart: Eesti Põhikaart, Maa-ameti WMS kaardirakendus, seisuga september 2023).

6 2022. a seis EELIS PLK_hooldatud_2022 kihilt

15

3.3. Hoiuala piiritähiste hooldamine

Kasemetsa hoiualale on paigaldatud 2012. aastal kokku neli keskmise suurusega tähist (joonis 4).

Piiritähiste hooldus toimub jooksvalt vastavalt vajadusele. Tegevus kuulub II prioriteeti ja seda

korraldab RMK.

Joonis 4. Kasemetsa hoiuala tähiste asukohaskeem (aluskaart: Eesti Põhikaart, Maa-ameti WMS

kaardirakendus, seisuga september 2023).

Kasutatud andmeallikad

Kauni kuldkinga kaitse tegevuskava 2015

Helm, A., Kalamees, R., Kukk, T., Mesipuu, M., & Roosaluste, E. (2010). Juhend

loodusdirektiivi I lisa pool-looduslike elupaigatüüpide seisundi hindamiseks. Tartu: Pärandkoosluste Kaitse Ühing.

Keskkonnaamet. (2021). Pärandniitude tegevuskava.

Mesipuu, M. (2020). Aru- ja soostunud niitude hoolduskava. Tartu: Pärandkoosluste Kaitse Ühing.

Paal, J. (2007). Loodusdirektiivi elupaigatüüpide käsiraamat. Tallinn: Auratrükk.

Pajula, R., & Ilomets, M. (2012). Juhend loodusdirektiivi I lisa soo-elupaigatüüpide

seisundi hindamiseks. Tallinn: MTÜ Eesti Märgalade Ühing.

Palo, A. (2018). Loodusdirektiivi metsaelupaikade inventeerimise juhend. Tartu.

Roosaluste, E. (2019). Puisniitude ja puiskarjamaade hoolduskava. Tartu.

„Vaade Kaunispe rannaniidule“ Gunnar Raun.

Keskkonnaamet 2023

Kaunispe loodusala

kaitsekorralduskava

KINNITATUD Keskkonnaameti 15.12.2023 korraldusega nr 1-3/23/669

2

Sisukord

1. Ala iseloomustus ....................................................................................................................... 4 1.1 Uuritus ja seire ....................................................................................................................... 7

2. Kaitseväärtused ja kaitse eesmärgid ........................................................................................ 8

3. Kavandatavad kaitsekorralduslikud tegevused ..................................................................... 13 3.1. Külastuskorraldus......................................................................................................... 15

3.2. Koosluste hooldus- ja taastamistööd .......................................................................... 16 3.3. Hoiuala piiritähiste hooldamine .................................................................................. 17

Kasutatud andmeallikad .............................................................................................................. 18

3

Kasutatud lühendid, mõisted ja selgitused

MO – maaomanik

KE – kaitse-eeskiri

Kaitseväärtus – kaitse-eeskirjas nimetatud kaitstav loodusväärtus (kaitse-eesmärk)

Kaitse eesmärk – kaitseväärtuse soovitud seisund

KeA – Keskkonnaamet

KKK – kaitsekorralduskava

KOV – kohalik omavalitsus

HA – hoiuala

LoD – loodusdirektiiv (käsitleb ohustatud elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku

kaitsepõhimõtteid)

LoA – loodusala (loodusdirektiivi I ja II lisas nimetatud elupaigatüüpide või liikide kaitseks asutatud

ala)

PLK – poollooduslik kooslus

RMK – Riigimetsa Majandamise Keskus

EELIS – Eesti Looduse Infosüsteem

SDF – Natura standardandmebaas

Säilitamine – olemasolevate väärtuste säilitamine (seisund ei muutu halvemaks, säilitamine ei tähenda

seda, et seisund peab jääma samaks) (looduslik areng)

Seisundi parendamine – arvestatava esinduslikkusega (C) elupaikade seisundi parendamine (kraavide

sulgemine, looduslikule arengule jätmine jms)

Taastamine – tegevused, mis on seotud olemasolevate, kuid halvenenud struktuuriga elupaikade

taastamisega (näiteks PLKd, sood)

4

1. Ala iseloomustus

Kaitstava ala nimi Kaunispe hoiuala

Loodusala nimi Kaunispe loodusala (EE0040420) (joonis 1)

Linnuala nimi Kura kurgu linnuala (EE0040434)

Pindala 126,5 ha

Asukoht ja piirid https://register.keskkonnaportaal.ee/register/internationally-important-area/8953234, https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/link/t6KyPShQ

Kaitsekord

„Hoiualade kaitse alla võtmine Saare maakonnas”

https://www.riigiteataja.ee/akt/131052023005?leiaKehtiv ja Looduskaitseseadus § 14, § 32 ja 33 https://www.riigiteataja.ee/akt/129062022007?leiaKehtiv

Koostaja nimi Gunnar Raun

Koostamise aasta 2023

Kaitsekorralduskava koostamise kord „Kaitsekorralduskava koostamise ja kinnitamise kord ning kaitsekorralduskava kinnitaja

määramine” https://www.riigiteataja.ee/akt/104112022001

Kaunispe LoA ja HA kaitse-eesmärgiks on valdavalt poollooduslikud kooslused, mille soodsa seisundi tagamiseks planeeritakse nende hooldamist.

Kaitsekorralduskava annab soovitused kaitstava ala valitsejale kaitse-eesmärkide saavutamise parimatest viisidest, kuid ei loo õigusi ega kohustusi kolmandatele isikutele.

Kaunispe LoA KKK on koostatud tähtajatult. Kava vaadatakse üle ja uuendatakse põhjendatud juhtudel kaitseväärtuste kaitse tagamise

eesmärgil lähtuvalt tulemuslikkuse hindamise või uue inventuuri andmetest.

5

Joonis 1. Kaunispe loodusala paiknemine Saare maakonnas (aluskaart: Eesti Põhikaart, Maa-ameti WMS kaardirakendus seisuga

oktoober 2023).

6

Joonis 2. Kaunispe loodusalal inventeeritud (1997., 2002. ja 2022 a) elupaigatüüpide paiknemine (aluskaart: Eesti Põhikaart, Maa-

ameti WMS kaardirakendus seisuga oktoober 2023).

7

1.1 Uuritus ja seire

Inventuurid ja uuringud

Inventuuri andmetel leiduvad alal järgmised rahvusvahelise tähtsusega elupaigatüübid:

rannikulõukad (1150*), rannaniidud (1630*), kadastikud (5130), kuivad niidud lubjarikkal mullal

(6210*), lood (alvarid) (6280*), sinihelmikakooslused (6410), lubjarikkad madalsood lääne-

mõõkrohuga (7210*) ning soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*) (joonis 2). Tabelis 1 toodud

eesmärkide seisundid on määratud 1997., 2002. ja 2022. aasta inventuuride andmete põhjal.

Esmane elupaikade inventuur toimus alal Eestimaa Looduse Fondi inventuuri raames aastal 1997.,

kui inventeeriti sooelupaigatüüp lubjarikkad madalsood lääne-mõõkrohuga (7210*).

Inventeerijateks olid Ülle Püttsepp ja Erki Uustalu. Teine elupaikade inventuur toimus alal aastal

2002, kui inventeeriti kogu ülejäänud ala. EELIS-e sood kihi alusel on alal viimati

sooelupaigatüüpe inventeerinud 2019. aastal Mari Reitalu ja Sirje Azarov, kuid neid andmeid

KKK koostamisel piiritlemise ebakorrektsusest lähtuvalt ei kasutatud. Kinnitust sai siiski, et alal

asub lubjarikas madalsoo lääne-mõõkrohuga (7210*), mitte liigirikas madalsoo (7230), mis tuleb

jätta looduslikule arengule. 2022. aastal inventeeris Gunnar Raun metsaelupaigatüübi soostuvad

ja soo-lehtmetsad (9080*). Inventuuri tulemusel varasemat 0,9 ha suurust puisniitu (6530*) LoA-

l ei leidu. KKK koostamisel on kasutatud EELIS-e natura elupaik kihil olevate elupaigatüüpide

andmeid.

Alal läbi viidud inventuurid tuginevad inventeerimise juhenditele, mis on kättesaadavad

Kliimaministeeriumi kodulehel (välja toodud ka kasutatud andmeallikate all).

Riiklik seire.

Riikliku seire raames Kaunispe LoA ja HA kaitseväärtustega seotud seiret ei toimu. Kura kurgu

LiA osas toimuvad Kura kurgu HA kaitseväärtustega seotud riiklikud seired – kesktalvine

veelinnuloendus (kaks seirejaama (SJB0166000; SJB0213000)) ja laglede rändkogumite seire (üks

seirejaam (SJB1461000)).

Inventuuride ja uuringute vajadus

Vajalik on alal läbi viia elupaigatüüpide inventuur kogu LoA-l, sest inventuuri andmestik on

vananenud ja puudulik ning ainult osalise elupaigatüüpide inventuuri tegemine ei ole otstarbeks.

Kallissoo ümbruses olevat metsa ei ole üldse inventeeritud. Kaunispe LoA-l ja HA -l ei ole suurel

alal väga pikka aega toimunud PLK hooldamist, kuid 2023. aastal on hooldusse võetud uusi PLK

alasid.

8

2. Kaitseväärtused ja kaitse eesmärgid

Loodusala looduskaitselised väärtused on Euroopa Liidu Loodusdirektiivi I lisasse kantud kooslused. Valdav osa loodusalast on kaetud erinevate poollooduslike kooslustega. Tabelis 1 võetakse kokku Kaunispe loodusala kaitseväärtuste hoidmisega seotud kaitse-

eesmärgid, soodsa looduskaitselise seisundi saavutamist või hoidmist mõjutavad tegurid ning nende ärahoidmiseks või leevendamiseks ettenähtavad meetmed ning kaitsetegevuse oodatavad tulemused kaitsekorralduskava perspektiivis. Koosluste, liikide, kasvukohtade või

elupaikade soodsa seisundi saavutamise või hoidmise tarvis seatavad (hooldamise ja taastamise) meetmed on seatud vastavalt elupaigatüüpidele koostatud hoolduskavadele ja liikide kaitse tegevuskavadele, kui ei ole tabelis märgitud teisiti. Kavad on leitavad Keskkonnaameti kodulehel ja viited on lisatud kasutatud andmeallikate nimekirja.

9

Tabel 1. Kaunispe loodusala kaitseväärtuste koondtabel (kooslused).

Kaitseväärtus1

Seisund2

(pindala/esind

uslikkus)

Kaitse eesmärk3 Mõjutegurid Meetmed Oodatav tulemus4 Märkused

Panus

üldpindalasse /

SDF-i (%)5

Rannikuelupaigatüübid

Rannikulõukad

(1150*)

KE – jah, LoD – I,

LoA – jah

• 2,8 ha / C • Elupaigatüübi

seisundi säilitamine

2,8 ha

• Looduslikule

arengule

jätmine 2,8

ha

• Rahuldavas

seisus

elupaiku on

säilinud 2,8 ha

• SDF ei muutu.

Elupaika läbib

vana sügav kraav

ja sellega piirnev

teetamm, kuid

kraavi kinni

ajamine ja

teetammi

lõhkumine ei ole

otstarbekas. Ala

on valdavalt

roostunud.

Loodusliku

arenguga C

esinduslikkus B

esinduslikkuseks

ei kujune.

• 0,09-0,05/

0,06

Poollooduslikud kooslused

1 KE (jah/ei) – on või ei ole kaitstava ala kaitse-eesmärk;

LoD – loodusdirektiivi lisa number;

LoA (jah/ei) – on või ei ole loodusala kaitse-eesmärk; 2 Elupaigatüübi esinduslikkus: A – väga hea, B – hea, C – arvestatav, p – potentsiaalne 3 Kaitse eesmärk seatakse aastaks 2050 4 Oodatav tulemus seatakse aastaks 2050 ja tulemuslikkust hinnatakse iga 10 aasta tagant 5 2019. a loodusdirektiivi aruande andmete põhjal (https://nature-art17.eionet.europa.eu/article17/habitat/report/). Numbrid näitavad, milline on selle loodusala

elupaigatüüpide osakaal kogu Eesti elupaigatüüpide / kõikide SDF-i kantud elupaigatüüpide pindalast.

10

Kaitseväärtus1

Seisund2

(pindala/esind

uslikkus)

Kaitse eesmärk3 Mõjutegurid Meetmed Oodatav tulemus4 Märkused

Panus

üldpindalasse /

SDF-i (%)5

Rannaniidud

(1630*)

KE – jah, LoD – I,

LoA – jah

• 28,4 / B • Elupaigatüübi

säilitamine 28,4 ha

• Võsastumine • Hooldamine

28,4 ha

• Heas seisus

elupaiku on

säilinud 28,4

ha

• SDF-i

suurendamine 0,4

ha. Algseks

eesmärgiks ei

seatud kogu

elupaiga pinda.

• Hooldamine

vastavalt PLK

tegevuskavale.

• 0,20/ 0,24

Kadastikud

(5130*)

KE – jah, LoD – I,

LoA – jah

• 14,7 / B

• 0,2 / C

• Elupaigatüübi

säilitamine 14,7 ha

• Elupaigatüübi

seisundi parendamine

0,2 ha

• Võsastumine • Hooldamine

14,7 ha

• Taastamine

ja seejärel

hooldamine

0,2 ha

• Heas seisus

elupaiku on

säilinud 14,9

ha, sh 0,2 ha

taastatud

• SDF-i

suurendamine 0,1

ha. Algseks

eesmärgiks ei

seatud kogu

elupaiga pinda.

Inventuuri

andmetes olev D

esinduslikkus on

võrdsustatud C

esinduslikkusega.

• Hooldamine

vastavalt PLK

tegevuskavale.

• 0,50-0,43/

0,50

Kuivad niidud

lubjarikkal mullal

(6210*)

KE – jah, LoD – I,

LoA – jah

• 6,4 ha / C • Elupaigatüübi

seisundi parendamine

6,4 ha

• Võsastumine • Taastamine

ja seejärel

hooldamine

6,4 ha

• Heas seisus

elupaiku on

säilinud 6,4 ha,

sh 6,4 ha

taastatud

• SDF-i

suurendamine 0,1

ha. Algseks

eesmärgiks ei

seatud kogu

elupaiga pinda.

• Hooldamine

vastavalt PLK

tegevuskavale.

• 0,21-0,13/

0,21

11

Kaitseväärtus1

Seisund2

(pindala/esind

uslikkus)

Kaitse eesmärk3 Mõjutegurid Meetmed Oodatav tulemus4 Märkused

Panus

üldpindalasse /

SDF-i (%)5

Lood (alvarid)

(6280*)

KE – jah, LoD – I,

LoA – jah

• 32 ha / B • Elupaigatüübi

seisundi säilitamine

32 ha

• Võsastumine • Hooldamine

32 ha

• Heas seisus

elupaiku on

säilinud 32 ha

• SDF ei muutu.

• Hooldamine

vastavalt PLK

tegevuskavale.

• 0,32/ 0,34

Sinihelmikakoosl

used (6410)

KE – jah, LoD – I,

LoA – jah

• 3,5 ha / A • Elupaigatüübi

seisundi säilitamine

3,5 ha

• Võsastumine • Hooldamine

3,5 ha

• Väga heas

seisus

elupaiku on

säilinud 3,5 ha

• SDF-i

suurendamine 0,1

ha. Algseks

eesmärgiks ei

seatud kogu

elupaiga pinda.

• Hooldamine

vastavalt PLK

tegevuskavale.

• 0,35-0,18/

0,41

Puisniidud

(6530*)

KE – jah, LoD – I,

LoA – jah

• 0 ha • Puudub • Eemaldada

kaitse-

eesmärkide

hulgast

• Tegemist

valemääranguga.

2022. a inventuuri

andmetel ei leidu

seda elupaigatüüpi

ja selle asemel

inventeeriti

elupaigatüüp

9080*.

Sooelupaigatüübid

Lubjarikkad

madalsood lääne-

mõõkrohuga

(7210*)

KE – jah, LoD – I,

LoA – jah

• 11,5 / A • Elupaigatüübi

seisundi säilitamine

11,5 ha

• Looduslikule

arengule

jätmine 11,5

ha

• Väga heas

seisus

elupaiku on

säilinud 11,5

ha

• SDF-i

suurendamine 5,8

ha. Algseks

eesmärgiks ei

seatud kogu

elupaiga pinda.

• 0,46/ 0,64

Metsaelupaigatüübid

12

Kaitseväärtus1

Seisund2

(pindala/esind

uslikkus)

Kaitse eesmärk3 Mõjutegurid Meetmed Oodatav tulemus4 Märkused

Panus

üldpindalasse /

SDF-i (%)5

Soostuvad ja soo-

lehtmetsad

(9080*)

KE – ei, LoD – I,

LoA – ei

• 4,8 ha / B • Elupaigatüübi

säilitamine 4,8 ha

• Metsaraie

• Puudub HA ja

LoA kaitse-

eesmärkidest

• Looduslikule

arengule

jätmine 4,8

ha

• Lisada

kaitse-

eesmärgiks

• Heas seisus

elupaiku on

säilinud 4,8 ha

• SDF-i lisamine 4,8

ha. 2022. a

inventeeriti 6530*

asemele.

• 0,014-

0,012/

0,013

13

3. Kavandatavad kaitsekorralduslikud tegevused

Vajalike tegevuste tabelisse (tabel 2) on koondatud tööd, mis on vajalikud kaitse-eesmärkide saavutamiseks, tabelit võidakse tulevikus täiendada.

Tabelis on tegevused jaotatud vastavalt tegevuse olulisusele järgmistesse prioriteetsusklassidesse:

1) esimene prioriteet – hädavajalik tegevus, milleta kaitse eesmärkide täitmine planeeritavas ajavahemikus on võimatu, see on kaitseväärtuste säilimisele ja toimiva ohuteguri kõrvaldamisele suunatud tegevus (taastamine, taasloomine); kaitsekorralduse

tulemuslikkuse hindamiseks vajalik tegevus (inventeerimine); 2) teine prioriteet – vajalik tegevus, mis on suunatud väärtuste taastamisele ja potentsiaalsete ohutegurite kõrvaldamisele; 3) kolmas prioriteet – soovituslik tegevus ehk tegevus, mis aitab kaudselt kaasa väärtuste säilimisele ja taastamisele ning ohutegurite

kõrvaldamisele (infotahvlid, külastustaristu).

Tabel 2. Vajalikud tegevused aastaks 2033.

Jrk Tegevuse nimetus Maht Tegevuse tüüp Korraldaja Prioriteet Ajagraafik

Inventuurid, seired, uuringud

1 Elupaigatüüpide inventuur 126,5 ha Inventuur KeA I 2025

Hooldus, taastamine ja ohjamine

2 Rannaniitude hooldamine 28,3 ha Koosluse hooldustöö KeA/MO I Igal aastal

3 Rannaniitude hooldamine 0,1 ha Koosluse hooldustöö KOV I Igal aastal

4 Kadastiku taastamine 0,2 ha Koosluse taastamistöö KeA/MO I 2024

5 Kadastiku hooldamine 4,3 ha Koosluse hooldustöö RMK I Igal aastal

6 Kadastiku hooldamine 10,4 ha

Koosluse hooldustöö KeA/MO I Igal aastal + 0,2 ha

7 Kuivad niidud lubjarikkal

mullal taastamine 6,4 ha Koosluse taastamistöö KeA/MO I 2024

8 Kuivad niidud lubjarikkal mullal hooldamine

6,4 ha Koosluse hooldustöö KeA/MO I Igal aastal

9 Lood (alvarid) hooldamine 32 ha Koosluse hooldustöö KeA//MO I Igal aastal

10 Sinihelmikakoosluste

hooldamine 3,5 ha Koosluse hooldustöö KeA/MO I Igal aastal

14

Taristu, tehnika ja loomad

11 Hoiuala tähiste hooldamine 7 keskmist tähist

Kaitsealuste objektide tähistamine, tähiste

hooldamine

RMK II Igal aastal

Kavad, eeskirjad

12 Kaitsekorralduskava andmete üle vaatamine ja vajadusel uuendamine

Tegevuskava KeA I 1 kord kümne aasta jooksul

13 Kaitsekorralduskava tulemuslikkuse hindamine

Tegevuskava KeA I 1 kord kümne aasta jooksul

14 Kaitse-eesmärkide muutmine Kaitsekorra muutmine KeA/KliM I 2026

15

3.1. Külastuskorraldus

Külastuskorralduse uuringut ei ole vaja teha. LoA-l mereääres paikneb munitsipaalomanduses olev Lautri (80701:001:0796) maaüksus, kus võib külastustaristu uuendamise huvi tekkida. Praegu

on seal katusega pinklaud, kividega ümbritsetud suurem lõkkease, lipumast, paar pinki, paar lauda (tühjad kaabli kerimisalused), grillimisalus (plekist renn), prügikast, väike küttepuude varjualune, kiik, batuut ja kuivkäimla. Kuna tegemist on rannaniiduga, siis täiendavat külastustaristut antud

KKK-ga sinna ei planeerita.

16

3.2. Koosluste hooldus- ja taastamistööd

2022. aastal 6 oli Kaunispe LoA-l hoolduses (maksti hooldustoetust) olevaid poollooduslikke

kooslusi 5,7 ha (joonis 3). Vajalik on hetkel majandamisest välja jäävate koosluste hooldusesse

võtmine. 2023. aastal on hooldusesse võetud PLK ala märgatavalt suurenenud.

Joonis 3. Kaunispe loodusalal 2022. aastal hoolduses olnud poollooduslikud kooslused (aluskaart:

Eesti Põhikaart, Maa-ameti WMS kaardirakendus, seisuga oktoober 2023).

6 2022. a seis EELIS PLK_hooldatud_2022 kihilt

17

3.3. Hoiuala piiritähiste hooldamine

Kaunispe hoiualale on paigaldatud 2012. aastal kokku seitse keskmise suurusega tähist (joonis 4).

Piiritähiste hooldus toimub jooksvalt vastavalt vajadusele. Tegevus kuulub II prioriteeti ja seda

korraldab RMK.

Joonis 4. Kaunispe hoiuala tähiste asukohaskeem (aluskaart: Eesti Põhikaart, Maa-ameti WMS

kaardirakendus, seisuga oktoober 2023).

Kasutatud andmeallikad

Helm, A. (2019). Eesti pärandkooslused: loopealsed ja kadastikud. Ülevaade elurikkusest ja väärtustest ning juhend hooldamiseks ja taastamiseks.

Keskkonnaameti tellimusel koostatud juhendmaterjal. Tartu: Nordic Botanical OÜ.

Helm, A., Kalamees, R., Kukk, T., Mesipuu, M., & Roosaluste, E. (2010). Juhend loodusdirektiivi I lisa pool-looduslike elupaigatüüpide seisundi hindamiseks. Tartu: Pärandkoosluste Kaitse Ühing.

Keskkonnaamet. (2021). Pärandniitude tegevuskava.

Lotman, S., & Rannap, R. (2020). Rannaniitude hoolduskava. Penijõe: Pärandkoosluste

Kaitse Ühing.

Mesipuu, M. (2020). Aru- ja soostunud niitude hoolduskava. Tartu: Pärandkoosluste Kaitse Ühing.

Paal, J. (2007). Loodusdirektiivi elupaigatüüpide käsiraamat. Tallinn: Auratrükk.

Pajula, R., & Ilomets, M. (2012). Juhend loodusdirektiivi I lisa soo-elupaigatüüpide

seisundi hindamiseks. Tallinn: MTÜ Eesti Märgalade Ühing.

Palo, A. (2018). Loodusdirektiivi metsaelupaikade inventeerimise juhend. Tartu.

„Vaade Koimla rohunditerikkale kuusikule“ Gunnar Raun.

