Ontika kaardikihid

Pangametsad Pangametsa loodusalal. Foto: Triin Amos

Keskkonnaamet, 2023

Ontika ja Pangametsa loodusala

(Ontika maastikukaitseala)

kaitsekorralduskava

KINNITATUD Keskkonnaameti 15.12.2023 korraldusega nr 1-3/23/667

Sisukord 1. Alade iseloomustus ................................................................................................................. 4

1.1 Ontika loodusala .......................................................................................................................... 4

1.2 Pangametsa loodusala................................................................................................................... 4

1.3. Uuritus ja seire ............................................................................................................................ 5

2. Kaitseväärtused ja kaitse eesmärgid ......................................................................................... 7

3. Kavandatavad kaitsekorralduslikud tegevused ........................................................................ 11

Kasutatud lühendid, mõisted ja selgitused

Inv – inventeerija(d) KE – kaitse-eeskiri

Kaitseväärtus – kaitse-eeskirjas nimetatud kaitstav loodusväärtus (kaitse-eesmärk)

Kaitse eesmärk – kaitseväärtuse soovitud seisund KeA – Keskkonnaamet

KKK – kaitsekorralduskava KliM ‒ Kliimaministeerium

LKS ‒ looduskaitseseadus

MKA – maastikukaitseala LoD – loodusdirektiiv (käsitleb ohustatud elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku

kaitsepõhimõtteid)

LoA – loodusala (loodusdirektiivi I ja II lisas nimetatud elupaigatüüpide või liikide kaitseks asutatud ala)

EELIS – Eesti Looduse Infosüsteem

PV – piiranguvöönd SKV ‒ sihtkaitsevöönd

SDF – Natura standardandmebaas Säilitamine – olemasolevate väärtuste säilitamine (seisund ei muutu halvemaks, säilitamine ei tähenda

seda, et seisund peab jääma samaks) (looduslik areng)

1. Alade iseloomustus

1.1. Ontika loodusala

Kaitstava ala nimi Ontika maastikukaitseala

Loodusala nimi Ontika loodusala (EE0070108) (joonis 1)

Pindala 254,4 ha

Asukoht ja piirid Ida-Viru maakond, Toila vald, Valaste ja Uikala küla Leitav Keskkonnaportaalist

Kaitsekord Vabariigi Valitsuse 17. aprilli 2017. a määrus nr 74 „Ontika maastikukaitseala kaitse-eeskiri”

Koostaja nimi Triin Amos

Koostamise aasta 2023

Kaitsekorralduskava

koostamise kord

Keskkonnaministri 2. novembri 2022. a määrus nr 50

„Kaitsekorralduskava koostamise ja kinnitamise kord ning kaitsekorralduskava kinnitaja määramine”

Ontika loodusala on osaliselt ‒ 225,2 ha ulatuses ‒ kaitse all Ontika maastikukaitseala Uikala

sihtkaitsevööndina. 29,2 ha loodusalast arvati siseriikliku kaitse alt välja Ontika MKA kaitse- eeskirja kinnitamisega 2017. aastal. Loodusala kaitse-eesmärgiks on metsakoosluste, eeskätt laialehiste metsade kaitse ja neile omase struktuuri ja liigilise mitmekesisuse säilitamine.

Siseriiklikul tasemel kaitseväärtustest on oluline I kaitsekategooria taimeliigi villtulika (Ranunculus lanuginosus) Eesti suurima lokaalpopulatsiooni esinemine, mis Eesti botaanikutele

on teada juba 1925. aastast.

