Ebavere loodusala (Ebavere maastikukaitseala) kaitsekorralduskava

KOR R A L D U S

15. detsember 2023 nr 1-3/23/670

Ebavere loodusala (Ebavere maastikukaitseala)

kaitsekorralduskava

Looduskaitseseaduse § 25 lõike 2, keskkonnaministri 02.11.2022 määruse nr 50 „Kaitsekorralduskava koostamise ja kinnitamise kord ning kaitsekorralduskava kinnitaja

määramine” § 2 lõike 1 ja § 5 lõike 1-2 ning keskkonnaministri 30.09.2020 määruse nr 47 „Keskkonnaameti põhimäärus” § 9 lõike 2 punkti 4 alusel:

1. kinnitan Ebavere loodusala (Ebavere maastikukaitseala) kaitsekorralduskava;

2. asjaomastel asutustel arvestada punktiga 1 kinnitatud kaitsekorralduskavas nimetatud ala kaitse korraldamisel, sealhulgas kaitsekorralduslike tegevuste planeerimisel ja teostamisel, kinnitatud kaitsekorralduskavaga;

3. looduskaitse planeerimise osakonna juhtivspetsialistil korraldada tegevuskava avaldamine

Keskkonnaameti koduleheküljel.

(allkirjastatud digitaalselt)

Leelo Kukk peadirektori asetäitja

Saata: Kliimaministeerium, Riigimetsa Majandamise Keskus

Liggi Namm

vanemspetsialist looduskaitse planeerimise osakond

Terviserada Ebavere loodusala metsas. Foto: Liggi Namm

Keskkonnaamet 2023

Ebavere loodusala

(maastikukaitseala)

kaitsekorralduskava

KINNITATUD Keskkonnaameti 15.12.2023 korraldusega nr 1-3/23/670

2

Sisukord

1. Ala iseloomustus ................................................................................................................ 4 1.1 Uuritus ja seire .................................................................................................................... 5

2. Kaitseväärtused ja kaitse eesmärgid ................................................................................... 7

3. Kavandatavad kaitsekorralduslikud tegevused................................................................. 10 3.1 Tähised ............................................................................................................................. 12 3.2 Külastuskorraldus .............................................................................................................. 12

Kasutatud allikad ...................................................................................................................... 14

3

Kasutatud lühendid, mõisted ja selgitused

KE – kaitse-eeskiri

KeA – Keskkonnaamet

KESE – Keskkonnaseire Infosüsteem

LKS - looduskaitseseadus

LoD – loodusdirektiiv (käsitleb ohustatud elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku

kaitsepõhimõtteid)

LoA – loodusala (loodusdirektiivi I ja II lisas nimetatud elupaigatüüpide või liikide kaitseks

asutatud ala)

RMK – Riigimetsa Majandamise Keskus

EELIS – Eesti Looduse Infosüsteem

SDF – Natura standardandmebaas

Kaitseväärtus – kaitse-eeskirjas nimetatud kaitstav loodusväärtus (kaitse-eesmärk)

Kaitse eesmärk – kaitseväärtuse soovitud seisund

Säilitamine – olemasolevate väärtuste säilitamine, sh looduslik areng (seisund ei muutu halvemaks, säilitamine ei tähenda seda, et seisund peab jääma samaks)

Seisundi parendamine – arvestatava esinduslikkusega (C) elupaikade seisundi parendamine kraavide sulgemise, looduslikule arengule jätmise jms abil

Taastamine – tegevused, mis on seotud olemasolevate, kuid halvenenud struktuuriga elupaikade taastamisega (nt pärandniidud ja sood)

4

1. ALA ISELOOMUSTUS

Loodusala nimi ja kood Ebavere loodusala (EE0060215)

Loodusalale jäävad kaitstavad

loodusobjektid

Ebavere maastikukaitseala (KLO1000465)

