Kaisma_LoA_kaardikihid

„Vaade Kaisma järvele” Maa-ameti kaldaerofoto 2013

Keskkonnaamet 2023

Kaisma loodusala

kaitsekorralduskava

KINNITATUD Keskkonnaameti 15.12.2023 korraldusega nr 1-3/23/668

2

Sisukord 1. Ala iseloomustus ......................................................................................................................... 4

1.2 Uuritus ja seire ...................................................................................................................... 7

1.2.1 Inventuurid ja uuringud.................................................................................................. 7

1.2.3 Riiklik seire .................................................................................................................... 7

1.2.2 Inventuuride ja uuringute vajadus.................................................................................. 7

2. Kaitseväärtused ja kaitse eesmärgid ........................................................................................... 9

3. Kavandatavad kaitsekorralduslikud tegevused ......................................................................... 23

3.1. Külastuskorraldus ja piiritähised........................................................................................ 26

Kasutatud andmeallikad ................................................................................................................ 27

3

Kasutatud lühendid, mõisted ja selgitused

EELIS – Eesti looduse infosüsteem

HA – hoiuala

Kaitse eesmärk – kaitseväärtuse soovitud seisund

Kaitseväärtus – kaitse-eeskirjas nimetatud kaitstav loodusväärtus (kaitse-eesmärk)

KAUR – Keskkonnaagentuur

KE – kaitse-eeskiri

KeA – Keskkonnaamet

KESE – keskkonnaseire infosüsteem

KKK – kaitsekorralduskava

KOV – kohalik omavalitsus

Kujunemise potentsiaal – SKV-s potentsaal tulevikus elupaikade kujunemiseks potentsiaalsete

elupaikade arvelt.

LKS – looduskaitseseadus

LiA – linnuala (linnudirektiivi I lisas nimetatud linnuliikide ja I lisast puuduvate rändlinnuliikide elupaikade kaitseks asutatud ala)

LiD – linnudirektiiv (sätestab liikmesriikide õigused ja kohustused loodusliku linnustiku kaitseks

ja kasutamiseks)

LoA – loodusala (loodusdirektiivi I ja II lisas nimetatud elupaigatüüpide või liikide kaitseks

asutatud ala)

LoD – loodusdirektiiv (käsitleb ohustatud elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitsepõhimõtteid)

MO – maaomanik

PEP – püsielupaik

RMK – Riigimetsa Majandamise Keskus

SKV – sihtkaitsevöönd

SDF – Natura standardandmebaas

Seisundi parendamine – arvestatava esinduslikkusega (C) elupaikade seisundi parendamine (kraavide sulgemine, looduslikule arengule jätmine jms)

Säilitamine – olemasolevate väärtuste säilitamine (seisund ei muutu halvemaks, säilitamine ei tähenda seda, et seisund peab jääma samaks) (looduslik areng)

Taastamine – tegevused, mis on seotud olemasolevate, kuid halvenenud struktuuriga elupaikade

taastamisega (näiteks PLKd, sood)

4

1. ALA ISELOOMUSTUS

Kaitstavate alade nimed

Kaisma hoiuala (KLO2000245), Kaisma kaljukotka PEP (KLO3000991), Rahkama

kaljukotka PEP (KLO3001338), Kaisma metsise PEP (KLO3001187), Kuralepa must- toonekure PEP (KLO3000499), Mõisaaru must-toonekure PEP (KLO3000500)

Loodusalade nimed Kaisma loodusala (EE0020337, RAH0000321) (joonis 1)

Linnualade nimed Taarikõnnu-Kaisma linnuala (EE0020340, RAH0000085)

Pindala 3171,7 ha

Asukoht ja piirid

https://register.keskkonnaportaal.ee/register/internationally-important-area/8953214,

https://register.keskkonnaportaal.ee/register/internationally-important-area/8953323, https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/looduskaitse

Kaitsekord

„Hoiualade kaitse alla võtmine Pärnu maakonnas”

https://www.riigiteataja.ee/akt/122032023030?leiaKehtiv, „ Metsise püsielupaikade kaitse alla võtmine” https://www.riigiteataja.ee/akt/12871636?leiaKehtiv, „Must-toonekure ja suur-

konnakotka püsielupaikade kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri” https://www.riigiteataja.ee/akt/101062021007?leiaKehtiv, „Kaljukotka püsielupaikade kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri” https://www.riigiteataja.ee/akt/121062023002?leiaKehtiv ja

Looduskaitseseadus https://www.riigiteataja.ee/akt/129062022007?leiaKehtiv.

Koostaja Kirsi Loide

Koostamise aasta 2023

Kaitsekorralduskava koostamise kord „Kaitsekorralduskava koostamise ja kinnitamise kord ning kaitsekorralduskava kinnitaja

määramine” https://www.riigiteataja.ee/akt/104112022001

Loodusala peamiseks väärtuseks on Kaisma järv ja seda ümbritsevad soo- ning metsakooslused, mille soodne seisund tagatakse läbi loodusliku arengu. Esmatähtis on uurida veerežiimi taastamise võimalusi soo- ja metsakoosluste seisundi parandamiseks.

Kaitsekorralduskava annab soovitused kaitstava ala valitsejale kaitse eesmärkide saavutamise parimatest viisidest, kuid ei loo õigusi ega kohustusi kolmandatele isikutele.

Kaisma loodusala KKK on koostatud tähtajatult. Kava vaadatakse üle ja uuendatakse põhjendatud juhtudel väärtuste kaitse tagamise

eesmärgil lähtuvalt tulemuslikkuse hindamise või uue inventuuri andmetest.

5

Joonis 1. Kaisma loodusala paiknemine Pärnu maakonnas ning kaitsevööndid (aluskaart: Eesti

Põhikaart, Maa-ameti WMS kaardirakendus 2023).

6

Joonis 2. Kaisma loodusalal inventeeritud (2002. a) elupaigatüüpide paiknemine (aluskaart:

Eesti Põhikaart, Maa-ameti WMS kaardirakendus 2023).

7

1.2 Uuritus ja seire

1.2.1 Inventuurid ja uuringud

Loodusalal on tehtud Natura elupaigatüüpide inventuur 2002. aastal ja osaliselt ka 2017. aastal.

Tabelis 1 toodud kaitse eesmärkide seisundid on esitatud nende inventuuride andmete põhjal.

Võrreldes SDF-iga on EELIS-e kaardikihi järgi loodusalal vähem elupaigatüüpi huumustoitelised

järved ja järvikud (3160), rabad (7110*), siirde- ja õõtsiksood (7140), vanad loodusmetsad (9010*)

ning siirdesoo- ja rabametsad (91D0*). Rohkem on elupaigatüüpi vanad laialehised metsad

(9020*) ja liigirikkad madalsood (7230). Lisaks on inventeeritud veel elupaigatüübid nagu lood

(alvarid - 6280*), lamminiidud (6450), rohunditerikkad kuusikud (9050), soostuvad ja soo-

lehtmetsad (9080*) ja lammi-lodumetsad (91E0*).

Alal tehtud inventuurid tuginevad inventeerimise juhenditele, mis on kättesaadavad

Keskkonnaministeeriumi kodulehel (välja toodud ka kasutatud andmeallikate all).

1.2.3 Riiklik seire

Kotkaste ja must-toonekure seire toimub igal aastal, kusjuures kõikide teadaolevate ja registrisse

kantud pesapaikade seire toimub vähemalt kord kolme aasta jooksul. Kaisma ja Rahkama

kaljukotka PEP-is toimus viimane seire 2022. aastal. Mõisaaru ja Kuralepa must-toonekure PEP-

is toimus viimane seire 2013. aastal. Tabelis 2 toodud linnuala kaitse eesmärkide seisundid on

esitatud nende seirete andmete põhjal.

Lisaks I kaitsekategooria liikide seirele toimub Kaisma loodusalal veel mitmeid riikliku

elustikuseiret. Loodusalale jäävad seirejaamad, kus seiratakse madalsoode ja rabade

haudelinnustikku (Kaisma väikejärve madalsoo SJB2744000, Kaisma väikejärv SJB2745000,

Kaisma raba SJB2037000, Kaisma järvesoo SJB2746000, Kaisma järv SJB2743000), viimane

seire toimus 2022. aastal; siseveekogude haudelinnustikku (Kaisma järv SJB3116000), viimane

seire toimus 2019. aastal; loendatakse haudelinnustiku punktloenduste abil (Libatse SJB1268000),

viimane seire toimus 2018. aastal; väikejärvede seire käigus seiratakse hüdrobioloogilist ja

hüdrokeemilist seisundit Kaisma suurjärves (Kaisma järv SJA6919000), viimane seire toimus

2019. aastal; ning seiratakse metsakanaliste koosluseid (SJB0717000, SJB0651000, SJB0604000,

SJB0527000, SJB0669000). Tabelis 3 toodud siseriiklikud kaitse eesmärkide seisundid on esitatud

nende seirete andmete põhjal.

1.2.2 Inventuuride ja uuringute vajadus

Elupaigatüüpide inventuur

Loodusalal 2017. aastal tehtud Natura elupaigatüüpide inventuur ei katnud kogu ala, leidub

piirkondi, kus inventuur andmed on vananenud ja elupaigatüübi esinduslikkuse hinnangud on

8

puudulikud. Seega on vaja inventeerida vananenud ja puuduliku andmestikuga elupaigatüübid.

Vastavalt uue inventuuri tulemustele tuleb korrigeerida ka standardandmebaasi andmeid.

Veerežiimi uuringud

Kaisma loodusala metsadesse on juba 1950-ndatel aastatel rajatud süsteemselt kuivenduskraave,

mille tulemusena on metsaelupaigatüüpide esinduslikkused madalad. Kaisma rabast läände jääv

metsaala, kuhu jääb ühtlasi ka metsise mänguala, on tihedalt kuivenduskraavidega kaetud. Lisaks

on Kaisma raba loodeosas mitmed turbaaugud ja raba ümbritseb kuivenduskraav, idaosas asub

kraav, mis on kaevatud rabarinnakusse vee väljaviimiseks. Kaisma suurjärv on olemuselt

vähetoiteline kalgiveeline järv, järve seisundit mõjutab negatiivselt ümbruskaudsetelt põldudelt

kuivenduskraavide kaudu toitainete sissevool. Vajalik on järve, märgade koosluste ja liikide

elupaikade taastamine või seisundi parendamine ja selle tarbeks uuringute planeerimine.

Linnustiku seire

Vajalik on täpsustada Kaisma hoiuala ja linnuala kaitse-eesmärgiks olevate liikide leidumine

kaitstaval alal. Mitme kaitse-eesmärgiks seatud liigi kohta puuduvad EELIS-es andmed, siiski on

mõne liigi osas registreeritud juhuvaatlused eElurikkuse andmebaasis. Selleks, et liikide kaitset

tõhusalt korraldada on vajalik alusandmed täpsustada ning puuduvate andmetega liikide osas

korraldada inventuur.

9

2. KAITSEVÄÄRTUSED JA KAITSE EESMÄRGID

Kaisma loodusala on moodustatud väärtuslike soo ja metsaelupaikade kaitseks. Loodusala on

suures ulatuses kaitse alla Kaisma hoiualana. Kattub ka metsise kaitseks loodud metsise

püsielupaigaga ja must-toonekure ning kaljukotka kaitseks loodud püsielupaikadega. Lisaks jääb

loodusala ka Taarikõnnu-Kaisma linnuala koosseisu.