1.2. Pangametsa loodusala

Kaitstava ala nimi Ontika maastikukaitseala

Loodusala nimi Pangametsa loodusala (EE0070109) (joonis 1)

Pindala 180,6 ha

Asukoht ja piirid Ida-Viru maakond, Toila vald, Saka, Ontika, Valaste, Martsa ja Altküla küla Leitav Keskkonnaportaalist,

Kaitsekord Vabariigi Valitsuse 17. aprilli 2017. a määrus nr 74

„Ontika maastikukaitseala kaitse-eeskiri”

Koostaja nimi Triin Amos

Koostamise aasta 2023

Kaitsekorralduskava

koostamise kord

Keskkonnaministri 2. novembri 2022. a määrus nr 50

„Kaitsekorralduskava koostamise ja kinnitamise kord ning kaitsekorralduskava kinnitaja määramine“

Pangametsa loodusala on tervenisti kaitse all Ontika maastikukaitseala Pangametsa sihtkaitsevööndina. Loodusala esmaseks kaitse-eesmärgiks on Põhja-Eesti klindi Saka-Ontika-

Toila lõigu kaitse ja klindi all kasvavate pangametsade loodusliku arenguprotsessi säilitamine. Samas tuleb looduskaitse planeerimisel ja korraldamisel arvestada, et alal asuva Valaste juga ja

metsakooslusi tutvustava matkaraja näol on tegemist Ida-Virumaa populaarseima turismi- ja külastusobjektiga.

Kaitsekorralduskava annab soovitused kaitstava ala valitsejale kaitse eesmärkide saavutamise parimatest viisidest, kuid ei loo õigusi ega kohustusi kolmandatele isikutele.

Ontika ja Pangametsa loodusala KKK on koostatud tähtajatult. Kava vaadatakse üle ja uuendatakse

põhjendatud juhtudel kaitseväärtuste kaitse tagamise eesmärgil lähtuvalt tulemuslikkuse hindamise või uue inventuuri andmetest.

1.3. Uuritus ja seire

Inventuurid ja uuringud

• 2002 ‒ Natura pilootinventuur: Ontika loodusala metsaelupaigad (inv Aveliina Helm, Virve Sõber), Pangametsa loodusala elupaigad (inv. E. Leibak)

• 2002 ‒ Sudeedi põisjala ja villtulika kasvukohtade inventuur (inv Ü. Kukk ja E. Hurt)1

• 2009 ‒ Pangametsa loodusala metsaelupaikade inventuur (OÜ Metsaruum, inv Marje Talvis)

• 2009 ‒ Ontika MKA sammalde inventuur: koostati sammalde üldnimekiri, toodi välja tähelepanuväärsed liigid ja anti kaitsekorralduslikud soovitused (inv E. Rajandu)2

• 2009 ‒ Ontika MKA tähelepanuväärsete samblikuliikide inventuur kaitsekorralduslike soovituste andmisega (inv I. Jüriado)3

• 2010 ‒ taimestiku ja taimkatte inventuur: ülevaade pangametsade tüüpidest ja mullastikust, koostati puu-, põõsa- ja rohurinde liiginimekirjad koos ohtrushinnangutega (inv J. Paal)4

• 2015 ‒ rannikuelupaikade inventuur (inv R. Rivis)5 Riikikud seired

• Pangametsa loodusalal asub neli rannikuelupaikade seire vaatluspunkti. Seire eesmärk on hinnata rannikuelupaikade leviku ja pindala dünaamikat ning looduslike protsesside ja

inimmõju ulatust. Pangametsa loodusalal seiratakse elupaigatüüpe kivirannad (1220) ja liivarannad (1640), viimati toimus seire 2020. a6.

• Alal asub kolm maismaalimuste seire vaatluspunkti. Seire eesmärk on seirata erinevate elupaigatüüpide maismaatigude arvukust ja liigirikkust, sh saada infot loodusdirektiivi teoliikide seisundist ja elupaiganõuetest.