Keskkonnaamet 2023

Koimla loodusala

kaitsekorralduskava

KINNITATUD Keskkonnaameti 15.12.2023 korraldusega nr 1-3/23/669

2

Sisukord

1. Ala iseloomustus ....................................................................................................................... 4 1.1 Uuritus ja seire ....................................................................................................................... 7

2. Kaitseväärtused ja kaitse eesmärgid ........................................................................................ 8

3. Kavandatavad kaitsekorralduslikud tegevused ..................................................................... 10 3.1. Külastuskorraldus......................................................................................................... 12

3.2. Looduskaitseala piiritähiste paigaldamine ja hooldus............................................... 13

Kasutatud andmeallikad .............................................................................................................. 14

3

Kasutatud lühendid, mõisted ja selgitused

KE – kaitse-eeskiri

Kaitseväärtus – kaitse-eeskirjas nimetatud kaitstav loodusväärtus (kaitse-eesmärk)

Kaitse eesmärk – kaitseväärtuse soovitud seisund

KeA – Keskkonnaamet

KKK – kaitsekorralduskava

LKA – looduskaitseala

LoD – loodusdirektiiv (käsitleb ohustatud elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku

kaitsepõhimõtteid)

LoA – loodusala (loodusdirektiivi I ja II lisas nimetatud elupaigatüüpide või liikide kaitseks asutatud

ala)

RMK – Riigimetsa Majandamise Keskus

EELIS – Eesti Looduse Infosüsteem

SKV – sihtkaitsevöönd

SDF – Natura standardandmebaas

Säilitamine – olemasolevate väärtuste säilitamine (seisund ei muutu halvemaks, säilitamine ei tähenda

seda, et seisund peab jääma samaks) (looduslik areng)

Seisundi parendamine – arvestatava esinduslikkusega (C) elupaikade seisundi parendamine (kraavide

sulgemine, looduslikule arengule jätmine jms)

Taastamine – tegevused, mis on seotud olemasolevate, kuid halvenenud struktuuriga elupaikade

taastamisega (näiteks PLKd, sood)

4

1. Ala iseloomustus

Kaitstava ala nimi Koimla looduskaitseala

Loodusala nimi Koimla loodusala (EE0040495) (joonis 1)

Pindala 31,8 ha

Asukoht ja piirid https://register.keskkonnaportaal.ee/register/internationally-important-area/9028184, https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/link/ORzCWubn

Kaitsekord „Koimla looduskaitseala moodustamine ja kaitse-eeskiri“

https://www.riigiteataja.ee/akt/105072023067?leiaKehtiv

Koostaja nimi Gunnar Raun

Koostamise aasta 2023

Kaitsekorralduskava koostamise kord „Kaitsekorralduskava koostamise ja kinnitamise kord ning kaitsekorralduskava kinnitaja

määramine” https://www.riigiteataja.ee/akt/104112022001

Koimla LoA ja LKA kaitse-eesmärgiks on metsakoosluste kaitse läbi loodusliku arengu. Peamiseks tegevuseks on metsaelupaigatüüpide inventuur.

Kaitsekorralduskava annab soovitused kaitstava ala valitsejale kaitse eesmärkide saavutamise parimatest viisidest, kuid ei loo õigusi ega kohustusi kolmandatele isikutele.

Koimla LoA KKK on koostatud tähtajatult. Kava vaadatakse üle ja uuendatakse põhjendatud juhtudel kaitseväärtuste kaitse tagamise

eesmärgil lähtuvalt tulemuslikkuse hindamise või uue inventuuri andmetest.

5

Joonis 1. Koimla loodusala paiknemine Saare maakonnas (aluskaart: Eesti Põhikaart, Maa-ameti WMS kaardirakendus seisuga

september 2023).

6

Joonis 2. Koimla loodusalal inventeeritud (1994. ja 2009. a) elupaigatüüpide paiknemine (aluskaart: Eesti Põhikaart, Maa-ameti WMS

kaardirakendus seisuga september 2023).

7

1.1 Uuritus ja seire

Inventuurid ja uuringud

Inventuuri andmetel leiduvad alal järgmised rahvusvahelise tähtsusega elupaigatüübid:

sinihelmikakooslused (6410), rohunditerikkad kuusikud (9050) ning soostuvad ja soo-lehtmetsad

(9080*) (joonis 2). Tabelis 1 toodud eesmärkide seisundid on määratud 1994. aasta inventuuride

andmete põhjal. Esmane elupaikade inventuur toimus alal Eestimaa Looduse Fondi inventuuri

raames 1994. aastal. Viimati inventeeris alal elupaigatüüpe 2009. aastal Kadri Tali.

Sinihelmikakooslused ei ole LoA ja LKA kaitse-eesmärgiks ja KKK-ga ei tehta ettepanekut

elupaika kaitse-eesmärgiks arvata. Tegemist on eraldatud kohas väikesel pindalal (0,8 ha) heas

seisundis oleva niidukooslusega, mis jääb kaitsealale, mille eesmärk on koosluste kaitse läbi

loodusliku arengu. Tegemist on niidukooslusega, mida ei ole kunagi majandatud.

Alal läbi viidud inventuurid tuginevad inventeerimise juhenditele, mis on kättesaadavad

Kliimaministeeriumi kodulehel (välja toodud ka kasutatud andmeallikate all).

Riiklik seire.

Riikliku seire raames Koimla LoA ja LKA kaitseväärtustega seotud seiret ei toimu.

Inventuuride ja uuringute vajadus

Vajalik on läbi viia elupaigatüüpide inventuur kogu LoA-l, sest suurel alal inventuuri andmestik

puudub või on vananenud ning ainult osalise elupaigatüüpide inventuuri tegemine ei ole

otstarbeks.

8

2. Kaitseväärtused ja kaitse eesmärgid

Loodusala looduskaitselised väärtused on Euroopa Liidu Loodusdirektiivi I lisasse kantud kooslused. Valdav osa loodusalast on kaetud metsakooslustega. Tabelis 1 võetakse kokku Koimla loodusala kaitseväärtuste hoidmisega seotud kaitse-eesmärgid, soodsa

looduskaitselise seisundi saavutamist või hoidmist mõjutavad tegurid ning nende ärahoidmiseks või leevendamiseks ettenähtavad meetmed ning kaitsetegevuse oodatavad tulemused kaitsekorralduskava perspektiivis. Koosluste, liikide, kasvukohtade või elupaikade

soodsa seisundi saavutamise või hoidmise tarvis seatavad (hooldamise ja taastamise) meetmed on seatud vastavalt elupaigatüüpidele koostatud hoolduskavadele ja liikide kaitse tegevuskavadele, kui ei ole tabelis märgitud teisiti. Kavad on leitavad Keskkonnaameti kodulehel ja viited on lisatud kasutatud andmeallikate nimekirja.

9

Tabel 1. Koimla loodusala kaitseväärtuste koondtabel (kooslused).

Kaitseväärtus1

Seisund2

(pindala/esind

uslikkus)

Kaitse eesmärk3 Mõjutegurid Meetmed Oodatav tulemus4 Märkused

Panus

üldpindalasse /

SDF-i (%)5

Metsaelupaigatüübid

Rohunditerikkad

kuusikud (9050)

KE – jah, LoD – I,

LoA – jah

• 5,7 ha / B

• 4,5 ha / C

• Elupaigatüübi

säilitamine 5,7 ha

• Elupaigatüübi

seisundi parendamine

4,5 ha

• Looduslikule

arengule

jätmine 10,2

ha

• Heas seisus

elupaiku on säilinud

10,2 ha

• SDF-i

suurenemine

0,1 ha.

• 0,11/ 0,14

Soostuvad ja soo-

lehtmetsad

(9080*)

KE – jah, LoD – I,

LoA – jah

• 5,6 ha / B

• Elupaigatüübi

säilitamine 5,6 ha

• Looduslikule

arengule

jätmine 5,6

ha

• Heas seisus

elupaiku on säilinud

5,6 ha

• SDF ei

muutu

• 0,02–0,01/

0,02

1 KE (jah/ei) – on või ei ole kaitstava ala kaitse-eesmärk;

LoD – loodusdirektiivi lisa number;

LoA (jah/ei) – on või ei ole loodusala kaitse-eesmärk; 2 Elupaigatüübi esinduslikkus: A – väga hea, B – hea, C – arvestatav, p – potentsiaalne 3 Kaitse eesmärk seatakse aastaks 2050 4 Oodatav tulemus seatakse aastaks 2050 ja tulemuslikkust hinnatakse iga 10 aasta tagant 5 2019. a loodusdirektiivi aruande andmete põhjal (https://nature-art17.eionet.europa.eu/article17/habitat/report/). Numbrid näitavad, milline on selle loodusala

elupaigatüüpide osakaal kogu Eesti elupaigatüüpide / kõikide SDF-i kantud elupaigatüüpide pindalast.

10

3. Kavandatavad kaitsekorralduslikud tegevused

Vajalike tegevuste tabelisse (tabel 2) on koondatud tööd, mis on vajalikud kaitse eesmärkide saavutamiseks, tabelit võidakse tulevikus täiendada.

Tabelis on tegevused jaotatud vastavalt tegevuse olulisusele järgmistesse prioriteetsusklassidesse:

1) esimene prioriteet – hädavajalik tegevus, milleta kaitse eesmärkide täitmine planeeritavas ajavahemikus on võimatu, see on kaitseväärtuste säilimisele ja toimiva ohuteguri kõrvaldamisele suunatud tegevus (taastamine, taasloomine); kaitsekorralduse

tulemuslikkuse hindamiseks vajalik tegevus (inventeerimine); 2) teine prioriteet – vajalik tegevus, mis on suunatud väärtuste taastamisele ja potentsiaalsete ohutegurite kõrvaldamisele; 3) kolmas prioriteet – soovituslik tegevus ehk tegevus, mis aitab kaudselt kaasa väärtuste säilimisele ja taastamisele ning ohutegurite

kõrvaldamisele (infotahvlid, külastustaristu).

Tabel 2. Vajalikud tegevused aastaks 2033.

Jrk Tegevuse nimetus Maht Tegevuse tüüp Korraldaja Prioriteet Ajagraafik

Inventuurid, seired, uuringud

1 Elupaigatüüpide inventuur 31,8 ha Inventuur KeA I 2028

Hooldus, taastamine ja ohjamine

2 Rohunditerikkad kuusikud (9050) seisundi parendamine

4,5 ha Koosluse seisundi parendamine läbi loodusliku arengu

KeA I 20506

Taristu, tehnika ja loomad

3 Looduskaitseala tähistamine 3 keskmist tähist

Kaitsealuste objektide

tähistamine, tähiste hooldamine

RMK III 2024

4 Tähiste hooldamine 3 keskmist

tähist

Kaitsealuste objektide

tähistamine, tähiste hooldamine

RMK III Igal aastal (pärast

rajamist)

Kavad, eeskirjad

6 Oodatav tulemus seatakse aastaks 2050 ja tulemuslikkust hinnatakse iga 10 aasta tagant

11

5 Kaitsekorralduskava andmete üle vaatamine ja vajadusel uuendamine

Tegevuskava KeA I 1 kord kümne aasta jooksul

6 Kaitsekorralduskava tulemuslikkuse hindamine

Tegevuskava KeA I 1 kord kümne aasta jooksul

12

3.1. Külastuskorraldus Külastuskorralduse uuringut ei ole vaja teha. Ettevalmistatud külastustaristut LoA-l ei ole ja ala

väiksusest lähtuvalt ei ole otstarbekas seda ka planeerida.

13

3.2. Looduskaitseala piiritähiste paigaldamine ja hooldus

Koimla looduskaitsealale on vaja paigaldada kolm keskmise suurusega tähist tekstiga „Koimla

looduskaitseala Koimla sihtkaitsevöönd“ (joonis 3). Piiritähiste hooldus toimub jooksvalt vastavalt

vajadusele. Tegevus kuulub II prioriteeti ja seda korraldab RMK.

Joonis 3. Koimla looduskaitseala tähiste asukohaskeem (aluskaart: Eesti Põhikaart, Maa-ameti

WMS kaardirakendus, seisuga september 2023).

Kasutatud andmeallikad

Paal, J. (2007). Loodusdirektiivi elupaigatüüpide käsiraamat. Tallinn: Auratrükk.

Palo, A. (2018). Loodusdirektiivi metsaelupaikade inventeerimise juhend. Tartu.

„Vaade Kotlandi puisniidule“ Gunnar Raun.

Keskkonnaamet 2023

Kotlandi loodusala

kaitsekorralduskava

KINNITATUD Keskkonnaameti 15.12.2023 korraldusega nr 1-3/23/669

2

Sisukord

1. Ala iseloomustus ....................................................................................................................... 4 1.1 Uuritus ja seire ....................................................................................................................... 7

2. Kaitseväärtused ja kaitse eesmärgid ........................................................................................ 8

3. Kavandatavad kaitsekorralduslikud tegevused ..................................................................... 13 3.1. Külastuskorraldus......................................................................................................... 15

3.2. Koosluste hooldus- ja taastamistööd .......................................................................... 15 3.3. Hoiuala piiritähiste paigaldamine ja hooldus............................................................. 16

Kasutatud andmeallikad .............................................................................................................. 17

3

Kasutatud lühendid, mõisted ja selgitused

MO – maaomanik

KE – kaitse-eeskiri

Kaitseväärtus – kaitse-eeskirjas nimetatud kaitstav loodusväärtus (kaitse-eesmärk)

Kaitse eesmärk – kaitseväärtuse soovitud seisund

KeA – Keskkonnaamet

KKK – kaitsekorralduskava

HA – hoiuala

LoD – loodusdirektiiv (käsitleb ohustatud elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku

kaitsepõhimõtteid)

LoA – loodusala (loodusdirektiivi I ja II lisas nimetatud elupaigatüüpide või liikide kaitseks asutatud

ala)

PLK – poollooduslik kooslus

RMK – Riigimetsa Majandamise Keskus

EELIS – Eesti Looduse Infosüsteem

SDF – Natura standardandmebaas

Säilitamine – olemasolevate väärtuste säilitamine (seisund ei muutu halvemaks, säilitamine ei tähenda

seda, et seisund peab jääma samaks) (looduslik areng)

Seisundi parendamine – arvestatava esinduslikkusega (C) elupaikade seisundi parendamine (kraavide

sulgemine, looduslikule arengule jätmine jms)

Taastamine – tegevused, mis on seotud olemasolevate, kuid halvenenud struktuuriga elupaikade

taastamisega (näiteks PLKd, sood)

4

1. Ala iseloomustus

Kaitstava ala nimi Kotlandi hoiuala

Loodusala nimi Kotlandi loodusala (EE0040429) (joonis 1)

Pindala 74,6 ha

Asukoht ja piirid https://register.keskkonnaportaal.ee/register/internationally-important-area/8953318, https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/link/7CBYcBLM

Kaitsekord

„Hoiualade kaitse alla võtmine Saare maakonnas”

https://www.riigiteataja.ee/akt/131052023005?leiaKehtiv ja Looduskaitseseadus § 14, § 32 ja 33 https://www.riigiteataja.ee/akt/129062022007?leiaKehtiv

Koostaja nimi Gunnar Raun

Koostamise aasta 2023

Kaitsekorralduskava koostamise kord „Kaitsekorralduskava koostamise ja kinnitamise kord ning kaitsekorralduskava kinnitaja määramine” https://www.riigiteataja.ee/akt/104112022001

Kotlandi LoA ja HA kaitse-eesmärgiks on valdavalt poollooduslikud kooslused, mille soodsa seisundi tagamiseks planeeritakse nende hooldamist.

Kaitsekorralduskava annab soovitused kaitstava ala valitsejale kaitse eesmärkide saavutamise parimatest viisidest, kuid ei loo õigusi ega

kohustusi kolmandatele isikutele.

Kotlandi LoA KKK on koostatud tähtajatult. Kava vaadatakse üle ja uuendatakse põhjendatud juhtudel kaitseväärtuste kaitse tagamise eesmärgil lähtuvalt tulemuslikkuse hindamise või uue inventuuri andmetest.

5

Joonis 1. Kotlandi loodusala paiknemine Saare maakonnas (aluskaart: Eesti Põhikaart, Maa-ameti WMS kaardirakendus seisuga

november 2023).

6

Joonis 2. Kotlandi loodusalal inventeeritud (2021. a) elupaigatüüpide paiknemine (aluskaart: Eesti Põhikaart, Maa-ameti WMS

kaardirakendus seisuga november 2023).

7

1.1 Uuritus ja seire

Inventuurid ja uuringud

Inventuuri andmetel leiduvad alal järgmised rahvusvahelise tähtsusega elupaigatüübid: kuivad

niidud lubjarikkal mullal (6210*), liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (6270*),

sinihelmikakooslused (6410), aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud (6510), puisniidud

(6530*), liigirikkad madalsood (7230), vanad laialehised metsad (9020*), puiskarjamaad (9070)

ning soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*) (joonis 2). Tabelis 1 toodud eesmärkide seisundid on

määratud 2021. aasta inventuuride andmete põhjal. Esmane elupaikade inventuur toimus alal 2003.

aastal. Inventeerijateks olid Vivika Meltsov ja Kaili Kattai. Teine elupaikade inventuur toimus alal

aastal 2014., kui inventeeriti osaliselt poollooduslikke kooslusi. Inventeerijaks oli Meeli Mesipuu.

2021. aastal Marje Talvise inventeeritud elupaik kuivad niidud lubjarikkal mullal (6210*) (11,7

ha), aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud (6510) (2,2 ha) ja liigirikkad madalsood (7230) (1,4

ha) tuleb lisada LoA ja HA kaitse-eesmärgiks. Puisniidud (6530*) tuleb lisada HA kaitse-

eesmärgiks. KKK koostamisel on kasutatud EELIS-e natura elupaik kihil olevate elupaigatüüpide

andmeid.

Alal läbi viidud inventuurid tuginevad inventeerimise juhenditele, mis on kättesaadavad

Kliimaministeeriumi kodulehel (välja toodud ka kasutatud andmeallikate all).

Riiklik seire.

Riikliku seire raames Kotlandi LoA ja HA kaitseväärtustega seotud seiret ei toimu.

Inventuuride ja uuringute vajadus

Inventuuride ja uuringute vajadus puudub, sest alles 2021. aastal tehti alal lausaline

elupaigatüüpide inventuur.

8

2. Kaitseväärtused ja kaitse eesmärgid

Loodusala looduskaitselised väärtused on Euroopa Liidu Loodusdirektiivi I lisasse kantud kooslused. Valdav osa loodusalast on kaetud erinevate poollooduslike kooslustega. Tabelis 1 võetakse kokku Kotlandi loodusala kaitseväärtuste hoidmisega seotud kaitse eesmärgid,

soodsa looduskaitselise seisundi saavutamist või hoidmist mõjutavad tegurid ning nende ärahoidmiseks või leevendamiseks ettenähtavad meetmed ning kaitsetegevuse oodatavad tulemused kaitsekorralduskava perspektiivis. Koosluste, liikide, kasvukohtade või elupaikade

soodsa seisundi saavutamise või hoidmise tarvis seatavad (hooldamise ja taastamise) meetmed on seatud vastavalt elupaigatüüpidele koostatud hoolduskavadele ja liikide kaitse tegevuskavadele, kui ei ole tabelis märgitud teisiti. Kavad on leitavad Keskkonnaameti kodulehel ja viited on lisatud kasutatud andmeallikate nimekirja.

9

Tabel 1. Kotlandi loodusala kaitseväärtuste koondtabel (kooslused).

Kaitseväärtus1

Seisund2

(pindala/esind

uslikkus)

Kaitse eesmärk3 Mõjutegurid Meetmed Oodatav tulemus4 Märkused

Panus

üldpindalass

e / SDF-i

(%)5

Poollooduslikud kooslused

Kuivad niidud

lubjarikkal mullal

(6210*)

KE – ei, LoD – I,

LoA – ei

• 11,4 ha / B

• 0,3 ha / C

• Elupaigatüübi

säilitamine 11,4 ha

• Elupaigatüübi

seisundi parendamine

0,3 ha

• Võsastumine

• Puudub HA ja

LoA kaitse-

eesmärkidest

• Hooldamine

11,4 ha

• Taastamine

ja seejärel

hooldamine

0,3 ha

• Lisada

kaitse-

eesmärgiks

• Heas seisus

elupaiku on säilinud

11,7 ha, sh 0,3 ha

taastatud

• SDF-i lisamine

11,7 ha. 2021.

a inventeeriti

6270* ja 0-

elupaiga

asemele.

• Hooldamine

vastavalt PLK

tegevuskavale.

• 0,39-0,23

/ 0,38

Liigirikkad

niidud lubjavaesel

mullal (6270*)

KE – jah, LoD – I,

LoA – jah

• 1,3 ha / B

• 0,8 ha / C

• Elupaigatüübi

säilitamine 1,3 ha

• Elupaigatüübi

seisundi parendamine

0,8 ha

• Võsastumine • Hooldamine

1,3 ha

• Taastamine

ja seejärel

hooldamine

0,8 ha

• Heas seisus

elupaiku on säilinud

2,1 ha, sh 0,8 ha

taastatud

• SDF-i

vähendamine

11,1 ha. 2021.

a inventeeriti

6210* elupaik

asemele.

• Hooldamine

vastavalt PLK

tegevuskavale.

• 0,07-0,04

/ 0,08

1 KE (jah/ei) – on või ei ole kaitstava ala kaitse-eesmärk;

LoD – loodusdirektiivi lisa number;

LoA (jah/ei) – on või ei ole loodusala kaitse-eesmärk; 2 Elupaigatüübi esinduslikkus: A – väga hea, B – hea, C – arvestatav, p – potentsiaalne 3 Kaitse eesmärk seatakse aastaks 2050 4 Oodatav tulemus seatakse aastaks 2050 ja tulemuslikkust hinnatakse iga 10 aasta tagant 5 2019. a loodusdirektiivi aruande andmete põhjal (https://nature-art17.eionet.europa.eu/article17/habitat/report/). Numbrid näitavad, milline on selle loodusala

elupaigatüüpide osakaal kogu Eesti elupaigatüüpide / kõikide SDF-i kantud elupaigatüüpide pindalast.

10

Kaitseväärtus1

Seisund2

(pindala/esind

uslikkus)

Kaitse eesmärk3 Mõjutegurid Meetmed Oodatav tulemus4 Märkused

Panus

üldpindalass

e / SDF-i

(%)5

Sinihelmikakoosl

used (6410)

KE – jah, LoD – I,

LoA – jah

• 0,1 ha / C • Elupaigatüübi

seisundi parendamine

0,1 ha

• Võsastumine • Taastamine

ja seejärel

hooldamine

0,1 ha

• Heas seisus

elupaiku on säilinud

0,1 ha, sh 0,1 ha

taastatud

• SDF-i

vähendamine

2,3 ha. 2021. a

inventeeriti

7230 ja 9080*

elupaik

asemele.

• Hooldamine

vastavalt PLK

tegevuskavale.

• 0,01-0,01

/ 0,01

Aas-rebasesaba ja

ürt-punanupuga

niidud (6510)

KE – ei, LoD – I,

LoA – ei

• 0,4 ha / B

• 1,7 ha / C

• Elupaigatüübi

säilitamine 0,4 ha

• Elupaigatüübi

seisundi parendamine

1,7 ha

• Võsastumine

• Puudub HA ja

LoA kaitse-

eesmärkidest

• Hooldamine

0,4 ha

• Taastamine

ja seejärel

hooldamine

1,7 ha

• Lisada

kaitse-

eesmärgiks

• Heas seisus

elupaiku on säilinud

2,1 ha, sh 1,7 ha

taastatud

• SDF-i lisamine

2,1 ha. 2021. a

inventeeriti

6270* ja 0-

elupaiga

asemele.

• Hooldamine

vastavalt PLK

tegevuskavale.

• 0,05 /

0,10

Puisniidud

(6530*)

KE – ei, LoD – I,

LoA – jah

• 2,4 ha / B • Elupaigatüübi

säilitamine 2,4 ha

• Võsastumine

• Metsastumine

• Puudub HA

kaitse-

eesmärkidest

• Hooldamine

2,4 ha

• Lisada

kaitse-

eesmärgiks

• Heas seisus

elupaiku on säilinud

2,4 ha

• SDF-i

suurendamine

0,4 ha. 2021. a

inventeeriti

varasemalt

inventeerimata

alale.

• Hooldamine

vastavalt PLK

tegevuskavale.