Loodusala kaitseväärtused on Euroopa Liidu loodusdirektiivi I lisasse kantud elupaigatüübid vähe-

kuni kesktoitelised kalgiveelised järved (3140), huumustoitelised järved ja järvikud (3160),

niiskuslembesed kõrgrohustud (6430), rabad (7110*), siirde- ja õõtsiksood (7140),

nokkheinakooslused (7150), liigirikkad madalsood (7230), vanad loodusmetsad (9010*), vanad

laialehised metsad (9020*) ning siirdesoo- ja rabametsad (91D0*). Lisaks on loodusala

kaitseväärtused II lisasse kantud liigid eesti soojumikas (Saussurea alpina ssp. esthonica) ja harilik

vingerjas (Misgurnus fossilis) ning nende isendite elupaigad (joonis 2). Taarikõnnu-Kasima

linnuala kaitseväärtused on linnudirektiivi I lisasse kantud liigid kaljukotkas (Aquila

chrysaetos)1, laanepüü (Bonasa bonasia), öösorr (Caprimulgus europaeus), must-toonekurg

(Ciconia nigra), välja-loorkull (Circus cyaneus), laululuik (Cygnus cygnus), teder (Tetrao

tetrix) ja metsis (Tetrao urogallus).

Tabelis 1 võetakse kokku Kaisma loodusala, tabelis 2 Kaisma loodusalaga kattuvas osas

Taarikõnnu-Kasima linnuala ja tabelis 3 Kaisma hoiuala kaitseväärtuste hoidmisega seotud kaitse

eesmärgid, soodsa looduskaitselise seisundi saavutamist või hoidmist mõjutavad tegurid ning

nende ärahoidmiseks või leevendamiseks ettenähtavad meetmed ning kaitsetegevuse oodatavad

tulemused.

Koosluste, liikide või elupaikade soodsa seisundi saavutamise või hoidmise tarvis seatavad

(hooldamise ja taastamise) meetmed on seatud vastavalt elupaigatüüpidele koostatud

hoolduskavadele ja liikide tegevuskavadele (välja toodud ka kasutatud andmeallikate all), kui

tabelis ei ole märgitud teisiti.

1 Tumedas kirjas liigid on Kaisma loodusalale jäävad liigid.

10

Tabel 1. Kaisma loodusala kaitseväärtuste koondtabel.

Kaitseväärtus2

Seisund3

(pindala/esindus

likkus)

Kaitse eesmärk4 Mõjutegurid Meetmed Oodatav tulemus5 Märkused

Panus

üldpindal

asse/SDF-i

(%)6

Natura kaitseväärtused

Mageveekogud7

Vähe- kuni

kesktoitelised

kalgiveelised

järved (3140)

KE – jah, LoD – I, LoA – jah

• 135,3 ha / A • Säilitamine 135,3 ha

• Kuivendus

• Eutrofeerumi ne

• Looduslikule arengule jätmine

• Väga heas seisus elupaiku on säilinud 135,3 ha 3,14/4,0

Huumustoitelised

järved ja

järvikud (3160)

KE – ei, LoD – I, LoA – jah

• 9,6 ha / teadmata seisundiga

• Andmete täpsustamine 9,6 ha

• Info puudumine

• Ei ole HA kaitse- eesmärk

• Inventuur

• Lisada kaitse- eesmärgiks

• Heas seisus elupaiku on säilinud 9,6 ha sh andmed on täpsustatud 9,6 ha

0,33/0,34

2 LKS – kaitsekategooria looduskaitseseaduse alusel;

KE (jah/ei) – on või ei ole kaitseala kaitse-eesmärk;

LoD – loodusdirektiivi lisa number;

LoA (jah/ei) – on või ei ole loodusala kaitse-eesmärk. 3 Elupaigatüübi esinduslikkus: A – väga hea, B – hea, C – arvestatav, p – potentsiaalne 4 Kaitse eesmärk seatakse aastaks 2050 5 Oodatav tulemus seatakse aastaks 2050 ja tulemuslikkust hinnatakse iga 10 aasta tagant 6 2019. a loodusdirektiivi aruande andmete põhjal (https://nature-art17.eionet.europa.eu/article17/habitat/report/). Numbrid näitavad, milline on selle loodusala

elupaigatüüpide osakaal kogu Eesti elupaigatüüpide / kõikide SDF-i kantud elupaigatüüpide pindalast. 7 2016. a Natura inventuur.

11

Kaitseväärtus2

Seisund3

(pindala/esindus

likkus)

Kaitse eesmärk4 Mõjutegurid Meetmed Oodatav tulemus5 Märkused

Panus üldpindal

asse/SDF-i

(%)6

Niidud

Kuivad niidud

lubjarikkal

mullal (6210) KE – ei, LoD – I, LoA – ei

• 0,9 ha / B • Säilitamine 0,9 ha

• Hoolduse katkemine

• Ei ole HA ega LoA kaitse- eesmärk

• Hooldamine

• Lisada mõlema ala kaitse- eesmärgiks

• Heas seisus elupaiku on säilinud 0,9 ha

0,03- 0,018/0,02

Lood (alvarid)

(6280*)

KE – ei, LoD – I, LoA – ei

• 0,5 ha / C8 • Seisundi parendamine 0,5 ha

• Hoolduse katkemine

• Ei ole HA ega LoA kaitse- eesmärk

• Hooldamine

• Lisada mõlema ala kaitse- eesmärgiks

• Heas seisus elupaiku on säilinud ja seisund parenenud 0,5 ha

0,005/0,00 5

Lamminiidud

(6450)

KE – ei, LoD – I, LoA – ei

• 3,4 ha / teadmata seisundiga9

• Andmete täpsustamine 3,4 ha

• Info puudumine

• Ei ole HA ega LoA kaitse- eesmärk

• Inventuur

• Lisada mõlema ala kaitse- eesmärgiks

• Andmed on täpsustatud 3,4 ha

0,02- 0,01/0,02

8 2017. a Natura elupaigatüüpide inventuur. 9 2002. a Natura inventuur.

12

Kaitseväärtus2

Seisund3

(pindala/esindus

likkus)

Kaitse eesmärk4 Mõjutegurid Meetmed Oodatav tulemus5 Märkused

Panus üldpindal

asse/SDF-i

(%)6

Sood10

Rabad (7110*)

KE – jah, LoD – I, LoA – jah Nokkheinakooslu

sed (7150)

KE – ei, LoD – I, LoA – jah

• 21,4 ha / A

• 80,9 ha / B

• 33,3 ha / C

• 535,8 ha / teadmata seisundiga

• Säilitamine 102,3 ha

• Andmete täpsustamine 535,8 ha

• Seisundi parendamine 33,3 ha

• Info puudumine

• Kuivendus

• Inventuur

• Veerežiimi taastamine

• Heas seisu elupaiku on säilinud 671,4 ha, sh andmed täpsustatud 535,8 ja seisund parenenud 33,3 ha

Nokkheinakoosluse d on märgitud kaasneva elupaigatüübina raba elupaigatüübi sees ja ei ole HA kaitse- eesmärk.

0,50/0,61

Siirde- ja

õõtsiksood (7140)

KE – jah, LoD – I, LoA – jah

• 45,2 ha / C • Seisundi parendamine 45,2 ha

• Kuivendus • Veerežiimi taastamine

• Heas seisus elupaiku on säilinud ja seisund parenenud 45,2 ha

0,11/0,13

10 2002. a Natura inventuur ja 2017. a Natura elupaigatüüpide inventuur.

13

Kaitseväärtus2

Seisund3

(pindala/esindus

likkus)

Kaitse eesmärk4 Mõjutegurid Meetmed Oodatav tulemus5 Märkused

Panus üldpindal

asse/SDF-i

(%)6

Liigirikkad

madalsood (7230)

KE – jah, LoD – I, LoA – jah Niiskuslembesed

kõrgrohustud

(6430)

KE – ei, LoD – I, LoA – jah

• 2,9 ha / B

• 64,5 ha / teadmata seisundiga

• Säilitamine 2,9 ha

• Andmete täpsustamine 64,5 ha

• Info puudumine

• 6430 Ei ole HA kaitse- eesmärk

• Inventuur

• Lisada 6430 HA kaitse- eesmärgiks

• Heas seisus elupaiku on säilinud 2,9 ha ja andmed on täpsustatud 64,5 ha

Niiskuslembesed kõrgrohustud on märgitud kaasneva elupaigatüübina liigirikaste madalsoode elupaigatüübi sees.

0,25/0,39

Metsaelupaigad11

Vanad loodusmetsad

(9010*)

KE – jah, LoD – I, LoA – jah

• 60,3 ha / A

• 394,2 ha / B • 128,4 ha / C

• 3,04 ha / D

• 208,9 ha / p

• Säilitamine 454,5 ha

• Seisundi parendamine 128,4 ha

• Andmete täpsustamine 3,04 ha

• Taasloomine 208,9 ha

• Raie

• Info puudumine

• HA kaitsekord ei taga potentsiaalset e elupaikade säilimist

• Looduslikule arengule jätmine

• Inventuur

• Kaitsekorra

muutmine,

looduskaitseala

moodustamine

skv-sse

tsoneerimine

• Heas seisus elupaiku on säilinud 582,9 ha, sh seisund on parenenud 128,4 ha ja andmed on täpsustatud 3,04 ha.

• Taastunud on 208,9 ha

Osaliselt on vähenemine tingitud sellest, et elupaigatüüpi on inventeeritud teisteks elupaigatüüpideks 9080 ja 91D0

0,83/1,0

11 2002. a Natura inventuur ja 2017. a Natura elupaigatüüpide inventuur.

14

Kaitseväärtus2

Seisund3

(pindala/esindus

likkus)

Kaitse eesmärk4 Mõjutegurid Meetmed Oodatav tulemus5 Märkused

Panus üldpindal

asse/SDF-i

(%)6

Vanad laialehised

metsad (9020*)

KE – jah, LoD – I, LoA – jah

• 1,09 ha / B

• 24,09 ha / C

• Säilitamine 1,09 ha

• Seisundi parendamine 24,09 ha

• Raie • Looduslikule arengule jätmine

• Kaitsekorra

muutmine,

looduskaitseala

moodustamine,

skv-sse

tsoneerimine

• Heas seisus elupaiku on säilinud 25,18 ha, sh seisund parenenud 24,09 ha

0,35/0,35

Rohunditerikkad

kuusikud (9050)

KE – ei, LoD – I, LoA – ei

• 8,2 ha / C

• 12,8 ha / p

• Seisundi parendamine 8,2 ha

• Raie

• Ei ole HA ega LoA kaitse- eesmärk

• Looduslikule arengule jätmine

• Lisada mõlema ala kaitse- eesmärgiks

• Kaitsekorra

muutmine,

looduskaitseala

moodustamine,

skv-sse

tsoneerimine

• Heas seisus elupaiku on säilinud ja seisund paranenud 8,2 ha

• Kujunemise potentsiaal 12,8 ha

0,09/0,11

15

Kaitseväärtus2

Seisund3

(pindala/esindus

likkus)

Kaitse eesmärk4 Mõjutegurid Meetmed Oodatav tulemus5 Märkused

Panus üldpindal

asse/SDF-i

(%)6

Soostuvad ja soo-

lehtmetsad

(9080*) KE – ei, LoD – I, LoA – ei

• 140,7 ha / B

• 89,4 ha / C

• 18,4 ha / D

• 33,3 ha / p

• Säilitamine 140,7 ha

• Seisundi parendamine 89,4 ha

• Andmete täpsustamine 18,4 ha

• Raie

• Info puudumine

• Kuivendus • Ei ole HA

ega LoA kaitse- eesmärk

• Looduslikule arengule jätmine

• Inventuur

• Lisada mõlema ala kaitse- eesmärgiks

• Kaitsekorra

muutmine,

looduskaitseala

moodustamine,

skv-sse

tsoneerimine

• Heas seisus elupaiku on säilinud 230,2 ha, sh seisund paranenud 89,5 ha ja andmed on täpsustatud 18,4 ha

• Kujunemise potentsiaal 33,3 ha

0,65- 0,57/0,63

Siirdesoo- ja

rabametsad (91D0*)