1 Haruldaste ja kaitstavate taimeliikide leiukohtade inventuur Ida-Virumaal. EPMÜ KKI, Tartu 2002. 2 Ontika MKA, Udria MKA, Smolnitsa MKA ja Iisaku parkmetsa sammalde inventuur., koost E. Rajandu, TÜ ÖMI, Tartu, 2009. 3 Nelja Ida-Virumaa kaitseala (Ontika maastikukaitseala, Udria maastikukaitseala, Smolnitsa maastikukaitseala ja Iisaku

parkmetsa) haruldaste samblike inventuur, koost I. Jüriado, TÜ ÖMI, Tartu 2010. 4 Ontika maastikukaitseala, Udria maastikukaitseala, Smolnitsa maastikukaitseala ja Iisaku parkmetsa taimestiku ja taimkatte inventuur. Jaanus Paali OÜ, Tartu 2010. 5 Ranniku (maismaaliste) elupaikade (Loodusdirektiivi I lisa) soodsa seisundi kriteeriumite ja seiremetoodika väljatöötamine,

elluviija TLÜ, Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) projekt, 2016. 6 Eluslooduse mitmekesisuse ja maastike seire. Rannikuelupaikade seire. Aruanne. TLÜ Ökoloogia Keskus (vast täitja R. Rivis).

Tallinn, 2020.

Joonis 1. Ontika ja Pangametsa loodusala ning Ontika MKA paiknemine (aluskaart: Eesti Põhikaart, Maa-ameti WMS kaardirakendus seisuga september 2023).

Joonis 2-3. Ontika ja Pangametsa loodusalal inventeeritud metsaelupaigad (aluskaart: Eesti Põhikaart, Maa- ameti WMS kaardirakendus seisuga september 2023).

2. Kaitseväärtused ja kaitse eesmärgid

Pangametsa loodusala kaitse-eesmärkideks on elupaigatüübid esmased rannavallid (1210),

püsitaimestuga kivirannad (1220), merele avatud pankrannad (1230), püsitaimestuga liivarannad (1640), eelluited (2110), lubjakivipaljandid (8210) ning rusukallete ja jäärakute metsad

(pangametsad – *9180). Ontika loodusala kaitse-eesmärkideks on elupaigatüübid vanad laialehised metsad (*9020),

rohunditerikkad kuusikud (9050) ning soostuvad ja soo-lehtmetsad (*9080) ja kaitsealune taimeliik laialehine nestik (Cinna latifolia).

Ontika maastikukaitseala kaitse-eesmärkideks on:

• Elupaigatüübid esmased rannavallid (1210), püsitaimestuga kivirannad (1220), merele avatud pankrannad (1230), püsitaimestuga liivarannad (1640), eelluited (2110), lubjakivipaljandid (8210), vanad laialehised metsad (9020*), rohunditerikkad kuusikud

(9050), soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*) ning rusukallete ja jäärakute metsad (pangametsad − 9180*);

• Kaitsealused liigid kassikakk (Bubo bubo), villtulikas (Ranunculus lanuginosus), sudeedi põisjalg (Cystopteris sudetica), laialehine nestik (Cinna latifolia), varju-püsikluste (Bromus benekenii), mets-kuukress (Lunaria rediviva), roosa võrkheinik (Rhodotus

palmatus) ja rohe-tilksamblik (Biatoridium monasteriense) ning nende liikide elupaigad.

Tabelis 1 on elupaigatüüpide seisund ja eesmärk määratud looduses reaalselt olemasoleva, st inventeeritud ja EELISesse kantud elupaigatüüpide alusel. Vastavalt sellele tuleb korrigeerida standardandmebaasi andmeid Pangametsa loodusalal esinevate lubjakivipaljandite (8210) ja

pangametsade (9180*) esinemise osas, mida alal esineb SDFi esitatust rohkem (8210 SDF 2 ha → esineb 8 ha; 9180* SDF 128 ha → esineb 154 ha). Standardandmebaasi muudatuse põhjendus on

elupaikade ulatuse täpsustamine elupaikade kordusinventuuride käigus ning kaardistustehnoloogia täpsustumine võrreldes Natura pilootinventuuril kasutatuga. Standardandmebaasist, loodusala ja maastikukaitseala eesmärkide hulgast tuleb eemaldada elupaigatüüp merele avatud pankrannad

(1230), mida loodusalal ei esine, vt tabel 3.