• 0,12-0,06

/ 0,12

11

Kaitseväärtus1

Seisund2

(pindala/esind

uslikkus)

Kaitse eesmärk3 Mõjutegurid Meetmed Oodatav tulemus4 Märkused

Panus

üldpindalass

e / SDF-i

(%)5

Liigirikkad

madalsood (7230)

KE – ei, LoD – I,

LoA – ei

• 1,4 ha / C • Elupaigatüübi

seisundi parendamine

1,4 ha

• Võsastumine

• Puudub HA ja

LoA kaitse-

eesmärkidest

• Taastamine

ja seejärel

hooldamine

1,4 ha

• Lisada

kaitse-

eesmärgiks

• Heas seisus

elupaiku on säilinud

1,4 ha, sh 1,4 ha

taastatud

• SDF-i lisamine

1,4 ha. 2021. a

inventeeriti

6410 elupaiga

asemele.

Asukohast

lähtuvalt võib

jätta ka

looduslikule

arengule, sest

elupaika

ümbritseb pea

tervenisti

9080* elupaik.

• Hooldamine

vastavalt PLK

tegevuskavale.

• 0,01 /

0,01

Puiskarjamaad

(9070)

KE – jah, LoD – I,

LoA – jah

• 2,8 ha / B

• 28,8 ha / C

• Elupaigatüübi

säilitamine 2,8 ha

• Elupaigatüübi

seisundi parendamine

28,8 ha

• Võsastumine

• Metsastumine

• Hooldamine

2,8 ha

• Taastamine

ja seejärel

hooldamine

28,8 ha

• Heas seisus

elupaiku on säilinud

31,6 ha, sh 28,8 ha

taastatud

• SDF-i

suurendamine

11,6 ha. 2021.

a inventeeriti

9020* ja

9080*

elupaiga

asemele ning

varasemalt

inventeerimata

alale.

• Hooldamine

vastavalt PLK

tegevuskavale.

• 1,05 /

1,49

Metsaelupaigatüübid

12

Kaitseväärtus1

Seisund2

(pindala/esind

uslikkus)

Kaitse eesmärk3 Mõjutegurid Meetmed Oodatav tulemus4 Märkused

Panus

üldpindalass

e / SDF-i

(%)5

Vanad laialehised

metsad (9020*)

KE – jah, LoD – I,

LoA – jah

• 3,7 ha / B • Elupaigatüübi

säilitamine 3,7 ha

• Metsaraie • Looduslikule

arengule

jätmine 3,7

ha

• Heas seisus

elupaiku on säilinud

3,7 ha

• SDF-i

vähendamine

6,8 ha. 2021. a

inventeeriti

9070 ja 9080*

elupaik

asemele.

• 0,05 /

0,05

Soostuvad ja soo-

lehtmetsad

(9080*)

KE – jah, LoD – I,

LoA – jah

• 7 ha / B

• 4,3 ha / C

• Elupaigatüübi

säilitamine 7 ha

• Elupaigatüübi

seisundi parendamine

4,3 ha

• Metsaraie

• Looduslikule

arengule

jätmine 11,3

ha

• Heas seisus

elupaiku on säilinud

11,3 ha

• SDF-i

suurendamine

2,3 ha. 2021. a

inventeeriti

9020* ja 9070

elupaiga

asemele ning

varasemalt

inventeerimata

alale.

• 0,03-0,03

/ 0,03

13

3. Kavandatavad kaitsekorralduslikud tegevused

Vajalike tegevuste tabelisse (tabel 2) on koondatud tööd, mis on vajalikud kaitse eesmärkide saavutamiseks, tabelit võidakse tulevikus täiendada.

Tabelis on tegevused jaotatud vastavalt tegevuse olulisusele järgmistesse prioriteetsusklassidesse:

1) esimene prioriteet – hädavajalik tegevus, milleta kaitse eesmärkide täitmine planeeritavas ajavahemikus on võimatu, see on kaitseväärtuste säilimisele ja toimiva ohuteguri kõrvaldamisele suunatud tegevus (taastamine, taasloomine); kaitsekorralduse

tulemuslikkuse hindamiseks vajalik tegevus (inventeerimine); 2) teine prioriteet – vajalik tegevus, mis on suunatud väärtuste taastamisele ja potentsiaalsete ohutegurite kõrvaldamisele; 3) kolmas prioriteet – soovituslik tegevus ehk tegevus, mis aitab kaudselt kaasa väärtuste säilimisele ja taastamisele ning ohutegurite

kõrvaldamisele (infotahvlid, külastustaristu).

Tabel 2. Vajalikud tegevused aastaks 2033.

Jrk Tegevuse nimetus Maht Tegevuse tüüp Korraldaja Prioriteet Ajagraafik

Hooldus, taastamine ja ohjamine

1 Kuivad niidud lubjarikkal

mullal taastamine 0,3 ha Koosluse taastamistöö KeA/MO I 2024

2 Kuivad niidud lubjarikkal

mullal hooldamine

11,4 ha Koosluse hooldustöö KeA/MO I Igal aastal

+ 0,3 ha

3 Liigirikkad niidud lubjavaesel

mullal taastamine 0,8 ha Koosluse taastamistöö KeA/MO I 2024

4 Liigirikkad niidud lubjavaesel

mullal hooldamine

1,3 ha Koosluse hooldustöö KeA/MO I Igal aastal

+ 0,8 ha

5 Sinihelmikakooslused

taastamine 0,1 ha Koosluse taastamistöö KeA/MO I 2024

6 Sinihelmikakooslused hooldamine

0,1 ha Koosluse hooldustöö KeA/MO I Igal aastal

7 Aas-rebasesaba ja ürt- punanupuga niidud taastamine

1,7 ha Koosluse taastamistöö KeA/MO I 2024

8 0,4 ha Koosluse hooldustöö KeA/MO I Igal aastal

14

Aas-rebasesaba ja ürt- punanupuga niidud hooldamine

+1,7 ha

9 Puisniitude hooldamine 2,4 ha Koosluse hooldustöö KeA/MO I Igal aastal

10 Liigirikkad madalsood taastamine

1,4 ha Koosluse taastamistöö KeA/MO I 2024

11 Liigirikkad madalsood hooldamine

1,4 ha Koosluse hooldustöö KeA/MO I Igal aastal

12 Puiskarjamaade taastamine 28,8 ha Koosluse taastamistöö KeA/MO I 2024

13 Puiskarjamaade hooldamine 2,8 ha

Koosluse hooldustöö KeA/MO I Igal aastal +28,8 ha

14 Soostuvad ja soo-lehtmetsad seisundi parendamine

4,3 ha Koosluse seisundi parendamine läbi

loodusliku arengu

KeA I 20506

Taristu, tehnika ja loomad

15 Hoiuala tähistamine 3 keskmist tähist

Kaitsealuste objektide tähistamine, tähiste hooldamine

RMK II 2024

16 Tähiste hooldamine 3 keskmist tähist

Kaitsealuste objektide tähistamine, tähiste hooldamine

RMK II Igal aastal (pärast rajamist)

Kavad, eeskirjad

17

Kaitsekorralduskava andmete

üle vaatamine ja vajadusel uuendamine

Tegevuskava KeA I 1 kord kümne aasta jooksul

18 Kaitsekorralduskava

tulemuslikkuse hindamine Tegevuskava KeA I

1 kord kümne

aasta jooksul

19 Kaitse-eesmärkide muutmine Kaitsekorra muutmine KeA/KliM I 2026

6 Oodatav tulemus seatakse aastaks 2050 ja tulemuslikkust hinnatakse iga 10 aasta tagant

15

3.1. Külastuskorraldus

Külastuskorralduse uuringut ei ole vaja teha. Ettevalmistatud külastustaristut LoA-l ei ole ja ei ole otstarbekas seda ka planeerida.

3.2. Koosluste hooldus- ja taastamistööd

2022. aastal 7 oli Kotlandi LoA-l hoolduses (maksti hooldustoetust) olevaid poollooduslikke

kooslusi 6,4 ha (joonis 3). Vajalik on hetkel majandamisest välja jäävate koosluste hooldusesse

võtmine.

Joonis 3. Kotlandi loodusalal 2022. aastal hoolduses olnud poollooduslikud kooslused (aluskaart:

Eesti Põhikaart, Maa-ameti WMS kaardirakendus, seisuga november 2023).

7 2022. a seis EELIS PLK_hooldatud_2022 kihilt

16

3.3. Hoiuala piiritähiste paigaldamine ja hooldus

Kotlandi hoiualale on vaja paigaldada 3 keskmise suurusega tähist tekstiga „Kotlandi hoiuala“

(joonis 4). Piiritähiste hooldus toimub jooksvalt vastavalt vajadusele. Tegevus kuulub II prioriteeti

ja seda korraldab RMK.

Joonis 4. Kotlandi hoiuala tähiste asukohaskeem (aluskaart: Eesti Põhikaart, Maa-ameti WMS

kaardirakendus, seisuga november 2023).

Kasutatud andmeallikad

Helm, A. (2019). Eesti pärandkooslused: loopealsed ja kadastikud. Ülevaade elurikkusest ja väärtustest ning juhend hooldamiseks ja taastamiseks.

Keskkonnaameti tellimusel koostatud juhendmaterjal. Tartu: Nordic Botanical OÜ.

Helm, A., Kalamees, R., Kukk, T., Mesipuu, M., & Roosaluste, E. (2010). Juhend loodusdirektiivi I lisa pool-looduslike elupaigatüüpide seisundi hindamiseks. Tartu: Pärandkoosluste Kaitse Ühing.

Keskkonnaamet. (2021). Pärandniitude tegevuskava.

Mesipuu, M. (2020). Aru- ja soostunud niitude hoolduskava. Tartu: Pärandkoosluste

Kaitse Ühing.

Paal, J. (2007). Loodusdirektiivi elupaigatüüpide käsiraamat. Tallinn: Auratrükk.

Pajula, R., & Ilomets, M. (2012). Juhend loodusdirektiivi I lisa soo-elupaigatüüpide

seisundi hindamiseks. Tallinn: MTÜ Eesti Märgalade Ühing.

Palo, A. (2018). Loodusdirektiivi metsaelupaikade inventeerimise juhend. Tartu.

Roosaluste, E. (2019). Puisniitude ja puiskarjamaade hoolduskava. Tartu.

„Vaade Küdema loodusalale“ Maa-ameti kaldaerofoto 2023

Keskkonnaamet 2023

Küdema loodusala

kaitsekorralduskava

KINNITATUD Keskkonnaameti 15.12.2023 korraldusega nr 1-3/23/669

2

Sisukord

1. Ala iseloomustus ....................................................................................................................... 4 1.1 Uuritus ja seire ....................................................................................................................... 7

2. Kaitseväärtused ja kaitse eesmärgid ........................................................................................ 9

3. Kavandatavad kaitsekorralduslikud tegevused ..................................................................... 11 3.1. Külastuskorraldus......................................................................................................... 13

3.2. Koosluste hooldus- ja taastamistööd .......................................................................... 13 3.3. Hoiuala piiritähiste paigaldamine ja hooldus............................................................. 14

Kasutatud andmeallikad .............................................................................................................. 15

3

Kasutatud lühendid, mõisted ja selgitused

MO – maaomanik

KE – kaitse-eeskiri

Kaitseväärtus – kaitse-eeskirjas nimetatud kaitstav loodusväärtus (kaitse-eesmärk)

Kaitse eesmärk – kaitseväärtuse soovitud seisund

KeA – Keskkonnaamet

KKK – kaitsekorralduskava

HA – hoiuala

LoD – loodusdirektiiv (käsitleb ohustatud elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku

kaitsepõhimõtteid)

LoA – loodusala (loodusdirektiivi I ja II lisas nimetatud elupaigatüüpide või liikide kaitseks asutatud

ala)

PLK – poollooduslik kooslus

RMK – Riigimetsa Majandamise Keskus

EELIS – Eesti Looduse Infosüsteem

SDF – Natura standardandmebaas

Säilitamine – olemasolevate väärtuste säilitamine (seisund ei muutu halvemaks, säilitamine ei tähenda

seda, et seisund peab jääma samaks) (looduslik areng)

Seisundi parendamine – arvestatava esinduslikkusega (C) elupaikade seisundi parendamine (kraavide

sulgemine, looduslikule arengule jätmine jms)

Taastamine – tegevused, mis on seotud olemasolevate, kuid halvenenud struktuuriga elupaikade

taastamisega (näiteks PLKd, sood)

4

1. Ala iseloomustus

Kaitstava ala nimi Küdema hoiuala

Loodusala nimi Küdema loodusala (EE0040430) (joonis 1)

Pindala 21,5 ha

Asukoht ja piirid https://register.keskkonnaportaal.ee/register/internationally-important-area/8953289, https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/link/hKZkuD-Z

Kaitsekord

„Hoiualade kaitse alla võtmine Saare maakonnas”

https://www.riigiteataja.ee/akt/131052023005?leiaKehtiv ja Looduskaitseseadus § 14, § 32 ja 33 https://www.riigiteataja.ee/akt/129062022007?leiaKehtiv

Koostaja nimi Gunnar Raun

Koostamise aasta 2023

Kaitsekorralduskava koostamise kord „Kaitsekorralduskava koostamise ja kinnitamise kord ning kaitsekorralduskava kinnitaja määramine” https://www.riigiteataja.ee/akt/104112022001

Küdema LoA ja HA kaitse-eesmärgiks on poollooduslikud kooslused, mille soodsa seisundi tagamiseks planeeritakse nende hooldamist.

Kaitsekorralduskava annab soovitused kaitstava ala valitsejale kaitse eesmärkide saavutamise parimatest viisidest, kuid ei loo õigusi ega kohustusi kolmandatele isikutele.

Küdema LoA KKK on koostatud tähtajatult. Kava vaadatakse üle ja uuendatakse põhjendatud juhtudel kaitseväärtuste kaitse tagamise

eesmärgil lähtuvalt tulemuslikkuse hindamise või uue inventuuri andmetest.

5

Joonis 1. Küdema loodusala paiknemine Saare maakonnas (aluskaart: Eesti Põhikaart, Maa-ameti WMS kaardirakendus seisuga

detsember 2023).

6

Joonis 2. Küdema loodusalal inventeeritud (2016. ja 2017. a) elupaigatüüpide paiknemine (aluskaart: Eesti Põhikaart, Maa-ameti WMS

kaardirakendus seisuga detsember 2023).

7

1.1 Uuritus ja seire

Inventuurid ja uuringud

Inventuuri andmetel leidub alal järgmine rahvusvahelise tähtsusega elupaigatüüp: kuivad niidud

lubjarikkal mullal (6210*) (joonis 2). Tabelis 1 toodud eesmärkide seisundid on määratud 2016.

ja 2017. aasta inventuuride andmete põhjal, mida 2020. aastal osaliselt korrigeeriti. Esmane

elupaikade inventuur toimus alal 1999. aastal. Inventeerijateks olid Mari Reitalu ja Tõnu Talvi.

Teine elupaikade inventuur toimus alal aastal 2016. Inventeerijateks oli Pille Mänd ja Oliver

Parrest. Kolmas elupaikade inventuur toimus alal aastal 2017. Inventeerijaks oli Piret Sepp. KKK

koostamisel on kasutatud EELIS-e PLK kihil olevate elupaigatüüpide andmeid.

Alal läbi viidud inventuurid tuginevad inventeerimise juhenditele, mis on kättesaadavad

Kliimaministeeriumi kodulehel (välja toodud ka kasutatud andmeallikate all).

Riiklik seire

Riikliku seire raames Küdema LoA ja HA kaitseväärtustega seotud seiret ei toimu.

Inventuuride ja uuringute vajadus

Vajalik on alal läbi viia elupaigatüüpide inventuur 1,3 ha suurusel inventeerimata alal LoA

põhjaosas, selgitamaks välja, kas metsastunud alal on otstarbekas niidukoosluse taastamine

(joonis 3).

8

Joonis 3. Elupaigatüüpide inventuur Küdema LoA-l (aluskaart: Eesti Põhikaart, Maa-ameti WMS

kaardirakendus, seisuga detsember 2023).

9

2. Kaitseväärtused ja kaitse eesmärgid

Loodusala looduskaitselised väärtused on Euroopa Liidu Loodusdirektiivi I lisasse kantud kooslused. Valdav osa loodusalast on kaetud erinevate poollooduslike kooslustega. Tabelis 1 võetakse kokku Küdema loodusala kaitseväärtuste hoidmisega seotud kaitse eesmärgid,

soodsa looduskaitselise seisundi saavutamist või hoidmist mõjutavad tegurid ning nende ärahoidmiseks või leevendamiseks ettenähtavad meetmed ning kaitsetegevuse oodatavad tulemused kaitsekorralduskava perspektiivis. Koosluste, liikide, kasvukohtade või elupaikade

soodsa seisundi saavutamise või hoidmise tarvis seatavad (hooldamise ja taastamise) meetmed on seatud vastavalt elupaigatüüpidele koostatud hoolduskavadele ja liikide kaitse tegevuskavadele, kui ei ole tabelis märgitud teisiti. Kavad on leitavad Keskkonnaameti kodulehel ja viited on lisatud kasutatud andmeallikate nimekirja.

10

Tabel 1. Küdema loodusala kaitseväärtuste koondtabel (kooslused).

Kaitseväärtus1

Seisund2

(pindala/esind

uslikkus)

Kaitse eesmärk3 Mõjutegurid Meetmed Oodatav tulemus4 Märkused

Panus

üldpindalass

e / SDF-i

(%)5

Poollooduslikud kooslused

Kuivad niidud

lubjarikkal mullal

(6210*)

KE – jah, LoD – I,

LoA – jah

• 19,4 ha / B • Elupaigatüübi

säilitamine 19,4 ha

• Võsastumine • Hooldamine

19,4 ha

• Heas seisus

elupaiku on säilinud

19,4 ha

• SDF-i

suurendamine

0,7 ha. 2017. a

inventeeriti

varasemalt

inventeerimata

alale.

• Hooldamine

vastavalt PLK

tegevuskavale.

• 0,65-0,39

/ 0,63

1 KE (jah/ei) – on või ei ole kaitstava ala kaitse-eesmärk;

LoD – loodusdirektiivi lisa number;

LoA (jah/ei) – on või ei ole loodusala kaitse-eesmärk;. 2 Elupaigatüübi esinduslikkus: A – väga hea, B – hea, C – arvestatav, p – potentsiaalne 3 Kaitse eesmärk seatakse aastaks 2050 4 Oodatav tulemus seatakse aastaks 2050 ja tulemuslikkust hinnatakse iga 10 aasta tagant 5 2019. a loodusdirektiivi aruande andmete põhjal (https://nature-art17.eionet.europa.eu/article17/habitat/report/). Numbrid näitavad, milline on selle loodusala

elupaigatüüpide osakaal kogu Eesti elupaigatüüpide / kõikide SDF-i kantud elupaigatüüpide pindalast.

11

3. Kavandatavad kaitsekorralduslikud tegevused

Vajalike tegevuste tabelisse (tabel 2) on koondatud tööd, mis on vajalikud kaitse eesmärkide saavutamiseks, tabelit võidakse tulevikus täiendada.

Tabelis on tegevused jaotatud vastavalt tegevuse olulisusele järgmistesse prioriteetsusklassidesse:

1) esimene prioriteet – hädavajalik tegevus, milleta kaitse eesmärkide täitmine planeeritavas ajavahemikus on võimatu, see on kaitseväärtuste säilimisele ja toimiva ohuteguri kõrvaldamisele suunatud tegevus (taastamine, taasloomine); kaitsekorralduse

tulemuslikkuse hindamiseks vajalik tegevus (inventeerimine); 2) teine prioriteet – vajalik tegevus, mis on suunatud väärtuste taastamisele ja potentsiaalsete ohutegurite kõrvaldamisele; 3) kolmas prioriteet – soovituslik tegevus ehk tegevus, mis aitab kaudselt kaasa väärtuste säilimisele ja taastamisele ning ohutegurite

kõrvaldamisele (infotahvlid, külastustaristu).

Tabel 2. Vajalikud tegevused aastaks 2033.

Jrk Tegevuse nimetus Maht Tegevuse tüüp Korraldaja Prioriteet Ajagraafik

Inventuurid, seired, uuringud

1 Elupaigatüüpide inventuur 1,3 ha Inventuur KeA I 2024

Hooldus, taastamine ja ohjamine

2 Kuivad niidud lubjarikkal mullal hooldamine

19,4 ha Koosluse hooldustöö KeA/MO I Igal aastal

Taristu, tehnika ja loomad

3 Hoiuala tähistamine 2 keskmist tähist

Kaitsealuste objektide tähistamine, tähiste

hooldamine

RMK II 2024

4 Tähiste hooldamine 2 keskmist tähist

Kaitsealuste objektide tähistamine, tähiste hooldamine

RMK II Igal aastal (pärast rajamist)

Kavad, eeskirjad

5 Kaitsekorralduskava andmete üle vaatamine ja vajadusel uuendamine

Tegevuskava KeA I 1 kord kümne aasta jooksul

12

6 Kaitsekorralduskava tulemuslikkuse hindamine

Tegevuskava KeA I 1 kord kümne aasta jooksul

7 Kaitse-eesmärkide muutmine6 Kaitsekorra muutmine KeA/KliM I 2026

6 Sisuks ainult SDF-i pindala suurendamine 6210* osas. HA ja LoA piire ja kaitstavaid elupaigatüüpe muuta ei ole vaja.

13

3.1. Külastuskorraldus

Külastuskorralduse uuringut ei ole vaja teha. Ettevalmistatud külastustaristut LoA-l ei ole ja ei ole otstarbekas seda ka planeerida.

3.2. Koosluste hooldus- ja taastamistööd

2022. aastal 7 oli Küdema LoA-l hoolduses (maksti hooldustoetust) olevaid poollooduslikke

kooslusi 18,3 ha (joonis 4). Vajalik on hetkel majandamisest välja jäävate koosluste hooldusesse

võtmine.

Joonis 4. Küdema loodusalal 2022. aastal hoolduses olnud poollooduslikud kooslused (aluskaart:

Eesti Põhikaart, Maa-ameti WMS kaardirakendus, seisuga detsember 2023).

7 2022. a seis EELIS PLK_hooldatud_2022 kihilt

14

3.3. Hoiuala piiritähiste paigaldamine ja hooldus

Küdema hoiualale on vaja paigaldada 2 keskmise suurusega tähist tekstiga „Küdema hoiuala“

(joonis 5). Piiritähiste hooldus toimub jooksvalt vastavalt vajadusele. Tegevus kuulub II prioriteeti

ja seda korraldab RMK.

Joonis 5. Küdema hoiuala tähiste asukohaskeem (aluskaart: Eesti Põhikaart, Maa-ameti WMS

kaardirakendus, seisuga detsember 2023).

Kasutatud andmeallikad

Helm, A., Kalamees, R., Kukk, T., Mesipuu, M., & Roosaluste, E. (2010). Juhend loodusdirektiivi I lisa pool-looduslike elupaigatüüpide seisundi hindamiseks.

Tartu: Pärandkoosluste Kaitse Ühing.

Keskkonnaamet. (2021). Pärandniitude tegevuskava.

Mesipuu, M. (2020). Aru- ja soostunud niitude hoolduskava. Tartu: Pärandkoosluste Kaitse Ühing.

Paal, J. (2007). Loodusdirektiivi elupaigatüüpide käsiraamat. Tallinn: Auratrükk.

„Vaade Laasi loodusalale“ Maa-ameti kaldaerofoto 2023.