KE – jah, LoD – I, LoA – jah

• 62,7 ha / A

• 203,4 ha / B

• 242,5 ha / C • 18,1 ha / D

• 110,7 ha / p

• 52,6 ha / teadmata seisundiga

• Säilitamine 266,1 ha

• Seisundi parendamine 242,5 ha

• Andmete täpsustamine 70,7 ha

• Taasloomine 110,7 ha

• Raie

• Info puudumine

• Looduslikule arengule jätmine

• Inventuur

• Kaitsekorra

muutmine,

looduskaitseala

moodustamine,

skv-sse

tsoneerimine

• Heas seisus elupaiku on säilinud 508,6 ha, sh seisund parenenud 242,5 ha ja andmed on täpsustatud 70,7 ha

• Taastunud on 110,7 ha

1,15- 1,01/1,29

16

Kaitseväärtus2

Seisund3

(pindala/esindus

likkus)

Kaitse eesmärk4 Mõjutegurid Meetmed Oodatav tulemus5 Märkused

Panus üldpindal

asse/SDF-i

(%)6

Lammi-

lodumetsad

(91E0*) KE – ei, LoD – I, LoA – ei

• 17,6 ha / B

• 2,1 ha / D

• Säilitamine 17,6 ha

• Andmete täpsustamine 2,1 ha

• Raie

• Kuivendus

• Info puudumine

• Ei ole HA ega LoA kaitse- eesmärk

• Looduslikule arengule jätmine

• Inventuur

• Lisada mõlema ala kaitse- eesmärgiks

• Kaitsekorra

muutmine,

looduskaitseala

moodustamine,

skv-sse

tsoneerimine

• Heas seisus elupaiku on säilinud 17,6 ha ja andmed on täpsustatud 2,1 ha

0,51/0,60

Liigid

Eesti soojumikas (Saussurea alpina

ssp. esthonica)

LKS – II, KE – jah, LoD – II, IV, LoA – jah

• 9 leiukohta, 211,8 ha12

• Kasvukohtade säilitamine 211,8 ha

• • Kasvukohtade looduslikule arengule jätmine

• Kasvukohad on säilinud 211,8 ha

Kõige esinduslikumas kasvukohas on loendatud 5000 puhmikut

12 2001. aasta Natura inventuur, 1997., 2010., 2011., 2012. ja 2018. aasta vaatlusete andmed.

17

Kaitseväärtus2

Seisund3

(pindala/esindus

likkus)

Kaitse eesmärk4 Mõjutegurid Meetmed Oodatav tulemus5 Märkused

Panus üldpindal

asse/SDF-i

(%)6

Harilik vingerjas

(Misgurnus

fossilis) LKS – III, KE – jah, LoD – II, LoA – jah

• 2 leiukohta, 135,5 ha13

• Elupaiga säilitamine 135,5 ha

• • Elupaiga looduslikule arengule jätmine

• Elupaigad on säilinud 135,5 ha

Elupaik on Kaisma suurjärv, leiukoht on ka Enge jõel

13 1990 ja 2002. aasta vaatluste andmed.

18

Tabel 2. Taarikõnnu-Kasima linnuala kaitseväärtuste koondtabel (Kaismale jäävas osas).

Kaitseväärtus Seisund Kaitse eesmärk Mõjutegurid Meetmed Oodatav tulemus Märkused

Natura kaitseväärtused

Must-toonekurg

(Ciconia nigra)

LKS – I, KE – jah,

LiD – I, LiA – jah

• 2 paari

• Elupaigad

234 ha14

• Elupaikade

säilitamine 234

ha

• Toitumisalade

kuivendus

• Elupaikade looduslikule

arengule jätmine

• Toitumisalade veerežiimi

taastamine

• Kaitsekorra muutmine,

looduskaitseala

moodustamine, elupaiga

skv-sse tsoneerimine

• Elupaigad on

säilinud 234 ha

Pesad varisenud

(Kuralepa must-

toonekure PEP,

Mõisaaru must-

toonekure PEP)

Kaljukotkas

(Aquila

chrysaetos)

LKS – I, KE – jah,

LiD – I, LiA – jah

• 1 pesitsev

paar

• Elupaik 1067

ha15

• Elupaiga

säilitamine

1067 ha

• Toitumisalade

halb seisund

• Elupaikade looduslikule

arengule jätmine

• Toitumisalade veerežiimi

taastamine

• Kaitsekorra muutmine,

looduskaitseala

moodustamine, elupaiga

skv-sse tsoneerimine

• 1 pesitsev paar Pesitsus

ebaõnnestunud

(Kaisma kaljukotka

PEP,

Rahkama kaljukotka

PEP)

Laululuik

(Cygnus cygnus)

LKS – II, KE –

jah, LiD – I, LiA –

jah

• 2 paari

• Elupaik 135

ha16

• Elupaiga

säilitamine 135

ha

• • Looduslikule arengule

jätmine

• Kaitsekorra muutmine,

looduskaitseala

moodustamine, elupaiga

skv-sse tsoneerimine

• 2 pesitsevat paari Kaisma suurjärv on

sigimis- ja toitumisala

14 Kotkad ja must-toonekurg 2013. a seire. 15 Kotkad ja must-toonekurg 2022. a seire. 16 Siseveekogude haudelinnustiku seire 2019. a.

19

Välja-loorkull

(Circus cyaneus)

LKS – III, KE –

jah, LiD – I, LiA –

jah

• Andmed

puuduvad

• Andmete

täpsustamine

• Info puudumine

• Inventuur • Andmed on

täpsustatud

Ühtegi leiukohta pole

EELIS-es,

eElurikkuses on

2006. a vaatlus

Metsis (Tetrao

urogallus)

LKS – II, KE –

jah, LiD – I, LiA –

jah

• Elupaigad

909 ha

• Mängupaiga

d 189 ha, 5

kukke17

• Elupaikade

säilimine 909

ha

• Mängupaiga

seisundi

parendamine

122 ha

• Sobivate

elupaikade

kadu

• Mängupaikade

kuivendus

• Elupaikade looduslikule

arengule jätmine

• Mängupaiga veerežiimi

taastamine

• Kaitsekorra muutmine,

looduskaitseala

moodustamine, elupaiga

skv-sse tsoneerimine

• 5 kukega mäng

ja elupaigad on

säilinud 909 ha,

sh seisund

parenenud 122

ha

Kaisma suurjärvest

loodesse jääv

mängupaik on

kuivenduse mõjul

muutunud sobimatuks

(Kaisma metsise

PEP)

Sarvikpütt

(Podiceps auritus)

LKS – II, KE – ei,

LiD – I, LiA – ei

• 3 paari

• Elupaigad

795 ha18

• Elupaikade

säilimine 795

ha

• Liik ei ole HA

ega LiA kaitse-

eesmärk

• Elupaikade looduslikule

arengule jätmine

• Kaitsekorra muutmine,

looduskaitseala

moodustamine, elupaiga

skv-sse tsoneerimine,

kaitseala ja LiA kaitse-

eesmärgiks lisamine

• Elupaigad on

säilinud 795 ha

17 2022. a madalsoode ja rabade haudelinnustiku koosluste seire (metsisemängude seire). 18 2018. a madalsoode ja rabade haudelinnustiku koosluste seire.

20

Teder (Lyrurus

tetrix)

LKS – III, KE –

jah, LiD – I, LiA –

jah

• Elupaik 1658

ha

• 3 mänguala

kokku 12

kukke19

• Elupaiga

säilitamine

1658 ha

• Mängupaikade

kuivendus

• Elupaiga looduslikule

arengule jätmine

• Mängupaiga veerežiimi

taastamine

• 12 kukega mäng

ja elupaik on

säilinud 1658 ha

Laanepüü

(Tetrastes

bonasia)

LKS – III, KE –

jah, LiD – I, LiA –

jah

• 6 paari

• Elupaigad

143 ha 20

• Elupaiga

säilitamine 143

ha

• • Elupaikade looduslikule

arengule jätmine

• 6 paari ja

elupaigad on

säilinud 143 ha

Öösorr

(Caprimulgus

europaeus)

LKS – III, KE –

jah, LiD – I, LiA –

jah

• 24 paari

• Elupaik 1416

ha21

• Elupaiga

säilitamine

1416 ha

• • Elupaiga looduslikule

arengule jätmine

• 24 pesitsevat

paari ja elupaik

on säilinud 1416

ha

19 2012. a madalsoode ja rabade haudelindude koosluste seire. 20 2011 ja 2012. madalsoode ja rabade haudelindude koosluste seire. 21 2012. a madalsoode ja rabade haudelindude koosluste seire.

21

Tabel 3. Kaisma hoiuala kaitseväärtuste koondtabel (liigid).

Kaitseväärtus Seisund Kaitse eesmärk Mõjutegurid Meetmed Oodatav tulemus Märkused

Siseriiklikud kaitseväärtused

Taimed22

Kaunis

kuldking

(Cypripedium calceolus)

LKS – II, KE – jah, LoD – II, LoA – ei

• 3 leiukohta, 13,5 ha

• Kasvukohtade säilitamine 13,5 ha

• Metsaraie (maapinna rikkumine)

• Elupaiga võsastumine

• Kasvukohtade looduslikule arengule jätmine

• Vajadusel kasvukohas võsa eemaldamine

• Kasvukohad on säilinud 13,5 ha

Kasvukohad metsaelupaiga levikualal. Taimi leiukohtadel vastavalt 27, 29 ja 185.

Linnud

Kassikakk

(Bubo bubo) LKS – I, KE – jah, LiD – I, LiA – ei

• Andmed puuduvad

• Andmete täpsustamine

• Info puudumine

• Pesitsusaegn e häirimine

• Inventuur

• Pesapaikade range kaitse

• Andmed on täpsustatud

Ühtegi leiukohta pole EELIS-es

ega eElurikkuses

Herilaseviu

(Pernis

apivorus) LKS – III, KE – jah, LiD – I, LiA – ei

• Andmed puuduvad

• Andmete täpsustamine

• Info puudumine

• Inventuur • Andmed on täpsustatud

Ühtegi leiukohta pole EELIS- es, eElurikkuses 2020. a vaatlus Kaisma suurjärve ääres

Roo-loorkull

(Circus aeruginosus)

• 1 paar • Elupaiga säilitamine 135 ha

• Looduslikule arengule jätmine

• 1 pesitsev paar ja elupaik on säilinud 135 ha

Kaisma suurjärv on sigimis- ja toitumisala

22 2011 ja 2012. aasta vaatluse andmed.

22

LKS – III, KE – jah, LiD – jah, LiA – ei

• Elupaik 135 ha23

Soo-loorkull

(Circus pygargus)

LKS – III, KE – jah, LiD – I, LiA – ei

• Andmed puuduvad

• Andmete täpsustamine

• Info puudumine

• Inventuur • Andmed on täpsustatud

Ühtegi leiukohta pole EELIS- es, eElurikkuses 2023. a vaatlus Kaisma rabas (pesitsus ajal pesitsemiseks sobilikus biotoobis)

Sookurg (Grus grus)

LKS – III, KE – jah, LiD – I, LiA – ei

• 4 paari • Elupaigad

876,5 ha24

• Elupaikade säilitamine 876,5 ha

• Elupaikade looduslikule arengule jätmine

• 4 pesitsevat paari ja elupaigad on säilinud 876,5 ha

Rüüt (Pluvialis

apricaria)

LKS – III, KE – jah, LiD – I, LiA – ei

• 16 paari

• 795,2 ha25

• Elupaiga säilitamine 795,2 ha

• Elupaiga looduslikule arengule jätmine

• 16 pesitsevat paari ja elupaik on säilinud 795,2 ha

Mustviires (Chlidonias

niger)

LKS – III, KE – jah, LiD – I, LiA – ei

• 12 paari

• Elupaik 135 ha26

• Elupaiga säilitamine 135 ha

• Elupaiga looduslikule arengule jätmine

• 12 pesitsevat paari ja elupaik on säilinud 135 ha

Kaisma suurjärv on sigimis- ja toitumisala

23 2012. aasta vaatluse andmed. 24 2007. a soolindude seire ja 2011. a vaatluse andmed. 25 2007. a soolindude seire. 26 2019. a siseveekogude haudelinnustiku seire.