Pindala 39 ha

Asukoht ja piirid Lääne-Viru maakond, Väike-Maarja vald

Leitav Keskkonnaportaalist

Kaitsekord Vabariigi Valitsuse 15. septembri 2016. a määrus nr 101 „Ebavere maastikukaitseala

kaitse-eeskiriˮ

Looduskaitseseadus, § 14, 30, 31

Koostaja nimi Liggi Namm

Koostamise aasta 2023

Kaitsekorralduskava koostamise kord Keskkonnaministri 2. novembri 2022. a

määrus nr 50 „Kaitsekorralduskava koostamise ja kinnitamise kord ning

kaitsekorralduskava kinnitaja määramine”

Ebavere loodusalal on üpris väikesel pinnal (39 ha) koos loodus- ja pärandiväärtused ning head rekreatsioonivõimalused. Seal asub metsaga kaetud Ebavere mägi, mis on ühtlasi hiiemägi. Ala eesmärk on, et metsakooslused ja kaitsealused liigid oleksid heas seisundis ning Ebavere mäe

sportimiseks või hiiena kasutamine toimub määral, mis tagab loodusväärtuste säilimise.

Kaitsekorralduskava annab soovitused kaitstava ala valitsejale kaitse-eesmärkide saavutamise parimatest viisidest, kuid ei loo õigusi ega kohustusi kolmandatele isikutele.

Ebavere loodusala (Ebavere maastikukaitseala) kaitsekorralduskava on koostatud tähtajatult. Kava vaadatakse üle ja uuendatakse põhjendatud juhtudel väärtuste kaitse tagamise eesmärgil

lähtuvalt tulemuslikkuse hindamise või uue inventuuri andmetest.

5

1.1. Uuritus ja seire

Inventuurid

Loodusalal on erinevat tüüpi loodusdirektiivi I lisas nimetatud elupaiku kokku umbes 18 ha

(Joonis 1. EELIS, 2023). Lisaks on sihtkaitsevööndis ligikaudu 6 ha potentsiaalseid rohunditerikkaid kuusikuid (9050)1. Esimesed elupaikade inventuurid tegi 2001. aastal Tartu

Ülikooli Ökoloogia ja Maateaduste Instituut, mis määras peaaegu kogu loodusala ulatuses elupaigatüübi rohunditerikkad kuusikud. Hiljem murdis torm kuused ning peapuuliigi moodustasid laialehised ligiid (peamiselt vaher ja pärn). 2009. aasta külastusuuringu käigus

kaardistasid eksperdid Kalle Karoles, Jaanus Paal ja Taimi Paal ka elupaigatüübi vanad laialehised metsad (9020*). Sama töö käigus hinnati rohunditerikaste kuusikute pindalaks

loodusalal vaid alla 2 ha. 2015. aastal täpsustas Keskkonnaamet välitööde käigus loodusala elupaigatüüpide piire. Tabelis 1 toodud kaitseväärtuste seisundid on määratud 2015. aasta välitööde ja analüüsi alusel EELISesse kantud andmete põhjal.

Joonis 1. Loodusdirektiivi I lisa elupaigatüüpide asukohad Ebavere loodusalal (EELIS, september 2023; aluskaart: Eesti Põhikaart, Maa-ameti WMS kaardirakendus, september

2023).

Loodusalal on registreeritud viis kaitsealust liiki: karvane maarjalepp (Agrimonia pilosa) ja

varju-püsikluste (Bromus benekenii), mis kuuluvad II kaitsekategooriasse ning III kaitsekategooriasse kuuluvad hiireviu (Buteo buteo), sulgjas õhik (Neckera pennata) ja pruunikas pesajuur (Neottia nidus-avis) (EELIS, 2023). Karvase maarjalepa andmed kanti

EELISesse esmakordselt 2001. aastal, mil liigi inventeeris Malle Leht. Varju-püsikluste inventeeris 2000. aastal Mari Reitalu. Hiljem on mõlema liigi kohta mitmel aastal lisatud

erinevate inventeerijate vaatlusandmeid nii riikliku seire tulemuste kui Keskkonnaameti välitööde alusel.