Keskkonnaamet 2023

Laasi loodusala

kaitsekorralduskava

KINNITATUD Keskkonnaameti 15.12.2023 korraldusega nr 1-3/23/669

2

Sisukord

1. Ala iseloomustus ....................................................................................................................... 4 1.1 Uuritus ja seire ....................................................................................................................... 7

2. Kaitseväärtused ja kaitse eesmärgid ........................................................................................ 8

3. Kavandatavad kaitsekorralduslikud tegevused ..................................................................... 10 3.1. Külastuskorraldus......................................................................................................... 12

3.2. Koosluste hooldus- ja taastamistööd .......................................................................... 12 3.3. Hoiuala piiritähiste hooldamine .................................................................................. 13

Kasutatud andmeallikad .............................................................................................................. 14

3

Kasutatud lühendid, mõisted ja selgitused

MO – maaomanik

KE – kaitse-eeskiri

Kaitseväärtus – kaitse-eeskirjas nimetatud kaitstav loodusväärtus (kaitse-eesmärk)

Kaitse eesmärk – kaitseväärtuse soovitud seisund

KeA – Keskkonnaamet

KKK – kaitsekorralduskava

HA – hoiuala

LoD – loodusdirektiiv (käsitleb ohustatud elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku

kaitsepõhimõtteid)

LoA – loodusala (loodusdirektiivi I ja II lisas nimetatud elupaigatüüpide või liikide kaitseks asutatud

ala)

PLK – poollooduslik kooslus

RMK – Riigimetsa Majandamise Keskus

EELIS – Eesti Looduse Infosüsteem

SDF – Natura standardandmebaas

Säilitamine – olemasolevate väärtuste säilitamine (seisund ei muutu halvemaks, säilitamine ei tähenda

seda, et seisund peab jääma samaks) (looduslik areng)

Seisundi parendamine – arvestatava esinduslikkusega (C) elupaikade seisundi parendamine (kraavide

sulgemine, looduslikule arengule jätmine jms)

Taastamine – tegevused, mis on seotud olemasolevate, kuid halvenenud struktuuriga elupaikade

taastamisega (näiteks PLKd, sood)

4

1. Ala iseloomustus

Kaitstava ala nimi Laasi hoiuala

Loodusala nimi Laasi loodusala (EE0040498) (joonis 1)

Pindala 8,8 ha

Asukoht ja piirid https://register.keskkonnaportaal.ee/register/internationally-important-area/9028189, https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/link/EyAFY9a9,

Kaitsekord

„Hoiualade kaitse alla võtmine Saare maakonnas”

https://www.riigiteataja.ee/akt/131052023005?leiaKehtiv ja Looduskaitseseadus § 14, § 32 ja 33 https://www.riigiteataja.ee/akt/129062022007?leiaKehtiv

Koostaja nimi Gunnar Raun

Koostamise aasta 2023

Kaitsekorralduskava koostamise kord „Kaitsekorralduskava koostamise ja kinnitamise kord ning kaitsekorralduskava kinnitaja määramine” https://www.riigiteataja.ee/akt/104112022001

Laasi LoA ja HA kaitse-eesmärgiks on poollooduslikud kooslused, mille soodsa seisundi tagamiseks planeeritakse nende hooldamist.

Kaitsekorralduskava annab soovitused kaitstava ala valitsejale kaitse eesmärkide saavutamise parimatest viisidest, kuid ei loo õigusi ega kohustusi kolmandatele isikutele.

Laasi LoA KKK on koostatud tähtajatult. Kava vaadatakse üle ja uuendatakse põhjendatud juhtudel kaitseväärtuste kaitse tagamise

eesmärgil lähtuvalt tulemuslikkuse hindamise või uue inventuuri andmetest.

5

Joonis 1. Laasi loodusala paiknemine Saare maakonnas (aluskaart: Eesti Põhikaart, Maa-ameti WMS kaardirakendus seisuga

detsember 2023).

6

Joonis 2. Laasi loodusalal inventeeritud (2015. a) elupaigatüüpide paiknemine (aluskaart: Eesti Põhikaart, Maa-ameti WMS

kaardirakendus seisuga detsember 2023).

7

1.1 Uuritus ja seire

Inventuurid ja uuringud

Inventuuri andmetel leiduvad alal järgmised rahvusvahelise tähtsusega elupaigatüübid: lood

(alvarid) (6280*) ja puiskarjamaad (9070) (joonis 2). Tabelis 1 toodud eesmärkide seisundid on

määratud 2015. aasta inventuuride andmete põhjal. Esmane elupaikade inventuur toimus alal 2001.

aastal. Inventeerijateks olid Toomas Kukk ja Kaupo Kohv. Teine elupaikade inventuur toimus alal

aastal 2015. Inventeerijaks oli Meeli Mesipuu. Elupaik kuivad niidud lubjarikkal mullal (6210*)

tuleb eemaldada HA kaitse-eesmärkidest, sest selle asemele on inventeeritud lood (alvarid)

(6280*). KKK koostamisel on kasutatud EELIS-e PLK kihil olevate elupaigatüüpide andmeid.

Alal läbi viidud inventuurid tuginevad inventeerimise juhenditele, mis on kättesaadavad

Kliimaministeeriumi kodulehel (välja toodud ka kasutatud andmeallikate all).

Riiklik seire

Riikliku seire raames Laasi LoA ja HA kaitseväärtustega seotud seiret ei toimu.

Inventuuride ja uuringute vajadus

Vajalik on täpsustada loopealse seisundihinnangut (ID -1082308242) (5,4 ha), sest esinduslikkuse

hinnang on määramata.

8

2. Kaitseväärtused ja kaitse eesmärgid

Loodusala looduskaitselised väärtused on Euroopa Liidu Loodusdirektiivi I lisasse kantud kooslused. Valdav osa loodusalast on kaetud erinevate poollooduslike kooslustega. Tabelis 1 võetakse kokku Laasi loodusala kaitseväärtuste hoidmisega seotud kaitse eesmärgid,

soodsa looduskaitselise seisundi saavutamist või hoidmist mõjutavad tegurid ning nende ärahoidmiseks või leevendamiseks ettenähtavad meetmed ning kaitsetegevuse oodatavad tulemused kaitsekorralduskava perspektiivis. Koosluste, liikide, kasvukohtade või elupaikade

soodsa seisundi saavutamise või hoidmise tarvis seatavad (hooldamise ja taastamise) meetmed on seatud vastavalt elupaigatüüpidele koostatud hoolduskavadele ja liikide kaitse tegevuskavadele, kui ei ole tabelis märgitud teisiti. Kavad on leitavad Keskkonnaameti kodulehel ja viited on lisatud kasutatud andmeallikate nimekirja.

9

Tabel 1. Laasi loodusala kaitseväärtuste koondtabel (kooslused).

Kaitseväärtus1

Seisund2

(pindala/esind

uslikkus)

Kaitse eesmärk3 Mõjutegurid Meetmed Oodatav tulemus4 Märkused

Panus

üldpindalass

e / SDF-i

(%)5

Poollooduslikud kooslused

Kuivad niidud

lubjarikkal mullal

(6210*)

KE – jah, LoD – I,

LoA – ei

• 0 ha • Puudub • Eemaldada

HA kaitse

eesmärkide

hulgast

• Tegemist

valemäärangu

ga. 2015. a

inventeeriti

6280*

asemele.

Lood (alvarid)

(6280*)

KE – jah, LoD – I,

LoA – jah

• 5,4 ha /

teadmata

seisundiga

• Andmete

täpsustamine 5,4 ha

• Võsastumine

• Info

puudumine

• Hooldamine

5,4 ha

• Inventuur

5,4 ha

• Heas seisus

elupaiku on säilinud

5,4 ha, sh andmed

on täpsustatud 5,4

ha.

• SDF-i

suurendamine

0,1 ha. 2015. a

korrektuur.

• Hooldamine

vastavalt PLK

tegevuskavale.

• 0,05 /

0,06

Puiskarjamaad

(9070)

KE – jah, LoD – I,

LoA – jah

• 0,2 ha / B

• 3 ha / C

• Elupaigatüübi

säilitamine 0,2 ha

• Elupaigatüübi

seisundi parendamine

3 ha

• Võsastumine

• Metsastumine

• Hooldamine

0,2 ha

• Taastamine

ja seejärel

hooldamine

3 ha

• Heas seisus

elupaiku on säilinud

3,2 ha, sh 3 ha

taastatud.

• SDF ei muutu

• Hooldamine

vastavalt PLK

tegevuskavale.

• 0,11 /

0,15

1 KE (jah/ei) – on või ei ole kaitstava ala kaitse-eesmärk;

LoD – loodusdirektiivi lisa number;

LoA (jah/ei) – on või ei ole loodusala kaitse-eesmärk; 2 Elupaigatüübi esinduslikkus: A – väga hea, B – hea, C – arvestatav, p – potentsiaalne 3 Kaitse eesmärk seatakse aastaks 2050 4 Oodatav tulemus seatakse aastaks 2050 ja tulemuslikkust hinnatakse iga 10 aasta tagant 5 2019. a loodusdirektiivi aruande andmete põhjal (https://nature-art17.eionet.europa.eu/article17/habitat/report/). Numbrid näitavad, milline on selle loodusala

elupaigatüüpide osakaal kogu Eesti elupaigatüüpide / kõikide SDF-i kantud elupaigatüüpide pindalast.

10

3. Kavandatavad kaitsekorralduslikud tegevused

Vajalike tegevuste tabelisse (tabel 2) on koondatud tööd, mis on vajalikud kaitse eesmärkide saavutamiseks, tabelit võidakse tulevikus täiendada.

Tabelis on tegevused jaotatud vastavalt tegevuse olulisusele järgmistesse prioriteetsusklassidesse:

1) esimene prioriteet – hädavajalik tegevus, milleta kaitse eesmärkide täitmine planeeritavas ajavahemikus on võimatu, see on kaitseväärtuste säilimisele ja toimiva ohuteguri kõrvaldamisele suunatud tegevus (taastamine, taasloomine); kaitsekorralduse

tulemuslikkuse hindamiseks vajalik tegevus (inventeerimine); 2) teine prioriteet – vajalik tegevus, mis on suunatud väärtuste taastamisele ja potentsiaalsete ohutegurite kõrvaldamisele; 3) kolmas prioriteet – soovituslik tegevus ehk tegevus, mis aitab kaudselt kaasa väärtuste säilimisele ja taastamisele ning ohutegurite

kõrvaldamisele (infotahvlid, külastustaristu).

Tabel 2. Vajalikud tegevused aastaks 2033.

Jrk Tegevuse nimetus Maht Tegevuse tüüp Korraldaja Prioriteet Ajagraafik

Inventuurid, seired, uuringud

1 Elupaigatüüpide andmete

täpsustamine 5,4 ha Inventuur KeA I 20246

Hooldus, taastamine ja ohjamine

2 Lood (alvarid) hooldamine 5,4 ha Koosluse hooldustöö KeA//MO I Igal aastal

3 Puiskarjamaade taastamine 3 ha Koosluse taastamistöö KeA//MO I 2024

4 Puiskarjamaade hooldamine 0,2 ha

Koosluse hooldustöö KeA/MO I Igal aastal + 3 ha

Taristu, tehnika ja loomad

5 Hoiuala tähiste hooldamine 2 keskmist

tähist

Kaitsealuste objektide

tähistamine, tähiste hooldamine

RMK II Igal aastal

Kavad, eeskirjad

6 Elupaigatüüpide andmed peavad olema täpsustunud aastaks 2030

11

6 Kaitsekorralduskava andmete üle vaatamine ja vajadusel uuendamine

Tegevuskava KeA I 1 kord kümne aasta jooksul

7 Kaitsekorralduskava tulemuslikkuse hindamine

Tegevuskava KeA I 1 kord kümne aasta jooksul

8 Kaitse-eesmärkide muutmine Kaitsekorra muutmine KeA/KliM I 2026

12

3.1. Külastuskorraldus

Külastuskorralduse uuringut ei ole vaja teha. Ettevalmistatud külastustaristut LoA-l ei ole ja ei ole otstarbekas seda ka planeerida.

3.2. Koosluste hooldus- ja taastamistööd

2022. aastal7 oli Laasi LoA-l hoolduses (maksti hooldustoetust) olevaid poollooduslikke kooslusi

8,4 ha (joonis 3). Vajalik on hetkel majandamisest välja jäävate koosluste hooldusesse võtmine.

Joonis 3. Laasi loodusalal 2022. aastal hoolduses olnud poollooduslikud kooslused (aluskaart:

Eesti Põhikaart, Maa-ameti WMS kaardirakendus, seisuga detsember 2023).

7 2022. a seis EELIS PLK_hooldatud_2022 kihilt

13

3.3. Hoiuala piiritähiste hooldamine

Laasi hoiualale on paigaldatud 2012. aastal kaks keskmise suurusega tähist (joonis 4). Piiritähiste

hooldus toimub jooksvalt vastavalt vajadusele. Tegevus kuulub II prioriteeti ja seda korraldab

RMK.

Joonis 4. Laasi hoiuala tähiste asukohaskeem (aluskaart: Eesti Põhikaart, Maa-ameti WMS

kaardirakendus, seisuga detsember 2023).

Kasutatud andmeallikad

Helm, A. (2019). Eesti pärandkooslused: loopealsed ja kadastikud. Ülevaade elurikkusest ja väärtustest ning juhend hooldamiseks ja taastamiseks.

Keskkonnaameti tellimusel koostatud juhendmaterjal. Tartu: Nordic Botanical OÜ.

Helm, A., Kalamees, R., Kukk, T., Mesipuu, M., & Roosaluste, E. (2010). Juhend loodusdirektiivi I lisa pool-looduslike elupaigatüüpide seisundi hindamiseks. Tartu: Pärandkoosluste Kaitse Ühing.

Keskkonnaamet. (2021). Pärandniitude tegevuskava.

Paal, J. (2007). Loodusdirektiivi elupaigatüüpide käsiraamat. Tallinn: Auratrükk.

Roosaluste, E. (2019). Puisniitude ja puiskarjamaade hoolduskava. Tartu.

„Vaade Laidunina kadastikule“ Gunnar Raun.

Keskkonnaamet 2023

Laidunina loodusala

kaitsekorralduskava

KINNITATUD Keskkonnaameti 15.12.2023 korraldusega nr 1-3/23/669

2

Sisukord

1. Ala iseloomustus ....................................................................................................................... 4 1.1 Uuritus ja seire ....................................................................................................................... 7

2. Kaitseväärtused ja kaitse eesmärgid ........................................................................................ 9

3. Kavandatavad kaitsekorralduslikud tegevused ..................................................................... 16 3.1. Külastuskorraldus......................................................................................................... 19

3.2. Koosluste hooldus- ja taastamistööd .......................................................................... 19 3.3. Hoiuala piiritähiste paigaldamine ja hooldus............................................................. 20

Kasutatud andmeallikad .............................................................................................................. 21

3

Kasutatud lühendid, mõisted ja selgitused

MO – maaomanik

KE – kaitse-eeskiri

Kaitseväärtus – kaitse-eeskirjas nimetatud kaitstav loodusväärtus (kaitse-eesmärk)

Kaitse eesmärk – kaitseväärtuse soovitud seisund

KeA – Keskkonnaamet

KKK – kaitsekorralduskava

KOV – kohalik omavalitsus

LKS - looduskaitseseadus

HA – hoiuala

LoD – loodusdirektiiv (käsitleb ohustatud elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku

kaitsepõhimõtteid)

LiD – linnudirektiiv (sätestab liikmesriikide õigused ja kohustused loodusliku linnustiku kaitseks ja

kasutamiseks)

LoA – loodusala (loodusdirektiivi I ja II lisas nimetatud elupaigatüüpide või liikide kaitseks asutatud

ala)

LiA – linnuala (linnudirektiivi I lisas nimetatud linnuliikide ja I lisast puuduvate rändlinnuliikide

elupaikade kaitseks asutatud ala)

PLK – poollooduslik kooslus

RMK – Riigimetsa Majandamise Keskus

EELIS – Eesti Looduse Infosüsteem

SDF – Natura standardandmebaas

Säilitamine – olemasolevate väärtuste säilitamine (seisund ei muutu halvemaks, säilitamine ei tähenda

seda, et seisund peab jääma samaks) (looduslik areng)

Seisundi parendamine – arvestatava esinduslikkusega (C) elupaikade seisundi parendamine (kraavide

sulgemine, looduslikule arengule jätmine jms)

Taastamine – tegevused, mis on seotud olemasolevate, kuid halvenenud struktuuriga elupaikade

taastamisega (näiteks PLKd, sood)

4

1. Ala iseloomustus

Kaitstava ala nimi Laidunina hoiuala

Loodusala nimi Laidunina loodusala (EE0040436) (joonis 1)

Linnuala nimi Kura kurgu linnuala (EE0040434)

Pindala 95 ha

Asukoht ja piirid https://register.keskkonnaportaal.ee/register/internationally-important-area/8953294, https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/link/czyLCE

Kaitsekord

„Hoiualade kaitse alla võtmine Saare maakonnas”

https://www.riigiteataja.ee/akt/131052023005?leiaKehtiv ja Looduskaitseseadus § 14, § 32 ja 33 https://www.riigiteataja.ee/akt/129062022007?leiaKehtiv

Koostaja nimi Gunnar Raun

Koostamise aasta 2023

Kaitsekorralduskava koostamise kord „Kaitsekorralduskava koostamise ja kinnitamise kord ning kaitsekorralduskava kinnitaja

määramine” https://www.riigiteataja.ee/akt/104112022001

Laidunina LoA ja HA kaitse-eesmärgiks on pea kogu alal PLK elupaigad ja peamiseks tegevuseks on PLK elupaikade hooldamine.

Kaitsekorralduskava annab soovitused kaitstava ala valitsejale kaitse eesmärkide saavutamise parimatest viisidest, kuid ei loo õigusi ega kohustusi kolmandatele isikutele.

Laidunina LoA KKK on koostatud tähtajatult. Kava vaadatakse üle ja uuendatakse põhjendatud juhtudel kaitseväärtuste kaitse tagamise eesmärgil lähtuvalt tulemuslikkuse hindamise või uue inventuuri andmetest.

5

Joonis 1. Laidunina loodusala paiknemine Saare maakonnas (aluskaart: Eesti Põhikaart, Maa-ameti WMS kaardirakendus seisuga

november 2023).

6

Joonis 2. Laidunina loodusalal inventeeritud (2001., 2009., 2010., 2013., 2014. ja 2020. a) elupaigatüüpide paiknemine (aluskaart: Eesti

Põhikaart, Maa-ameti WMS kaardirakendus seisuga november 2023).

7

1.1 Uuritus ja seire

Inventuurid ja uuringud

Inventuuri andmetel leiduvad alal järgmised rahvusvahelise tähtsusega elupaigatüübid:

rannaniidud (1630*), karstijärved ja -järvikud (3180*), kuivad nõmmed (4030), kadastikud (5130),

kuivad niidud lubjarikkal mullal (6210*), liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (6270*), lood

(alvarid) (6280*), sinihelmikakooslused (6410), niiskuslembesed kõrgrohustud (6430), aas-

rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud (6510), liigirikkad madalsood (7230) ning puiskarjamaad

(9070) (joonis 2). Tabelis 1 toodud eesmärkide seisundid on määratud 2001., 2009., 2010., 2013.,

2014. ja 2020. aasta inventuuride andmete põhjal. Esmane elupaikade inventuur toimus alal 1999.

aastal. Inventeerujateks olid Toomas Kukk ja Tõnu Feldmann Pärandkoosluste Kaitseühingust.

2001. aastal inventeerisid alal elupaiku Pärandkoosluste Kaitseühingust Toomas Kukk ja Eerik

Leibak. 2009. aastal inventeerisid alal elupaiku Tõnu Ploompuu ja Meeli Mesipuu. 2010., 2013.,

2014. ja 2020. aastal inventeeris alal elupaiku Meeli Mesipuu. 2019. aastal inventeeris Mari

Reitalu ja Sirje Azarov ala põhjaosas uuesti liigirikka madalsoo, kuid neid andmeid KKK

koostamisel piiritlemise ebakorrektsusest lähtuvalt ei kasutatud. LoA ja HA kaitse-eesmärgiks

olevaid esmaseid rannavalle (1210) alal põhielupaigatüübina inventeeritud ei ole, vaid on märgitud

rannaniidule kaasnevaks elupaigaks. Natura standardandmebaasis on esmaste rannavallide pindala

0 ha. Tegemist on pidevas muutumises oleva elupaigaga ja vajalik on teha uus inventuur. KKK-

ga ei tehta ettepanekut elupaik kaitse-eesmärkidest välja arvata. 2010. aastal Meeli Mesipuu

inventeeritud elupaik kuivad nõmmed (4030) (1,9 ha) on valemäärang ja seetõttu ei tehta KKK-ga

ka ettepanekut elupaik ala kaitse-eesmärgiks arvata. Ala tuleb uuesti inventeerida. Eeldatavalt

vastab see elupaigatüübile 6270*. 2014. aastal Meeli Mesipuu inventeeritud elupaik

niiskuslembesed kõrgrohustud (6430) (0,3 ha) tuleb lisada ala kaitse-eesmärgiks. 2014. aastal

Meeli Mesipuu inventeeritud elupaik aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud (6510) (0,9) tuleb

lisada ala kaitse-eesmärgiks.

EELIS-e II kaitsekategooria kaitsealuste taimeliikide kihi alusel on Laidunina HA kaitse-

eesmärgiks olevat lamavat ristikut (Trifolium campestre) LoA erinevates kasvukohtades viimati

seiranud 2008. aastal Toomas Kukk ja Mari Reitalu ning 2019. aastal Elle Roosaluste ja Tiina

Orav.

EELIS-e II kaitsekategooria kaitsealuste taimeliikide kihi alusel on Laidunina HA kaitse-

eesmärgiks olevat nurmlauku (Allium vineale) LoA erinevates kasvukohtades viimati seiranud

2008. aastal Toomas Kukk ja 2017. aastal Maarja Nõmm.

EELIS-e II kaitsekategooria kaitsealuste taimeliikide kihi alusel on Laidunina HA kaitse-

eesmärgiks olevat väikeseõiest hiirehernest (Vicia lathyroides) viimati seiranud 2009. aastal Tõnu

Ploompuu ning 2013. ja 2021. aastal Oliver Parrest.

8

Alal läbi viidud inventuurid tuginevad inventeerimise juhenditele, mis on kättesaadavad

Kliimaministeeriumi kodulehel (välja toodud ka kasutatud andmeallikate all).

Riiklik seire.

Riikliku seire raames Laidunina LoA ja HA kaitseväärtustega seotud seiret ei toimu. Kura kurgu

LiA osas toimub Kura kurgu HA kaitseväärtustega seotud riiklik seire – kesktalvine

veelinnuloendus (seirejaam (SJB0693000)).

Inventuuride ja uuringute vajadus

Vajalik on alal läbi viia elupaigatüüpide inventuur kogu LoA-l, sest suurel alal inventuuri

andmestik puudub või on vananenud ning ainult osalise elupaigatüüpide inventuuri tegemine ei

ole otstarbeks.

9

2. Kaitseväärtused ja kaitse eesmärgid

Loodusala looduskaitselised väärtused on Euroopa Liidu Loodusdirektiivi I lisasse kantud kooslused. Valdav osa loodusalast on kaetud erinevate poollooduslike kooslustega. Tabelis 1 võetakse kokku Laidunina loodusala kaitseväärtuste hoidmisega seotud kaitse

eesmärgid, soodsa looduskaitselise seisundi saavutamist või hoidmist mõjutavad tegurid ning nende ärahoidmiseks või leevendamiseks ettenähtavad meetmed ning kaitsetegevuse oodatavad tulemused kaitsekorralduskava perspektiivis. Koosluste, liikide, kasvukohtade või

elupaikade soodsa seisundi saavutamise või hoidmise tarvis seatavad (hooldamise ja taastamise) meetmed on seatud vastavalt elupaigatüüpidele koostatud hoolduskavadele ja liikide kaitse tegevuskavadele, kui ei ole tabelis märgitud teisiti. Kavad on leitavad Keskkonnaameti kodulehel ja viited on lisatud kasutatud andmeallikate nimekirja.

10

Tabel 1. Laidunina loodusala kaitseväärtuste koondtabel (kooslused).

Kaitseväärtus1

Seisund2

(pindala/esind

uslikkus)

Kaitse eesmärk3 Mõjutegurid Meetmed Oodatav tulemus4 Märkused

Panus

üldpindalass

e / SDF-i

(%)5

Rannikuelupaigatüübid

Esmased

rannavallid (1210)

KE – jah, LoD – I,

LoA – jah

• 0 ha / C • Puudub • Info

puudumine

• Inventuur • Andmed on

täpsustatud

• SDF 0 ha.

Inventuuri

andmetes 1630*

kaasnev

elupaigatüüp.

• Puudub

Järveelupaigatüübid

Karstijärved ja -

järvikud (3180*)

KE – jah, LoD – I,

LoA – jah

• 0,6 ha / C • Elupaigatüübi

seisundi säilitamine

0,6 ha

• Looduslikule

arengule

jätmine 0,6

ha

• Rahuldavas

seisus elupaiku

on säilinud 0,6

ha

• SDF ei muutu.