23

Händkakk (Strix uralensis)

LKS – III, KE – jah, LiD – I, LiA – ei

• 1 paar

• Elupaik 38 ha27

• Elupaiga säilimine 38 ha

• Elupaiga looduslikule arengule jätmine

• 1 pesitsev paar Pesitsuspaigad asuvad metsaelupaigatüüpide levikualal

Musträhn (Dryocopus

martius)

LKS – III, KE – jah, LiD – I, LiA – ei

• Andmed puuduvad

• Andmete täpsustamine

• Info puudumine

• Inventuur • Andmed on täpsustatud

Ühtegi leiukohta pole EELIS- es, eElurikkuses on 14 vaatlust, hiliseim on aastast 2023

3. KAVANDATAVAD KAITSEKORRALDUSLIKUD TEGEVUSED

Vajalike tegevuste tabelisse (tabel 4) on koondatud tööd, mis on vajalikud kaitse eesmärkide saavutamiseks, tabelit võidakse tulevikus täiendada. Metsa- ja sooelupaigatüüpide puhul seatakse oodatava tulemuse saavutamise aastaks 2050, kuid tulemuslikkust hinnatakse

iga 10 aasta tagant. KKK-s on käsitletud kõige olulisemaid tegevusi loodusala kaitse eesmärkide saavutamiseks. Väärtuste paremaks kaitseks on vajalik hoiuala ja püsielupaigad liita ning moodustada terviklik looduskaitseala.

Tabelis on tegevused jaotatud vastavalt tegevuse olulisusele järgmistesse prioriteetsusklassidesse: 1) esimene prioriteet – hädavajalik tegevus, milleta kaitse eesmärkide täitmine planeeritavas ajavahemikus on võimatu, see on kaitseväärtuste säilimisele ja toimiva ohuteguri kõrvaldamisele suunatud tegevus (taastamine, seisundi parendamine); kaitsekorralduse

tulemuslikkuse hindamiseks vajalik tegevus (inventeerimine); 2) teine prioriteet – vajalik tegevus, mis on suunatud väärtuste taastamisele ja potentsiaalsete ohutegurite kõrvaldamisele;

3) kolmas prioriteet – soovituslik tegevus ehk tegevus, mis aitab kaudselt kaasa väärtuste säilimisele ja taastamisele ning ohutegurite kõrvaldamisele (infotahvlid, külastustaristu).

27 2011. a vaatluse andmed.

24

Tabel 4. Vajalikud tegevused aastaks 2033.

Jrk Tegevuse nimetus Maht Tegevuse tüüp Korraldaja Prioriteet Ajagraafik

Inventuurid, seired, uuringud

1 Elupaigatüüpide andmete täpsustamine

735,2 ha Inventuur KeA I 203028

2

Veerežiimi taastamise uuring

metsise mängupaigas ja kuivendusest mõjutatud

elupaigatüüpide alal

1106,2 ha Uuring KeA I 2027

3

Maaparandussüsteemide eesvooludega toitainete järve

toomise vähendamise võimaluste uuring

10,5 km Uuring KeA I 2029

4 Linnustiku inventuur 3171,7 ha Inventuur KeA I 2029

5 Kotkaste ja must-toonekure seire 4 leiukohta Seire KAUR I vastavalt seire

metoodikale

Hooldus, taastamine ja ohjamine

6 Kuivad niidud lubjarikkal mullal (6210) hooldamine

0,9 ha Koosluse hooldustööd KOV I Igal aastal

7 Lood (alvarid - 6280*) hooldamine 0,5 ha Koosluse hooldustööd KOV I Igal aastal

8 Rabad (7110*) seisundi parendamine

33,3 ha Koosluse seisundi parendamine läbi

loodusliku arengu

KeA I 2050

9 Siirde- ja õõtsiksood (7140) seisundi parendamine

45,2 ha Koosluse seisundi parendamine läbi

loodusliku arengu

KeA I 2050

28 Elupaigatüüpide andmed peavad olema täpsustunud aastaks 2030

25

10 Vanad loodusmetsad (9010*) seisundi parendamine

128,4 ha Koosluse seisundi parendamine läbi loodusliku arengu

KeA I 2050

11 Vanad loodusmetsad (9010*) taasloomine

208,9 ha Koosluse seisundi parendamine läbi loodusliku arengu

KeA I 2050

12 Vanad laialehised metsad (9020*) seisundi parendamine

24,09 ha

Koosluse seisundi

parendamine läbi loodusliku arengu

KeA I 2050

13 Rohunditerikkad kuusikud (9050)

seisundi parendamine 8,2 ha

Koosluse seisundi

parendamine läbi loodusliku arengu

KeA I 2050

14 Soostuvad ja soo-lehtmetsad

(9080*) seisundi parendamine 89,4 ha

Koosluse seisundi

parendamine läbi loodusliku arengu

KeA I 2050

15 Siirdesoo- ja rabametsad (91D0)

seisundi parendamine 242,5 ha

Koosluse seisundi parendamine läbi

loodusliku arengu

KeA I 2050

16 Siirdesoo- ja rabametsad (91D0) taasloomine

110,7 ha Koosluse seisundi parendamine läbi

loodusliku arengu

KeA I 2050

17 Kauni kuldkinga kasvukoha hooldamine

13,5 ha Liigikaitseline töö KeA III vajadusel

Kavad, eeskirjad

18 Kaitsekorralduskava andmete üle

vaatamine ja vajadusel uuendamine Tegevuskava KeA I

1 kord kümne

aasta jooksul

19 Kaitsekorralduskava tulemuslikkuse hindamine

Tegevuskava KeA I 1 kord kümne aasta jooksul

20

Kaitse-eeskirja uuendamine (kaitse-

eesmärkide ja kaitsekorra muutmine)

Kaitsekorra muutmine KeA I 2026

26

3.1. Külastuskorraldus ja piiritähised

Alale jääb Kaisma Suurjärve Puhkeala, kus on võimalik korraldada üritusi, puhata väiksemas seltskonnas ja telkida. Samuti saab

puhkealalt alguse 6 km pikkune matkarada, mis kulgeb mööda Kaisma suurjärve äärt Kaisma raba suunas. Kaisma raba ääres paikneb ka vaatetorn. Looduväärtuste tutvustamiseks on matkaraja äärde paigaldatud infotahvleid. Hoiuala piir on tähistamata. Vaja oleks

kaitstavale alale viivate teede äärde paigaldada piiritähised, kuid kuna KKK näeb ette kaitsekorra muutmise, siis on mõistlik piiritähised planeerida ja paigaldada pärast uue kaitsekorra kehtestamist.

27

KASUTATUD ANDMEALLIKAD

Helm, A., Kalamees, R., Kukk, T., Mesipuu, M., & Roosaluste, E. (2010). Juhend loodusdirektiivi I lisa pool-looduslike elupaigatüüpide seisundi hindamiseks. Tartu: Pärandkoosluste Kaitse Ühing.

Jair, A. (2018). Händkakk. - Rmt.: Linnuatlas. Eesti haudelindude levik ja arvukus. Tartu: Eesti Ornitoloogiaühing.

Keskkonnaagentuur. (2010). Eesti looduse infosüsteem (EELIS). Kasutamise kuupäev: 18. aprill 2023. a., allikas https://www.eelis.ee/

Keskkonnaagentuur. (2021). Keskkonnaseire infosüsteem (KESE). Kasutamise

kuupäev: 18. aprill 2023. a., allikas https://kese.envir.ee/kese

Keskkonnaagentuur. (2023). Keskkonnaportaal. Kasutamise kuupäev: 18. aprill 2023.

a., allikas https://keskkonnaportaal.ee/

Keskkonnaamet. (2021). Pärandniitude tegevuskava.

Keskkonnaministeerium. (2015). Kaitstavate soode tegevuskava. Tallinn:

Keskkonnaministerium. Allikas: https://www.envir.ee/sites/default/files/soode_tegevuskava.pdf

Kull, T., & Sarv, A. (2016). Kauni kuldkinga (Cypripedium calceolus) kaitse tegevuskava 2016-2020.

Kull, T., Tali, K., Heinsoo, H., & Kartau, R. (2012). Sugukond käpalised (Orchidaceae)

kaitse tegevuskava eelnõu. Keskkonnaamet.

Kurbel, R., & Hirse, T. (2017). Eesti orhideede käsiraamat. Tallinn: MTÜ Käoraamat.

Maa-amet. (2023). Maa-ameti geoportaal. Kasutamise kuupäev: 18. aprill 2023. a., allikas Maa-amet: https://geoportaal.maaamet.ee/est/

Mäemets, H. (2013). Kaitsealuste Natura 2000 järve-elupaikade inventeerimise

juhend. Tartu.

Nellis, R. (2019). Kassikaku (Bubo bubo) kaitse tegevuskava. Keskkonnaamet.

Paal, J. (2004). Euroopas väärtustatud elupaigad Eestis. Tallinn: AS Kirjastus Ilo ja

trükikoda Ilo Print.

Paal, J. (2007). Loodusdirektiivi elupaigatüüpide käsiraamat. Tallinn: Auratrükk.

Paal, J., & Leibak, E. (2013). Eesti soode seisund ja kaitstus. Tartu: AS Regio.

Pajula, R., & Ilomets, M. (2012). Juhend loodusdirektiivi I lisa soo-elupaigatüüpide seisundi hindamiseks. Tallinn: MTÜ Eesti Märgalade Ühing.

Palo, A. (2018). Loodusdirektiivi metsaelupaikade inventeerimise juhend. Tartu.

Randla, T., Ojaste, I., Viht, E., Tammekänd, I., Leivits, M., Leivits, A., . . . Nellis, R.

(2015). Metsise (Tetrao urogallus) kaitse tegevuskava. Allikas: https://kliimaministeerium.ee/elurikkus- keskkonnakaitse/looduskaitse/liigikaitse

Riigikantselei. (2010). Riigi Teataja. Kasutamise kuupäev: 18. aprill 2023. a., allikas Riigi Teataja: https://www.riigiteataja.ee/index.html

Sein, G. (2018). Kaljukotka (Aquila chrysaetos) kaitse tegevuskava. Keskkonnaamet.

28

Sellis, U. (2018). Must-toonekure (Ciconia nigra) kaitse tegevuskava. Keskkonnaamet.

Tammekänd, I. (2018). Roo-loorkull. Linnuatlas. Eesti lindude levik ja arvukus. Tartu:

Eesti Ornitoloogiaühing.

KOR R A L D U S

15. detsember 2023 nr 1-3/23/668

Kaitsekorralduskavade kinnitamine ja muutmine

Looduskaitseseaduse § 25 lõike 2, keskkonnaministri 02.11.2022 määruse nr 50

„Kaitsekorralduskava koostamise ja kinnitamise kord ning kaitsekorralduskava kinnitaja määramine” § 2 lõike 1 ja § 5 lõike 1-2 ning keskkonnaministri 30.09.2020 määruse nr 47

„Keskkonnaameti põhimäärus” § 9 lõike 2 punkti 4 alusel: 1. kinnitan järgmised kaitsekorralduskavad:

1.1. Kaisma loodusala kaitsekorralduskava, 1.2. Nõva-Osmussaare loodusala merikotka püsielupaikade kaitsekorralduskava;

2. muudan peadirektori asetäitja 30.03.2023. a korraldusega nr 1-3/23/94 kinnitatud Kurese

maastikukaitseala kaitsekorralduskava;

3. asjaomastel asutustel arvestada punktides 1 ja 2 nimetatud alade kaitse korraldamisel,

sealhulgas kaitsekorralduslike tegevuste planeerimisel ja teostamisel, kinnitatud ja muudetud kaitsekorralduskavadega;

4. looduskaitse planeerimise osakonna juhtivspetsialistil korraldada kaitsekorralduskavade avaldamine Keskkonnaameti koduleheküljel.

