| Dokumendiregister | Riigimetsa Majandamise Keskus |
| Viit | 3-6.1/7803 |
| Registreeritud | 18.12.2023 |
| Sünkroonitud | 31.12.2025 |
| Liik | Kiri |
| Funktsioon | 3-6.1 |
| Sari | Looduskaitse ja jahinduse alane kirjavahetus |
| Toimik | |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Keskkonnaamet |
| Saabumis/saatmisviis | Keskkonnaamet |
| Vastutaja | Jürgen Kusmin |
| Originaal | Ava uues aknas |
„Vaade Kaisma järvele” Maa-ameti kaldaerofoto 2013
Keskkonnaamet 2023
Kaisma loodusala
kaitsekorralduskava
KINNITATUD Keskkonnaameti 15.12.2023 korraldusega nr 1-3/23/668
2
Sisukord 1. Ala iseloomustus ......................................................................................................................... 4
1.2 Uuritus ja seire ...................................................................................................................... 7
1.2.1 Inventuurid ja uuringud.................................................................................................. 7
1.2.3 Riiklik seire .................................................................................................................... 7
1.2.2 Inventuuride ja uuringute vajadus.................................................................................. 7
2. Kaitseväärtused ja kaitse eesmärgid ........................................................................................... 9
3. Kavandatavad kaitsekorralduslikud tegevused ......................................................................... 23
3.1. Külastuskorraldus ja piiritähised........................................................................................ 26
Kasutatud andmeallikad ................................................................................................................ 27
3
Kasutatud lühendid, mõisted ja selgitused
EELIS – Eesti looduse infosüsteem
HA – hoiuala
Kaitse eesmärk – kaitseväärtuse soovitud seisund
Kaitseväärtus – kaitse-eeskirjas nimetatud kaitstav loodusväärtus (kaitse-eesmärk)
KAUR – Keskkonnaagentuur
KE – kaitse-eeskiri
KeA – Keskkonnaamet
KESE – keskkonnaseire infosüsteem
KKK – kaitsekorralduskava
KOV – kohalik omavalitsus
Kujunemise potentsiaal – SKV-s potentsaal tulevikus elupaikade kujunemiseks potentsiaalsete
elupaikade arvelt.
LKS – looduskaitseseadus
LiA – linnuala (linnudirektiivi I lisas nimetatud linnuliikide ja I lisast puuduvate rändlinnuliikide elupaikade kaitseks asutatud ala)
LiD – linnudirektiiv (sätestab liikmesriikide õigused ja kohustused loodusliku linnustiku kaitseks
ja kasutamiseks)
LoA – loodusala (loodusdirektiivi I ja II lisas nimetatud elupaigatüüpide või liikide kaitseks
asutatud ala)
LoD – loodusdirektiiv (käsitleb ohustatud elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitsepõhimõtteid)
MO – maaomanik
PEP – püsielupaik
RMK – Riigimetsa Majandamise Keskus
SKV – sihtkaitsevöönd
SDF – Natura standardandmebaas
Seisundi parendamine – arvestatava esinduslikkusega (C) elupaikade seisundi parendamine (kraavide sulgemine, looduslikule arengule jätmine jms)
Säilitamine – olemasolevate väärtuste säilitamine (seisund ei muutu halvemaks, säilitamine ei tähenda seda, et seisund peab jääma samaks) (looduslik areng)
Taastamine – tegevused, mis on seotud olemasolevate, kuid halvenenud struktuuriga elupaikade
taastamisega (näiteks PLKd, sood)
4
1. ALA ISELOOMUSTUS
Kaitstavate alade nimed
Kaisma hoiuala (KLO2000245), Kaisma kaljukotka PEP (KLO3000991), Rahkama
kaljukotka PEP (KLO3001338), Kaisma metsise PEP (KLO3001187), Kuralepa must- toonekure PEP (KLO3000499), Mõisaaru must-toonekure PEP (KLO3000500)
Loodusalade nimed Kaisma loodusala (EE0020337, RAH0000321) (joonis 1)
Linnualade nimed Taarikõnnu-Kaisma linnuala (EE0020340, RAH0000085)
Pindala 3171,7 ha
Asukoht ja piirid
https://register.keskkonnaportaal.ee/register/internationally-important-area/8953214,
https://register.keskkonnaportaal.ee/register/internationally-important-area/8953323, https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/looduskaitse
Kaitsekord
„Hoiualade kaitse alla võtmine Pärnu maakonnas”
https://www.riigiteataja.ee/akt/122032023030?leiaKehtiv, „ Metsise püsielupaikade kaitse alla võtmine” https://www.riigiteataja.ee/akt/12871636?leiaKehtiv, „Must-toonekure ja suur-
konnakotka püsielupaikade kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri” https://www.riigiteataja.ee/akt/101062021007?leiaKehtiv, „Kaljukotka püsielupaikade kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri” https://www.riigiteataja.ee/akt/121062023002?leiaKehtiv ja
Looduskaitseseadus https://www.riigiteataja.ee/akt/129062022007?leiaKehtiv.
Koostaja Kirsi Loide
Koostamise aasta 2023
Kaitsekorralduskava koostamise kord „Kaitsekorralduskava koostamise ja kinnitamise kord ning kaitsekorralduskava kinnitaja
määramine” https://www.riigiteataja.ee/akt/104112022001
Loodusala peamiseks väärtuseks on Kaisma järv ja seda ümbritsevad soo- ning metsakooslused, mille soodne seisund tagatakse läbi loodusliku arengu. Esmatähtis on uurida veerežiimi taastamise võimalusi soo- ja metsakoosluste seisundi parandamiseks.
Kaitsekorralduskava annab soovitused kaitstava ala valitsejale kaitse eesmärkide saavutamise parimatest viisidest, kuid ei loo õigusi ega kohustusi kolmandatele isikutele.
Kaisma loodusala KKK on koostatud tähtajatult. Kava vaadatakse üle ja uuendatakse põhjendatud juhtudel väärtuste kaitse tagamise
eesmärgil lähtuvalt tulemuslikkuse hindamise või uue inventuuri andmetest.
5
Joonis 1. Kaisma loodusala paiknemine Pärnu maakonnas ning kaitsevööndid (aluskaart: Eesti
Põhikaart, Maa-ameti WMS kaardirakendus 2023).
6
Joonis 2. Kaisma loodusalal inventeeritud (2002. a) elupaigatüüpide paiknemine (aluskaart:
Eesti Põhikaart, Maa-ameti WMS kaardirakendus 2023).
7
1.2 Uuritus ja seire
1.2.1 Inventuurid ja uuringud
Loodusalal on tehtud Natura elupaigatüüpide inventuur 2002. aastal ja osaliselt ka 2017. aastal.
Tabelis 1 toodud kaitse eesmärkide seisundid on esitatud nende inventuuride andmete põhjal.
Võrreldes SDF-iga on EELIS-e kaardikihi järgi loodusalal vähem elupaigatüüpi huumustoitelised
järved ja järvikud (3160), rabad (7110*), siirde- ja õõtsiksood (7140), vanad loodusmetsad (9010*)
ning siirdesoo- ja rabametsad (91D0*). Rohkem on elupaigatüüpi vanad laialehised metsad
(9020*) ja liigirikkad madalsood (7230). Lisaks on inventeeritud veel elupaigatüübid nagu lood
(alvarid - 6280*), lamminiidud (6450), rohunditerikkad kuusikud (9050), soostuvad ja soo-
lehtmetsad (9080*) ja lammi-lodumetsad (91E0*).
Alal tehtud inventuurid tuginevad inventeerimise juhenditele, mis on kättesaadavad
Keskkonnaministeeriumi kodulehel (välja toodud ka kasutatud andmeallikate all).
1.2.3 Riiklik seire
Kotkaste ja must-toonekure seire toimub igal aastal, kusjuures kõikide teadaolevate ja registrisse
kantud pesapaikade seire toimub vähemalt kord kolme aasta jooksul. Kaisma ja Rahkama
kaljukotka PEP-is toimus viimane seire 2022. aastal. Mõisaaru ja Kuralepa must-toonekure PEP-
is toimus viimane seire 2013. aastal. Tabelis 2 toodud linnuala kaitse eesmärkide seisundid on
esitatud nende seirete andmete põhjal.