Loodusliku

arenguga C

esinduslikkus B

esinduslikkuseks

ei kujune.

• 0,32/

0,42

Poollooduslikud kooslused

1 LKS – kaitsekategooria looduskaitseseaduse alusel;

KE (jah/ei) – on või ei ole kaitstava ala kaitse-eesmärk;

LoD – loodusdirektiivi lisa number;

LoA (jah/ei) – on või ei ole loodusala kaitse-eesmärk; 2 Elupaigatüübi esinduslikkus: A – väga hea, B – hea, C – arvestatav, p – potentsiaalne 3 Kaitse eesmärk seatakse aastaks 2050 4 Oodatav tulemus seatakse aastaks 2050 ja tulemuslikkust hinnatakse iga 10 aasta tagant 5 2019. a loodusdirektiivi aruande andmete põhjal (https://nature-art17.eionet.europa.eu/article17/habitat/report/). Numbrid näitavad, milline on selle loodusala

elupaigatüüpide osakaal kogu Eesti elupaigatüüpide / kõikide SDF-i kantud elupaigatüüpide pindalast.

11

Kaitseväärtus1

Seisund2

(pindala/esind

uslikkus)

Kaitse eesmärk3 Mõjutegurid Meetmed Oodatav tulemus4 Märkused

Panus

üldpindalass

e / SDF-i

(%)5

Rannaniidud

(1630*)

KE – jah, LoD – I,

LoA – jah

• 1,8 ha / B

• 6,3 ha /

teadmata

seisundiga

• Elupaigatüübi

säilitamine 1,8 ha

• Andmete

täpsustamine 6,3 ha

• Võsastumine

• Roostumine

• Info

puudumine

• Hooldamine

1,8 ha

• Taastamine

ja seejärel

hooldamine

6,3 ha

• Inventuur

6,3 ha

• Heas seisus

elupaiku on

säilinud 8,1 ha,

ja andmed on

täpsustatud 6,3

ha.

• SDF-i

suurendamine 2,8

ha. 2010. a

inventeeriti

juurde.

• Hooldamine

vastavalt PLK

tegevuskavale.

• 0,06/

0,07

Kuivad nõmmed

(4030)

KE – ei, LoD – I,

LoA – ei

• 1,9 ha / B • Puudub • Info

puudumine

• Inventuur

1,9 ha

• Andmed on

täpsustatud 1,9

ha.

• Valemäärang ja

seetõttu ei tehta

KKK-ga ka

ettepanekut

elupaik ala kaitse-

eesmärgiks arvata.

Eeldatavalt vastab

elupaigatüübile

6270*.

• Puudub

Kadastikud

(5130)

KE – jah, LoD – I,

LoA – jah

• 9,6 ha / A

• 2,4 / B

• 5,4 ha / C

• Elupaigatüübi

säilitamine 12 ha

• Elupaigatüübi

seisundi parendamine

5,4 ha

• Võsastumine • Hooldamine

12 ha

• Taastamine

ja seejärel

hooldamine

5,4 ha

• Heas seisus

elupaiku on

säilinud 17,4 ha,

sh 5,4 ha

taastatud

• SDF-i

suurendamine

16,1 ha. 2014. a

inventeeriti

peamiselt 6280*

asemele.

• Hooldamine

vastavalt PLK

tegevuskavale.

• 0,58-0,50

/ 0,58

Kuivad niidud

lubjarikkal mullal

(6210*)

KE – jah, LoD – I,

LoA – jah

• 3,5 ha / A

• 4,5 ha / B

• 2,5 ha / C

• Elupaigatüübi

säilitamine 8 ha

• Elupaigatüübi

seisundi parendamine

2,5 ha

• Võsastumine • Hooldamine

8 ha

• Taastamine

ja seejärel

hooldamine

2,5 ha

• Heas seisus

elupaiku on

säilinud 10,5 ha,

sh 2,5 ha

taastatud

• SDF-i

suurendamine 5,5

ha. 2014. a

inventeeriti

peamiselt 6280*

asemele.

• 0,35-0,21

/ 0,34

12

Kaitseväärtus1

Seisund2

(pindala/esind

uslikkus)

Kaitse eesmärk3 Mõjutegurid Meetmed Oodatav tulemus4 Märkused

Panus

üldpindalass

e / SDF-i

(%)5

• Hooldamine

vastavalt PLK

tegevuskavale.

Liigirikkad

niidud lubjavaesel

mullal (6270*)

KE – jah, LoD – I,

LoA – jah

• 3 ha / A

• 5,8 ha / B

• 2,2 ha / C

• Elupaigatüübi

säilitamine 8,8 ha

• Elupaigatüübi

seisundi parendamine

2,2 ha

• Võsastumine • Hooldamine

8,8 ha

• Taastamine

ja seejärel

hooldamine

2,2 ha

• Heas seisus

elupaiku on

säilinud 11 ha,

sh 2,2 ha

taastatud

• SDF-i

suurendamine 1

ha. 2013. ja 2014.

a inventeeriti

peamiselt 6280*

asemele.

• Hooldamine

vastavalt PLK

tegevuskavale.

• 0,37-0,22

/ 0,41

Lood (alvarid)

(6280*)

KE – jah, LoD – I,

LoA – jah

• 3,6 ha /

teadmata

seisundiga

• Andmete

täpsustamine 3,6 ha

• Võsastumine

• Info

puudumine

• Taastamine

ja seejärel

hooldamine

3,6 ha

• Inventuur

3,6 ha

• Heas seisus

elupaiku on

säilinud 3,6 ha,

ja andmed on

täpsustatud 3,6

ha.

• SDF-i

vähendamine 32,8

ha. Inventeeritud

teisteks PLK

elupaikadeks või

0-elupaigaks.

• Hooldamine

vastavalt PLK

tegevuskavale.

• 0,04 /

0,04

Sinihelmikakoosl

used (6410)

KE – jah, LoD – I,

LoA – jah

• 0,4 ha / C • Elupaigatüübi

seisundi parendamine

0,4 ha

• Võsastumine

• Taastamine

ja seejärel

hooldamine

0,4 ha

• Heas seisus

elupaiku on

säilinud 0,4 ha

• SDF-i

vähendamine 2,9

ha. Inventeeritud

teisteks PLK

elupaikadeks.

• Hooldamine

vastavalt PLK

tegevuskavale.

• 0,04-0,02

/ 0,05

13

Kaitseväärtus1

Seisund2

(pindala/esind

uslikkus)

Kaitse eesmärk3 Mõjutegurid Meetmed Oodatav tulemus4 Märkused

Panus

üldpindalass

e / SDF-i

(%)5

Niiskuslembesed

kõrgrohustud

(6430)

KE – ei, LoD – I,

LoA – ei

• 0,3 ha / C

• Elupaigatüübi

seisundi parendamine

0,3 ha

• Võsastumine

• Puudub HA ja

LoA kaitse-

eesmärkidest

• Taastamine

ja seejärel

hooldamine

0,3 ha

• Lisada

kaitse-

eesmärgiks

• Heas seisus

elupaiku on

säilinud 0,3 ha

• SDF-i lisamine

0,3 ha. Inventuuri

andmetes olev D

esinduslikkus on

võrdsustatud C

esinduslikkusega.

• Hooldamine

vastavalt PLK

tegevuskavale.

• 0,02 /

0,02

Aas-rebasesaba ja

ürt-punanupuga

niidud (6510)

KE – ei, LoD – I,

LoA – ei

• 0,9 ha / B

• 0,4 ha /

teadmata

seisundiga

• Elupaigatüübi

säilitamine 0,9 ha

• Andmete

täpsustamine 0,4 ha

• Võsastumine

• Puudub HA ja

LoA kaitse-

eesmärkidest

• Taastamine

ja seejärel

hooldamine

0,4 ha

• Hooldamine

0,9 ha

• Inventuur

0,4 ha

• Lisada

kaitse-

eesmärgiks

• Heas seisus

elupaiku on

säilinud 1,3 ha,

ja andmed on

täpsustatud 0,4

ha.

• SDF-i lisamine

1,3 ha. 2014. a

inventeeriti

peamiselt 6280*

asemele.

• Hooldamine

vastavalt PLK

tegevuskavale.

• 0,03 /

0,06

Liigirikkad

madalsood (7230)

KE – jah, LoD – I,

LoA – jah

• 2,5 ha /

teadmata

seisundiga

• Andmete

täpsustamine 2,5 ha

• Võsastumine • Taastamine

ja seejärel

hooldamine

2,5 ha

• Inventuur

2,5 ha

• Heas seisus

elupaiku on

säilinud 2,5 ha,

ja andmed on

täpsustatud 2,5

ha.

• SDF-i

suurendamine 0,1

ha.

• Hooldamine

vastavalt PLK

tegevuskavale.

• 0,01 /

0,01

Puiskarjamaad

(9070)

KE – jah, LoD – I,

LoA – jah

• 1,6 ha / A

• 4,3 ha / B

• 4,9 ha / C

• Elupaigatüübi

säilitamine 5,9 ha

• Elupaigatüübi

seisundi parendamine

4,9 ha

• Võsastumine

• Metsastumine

• Hooldamine

5,9 ha

• Taastamine

ja seejärel

hooldamine

4,9 ha

• Heas seisus

elupaiku on

säilinud 10,8 ha,

sh 4,9 ha

taastatud

• SDF-i

suurendamine

10,6 ha.

Inventuuri

andmetes olev D

esinduslikkus on

• 0,36 /

0,51

14

Kaitseväärtus1

Seisund2

(pindala/esind

uslikkus)

Kaitse eesmärk3 Mõjutegurid Meetmed Oodatav tulemus4 Märkused

Panus

üldpindalass

e / SDF-i

(%)5

võrdsustatud C

esinduslikkusega.

• Hooldamine

vastavalt PLK

tegevuskavale.

15

Tabel 2. Laidunina loodusala kaitseväärtuste koondtabel (liigid).

Kaitseväärtus Seisund Kaitse eesmärk Mõjutegurid Meetmed Oodatav tulemus Märkused

Siseriiklikud eesmärgid

Lamav ristik

(Trifolium

campestre)

LKS – II, KE – jah,

LoD – ei, LoA - ei

1,6 ha Liigile sobilike

kasvukohtade

pindala on kokku

vähemalt 1,6 ha

• Liiga sage niitmine • Maaomaniku

nõustamine

Kasvukoha säilimine

1,6 ha

• Kasvukohta

(KLO9319518)

niidetakse

murutraktoriga.

Nurmlauk (Allium

vineale)

LKS – II, KE – jah,

LoD – ei, LoA - ei

0,2 ha Liigile sobilike

kasvukohtade

pindala on kokku

vähemalt 0,2 ha

• Ranna-alade

kinnikasvamine

• Liigi kasvukohaks

oleva PLK

taastamine ja

hooldamine

Kasvukoha säilimine

0,2 ha

• Kasvukoha servas

(KLO9338918) oli

2023. a oktoobris

lammutamisel olev

kergehitis.

Väikeseõiene

hiirehernes (Vicia

lathyroides)

LKS – II, KE – jah,

LoD – ei, LoA - ei

3,7 ha Liigile sobilike

kasvukohtade

pindala on kokku

vähemalt 3,7 ha

• Kasvukohtade

kinnikasvamine

• Liiga sage niitmine

• Liigi kasvukohaks

oleva PLK

taastamine ja

hooldamine

• Maaomaniku

nõustamine

Kasvukoha säilimine

3,7 ha • Kasvukohta

(KLO9319514)

niidetakse

murutraktoriga.

16

3. Kavandatavad kaitsekorralduslikud tegevused

Vajalike tegevuste tabelisse (tabel 3) on koondatud tööd, mis on vajalikud kaitse eesmärkide saavutamiseks, tabelit võidakse tulevikus täiendada.

Tabelis on tegevused jaotatud vastavalt tegevuse olulisusele järgmistesse prioriteetsusklassidesse:

1) esimene prioriteet – hädavajalik tegevus, milleta kaitse eesmärkide täitmine planeeritavas ajavahemikus on võimatu, see on kaitseväärtuste säilimisele ja toimiva ohuteguri kõrvaldamisele suunatud tegevus (taastamine, taasloomine); kaitsekorralduse

tulemuslikkuse hindamiseks vajalik tegevus (inventeerimine); 2) teine prioriteet – vajalik tegevus, mis on suunatud väärtuste taastamisele ja potentsiaalsete ohutegurite kõrvaldamisele; 3) kolmas prioriteet – soovituslik tegevus ehk tegevus, mis aitab kaudselt kaasa väärtuste säilimisele ja taastamisele ning ohutegurite

kõrvaldamisele (infotahvlid, külastustaristu).

Tabel 3. Vajalikud tegevused aastaks 2033.

Jrk Tegevuse nimetus Maht Tegevuse tüüp Korraldaja Prioriteet Ajagraafik

Inventuurid, seired, uuringud

1 Elupaigatüüpide inventuur 95 ha Inventuur KeA I 2027

2 Elupaigatüüpide andmete

täpsustamine 14,7 ha Inventuur KeA I 20276

Hooldus, taastamine ja ohjamine

3 Rannaniitude hooldamine 8,1 ha Koosluse hooldustöö KeA/MO I Igal aastal

4 Rannaniitude taastamine 6,3 Koosluse taastamistöö KeA/MO I 2024

5 Kadastike hooldamine 5,8 ha

Koosluse hooldustöö KeA/MO I Igal aastal +4,4 ha

6 Kadastike hooldamine 6,2 ha

Koosluse hooldustöö RMK I Igal aastal 1 ha

7 Kadastike taastamine 4,4 ha Koosluse taastamistöö KeA/MO I 2024

8 Kadastike taastamine 1 ha Koosluse taastamistöö RMK I 2024

9 Kuivad niidud lubjarikkal

mullal hooldamine 7,9 ha Koosluse hooldustöö KeA/MO I Igal aastal

6 Elupaigatüüpide andmed peavad olema täpsustunud aastaks 2030

17

10 Kuivad niidud lubjarikkal mullal hooldamine

0,1 ha Koosluse hooldustöö KOV I Igal aastal

11 Kuivad niidud lubjarikkal

mullal taastamine 2,4 ha Koosluse taastamistöö KeA/MO I 2024

12 Kuivad niidud lubjarikkal mullal taastamine

0,1 ha Koosluse taastamistöö KOV I 2024

13 Liigirikkad niidud lubjavaesel mullal hooldamine

6,7 ha Koosluse hooldustöö KeA/MO I Igal aastal

14 Liigirikkad niidud lubjavaesel mullal hooldamine

1,7 h Koosluse hooldustöö RMK I Igal aastal

2,2 ha

15 Liigirikkad niidud lubjavaesel mullal hooldamine

0,4 ha Koosluse hooldustöö KOV I Igal aastal

16 Liigirikkad niidud lubjavaesel

mullal taastamine 2,2 ha Koosluse taastamistöö RMK I 2024

17 Lood (alvarid) hooldamine 3,6 ha Koosluse hooldustöö KeA/MO I Igal aastal

18 Lood (alvarid) taastamine 3,6 ha Koosluse taastamistöö KeA/MO I 2024

19 Sinihelmikakooslused hooldamine

0,4 ha Koosluse hooldustöö KeA/MO I Igal aastal

20 Sinihelmikakooslused

taastamine 0,4 ha Koosluse taastamistöö KeA/MO I 2024

21 Niiskuslembesed kõrgrohustud hooldamine

0,3 ha Koosluse hooldustöö KeA/MO I Igal aastal

22 Niiskuslembesed

kõrgrohustud taastamine 0,3 ha Koosluse taastamistöö KeA/MO I 2024

23 Aas-rebasesaba ja ürt- punanupuga niidud

hooldamine

0,9 ha Koosluse hooldustöö RMK I Igal aastal

24 Aas-rebasesaba ja ürt- punanupuga niidud hooldamine

0,4 ha Koosluse hooldustöö KeA/MO I Igal aastal

25 Aas-rebasesaba ja ürt-

punanupuga niidud taastamine 0,4 ha Koosluse taastamistöö KeA/MO I 2024

18

26 Liigirikkad madalsood hooldamine

2,5 ha Koosluse hooldustöö KeA/MO I Igal aastal

27 Liigirikkad madalsood

taastamine 2,5 ha Koosluse taastamistöö KeA/MO I 2024

28 Puiskarjamaade hooldamine 5,1 ha Koosluse hooldustöö KeA/MO I Igal aastal

29 Puiskarjamaade hooldamine 0,8 ha Koosluse hooldustöö RMK I Igal aastal

30 Puiskarjamaade taastamine 4,7 ha Koosluse taastamistöö KeA/MO I 2024

31 Puiskarjamaade taastamine 0,2 ha Koosluse taastamistöö RMK I 2024

Taristu, tehnika ja loomad

32 Hoiuala tähistamine 2 keskmist

tähist

Kaitsealuste objektide tähistamine, tähiste

hooldamine

RMK II 2024

33 Tähiste hooldamine 2 keskmist tähist

Kaitsealuste objektide tähistamine, tähiste

hooldamine

RMK II Igal aastal (pärast rajamist)

Kavad, eeskirjad

34 Kaitsekorralduskava andmete üle vaatamine ja vajadusel

uuendamine

Tegevuskava KeA I 1 kord kümne aasta jooksul

35 Kaitsekorralduskava tulemuslikkuse hindamine

Tegevuskava KeA I 1 kord kümne aasta jooksul

36 Kaitse-eesmärkide muutmine Kaitsekorra muutmine KeA/KliM I 2028

19

3.1. Külastuskorraldus

Külastuskorralduse uuringut ei ole vaja teha. Ettevalmistatud külastustaristut LoA-l ei ole ja ei ole otstarbekas seda ka planeerida. Külastustaristu tegemise huvi võib tekkida LoA-st osaliselt välja

jääval munitsipaalmaal Pagila (72101:002:0739) maaüksusel Pagila rannas. Tegemist on kunagise piirkonna suurema jaanitule ja peoplatsiga mere ääres, mis enam kasutuses ei ole. 2023. a seisuga planeerib KOV selle müümist eraomandisse.

3.2. Koosluste hooldus- ja taastamistööd

2022. aastal7 oli Laidunina LoA-l hoolduses (maksti hooldustoetust) olevaid poollooduslikke

kooslusi 19,2 ha (joonis 3). Vajalik on hetkel majandamisest välja jäävate koosluste hooldusesse

võtmine.

Joonis 3. Laidunina loodusalal 2022. aastal hoolduses olnud poollooduslikud kooslused

(aluskaart: Eesti Põhikaart, Maa-ameti WMS kaardirakendus, seisuga november 2023).

7 2022. a seis EELIS PLK_hooldatud_2022 kihilt

20

3.3. Hoiuala piiritähiste paigaldamine ja hooldus

Laidunina hoiualale on vaja paigaldada 2 keskmise suurusega tähist tekstiga „Laidunina hoiuala“

(joonis 4). Piiritähiste hooldus toimub jooksvalt vastavalt vajadusele. Tegevus kuulub II prioriteeti

ja seda korraldab RMK.

Joonis 4. Laidunina hoiuala tähiste asukohaskeem (aluskaart: Eesti Põhikaart, Maa-ameti WMS

kaardirakendus, seisuga november 2023).

Kasutatud andmeallikad

Helm, A. (2019). Eesti pärandkooslused: loopealsed ja kadastikud. Ülevaade elurikkusest ja väärtustest ning juhend hooldamiseks ja taastamiseks.

Keskkonnaameti tellimusel koostatud juhendmaterjal. Tartu: Nordic Botanical OÜ.

Helm, A., Kalamees, R., Kukk, T., Mesipuu, M., & Roosaluste, E. (2010). Juhend loodusdirektiivi I lisa pool-looduslike elupaigatüüpide seisundi hindamiseks. Tartu: Pärandkoosluste Kaitse Ühing.

Keskkonnaamet. (2021). Pärandniitude tegevuskava.

Lotman, S., & Rannap, R. (2020). Rannaniitude hoolduskava. Penijõe: Pärandkoosluste

Kaitse Ühing.

Mesipuu, M. (2020). Aru- ja soostunud niitude hoolduskava. Tartu: Pärandkoosluste Kaitse Ühing.

Mäemets, H. (2013). Kaitsealuste Natura 2000 järve-elupaikade inventeerimise juhend. Tartu.

Paal, J. (2007). Loodusdirektiivi elupaigatüüpide käsiraamat. Tallinn: Auratrükk.

Pajula, R., & Ilomets, M. (2012). Juhend loodusdirektiivi I lisa soo-elupaigatüüpide seisundi hindamiseks. Tallinn: MTÜ Eesti Märgalade Ühing.

Roosaluste, E. (2019). Puisniitude ja puiskarjamaade hoolduskava. Tartu.

„Vaade Lannasmaa puiskarjamaale“ Gunnar Raun.

Keskkonnaamet 2023

Lannasmaa loodusala

kaitsekorralduskava

KINNITATUD Keskkonnaameti 15.12.2023 korraldusega nr 1-3/23/669

2

Sisukord

1. Ala iseloomustus ....................................................................................................................... 4 1.1 Uuritus ja seire ....................................................................................................................... 7

2. Kaitseväärtused ja kaitse eesmärgid ........................................................................................ 8

3. Kavandatavad kaitsekorralduslikud tegevused ..................................................................... 11 3.1. Külastuskorraldus......................................................................................................... 13

3.2. Koosluste hooldus- ja taastamistööd .......................................................................... 13 3.3. Hoiuala piiritähiste paigaldamine ja hooldus............................................................. 14

Kasutatud andmeallikad .............................................................................................................. 15

3

Kasutatud lühendid, mõisted ja selgitused

MO – maaomanik

KE – kaitse-eeskiri

Kaitseväärtus – kaitse-eeskirjas nimetatud kaitstav loodusväärtus (kaitse-eesmärk)

Kaitse eesmärk – kaitseväärtuse soovitud seisund

KeA – Keskkonnaamet

KKK – kaitsekorralduskava

HA – hoiuala

LoD – loodusdirektiiv (käsitleb ohustatud elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku

kaitsepõhimõtteid)

LoA – loodusala (loodusdirektiivi I ja II lisas nimetatud elupaigatüüpide või liikide kaitseks asutatud

ala)

PLK – poollooduslik kooslus

RMK – Riigimetsa Majandamise Keskus

EELIS – Eesti Looduse Infosüsteem

SDF – Natura standardandmebaas

Säilitamine – olemasolevate väärtuste säilitamine (seisund ei muutu halvemaks, säilitamine ei tähenda

seda, et seisund peab jääma samaks) (looduslik areng)

Seisundi parendamine – arvestatava esinduslikkusega (C) elupaikade seisundi parendamine (kraavide

sulgemine, looduslikule arengule jätmine jms)

Taastamine – tegevused, mis on seotud olemasolevate, kuid halvenenud struktuuriga elupaikade

taastamisega (näiteks PLKd, sood)

4

1. Ala iseloomustus

Kaitstava ala nimi Lannasmaa hoiuala

Loodusala nimi Lannasmaa loodusala (EE0040437) (joonis 1)

Pindala 14,3 ha

Asukoht ja piirid https://register.keskkonnaportaal.ee/register/internationally-important-area/8950258, https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/link/x4Mk3NHI

Kaitsekord

„Hoiualade kaitse alla võtmine Saare maakonnas”

https://www.riigiteataja.ee/akt/131052023005?leiaKehtiv ja Looduskaitseseadus § 14, § 32 ja 33 https://www.riigiteataja.ee/akt/129062022007?leiaKehtiv

Koostaja nimi Gunnar Raun

Koostamise aasta 2023

Kaitsekorralduskava koostamise kord „Kaitsekorralduskava koostamise ja kinnitamise kord ning kaitsekorralduskava kinnitaja määramine” https://www.riigiteataja.ee/akt/104112022001

Lannasmaa LoA ja HA kaitse-eesmärgiks on PLK kaitse ja peamiseks tegevuseks on loopealsete ja puiskarjamaade hooldamine.

Kaitsekorralduskava annab soovitused kaitstava ala valitsejale kaitse-eesmärkide saavutamise parimatest viisidest, kuid ei loo õigusi ega kohustusi kolmandatele isikutele.