(allkirjastatud digitaalselt)

Leelo Kukk peadirektori asetäitja

Saata: Kliimaministeerium ([email protected]), Riigimetsa

Majandamise Keskus ([email protected])

Kirsi Loide

vanemspetsialist looduskaitse planeerimise osakond

„Vaade Kurese loopealsele” Mari Raja

Keskkonnaamet 2023

Kurese loodusala

kaitsekorralduskava

MUUDETUD Keskkonnaameti 15.12.2023 korraldusega nr 1-3/23/668

KINNITATUD Keskkonnaameti 4.04.2023 korraldusega nr 1-3/23/109

2

Sisukord 1. Ala iseloomustus ......................................................................................................................... 4

1.2 Uuritus ja seire ...................................................................................................................... 7

1.2.1 Inventuurid ja uuringud.................................................................................................. 7

1.2.2 Inventuuride ja uuringute vajadus.................................................................................. 7

2. Kaitseväärtused ja kaitse eesmärgid ........................................................................................... 8

3. Kavandatavad kaitsekorralduslikud tegevused ......................................................................... 18

3.1 Külastuskorraldus ja piiritähised......................................................................................... 20

Kasutatud andmeallikad ................................................................................................................ 21

3

Kasutatud lühendid, mõisted ja selgitused

EELIS – Eesti looduse infosüsteem

Kaitse eesmärk – kaitseväärtuse soovitud seisund

Kaitseväärtus – kaitse-eeskirjas nimetatud kaitstav loodusväärtus (kaitse-eesmärk)

KAUR – Keskkonnaagentuur

KE – kaitse-eeskiri

KeA – Keskkonnaamet

LKA – looduskaitseala

KKK – kaitsekorralduskava

LKS – looduskaitseseadus

KOV – kohalik omavalitsus

Kujunemise potentsiaal – SKV-s potentsaal tulevikus elupaikade kujunemiseks potentsiaalsete

elupaikade arvelt.

LiD – linnudirektiiv (sätestab liikmesriikide õigused ja kohustused loodusliku linnustiku kaitseks

ja kasutamiseks)

LoA – loodusala (loodusdirektiivi I ja II lisas nimetatud elupaigatüüpide või liikide kaitseks asutatud ala)

LoD – loodusdirektiiv (käsitleb ohustatud elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitsepõhimõtteid)

MO – maaomanik

PLK – poollooduslik kooslus

PV – piiranguvöönd

RMK – Riigimetsa Majandamise Keskus

SDF – Natura standardandmebaas

SKV – sihtkaitsevöönd

Seisundi parendamine – arvestatava esinduslikkusega (C) elupaikade seisundi parendamine (kraavide sulgemine, looduslikule arengule jätmine jms)

Säilitamine – olemasolevate väärtuste säilitamine (seisund ei muutu halvemaks, säilitamine ei tähenda seda, et seisund peab jääma samaks) (looduslik areng)

Taastamine – tegevused, mis on seotud olemasolevate, kuid halvenenud struktuuriga elupaikade taastamisega (näiteks PLKd, sood)

4

1. ALA ISELOOMUSTUS

Kaitstava ala nimi Kurese maastikukaitseala (KLO1000566)

Loodusala nimi Kurese loodusala (EE0040353, RAH0000556) (joonis 1)

Pindala 524,6 ha

Asukoht ja piirid https://register.keskkonnaportaal.ee/register/internationally-important-area/9121401, https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/looduskaitse

Kaitsekord

„Kurese maastikukaitseala kaitse-eeskiri”

https://www.riigiteataja.ee/akt/105072023075?leiaKehtiv ja Looduskaitseseadus https://www.riigiteataja.ee/akt/129062022007?leiaKehtiv.

Koostaja Kirsi Loide

Koostamise aasta 2023

Kaitsekorralduskava koostamise kord „Kaitsekorralduskava koostamise ja kinnitamise kord ning kaitsekorralduskava kinnitaja määramine” https://www.riigiteataja.ee/akt/104112022001

Ala peamine eesmärk on poollooduslike koosluste kaitse, taastamine ja hooldamine ning nendele kooslustele omaste kaitsealuste liikide kaitse. Samuti metsakoosluste kaitse läbi loodusliku arengu.

Kaitsekorralduskava annab soovitused kaitstava ala valitsejale kaitse eesmärkide saavutamise parimatest viisidest, kuid ei loo õigusi ega

kohustusi kolmandatele isikutele.

Kurese loodusala KKK on koostatud tähtajatult. Kava vaadatakse üle ja uuendatakse põhjendatud juhtudel väärtuste kaitse tagamise eesmärgil lähtuvalt tulemuslikkuse hindamise või uue inventuuri andmetest.

5

Joonis 1. Kurese loodusala paiknemine Pärnu maakonnas (aluskaart: Eesti Põhikaart, Maa-ameti WMS kaardirakendus 2023).

6

Joonis 2. Kurese loodusalal inventeeritud elupaigatüüpide paiknemine (aluskaart: Eesti Põhikaart, Maa-ameti WMS kaardirakendus

2023).

7

1.2 Uuritus ja seire

1.2.1 Inventuurid ja uuringud

Loodusalal on tehtud Natura elupaigatüüpide inventuur 2001. aastal. Lisaks on poollooduslike

kooslusi inventeeritud 2008., 2012., 2013., 2014., 2019., 2020. ja 2021. aastal. Nimetatud

inventuuride käigus on kaardistatud ka kohatud kaitsealused taimeliigid. Tabelis 1 toodud kaitse

eesmärkide seisundid on esitatud nende inventuuride ja vaatluste andmete põhjal. Võrreldes SDF-

iga on EELIS-e kaardikihi järgi loodusalal vähem elupaigatüüpi kadastikud (5130) ja

puiskarjamaad (9070), kuid seda seetõttu, et suurenenud on alvarite (6280*), liigirikaste niitude

lubjavaesel mullal (6270*), kuivade niitude lubjarikkal mullal (6210*) ning aas-rebasesaba ja ürt-

punanupuga niitude (6510) elupaigatüübi pindala.

Alal tehtud inventuurid tuginevad inventeerimise juhenditele, mis on kättesaadavad

Keskkonnaministeeriumi kodulehel (välja toodud ka kasutatud andmeallikate all).

1.2.2 Inventuuride ja uuringute vajadus

Elupaigatüüpide andmete täpsustamine

Loodusalal tehtud Natura elupaigatüüpide inventuuri andmed on vananenud ja elupaigatüübi

esinduslikkuse hinnangud on puudulikud, seega on vaja inventeerida osad loodusala

elupaigatüübid.

Kaitsealuste putukate inventuur

Kaitsekorraldusperioodi jooksul on vajalik läbi viia putukate inventuur Kurese poollooduslikel

kooslustel, kuna hetkel kaitse-eesmärgiks oleva teelehe-mosaiikliblika esinemise kohta alal

puudub EELIS-es info. Inventuur on vajalik kaitse-eesmärkide korrastamiseks, kaitsealuste liikide

seisundi ja kaitsekorralduse tulemuslikkuse hindamiseks ning kaitse tagamiseks vajalike meetmete

välja töötamiseks.

8

2. KAITSEVÄÄRTUSED JA KAITSE EESMÄRGID

Kurese loodusala maastike põhiväärtuseks on lubjakividel kujunenud liigendatud

pärandkultuurmaastikud - pärandkultuuriobjektidega sumbkülamaastik ja poollooduslikud

kooslused. Loodusala maastikud on kujunenud Jaagarahu ja Jaani lademe lubjakivide avamusalal.

Avatud maastikud esinevad Kurese külatuumikust lõunas ja läänes endistel põldudel.

Metsatukkade ja rannaastangutega liigendatud poolavatud maastikud on valdavad külatuumiku

ümbruses. Suletud metsamaastikud on viimase 50 aasta jooksul kujunenud endistel lagedatel

sooheinamaadel ja Salumäe endistel loopealsetel.

Kurese LoA kaitstavad loodusdirektiivi I lisa elupaigatüübid on kadastikud (5130), lood (alvarid

– *6280), liigirikkad madalsood (7230), rohunditerikkad kuusikud (9050) ja puiskarjamaad (9070)

(joonis 2). Kurese MKA kaitse-eesmärgiks on lisaks ka elupaigatüüp vanad loodusmetsad (9010*)

ning mitmed orhideede liigid.

Tabelis 1 võetakse kokku Kurese loodusala ja Kurese maastikukaitseala kaitseväärtuste

hoidmisega seotud kaitse eesmärgid, soodsa looduskaitselise seisundi saavutamist või hoidmist

mõjutavad tegurid ning nende ärahoidmiseks või leevendamiseks ettenähtavad meetmed ning

kaitsetegevuse oodatavad tulemused kaitsekorralduskava perspektiivis. Koosluste, kasvukohtade

või elupaikade soodsa seisundi saavutamise või hoidmise tarvis seatavad (hooldamise ja

taastamise) meetmed on seatud vastavalt elupaigatüüpidele koostatud hoolduskavadele ja liikide

tegevuskavadele, kui ei ole tabelis märgitud teisiti.

9

Tabel 1. Kurese loodusala kaitseväärtuste koondtabel.

Kaitseväärtus1

Seisund2

(pindala/esindus

likkus)

Kaitse eesmärk3 Mõjutegurid Meetmed Oodatav tulemus4 Märkused

Panus

üldpinda

lasse/SD

F-i (%)5

Natura kaitseväärtused

Metsaelupaigad6

Vanad

loodusmetsad

(9010*)

KE – jah, LoD – I, LoA – ei

• puudub

• Andmete täpsustamine

• Info puudumine

• Inventuur

• Eemaldada MKA kaitse- eesmärgist juhul, kui inventuuri tulemustest selgub, et ei leidu

• Andmed on täpsustatud

Rohunditerikka d kuusikud

(9050)

KE – jah, LoD – I, LoA – jah

• 23 ha / C • Säilitamine 23 ha

• Andmete täpsustamine 23 ha

• Info puudumine

• Inventuur • Heas seisus elupaiku on säilinud ja andmed on täpsustatud 23 ha

0,01/0,01

1 LKS – kaitsekategooria looduskaitseseaduse alusel;

KE (jah/ei) – on või ei ole kaitseala kaitse-eesmärk;

LoD – loodusdirektiivi lisa number;

LoA (jah/ei) – on või ei ole loodusala kaitse-eesmärk. 2 Elupaigatüübi esinduslikkus: A – väga hea, B – hea, C – arvestatav, T – taastamise potentsiaaliga (PLK-de puhul), p – potentsiaalne 3 Kaitse eesmärk seatakse aastaks 2050 4 Oodatav tulemus seatakse aastaks 2050 ja tulemuslikkust hinnatakse iga 10 aasta tagant 5 2019. a loodusdirektiivi aruande andmete põhjal (https://nature-art17.eionet.europa.eu/article17/habitat/report/). Numbrid näitavad, milline on selle loodusala

elupaigatüüpide osakaal kogu Eesti elupaigatüüpide / kõikide SDF-i kantud elupaigatüüpide pindalast. 6 2001. aasta Natura inventuur

10

Kaitseväärtus1

Seisund2

(pindala/esindus

likkus)

Kaitse eesmärk3 Mõjutegurid Meetmed Oodatav tulemus4 Märkused

Panus üldpinda

lasse/SD

F-i (%)5

Soostuvad ja

soo-lehtmetsad

(9080*) KE – ei, LoD – I, LoA – ei

• 3,2 ha / D • Andmete täpsustamine 3,2 ha

• Info puudumine

• Ei ole MKA ega LoA kaitse- eesmärk

• Inventuur

• Lisada LoA ja MKA kaitse- eesmärgiks juhul, kui inventuuri tulemustest selgub, et leidub

• Andmed on täpsustatud 3,2 ha

0,009- 0,008/0,0 08

Poollooduslikud kooslused7

Kadastikud (5130)

KE – jah, LoD – I, LoA – jah

• 10 ha / B

• 0,8 ha / C

• Säilitamine 10 ha

• Seisundi parendamine 0,8 ha

• Looduslikule arengule jätmine

• Heas seisus elupaiku on säilinud 10,8 ha, sh seisund parenenud 0,8 ha

Suures osas on kadastikud

inventeeritud ümber alvarite (6280*)

elupaigatüübiks

0,36- 0,30/0,36

Kuivad niidud

lubjarikkal

mullal (6210*)

KE – ei, LoD – I, LoA – ei

• 12,2 ha / B

• 4,3 ha / C

• Säilitamine 12,2 ha

• Seisundi parendamine 4,3 ha

• Ei ole MKA ega LoA kaitse- eesmärk

• Hooldamine

• Lisada LoA ja MKA kaitse- eesmärgiks

• Heas seisus elupaiku on säilinud 16,5 ha, sh seisund parenenud 4,3 ha

0,55- 0,33/0,53

7 2008., 2012., 2013., 2014., 2019., 2020., 2021. aasta PLK inventuurid.

