Uhaku loodusala kaitsekorralduskava kinnitamine

Erra jõe kuiv säng Uhaku loodusalal. Foto: Triin Amos

Keskkonnaamet 2023

Uhaku loodusala (Uhaku

maastikukaitseala)

kaitsekorralduskava

KINNITATUD Keskkonnaameti 15.12.2023 korraldusega nr 1-3/23/666

Kasutatud lühendid, mõisted ja selgitused

KE – kaitse-eeskiri

Kaitseväärtus – kaitse-eeskirjas nimetatud kaitstav loodusväärtus (kaitse-eesmärk) Kaitse eesmärk – kaitseväärtuse soovitud seisund KeA – Keskkonnaamet

KKK – kaitsekorralduskava KliM ‒ Kliimaministeerium

LKS ‒ looduskaitseseadus MKA – maastikukaitseala LoD – loodusdirektiiv (käsitleb ohustatud elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku

kaitsepõhimõtteid) LoA – loodusala (loodusdirektiivi I ja II lisas nimetatud elupaigatüüpide või liikide kaitseks

asutatud ala) EELIS – Eesti Looduse Infosüsteem PV – piiranguvöönd

SDF – Natura standardandmebaas Säilitamine – olemasolevate väärtuste säilitamine (seisund ei muutu halvemaks, säilitamine ei

tähenda seda, et seisund peab jääma samaks) (looduslik areng)

1. Ala iseloomustus

Kaitstava ala nimi Uhaku maastikukaitseala

Loodusala nimi Uhaku loodusala (EE0070132) (joonis 1)

Pindala 35,3 ha

Asukoht ja piirid Ida-Viru maakond, Lüganuse vald, Lüganuse ja Erra alevik, Erra- Liiva küla Leitav Keskkonnaportaalist

Kaitsekord Vabariigi Valitsuse 11.11.2013 määrus nr 157 „Uhaku

maastikukaitseala kaitse-eeskiri”

Koostaja nimi Triin Amos

Koostamise aasta 2023

Kaitsekorralduskava

koostamise kord

Keskkonnaministri 2. novembri 2022. a määrus nr 50 „Kaitsekorralduskava koostamise ja kinnitamise kord ning

kaitsekorralduskava kinnitaja määramine“

Uhaku loodusala keskseks väärtusteks on Uhaku karstiala, mida on kaardistatud ja teaduslikult

uuritud juba 1940. aastal 1 . Erra jõe sängis esineb kilomeetripikkusel lõigul karstilehtreid läbimõõduga kuni 40 m ja sügavusega kuni 4,5 m. Maa-aluse sängi kohal asuvasse kanjonilaadsesse jõeorgu on kujunenud 1,5 m kõrgune astang, kus suurvee ajal moodustub juga2.

Hõlpsa ligipääsu tõttu sobib ala suurepäraselt karstinähtuste tutvustamiseks.

Kaitsekorralduskava annab soovitused kaitstava ala valitsejale kaitse eesmärkide saavutamise parimatest viisidest, kuid ei loo õigusi ega kohustusi kolmandatele isikutele.

Uhaku loodusala KKK on koostatud tähtajatult. Kava vaadatakse üle ja uuendatakse põhjendatud juhtudel kaitseväärtuste kaitse tagamise eesmärgil lähtuvalt tulemuslikkuse hindamise või uue inventuuri andmetest.

Inventuurid ja uuringud

Natura pilootprojekti raames 2000. aastal on Uhaku loodusala kaitse-eesmärkideks määratud elupaigatüübid jõed ja ojad (3260), karstijärved ja -järvikud (3180*) ning loopealsed (6280*).

Hilisemal ajal elupaigainventuure läbi viidud ei ole.

Kuna kaitsealal asuv Erra jõgi on aastakümnete vältel olnud saastunud kunagise Kiviõli õlitööstuse

jäätmetega, viidi 2014. a jääkreostuse leviku ja ulatuse väljaselgitamiseks läbi põhjalikud uuringud 3 . Selgus, et tahkete kütusejääkidega olid saastunud nii jõesäng ja nõlvaalad kui ka karstilehtrid. Reostus eemaldati Keskkonnaministeeriumi juhitud LIFE IP CleanEst projekti

„Virumaa veed puhtaks” (LIFE17EPI/EE/000007) raames 2022–2023 aastal. Kütusejääkide likvideerimiseks kooriti jõesängist ja nõlvadelt kogu jääkreostus koos pinnasega.

1 Orviku, Karl. (1940). Uhaku karstiala looduskaitse alana (G. Vilbaste, Ed.; pp. 221–232). Loodushoiu- ja Turismi-Instituudi Kirjastus.

https://www.etera.ee/s/blmRkMwgfq 2 Kink, H., Miidel, A.. Karst ja allikad, kogumikus: Loodusmälestised 11. Ida-Virumaa – Lääne-Virumaa. Kohtla, Lüganuse, Aseri, Viru-Nigula.