Ontika loodusalal tuleb korrigeerida SDF vanade laialehiste metsade (9020*) esinemise ulatuse osas (SDF 177 ha → esineb 167 ha), mille puhul on algselt olnud tegemist osalise valemääranguga

– elupaigaks oli määratud kuivendusest mõjutatud ja degradeerunud keskealisi metsakooslusi.

Tabelites 1–4 võetakse kokku Pangametsa ja Ontika loodusala ning Ontika maastikukaitseala kaitseväärtuste hoidmisega seotud kaitse eesmärgid, soodsa looduskaitselise seisundi saavutamist

või hoidmist mõjutavad tegurid ning nende ärahoidmiseks või leevendamiseks ettenähtavad meetmed ning kaitsetegevuse oodatavad tulemused kaitsekorralduskava perspektiivis.

Tabel 1. Ontika loodusala kaitseväärtuste koondtabel (kooslused)

Kaitseväärtus7 Seisund8 (pindala/esin-

duslikkus)

Kaitse eesmärk9 Mõju-

tegurid Meetmed Oodatav tulemus10 Märkused

Panus üldpindalasse

/ SDF-i (%)11

Vanad laialehised metsad (9020*) KE – jah, LoD – I, LoA – jah

167 ha ‒A elupaigatüübi säilitamine 167 ha

Looduslikule arengule jätmine

heas seisus elupaika on säilinud 167 ha ulatuses

Korrigeerida SDFi elupaiga pindala

osas (SDF 177 ha → 167 ha)

2,35/2,39

Rohunditerikkad kuusikud (9050)

KE – jah, LoD – I, LoA – jah

27 ha ‒ C elupaigatüübi parenda-

mine 27 ha (C→B)

Looduslikule

arengule jätmine

heas seisus elupaika on säilinud

27 ha ulatuses

0,3/0,4

Soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*)

KE – jah, LoD – I, LoA – jah

6 ha - A elupaigatüübi säilitamine

6 ha

Looduslikule

arengule jätmine

heas seisus elupaika on säilinud 6

ha ulatuses

0,02/0,02

Tabel 2. Ontika loodusala kaitseväärtuste koondtabel (liigid)

Kaitseväärtus

Seisund

(pindala/esindu

slikkus)

Kaitse eesmärk Mõjutegurid Meetmed Oodatav tulemus Märkused

Laialehine nestik (Cinna latifolia) LKS – II, KE – jah, LoD – jah, LoA

– jah

78 ha/55 võsu (2020, EELIS)

liigile sobivate kasvukohtade pindala on vähemalt 78 ha

55–75 võsu

Niiskusrežiimi muutumine (ulatuslikud veerežiimi

muutused väljaspool kaitseala)

Looduslikule arengule jätmine

kasvukoha säilimine 78 ha arvukus vähemalt 55–75 võsu

Tabel 3. Pangametsa loodusala kaitseväärtuste koondtabel

Kaitseväärtus

Seisund

(pindala/esin-

duslikkus)

Kaitse eesmärk Mõjutegurid Meetmed Oodatav tulemus Märkused

Panus

üldpindalasse

/ SDF-i (%)

Esmased rannavallid

(1210)

KE – jah, LoD – I, LoA – jah

Pole eraldi

kaardistatud

tingimuste säilitamine

elupaiga kujunemiseks

looduslikud tegurid

(rannaprotsessid)

looduslikule

arengule jätmine

elupaika esineb ajuti,

sõltuvalt looduslikest

tingimustest

Tegemist on ajutise iseloomuga elupaigaga,

mida ei pruugi igal aastal esineda ning seetõttu

pindalalisi eesmärke ei seata.