11

Kaitseväärtus1

Seisund2

(pindala/esindus

likkus)

Kaitse eesmärk3 Mõjutegurid Meetmed Oodatav tulemus4 Märkused

Panus üldpinda

lasse/SD

F-i (%)5

Liigirikkad

niidud

lubjavaesel mullal (6270*)

KE – ei, LoD – I, LoA – ei

• 34 ha / A • Säilitamine 34 ha • Ei ole MKA ega LoA kaitse- eesmärk

• Hooldamine

• Lisada LoA ja MKA kaitse- eesmärgiks

• Väga heas seisus elupaiku on säilinud 34 ha

1,12- 0,68/1,25

Lood ehk

alvarid (6280*)

KE – jah, LoD – I, LoA – jah

• 58,3 ha / A • 116,9 ha / B

• 7,8 ha / C

• 11,4 ha / esinduslikkus teadmata

• Säilitamine 175,2 ha

• Seisundi parendamine 7,8 ha

• Andmete täpsustamine 11,4 ha

• Info puudumine

• Hooldamine • Inventuur

• Heas seisus elupaiku on säilinud 183 ha, sh seisund parenenud 7,8 ha ja andmed on täpsustatud 11,4 ha

1,83/1,92

Niiskuslembese

d kõrgrohustud

(6430)

KE – ei, LoD – I, LoA – ei

• 1 ha / B

• 1,7 ha / C

• Säilitamine 1 ha

• Seisundi parendamine 1,7 ha

• Ei ole MKA ega LoA kaitse- eesmärk

• Hooldamine

• Lisada LoA ja MKA kaitse- eesmärgiks

• Heas seisus elupaiku on säilinud 2,7 ha, sh seisund parenenud 1,7 ha

0,13/0,15

Aasrebasesaba

ja ürt-

punanupuga

niidud (6510)

KE – ei, LoD – I, LoA – ei

• 2,5 ha / B

• 22 ha / C

• 5,2 ha / D

• Säilitamine 2,5 ha

• Seisundi parendamine 27,2 ha

• Ei ole MKA ega LoA kaitse- eesmärk

• Hooldamine

• Inventuur

• Lisada LoA ja MKA kaitse- eesmärgiks

• Heas seisus elupaiku on säilinud 29,7 ha, sh seisund parenenud 27,2 ha

0,61/0,11

12

Kaitseväärtus1

Seisund2

(pindala/esindus

likkus)

Kaitse eesmärk3 Mõjutegurid Meetmed Oodatav tulemus4 Märkused

Panus üldpinda

lasse/SD

F-i (%)5

Liigirikkad

madalsood

(7230) KE – jah, LoD – I, LoA – jah

• 1,6 ha / A,

• 3,1 ha / B

• 13,3 ha / C

• 27,3 ha / esinduslikkus teadmata

• Säilitamine 4,7 ha

• Seisundi parendamine 13,3 ha

• Andmete täpsustamine 27,3 ha

• Info puudumine

• Looduslikule arengule jätmine

• Inventuur

• Heas seisus elupaiku on säilinud 45,3 ha, sh seisund parenenud 13,3 ha ja andmed on täpsustatud 27,3 ha

0,17/0,26

Puiskarjamaad

(9070)

KE – jah, LoD – I, LoA – jah

• 23,4 ha / B

• 1,3 ha / C

• Säilitamine 23,4 ha

• Seisundi parendamine 1,3 ha

• Võsastumine • Hooldamine • Heas seisus elupaiku on säilinud 24,7 ha, sh seisund parenenud 1,3 ha

Suures osas on

puiskarjamaad inventeeritud alvarite (6280*),

liigirikaste niitude

lubjavaesel mullal (6270*) ja kuivade niitude

lubjarikkal mullal (6210*)

elupaigatüübiks

0,82/1,16

13

Kaitseväärtus1

Seisund2

(pindala/esindus

likkus)

Kaitse eesmärk3 Mõjutegurid Meetmed Oodatav tulemus4 Märkused

Panus üldpinda

lasse/SD

F-i (%)5

Siseriiklikud kaitseväärtused

Taimed

Kaunis

kuldking (Cypripedium

calceolus)

LKS – II, KE – jah, LoD – II, LoA – ei

• 2 leiukohta8 • Kasvukohtade säilitamine

• Kasvukohtade hooldus poollooduslike koosluste hoolduse kaudu

• Kasvukohad on säilinud

Pruun raunjalg

(Asplenium

trichomanes)

LKS – II, KE – jah, LoD – ei, LoA – ei

• 7 leiukohta, 2,9 ha9

• Kasvukohtade säilitamine

• Kasvukohtade hooldus poollooduslike koosluste hoolduse kaudu

• Kasvukohad on säilinud

Kärbesõis

(Ophrys

insectifera)

LKS – II, KE – jah, LoD – ei, LoA – ei

• 5 leiukohta, 5,59 ha10

• Kasvukohtade säilitamine

• Kasvukohtade hooldus poollooduslike koosluste hoolduse kaudu

• Kasvukohad on säilinud

8 2008. aasta andmed. 9 2008. a andmed. 10 2008. ja 2020. aasta andmed.

14

Kaitseväärtus1

Seisund2

(pindala/esindus

likkus)

Kaitse eesmärk3 Mõjutegurid Meetmed Oodatav tulemus4 Märkused

Panus üldpinda

lasse/SD

F-i (%)5

Jumalakäpp

(Orchis

mascula) LKS – II, KE – ei, LoD – ei, LoA – ei

• 6 leiukohta, 0,65 ha11

• Kasvukohtade säilitamine

• Kasvukohtade hooldus poollooduslike koosluste hoolduse kaudu

• Lisada MKA kaitse- eesmärgiks

• Kasvukohad on säilinud

Suur käopõll

(Listera ovata)

LKS – III, KE – jah, LoD – ei, LoA – ei

• 23 leiukohta12

• Kasvukohtade säilitamine

• Kasvukohtade hooldus poollooduslike koosluste hoolduse kaudu

• Kasvukohad on säilinud

Soo-neiuvaip

(Epipactis

palustris)

LKS – III, KE – jah, LoD – ei, LoA – ei

• 18 leiukohta13

• Kasvukohtade säilitamine

• Kasvukohtade hooldus poollooduslike koosluste hoolduse kaudu

• Kasvukohad on säilinud

11 2019. aasta andmed. 12 2006. ja 2008. aasta andmed. 13 2008. aasta andmed.

15

Kaitseväärtus1

Seisund2

(pindala/esindus

likkus)

Kaitse eesmärk3 Mõjutegurid Meetmed Oodatav tulemus4 Märkused

Panus üldpinda

lasse/SD

F-i (%)5

Laialehine

neiuvaip

(Epipactis helleborine)

LKS – III, KE – jah, LoD – ei, LoA – ei

• 9 leiukohta14 • Kasvukohtade säilitamine

• Kasvukohtade hooldus poollooduslike koosluste hoolduse kaudu

• Kasvukohad on säilinud

Tumepunane

neuivaip

(Epipactis

atrorubens)

LKS – III, KE – jah, LoD – ei, LoA – ei

• 4 leiukohta15 • Kasvukohtade säilitamine

• Kasvukohtade hooldus poollooduslike koosluste hoolduse kaudu

• Kasvukohad on säilinud

Hall käpp

(Orchis

militaris)

LKS – III, KE – jah, LoD – ei, LoA – ei

• 54 leiukohta16

• Kasvukohtade säilitamine

• Kasvukohtade hooldus poollooduslike koosluste hoolduse kaudu

• Kasvukohad on säilinud

14 2008. aasta andmed. 15 2008. aasta andmed. 16 2006. ja 2008. aasta andmed.

16

Kaitseväärtus1

Seisund2

(pindala/esindus

likkus)

Kaitse eesmärk3 Mõjutegurid Meetmed Oodatav tulemus4 Märkused

Panus üldpinda

lasse/SD

F-i (%)5

Harilik

käoraamat

(Gymnadenia conopsea)

LKS – III, KE – jah, LoD – ei, LoA – ei

• 18 leiukohta17

• Kasvukohtade säilitamine

• Kasvukohtade hooldus poollooduslike koosluste hoolduse kaudu

• Kasvukohad on säilinud

Vööthuul-

sõrmkäpp

(Dactylorhiza

fuchsii)

LKS – III, KE – jah, LoD – ei, LoA – ei

• 2 leiukohta18 • Kasvukohtade säilitamine

• Kasvukohtade hooldus poollooduslike koosluste hoolduse kaudu

• Kasvukohad on säilinud

Kahkjaspunane

sõrmkäpp (Dactylorhiza

incarnata)

LKS – ei, KE – ei, LoD – ei, LoA – ei

• 21 leiukohta19

• Kasvukohtade säilitamine

• Kasvukohtade hooldus poollooduslike koosluste hoolduse kaudu

• Lisada MKA kaitse- eesmärgiks

• Kasvukohad on säilinud

17 2008. aasta andmed. 18 2008. aasta andmed. 19 2008. aasta andmed.

17

Kaitseväärtus1

Seisund2

(pindala/esindus

likkus)

Kaitse eesmärk3 Mõjutegurid Meetmed Oodatav tulemus4 Märkused

Panus üldpinda

lasse/SD

F-i (%)5

Putukad / Limused

Teelehe-

mosaiikliblikas

(Euphydryas

aurinia)

LKS – III, KE – jah, LoD – II, LoA – ei

• puudub • Andmete täpsustamine

• Info puudumine

• Inventuur • Andmed on täpsustatud

Vasakkeermene

pisitigu (Vertigo

angustior)

LKS – III, KE – ei, LoD – II, LoA – ei

• 1 leiukoht, 4,42 ha20

• Elupaiga säilimine 4,42 ha

• Ei ole MKA kaitse- eesmärk

• Elupaiga hooldus poollooduslike koosluste hoolduse kaudu

• Lisada MKA kaitse- eesmärgiks

• Elupaik on säilinud 4,42 ha

Linnud

Rukkirääk

(Cerx crex) LKS – III, KE – ei, LiD – I, LoA - ei

• 7 paari

• 2 leiukohta, 100,5 ha21

• Elupaikade säilimine 100,5 ha

• Ei ole MKA kaitse- eesmärk

• Elupaikade hooldus poollooduslike koosluste hoolduse kaudu

• Elupaigad on säilinud 100,5 ha

20 Maismaalimuste koosluste seire 2019. aastal. 21 2012. aasta andmed.

18

Kaitseväärtus1

Seisund2

(pindala/esindus

likkus)

Kaitse eesmärk3 Mõjutegurid Meetmed Oodatav tulemus4 Märkused

Panus üldpinda

lasse/SD

F-i (%)5

• Lisada MKA kaitse- eesmärgiks

3. KAVANDATAVAD KAITSEKORRALDUSLIKUD TEGEVUSED

Vajalike tegevuste tabelisse (tabel 3) on koondatud tööd, mis on vajalikud kaitse eesmärkide saavutamiseks, tabelit võidakse tulevikus täiendada. Metsaelupaigatüüpide puhul seatakse oodatava tulemuse saavutamise aastaks 2050, kuid tulemuslikkust hinnatakse iga 10

aasta tagant. KKK-s on käsitletud kõige olulisemaid tegevusi loodusala kaitse eesmärkide saavutamiseks. Tabelis on tegevused jaotatud vastavalt tegevuse olulisusele järgmistesse prioriteetsusklassidesse:

1) esimene prioriteet – hädavajalik tegevus, milleta kaitse eesmärkide täitmine planeeritavas ajavahemikus on võimatu, see on kaitseväärtuste säilimisele ja toimiva ohuteguri kõrvaldamisele suunatud tegevus (taastamine, seisundi parendamine); kaitsekorralduse

tulemuslikkuse hindamiseks vajalik tegevus (inventeerimine); 2) teine prioriteet – vajalik tegevus, mis on suunatud väärtuste taastamisele ja potentsiaalsete ohutegurite kõrvaldamisele; 3) kolmas prioriteet – soovituslik tegevus ehk tegevus, mis aitab kaudselt kaasa väärtuste säilimisele ja taastamisele ning ohutegurite

kõrvaldamisele (infotahvlid, külastustaristu).