Lisaks I kaitsekategooria liikide seirele toimub Kaisma loodusalal veel mitmeid riikliku
elustikuseiret. Loodusalale jäävad seirejaamad, kus seiratakse madalsoode ja rabade
haudelinnustikku (Kaisma väikejärve madalsoo SJB2744000, Kaisma väikejärv SJB2745000,
Kaisma raba SJB2037000, Kaisma järvesoo SJB2746000, Kaisma järv SJB2743000), viimane
seire toimus 2022. aastal; siseveekogude haudelinnustikku (Kaisma järv SJB3116000), viimane
seire toimus 2019. aastal; loendatakse haudelinnustiku punktloenduste abil (Libatse SJB1268000),
viimane seire toimus 2018. aastal; väikejärvede seire käigus seiratakse hüdrobioloogilist ja
hüdrokeemilist seisundit Kaisma suurjärves (Kaisma järv SJA6919000), viimane seire toimus
2019. aastal; ning seiratakse metsakanaliste koosluseid (SJB0717000, SJB0651000, SJB0604000,
SJB0527000, SJB0669000). Tabelis 3 toodud siseriiklikud kaitse eesmärkide seisundid on esitatud
nende seirete andmete põhjal.
1.2.2 Inventuuride ja uuringute vajadus
Elupaigatüüpide inventuur
Loodusalal 2017. aastal tehtud Natura elupaigatüüpide inventuur ei katnud kogu ala, leidub
piirkondi, kus inventuur andmed on vananenud ja elupaigatüübi esinduslikkuse hinnangud on
8
puudulikud. Seega on vaja inventeerida vananenud ja puuduliku andmestikuga elupaigatüübid.
Vastavalt uue inventuuri tulemustele tuleb korrigeerida ka standardandmebaasi andmeid.
Veerežiimi uuringud
Kaisma loodusala metsadesse on juba 1950-ndatel aastatel rajatud süsteemselt kuivenduskraave,
mille tulemusena on metsaelupaigatüüpide esinduslikkused madalad. Kaisma rabast läände jääv
metsaala, kuhu jääb ühtlasi ka metsise mänguala, on tihedalt kuivenduskraavidega kaetud. Lisaks
on Kaisma raba loodeosas mitmed turbaaugud ja raba ümbritseb kuivenduskraav, idaosas asub
kraav, mis on kaevatud rabarinnakusse vee väljaviimiseks. Kaisma suurjärv on olemuselt
vähetoiteline kalgiveeline järv, järve seisundit mõjutab negatiivselt ümbruskaudsetelt põldudelt
kuivenduskraavide kaudu toitainete sissevool. Vajalik on järve, märgade koosluste ja liikide
elupaikade taastamine või seisundi parendamine ja selle tarbeks uuringute planeerimine.
Linnustiku seire
Vajalik on täpsustada Kaisma hoiuala ja linnuala kaitse-eesmärgiks olevate liikide leidumine
kaitstaval alal. Mitme kaitse-eesmärgiks seatud liigi kohta puuduvad EELIS-es andmed, siiski on
mõne liigi osas registreeritud juhuvaatlused eElurikkuse andmebaasis. Selleks, et liikide kaitset
tõhusalt korraldada on vajalik alusandmed täpsustada ning puuduvate andmetega liikide osas
korraldada inventuur.
9
2. KAITSEVÄÄRTUSED JA KAITSE EESMÄRGID
Kaisma loodusala on moodustatud väärtuslike soo ja metsaelupaikade kaitseks. Loodusala on
suures ulatuses kaitse alla Kaisma hoiualana. Kattub ka metsise kaitseks loodud metsise
püsielupaigaga ja must-toonekure ning kaljukotka kaitseks loodud püsielupaikadega. Lisaks jääb
loodusala ka Taarikõnnu-Kaisma linnuala koosseisu.
Loodusala kaitseväärtused on Euroopa Liidu loodusdirektiivi I lisasse kantud elupaigatüübid vähe-
kuni kesktoitelised kalgiveelised järved (3140), huumustoitelised järved ja järvikud (3160),
niiskuslembesed kõrgrohustud (6430), rabad (7110*), siirde- ja õõtsiksood (7140),
nokkheinakooslused (7150), liigirikkad madalsood (7230), vanad loodusmetsad (9010*), vanad
laialehised metsad (9020*) ning siirdesoo- ja rabametsad (91D0*). Lisaks on loodusala
kaitseväärtused II lisasse kantud liigid eesti soojumikas (Saussurea alpina ssp. esthonica) ja harilik
vingerjas (Misgurnus fossilis) ning nende isendite elupaigad (joonis 2). Taarikõnnu-Kasima
linnuala kaitseväärtused on linnudirektiivi I lisasse kantud liigid kaljukotkas (Aquila
chrysaetos)1, laanepüü (Bonasa bonasia), öösorr (Caprimulgus europaeus), must-toonekurg
(Ciconia nigra), välja-loorkull (Circus cyaneus), laululuik (Cygnus cygnus), teder (Tetrao
tetrix) ja metsis (Tetrao urogallus).
Tabelis 1 võetakse kokku Kaisma loodusala, tabelis 2 Kaisma loodusalaga kattuvas osas
Taarikõnnu-Kasima linnuala ja tabelis 3 Kaisma hoiuala kaitseväärtuste hoidmisega seotud kaitse
eesmärgid, soodsa looduskaitselise seisundi saavutamist või hoidmist mõjutavad tegurid ning
nende ärahoidmiseks või leevendamiseks ettenähtavad meetmed ning kaitsetegevuse oodatavad
tulemused.
Koosluste, liikide või elupaikade soodsa seisundi saavutamise või hoidmise tarvis seatavad
(hooldamise ja taastamise) meetmed on seatud vastavalt elupaigatüüpidele koostatud
hoolduskavadele ja liikide tegevuskavadele (välja toodud ka kasutatud andmeallikate all), kui
tabelis ei ole märgitud teisiti.
1 Tumedas kirjas liigid on Kaisma loodusalale jäävad liigid.
10
Tabel 1. Kaisma loodusala kaitseväärtuste koondtabel.
Kaitseväärtus2
Seisund3
(pindala/esindus
likkus)
Kaitse eesmärk4 Mõjutegurid Meetmed Oodatav tulemus5 Märkused
Panus
üldpindal
asse/SDF-i
(%)6
Natura kaitseväärtused
Mageveekogud7
Vähe- kuni
kesktoitelised
kalgiveelised
järved (3140)
KE – jah, LoD – I, LoA – jah
• 135,3 ha / A • Säilitamine 135,3 ha
• Kuivendus
• Eutrofeerumi ne
• Looduslikule arengule jätmine
• Väga heas seisus elupaiku on säilinud 135,3 ha 3,14/4,0
Huumustoitelised
järved ja
järvikud (3160)
KE – ei, LoD – I, LoA – jah
• 9,6 ha / teadmata seisundiga
• Andmete täpsustamine 9,6 ha
• Info puudumine
• Ei ole HA kaitse- eesmärk
• Inventuur
• Lisada kaitse- eesmärgiks
• Heas seisus elupaiku on säilinud 9,6 ha sh andmed on täpsustatud 9,6 ha
0,33/0,34
2 LKS – kaitsekategooria looduskaitseseaduse alusel;
KE (jah/ei) – on või ei ole kaitseala kaitse-eesmärk;
LoD – loodusdirektiivi lisa number;
LoA (jah/ei) – on või ei ole loodusala kaitse-eesmärk. 3 Elupaigatüübi esinduslikkus: A – väga hea, B – hea, C – arvestatav, p – potentsiaalne 4 Kaitse eesmärk seatakse aastaks 2050 5 Oodatav tulemus seatakse aastaks 2050 ja tulemuslikkust hinnatakse iga 10 aasta tagant 6 2019. a loodusdirektiivi aruande andmete põhjal (https://nature-art17.eionet.europa.eu/article17/habitat/report/). Numbrid näitavad, milline on selle loodusala
elupaigatüüpide osakaal kogu Eesti elupaigatüüpide / kõikide SDF-i kantud elupaigatüüpide pindalast. 7 2016. a Natura inventuur.
11
Kaitseväärtus2
Seisund3
(pindala/esindus
likkus)
Kaitse eesmärk4 Mõjutegurid Meetmed Oodatav tulemus5 Märkused
Panus üldpindal
asse/SDF-i
(%)6
Niidud
Kuivad niidud
lubjarikkal
mullal (6210) KE – ei, LoD – I, LoA – ei
• 0,9 ha / B • Säilitamine 0,9 ha
• Hoolduse katkemine
• Ei ole HA ega LoA kaitse- eesmärk
• Hooldamine
• Lisada mõlema ala kaitse- eesmärgiks
• Heas seisus elupaiku on säilinud 0,9 ha
0,03- 0,018/0,02
Lood (alvarid)
(6280*)
KE – ei, LoD – I, LoA – ei
• 0,5 ha / C8 • Seisundi parendamine 0,5 ha
• Hoolduse katkemine
• Ei ole HA ega LoA kaitse- eesmärk
• Hooldamine
• Lisada mõlema ala kaitse- eesmärgiks
• Heas seisus elupaiku on säilinud ja seisund parenenud 0,5 ha
0,005/0,00 5
Lamminiidud
(6450)
KE – ei, LoD – I, LoA – ei
• 3,4 ha / teadmata seisundiga9
• Andmete täpsustamine 3,4 ha
• Info puudumine
• Ei ole HA ega LoA kaitse- eesmärk
• Inventuur
• Lisada mõlema ala kaitse- eesmärgiks
• Andmed on täpsustatud 3,4 ha
0,02- 0,01/0,02
8 2017. a Natura elupaigatüüpide inventuur. 9 2002. a Natura inventuur.