TA kirjastus. Tallinn, 2004 3 Jääkreostusobjektide inventariseerimine 2014–2015. Purtse, Erra, Kohtla jõe ja fenoolisoo jääkreostuse ohutustamise eelprojekt. Eesti

keskkonnauuringute keskus. Tartu, 2015

Joonis 1-2. Uhaku loodusala paiknemine ning loodusalal inventeeritud elupaigad (aluskaart: Eesti Põhikaart, Maa-ameti WMS kaardirakendus seisuga juuni 2023).

2. Kaitseväärtused ja kaitse eesmärgid

Nii Uhaku loodusala kui Uhaku maastikuala kaitse-eesmärkideks on seatud elupaigatüübid

karstijärved ja -järvikud (3180*), jõed ja ojad (3260) ning loopealsed (alvarid – 6280*).

Tabelis 1 on elupaigatüüpide seisund ja eesmärk määratud looduses reaalselt olemasoleva, st inventeeritud ja EELISesse kantud elupaigatüüpide alusel. Vastavalt sellele tuleb korrigeerida ka standardandmebaasi andmeid loopealsete (6280*) ning karstijärvede ja -järvikute (3180*) osas.

Loodusalal ei leidu elupaigatüüpi loopealsed (6280*), millena oli kaardistatud Erra jõe kuivsäng ja

selle nõlvad. Erra jõe alamjooks kaardistati põhjalikult Erra jõe reostusuuringu2 käigus, mille järgi olid jõe sängisetted, karstilehtrid ja madalamad kaldaalad, sh osaliselt ka esialgselt loopealsena määratletud ala, saastunud põlevkiviõli päritolu raskete tahkunud kütusejääkidega ning pigilaigud

paksusega 0,05–0,5 m esinesid nii puhta kihina (pigiväljadena), olles kohati mattunud kuni 0,5 m kasvukihi alla, kui ka pinnasega segunenult. Seega ei ole alal esinenud looduslikku loo

elupaigatüüpi ja tegemist oli valemääranguga. Praeguseks on Erra jõe jääkreostuse ohutustamistööde tulemusena kogu reostunud pinnas jõesängist ja selle nõlvadelt kooritud. Nõlvad on hakanud taastaimestuma ruderaaltaimestikuga. Ühtlasi piirneb Erra jõe säng vahetult

põllumassiividega, mille väetamine mõjutab paepinnasele loomuomase loodusliku taimkatte kujunemist. Seega tuleb nii loodusala kui maastikukaitseala kaitse-eesmärkide hulgast eemaldada

elupaigatüüp lood (6280*). Elupaika karstijärved ja -järvikud (3180*) esineb looduses vähem (SDF 2 ha → esineb 0,8 ha). SDF

muudatuse põhjendus on kaardistusmetoodika täpsustumine ‒ elupaik oli algselt kaardistatud 2000ndate alguse põhikaardi kõlvikutüübi lage ala alusel. Tänapäevaste LIDAR-andmete ja

ortofotode põhjal on ajutiste järvede esinemisala võimalik tuvastada suurema ja usaldusväärsema täpsusastmega.

Tabelis 1 võetakse kokku Uhaku loodusala kaitseväärtuste hoidmisega seotud kaitse eesmärgid, soodsa looduskaitselise seisundi saavutamist või hoidmist mõjutavad tegurid ning nende ärahoidmiseks või leevendamiseks ettenähtavad meetmed ning kaitsetegevuse oodatavad

tulemused kaitsekorralduskava perspektiivis.

Tabel 1. Uhaku loodusala kaitseväärtuste koondtabel

Kaitseväärtus4

Seisund5

(pindala/esindus

likkus)

Kaitse eesmärk6 Mõjutegurid Meetmed Oodatav tulemus7 Märkused

Panus

üldpindalasse

/ SDF-i (%)8

Karstijärved ja -järvikud

(3180*)

KE – jah, LoD – I, LoA –

jah

0,8 ha/A Elupaigatüübi

säilitamine 0,8 ha

Vananenud andmed/

elupaiga kaasaegne

seisund pole teada

Elupaigainventuur Heas seisus elupaika

on säilinud 0,8 ha

ulatuses

Korrigeerida SDF andmeid, elupaika

esineb vähem (SDF 2 ha → 0,8 ha)

0,42/0,56

Jõed ja ojad (3260)

KE – jah, LoD – I, LoA –

jah

2,1 ha/A Elupaigatüübi

säilitamine 2,1 ha

Vananenud andmed/

elupaiga kaasaegne

seisund pole teada

Elupaigainventuur Heas seisus elupaika

on säilinud 2,1 ha

ulatuses

0,02/0,06

Lood (alvarid) (6280*) KE – jah, LoD – I, LoA –

jah

0 ha Puudub Eemaldada kaitse- eesmärkide hulgast

Tegemist on teadusliku veaga. Elupaigatüüpi alal ei leidu.

Elupaigana oli kaardistatud Erra jõe

nõlvad, mis kasvukihi all on pikalt

olnud reostunud tahkete

kütusejääkidega. KKK koostamise hetkeks on reostuse likvideerimise

eesmärgil pinnas lausaliselt kooritud.