Tabel 3. Vajalikud tegevused aastaks 2033.

Jrk Tegevuse nimetus Maht Tegevuse tüüp Korraldaja Prioriteet Ajagraafik

Inventuurid, seired, uuringud

1 Elupaigatüüpide andmete

täpsustamine 65,2 ha Inventuur KeA I 203022

22 Elupaigatüüpide andmed peavad olema täpsustunud aastaks 2030

19

2 Putukate inventuur (kaitsealused putukad)

322 ha Inventuur KeA I 2027

Hooldus, taastamine ja ohjamine

3 Kadastikud (5130) seisundi

parendamine 0,8 ha

Koosluse seisundi

parendamine läbi loodusliku arengu

KeA I 2050

4 Kuivad niidud lubjarikkal mullal (6210*) hooldamine

13,7 ha Koosluse hooldustööd MO/KeA I Igal aastal

5 Kuivad niidud lubjarikkal mullal (6210*) hooldamine

2,7 ha Koosluse hooldustööd RMK I Igal aastal

6 Liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (6270) hooldamine

24,4 ha Koosluse hooldustööd MO/KeA I Igal aastal

7 Liigirikkad niidud lubjavaesel

mullal (6270) hooldamine 9,6 ha Koosluse hooldustööd RMK I Igal aastal

8 Alvarid (lood – 6280*) hooldamine

90 ha Koosluse hooldustööd MO/KeA I Igal aastal

9 Alvarid (lood – 6280*)

hooldamine 93 ha Koosluse hooldustööd RMK I Igal aastal

10 Niiskuselmbesed kõrgrohustud (6430)

hooldamine

1,3 ha Koosluse hooldustööd MO/KeA I Igal aastal

11 Niiskuselmbesed kõrgrohustud (6430) hooldamine

1,3 ha Koosluse hooldustööd RMK I Igal aastal

12 Aas-rebasesaba ja ürt- punanupuga niidud (6510) hooldamine

29,2 ha Koosluse hooldustööd MO/KeA I Igal aastal

13

Aas-rebasesaba ja ürt-

punanupuga niidud (6510) hooldamine

0,4 ha Koosluse hooldustööd RMK I Igal aastal

14 Liigirikkad madalsood (7230)

hooldamine 7,1 ha Koosluse hooldustööd MO/KeA I Igal aastal

20

15 Liigirikkad madalsood (7230) hooldamine

10,9 ha Koosluse hooldustööd RMK I Igal aastal

16 Puiskarjamaad (9070)

hooldamine 19 ha Koosluse hooldustööd MO/KeA I Igal aastal

17 Puiskarjamaad (9070) hooldamine

5 ha Koosluse hooldustööd RMK I Igal aastal

Kavad, eeskirjad

18

Kaitsekorralduskava andmete

üle vaatamine ja vajadusel uuendamine

Tegevuskava KeA I 1 kord kümne

aasta jooksul

19 Kaitsekorralduskava tulemuslikkuse hindamine

Tegevuskava KeA I 1 kord kümne aasta jooksul

20 Kaitse-eeskirja uuendamine

(kaitse-eesmärkide muutmine) Kaitsekorra muutmine KeA I 2029

3.1 Külastuskorraldus ja piiritähised Kurese MKA-le on LIFE-projekti raames loopealsete tutvustamiseks 2017. aastal paigaldatud 3 infotahvlit. Maa-ameti külastustaristu

ja piiritähiste kaardirakenduses on planeeritud üheksa piiritähist alale viivate teede juurde. Alal on varasemalt paigaldatud kaitseväärtusi ja kultuuripärandit tutvustavad infotahvlid, mis vajavad väljavahetamist või eemaldamist. Infotahvlite koostamist riigimaal korraldab

KeA koostöös RMK-ga, eramaal KeA koostöös huviliste ja KOV-iga. Alal on loopealsete taastamise ja hooldamise tarbeks mitmed teed ja rajad, mida mööda külastajad liikuda saavad. Seega spetsiaalseid külastust suunavaid teid ja radu juurde ei planeerita. Infotahvlite vajadust saab hiljem eraldi planeerida ning täpseid asukohti jms antud KKK-ga ei planeerita.

21

KASUTATUD ANDMEALLIKAD

Eesti Ornitoloogiaühing. (2018). Linnuatlas. Eesti haudelindude levik ja arvukus.

Tartu.

Helm, A. (2019). Eesti pärandkooslused: loopealsed ja kadastikud. Ülevaade

elurikkusest ja väärtustest ning juhend hooldamiseks ja taastamiseks. Keskkonnaameti tellimusel koostatud juhendmaterjal. Tartu: Nordic Botanical OÜ.

Helm, A., Kalamees, R., Kukk, T., Mesipuu, M., & Roosaluste, E. (2010). Juhend loodusdirektiivi I lisa pool-looduslike elupaigatüüpide seisundi hindamiseks.

Tartu: Pärandkoosluste Kaitse Ühing.

Keskkonnaagentuur. (2010). Eesti looduse infosüsteem (EELIS). Kasutamise kuupäev: 11. detsember 2023. a., allikas https://www.eelis.ee/

Keskkonnaagentuur. (2021). Keskkonnaseire infosüsteem (KESE). Kasutamise kuupäev: 11. detsember 2023. a., allikas https://kese.envir.ee/kese

Keskkonnaagentuur. (2023). Keskkonnaportaal. Kasutamise kuupäev: 11. detsember 2023. a., allikas https://keskkonnaportaal.ee/

Keskkonnaamet. (2021). Pärandniitude tegevuskava.

Kull, T., Tali, K., Heinsoo, H., & Kartau, R. (2012). Sugukond käpalised (Orchidaceae) kaitse tegevuskava eelnõu. Keskkonnaamet.

Kurbel, R., & Hirse, T. (2017). Eesti orhideede käsiraamat. Tallinn: MTÜ Käoraamat.

Maa-amet. (2023). Maa-ameti geoportaal. Kasutamise kuupäev: 11. detsember 2023. a., allikas Maa-amet: https://geoportaal.maaamet.ee/est/

Mesipuu, M. (2020). Aru- ja soostunud niitude hoolduskava. Tartu: Pärandkoosluste Kaitse Ühing.

Paal, J. (2004). Euroopas väärtustatud elupaigad Eestis. Tallinn: AS Kirjastus Ilo ja trükikoda Ilo Print.

Paal, J. (2007). Loodusdirektiivi elupaigatüüpide käsiraamat. Tallinn: Auratrükk.

Palo, A. (2018). Loodusdirektiivi metsaelupaikade inventeerimise juhend. Tartu.

Riigikantselei. (2010). Riigi Teataja. Kasutamise kuupäev: 11. detsember 2023. a.,

allikas Riigi Teataja: https://www.riigiteataja.ee/index.html

Roosaluste, E. (2019). Puisniitude ja puiskarjamaade hoolduskava. Tartu.

Keskkonnaamet 2023

Nõva-Osmussaare loodusala

merikotka püsielupaikade

kaitsekorralduskava

KINNITATUD Keskkonnaameti 15.12.2023 korraldusega nr 1-3/23/668

2

Sisukord 1. Ala iseloomustus ......................................................................................................................... 4

1.2 Uuritus ja seire ...................................................................................................................... 5

1.2.1 Inventuurid ja uuringud.................................................................................................. 5

1.2.2 Riiklik seire .................................................................................................................... 5

1.2.3 Inventuuride ja uuringute vajadus.................................................................................. 5

2. Kaitseväärtused ja kaitse eesmärgid ........................................................................................... 6

3. Kavandatavad kaitsekorralduslikud tegevused ........................................................................... 9

3.1 Külastuskorraldus ja piiritähised......................................................................................... 10

Kasutatud andmeallikad ................................................................................................................ 11

3

Kasutatud lühendid, mõisted ja selgitused

EELIS – Eesti looduse infosüsteem

Kaitseväärtus – kaitse-eeskirjas nimetatud kaitstav loodusväärtus (kaitse-eesmärk)

Kaitse eesmärk – kaitseväärtuse soovitud seisund

KAUR – Keskkonnaagentuur

KE – kaitse-eeskiri

KeA – Keskkonnaamet

KESE – keskkonnaseire infosüsteem

KKK – kaitsekorralduskava

LiD – linnudirektiiv (sätestab liikmesriikide õigused ja kohustused loodusliku linnustiku kaitseks

ja kasutamiseks)

LoD – loodusdirektiiv (käsitleb ohustatud elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku

kaitsepõhimõtteid)

LiA – linnuala (linnudirektiivi I lisas nimetatud linnuliikide ja I lisast puuduvate rändlinnuliikide

elupaikade kaitseks asutatud ala)

LoA – loodusala (loodusdirektiivi I ja II lisas nimetatud elupaigatüüpide või liikide kaitseks

asutatud ala)

MO – maaomanik

PEP – püsielupaik

SDF – Natura standardandmebaas

Säilitamine – olemasolevate väärtuste säilitamine (seisund ei muutu halvemaks, säilitamine ei tähenda seda, et seisund peab jääma samaks) (looduslik areng)

4

1. ALA ISELOOMUSTUS

Kaitstavate alade nimed Telise merikotka PEP (KLO3001164), Tuksi merikotka PEP (KLO3001159)

Linnuala nimi Nõva-Osmussaare linnuala (EE0040201, RAH0000100)

Loodusala nimi Nõva-Osmussaare loodusala (EE0040201, RAH0000480)

Pindalad 19,6 ha, 60 ha

Asukoht ja piirid https://register.keskkonnaportaal.ee/register/internationally-important-area/8953127, https://register.keskkonnaportaal.ee/register/internationally-important-area/8953391, https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/looduskaitse

Kaitsekord

„Merikotka püsielupaikade kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri” https://www.riigiteataja.ee/akt/119052023005?leiaKehtiv ja Looduskaitseseadus https://www.riigiteataja.ee/akt/129062022007?leiaKehtiv.

Koostaja Kirsi Loide

Koostamise aasta 2023

Kaitsekorralduskava koostamise kord „Kaitsekorralduskava koostamise ja kinnitamise kord ning kaitsekorralduskava kinnitaja määramine” https://www.riigiteataja.ee/akt/104112022001

Kaitstavate alade eesmärgiks on merikotka elupaikade kaitse ja säilitamine looduslikuna.

Kaitsekorralduskava annab soovitused kaitstavate alade valitsejale kaitse eesmärkide saavutamise parimatest viisidest, kuid ei loo õigusi ega kohustusi kolmandatele isikutele.

Nõva-Osmussaare loodus- ja linnualale jäävate Telise ja Tuksi merikotka püsielupaikade KKK on koostatud tähtajatult. Kava vaadatakse

üle ja uuendatakse põhjendatud juhtudel väärtuste kaitse tagamise eesmärgil lähtuvalt tulemuslikkuse hindamise või uue inventuuri andmetest.