Püsitaimestuga kivirannad

(1220)

KE – jah, LoD – I, LoA – jah

23 ha – C

elupaigatüübi

säilitamine 23 ha

looduslikud tegurid

(rannaprotsessid)

looduslikule

arengule jätmine

C-esinduslikkusega

elupaika on 23 ha

Elupaiga ala on kitsas riba (kõrge veeseisuga < 1

m) pangametsa ja rannajoone vahel lainetuse

vahetus mõjualas, mistõttu looduslike olude tõttu

on väljavaated esindusliku elupaiga kujunemiseks kesised, ulatus varieerub aastati.

SDF lisada pindala (23 ha)

5,8/5,5

Merele avatud pankrannad (1230)

KE – jah, LoD – I, LoA – jah

0 ha Puudub eemaldada kaitse- eesmärkide hulgast

Tegemist teadusliku veaga. Elupaigatüübi määratlemise kriteeriumiks on panga asumine

merelainete aktiivse mõju piirkonnas, mis ei ole

täidetud ‒ Saka-Ontika-Toila panga ja mere

vahel on 50‒80 m laiune pangametsa riba.

KE (jah/ei) – on või ei ole kaitstava ala kaitse-eesmärk;

LoD – loodusdirektiivi lisa number; LoA (jah/ei) – on või ei ole loodusala kaitse-eesmärk; 8 Elupaigatüübi esinduslikkus: A – väga hea, B – hea, C – arvestatav, p – potentsiaalne

9 Kaitse eesmärk seatakse aastaks 2050

10 Oodatav tulemus seatakse aastaks 2050 ja tulemuslikkust hinnatakse iga 10 aasta tagant

11 2019. a loodusdirektiivi aruande andmete põhjal (https://nature-art17.eionet.europa.eu/article17/habitat/report/). Numbrid näitavad, milline on selle loodusala elupaigatüüpide osakaal kogu Eesti elupaigatüüpide /

kõikide SDF-i kantud elupaigatüüpide pindalast.

Kaitseväärtus

Seisund

(pindala/esin-

duslikkus)

Kaitse eesmärk Mõjutegurid Meetmed Oodatav tulemus Märkused

Panus

üldpindalasse

/ SDF-i (%)

Püsitaimestuga liivarannad

(1640)

KE – jah, LoD – I, LoA – jah

4 ha - C elupaigatüübi

säilitamine 4 ha

• tallamise ja

külastuse mõju

• looduslikud tegurid (rannaprotsessid)

looduslikule

arengule jätmine

C-esinduslikkusega

elupaika on säilinud

4 ha

Piiratud levikuga, esineb loodusala Saka-poolses

osas, kuhu on hea ligipääs ja suur külastuse mõju

mistõttu väljavaated esindusliku elupaiga

kujunemiseks on kesised.

1,0/1,1

Eelluited (2110)

KE – jah, LoD – I, LoA – jah

Pole eraldi

kaardistatud, esineb

kompleksis

liivarandadega

(1640)

tingimuste säilitamine

elupaiga kujunemiseks

• tallamise ja

külastuse mõju

• looduslikud tegurid

(eelduseks on

intensiivse eoolilise

protsessi olemasolu)

looduslikule

arengule jätmine

esineb kompleksis

liivarandadega (1640)

Pole eraldi kaardistatud, esineb katkendlikult ja

kompleksis piiratud leviku ja hea ligipääsuga liivarandadega (1640)

Lubjakivipaljandid (8210)

KE – jah, LoD – I, LoA – jah

8 ha – A elupaigatüübi

säilitamine 8 ha

looduslikule

arengule jätmine

heas seisus elupaika

on säilinud 8 ha ulatuses

Korrigeerida SDFi elupaiga pindala osas (SDF 2

ha → 8 ha)