Lannasmaa LoA KKK on koostatud tähtajatult. Kava vaadatakse üle ja uuendatakse põhjendatud juhtudel kaitseväärtuste kaitse tagamise

eesmärgil lähtuvalt tulemuslikkuse hindamise või uue inventuuri andmetest.

5

Joonis 1. Lannasmaa loodusala paiknemine Saare maakonnas (aluskaart: Eesti Põhikaart, Maa-ameti WMS kaardirakendus seisuga

oktoober 2023).

6

Joonis 2. Lannasmaa loodusalal inventeeritud (1999., 2001., 2009. ja 2013. a) elupaigatüüpide paiknemine (aluskaart: Eesti Põhikaart,

Maa-ameti WMS kaardirakendus seisuga oktoober 2023).

7

1.1 Uuritus ja seire

Inventuurid ja uuringud

Inventuuri andmetel leiduvad alal järgmised rahvusvahelise tähtsusega elupaigatüübid: kadastikud

(5130), kuivad niidud lubjarikkal mullal (6210), lood (alvarid) (6280*), liigirikkad madalsood

(7230) ning puiskarjamaad (9070) (joonis 2). Kuivad niidud lubjarikkal mullal, lood (alavarid) ja

liigirikkad madalsood ei ole ala eesmärgiks, kuid KKK-ga tehakse ettepanek need elupaigatüübid

LoA ja HA kaitse-eesmärgiks arvata. Tabelis 1 toodud kaitseväärtuste seisundid on määratud siin

loetletud inventuuride andmete põhjal. Esmane elupaikade inventuur toimus alal Pärandkoosluste

Kaitse Ühingu inventuuri raames 1999. aastal. Inventeerijateks olid Mare Leis, Anneli Tamm ja

Priit Holtsmann. Pärandkoosluste Kaitse Ühing inventeeris osaliselt elupaiku jälle 2001. aastal.

Inventeerijateks olid siis Toomas Kukk ja Kaupo Kohv. 2009. aastal inventeeris Meeli Mesipuu

LoA-l 1,8 ha B esinduslikkusega liigirikast madalsood (7230). Viimane elupaikade inventuur

toimus 2013. aastal kui Meeli Mesipuu täpsustas niiduelupaigatüüpide piire ning varasemat

määrangut.

Alal läbi viidud inventuurid tuginevad inventeerimise juhenditele, mis on kättesaadavad

Kliimaministeeriumi kodulehel (välja toodud ka kasutatud andmeallikate all).

Riiklik seire.

Riikliku seire raames Lannasmaa LoA ja HA kaitseväärtustega seotud seiret ei toimu.

Inventuuride ja uuringute vajadus

Vajalik on alal läbi viia elupaigatüüpide inventuur kogu LoA-l, sest inventuuri andmestik on

vananenud ja puudulik ning ainult osalise elupaigatüüpide inventuuri tegemine ei ole otstarbeks.

Üle poole alal puudub esinduslikkuse hinnang. Lannasmaa LoA-l ja HA -l ei ole väga pikka aega

toimunud PLK hooldamist.

8

2. Kaitseväärtused ja kaitse eesmärgid

Loodusala looduskaitselised väärtused on Euroopa Liidu Loodusdirektiivi I lisasse kantud kooslused. Valdav osa loodusalast on kaetud erinevate poollooduslike kooslustega. Tabelis 1 võetakse kokku Lannasmaa loodusala kaitseväärtuste hoidmisega seotud kaitse

eesmärgid, soodsa looduskaitselise seisundi saavutamist või hoidmist mõjutavad tegurid ning nende ärahoidmiseks või leevendamiseks ettenähtavad meetmed ning kaitsetegevuse oodatavad tulemused kaitsekorralduskava perspektiivis. Koosluste, liikide, kasvukohtade või

elupaikade soodsa seisundi saavutamise või hoidmise tarvis seatavad (hooldamise ja taastamise) meetmed on seatud vastavalt elupaigatüüpidele koostatud hoolduskavadele ja liikide kaitse tegevuskavadele, kui ei ole tabelis märgitud teisiti. Kavad on leitavad Keskkonnaameti kodulehel ja viited on lisatud kasutatud andmeallikate nimekirja.

9

Tabel 1. Lannasmaa loodusala kaitseväärtuste koondtabel (kooslused).

Kaitseväärtus1

Seisund2

(pindala/esind

uslikkus)

Kaitse eesmärk3 Mõjutegurid Meetmed Oodatav tulemus4 Märkused

Panus

üldpindala

sse / SDF-i

(%)5

Poollooduslikud kooslused

Kadastikud

(5130)

KE – ei, LoD – I,

LoA – ei

• 0,3 ha / B • Elupaigatüübi

säilitamine 0,3 ha

• Võsastumine

• Puudub HA ja

LoA kaitse-

eesmärkidest

• Hooldamine

0,3 ha

• Lisada kaitse-

eesmärgiks

• Heas seisus

elupaiku on

säilinud 0,3 ha

• SDF-i lisamine

0,3 ha. 2013. a

inventeeriti 6280*

asemele.

• Hooldamine

vastavalt PLK

tegevuskavale.

• 0,01-

0,01 /

0,01

Kuivad niidud

lubjarikkal mullal

(6210)

KE – ei, LoD – I,

LoA – ei

• 0,2 ha / C • Elupaigatüübi

seisundi parendamine

0,2 ha

• Võsastumine

• Puudub HA ja

LoA kaitse-

eesmärkidest

• Taastamine ja

seejärel

hooldamine

0,2 ha

• Lisada kaitse-

eesmärgiks

• Heas seisus

elupaiku on

säilinud 0,2 ha,

sh 0,2 ha

taastatud

• SDF-i lisamine

0,2 ha. 2013. a

inventeeriti 6280*

asemele.

• Hooldamine

vastavalt PLK

tegevuskavale.

• 0,01-

0,004 /

0,01

Lood (alvarid)

(6280*)

KE – jah, LoD – I,

LoA – jah

• 2 ha / B

• 8,1 /

teadmata

seisundiga

• Elupaigatüübi

säilitamine 2 ha

• Andmete

täpsustamine 8,1 ha

• Võsastumine

• Info

puudumine

• Hooldamine 2

ha

• Inventuur 8,1

ha

• Heas seisus

elupaiku on

säilinud 10,1 ha,

sh andmed on

täpsustatud 8,1

ha.

• SDF-i

vähendamine 1,4

ha, 2013. a

inventeeriti

teisteks PLK

elupaikadeks.

• 0,10 /

0,11

1 KE (jah/ei) – on või ei ole kaitstava ala kaitse-eesmärk;

LoD – loodusdirektiivi lisa number;

LoA (jah/ei) – on või ei ole loodusala kaitse-eesmärk; 2 Elupaigatüübi esinduslikkus: A – väga hea, B – hea, C – arvestatav, p – potentsiaalne 3 Kaitse eesmärk seatakse aastaks 2050 4 Oodatav tulemus seatakse aastaks 2050 ja tulemuslikkust hinnatakse iga 10 aasta tagant 5 2019. a loodusdirektiivi aruande andmete põhjal (https://nature-art17.eionet.europa.eu/article17/habitat/report/). Numbrid näitavad, milline on selle loodusala

elupaigatüüpide osakaal kogu Eesti elupaigatüüpide / kõikide SDF-i kantud elupaigatüüpide pindalast.

10

Kaitseväärtus1

Seisund2

(pindala/esind

uslikkus)

Kaitse eesmärk3 Mõjutegurid Meetmed Oodatav tulemus4 Märkused

Panus

üldpindala

sse / SDF-i

(%)5

• Hooldamine

vastavalt PLK

tegevuskavale.

Liigirikkad

madalsood (7230)

KE – ei, LoD – I,

LoA – ei

• 1,8 ha / B • Elupaigatüübi

säilitamine 1,8 ha

• Võsastumine

• Puudub HA ja

LoA kaitse-

eesmärkidest

• Hooldamine

1,8 ha

• Lisada kaitse-

eesmärgiks

• Heas seisus

elupaiku on

säilinud 1,8 ha

• SDF-i lisamine

1,8 ha. 2013. a

inventeeriti 9070

asemele

• Hooldamine

vastavalt PLK

tegevuskavale.

• 0,01 /

0,01

Puiskarjamaad

(9070)

KE – jah, LoD – I,

LoA – jah

• 0,6 ha / C

• 1 ha /

teadmata

seisundiga

• Elupaigatüübi

seisundi parendamine

0,6 ha

• Andmete

täpsustamine 1 ha

• Võsastumine

• Metsastamine

• Info

puudumine

• Taastamine ja

seejärel

hooldamine

0,6 ha

• Inventuur 1 ha

• Heas seisus

elupaiku on

säilinud 1,6 ha,

sh 0,6 ha

taastatud ja

andmed on

täpsustatud 1 ha.

• SDF-i

vähendamine 0,8

ha, 2013. a

inventeeriti 7230

asemele.

Inventuuri

andmetes olev D

esinduslikkus on

võrdsustatud C

esinduslikkusega.

• Hooldamine

vastavalt PLK

tegevuskavale.

• 0,05 /

0,08

11

3. Kavandatavad kaitsekorralduslikud tegevused

Vajalike tegevuste tabelisse (tabel 2) on koondatud tööd, mis on vajalikud kaitse eesmärkide saavutamiseks, tabelit võidakse tulevikus täiendada.

Tabelis on tegevused jaotatud vastavalt tegevuse olulisusele järgmistesse prioriteetsusklassidesse:

1) esimene prioriteet – hädavajalik tegevus, milleta kaitse eesmärkide täitmine planeeritavas ajavahemikus on võimatu, see on kaitseväärtuste säilimisele ja toimiva ohuteguri kõrvaldamisele suunatud tegevus (taastamine, taasloomine); kaitsekorralduse

tulemuslikkuse hindamiseks vajalik tegevus (inventeerimine); 2) teine prioriteet – vajalik tegevus, mis on suunatud väärtuste taastamisele ja potentsiaalsete ohutegurite kõrvaldamisele; 3) kolmas prioriteet – soovituslik tegevus ehk tegevus, mis aitab kaudselt kaasa väärtuste säilimisele ja taastamisele ning ohutegurite

kõrvaldamisele (infotahvlid, külastustaristu).

Tabel 2. Vajalikud tegevused aastaks 2033.

Jrk Tegevuse nimetus Maht Tegevuse tüüp Korraldaja Prioriteet Ajagraafik

Inventuurid, seired, uuringud

1 Elupaigatüüpide inventuur 14,3 h Inventuur KeA I 2024

2 Elupaigatüüpide andmete

täpsustamine 9,1 ha Inventuur KeA I 20246

Hooldus, taastamine ja ohjamine

3 Kadastike hooldamine 0,3 ha Koosluse hooldustöö KeA/MO I Igal aastal

4 Kuivad niidud lubjarikkal mullal taastamine

0,2 ha Koosluse taastamistöö KeA/MO I 2024

5 Kuivad niidud lubjarikkal mullal hooldamine

0,2 ha Koosluse hooldustöö KeA/MO I Igal aastal

6 Lood (alvarid) hooldamine 8,1 ha Koosluse hooldustöö KeA/MO I Igal aastal

7 Lood (alvarid) hooldamine 2 ha Koosluse hooldustöö RMK I Igal aastal

6 Elupaigatüüpide andmed peavad olema täpsustunud aastaks 2030

12

8 Lood (alvarid) taastamine 6,1 ha Koosluse taastamistöö KeA/MO I 2024

9 Lood (alvarid) taastamine 2 ha Koosluse taastamistöö RMK I 2024

10 Liigirikaste madalsoode hooldamine

1,8 ha Koosluse hooldustöö KeA/MO I Igal aastal

11 Puiskarjamaade taastamine 1,6 ha Koosluse taastamistöö KeA/MO I 2024

12 Puiskarjamaade hooldamine 1 ha

Koosluse hooldustöö KeA/MO I Igal aastal + 1,6 ha

Taristu, tehnika ja loomad

13 Hoiuala tähistamine 3 keskmist tähist

Kaitsealuste objektide tähistamine, tähiste hooldamine

RMK II 2024

14 Tähiste hooldamine 3 keskmist tähist

Kaitsealuste objektide

tähistamine, tähiste hooldamine

RMK II Igal aastal (pärast rajamist)

Kavad, eeskirjad

15

Kaitsekorralduskava andmete

üle vaatamine ja vajadusel uuendamine

Tegevuskava KeA I 1 kord kümne aasta jooksul

16 Kaitsekorralduskava

tulemuslikkuse hindamine Tegevuskava KeA I

1 kord kümne

aasta jooksul

17 Kaitse-eesmärkide muutmine Kaitsekorra muutmine KeA/KliM I 2025

13

3.1. Külastuskorraldus

Külastuskorralduse uuringut ei ole vaja teha. Ettevalmistatud külastustaristut LoA-l ei ole ja ala väiksusest lähtuvalt ei ole otstarbekas seda ka planeerida.

3.2. Koosluste hooldus- ja taastamistööd

2022. aastal 7 Lannasmaa HA-l hoolduses (maksti hooldustoetust) olevaid poollooduslikke

kooslusi ei olnud. Vajalik on alustada koosluste hooldusesse võtmine.

7 2022. a seis EELIS PLK_hooldatud_2022 kihilt

14

3.3. Hoiuala piiritähiste paigaldamine ja hooldus

Lannasmaa hoiualale on vaja paigaldada 3 keskmise suurusega tähist tekstiga „Lannasmaa

hoiuala“ (joonis 3). Piiritähiste hooldus toimub jooksvalt vastavalt vajadusele. Tegevus kuulub II

prioriteeti ja seda korraldab RMK.

Joonis 3. Lannasmaa hoiuala tähiste asukohaskeem (aluskaart: Eesti Põhikaart, Maa-ameti WMS

kaardirakendus, seisuga oktoober 2023).

Kasutatud andmeallikad

Helm, A. (2019). Eesti pärandkooslused: loopealsed ja kadastikud. Ülevaade elurikkusest ja väärtustest ning juhend hooldamiseks ja taastamiseks.

Keskkonnaameti tellimusel koostatud juhendmaterjal. Tartu: Nordic Botanical OÜ.

Helm, A., Kalamees, R., Kukk, T., Mesipuu, M., & Roosaluste, E. (2010). Juhend loodusdirektiivi I lisa pool-looduslike elupaigatüüpide seisundi hindamiseks. Tartu: Pärandkoosluste Kaitse Ühing.

Keskkonnaamet. (2021). Pärandniitude tegevuskava.

Mesipuu, M. (2020). Aru- ja soostunud niitude hoolduskava. Tartu: Pärandkoosluste

Kaitse Ühing.

Paal, J. (2007). Loodusdirektiivi elupaigatüüpide käsiraamat. Tallinn: Auratrükk.

Pajula, R., & Ilomets, M. (2012). Juhend loodusdirektiivi I lisa soo-elupaigatüüpide

seisundi hindamiseks. Tallinn: MTÜ Eesti Märgalade Ühing.

Roosaluste, E. (2019). Puisniitude ja puiskarjamaade hoolduskava. Tartu.

„Vaade Paatsa loodusalale“ Maa-ameti kaldaerofoto 2023.

Keskkonnaamet 2023

Paatsa loodusala

kaitsekorralduskava

KINNITATUD Keskkonnaameti 15.12.2023 korraldusega nr 1-3/23/669

2

Sisukord

1. Ala iseloomustus ....................................................................................................................... 4 1.1 Uuritus ja seire ....................................................................................................................... 7

2. Kaitseväärtused ja kaitse eesmärgid ........................................................................................ 8

3. Kavandatavad kaitsekorralduslikud tegevused ..................................................................... 11 3.1. Külastuskorraldus......................................................................................................... 13

3.2. Koosluste hooldus- ja taastamistööd .......................................................................... 13 3.3. Hoiuala piiritähiste hooldamine .................................................................................. 14

Kasutatud andmeallikad .............................................................................................................. 15

3

Kasutatud lühendid, mõisted ja selgitused

MO – maaomanik

KE – kaitse-eeskiri

Kaitseväärtus – kaitse-eeskirjas nimetatud kaitstav loodusväärtus (kaitse-eesmärk)

Kaitse eesmärk – kaitseväärtuse soovitud seisund

KeA – Keskkonnaamet

KKK – kaitsekorralduskava

KOV – kohalik omavalitsus

HA – hoiuala

LoD – loodusdirektiiv (käsitleb ohustatud elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku

kaitsepõhimõtteid)

LoA – loodusala (loodusdirektiivi I ja II lisas nimetatud elupaigatüüpide või liikide kaitseks asutatud

ala)

PLK – poollooduslik kooslus

RMK – Riigimetsa Majandamise Keskus

EELIS – Eesti Looduse Infosüsteem

SDF – Natura standardandmebaas

Säilitamine – olemasolevate väärtuste säilitamine (seisund ei muutu halvemaks, säilitamine ei tähenda

seda, et seisund peab jääma samaks) (looduslik areng)

Seisundi parendamine – arvestatava esinduslikkusega (C) elupaikade seisundi parendamine (kraavide

sulgemine, looduslikule arengule jätmine jms)

Taastamine – tegevused, mis on seotud olemasolevate, kuid halvenenud struktuuriga elupaikade

taastamisega (näiteks PLKd, sood)

4

1. Ala iseloomustus

Kaitstava ala nimi Paatsa hoiuala

Loodusala nimi Paatsa loodusala (EE0040451) (joonis 1)

Pindala 99 ha

Asukoht ja piirid https://register.keskkonnaportaal.ee/register/internationally-important-area/8953405, https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/link/CiF1fJY

Kaitsekord

„Hoiualade kaitse alla võtmine Saare maakonnas”

https://www.riigiteataja.ee/akt/131052023005?leiaKehtiv ja Looduskaitseseadus § 14, § 32 ja 33 https://www.riigiteataja.ee/akt/129062022007?leiaKehtiv

Koostaja nimi Gunnar Raun

Koostamise aasta 2023

Kaitsekorralduskava koostamise kord „Kaitsekorralduskava koostamise ja kinnitamise kord ning kaitsekorralduskava kinnitaja määramine” https://www.riigiteataja.ee/akt/104112022001

Paatsa LoA ja HA kaitse-eesmärgiks on poollooduslikud kooslused, mille soodsa seisundi tagamiseks planeeritakse nende hooldamist.

Kaitsekorralduskava annab soovitused kaitstava ala valitsejale kaitse eesmärkide saavutamise parimatest viisidest, kuid ei loo õigusi ega kohustusi kolmandatele isikutele.

Paatsa LoA KKK on koostatud tähtajatult. Kava vaadatakse üle ja uuendatakse põhjendatud juhtudel kaitseväärtuste kaitse tagamise

eesmärgil lähtuvalt tulemuslikkuse hindamise või uue inventuuri andmetest.

5

Joonis 1. Paatsa loodusala paiknemine Saare maakonnas (aluskaart: Eesti Põhikaart, Maa-ameti WMS kaardirakendus seisuga

detsember 2023).

6

Joonis 2. Paatsa loodusalal inventeeritud (2002., 2009., 2011., 2013., 2015. ja 2021. a) elupaigatüüpide paiknemine (aluskaart: Eesti

Põhikaart, Maa-ameti WMS kaardirakendus seisuga detsember 2023).

7

1.1 Uuritus ja seire

Inventuurid ja uuringud

Inventuuri andmetel leiduvad alal järgmised rahvusvahelise tähtsusega elupaigatüübid: kuivad

niidud lubjarikkal mullal (6210*), aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud (6510), liigirikkad

madalsood (7230) ja puiskarjamaad (9070) (joonis 2). Tabelis 1 toodud eesmärkide seisundid on

määratud 2002., 2009., 2011., 2013., 2015. ja 2021. aasta inventuuride andmete põhjal ja 2020.

aasta elupaikade osalise korrektuuri alusel. Esmane elupaikade inventuur toimus alal 2002. aastal.

Inventeerijateks olid Tõnu Feldmann ja Toomas Kukk. Teine elupaikade inventuur toimus alal

2009. aastal. Inventeerijaks oli Meeli Mesipuu. Kolmas elupaikade inventuur toimus alal 2011.

aastal. Inventeerijaks oli Tiina Orav. Neljas elupaikade inventuur toimus alal 2013. aastal.

Inventeerijateks oli Meeli Mesipuu ja Piret Sepp. Viies elupaikade inventuur toimus alal 2015.

aastal. Inventeerijaks oli Piret Sepp. Kuues elupaikade inventuur toimus alal 2021. aastal.

Inventeerijaks oli Urmo Saar. Elupaik aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud (6510) (9,8 ha) ja

ja liigirikkad madalsood (7230) (0,2 ha) tuleb lisada LoA ja HA kaitse-eesmärgiks. Elupaik lood

(alvarid) (6280*) tuleb LoA ja HA kaitse-eesmärkide hulgast välja arvata, sest tegemist on

valemääranguga. Loodude asemele on inventeeritud kuivad niidud lubjarikkal mullal, aas-

rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud ning puiskarjamaad. KKK koostamisel on kasutatud EELIS-

e PLK kihil olevate elupaigatüüpide andmeid.

Alal läbi viidud inventuurid tuginevad inventeerimise juhenditele, mis on kättesaadavad

Kliimaministeeriumi kodulehel (välja toodud ka kasutatud andmeallikate all).

Riiklik seire.

Riikliku seire raames Paatsa LoA ja HA kaitseväärtustega seotud seiret ei toimu.

Inventuuride ja uuringute vajadus

Vajalik on täpsustada liigirikka madalsoo (ID -987370367) (0,1 ha) ja puiskarjamaade

seisundihinnangut (ID 359037102 ja ID -699437950) (1,4 ha).

8

2. Kaitseväärtused ja kaitse eesmärgid

Loodusala looduskaitselised väärtused on Euroopa Liidu Loodusdirektiivi I lisasse kantud kooslused. Valdav osa loodusalast on kaetud erinevate poollooduslike kooslustega. Tabelis 1 võetakse kokku Paatsa loodusala kaitseväärtuste hoidmisega seotud kaitse eesmärgid,

soodsa looduskaitselise seisundi saavutamist või hoidmist mõjutavad tegurid ning nende ärahoidmiseks või leevendamiseks ettenähtavad meetmed ning kaitsetegevuse oodatavad tulemused kaitsekorralduskava perspektiivis. Koosluste, liikide, kasvukohtade või elupaikade

soodsa seisundi saavutamise või hoidmise tarvis seatavad (hooldamise ja taastamise) meetmed on seatud vastavalt elupaigatüüpidele koostatud hoolduskavadele ja liikide kaitse tegevuskavadele, kui ei ole tabelis märgitud teisiti. Kavad on leitavad Keskkonnaameti kodulehel ja viited on lisatud kasutatud andmeallikate nimekirja.

9

Tabel 1. Paatsa loodusala kaitseväärtuste koondtabel (kooslused).

Kaitseväärtus1

Seisund2

(pindala/esind

uslikkus)

Kaitse eesmärk3 Mõjutegurid Meetmed Oodatav tulemus4 Märkused

Panus

üldpindalass

e / SDF-i

(%)5

Poollooduslikud kooslused

Kuivad niidud

lubjarikkal mullal

(6210*)

KE – jah, LoD – I,

LoA – jah

• 46,8 ha / A

• 2,1 ha / B

• Elupaigatüübi

säilitamine 48,9 ha

• Võsastumine • Hooldamine

48,9 ha

• Heas seisus

elupaiku on säilinud

48,9 ha

• SDF-i

vähendamine

28,1 ha. 2013.

a inventeeriti

6510 ja 9070

elupaik

asemele.

• Hooldamine

vastavalt PLK

tegevuskavale.

• 1,63-0,98

/ 1,58

Lood (alvarid)

(6280*)

KE – jah, LoD – I,

LoA – jah

• 0 ha • Puudub • Eemaldada

LoA ja HA

kaitse-

eesmärkide

hulgast

• Tegemist

valemäärangu

ga. 2013. a

inventeeriti

6210*, 6510 ja

9070 asemele.