12
Kaitseväärtus2
Seisund3
(pindala/esindus
likkus)
Kaitse eesmärk4 Mõjutegurid Meetmed Oodatav tulemus5 Märkused
Panus üldpindal
asse/SDF-i
(%)6
Sood10
Rabad (7110*)
KE – jah, LoD – I, LoA – jah Nokkheinakooslu
sed (7150)
KE – ei, LoD – I, LoA – jah
• 21,4 ha / A
• 80,9 ha / B
• 33,3 ha / C
• 535,8 ha / teadmata seisundiga
• Säilitamine 102,3 ha
• Andmete täpsustamine 535,8 ha
• Seisundi parendamine 33,3 ha
• Info puudumine
• Kuivendus
• Inventuur
• Veerežiimi taastamine
• Heas seisu elupaiku on säilinud 671,4 ha, sh andmed täpsustatud 535,8 ja seisund parenenud 33,3 ha
Nokkheinakoosluse d on märgitud kaasneva elupaigatüübina raba elupaigatüübi sees ja ei ole HA kaitse- eesmärk.
0,50/0,61
Siirde- ja
õõtsiksood (7140)
KE – jah, LoD – I, LoA – jah
• 45,2 ha / C • Seisundi parendamine 45,2 ha
• Kuivendus • Veerežiimi taastamine
• Heas seisus elupaiku on säilinud ja seisund parenenud 45,2 ha
0,11/0,13
10 2002. a Natura inventuur ja 2017. a Natura elupaigatüüpide inventuur.
13
Kaitseväärtus2
Seisund3
(pindala/esindus
likkus)
Kaitse eesmärk4 Mõjutegurid Meetmed Oodatav tulemus5 Märkused
Panus üldpindal
asse/SDF-i
(%)6
Liigirikkad
madalsood (7230)
KE – jah, LoD – I, LoA – jah Niiskuslembesed
kõrgrohustud
(6430)
KE – ei, LoD – I, LoA – jah
• 2,9 ha / B
• 64,5 ha / teadmata seisundiga
• Säilitamine 2,9 ha
• Andmete täpsustamine 64,5 ha
• Info puudumine
• 6430 Ei ole HA kaitse- eesmärk
• Inventuur
• Lisada 6430 HA kaitse- eesmärgiks
• Heas seisus elupaiku on säilinud 2,9 ha ja andmed on täpsustatud 64,5 ha
Niiskuslembesed kõrgrohustud on märgitud kaasneva elupaigatüübina liigirikaste madalsoode elupaigatüübi sees.
0,25/0,39
Metsaelupaigad11
Vanad loodusmetsad
(9010*)
KE – jah, LoD – I, LoA – jah
• 60,3 ha / A
• 394,2 ha / B • 128,4 ha / C
• 3,04 ha / D
• 208,9 ha / p
• Säilitamine 454,5 ha
• Seisundi parendamine 128,4 ha
• Andmete täpsustamine 3,04 ha
• Taasloomine 208,9 ha
• Raie
• Info puudumine
• HA kaitsekord ei taga potentsiaalset e elupaikade säilimist
• Looduslikule arengule jätmine
• Inventuur
• Kaitsekorra
muutmine,
looduskaitseala
moodustamine
skv-sse
tsoneerimine
• Heas seisus elupaiku on säilinud 582,9 ha, sh seisund on parenenud 128,4 ha ja andmed on täpsustatud 3,04 ha.
• Taastunud on 208,9 ha
Osaliselt on vähenemine tingitud sellest, et elupaigatüüpi on inventeeritud teisteks elupaigatüüpideks 9080 ja 91D0
0,83/1,0
11 2002. a Natura inventuur ja 2017. a Natura elupaigatüüpide inventuur.
14
Kaitseväärtus2
Seisund3
(pindala/esindus
likkus)
Kaitse eesmärk4 Mõjutegurid Meetmed Oodatav tulemus5 Märkused
Panus üldpindal
asse/SDF-i
(%)6
Vanad laialehised
metsad (9020*)
KE – jah, LoD – I, LoA – jah
• 1,09 ha / B
• 24,09 ha / C
• Säilitamine 1,09 ha
• Seisundi parendamine 24,09 ha
• Raie • Looduslikule arengule jätmine
• Kaitsekorra
muutmine,
looduskaitseala
moodustamine,
skv-sse
tsoneerimine
• Heas seisus elupaiku on säilinud 25,18 ha, sh seisund parenenud 24,09 ha
0,35/0,35
Rohunditerikkad
kuusikud (9050)
KE – ei, LoD – I, LoA – ei
• 8,2 ha / C
• 12,8 ha / p
• Seisundi parendamine 8,2 ha
• Raie
• Ei ole HA ega LoA kaitse- eesmärk
• Looduslikule arengule jätmine
• Lisada mõlema ala kaitse- eesmärgiks
• Kaitsekorra
muutmine,
looduskaitseala
moodustamine,
skv-sse
tsoneerimine
• Heas seisus elupaiku on säilinud ja seisund paranenud 8,2 ha
• Kujunemise potentsiaal 12,8 ha
0,09/0,11
15
Kaitseväärtus2
Seisund3
(pindala/esindus
likkus)
Kaitse eesmärk4 Mõjutegurid Meetmed Oodatav tulemus5 Märkused
Panus üldpindal
asse/SDF-i
(%)6
Soostuvad ja soo-
lehtmetsad
(9080*) KE – ei, LoD – I, LoA – ei
• 140,7 ha / B
• 89,4 ha / C
• 18,4 ha / D
• 33,3 ha / p
• Säilitamine 140,7 ha
• Seisundi parendamine 89,4 ha
• Andmete täpsustamine 18,4 ha
• Raie
• Info puudumine
• Kuivendus • Ei ole HA
ega LoA kaitse- eesmärk
• Looduslikule arengule jätmine
• Inventuur
• Lisada mõlema ala kaitse- eesmärgiks
• Kaitsekorra
muutmine,
looduskaitseala
moodustamine,
skv-sse
tsoneerimine
• Heas seisus elupaiku on säilinud 230,2 ha, sh seisund paranenud 89,5 ha ja andmed on täpsustatud 18,4 ha
• Kujunemise potentsiaal 33,3 ha
0,65- 0,57/0,63
Siirdesoo- ja
rabametsad (91D0*)
KE – jah, LoD – I, LoA – jah
• 62,7 ha / A
• 203,4 ha / B
• 242,5 ha / C • 18,1 ha / D
• 110,7 ha / p
• 52,6 ha / teadmata seisundiga
• Säilitamine 266,1 ha
• Seisundi parendamine 242,5 ha
• Andmete täpsustamine 70,7 ha
• Taasloomine 110,7 ha
• Raie
• Info puudumine
• Looduslikule arengule jätmine
• Inventuur
• Kaitsekorra
muutmine,
looduskaitseala
moodustamine,
skv-sse
tsoneerimine
• Heas seisus elupaiku on säilinud 508,6 ha, sh seisund parenenud 242,5 ha ja andmed on täpsustatud 70,7 ha
• Taastunud on 110,7 ha
1,15- 1,01/1,29
16
Kaitseväärtus2
Seisund3
(pindala/esindus
likkus)
Kaitse eesmärk4 Mõjutegurid Meetmed Oodatav tulemus5 Märkused
Panus üldpindal
asse/SDF-i
(%)6
Lammi-
lodumetsad
(91E0*) KE – ei, LoD – I, LoA – ei
• 17,6 ha / B
• 2,1 ha / D
• Säilitamine 17,6 ha
• Andmete täpsustamine 2,1 ha
• Raie
• Kuivendus
• Info puudumine
• Ei ole HA ega LoA kaitse- eesmärk
• Looduslikule arengule jätmine
• Inventuur
• Lisada mõlema ala kaitse- eesmärgiks
• Kaitsekorra
muutmine,
looduskaitseala
moodustamine,
skv-sse
tsoneerimine
• Heas seisus elupaiku on säilinud 17,6 ha ja andmed on täpsustatud 2,1 ha
0,51/0,60
Liigid
Eesti soojumikas (Saussurea alpina
ssp. esthonica)
LKS – II, KE – jah, LoD – II, IV, LoA – jah
• 9 leiukohta, 211,8 ha12
• Kasvukohtade säilitamine 211,8 ha
• • Kasvukohtade looduslikule arengule jätmine
• Kasvukohad on säilinud 211,8 ha
Kõige esinduslikumas kasvukohas on loendatud 5000 puhmikut
12 2001. aasta Natura inventuur, 1997., 2010., 2011., 2012. ja 2018. aasta vaatlusete andmed.