1 Sulgudes on siin ja edaspidi elupaigatüübi loodusdirektiivi I lisa kood. Tärniga * on tähistatud esmatähtsad

elupaigatüübid.

6

2009. aastal viis Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskus (osa praegusest Keskkonnaagentuurist)

Ebavere loodusalal läbi külastuskoormuse ja -mõjude uuringu. Täpsemalt saab uuringu tulemustest lugeda peatükist 3.2 „Külastuskorraldus”.

Riiklik seire

Ebavere loodusalal paiknes Ebavere seirejaam (SJA4219000), kus viidi 2000., 2006. ja

2007. aastal läbi kaitstavate soontaimede liigiseiret. Seiratavad liigid olid karvane maarjalepp ja varju-püsikluste. 2022. aastal seirejaam EELISes arhiveeriti selgitusega „Kandealusega

seotud seirejaamad arhiveeritakse, kuna nende seirekohtade seireandmed sisestatakse viimastel aastatel ja ka edaspidi KESEsse hoopis liigileiukoha kirjetega.ˮ (EELIS, 2023)

Inventuuride ja uuringute vajadus

Vajalik on läbi viia karvase maarjalepa ja varju-püsikluste inventuur kogu alal seni

teadaolevates leiukohtades ja radade ääres. Lisaks invetnuurile on vajalik ekspertarvamus, milles analüüsitakse liikide levikut, seisundit, ohutegureid ja antakse kaitsekorralduslikud soovitused.

7

2. KAITSEVÄÄRTUSED JA KAITSE EESMÄRGID

Loodusala kaitse-eesmärkideks olevad väärtused (kaitseväärtused) on kinnitatud Vabariigi

Valitsuse 2004. aasta korraldusega2 ja maastikukaitseala omad Vabariigi Valitsuse 2016. aasta määrusega 3 . Ebavere loodusala kaitse-eesmärgiks on loodusdirektiivi I lisas nimetatud

elupaigatüüp rohunditerikkad kuusikud (9050). Loodusala kaitse-eesmärgiks tuleb lisada vanad laialehised metsad (9020*), mis on juba Ebavere maastikukaitseala kaitse-eesmärgiks.

Rohunditerikkaid kuusikuid on 2017. aasta Natura standardandmebaasis 13,4 ha. EELISesse

kantud inventuuride alusel on neid Ebavere loodusalal 7,5 ha. Lisaks on 5,9 ha potentsiaalseid rohunditerikkaid kuusikuid, mis kõik asuvad sihtkaitsevööndis (EELIS, 2023). Potentsiaalsetel

aladel elupaigatüüpide väljakujunemiseks on vaja, et need jääksid peamiselt (st eemaldada võib radade ääres olevad ohtlikud puud) looduslikule arengule.

Vanad laialehised metsad inventeeriti loodusalal alles 2009. aastal, mistõttu ei ole need

2004. aasta korraldusega loodusala kaitse-eesmärgiks seatud. 2017. aasta Natura standardandmebaasis on Ebavere loodusalal vanu laialehiseid metsi märgitud 10,5 ha ja sama

palju on neid EELISesse kantud inventuuri järgi inventeeritud (EELIS, 2023).

Liikidest on loodusala kaitse-eesmärk karvane maarjalepp (Agrimonia pilosa), mis on nimetatud loodusdirektiivi II ja IV lisas. Karvane maarjalepp on ka maastikukaitseala kaitse-

eesmärk. Lisaks on Ebavere maastikukaitseala kaitse-eesmärgiks varju-püsikluste (Bromus benekenii), mis ei ole loodusdirektiivi liik, kuid kuulub siseriiklikult II kaitsekategooriasse.

Mõlemaid taimi on inventeeritud kaitstavate soontaimede riikliku seire raames.