1 KE (jah/ei) – on või ei ole kaitstava ala kaitse-eesmärk;

LoD – loodusdirektiivi lisa number;

LoA (jah/ei) – on või ei ole loodusala kaitse-eesmärk;. 2 Elupaigatüübi esinduslikkus: A – väga hea, B – hea, C – arvestatav, p – potentsiaalne 3 Kaitse eesmärk seatakse aastaks 2050 4 Oodatav tulemus seatakse aastaks 2050 ja tulemuslikkust hinnatakse iga 10 aasta tagant 5 2019. a loodusdirektiivi aruande andmete põhjal (https://nature-art17.eionet.europa.eu/article17/habitat/report/). Numbrid näitavad, milline on selle loodusala

elupaigatüüpide osakaal kogu Eesti elupaigatüüpide / kõikide SDF-i kantud elupaigatüüpide pindalast.

10

Kaitseväärtus1

Seisund2

(pindala/esind

uslikkus)

Kaitse eesmärk3 Mõjutegurid Meetmed Oodatav tulemus4 Märkused

Panus

üldpindalass

e / SDF-i

(%)5

Aas-rebasesaba ja

ürt-punanupuga

niidud (6510)

KE – ei, LoD – I,

LoA – ei

• 7,2 ha / B

• 2,6 ha / C

• Elupaigatüübi

säilitamine 7,2 ha

• Elupaigatüübi

seisundi parendamine

2,6 ha

• Võsastumine

• Puudub HA ja

LoA kaitse-

eesmärkidest

• Hooldamine

7,2 ha

• Taastamine

ja seejärel

hooldamine

2,6 ha

• Lisada

kaitse-

eesmärgiks

• Heas seisus

elupaiku on säilinud

9,8 ha, sh 2,6 ha

taastatud

• SDF-i lisamine

9,8 ha. 2013. a

inventeeriti

6210*

asemele.

• Hooldamine

vastavalt PLK

tegevuskavale.

• 0,25 /

0,45

Liigirikkad

madalsood (7230)

KE – ei, LoD – I,

LoA – ei

• 0,1 ha C

• 0,1 ha /

teadmata

seisundiga

• Elupaigatüübi

seisundi parendamine

0,1 ha

• Andmete

täpsustamine 0,1 ha

• Võsastumine

• Puudub HA ja

LoA kaitse-

eesmärkidest

• Info

puudumine

• Hooldamine

0,1 ha

• Inventuur

0,1 ha

• Taastamine

ja seejärel

hooldamine

0,1 ha

• Lisada

kaitse-

eesmärgiks

• Heas seisus

elupaiku on säilinud

0,2 ha, sh 0,1 ha

taastatud ja andmed

on täpsustatud 0,1

ha.

• SDF-i lisamine

0,2 ha. 2009. a

inventeeriti

inventeerimata

alale.

• Hooldamine

vastavalt PLK

tegevuskavale.

• 0,001 /

0,001

Puiskarjamaad

(9070)

KE – jah, LoD – I,

LoA – jah

• 25,3 ha / A

• 1,6 ha / B

• 2,4 ha / C

• 1,4 ha /

teadmata

seisundiga

• Elupaigatüübi

säilitamine 26,9 ha

• Elupaigatüübi

seisundi parendamine

2,4 ha

• Andmete

täpsustamine 1,4 ha

• Võsastumine

• Metsastumine

• Info

puudumine

• Hooldamine

28,3 ha

• Taastamine

ja seejärel

hooldamine

2,4 ha

• Inventuur

1,4 ha

• Heas seisus

elupaiku on säilinud

30,7 ha, sh 2,4 ha

taastatud ja andmed

on täpsustatud 1,4

ha.

• SDF-i

suurendamine

30,5 ha. 2013.

a inventeeriti

6210*

asemele.

• Hooldamine

vastavalt PLK

tegevuskavale.

• 1,02 /

1,45

11

3. Kavandatavad kaitsekorralduslikud tegevused

Vajalike tegevuste tabelisse (tabel 2) on koondatud tööd, mis on vajalikud kaitse eesmärkide saavutamiseks, tabelit võidakse tulevikus täiendada.

Tabelis on tegevused jaotatud vastavalt tegevuse olulisusele järgmistesse prioriteetsusklassidesse:

1) esimene prioriteet – hädavajalik tegevus, milleta kaitse eesmärkide täitmine planeeritavas ajavahemikus on võimatu, see on kaitseväärtuste säilimisele ja toimiva ohuteguri kõrvaldamisele suunatud tegevus (taastamine, taasloomine); kaitsekorralduse

tulemuslikkuse hindamiseks vajalik tegevus (inventeerimine); 2) teine prioriteet – vajalik tegevus, mis on suunatud väärtuste taastamisele ja potentsiaalsete ohutegurite kõrvaldamisele; 3) kolmas prioriteet – soovituslik tegevus ehk tegevus, mis aitab kaudselt kaasa väärtuste säilimisele ja taastamisele ning ohutegurite

kõrvaldamisele (infotahvlid, külastustaristu).

Tabel 2. Vajalikud tegevused aastaks 2033.

Jrk Tegevuse nimetus Maht Tegevuse tüüp Korraldaja Prioriteet Ajagraafik

Inventuurid, seired, uuringud

1 Elupaigatüüpide andmete

täpsustamine 1,5 ha Inventuur KeA I 20246

Hooldus, taastamine ja ohjamine

2 Kuivad niidud lubjarikkal mullal hooldamine

44 ha Koosluse hooldustöö KeA/MO I Igal aastal

3 Kuivad niidud lubjarikkal

mullal hooldamine 2,7 ha Koosluse hooldustöö RMK I Igal aastal

4 Kuivad niidud lubjarikkal mullal hooldamine

2,3 ha Koosluse hooldustöö KOV I Igal aastal

5 Aas-rebasesaba ja ürt-

punanupuga niidud taastamine 2,6 ha Koosluse taastamistöö KeA/MO I 2024

6 Aas-rebasesaba ja ürt- punanupuga niidud

hooldamine

7,2 ha Koosluse hooldustöö KeA/MO I Igal aastal

+ 2,6 ha

6 Elupaigatüüpide andmed peavad olema täpsustunud aastaks 2030

12

7 Liigirikkad madalsood taastamine

0,1 ha Koosluse taastamistöö KeA/MO I 2024

8 Liigirikkad madalsood hooldamine

0,1 ha Koosluse hooldustöö KeA/MO I Igal aastal

+ 0,1 ha

9 Puiskarjamaade taastamine 2 ha Koosluse taastamistöö KeA/MO I 2024

10 Puiskarjamaade taastamine 0,4 ha Koosluse taastamistöö RMK I 2024

11 Puiskarjamaade hooldamine 26,7 ha

Koosluse hooldustöö KeA/MO I Igal aastal + 2 ha

12 Puiskarjamaade hooldamine 1,6 ha

Koosluse hooldustöö RMK I Igal aastal + 0,4 ha

Taristu, tehnika ja loomad

13 Hoiuala tähiste hooldamine 9 keskmist

tähist

Kaitsealuste objektide tähistamine, tähiste

hooldamine

RMK II Igal aastal

Kavad, eeskirjad

14 Kaitsekorralduskava andmete üle vaatamine ja vajadusel

uuendamine

Tegevuskava KeA I 1 kord kümne aasta jooksul

15 Kaitsekorralduskava tulemuslikkuse hindamine

Tegevuskava KeA I 1 kord kümne aasta jooksul

16 Kaitse-eesmärkide muutmine Kaitsekorra muutmine KeA/KliM I 2026

13

3.1. Külastuskorraldus

Külastuskorralduse uuringut ei ole vaja teha. Ettevalmistatud külastustaristut LoA-l ei ole ja ei ole otstarbekas seda ka planeerida.

3.2. Koosluste hooldus- ja taastamistööd

2022. aastal7 oli Paatsa LoA-l hoolduses (maksti hooldustoetust) olevaid poollooduslikke kooslusi

76,5 ha (joonis 3). Vajalik on hetkel majandamisest välja jäävate koosluste hooldusesse võtmine.

Joonis 3. Paatsa loodusalal 2022. aastal hoolduses olnud poollooduslikud kooslused (aluskaart:

Eesti Põhikaart, Maa-ameti WMS kaardirakendus, seisuga detsember 2023).

7 2022. a seis EELIS PLK_hooldatud_2022 kihilt

14

3.3. Hoiuala piiritähiste hooldamine

Paatsa hoiualale on paigaldatud 2012. aastal üheksa keskmise suurusega tähist (joonis 4).

Piiritähiste hooldus toimub jooksvalt vastavalt vajadusele. Tegevus kuulub II prioriteeti ja seda

korraldab RMK.

Joonis 4. Paatsa hoiuala tähiste asukohaskeem (aluskaart: Eesti Põhikaart, Maa-ameti WMS

kaardirakendus, seisuga detsember 2023).

Kasutatud andmeallikad

Helm, A., Kalamees, R., Kukk, T., Mesipuu, M., & Roosaluste, E. (2010). Juhend loodusdirektiivi I lisa pool-looduslike elupaigatüüpide seisundi hindamiseks.

Tartu: Pärandkoosluste Kaitse Ühing.

Keskkonnaamet. (2021). Pärandniitude tegevuskava.

Mesipuu, M. (2020). Aru- ja soostunud niitude hoolduskava. Tartu: Pärandkoosluste Kaitse Ühing.

Paal, J. (2007). Loodusdirektiivi elupaigatüüpide käsiraamat. Tallinn: Auratrükk.

Pajula, R., & Ilomets, M. (2012). Juhend loodusdirektiivi I lisa soo-elupaigatüüpide seisundi hindamiseks. Tallinn: MTÜ Eesti Märgalade Ühing.

Roosaluste, E. (2019). Puisniitude ja puiskarjamaade hoolduskava. Tartu.

„Vaade Ranna puisniidule“ Gunnar Raun.

Keskkonnaamet 2023

Ranna loodusala

kaitsekorralduskava

KINNITATUD Keskkonnaameti 15.12.2023 korraldusega nr 1-3/23/669

2

Sisukord

1. Ala iseloomustus ....................................................................................................................... 4 1.1 Uuritus ja seire ....................................................................................................................... 7

2. Kaitseväärtused ja kaitse eesmärgid ........................................................................................ 9

3. Kavandatavad kaitsekorralduslikud tegevused ..................................................................... 13 3.1. Külastuskorraldus......................................................................................................... 15

3.2. Koosluste hooldus- ja taastamistööd .......................................................................... 15 3.3. Hoiuala piiritähiste hooldamine .................................................................................. 16

Kasutatud andmeallikad .............................................................................................................. 17

3

Kasutatud lühendid, mõisted ja selgitused

MO – maaomanik

KE – kaitse-eeskiri

Kaitseväärtus – kaitse-eeskirjas nimetatud kaitstav loodusväärtus (kaitse-eesmärk)

Kaitse eesmärk – kaitseväärtuse soovitud seisund

KeA – Keskkonnaamet

KKK – kaitsekorralduskava

LKS - looduskaitseseadus

LKA – looduskaitseala

HA – hoiuala

PEP – püsielupaik

LoD – loodusdirektiiv (käsitleb ohustatud elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku

kaitsepõhimõtteid)

LiD – linnudirektiiv (sätestab liikmesriikide õigused ja kohustused loodusliku linnustiku kaitseks ja

kasutamiseks)

LoA – loodusala (loodusdirektiivi I ja II lisas nimetatud elupaigatüüpide või liikide kaitseks asutatud

ala)

LiA – linnuala (linnudirektiivi I lisas nimetatud linnuliikide ja I lisast puuduvate rändlinnuliikide

elupaikade kaitseks asutatud ala)

PLK – poollooduslik kooslus

RMK – Riigimetsa Majandamise Keskus

EELIS – Eesti Looduse Infosüsteem

SKV – sihtkaitsevöönd

SDF – Natura standardandmebaas

Säilitamine – olemasolevate väärtuste säilitamine (seisund ei muutu halvemaks, säilitamine ei tähenda

seda, et seisund peab jääma samaks) (looduslik areng)

Seisundi parendamine – arvestatava esinduslikkusega (C) elupaikade seisundi parendamine (kraavide

sulgemine, looduslikule arengule jätmine jms)

Taastamine – tegevused, mis on seotud olemasolevate, kuid halvenenud struktuuriga elupaikade

taastamisega (näiteks PLKd, sood)

4

1. Ala iseloomustus

Kaitstava ala nimi Ranna hoiuala

Loodusala nimi Ranna loodusala (EE0040405) (joonis 1)

Linnuala nimi Kura kurgu linnuala (EE0040434)

Pindala 22,9 ha

Asukoht ja piirid https://register.keskkonnaportaal.ee/register/internationally-important-area/8953344, https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/link/GFq64Nyt

Kaitsekord

„Hoiualade kaitse alla võtmine Saare maakonnas”

https://www.riigiteataja.ee/akt/131052023005?leiaKehtiv ja Looduskaitseseadus § 14, § 32 ja 33 https://www.riigiteataja.ee/akt/129062022007?leiaKehtiv

Koostaja nimi Gunnar Raun

Koostamise aasta 2023

Kaitsekorralduskava koostamise kord „Kaitsekorralduskava koostamise ja kinnitamise kord ning kaitsekorralduskava kinnitaja

määramine” https://www.riigiteataja.ee/akt/104112022001

Ranna LoA ja HA kaitse-eesmärgiks on PLK elupaigad ja peamiseks tegevuseks on PLK elupaikade hooldamine.

Kaitsekorralduskava annab soovitused kaitstava ala valitsejale kaitse eesmärkide saavutamise parimatest viisidest, kuid ei loo õigusi ega kohustusi kolmandatele isikutele.

Ranna LoA KKK on koostatud tähtajatult. Kava vaadatakse üle ja uuendatakse põhjendatud juhtudel kaitseväärtuste kaitse tagamise eesmärgil lähtuvalt tulemuslikkuse hindamise või uue inventuuri andmetest.

5

Joonis 1. Ranna loodusala paiknemine Saare maakonnas (aluskaart: Eesti Põhikaart, Maa-ameti WMS kaardirakendus seisuga oktoober

2023).

6

Joonis 2. Ranna loodusalal inventeeritud (2020. a) elupaigatüüpide paiknemine (aluskaart: Eesti Põhikaart, Maa-ameti WMS

kaardirakendus seisuga oktoober 2023).

7

1.1 Uuritus ja seire

Inventuurid ja uuringud

Inventuuri andmetel leiduvad alal järgmised rahvusvahelise tähtsusega elupaigatüübid: kuivad

niidud lubjarikkal mullal (6210*), liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (6270*), aas-rebasesaba ja

ürt-punanupuga niidud (6510) ja puisniidud (6530*) (joonis 2). Aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga

niidud ei ole ala eesmärgiks, kuid KKK-ga tehakse ettepanek see elupaigatüüp LoA ja HA kaitse-

eesmärgiks arvata. KKK-ga tehakse ettepanek LoA ja HA kaitse-eesmärkidest välja arvata lood

(alvarid) (6280*) ja puiskarjamaad (9070), sest tegemist on valemääranguga. Tabelis 1 toodud

eesmärkide seisundid on määratud 2020. aasta inventuuride andmete põhjal.

Esmane elupaikade inventuur toimus alal Pärandkoosluste Kaitseühingu inventuuri raames aastal

1999., kui inventeeriti niiduelupaik puisniidud (6530*). Inventeerijateks olid Toomas Kukk ja

Eerik Leibak. Teine elupaikade inventuur toimus alal aastal 2003., kui inventeeriti kogu ülejäänud

ala. Inventeerijateks olid Vivika Meltsov, Kaili Kattai, Toomas Kukk ja Alexandr Sennikov. KKK

koostamisel on kasutatud EELIS-e PLK kihil olevate elupaigatüüpide andmeid.

EELIS-e I kaitsekategooria kaitsealuste loomaliikide kihi alusel on Ranna LoA ja HA kaitse-

eesmärgiks mitte olevat ja Kura kurgu LiA kaitse-eesmärgiks olevat linnuliiki merikotkast

(Haliaeetus albicilla) kaitseala servas pesitsusalal (KLO9132053) esmakordselt seiranud 2023.

aastal Renno Nellis. Pesitsusalale on moodustatud Hindu merikotka PEP (KLO3002804). Poegi ei

olnud. Tegemist oli kaunistatud või ebaõnnestunud pesitsusega. Elupaik on piiritletud

häirimistundliku pesitsuselupaigana. Merikotka elupaik tuleb võtta tervikuna kaitse alla ja lisada

HA muutmisel LKA-ks LKA kaitse-eesmärkide hulka.

Alal läbi viidud inventuurid tuginevad inventeerimise juhenditele, mis on kättesaadavad

Kliimaministeeriumi kodulehel (välja toodud ka kasutatud andmeallikate all).

Riiklik seire.

Riikliku seire raames toimub Ranna LoA ja HA kaitseväärtustega seotud seirena puisniidu

ruuduseire seirejaamas (SJA7128000).

Inventuuride ja uuringute vajadus

Vajadus on inventeerida natura elupaigatüübid väljaspool Ranna LoA (19 ha) ja osaliselt LoA-l

(3 ha) merikotka elupaigas (KLO9132053) (joonis 3). 2023. aasta kevadel registreeriti LoA ja HA

servas merikotka pesitsemine ja varasemalt puisniidu LIFE projekti raames planeeritud puisniidu

taastamine ei ole seetõttu enam kogu varasemalt inventeeritud alal põhjendatud. 2023. aastal esitas

ekspert Renno Nellis ka piirid, mis ulatuses ei tohi LoA-l vahetult merikotka pesupuu ümber

puisniidu taastamist teha ja neid piire kasutatakse käesolevas KKK-s. Inventuuriga tuleb ümber

hinnata 3 ha ulatuses puisniidu määratlus ja inventeerida see metsaelupaigatüübina, mis jääb

8

looduslikule arengule. Hooldatavast puisniidust jääb pesapuu 2023. aasta seisuga u 60 m

kaugusele. Väljaspool LoA merikotka elupaigas on valdavalt tegemist küpse lehtmetsaga, kust

saab inventuuriga juurde väärtuslikke natura metsaelupaigatüüpe. Inventuuri tegemise järgselt

saab merikotka pesitsuselupaiga liita HA asemel planeeritava Ranna LKA SKV koosseisu ja siis

saab täpsustada ka kaitse-eesmärgid nii elupaigatüüpide kui liikide osas.

Joonis 3. Elupaigatüüpide inventuur Ranna LoA-l ja väljaspool LoA (aluskaart: Eesti Põhikaart,

Maa-ameti WMS kaardirakendus, seisuga oktoober 2023).

9

2. Kaitseväärtused ja kaitse eesmärgid

Loodusala looduskaitselised väärtused on Euroopa Liidu Loodusdirektiivi I lisasse kantud kooslused. Loodusala on kaetud erinevate poollooduslike kooslustega. Tabelis 1 võetakse kokku Ranna loodusala kaitseväärtuste hoidmisega seotud kaitse-eesmärgid, soodsa

looduskaitselise seisundi saavutamist või hoidmist mõjutavad tegurid ning nende ärahoidmiseks või leevendamiseks ettenähtavad meetmed ning kaitsetegevuse oodatavad tulemused kaitsekorralduskava perspektiivis. Koosluste, liikide, kasvukohtade või elupaikade

soodsa seisundi saavutamise või hoidmise tarvis seatavad (hooldamise ja taastamise) meetmed on seatud vastavalt elupaigatüüpidele koostatud hoolduskavadele ja liikide kaitse tegevuskavadele, kui ei ole tabelis märgitud teisiti. Kavad on leitavad Keskkonnaameti kodulehel ja viited on lisatud kasutatud andmeallikate nimekirja.

10

Tabel 1. Ranna loodusala kaitseväärtuste koondtabel (kooslused).

Kaitseväärtus1

Seisund2

(pindala/esind

uslikkus)

Kaitse eesmärk3 Mõjutegurid Meetmed Oodatav tulemus4 Märkused

Panus

üldpindalass

e / SDF-i

(%)5

Poollooduslikud kooslused

Kuivad niidud

lubjarikkal mullal

(6210*)

KE – ei, LoD – I,

LoA – jah

• 2,2 ha / A • Elupaigatüübi

säilitamine 2,2 ha

• Võsastumine

• Puudub HA

kaitse-

eesmärkide

hulgast

• Hooldamine

2,2 ha

• Lisada HA

asemel

moodustatava

LKA kaitse-

eesmärgiks

• Väga heas

seisus

elupaiku on

säilinud 2,2 ha

• SDF-i

suurendamine 2,2

ha (SDF märgitud

0 ha). 2020. a

inventeeriti 6280*

asemele.

• Hooldamine

vastavalt PLK

tegevuskavale.

• 0,07-0,04

/ 0,07

Liigirikkad

niidud lubjavaesel

mullal (6270*)

KE – jah, LoD – I,

LoA – ei

• 1,7 ha / B • Elupaigatüübi

säilitamine 1,7 ha

• Võsastumine

• Puudub LoA

eesmärkide

hulgast

• Hooldamine

1,7 ha

• Lisada LoA

kaitse-

eesmärgiks

• Heas seisus

elupaiku on

säilinud 1,7 ha

• SDF-i lisamine

1,7 ha.

• Hooldamine

vastavalt PLK

tegevuskavale.

• 0,06-0,03

/ 0,06

1 LKS – kaitsekategooria looduskaitseseaduse alusel;

KE (jah/ei) – on või ei ole kaitstava ala kaitse-eesmärk;

LoD – loodusdirektiivi lisa number;

LoA (jah/ei) – on või ei ole loodusala kaitse-eesmärk;

LiA (jah/ei) – on või ei ole linnuala kaitse-eesmärk;

LiD – linnudirektiivi lisa number. 2 Elupaigatüübi esinduslikkus: A – väga hea, B – hea, C – arvestatav, p – potentsiaalne 3 Kaitse eesmärk seatakse aastaks 2050 4 Oodatav tulemus seatakse aastaks 2050 ja tulemuslikkust hinnatakse iga 10 aasta tagant 5 2019. a loodusdirektiivi aruande andmete põhjal (https://nature-art17.eionet.europa.eu/article17/habitat/report/). Numbrid näitavad, milline on selle loodusala

elupaigatüüpide osakaal kogu Eesti elupaigatüüpide / kõikide SDF-i kantud elupaigatüüpide pindalast.

11

Kaitseväärtus1

Seisund2

(pindala/esind

uslikkus)

Kaitse eesmärk3 Mõjutegurid Meetmed Oodatav tulemus4 Märkused

Panus

üldpindalass

e / SDF-i

(%)5

Lood (alvarid)

(6280*)

KE – jah, LoD – I,

LoA – jah

• 0 ha • Puudub

• Eemaldada

kaitse

eesmärkide

hulgast

• Tegemist

valemääranguga. 2020. a

inventeeriti 6210*

asemele.

Aas-rebasesaba ja

ürt-punanupuga

niidud (6510)

KE – ei, LoD – I,

LoA – ei

• 0,2 ha / C • Elupaigatüübi

seisundi parendamine

0,2 ha

• Võsastumine

• Puudub HA ja

LoA kaitse-

eesmärkide

hulgast

• Taastamine ja

seejärel

hooldamine

0,2 ha

• Lisada LoA ja

HA asemel

moodustatava

LKA kaitse-

eesmärgiks.

• Heas seisus

elupaiku on

säilinud 0,2 ha,

sh 0,2 ha

taastatud.

• SDF-i lisamine

0,2 ha.

• Hooldamine

vastavalt PLK

tegevuskavale.

• 0,01 /

0,01

Puisniidud

(6530*)

KE – jah, LoD – I,

LoA – jah

• 17,4 ha / B • Elupaigatüübi

säilitamine 14,4 ha

• Võsastumine

• Metsastumine

• Hooldamine

14,4 ha

• Heas seisus

elupaiku on

säilinud 14,4

ha

• SDF-i

suurendamine 6,2

ha. Merikotka

kaitsest lähtuvalt

jääb 3 ha

loodulikule

arengule.

• 0,87-0,44

/ 0,87

Puiskarjamaad

(9070)

KE – jah, LoD – I,

LoA – jah

• 0 ha • Puudub

• Eemaldada

kaitse-

eesmärkide

hulgast

• Tegemist

valemääranguga. 2020. a

inventeeriti 6530*

asemele.

12

Tabel 2. Ranna loodusala kaitseväärtuste koondtabel (liigid).