5

1.2 Uuritus ja seire

1.2.1 Inventuurid ja uuringud

Telise ja Tuksi merikotka PEP-ides, mis kuuluvad Nõva-Osmussaare loodusalale, on tehtud Natura

elupaigatüüpide inventuur 2012. aastal. Tabelis 1 toodud kaitse eesmärkide seisundid on esitatud

nende inventuuride ja vaatluste andmete põhjal.

Alal tehtud inventuurid tuginevad inventeerimise juhenditele, mis on kättesaadavad

Keskkonnaministeeriumi kodulehel (välja toodud ka kasutatud andmeallikate all).

1.2.2 Riiklik seire

Merikotkaste PEP-ides toimub merikotkaste seire kolme aastase tsüklina, mis tähendab, et kolme

aasta jooksul kaetakse seirega kõik teadaolevad pesapaigad. Telise merikotka PEP-is toimus

viimane seire 2013. aastal, Tuksi merikotka PEP-is toimus viimane seire 2020. aastal. Tabelis 1

toodud siseriiklike kaitse eesmärkide seisundid on esitatud nende seirete andmete põhjal.

1.2.3 Inventuuride ja uuringute vajadus

Elupaigatüüpide inventuur

Loodusalal tehtud Natura elupaigatüüpide inventuuri andmed on vananenud ja elupaigatüübi

esinduslikkuse hinnangud on puudulikud. KKK näeb ette kaitsekorra muutmise, seega on vaja

inventeerida mõlemad PEP-id kogulatuses. Vastavalt uue inventuuri tulemustele tuleb korrigeerida

ka standardandmebaasi andmeid.

6

2. KAITSEVÄÄRTUSED JA KAITSE EESMÄRGID

Telise ja Tuksi merikotka PEP-id jäävad Nõva-Osmussaare loodusala ja linnuala koosseisu. Nõva-

Osmussaare linnuala kaitseväärtused on linnudirektiivi I lisasse kantud liigid, sealhulgas Telise ja

Tuksi merikotka PEP-ide kaitseväärtus merikotkas (Haliaeetus albicilla). Nõva-Osmussaare

loodusala kaitseväärtused on loodusdirektiivi I lisasse kantud elupaigatüüpide, sealhulagas Telise

ja Tuksi merikotka PEP-ides leiduvate rannaniitude (1630*), liigirikaste madalsoode (7230) ja

vanade loodusmetsade (9010*) kaitse.

Tabelis 1 võetakse kokku Telise ja Tuksi merikotka PEP-ide kaitseväärtuste hoidmisega seotud

kaitse eesmärgid, soodsa looduskaitselise seisundi saavutamist või hoidmist mõjutavad tegurid

ning nende ärahoidmiseks või leevendamiseks ettenähtavad meetmed ning kaitsetegevuse

oodatavad tulemused. Liikide ja nende elupaikade soodsa seisundi saavutamise või hoidmise tarvis

seatavad (hooldamise, taastamise ja parendamise) meetmed on seatud vastavalt elupaigatüüpidele

koostatud hoolduskavadele ja liikide tegevuskavadele, kui tabelis ei ole märgitud teisiti.

7

Tabel 1. Telise ja Tuksi merikotka PEP-ide (Nõva-Osmussaare LoA ja LiA) kaitseväärtuste koondtabel.

Kaitseväärtus

Seisund1

(pindala/esindusl

ikkus)

Kaitse eesmärk Mõjutegurid Meetmed Oodatav

tulemus Märkused

Panus

üldpindalas

se/SDF-i

(%)2

Natura kaitseväärtused

T e li

se m

e r ik

o tk

a

P E

P

Rannaniidud

(1630*)

KE – ei, LoD – I, LoA – jah

• 1,2 ha / B3 • Säilitamine 1,2 ha

• Kinnikasva mine

• Hooldamine • Heas seisus elupaiku on säilinud 1,2 ha

0,009/0,01

T u

k si

m e r ik

o tk

a P

E P

Liigirikkad

madalsood

(7230)

KE – ei, LoD – I, LoA – jah

• 0,4 ha / B4 • Säilitamine 0,4 ha

• Looduslikule arengule jätmine

• Heas seisus elupaiku on säilinud 0,4 ha

0,001/0,002

Vanad

loodusmetsad

(9010*)

KE – ei, LoD – I, LoA – jah

• 7,6 ha / esinduslikkus teadmata5

• Andmete täpsustamine 7,6 ha

• Info puudumine

• Inventuur • Andmed on täpsustatud 7,6 ha

0,01/0,01

1 Elupaigatüübi esinduslikkus: A – väga hea, B – hea, C – arvestatav, T – taastamise potentsiaaliga (PLK-de puhul), p – potentsiaalne 2 2019. a loodusdirektiivi aruande andmete põhjal (https://nature-art17.eionet.europa.eu/article17/habitat/report/). Numbrid näitavad, milline on selle loodusala

elupaigatüüpide osakaal kogu Eesti elupaigatüüpide / kõikide SDF-i kantud elupaigatüüpide pindalast. 3 2012. a Natura inventuur. 4 2012. a Natura inventuur. 5 2012. a Natura inventuur.

8

Siseriiklikud kaitseväärtused T

e li

se m

e r ik

o tk

a P

E P

Merikotkas

(Haliaeetus

albicilla)

KE – jah, LiD – I, LoA – ei, LiA – jah

• Pesa asustamata

• Asustatud pesitsuspaik 19,6 ha6

• Sobiva pesitsusala säilitamine 19,6 ha

• Sobiv elupaik ei asu terves ulatuses PEP-is

• Pesitsusala looduslikule arengule jätmine

• Kaitsekorra muutmine (PEP-i laiendamine või hoiualaga liitmine kogu elupaiga ulatuses)

• 1 pesitsev paar

PEP-ist idapoole jääb veel kaks PEP-i, kus ühes on viimase (2022. a) vaatluse kohaselt 1 pesitsev paar, ilmselt on sama paari teine pesapaik

T u

k si

m e r ik

o tk

a P

E P

Merikotkas

(Haliaeetus

albicilla)

KE – jah, LiD – I, LoA – ei, LiA – jah

• 1 pesitsev paar

• Asustatud pesitsuspaik 60 ha7

• Sobiva pesitsusala säilitamine 60 ha

• Sobiv elupaik ei asu terves ulatuses PEP-is

• Pesitsusala looduslikule arengule jätmine

• Kaitsekorra muutmine (PEP-i laiendamine kogu elupaiga ulatuses)

• 1 pesitsev paar

PEP-ist lõunapoole jääb veel kaks PEP-i, kus ühes on viimase (2022. a) vaatluse kohaselt asustatud pesa, ilmselt on sama paari teine pesapaik

6 Kotkad ja must-toonekurg 2013. a seire. 7 Kotkad ja must-toonekurg 2020. a seire.

9

3. KAVANDATAVAD KAITSEKORRALDUSLIKUD TEGEVUSED

Vajalike tegevuste tabelisse (tabel 2) on koondatud tööd, mis on vajalikud kaitse-eesmärkide saavutamiseks, tabelit võidakse tulevikus täiendada. Metsa- ja sooelupaigatüüpide puhul seatakse oodatava tulemuse saavutamise aastaks 2050. Tulemuslikkust hinnatakse iga 10 aasta tagant. KKK-s on käsitletud kõige olulisemaid tegevusi kaitse eesmärkide saavutamiseks.

Tabelis on tegevused jaotatud vastavalt tegevuse olulisusele järgmistesse prioriteetsusklassidesse:

1) esimene prioriteet – hädavajalik tegevus, milleta kaitse eesmärkide täitmine planeeritavas ajavahemikus on võimatu, see on kaitseväärtuste säilimisele ja toimiva ohuteguri kõrvaldamisele suunatud tegevus (taastamine, parendamine); kaitsekorralduse tulemuslikkuse hindamiseks vajalik tegevus (inventeerimine);

2) teine prioriteet – vajalik tegevus, mis on suunatud väärtuste taastamisele ja potentsiaalsete ohutegurite kõrvaldamisele; 3) kolmas prioriteet – soovituslik tegevus ehk tegevus, mis aitab kaudselt kaasa väärtuste säilimisele ja taastamisele ning ohutegurite

kõrvaldamisele (infotahvlid, külastustaristu).

Tabel 2. Vajalikud tegevused aastaks 2033.

Jrk Tegevuse nimetus Maht Tegevuse tüüp Korraldaja Prioriteet Ajagraafik

Inventuurid, seired, uuringud

1 Merikotkaste seire 2 leiukohta Seire KAUR I vastavalt seire

metoodikale

2 Elupaigatüüpide andmete täpsustamine

79,6 ha Inventuur KeA I 20308

Hooldus, taastamine ja ohjamine

3 Rannaniitude (1630*)

hooldamine 1,2 ha Koosluse hooldustöö KeA/MO I igal aastal

Kavad, eeskirjad

4 Kaitsekorralduskava andmete üle vaatamine ja vajadusel uuendamine

Tegevuskava KeA I 1 kord kümne aasta jooksul

5 Kaitsekorralduskava tulemuslikkuse hindamine

Tegevuskava KeA I 1 kord kümne aasta jooksul

8 Elupaigatüüpide andmed peavad olema täpsustunud aastaks 2030

10

6 Kaitse-eeskirja uuendamine (kaitsekorra muutmine)

Kaitsekorra muutmine KeA I 2029

3.1 Külastuskorraldus ja piiritähised

Telise ja Tuksi merikotkaste PEP-ides puuduvad spetsiaalsed külastust suunavad teed ja rajad. Kuna tegemist on väikeste ja tundlike liikide aladega ei planeerita nendele aladele külastustaristut.

11

KASUTATUD ANDMEALLIKAD

Helm, A., Kalamees, R., Kukk, T., Mesipuu, M., & Roosaluste, E. (2010). Juhend

loodusdirektiivi I lisa pool-looduslike elupaigatüüpide seisundi hindamiseks. Tartu: Pärandkoosluste Kaitse Ühing.

Keskkonnaagentuur. (2010). Eesti looduse infosüsteem (EELIS). Kasutamise kuupäev: 27. november 2023. a., allikas https://www.eelis.ee/

Keskkonnaagentuur. (2021). Keskkonnaseire infosüsteem (KESE). Kasutamise

kuupäev: 27. november 2023. a., allikas https://kese.envir.ee/kese

Keskkonnaagentuur. (2023). Keskkonnaportaal. Kasutamise kuupäev: 27. november

2023. a., allikas https://keskkonnaportaal.ee/

Keskkonnaamet. (2021). Pärandniitude tegevuskava.

Maa-amet. (2023). Maa-ameti geoportaal. Kasutamise kuupäev: 27. november 2023.

a., allikas Maa-amet: https://geoportaal.maaamet.ee/est/

MTÜ Kotkaklubi. (2013). Kotkaste ja must-toonekure seire 2013. aastal. Eesti Riiklik

Keskkonnaseire "Eluslooduse ja maastike mitmekesisuse allprogramm".

MTÜ Kotkaklubi. (2020). Kotkad ja must-toonekurg 2020. aasta aruanne. Eesti riikliku keskkonnaseire allprogrammi "Eluslooduse ja maastike mitmekesisuse

allprogramm" seiretöö.

Nellis, R. (2013). Merikotka (Haliaeetus albicilla) kaitse tegevuskava.

Paal, J. (2004). Euroopas väärtustatud elupaigad Eestis. Tallinn: AS Kirjastus Ilo ja trükikoda Ilo Print.

Paal, J. (2007). Loodusdirektiivi elupaigatüüpide käsiraamat. Tallinn: Auratrükk.

Palo, A. (2018). Loodusdirektiivi metsaelupaikade inventeerimise juhend. Tartu.

Riigikantselei. (2010). Riigi Teataja. Kasutamise kuupäev: 27. november 2023. a.,

allikas Riigi Teataja: https://www.riigiteataja.ee/index.html