40,0/42,9

Rusukallete ja jäärakute

metsad (9180*) KE – jah, LoD – I, LoA – jah

kokku 154 ha:

134 ha – A 13 ha – B

7 ha – C

• elupaigatüübi säilita-

mine 147 ha (A+B)

• elupaigatüübi paren-

damine 7 ha (C→B)

lokaalselt külastuse

mõju, sh prahistamine

looduslikule

arengule jätmine

heas seisus elupaika

on säilinud 154 ha ulatuses

• Lokaalselt külastuse mõju (sh prügistamine),

matkarajaga/vaatekohtadega piirnevates paikades või panga allapääsukohtade ümbruses

• Korrigeerida SDFi elupaiga pindala osas (SDF

128 ha → 154 ha)

30,8/37,7

Tabel 4. Ontika MKA kaitseväärtuste koondtabel (siseriiklikud kaitse-eesmärgid)

Kaitseväärtus Seisund

(pindala/esinduslikkus) Kaitse eesmärk Mõjutegurid Meetmed Oodatav tulemus Märkused

Kassikakk (Bubo bubo)

Pangametsa LoA

LKS – I, KE – jah, LiD – jah,

LoA – ei

pesitseb 1 p (2022,

EELIS)

häirimatute

pesitsustingimuste

säilitamine

looduslikud tegurid pesitsuspaiga

looduslikule

arengule jätmine

Tegemist on ebatüüpilise

pesitsuspaigaga, mistõttu liigi

pesitsemisele pikas perspektiivis

arvulisi eesmärke ei seata

Sudeedi põisjalg (Cystopteris

sudetica)

Pangametsa LoA LKS – I, KE – jah, LoD – ei,

LoA – ei

• 1 kasvukoht (teada al

1969. a)

• pärast 2017. a pole

leitud

elupaiga soodsa seisundi

säilitamine • looduslikud tegurid

• niiskustingimuste muutumine12 (väljaspool

kaitseala toimuvate

veerežiimi muutuste kaudne

mõju)

looduslikule

arengule jätmine

Tegemist on ainsa kasvukohaga Eestis,

mille kaitse-eesmärgid, meetmed ja

tulemuslikkuse hindamise kriteeriumid on täpsemalt kirjas liigi tegevuskavas13

Villtulikas (Ranunculus

lanuginosus)

Ontika LoA

LKS – I, KE – jah, LoD – ei, LoA – ei

u 300 ha/kokku

hinnanguliselt kuni

200 000 isendit (2010,

EELIS)

• elupaikade soodsa

seisundi säilitamine

• liik esineb vähemalt 300 ha-l, ohtruse hinnang

214

niiskustingimuste muutumine

(planeeritavad lubjakivi-

karjäärid kaitsealaga piirneval

alal)

looduslikule

arengule jätmine

liik on stabiilse või

suureneva arvukusega,

suhteline ohtrus on

hinnanguliselt 214

Eestis 7 leiukohta, elupaigapõhised

eesmärgid, meetmed ja tulemuslikkuse

hindamise kriteeriumid on täpsemalt

kirjas liigi tegevuskavas14

12 Tegemist on väga tundliku liigiga, 2020. a vaatlusel on märgitud niiskusrežiimi suhtes vähemnõudlike liikide ohtruse suurenemine kasvukohas (I kaitsekategooria sõnajalgade kaitse

tegevuskava) 13 I kaitsekategooria sõnajalgade kaitse tegevuskava. Kinnitatud Keskkonnaameti 28.10.2021 korraldusega nr 1-5/21/195 14 Villtulika (Ranunculus lanuginosus L.) kaitse tegevuskava. Kinnitatud Keskkonnaameti 24.08.2022 korraldusega nr 1-3/22/420

Kaitseväärtus Seisund

(pindala/esinduslikkus) Kaitse eesmärk Mõjutegurid Meetmed Oodatav tulemus Märkused

Varju-püsikluste (Bromus

benekenii)