Kaitseväärtus Seisund Kaitse eesmärk Mõjutegurid Meetmed Oodatav tulemus Märkused

Natura eesmärgid

Merikotkas

(Haliaeetus

albicilla)

LKS – I, KE – ei,

LiD – jah, LiA - jah

1 pesitsev paar6 1 paari

pesitsusterritooriumi

säilimine

• Elupaik osalise

kaitseta ja puudub

HA kaitse-

eesmärkidest

• Elupaiga range

kaitse tagamine 31,2

ha

• Kaitseta ala, HA ala

ja PEP SKV ala

tuleb elupaiga osas

arvata planeeritava

LKA SKV-sse.

• Lisada planeeritava

LKA kaitse-

eesmärgiks

Elupaiga säilimine 31,2

ha • 18,6 ha EELIS-es

olevast elupaigast jääb

väljaspoole PEP SKV-

d.

6 2023. a seireandmed

13

3. Kavandatavad kaitsekorralduslikud tegevused

Vajalike tegevuste tabelisse (tabel 3) on koondatud tööd, mis on vajalikud kaitse-eesmärkide saavutamiseks, tabelit võidakse tulevikus täiendada.

Tabelis on tegevused jaotatud vastavalt tegevuse olulisusele järgmistesse prioriteetsusklassidesse:

1) esimene prioriteet – hädavajalik tegevus, milleta kaitse eesmärkide täitmine planeeritavas ajavahemikus on võimatu, see on kaitseväärtuste säilimisele ja toimiva ohuteguri kõrvaldamisele suunatud tegevus (taastamine, taasloomine); kaitsekorralduse

tulemuslikkuse hindamiseks vajalik tegevus (inventeerimine); 2) teine prioriteet – vajalik tegevus, mis on suunatud väärtuste taastamisele ja potentsiaalsete ohutegurite kõrvaldamisele; 3) kolmas prioriteet – soovituslik tegevus ehk tegevus, mis aitab kaudselt kaasa väärtuste säilimisele ja taastamisele ning ohutegurite

kõrvaldamisele (infotahvlid, külastustaristu).

Tabel 3. Vajalikud tegevused aastaks 2033.

Jrk Tegevuse nimetus Maht Tegevuse tüüp Korraldaja Prioriteet Ajagraafik

Inventuurid, seired, uuringud

1 Elupaigatüüpide inventuur 3 ha Inventuur KeA I 2025

2 Elupaigatüüpide inventuur

väljaspool LoA 19 ha Inventuur KeA I 2025

Hooldus, taastamine ja ohjamine

3 Kuivad niidud lubjarikkal

mullal hooldamine 2,2 ha Koosluse hooldustöö KeA/MO I Igal aastal

4 Liigirikkad niidud lubjavaesel mullal hooldamine

1,7 ha Koosluse hooldustöö KeA/MO I Igal aastal

5 Aas-rebasesaba ja ürt- punanupuga niidud taastamine

0,2 ha Koosluse taastamistöö KeA/MO I 2024

6

Aas-rebasesaba ja ürt-

punanupuga niidud hooldamine

0,2 ha Koosluse hooldustöö KeA/MO I Igal aastal

7 Puisniitude hooldamine 17,4 ha Koosluse hooldustöö KeA/MO I Igal aastal

Taristu, tehnika ja loomad

14

8 Hoiuala tähiste hooldamine 3 keskmist tähist

Kaitsealuste objektide tähistamine, tähiste

hooldamine

RMK II

Igal aastal (kuni uue kaitsekorra ja piiride

kehtestamiseni)

Kavad, eeskirjad

9 Kaitsekorralduskava andmete üle vaatamine ja vajadusel

uuendamine

Tegevuskava KeA I 1 kord kümne

aasta jooksul

10 Kaitsekorralduskava tulemuslikkuse hindamine

Tegevuskava KeA I 1 kord kümne aasta jooksul

11 Kaitsekorra ja kaitse-

eesmärkide muutmine Kaitsekorra muutmine KeA/KliM I 2027

15

3.1. Külastuskorraldus

Külastuskorralduse uuringut ei ole vaja teha. Ettevalmistatud külastustaristut LoA-l ei ole ja kaitse väärtustest lähtuvalt ei ole otstarbekas seda ka planeerida, sest alale jääb I kaitsekategooria

kaitsealuse linnuliigi elupaik ja inimeste suunamine sinna suurendaks pesitsusrahu häirimist.

3.2. Koosluste hooldus- ja taastamistööd

2022. aastal7 oli Ranna LoA-l hoolduses (maksti hooldustoetust) olevaid poollooduslikke kooslusi

5,9 ha (joonis 4). Vajalik on hetkel majandamisest välja jäävate koosluste hooldusesse võtmine.

Joonis 4. Ranna loodusalal 2022. aastal hoolduses olnud poollooduslikud kooslused (aluskaart:

Eesti Põhikaart, Maa-ameti WMS kaardirakendus, seisuga november 2023).

7 2022. a seis EELIS PLK_hooldatud_2022 kihilt

16

3.3. Hoiuala piiritähiste hooldamine

Ranna hoiualale on paigaldatud 2012. aastal kokku kolm keskmise suurusega tähist (joonis 5).

Piiritähiste hooldus toimub jooksvalt vastavalt vajadusele. Tegevus kuulub II prioriteeti ja seda

korraldab RMK.

Joonis 5. Ranna hoiuala tähiste asukohaskeem (aluskaart: Eesti Põhikaart, Maa-ameti WMS

kaardirakendus, seisuga november 2023).

Kasutatud andmeallikad

Merikotka kaitse tegevuskava (2019)

Helm, A., Kalamees, R., Kukk, T., Mesipuu, M., & Roosaluste, E. (2010). Juhend

loodusdirektiivi I lisa pool-looduslike elupaigatüüpide seisundi hindamiseks. Tartu: Pärandkoosluste Kaitse Ühing.

Keskkonnaamet. (2021). Pärandniitude tegevuskava.

Mesipuu, M. (2020). Aru- ja soostunud niitude hoolduskava. Tartu: Pärandkoosluste Kaitse Ühing.

Paal, J. (2007). Loodusdirektiivi elupaigatüüpide käsiraamat. Tallinn: Auratrükk.

Roosaluste, E. (2019). Puisniitude ja puiskarjamaade hoolduskava. Tartu.

„Vaade Tammese loopealsele“ Gunnar Raun.

Keskkonnaamet 2023

Tammese loodusala

kaitsekorralduskava

KINNITATUD Keskkonnaameti 15.12.2023 korraldusega nr 1-3/23/669

2

Sisukord

1. Ala iseloomustus ....................................................................................................................... 4 1.1 Uuritus ja seire ....................................................................................................................... 7

2. Kaitseväärtused ja kaitse eesmärgid ........................................................................................ 9

3. Kavandatavad kaitsekorralduslikud tegevused ..................................................................... 12 3.1. Külastuskorraldus......................................................................................................... 14

3.2. Koosluste hooldus- ja taastamistööd .......................................................................... 14 3.3. Hoiuala piiritähiste paigaldamine ja hooldus............................................................. 16

Kasutatud andmeallikad .............................................................................................................. 17

3

Kasutatud lühendid, mõisted ja selgitused

MO – maaomanik

KE – kaitse-eeskiri

Kaitseväärtus – kaitse-eeskirjas nimetatud kaitstav loodusväärtus (kaitse-eesmärk)

Kaitse eesmärk – kaitseväärtuse soovitud seisund

KeA – Keskkonnaamet

KKK – kaitsekorralduskava

LKS - looduskaitseseadus

HA – hoiuala

LoD – loodusdirektiiv (käsitleb ohustatud elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku

kaitsepõhimõtteid)

LoA – loodusala (loodusdirektiivi I ja II lisas nimetatud elupaigatüüpide või liikide kaitseks asutatud

ala)

PLK – poollooduslik kooslus

RMK – Riigimetsa Majandamise Keskus

EELIS – Eesti Looduse Infosüsteem

SDF – Natura standardandmebaas

Säilitamine – olemasolevate väärtuste säilitamine (seisund ei muutu halvemaks, säilitamine ei tähenda

seda, et seisund peab jääma samaks) (looduslik areng)

Seisundi parendamine – arvestatava esinduslikkusega (C) elupaikade seisundi parendamine (kraavide

sulgemine, looduslikule arengule jätmine jms)

Taastamine – tegevused, mis on seotud olemasolevate, kuid halvenenud struktuuriga elupaikade

taastamisega (näiteks PLKd, sood)

4

1. Ala iseloomustus

Kaitstava ala nimi Tammese hoiuala

Loodusala nimi Tammese loodusala (EE0040478) (joonis 1)

Pindala 158,1 ha

Asukoht ja piirid https://register.keskkonnaportaal.ee/register/internationally-important-area/8950284, https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/link/csjSYTrH

Kaitsekord

„Hoiualade kaitse alla võtmine Saare maakonnas”

https://www.riigiteataja.ee/akt/131052023005?leiaKehtiv ja Looduskaitseseadus § 14, § 32 ja 33 https://www.riigiteataja.ee/akt/129062022007?leiaKehtiv

Koostaja nimi Gunnar Raun

Koostamise aasta 2023

Kaitsekorralduskava koostamise kord „Kaitsekorralduskava koostamise ja kinnitamise kord ning kaitsekorralduskava kinnitaja määramine” https://www.riigiteataja.ee/akt/104112022001

Tammese LoA ja HA kaitse-eesmärgiks on loopealsete kaitse ja peamiseks tegevuseks on loopealsete hooldamine.

Kaitsekorralduskava annab soovitused kaitstava ala valitsejale kaitse eesmärkide saavutamise parimatest viisidest, kuid ei loo õigusi ega kohustusi kolmandatele isikutele.

Tammese LoA KKK on koostatud tähtajatult. Kava vaadatakse üle ja uuendatakse põhjendatud juhtudel kaitseväärtuste kaitse tagamise

eesmärgil lähtuvalt tulemuslikkuse hindamise või uue inventuuri andmetest.

5

Joonis 1. Tammese loodusala paiknemine Saare maakonnas (aluskaart: Eesti Põhikaart, Maa-ameti WMS kaardirakendus seisuga

september 2023).

6

Joonis 2. Tammese loodusalal inventeeritud (1999 ja 2016. a) elupaigatüüpide paiknemine (aluskaart: Eesti Põhikaart, Maa-ameti

WMS kaardirakendus seisuga september 2023).

7

1.1 Uuritus ja seire

Inventuurid ja uuringud

Inventuuri andmetel leidub alal järgmine rahvusvahelise tähtsusega elupaigatüüp lood (alvarid)

(6280*) (joonis 2). Tabelis 1 toodud kaitseväärtuse seisund on määratud 1999 ja 2016. aasta

inventuuride andmete põhjal. Esmane elupaikade inventuur toimus alal Pärandkoosluste Kaitse

Ühingu inventuuri raames 1999. aastal, kuid see kajastab ainult looduskaitselise seisundi

hinnangut (C). Inventeerijateks olid Mari Reitalu, Tiina Ojala, Nele Ingerpuu ja Aveliina Helm.

2016. aastal inventeerisid Bert Holm ja Annely Holm 1,8 ha B esinduslikkusega loopealset.

Hilisemal EELIS-e PLK kihi piiride korrigeerimisel on loopealse elupaika juurde tulnud ja neid

andmeid kasutatakse ka KKK-s.

EELIS-e II kaitsekategooria kaitsealuste taimeliikide kihi alusel on Tammese HA kaitse-

eesmärgiks olevat Harilikku muguljuurt (Herminium monorchis) HA kasvukohas viimati seiranud

2020. aastal Rein Kalamees, kui liiki alal ei leitud. 2010. a seirati samas kasvukohas

(KLO9325391) 2000 isendit. 3,4 ha suurusest kasvukohast jääb väljaspoole LoA ja HA 0,2 ha.

Alal läbi viidud inventuurid tuginevad inventeerimise juhenditele, mis on kättesaadavad

Kliimaministeeriumi kodulehel (välja toodud ka kasutatud andmeallikate all).

Riiklik seire.

Riikliku seire raames on seiratud LoA ja HA kaitse-eesmärgiks olevat könt-tanukat (Encalypta

mutica) kaitstavate sammalde liigiseire seirejaamas (SJA9018000). Tammese seirealal

(KLO9400106) on liik seire all alates 2006. aastast. 2022. aastal toimus neljas seire. Nii eelmise

(2017) kui ka esimese (2006) seirega võrreldes registreeriti 2022. aastal üks isend rohkem. Seega

on isendite arv suurenenud, kuid 2022. aasta seirel väljaspool seireala liiki ei leitud, ehkki 2017.

aastal leiti üks isend ka väljastpoolt seireala piire. Elupaiga seisund on soodne. Seirealalt

registreeriti 2022. aastal kaks eoskupardega isendit. Ala on loopealsete LIFE-projekti (2014–2019)

raames taastatud ning loopealselt on eemaldatud kadakaid ja idaservast ka mände. Sellega seoses

on alale kujunenud palju väikese-mõõtmelisi häiringuid, mis on sobivad liigi elupaigaks.

Inventuuride ja uuringute vajadus

Vajalik on alal läbi viia elupaigatüüpide inventuur kogu LoA-l, sest inventuuri andmestik on

vananenud ja puudulik ning ainult osalise elupaigatüüpide inventuuri tegemine ei ole otstarbeks.

Loopealsete LIFE projekti raames taastati enamus kinni kasvanud loopealseid Tammese LoA-l ära

ja alal toimub loomadega karjatamine. Seega on enamus Tammese LoA loopealsest nüüd heas

seisundis, kuid leidub ka kinni kasvanud hooldusest väljas olevaid loopealseid. Tammese LoA ja

HA idapoolsema lahustüki piir riigimaal Kihelkonna metskond 405 (30101:001:0788) maaüksusel

ei arvesta kompaktse heas seisundis loopealse terviklikku kaitset, jättes u 30 ha loopealset

kaitsealast välja. LoA ja HA läänepoolsema lahustüki idaservas riigimaa Kihelkonna metskond

8

490 (30101:001:0705) ja Kihelkonna metskond 409 (30101:002:0557) maaüksustel, vahetult

riigimaantee servas, jääb samuti u 1 ha heas seisus loopealset kaitsealast välja. Kaitseala

laiendamiseks tuleb seal enne teha elupaigatüüpide inventuur (joonis 3).

Joonis 3. Elupaigatüüpide inventuur Tammese LoA-l ning väljaspool LoA (aluskaart: Eesti

Põhikaart, Maa-ameti WMS kaardirakendus, seisuga oktoober 2023).

9

2. Kaitseväärtused ja kaitse eesmärgid

Loodusala looduskaitselised väärtused on Euroopa Liidu Loodusdirektiivi I lisasse kantud kooslused. Valdav osa loodusalast on kaetud loopealsetega. Tabelis 1 võetakse kokku Tammese loodusala kaitseväärtuste hoidmisega seotud kaitse-eesmärgid, soodsa

looduskaitselise seisundi saavutamist või hoidmist mõjutavad tegurid ning nende ärahoidmiseks või leevendamiseks ettenähtavad meetmed ning kaitsetegevuse oodatavad tulemused kaitsekorralduskava perspektiivis. Koosluste, liikide, kasvukohtade või elupaikade

soodsa seisundi saavutamise või hoidmise tarvis seatavad (hooldamise ja taastamise) meetmed on seatud vastavalt elupaigatüüpidele koostatud hoolduskavadele ja liikide kaitse tegevuskavadele, kui ei ole tabelis märgitud teisiti. Kavad on leitavad Keskkonnaameti kodulehel ja viited on lisatud kasutatud andmeallikate nimekirja.

10

Tabel 1. Tammese loodusala kaitseväärtuste koondtabel (kooslused).

Kaitseväärtus1

Seisund2

(pindala/esind

uslikkus)

Kaitse eesmärk3 Mõjutegurid Meetmed Oodatav tulemus4 Märkused

Panus

üldpindalass

e / SDF-i

(%)5

Poollooduslikud kooslused

Lood (alvarid)

(6280*)

KE – jah, LoD – I,

LoA – jah

• 1,8 ha / B

• 130 ha /

teadmata

seisundiga

• Elupaigatüübi

säilitamine 1,8 ha

• Andmete

täpsustamine 130 ha

• Võsastumine

• Info

puudumine

• Elupaik osalise

kaitseta

• Hooldamine

1,8 ha

• Inventuur

131,8 ha +

võimalikul

HA

laiendusel

32,5 ha

• HA

laiendamine

• Heas seisus

elupaiku on

säilinud 131,8

ha, sh andmed

on täpsustatud

130 ha.

• SDF-i

suurenemine 3,8

ha. Võib muutuda

tulenevalt

andmete

täpsustamisest uue

inventuuriga.

Arvestatud ei ole

võimalikku HA

laiendust

riigimaal, kust

võib lisanduda u

30 ha 6280*.

• Hooldamine

vastavalt PLK

tegevuskavale.

• 1,32/

1,39

1 LKS – kaitsekategooria looduskaitseseaduse alusel;

KE (jah/ei) – on või ei ole kaitstava ala kaitse-eesmärk;

LoD – loodusdirektiivi lisa number;

LoA (jah/ei) – on või ei ole loodusala kaitse-eesmärk; 2 Elupaigatüübi esinduslikkus: A – väga hea, B – hea, C – arvestatav, p – potentsiaalne 3 Kaitse eesmärk seatakse aastaks 2050 4 Oodatav tulemus seatakse aastaks 2050 ja tulemuslikkust hinnatakse iga 10 aasta tagant 5 2019. a loodusdirektiivi aruande andmete põhjal (https://nature-art17.eionet.europa.eu/article17/habitat/report/). Numbrid näitavad, milline on selle loodusala

elupaigatüüpide osakaal kogu Eesti elupaigatüüpide / kõikide SDF-i kantud elupaigatüüpide pindalast.

11

Tabel 2. Tammese loodusala kaitseväärtuste koondtabel (liigid).

Kaitseväärtus Seisund Kaitse eesmärk Mõjutegurid Meetmed Oodatav tulemus Märkused

Natura eesmärgid

Könt-tanukas

(Encalypta mutica)

LKS – II, KE – jah,

LoD – II, LoA - jah

2,9 ha, 2 taime6 Liigile sobilike

kasvukohtade

pindala on kokku

vähemalt 2,9 ha

• Kinnikasvamine

• Liigi kasvukoha

hooldamine 2,9 ha

Kasvukoha säilimine

2,9 ha

• Hooldamine PLK

hoolduse

raames/Hooldamine

liigitegevuskava eelnõu

järgi.

Siseriiklikud eesmärgid

Harilik muguljuur

(Herminium

monorchis)

LKS – II, KE – jah,

LoD – ei, LoA - ei

3,2 ha, 0 taime7 Liigile sobilike

kasvukohtade

pindala on kokku

vähemalt 3,2 ha

• Kinnikasvamine

• Liigi kasvukoha

hooldamine 3,2 ha

Kasvukoha säilimine

3,2 ha • Hooldamine PLK

hoolduse raames. 2010.

a seirati samas

kasvukohas

(KLO9325391) 2000

isendit. 3,4 ha suurusest

kasvukohast jääb

väljaspoole LoA ja HA

0,2 ha.

6 2022 seireandmed 7 2020 seireandmed

12

3. Kavandatavad kaitsekorralduslikud tegevused

Vajalike tegevuste tabelisse (tabel 3) on koondatud tööd, mis on vajalikud kaitse eesmärkide saavutamiseks, tabelit võidakse tulevikus täiendada.

Tabelis on tegevused jaotatud vastavalt tegevuse olulisusele järgmistesse prioriteetsusklassidesse:

1) esimene prioriteet – hädavajalik tegevus, milleta kaitse eesmärkide täitmine planeeritavas ajavahemikus on võimatu, see on kaitseväärtuste säilimisele ja toimiva ohuteguri kõrvaldamisele suunatud tegevus (taastamine, taasloomine); kaitsekorralduse

tulemuslikkuse hindamiseks vajalik tegevus (inventeerimine); 2) teine prioriteet – vajalik tegevus, mis on suunatud väärtuste taastamisele ja potentsiaalsete ohutegurite kõrvaldamisele; 3) kolmas prioriteet – soovituslik tegevus ehk tegevus, mis aitab kaudselt kaasa väärtuste säilimisele ja taastamisele ning ohutegurite

kõrvaldamisele (infotahvlid, külastustaristu).

Tabel 3. Vajalikud tegevused aastaks 2033.

Jrk Tegevuse nimetus Maht Tegevuse tüüp Korraldaja Prioriteet Ajagraafik

Inventuurid, seired, uuringud

1 Elupaigatüüpide inventuur 158,1 ha Inventuur KeA I 2024

2 Elupaigatüüpide inventuur

väljaspool LoA 32,5 ha Inventuur KeA I 2024

Hooldus, taastamine ja ohjamine

3 Lood (alvarid) hooldamine 79,5 ha Koosluse hooldustöö KeA/MO I Igal aastal

4 Lood (alvarid) hooldamine 52,3 ha Koosluse hooldustöö RMK I Igal aastal

Taristu, tehnika ja loomad

5 Hoiuala tähistamine 13 keskmist tähist

Kaitsealuste objektide tähistamine, tähiste hooldamine

RMK II 2024

6 Tähiste hooldamine 14 keskmist tähist

Kaitsealuste objektide

tähistamine, tähiste hooldamine

RMK II Igal aastal (pärast rajamist)

7 Infotahvlite hooldamine 3 tk Infotahvlite

hooldamine RMK III Igal aastal

13

Kavad, eeskirjad

8 Kaitsekorralduskava andmete üle vaatamine ja vajadusel

uuendamine

Tegevuskava KeA I 1 kord kümne aasta jooksul

9 Kaitsekorralduskava tulemuslikkuse hindamine

Tegevuskava KeA I 1 kord kümne aasta jooksul

10 Kaitsekorra muutmine Kaitsekorra muutmine KeA/KliM I 2026

14

3.1. Külastuskorraldus

Külastuskorralduse uuringut ei ole vaja teha. Ettevalmistatud külastustaristust on LoA-l kolm LIFE loopealste infotahvlit (joonis 4). Täiendavat külastustaristut ei ole otstarbekas planeerida.

Joonis 4. Tammese hoiuala infotahvlite asukohaskeem (aluskaart: Eesti Põhikaart, Maa-ameti

WMS kaardirakendus, seisuga oktoober 2023).

3.2. Koosluste hooldus- ja taastamistööd

2022. aastal 8 oli Tammese LoA-l hoolduses (maksti hooldustoetust) olevaid poollooduslikke

kooslusi 85,6 ha (joonis 5). Vajalik on hetkel majandamisest välja jäävate koosluste taastamine ja

hooldusesse võtmine või juba hoolduses oleval alal osaline taastamistegevus.

8 2022. a seis EELIS PLK_hooldatud_2022 kihilt

15

Joonis 5. Tammese loodusalal 2022. aastal hoolduses olnud poollooduslikud kooslused

(aluskaart: Eesti Põhikaart, Maa-ameti WMS kaardirakendus, seisuga oktoober 2023).

16

3.3. Hoiuala piiritähiste paigaldamine ja hooldus

Tammese hoiualale on vaja paigaldada 13 keskmise suurusega tähist tekstiga „Tammese hoiuala“.

Üks tähis on juba paigaldatud (joonis 6). Piiritähiste hooldus toimub jooksvalt vastavalt

vajadusele. Tegevus kuulub II prioriteeti ja seda korraldab RMK.

Joonis 6. Tammese hoiuala tähiste asukohaskeem (aluskaart: Eesti Põhikaart, Maa-ameti WMS

kaardirakendus, seisuga oktoober 2023).

Kasutatud andmeallikad

Kõnt-tanuka kaitse tegevuskava eelnõu 2012

Helm, A. (2019). Eesti pärandkooslused: loopealsed ja kadastikud. Ülevaade elurikkusest ja

väärtustest ning juhend hooldamiseks ja taastamiseks. Keskkonnaameti tellimusel koostatud juhendmaterjal. Tartu: Nordic Botanical OÜ.

Helm, A., Kalamees, R., Kukk, T., Mesipuu, M., & Roosaluste, E. (2010). Juhend loodusdirektiivi I lisa pool-looduslike elupaigatüüpide seisundi hindamiseks. Tartu: Pärandkoosluste Kaitse Ühing.

Keskkonnaamet. (2021). Pärandniitude tegevuskava.