Karvane maarjalepp kasvab Ebavere loodusalal ligikaudu 0,2 ha suurusel alal, kus alates 2001. aastast on tehtud eri aastatel kokku kuus vaatlust. Taimede arv on väga varieeruv,

ulatudes 30 kuni rohkem kui 500 (EELIS, 2023). 2017. aasta standardandmebaasis on minimaalseks arvukuseks märgitud 500 taime. 2023. aasta septembris Keskkonnaameti välitööl avastati, et leiukohas on niidetud ja taimed on väga väikesed. Loodusalal on lisaks

põhileiukohale märgitud EELISesse veel kaks karavase maarjalepa leiukohta raja ääres (inventeeritud 2000. ja 2011. aastal). Ühes leiukohas on märgitud üks taim, teises andmed

arvukuse kohta puuduvad. 2023. aastal ühe taimega leiukohas taime ei leitud ja teises leiukohas on suure tõenäosusega tegemist hariliku maarjalepaga, välistatud pole ka kahe maarjalepa hübriidid. Tabelis 2 seatakse kaitse eesmärgiks suurema (0,2 ha) kasvukoha säilimine.

Varju-püsikluste kasvab Ebavere loodusalal mööda terviseraja äärt umbes 140 m pikkusel alal (0,3 ha). Aastatel 2000–2020 on leiukohta inventeeritud kuuel aastal, taimi on loetud 33st 600ni

(EELIS, 2023). 2023. aastal Keskkonnaameti töötajad välitöödel varjulustet ei leidnud.

Kuna 2023. aastal karvast maarjaleppa paaris varem teada olevas kasvukohas ja varju- püsiklustet ainsas teadaolevas kasvukohas ei leitud, on vaja läbi viia nende liikide põhjalikum

inventuur loodusalal koos seisundi ja ohutegurite hindamise ning kaitsekorralduslike soovitustega.

Tabelites 1 ja 2 on Ebavere loodusala ja maastikukaitseala kaitseväärtuste hoidmisega seotud kaitse eesmärgid ja soodsa looduskaitselise seisundi saavutamist või hoidmist mõjutavad tegurid. Samuti on tabelites toodud kaitse eesmärkide täitmist mõjutavad tegurid, negatiivsete

tegurite ärahoidmise või leevendamise meetmed ning kaitsetegevuse oodatavad tulemused.

2 Vabariigi Valitsuse 05.08.2002 korraldus nr 615 „Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade

nimekiriˮ 3 Vabariigi Valitsuse 15.09.2016 määrus nr 101 „Ebavere maastikukaitseala kaitse-eeskiriˮ

8

Tabel 1. Ebavere loodusala kaitseväärtuste koondtabel (kooslused)

Kaitseväärtus4 Seisund (pindala

(ha)/

esinduslikkus)5

Kaitse eesmärk6 Mõjutegurid Meetmed Oodatav tulemus7 Märkused Panus

üldpindalasse

/SDFi (%)8

Vanad laialehised

metsad (9020*)

LoA – ei, KE – ja, LoD – I

• 8,3/B

• 2,2/C

• Elupaigatüübi säilitamine 8,3 ha-l

• Elupaigatüübi seisundi parendamine 2,2 ha-l

• Tallamine

• Raie, hooldamine

• Spordikompleksi arendamine

Looduslikule arengule jätmine (v.a ohtlike puude ja rajale kaarduvate okste eemaldamine)

Heas seisundis elupaika on 10,5 ha

• Radade hooldamisel arvestada ptk 3.2 p-ga 5, 6, 7.

• Elupaigatüüp on vaja lisada loodusala kaitse- eesmärgiks.

0,15/0,15

Rohunditerikkad

kuusikud (9050) LoA – ja, KE – ja, LoD – I

• 5,4/B

• 2,1/C

• 5,9 potentsiaalne

• Elupaigatüübi säilitamine 5,4 ha-l

• Elupaigatüübi seisundi parendamine 8 ha-l

• Tallamine

• Raie, hooldamine

• Spordikompleksi arendamine

Looduslikule arengule jätmine (v.a ohtlike puude ja rajale kaarduvate okste eemaldamine)

• Heas seisus elupaiku on säilinud 13,4 ha

• Radade hooldamisel arvestada ptk 3.2 p-ga 5, 6, 7.