Ontika LoA

LKS – II, KE – jah, LoD – ei, LoA – ei

3 elupaika (kokku 2,4

ha), millest kahes >500

võsu, ühes kümneid

(2020, EELIS)

• vähemalt 3 piiritletud

elupaika

• kahes arvukus >500

tee rekonstrueerimistööd

(lokaalse tähtsusega,

Metsavahi tee äärse kasvukoha

(KLO9334513) puhul)

looduslikule

arengule jätmine

liik on elupaikades

säilinud, neist kahes

arvukus >500

Mets-kuukress (Lunaria

rediviva)

Ontika ja Pangametsa LoA LKS – III, KE – jah, LiD – jah,

LoA – ei

14 elupaika, esineb

ohtralt (arvukus

kümnetes tuhandetes)

• vähemalt 14 piiritletud

elupaika

• esineb ohtralt

looduslikule

arengule jätmine

liik esineb vähemalt 14

piiritletud elupaigas

ohtralt

Roosa võrkheinik (Rhodotus palmatus)

Pangametsa LoA

LKS – I, KE – jah, LiD – jah,

LoA – ei

2 elupaika (0,9 ha ja 5,1 ha)/viimati vastavalt 2 ja

12 viljakeha (2014,

EELIS)

• esineb vähemalt kahes

elupaigas

• populatsiooni soodsa

seisundi säilitamine15

looduslikule arengule jätmine

• esineb vähemalt 2

elupaigas

• elupaigad on

jätkusuutlikud (leidub

substraadiks sobilikku puitu)15

Eestis 5 leiukohta, kaitse-eesmärgid, meetmed ja tulemuslikkuse hindamise

kriteeriumid on täpsemalt kirjas liigi

tegevuskavas15

Rohe-tilksamblik

(Biatoridium monasteriense) Pangametsa LoA

LKS – II, KE – jah, LiD – jah,

LoA – ei

2 elupaika (5,4 ha ja 16.4

ha) /viimati vastavalt 8 ja 2 tüvel (2010, EELIS)

• esineb vähemalt kahes elupaigas

• kasvukohtade soodsa

seisundi säilitamine

looduslikule

arengule jätmine

esineb vähemalt 2

elupaigas

15 Roosa võrkheiniku (Rhodotus palmatus) kaitse tegevuskava. Kinnitatud Keskkonnaameti 29.10.2019 korraldusega nr 1-1/19/198.

3. Kavandatavad kaitsekorralduslikud tegevused

Vajalike tegevuste tabelisse (tabel 3) on koondatud tööd, mis on vajalikud kaitse eesmärkide saavutamiseks ning seda võidakse tulevikus täiendada.

Tabelis on tegevused jaotatud vastavalt tegevuse olulisusele järgmistesse prioriteetsusklassidesse:

1) esimene prioriteet – hädavajalik tegevus, milleta kaitse eesmärkide täitmine planeeritavas ajavahemikus on võimatu, see on kaitseväärtuste säilimisele ja toimiva ohuteguri kõrvaldamisele

suunatud tegevus (taastamine, taasloomine); kaitsekorralduse tulemuslikkuse hindamiseks vajalik tegevus (inventeerimine);

2) teine prioriteet – vajalik tegevus, mis on suunatud väärtuste taastamisele ja potentsiaalsete ohutegurite kõrvaldamisele;

3) kolmas prioriteet – soovituslik tegevus ehk tegevus, mis aitab kaudselt kaasa väärtuste säilimisele ja taastamisele ning ohutegurite kõrvaldamisele (infotahvlid, külastustaristu).