17
Kaitseväärtus2
Seisund3
(pindala/esindus
likkus)
Kaitse eesmärk4 Mõjutegurid Meetmed Oodatav tulemus5 Märkused
Panus üldpindal
asse/SDF-i
(%)6
Harilik vingerjas
(Misgurnus
fossilis) LKS – III, KE – jah, LoD – II, LoA – jah
• 2 leiukohta, 135,5 ha13
• Elupaiga säilitamine 135,5 ha
• • Elupaiga looduslikule arengule jätmine
• Elupaigad on säilinud 135,5 ha
Elupaik on Kaisma suurjärv, leiukoht on ka Enge jõel
13 1990 ja 2002. aasta vaatluste andmed.
18
Tabel 2. Taarikõnnu-Kasima linnuala kaitseväärtuste koondtabel (Kaismale jäävas osas).
Kaitseväärtus Seisund Kaitse eesmärk Mõjutegurid Meetmed Oodatav tulemus Märkused
Natura kaitseväärtused
Must-toonekurg
(Ciconia nigra)
LKS – I, KE – jah,
LiD – I, LiA – jah
• 2 paari
• Elupaigad
234 ha14
• Elupaikade
säilitamine 234
ha
• Toitumisalade
kuivendus
• Elupaikade looduslikule
arengule jätmine
• Toitumisalade veerežiimi
taastamine
• Kaitsekorra muutmine,
looduskaitseala
moodustamine, elupaiga
skv-sse tsoneerimine
• Elupaigad on
säilinud 234 ha
Pesad varisenud
(Kuralepa must-
toonekure PEP,
Mõisaaru must-
toonekure PEP)
Kaljukotkas
(Aquila
chrysaetos)
LKS – I, KE – jah,
LiD – I, LiA – jah
• 1 pesitsev
paar
• Elupaik 1067
ha15
• Elupaiga
säilitamine
1067 ha
• Toitumisalade
halb seisund
• Elupaikade looduslikule
arengule jätmine
• Toitumisalade veerežiimi
taastamine
• Kaitsekorra muutmine,
looduskaitseala
moodustamine, elupaiga
skv-sse tsoneerimine
• 1 pesitsev paar Pesitsus
ebaõnnestunud
(Kaisma kaljukotka
PEP,
Rahkama kaljukotka
PEP)
Laululuik
(Cygnus cygnus)
LKS – II, KE –
jah, LiD – I, LiA –
jah
• 2 paari
• Elupaik 135
ha16
• Elupaiga
säilitamine 135
ha
• • Looduslikule arengule
jätmine
• Kaitsekorra muutmine,
looduskaitseala
moodustamine, elupaiga
skv-sse tsoneerimine
• 2 pesitsevat paari Kaisma suurjärv on
sigimis- ja toitumisala
14 Kotkad ja must-toonekurg 2013. a seire. 15 Kotkad ja must-toonekurg 2022. a seire. 16 Siseveekogude haudelinnustiku seire 2019. a.
19
Välja-loorkull
(Circus cyaneus)
LKS – III, KE –
jah, LiD – I, LiA –
jah
• Andmed
puuduvad
• Andmete
täpsustamine
• Info puudumine
• Inventuur • Andmed on
täpsustatud
Ühtegi leiukohta pole
EELIS-es,
eElurikkuses on
2006. a vaatlus
Metsis (Tetrao
urogallus)
LKS – II, KE –
jah, LiD – I, LiA –
jah
• Elupaigad
909 ha
• Mängupaiga
d 189 ha, 5
kukke17
• Elupaikade
säilimine 909
ha
• Mängupaiga
seisundi
parendamine
122 ha
• Sobivate
elupaikade
kadu
• Mängupaikade
kuivendus
• Elupaikade looduslikule
arengule jätmine
• Mängupaiga veerežiimi
taastamine
• Kaitsekorra muutmine,
looduskaitseala
moodustamine, elupaiga
skv-sse tsoneerimine
• 5 kukega mäng
ja elupaigad on
säilinud 909 ha,
sh seisund
parenenud 122
ha
Kaisma suurjärvest
loodesse jääv
mängupaik on
kuivenduse mõjul
muutunud sobimatuks
(Kaisma metsise
PEP)
Sarvikpütt
(Podiceps auritus)
LKS – II, KE – ei,
LiD – I, LiA – ei
• 3 paari
• Elupaigad
795 ha18
• Elupaikade
säilimine 795
ha
• Liik ei ole HA
ega LiA kaitse-
eesmärk
• Elupaikade looduslikule
arengule jätmine
• Kaitsekorra muutmine,
looduskaitseala
moodustamine, elupaiga
skv-sse tsoneerimine,
kaitseala ja LiA kaitse-
eesmärgiks lisamine
• Elupaigad on
säilinud 795 ha
17 2022. a madalsoode ja rabade haudelinnustiku koosluste seire (metsisemängude seire). 18 2018. a madalsoode ja rabade haudelinnustiku koosluste seire.
20
Teder (Lyrurus
tetrix)
LKS – III, KE –
jah, LiD – I, LiA –
jah
• Elupaik 1658
ha
• 3 mänguala
kokku 12
kukke19
• Elupaiga
säilitamine
1658 ha
• Mängupaikade
kuivendus
• Elupaiga looduslikule
arengule jätmine
• Mängupaiga veerežiimi
taastamine
• 12 kukega mäng
ja elupaik on
säilinud 1658 ha
Laanepüü
(Tetrastes
bonasia)
LKS – III, KE –
jah, LiD – I, LiA –
jah
• 6 paari
• Elupaigad
143 ha 20
• Elupaiga
säilitamine 143
ha
• • Elupaikade looduslikule
arengule jätmine
• 6 paari ja
elupaigad on
säilinud 143 ha
Öösorr
(Caprimulgus
europaeus)
LKS – III, KE –
jah, LiD – I, LiA –
jah
• 24 paari
• Elupaik 1416
ha21
• Elupaiga
säilitamine
1416 ha
• • Elupaiga looduslikule
arengule jätmine
• 24 pesitsevat
paari ja elupaik
on säilinud 1416
ha
19 2012. a madalsoode ja rabade haudelindude koosluste seire. 20 2011 ja 2012. madalsoode ja rabade haudelindude koosluste seire. 21 2012. a madalsoode ja rabade haudelindude koosluste seire.
21
Tabel 3. Kaisma hoiuala kaitseväärtuste koondtabel (liigid).
Kaitseväärtus Seisund Kaitse eesmärk Mõjutegurid Meetmed Oodatav tulemus Märkused
Siseriiklikud kaitseväärtused
Taimed22
Kaunis
kuldking
(Cypripedium calceolus)
LKS – II, KE – jah, LoD – II, LoA – ei
• 3 leiukohta, 13,5 ha
• Kasvukohtade säilitamine 13,5 ha
• Metsaraie (maapinna rikkumine)
• Elupaiga võsastumine
• Kasvukohtade looduslikule arengule jätmine
• Vajadusel kasvukohas võsa eemaldamine
• Kasvukohad on säilinud 13,5 ha
Kasvukohad metsaelupaiga levikualal. Taimi leiukohtadel vastavalt 27, 29 ja 185.
Linnud
Kassikakk
(Bubo bubo) LKS – I, KE – jah, LiD – I, LiA – ei
• Andmed puuduvad
• Andmete täpsustamine
• Info puudumine
• Pesitsusaegn e häirimine
• Inventuur
• Pesapaikade range kaitse
• Andmed on täpsustatud
Ühtegi leiukohta pole EELIS-es
ega eElurikkuses
Herilaseviu
(Pernis
apivorus) LKS – III, KE – jah, LiD – I, LiA – ei
• Andmed puuduvad
• Andmete täpsustamine
• Info puudumine
• Inventuur • Andmed on täpsustatud
Ühtegi leiukohta pole EELIS- es, eElurikkuses 2020. a vaatlus Kaisma suurjärve ääres
Roo-loorkull
(Circus aeruginosus)
• 1 paar • Elupaiga säilitamine 135 ha
• Looduslikule arengule jätmine
• 1 pesitsev paar ja elupaik on säilinud 135 ha
Kaisma suurjärv on sigimis- ja toitumisala
22 2011 ja 2012. aasta vaatluse andmed.