0,15/0,18

4 KE (ja/ei) – on või ei ole hoiuala kaitse-eesmärk; LoA (ja/ei) – on või ei ole loodusala kaitse-eesmärk; LoD – loodusdirektiivi lisa number 5 Elupaigatüübi pindala hektarites ja esinduslikkus EELISesse kantud inventuuride alusel 2023. a seisuga. Esinduslikkus A – väga hea, B – hea, C – arvestatav 6 Kaitse eesmärk seatakse aastaks 2050. 7 Oodatav tulemus seatakse aastaks 2050 ja tulemuslikkust hinnatakse iga 10 aasta tagant. 8 2019. a loodusdirektiivi aruande andmete põhjal. Numbrid näitavad, milline on selle loodusala elupaigatüüpide osakaal kogu Eesti elupaigatüüpide/kõikide

standardandmebaasi kantud elupaigatüüpide pindalast.

9

Tabel 2. Ebavere loodusala kaitseväärtuste koondtabel (liigid) Kaitseväärtus9 Seisund Kaitse eesmärk Mõjutegurid Meetmed Oodatav tulemus Märkused

Karvane maarjalepp

(Agrimonia pilosa) LKS – II, KE – ja, LoA – ja, LoD – II, IV

Üks elujõuline u 0,2 ha kasvukoht/leiukoht

Liik on säilinud vähemalt ühes u 0,2 ha suuruses kasvukohas, kus kasvab u 500 taime.

• Tallamine, niitmine

• Ebapiisavad, kohati vananenud andmed

• Niitmise lõpetamine

• Inventuur koos seisundi ja ohutegurite hinnangutega ning kaitsekorralduslike soovitustega.

Säilinud on vähemalt üks elujõuline vähemalt 0,2 ha suurune kasvukoht, kus kasvab u 500 taime.

• Vastavalt vajadusele võib kasvukohas eemaldada võsa.

• Kui kinnitatakse liigi tegevuskava, järgida sealseid juhiseid.

Varju-püsikluste (Bromus benekenii) LKS – II, KE – ja, LoA – ei, LoD – II, IV

Üks u 0,3 ha kasvukoht/leiukoht

Liik on säilinud vähemalt ühes u 0,3 ha suuruses kasvukohas.

• Tallamine, niitmine

• Ebapiisavad andmed

• Kasvukohas ei tohi rada laiendada, niita suve teises pooles.

• Inventuur koos seisundi ja ohutegurite hinnangutega ning kaitsekorralduslike soovitustega.

Säilinud on vähemalt üks elujõuline vähemalt 0,3 ha suurune kasvukoht.

Kui kinnitatakse liigi tegevuskava, järgida sealseid juhiseid.

9 LKS – kaitsekategooria looduskaitseseaduse alusel, KE (ja/ei) – on või ei ole hoiuala kaitse-eesmärk; LoA (ja/ei) – on või ei ole loodusala kaitse-eesmärk; LoD –

loodusdirektiivi lisa number

10

3. KAVANDATAVAD KAITSEKORRALDUSLIKUD TEGEVUSED

Vajalike tegevuste tabelisse (tabel 3) on koondatud tööd, mis on vajalikud tabelites 1 ja 2 seatud kaitse eesmärkide saavutamiseks. Tabelit võidakse

tulevikus täiendada.