Tabel 3. Vajalikud tegevused aastaks 2033 Jrk Tegevuse nimetus Maht Tegevuse tüüp Korraldaja Prioriteet Ajagraafik

Hooldus, taastamine ja ohjamine

1 Rohunditerikkad kuusikud (9050)

(Ontika LoA) 27 ha

Koosluse seisundi parendamine looduslikule

arengule jätmise teel KeA I 2050

2 Rusukallete ja jäärakute metsad

(9180*) (Pangametsa LoA) 7 ha

Koosluse seisundi parendamine looduslikule

arengule jätmise teel KeA I 2050

Taristu, tehnika ja loomad

5 Külastustaristu hooldamine Radade, külastuskeskuste ja puhkekohtade

hooldamine KOV/MO/RMK III Igal aastal

8 Infotahvlite koostamine ja

paigaldamine 1 tk Infotahvlite rajamine KOV/MO/RMK III 2033

Kavad, eeskirjad

9 Kaitsekorralduskava andmete üle

vaatamine ja vajadusel uuendamine Tegevuskava KeA I

1 kord kümne aasta

jooksul

10 Kaitsekorralduskava tulemuslikkuse

hindamine Tegevuskava KeA I

1 kord kümne aasta

jooksul

11 Loodusala ja MKA kaitse-eesmärkide

muutmine ja SDF uuendamine Kaitse-eesmärkide muutmine KeA, KliM I 2025

12 Kaitse-eeskirja uuendamine Kaitsekorra ja kaitse-eeskirja muutmine KeA I 2025

Külastuskorraldus

Pangametsa loodusalal asub Valaste õppe-matkarada (1,5 km), Valaste joa vaateplatvorm ja trepid ning Saka klindimõisa matkarada (700 m), mis on suunatud Põhja- Eesti klindi ja pangametsaga seotud loodusväärtuste tutvustamisele. Valaste juga on piirkonna populaarsemaid vaatamisväärsusi. Ühtlasi läbib ala RMK matkatee Penijõe-

Aegviidu-Kauksi haru. Loodusala piiril Toila-poolses osas asub RMK Toila lõkkekoht (kaetud lõkkease, katusega laud-pingid, laavu, kuivkäimla, puukuur, infotahvel). Uusi suuremahulisi külastusrajatisi rajada ei ole plaanis. Vajaduse tekkimisel loodusväärtuste paremaks kaitseks või külastajate ohutuse tagamiseks on kaitseala valitseja nõusolekul võimalik paigaldada väikerajatisi (viidad, piirded, purded jm), kuid nende vajadus ei ole ette teada, mistõttu neid kaitsekorralduskavaga ei planeerita. Ontika loodusalal külastusrajatisi ei asu ning neid ei ole kavas rajada ka tulevikus.

KOR R A L D U S

15. detsember 2023 nr 1-3/23/667

Ontika ja Pangametsa loodusala

kaitsekorralduskava kinnitamine

Looduskaitseseaduse § 25 lõike 2, keskkonnaministri 02.11.2022 määruse nr 50 „Kaitsekorralduskava koostamise ja kinnitamise kord ning kaitsekorralduskava kinnitaja määramine” § 2 lõike 1 ja § 5 lõike 1‒2 ning keskkonnaministri 30.09.2020 määruse nr 47 „Keskkonnaameti põhimäärus” § 9 lõike 2 punkti 4 alusel: 1. kinnitan Ontika ja Pangametsa loodusala kaitsekorralduskava;

2. asjaomastel isikutel arvestada punktiga 1 kinnitatud kaitsekorralduskavas nimetatud ala kaitse korraldamisel, sealhulgas kaitsekorralduslike tegevuste planeerimisel ja teostamisel, kinnitatud

kaitsekorralduskavaga;

3. looduskaitse planeerimise osakonna juhtivspetsialistil korraldada kaitsekorralduskava avaldamine Keskkonnaameti koduleheküljel.

(allkirjastatud digitaalselt) Leelo Kukk peadirektori asetäitja

Saata/teadmiseks: Kliimaministeerium, Riigimetsa Majandamise Keskus

Triin Amos

vanemspetsialist looduskaitse planeerimise osakond