22
LKS – III, KE – jah, LiD – jah, LiA – ei
• Elupaik 135 ha23
Soo-loorkull
(Circus pygargus)
LKS – III, KE – jah, LiD – I, LiA – ei
• Andmed puuduvad
• Andmete täpsustamine
• Info puudumine
• Inventuur • Andmed on täpsustatud
Ühtegi leiukohta pole EELIS- es, eElurikkuses 2023. a vaatlus Kaisma rabas (pesitsus ajal pesitsemiseks sobilikus biotoobis)
Sookurg (Grus grus)
LKS – III, KE – jah, LiD – I, LiA – ei
• 4 paari • Elupaigad
876,5 ha24
• Elupaikade säilitamine 876,5 ha
• Elupaikade looduslikule arengule jätmine
• 4 pesitsevat paari ja elupaigad on säilinud 876,5 ha
Rüüt (Pluvialis
apricaria)
LKS – III, KE – jah, LiD – I, LiA – ei
• 16 paari
• 795,2 ha25
• Elupaiga säilitamine 795,2 ha
• Elupaiga looduslikule arengule jätmine
• 16 pesitsevat paari ja elupaik on säilinud 795,2 ha
Mustviires (Chlidonias
niger)
LKS – III, KE – jah, LiD – I, LiA – ei
• 12 paari
• Elupaik 135 ha26
• Elupaiga säilitamine 135 ha
• Elupaiga looduslikule arengule jätmine
• 12 pesitsevat paari ja elupaik on säilinud 135 ha
Kaisma suurjärv on sigimis- ja toitumisala
23 2012. aasta vaatluse andmed. 24 2007. a soolindude seire ja 2011. a vaatluse andmed. 25 2007. a soolindude seire. 26 2019. a siseveekogude haudelinnustiku seire.
23
Händkakk (Strix uralensis)
LKS – III, KE – jah, LiD – I, LiA – ei
• 1 paar
• Elupaik 38 ha27
• Elupaiga säilimine 38 ha
• Elupaiga looduslikule arengule jätmine
• 1 pesitsev paar Pesitsuspaigad asuvad metsaelupaigatüüpide levikualal
Musträhn (Dryocopus
martius)
LKS – III, KE – jah, LiD – I, LiA – ei
• Andmed puuduvad
• Andmete täpsustamine
• Info puudumine
• Inventuur • Andmed on täpsustatud
Ühtegi leiukohta pole EELIS- es, eElurikkuses on 14 vaatlust, hiliseim on aastast 2023
3. KAVANDATAVAD KAITSEKORRALDUSLIKUD TEGEVUSED
Vajalike tegevuste tabelisse (tabel 4) on koondatud tööd, mis on vajalikud kaitse eesmärkide saavutamiseks, tabelit võidakse tulevikus täiendada. Metsa- ja sooelupaigatüüpide puhul seatakse oodatava tulemuse saavutamise aastaks 2050, kuid tulemuslikkust hinnatakse
iga 10 aasta tagant. KKK-s on käsitletud kõige olulisemaid tegevusi loodusala kaitse eesmärkide saavutamiseks. Väärtuste paremaks kaitseks on vajalik hoiuala ja püsielupaigad liita ning moodustada terviklik looduskaitseala.
Tabelis on tegevused jaotatud vastavalt tegevuse olulisusele järgmistesse prioriteetsusklassidesse: 1) esimene prioriteet – hädavajalik tegevus, milleta kaitse eesmärkide täitmine planeeritavas ajavahemikus on võimatu, see on kaitseväärtuste säilimisele ja toimiva ohuteguri kõrvaldamisele suunatud tegevus (taastamine, seisundi parendamine); kaitsekorralduse
tulemuslikkuse hindamiseks vajalik tegevus (inventeerimine); 2) teine prioriteet – vajalik tegevus, mis on suunatud väärtuste taastamisele ja potentsiaalsete ohutegurite kõrvaldamisele;
3) kolmas prioriteet – soovituslik tegevus ehk tegevus, mis aitab kaudselt kaasa väärtuste säilimisele ja taastamisele ning ohutegurite kõrvaldamisele (infotahvlid, külastustaristu).
27 2011. a vaatluse andmed.
24
Tabel 4. Vajalikud tegevused aastaks 2033.
Jrk Tegevuse nimetus Maht Tegevuse tüüp Korraldaja Prioriteet Ajagraafik
Inventuurid, seired, uuringud
1 Elupaigatüüpide andmete täpsustamine
735,2 ha Inventuur KeA I 203028
2
Veerežiimi taastamise uuring
metsise mängupaigas ja kuivendusest mõjutatud
elupaigatüüpide alal
1106,2 ha Uuring KeA I 2027
3
Maaparandussüsteemide eesvooludega toitainete järve
toomise vähendamise võimaluste uuring
10,5 km Uuring KeA I 2029
4 Linnustiku inventuur 3171,7 ha Inventuur KeA I 2029
5 Kotkaste ja must-toonekure seire 4 leiukohta Seire KAUR I vastavalt seire
metoodikale
Hooldus, taastamine ja ohjamine
6 Kuivad niidud lubjarikkal mullal (6210) hooldamine
0,9 ha Koosluse hooldustööd KOV I Igal aastal
7 Lood (alvarid - 6280*) hooldamine 0,5 ha Koosluse hooldustööd KOV I Igal aastal
8 Rabad (7110*) seisundi parendamine
33,3 ha Koosluse seisundi parendamine läbi
loodusliku arengu
KeA I 2050
9 Siirde- ja õõtsiksood (7140) seisundi parendamine
45,2 ha Koosluse seisundi parendamine läbi
loodusliku arengu
KeA I 2050
28 Elupaigatüüpide andmed peavad olema täpsustunud aastaks 2030
25
10 Vanad loodusmetsad (9010*) seisundi parendamine
128,4 ha Koosluse seisundi parendamine läbi loodusliku arengu
KeA I 2050
11 Vanad loodusmetsad (9010*) taasloomine
208,9 ha Koosluse seisundi parendamine läbi loodusliku arengu
KeA I 2050
12 Vanad laialehised metsad (9020*) seisundi parendamine
24,09 ha
Koosluse seisundi
parendamine läbi loodusliku arengu
KeA I 2050
13 Rohunditerikkad kuusikud (9050)
seisundi parendamine 8,2 ha
Koosluse seisundi
parendamine läbi loodusliku arengu
KeA I 2050
14 Soostuvad ja soo-lehtmetsad
(9080*) seisundi parendamine 89,4 ha
Koosluse seisundi
parendamine läbi loodusliku arengu
KeA I 2050
15 Siirdesoo- ja rabametsad (91D0)
seisundi parendamine 242,5 ha
Koosluse seisundi parendamine läbi
loodusliku arengu
KeA I 2050
16 Siirdesoo- ja rabametsad (91D0) taasloomine
110,7 ha Koosluse seisundi parendamine läbi
loodusliku arengu
KeA I 2050
17 Kauni kuldkinga kasvukoha hooldamine
13,5 ha Liigikaitseline töö KeA III vajadusel
Kavad, eeskirjad
18 Kaitsekorralduskava andmete üle
vaatamine ja vajadusel uuendamine Tegevuskava KeA I
1 kord kümne
aasta jooksul
19 Kaitsekorralduskava tulemuslikkuse hindamine
Tegevuskava KeA I 1 kord kümne aasta jooksul
20
Kaitse-eeskirja uuendamine (kaitse-
eesmärkide ja kaitsekorra muutmine)
Kaitsekorra muutmine KeA I 2026
26
3.1. Külastuskorraldus ja piiritähised
Alale jääb Kaisma Suurjärve Puhkeala, kus on võimalik korraldada üritusi, puhata väiksemas seltskonnas ja telkida. Samuti saab
puhkealalt alguse 6 km pikkune matkarada, mis kulgeb mööda Kaisma suurjärve äärt Kaisma raba suunas. Kaisma raba ääres paikneb ka vaatetorn. Looduväärtuste tutvustamiseks on matkaraja äärde paigaldatud infotahvleid. Hoiuala piir on tähistamata. Vaja oleks
kaitstavale alale viivate teede äärde paigaldada piiritähised, kuid kuna KKK näeb ette kaitsekorra muutmise, siis on mõistlik piiritähised planeerida ja paigaldada pärast uue kaitsekorra kehtestamist.
27
KASUTATUD ANDMEALLIKAD
Helm, A., Kalamees, R., Kukk, T., Mesipuu, M., & Roosaluste, E. (2010). Juhend loodusdirektiivi I lisa pool-looduslike elupaigatüüpide seisundi hindamiseks. Tartu: Pärandkoosluste Kaitse Ühing.