Tabelis on tegevused jaotatud vastavalt tegevuse olulisusele järgmistesse prioriteetsusklassidesse:

1) esimene prioriteet – hädavajalik tegevus, milleta kaitse-eesmärkide täitmine planeeritavas ajavahemikus on võimatu, see on kaitseväärtuste säilimisele ja toimiva ohuteguri kõrvaldamisele suunatud tegevus (taastamine); kaitsekorralduse tulemuslikkuse hindamiseks vajalik tegevus (inventeerimine);

2) teine prioriteet – vajalik tegevus, mis on suunatud väärtuste taastamisele ja potentsiaalsete ohutegurite kõrvaldamisele; 3) kolmas prioriteet – soovituslik tegevus ehk tegevus, mis aitab kaudselt kaasa väärtuste säilimisele ja taastamisele ning ohutegurite

kõrvaldamisele (infotahvlid, külastustaristu).

Tabel 3. Vajalikud tegevused aastaks 2033

Jrk Tegevuse nimetus Maht Tegevuse tüüp Korraldaja Prioriteet Ajagraafik

Inventuurid, seired, uuringud

1. Karvase maarjalepa ja varju- püsikluste inventuur koos ekspertarvamusega

Inventuur KeA I 2024

Hooldus, taastamine ja ohjamine

2. Vanade laialehiste metsade (9020*) seisundi parendamine

2,2 ha Koosluse seisundi parendamine läbi loodusliku arengu

KeA I 205010

3. Rohunditerikaste kuusikute (9050) seisundi parendamine

8 ha Koosluse seisundi parendamine läbi loodusliku arengu

KeA I 205010

Taristu, tehnika ja loomad

4.

Kaitseala tähistamine ja keelumärkide paigaldamine, varjulises kohas oleva tähise teise asukohta paigaldamine

5 uut kaitseala tähist, millest 3 paigaldada koos keelumärgiga

Kaitsealuste objektide tähistamine, tähiste paigaldamine

RMK I 2025

10 Oodatav tulemus seatakse aastaks 2050 ja tulemuslikkust hinnatakse iga 10 aasta tagant.

11

Jrk Tegevuse nimetus Maht Tegevuse tüüp Korraldaja Prioriteet Ajagraafik

5. Kaitseala tähiste ja keelumärkide hooldamine

12 (5 uut tähist, 3 olemasolevat tähist, 3 uut keelumärki)

Kaitsealuste objektide tähistamine, tähiste hooldamine

RMK II Pärast paigaldamist igal aastal vastavalt vajadusele

Kavad, eeskirjad

6. Kaitsekorralduskava andmete ülevaatamine ja vajadusel uuendamine

Tegevuskava KeA I 1 kord kümne aasta jooksul

7. Kaitsekorralduskava tulemuslikkuse hindamine

Tegevuskava KeA I 1 kord kümne aasta jooksul

8. Loodusala kaitse-eesmärkide muutmine

Kaitsekorra muutmine Kliimaministeerium I 2033

3.1. Tähised

Ebavere maastikukaitseala on tähistatud kolme tähisega. See ei ole piisav, sest kaitsealale on hea ligipääs veel mitmest kohast. Tuleb paigaldada viis uut tähist ja üks

olemasolev tähis paigaldada teise kohta. Teise kohta paigaldatav tähis on heas korras, kuid seda varjavad puud. Tähis tuleb paigaldada metsa viiva raja äärde lagedale. Kaitseala põhjapiirile radade äärde tuleb paigaldada tähised koos mootorsõidukiga

sõitmist keelavate märkidega. Kaitsealast põhjas asub ATV jt sõidukite sõitmiseks mõeldud rada, kuid sageli satuvad sõitjad ka kaitsealale. Keelumärke tuleb paigaldada

kolm.

Olemasolevate ja planeeritavate tähiste asukohad on näha külastustaristu virtuaalkontoris (haldusalasisene töökeskkond).

Tähiste (5+1) ja keelumärkide (3) paigaldamine on I prioriteedi töö, mida korraldab Riigimetsa Majandamise Keskus.

3.2. Külastuskorraldus

Ebavere loodusala külastatavus on väga suur. Ebavere mägi on ajalooline looduslik pühapaik, mida kasutatakse ka tänapäeval hiiena. Ala on piirkonnas oluline

sportimiskoht. Seal asuvad terviserajad, mis on aktiivses kasutuses nii suve- kui talvehooajal seejuures lumega perioodil on külastajaid rohkem. Ebaveres korraldatakse mitmesuguseid spordivõistlusi.