KE (jah/ei) – on või ei ole kaitstava ala kaitse-eesmärk;

LoD – loodusdirektiivi lisa number;

LoA (jah/ei) – on või ei ole loodusala kaitse-eesmärk 5 Elupaigatüübi esinduslikkus: A – väga hea, B – hea, C – arvestatav, p – potentsiaalne 6 Kaitse eesmärk seatakse aastaks 2050. 7 Oodatav tulemus seatakse aastaks 2050 ja tulemuslikkust hinnatakse iga 10 aasta tagant. 8 2019. a loodusdirektiivi aruande andmete põhjal (https://nature-art17.eionet.europa.eu/article17/habitat/report/). Numbrid näitavad, milline on selle loodusala elupaigatüüpide osakaal kogu

Eesti elupaigatüüpide / kõikide SDF-i kantud elupaigatüüpide pindalast.

3. Kavandatavad kaitsekorralduslikud tegevused

Vajalike tegevuste tabelisse (tabel 3) on koondatud tööd, mis on vajalikud kaitse eesmärkide saavutamiseks ning seda võidakse tulevikus täiendada.

Tabelis on tegevused jaotatud vastavalt tegevuse olulisusele järgmistesse prioriteetsusklassidesse: 1) esimene prioriteet – hädavajalik tegevus, milleta kaitse eesmärkide täitmine planeeritavas ajavahemikus on võimatu, see on kaitseväärtuste säilimisele ja toimiva ohuteguri kõrvaldamisele suunatud tegevus (taastamine, taasloomine); kaitsekorralduse tulemuslikkuse hindamiseks vajalik tegevus (inventeerimine); 2) teine prioriteet – vajalik tegevus, mis on suunatud väärtuste taastamisele ja potentsiaalsete ohutegurite kõrvaldamisele; 3) kolmas prioriteet – soovituslik tegevus ehk tegevus, mis aitab kaudselt kaasa väärtuste säilimisele ja taastamisele ning ohutegurite kõrvaldamisele (infotahvlid, külastustaristu).

Tabel 2. Vajalikud tegevused aastaks 2033

Jrk Tegevuse nimetus Maht Tegevuse tüüp Korraldaja Prioriteet Ajagraafik

Inventuurid, seired, uuringud

1 Elupaigatüüpide 3260 ja 3180* inventuur 3 ha Inventuur KeA I 2025

Taristu, tehnika ja loomad

2 Infotahvli koostamine ja paigaldamine 1 tk Infotahvli rajamine KeA III 2033 Kavad, eeskirjad

3 Kaitsekorralduskava andmete üle vaatamine ja vajadusel uuendamine

Tegevuskava KeA I 1 kord kümne aasta jooksul

4 Kaitsekorralduskava tulemuslikkuse hindamine Tegevuskava KeA I 1 kord kümne aasta jooksul

5 Kaitse-eesmärkide muutmine ja SDF uuendamine Kaitse-eesmärkide muutmine KeA, KliM I 2025

Külastuskorraldus ja tähistamine

Kuna ala on hõlpsasti autoga ligipääsetav ja seetõttu sobiv karstinähtuste tutvustamiseks, tuleb kaitseala väärtuste tutvustamiseks praeguse infotahvli asemele paigaldada kaasaegne infotahvel (Maa-ameti külastustaristu virtuaalkontor, ID: 76878). Muud külastustaristut alale ei

kavandata. Tähistest on vaja paigaldada kolm keskmise suurusega piiritähist tekstiga „Uhaku maastikukaitseala”, tähiste asukohad määratakse külastustaristu virtuaalkontoris.

KOR R A L D U S

15. detsember 2023 nr 1-3/23/666

Uhaku loodusala kaitsekorralduskava

kinnitamine

Looduskaitseseaduse § 25 lõike 2, keskkonnaministri 02.11.2022 määruse nr 50 „Kaitsekorralduskava koostamise ja kinnitamise kord ning kaitsekorralduskava kinnitaja

määramine” § 2 lõike 1 ja § 5 lõike 1‒2 ning keskkonnaministri 30.09.2020 määruse nr 47 „Keskkonnaameti põhimäärus” § 9 lõike 2 punkti 4 alusel:

1. kinnitan Uhaku loodusala kaitsekorralduskava;

2. asjaomastel isikutel arvestada punktiga 1 kinnitatud kaitsekorralduskavas nimetatud ala kaitse korraldamisel, sealhulgas kaitsekorralduslike tegevuste planeerimisel ja teostamisel, kinnitatud kaitsekorralduskavaga;

3. looduskaitse planeerimise osakonna juhtivspetsialistil korraldada kaitsekorralduskava

avaldamine Keskkonnaameti koduleheküljel.

(allkirjastatud digitaalselt)

Leelo Kukk peadirektori asetäitja

Saata/teadmiseks: Kliimaministeerium, Riigimetsa Majandamise Keskus

Triin Amos

vanemspetsialist looduskaitse planeerimise osakond