Jair, A. (2018). Händkakk. - Rmt.: Linnuatlas. Eesti haudelindude levik ja arvukus. Tartu: Eesti Ornitoloogiaühing.
Keskkonnaagentuur. (2010). Eesti looduse infosüsteem (EELIS). Kasutamise kuupäev: 18. aprill 2023. a., allikas https://www.eelis.ee/
Keskkonnaagentuur. (2021). Keskkonnaseire infosüsteem (KESE). Kasutamise
kuupäev: 18. aprill 2023. a., allikas https://kese.envir.ee/kese
Keskkonnaagentuur. (2023). Keskkonnaportaal. Kasutamise kuupäev: 18. aprill 2023.
a., allikas https://keskkonnaportaal.ee/
Keskkonnaamet. (2021). Pärandniitude tegevuskava.
Keskkonnaministeerium. (2015). Kaitstavate soode tegevuskava. Tallinn:
Keskkonnaministerium. Allikas: https://www.envir.ee/sites/default/files/soode_tegevuskava.pdf
Kull, T., & Sarv, A. (2016). Kauni kuldkinga (Cypripedium calceolus) kaitse tegevuskava 2016-2020.
Kull, T., Tali, K., Heinsoo, H., & Kartau, R. (2012). Sugukond käpalised (Orchidaceae)
kaitse tegevuskava eelnõu. Keskkonnaamet.
Kurbel, R., & Hirse, T. (2017). Eesti orhideede käsiraamat. Tallinn: MTÜ Käoraamat.
Maa-amet. (2023). Maa-ameti geoportaal. Kasutamise kuupäev: 18. aprill 2023. a., allikas Maa-amet: https://geoportaal.maaamet.ee/est/
Mäemets, H. (2013). Kaitsealuste Natura 2000 järve-elupaikade inventeerimise
juhend. Tartu.
Nellis, R. (2019). Kassikaku (Bubo bubo) kaitse tegevuskava. Keskkonnaamet.
Paal, J. (2004). Euroopas väärtustatud elupaigad Eestis. Tallinn: AS Kirjastus Ilo ja
trükikoda Ilo Print.
Paal, J. (2007). Loodusdirektiivi elupaigatüüpide käsiraamat. Tallinn: Auratrükk.
Paal, J., & Leibak, E. (2013). Eesti soode seisund ja kaitstus. Tartu: AS Regio.
Pajula, R., & Ilomets, M. (2012). Juhend loodusdirektiivi I lisa soo-elupaigatüüpide seisundi hindamiseks. Tallinn: MTÜ Eesti Märgalade Ühing.
Palo, A. (2018). Loodusdirektiivi metsaelupaikade inventeerimise juhend. Tartu.
Randla, T., Ojaste, I., Viht, E., Tammekänd, I., Leivits, M., Leivits, A., . . . Nellis, R.
(2015). Metsise (Tetrao urogallus) kaitse tegevuskava. Allikas: https://kliimaministeerium.ee/elurikkus- keskkonnakaitse/looduskaitse/liigikaitse
Riigikantselei. (2010). Riigi Teataja. Kasutamise kuupäev: 18. aprill 2023. a., allikas Riigi Teataja: https://www.riigiteataja.ee/index.html
Sein, G. (2018). Kaljukotka (Aquila chrysaetos) kaitse tegevuskava. Keskkonnaamet.
28
Sellis, U. (2018). Must-toonekure (Ciconia nigra) kaitse tegevuskava. Keskkonnaamet.
Tammekänd, I. (2018). Roo-loorkull. Linnuatlas. Eesti lindude levik ja arvukus. Tartu:
Eesti Ornitoloogiaühing.
KOR R A L D U S
15. detsember 2023 nr 1-3/23/668
Kaitsekorralduskavade kinnitamine ja muutmine
Looduskaitseseaduse § 25 lõike 2, keskkonnaministri 02.11.2022 määruse nr 50
„Kaitsekorralduskava koostamise ja kinnitamise kord ning kaitsekorralduskava kinnitaja määramine” § 2 lõike 1 ja § 5 lõike 1-2 ning keskkonnaministri 30.09.2020 määruse nr 47
„Keskkonnaameti põhimäärus” § 9 lõike 2 punkti 4 alusel: 1. kinnitan järgmised kaitsekorralduskavad:
1.1. Kaisma loodusala kaitsekorralduskava, 1.2. Nõva-Osmussaare loodusala merikotka püsielupaikade kaitsekorralduskava;
2. muudan peadirektori asetäitja 30.03.2023. a korraldusega nr 1-3/23/94 kinnitatud Kurese
maastikukaitseala kaitsekorralduskava;
3. asjaomastel asutustel arvestada punktides 1 ja 2 nimetatud alade kaitse korraldamisel,
sealhulgas kaitsekorralduslike tegevuste planeerimisel ja teostamisel, kinnitatud ja muudetud kaitsekorralduskavadega;
4. looduskaitse planeerimise osakonna juhtivspetsialistil korraldada kaitsekorralduskavade avaldamine Keskkonnaameti koduleheküljel.
(allkirjastatud digitaalselt)
Leelo Kukk peadirektori asetäitja
Saata: Kliimaministeerium ([email protected]), Riigimetsa
Majandamise Keskus ([email protected])
Kirsi Loide
vanemspetsialist looduskaitse planeerimise osakond
„Vaade Kurese loopealsele” Mari Raja
Keskkonnaamet 2023
Kurese loodusala
kaitsekorralduskava
MUUDETUD Keskkonnaameti 15.12.2023 korraldusega nr 1-3/23/668
KINNITATUD Keskkonnaameti 4.04.2023 korraldusega nr 1-3/23/109
2
Sisukord 1. Ala iseloomustus ......................................................................................................................... 4
1.2 Uuritus ja seire ...................................................................................................................... 7
1.2.1 Inventuurid ja uuringud.................................................................................................. 7
1.2.2 Inventuuride ja uuringute vajadus.................................................................................. 7
2. Kaitseväärtused ja kaitse eesmärgid ........................................................................................... 8
3. Kavandatavad kaitsekorralduslikud tegevused ......................................................................... 18
3.1 Külastuskorraldus ja piiritähised......................................................................................... 20
Kasutatud andmeallikad ................................................................................................................ 21
3
Kasutatud lühendid, mõisted ja selgitused
EELIS – Eesti looduse infosüsteem
Kaitse eesmärk – kaitseväärtuse soovitud seisund
Kaitseväärtus – kaitse-eeskirjas nimetatud kaitstav loodusväärtus (kaitse-eesmärk)
KAUR – Keskkonnaagentuur
KE – kaitse-eeskiri
KeA – Keskkonnaamet
LKA – looduskaitseala
KKK – kaitsekorralduskava
LKS – looduskaitseseadus
KOV – kohalik omavalitsus
Kujunemise potentsiaal – SKV-s potentsaal tulevikus elupaikade kujunemiseks potentsiaalsete
elupaikade arvelt.
LiD – linnudirektiiv (sätestab liikmesriikide õigused ja kohustused loodusliku linnustiku kaitseks
ja kasutamiseks)
LoA – loodusala (loodusdirektiivi I ja II lisas nimetatud elupaigatüüpide või liikide kaitseks asutatud ala)
LoD – loodusdirektiiv (käsitleb ohustatud elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitsepõhimõtteid)
MO – maaomanik
PLK – poollooduslik kooslus
PV – piiranguvöönd
RMK – Riigimetsa Majandamise Keskus
SDF – Natura standardandmebaas
SKV – sihtkaitsevöönd
Seisundi parendamine – arvestatava esinduslikkusega (C) elupaikade seisundi parendamine (kraavide sulgemine, looduslikule arengule jätmine jms)
Säilitamine – olemasolevate väärtuste säilitamine (seisund ei muutu halvemaks, säilitamine ei tähenda seda, et seisund peab jääma samaks) (looduslik areng)
Taastamine – tegevused, mis on seotud olemasolevate, kuid halvenenud struktuuriga elupaikade taastamisega (näiteks PLKd, sood)
4
1. ALA ISELOOMUSTUS
Kaitstava ala nimi Kurese maastikukaitseala (KLO1000566)
Loodusala nimi Kurese loodusala (EE0040353, RAH0000556) (joonis 1)
Pindala 524,6 ha
Asukoht ja piirid https://register.keskkonnaportaal.ee/register/internationally-important-area/9121401, https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/looduskaitse
Kaitsekord
„Kurese maastikukaitseala kaitse-eeskiri”
https://www.riigiteataja.ee/akt/105072023075?leiaKehtiv ja Looduskaitseseadus https://www.riigiteataja.ee/akt/129062022007?leiaKehtiv.