Külastuskorralduse eesmärk on, et metsakooslused ja kaitsealused liigid ei saaks kahjustada ning Ebavere mäe sportimiseks või hiiena kasutamine toimub määral, mis

tagab loodusväärtuste säilimise. Eesmärgi saavutamiseks ei tohiks külastatavus loodusala osas oluliselt suureneda. Kompleksi võimalikud arendused saab planeerida loodusalast väljapoole.

2009. aastal tellis Keskkonnaamet Ebavere maastikukaitseala külastuskoormuse ja -mõjude uuringu, mille viis läbi tolleaegne Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskus.

Uuringu peamised tulemused ja ettepanekud:

1. Suusaradasid kasutab lumikattega perioodil 100–200 inimest nädalavahetusel. 2. Suusaradade keskmiseks laiuseks oli 569 cm (maksimaalne 780, minimaalne

laius 320 cm. Lisaks suusaradadele kulgeb läbi metsa rohkesti 1‒2 m laiusi jalgradu.

3. Raja laiusest moodustas keskmiselt kõige rohkem (ligikaudu 38%) pinnase ja taimestiku kahjustusaste 3. Tase on ala kus: taimkate puudub või on minimaalne (üksikud taimed); esineb otsene alustaimestiku kahjustus, olemasolevad

üksikud taimed on painutatud ja murtud, samblakiht on ümber pööratud jne; maapinda katab varis, lehed, okkad, oksakesed ja kooretükid; metsakõdu kiht

on olemas. 4. Ebavere metsad on kasvukohtatüübilt suhteliselt tallamiskindlad või

tallamiskindlad.

5. Loodusdirektiivi I lisa elupaigatüüpidele vastavates (ja potentsiaalsetes) osades ei tohi lubada mingeid raieid ega muid looduslikku seisundit muutvaid tegevusi.

13

Samuti ei tohi praegust suusaradade võrgustikku laiendada ega pikendada või tihendada, samuti oleks lubamatu uute kelgu-, jalg- või jooksuradade rajamine.

6. Raietöid võib lubada vaid ulatuses, mis on vajalik radadele langenud tuulemurru ning nendele kooldunud põõsaste (sarapuude) kõrvaldamiseks. Muus osas tuleb

lamapuit ja tuulemurd jätta koristamata, sest need on väga olulised haruldaste sammalde, samblike ja seente substraadina.

7. Kindlasti kahjustaks metsakooslusi suusaradade katmine kunstlumega, sest kui

seda veetakse rajale masinatega, kahjustaks see nii pinnast kui ka raja ääres kasvavaid puid, kui aga kunstlund hakatakse kohapeal tootma lumekahuritega,

vajavad need suurel hulgal vett ja selle kohaletoimetamise torustikku. Vajaliku veehoidla rajamine praeguse suusabaasi taha, kus juba on väheses ulatuses tehtud buldooseriga pinnase planeerimist, on lubamatu, sest vajaliku mahuga

veehoidla rajamisel muutuks kindlasti mäe nõlvu katva metsa põhjaveetase, mis muudaks suurel määral kogu praegust ökoloogilist seisundit ja kahjustaks

oluliselt metsakooslusi.

14

KASUTATUD ALLIKAD

Eesti Looduse Infosüsteem (EELIS). Keskkonnaagentuur

Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskus (2009). Ebavere maastikukaitseala

külastuskoormuse ja -mõjude uuring. Käsikiri Keskkonnaametis

Keskkonnaseire Infosüsteem (KESE). Keskkonnaagentuur

Looduskaitseseadus (2004)

Natura aruandlus (2019)

Vabariigi Valitsuse 05.08.2002 korraldus nr 615 „Euroopa Komisjonile esitatav Natura

2000 võrgustiku alade nimekiriˮ