Koostaja Kirsi Loide
Koostamise aasta 2023
Kaitsekorralduskava koostamise kord „Kaitsekorralduskava koostamise ja kinnitamise kord ning kaitsekorralduskava kinnitaja määramine” https://www.riigiteataja.ee/akt/104112022001
Ala peamine eesmärk on poollooduslike koosluste kaitse, taastamine ja hooldamine ning nendele kooslustele omaste kaitsealuste liikide kaitse. Samuti metsakoosluste kaitse läbi loodusliku arengu.
Kaitsekorralduskava annab soovitused kaitstava ala valitsejale kaitse eesmärkide saavutamise parimatest viisidest, kuid ei loo õigusi ega
kohustusi kolmandatele isikutele.
Kurese loodusala KKK on koostatud tähtajatult. Kava vaadatakse üle ja uuendatakse põhjendatud juhtudel väärtuste kaitse tagamise eesmärgil lähtuvalt tulemuslikkuse hindamise või uue inventuuri andmetest.
5
Joonis 1. Kurese loodusala paiknemine Pärnu maakonnas (aluskaart: Eesti Põhikaart, Maa-ameti WMS kaardirakendus 2023).
6
Joonis 2. Kurese loodusalal inventeeritud elupaigatüüpide paiknemine (aluskaart: Eesti Põhikaart, Maa-ameti WMS kaardirakendus
2023).
7
1.2 Uuritus ja seire
1.2.1 Inventuurid ja uuringud
Loodusalal on tehtud Natura elupaigatüüpide inventuur 2001. aastal. Lisaks on poollooduslike
kooslusi inventeeritud 2008., 2012., 2013., 2014., 2019., 2020. ja 2021. aastal. Nimetatud
inventuuride käigus on kaardistatud ka kohatud kaitsealused taimeliigid. Tabelis 1 toodud kaitse
eesmärkide seisundid on esitatud nende inventuuride ja vaatluste andmete põhjal. Võrreldes SDF-
iga on EELIS-e kaardikihi järgi loodusalal vähem elupaigatüüpi kadastikud (5130) ja
puiskarjamaad (9070), kuid seda seetõttu, et suurenenud on alvarite (6280*), liigirikaste niitude
lubjavaesel mullal (6270*), kuivade niitude lubjarikkal mullal (6210*) ning aas-rebasesaba ja ürt-
punanupuga niitude (6510) elupaigatüübi pindala.
Alal tehtud inventuurid tuginevad inventeerimise juhenditele, mis on kättesaadavad
Keskkonnaministeeriumi kodulehel (välja toodud ka kasutatud andmeallikate all).
1.2.2 Inventuuride ja uuringute vajadus
Elupaigatüüpide andmete täpsustamine
Loodusalal tehtud Natura elupaigatüüpide inventuuri andmed on vananenud ja elupaigatüübi
esinduslikkuse hinnangud on puudulikud, seega on vaja inventeerida osad loodusala
elupaigatüübid.
Kaitsealuste putukate inventuur
Kaitsekorraldusperioodi jooksul on vajalik läbi viia putukate inventuur Kurese poollooduslikel
kooslustel, kuna hetkel kaitse-eesmärgiks oleva teelehe-mosaiikliblika esinemise kohta alal
puudub EELIS-es info. Inventuur on vajalik kaitse-eesmärkide korrastamiseks, kaitsealuste liikide
seisundi ja kaitsekorralduse tulemuslikkuse hindamiseks ning kaitse tagamiseks vajalike meetmete
välja töötamiseks.
8
2. KAITSEVÄÄRTUSED JA KAITSE EESMÄRGID
Kurese loodusala maastike põhiväärtuseks on lubjakividel kujunenud liigendatud
pärandkultuurmaastikud - pärandkultuuriobjektidega sumbkülamaastik ja poollooduslikud
kooslused. Loodusala maastikud on kujunenud Jaagarahu ja Jaani lademe lubjakivide avamusalal.
Avatud maastikud esinevad Kurese külatuumikust lõunas ja läänes endistel põldudel.
Metsatukkade ja rannaastangutega liigendatud poolavatud maastikud on valdavad külatuumiku
ümbruses. Suletud metsamaastikud on viimase 50 aasta jooksul kujunenud endistel lagedatel
sooheinamaadel ja Salumäe endistel loopealsetel.
Kurese LoA kaitstavad loodusdirektiivi I lisa elupaigatüübid on kadastikud (5130), lood (alvarid
– *6280), liigirikkad madalsood (7230), rohunditerikkad kuusikud (9050) ja puiskarjamaad (9070)
(joonis 2). Kurese MKA kaitse-eesmärgiks on lisaks ka elupaigatüüp vanad loodusmetsad (9010*)
ning mitmed orhideede liigid.
Tabelis 1 võetakse kokku Kurese loodusala ja Kurese maastikukaitseala kaitseväärtuste
hoidmisega seotud kaitse eesmärgid, soodsa looduskaitselise seisundi saavutamist või hoidmist
mõjutavad tegurid ning nende ärahoidmiseks või leevendamiseks ettenähtavad meetmed ning
kaitsetegevuse oodatavad tulemused kaitsekorralduskava perspektiivis. Koosluste, kasvukohtade
või elupaikade soodsa seisundi saavutamise või hoidmise tarvis seatavad (hooldamise ja
taastamise) meetmed on seatud vastavalt elupaigatüüpidele koostatud hoolduskavadele ja liikide
tegevuskavadele, kui ei ole tabelis märgitud teisiti.
9
Tabel 1. Kurese loodusala kaitseväärtuste koondtabel.
Kaitseväärtus1
Seisund2
(pindala/esindus
likkus)
Kaitse eesmärk3 Mõjutegurid Meetmed Oodatav tulemus4 Märkused
Panus
üldpinda
lasse/SD
F-i (%)5
Natura kaitseväärtused
Metsaelupaigad6
Vanad
loodusmetsad
(9010*)
KE – jah, LoD – I, LoA – ei
• puudub
• Andmete täpsustamine
• Info puudumine
• Inventuur
• Eemaldada MKA kaitse- eesmärgist juhul, kui inventuuri tulemustest selgub, et ei leidu
• Andmed on täpsustatud
Rohunditerikka d kuusikud
(9050)
KE – jah, LoD – I, LoA – jah
• 23 ha / C • Säilitamine 23 ha
• Andmete täpsustamine 23 ha
• Info puudumine
• Inventuur • Heas seisus elupaiku on säilinud ja andmed on täpsustatud 23 ha
0,01/0,01
1 LKS – kaitsekategooria looduskaitseseaduse alusel;
KE (jah/ei) – on või ei ole kaitseala kaitse-eesmärk;
LoD – loodusdirektiivi lisa number;
LoA (jah/ei) – on või ei ole loodusala kaitse-eesmärk. 2 Elupaigatüübi esinduslikkus: A – väga hea, B – hea, C – arvestatav, T – taastamise potentsiaaliga (PLK-de puhul), p – potentsiaalne 3 Kaitse eesmärk seatakse aastaks 2050 4 Oodatav tulemus seatakse aastaks 2050 ja tulemuslikkust hinnatakse iga 10 aasta tagant 5 2019. a loodusdirektiivi aruande andmete põhjal (https://nature-art17.eionet.europa.eu/article17/habitat/report/). Numbrid näitavad, milline on selle loodusala
elupaigatüüpide osakaal kogu Eesti elupaigatüüpide / kõikide SDF-i kantud elupaigatüüpide pindalast. 6 2001. aasta Natura inventuur
10
Kaitseväärtus1
Seisund2
(pindala/esindus
likkus)
Kaitse eesmärk3 Mõjutegurid Meetmed Oodatav tulemus4 Märkused
Panus üldpinda
lasse/SD
F-i (%)5
Soostuvad ja
soo-lehtmetsad
(9080*) KE – ei, LoD – I, LoA – ei
• 3,2 ha / D • Andmete täpsustamine 3,2 ha
• Info puudumine
• Ei ole MKA ega LoA kaitse- eesmärk
• Inventuur
• Lisada LoA ja MKA kaitse- eesmärgiks juhul, kui inventuuri tulemustest selgub, et leidub
• Andmed on täpsustatud 3,2 ha
0,009- 0,008/0,0 08
Poollooduslikud kooslused7
Kadastikud (5130)
KE – jah, LoD – I, LoA – jah
• 10 ha / B
• 0,8 ha / C
• Säilitamine 10 ha
• Seisundi parendamine 0,8 ha
• Looduslikule arengule jätmine
• Heas seisus elupaiku on säilinud 10,8 ha, sh seisund parenenud 0,8 ha
Suures osas on kadastikud
inventeeritud ümber alvarite (6280*)
elupaigatüübiks
0,36- 0,30/0,36
Kuivad niidud
lubjarikkal
mullal (6210*)
KE – ei, LoD – I, LoA – ei
• 12,2 ha / B
• 4,3 ha / C
• Säilitamine 12,2 ha
• Seisundi parendamine 4,3 ha
• Ei ole MKA ega LoA kaitse- eesmärk
• Hooldamine
• Lisada LoA ja MKA kaitse- eesmärgiks
• Heas seisus elupaiku on säilinud 16,5 ha, sh seisund parenenud 4,3 ha
0,55- 0,33/0,53
7 2008., 2012., 2013., 2014., 2019., 2020., 2021. aasta PLK inventuurid.
11
Kaitseväärtus1
Seisund2
(pindala/esindus
likkus)
Kaitse eesmärk3 Mõjutegurid Meetmed Oodatav tulemus4 Märkused
Panus üldpinda
lasse/SD
F-i (%)5
Liigirikkad
niidud
lubjavaesel mullal (6270*)
KE – ei, LoD – I, LoA – ei
• 34 ha / A • Säilitamine 34 ha • Ei ole MKA ega LoA kaitse- eesmärk
• Hooldamine
• Lisada LoA ja MKA kaitse- eesmärgiks
• Väga heas seisus elupaiku on säilinud 34 ha
1,12- 0,68/1,25
Lood ehk
alvarid (6280*)
KE – jah, LoD – I, LoA – jah
• 58,3 ha / A • 116,9 ha / B
• 7,8 ha / C
• 11,4 ha / esinduslikkus teadmata
• Säilitamine 175,2 ha
• Seisundi parendamine 7,8 ha
• Andmete täpsustamine 11,4 ha
• Info puudumine
• Hooldamine • Inventuur
• Heas seisus elupaiku on säilinud 183 ha, sh seisund parenenud 7,8 ha ja andmed on täpsustatud 11,4 ha
1,83/1,92
Niiskuslembese
d kõrgrohustud
(6430)
KE – ei, LoD – I, LoA – ei
• 1 ha / B
• 1,7 ha / C
• Säilitamine 1 ha
• Seisundi parendamine 1,7 ha
• Ei ole MKA ega LoA kaitse- eesmärk
• Hooldamine
• Lisada LoA ja MKA kaitse- eesmärgiks
• Heas seisus elupaiku on säilinud 2,7 ha, sh seisund parenenud 1,7 ha
0,13/0,15
Aasrebasesaba
ja ürt-
punanupuga
niidud (6510)
KE – ei, LoD – I, LoA – ei
• 2,5 ha / B
• 22 ha / C
• 5,2 ha / D
• Säilitamine 2,5 ha
• Seisundi parendamine 27,2 ha
• Ei ole MKA ega LoA kaitse- eesmärk
• Hooldamine
• Inventuur
• Lisada LoA ja MKA kaitse- eesmärgiks
• Heas seisus elupaiku on säilinud 29,7 ha, sh seisund parenenud 27,2 ha
0,61/0,11
12
Kaitseväärtus1
Seisund2
(pindala/esindus
likkus)
Kaitse eesmärk3 Mõjutegurid Meetmed Oodatav tulemus4 Märkused
Panus üldpinda
lasse/SD
F-i (%)5
Liigirikkad
madalsood
(7230) KE – jah, LoD – I, LoA – jah
• 1,6 ha / A,
• 3,1 ha / B
• 13,3 ha / C
• 27,3 ha / esinduslikkus teadmata
• Säilitamine 4,7 ha
• Seisundi parendamine 13,3 ha
• Andmete täpsustamine 27,3 ha
• Info puudumine
• Looduslikule arengule jätmine
• Inventuur
• Heas seisus elupaiku on säilinud 45,3 ha, sh seisund parenenud 13,3 ha ja andmed on täpsustatud 27,3 ha
0,17/0,26
Puiskarjamaad
(9070)
KE – jah, LoD – I, LoA – jah
• 23,4 ha / B
• 1,3 ha / C
• Säilitamine 23,4 ha
• Seisundi parendamine 1,3 ha
• Võsastumine • Hooldamine • Heas seisus elupaiku on säilinud 24,7 ha, sh seisund parenenud 1,3 ha
Suures osas on
puiskarjamaad inventeeritud alvarite (6280*),
liigirikaste niitude
lubjavaesel mullal (6270*) ja kuivade niitude
lubjarikkal mullal (6210*)
elupaigatüübiks
0,82/1,16
13
Kaitseväärtus1
Seisund2
(pindala/esindus
likkus)
Kaitse eesmärk3 Mõjutegurid Meetmed Oodatav tulemus4 Märkused
Panus üldpinda
lasse/SD
F-i (%)5
Siseriiklikud kaitseväärtused
Taimed
Kaunis
kuldking (Cypripedium
calceolus)
LKS – II, KE – jah, LoD – II, LoA – ei
• 2 leiukohta8 • Kasvukohtade säilitamine
• Kasvukohtade hooldus poollooduslike koosluste hoolduse kaudu
• Kasvukohad on säilinud
Pruun raunjalg
(Asplenium
trichomanes)
LKS – II, KE – jah, LoD – ei, LoA – ei
• 7 leiukohta, 2,9 ha9
• Kasvukohtade säilitamine
• Kasvukohtade hooldus poollooduslike koosluste hoolduse kaudu
• Kasvukohad on säilinud
Kärbesõis
(Ophrys
insectifera)
LKS – II, KE – jah, LoD – ei, LoA – ei
• 5 leiukohta, 5,59 ha10
• Kasvukohtade säilitamine
• Kasvukohtade hooldus poollooduslike koosluste hoolduse kaudu
• Kasvukohad on säilinud
8 2008. aasta andmed. 9 2008. a andmed. 10 2008. ja 2020. aasta andmed.
14
Kaitseväärtus1
Seisund2
(pindala/esindus
likkus)
Kaitse eesmärk3 Mõjutegurid Meetmed Oodatav tulemus4 Märkused
Panus üldpinda
lasse/SD
F-i (%)5
Jumalakäpp
(Orchis
mascula) LKS – II, KE – ei, LoD – ei, LoA – ei
• 6 leiukohta, 0,65 ha11
• Kasvukohtade säilitamine
• Kasvukohtade hooldus poollooduslike koosluste hoolduse kaudu
• Lisada MKA kaitse- eesmärgiks
• Kasvukohad on säilinud
Suur käopõll
(Listera ovata)
LKS – III, KE – jah, LoD – ei, LoA – ei
• 23 leiukohta12
• Kasvukohtade säilitamine
• Kasvukohtade hooldus poollooduslike koosluste hoolduse kaudu
• Kasvukohad on säilinud
Soo-neiuvaip
(Epipactis
palustris)
LKS – III, KE – jah, LoD – ei, LoA – ei
• 18 leiukohta13
• Kasvukohtade säilitamine
• Kasvukohtade hooldus poollooduslike koosluste hoolduse kaudu
• Kasvukohad on säilinud
11 2019. aasta andmed. 12 2006. ja 2008. aasta andmed. 13 2008. aasta andmed.
15
Kaitseväärtus1
Seisund2
(pindala/esindus
likkus)
Kaitse eesmärk3 Mõjutegurid Meetmed Oodatav tulemus4 Märkused
Panus üldpinda
lasse/SD
F-i (%)5
Laialehine
neiuvaip
(Epipactis helleborine)
LKS – III, KE – jah, LoD – ei, LoA – ei
• 9 leiukohta14 • Kasvukohtade säilitamine
• Kasvukohtade hooldus poollooduslike koosluste hoolduse kaudu
• Kasvukohad on säilinud
Tumepunane
neuivaip
(Epipactis
atrorubens)
LKS – III, KE – jah, LoD – ei, LoA – ei
• 4 leiukohta15 • Kasvukohtade säilitamine
• Kasvukohtade hooldus poollooduslike koosluste hoolduse kaudu
• Kasvukohad on säilinud
Hall käpp
(Orchis
militaris)
LKS – III, KE – jah, LoD – ei, LoA – ei
• 54 leiukohta16
• Kasvukohtade säilitamine
• Kasvukohtade hooldus poollooduslike koosluste hoolduse kaudu
• Kasvukohad on säilinud
14 2008. aasta andmed. 15 2008. aasta andmed. 16 2006. ja 2008. aasta andmed.
16
Kaitseväärtus1
Seisund2
(pindala/esindus
likkus)
Kaitse eesmärk3 Mõjutegurid Meetmed Oodatav tulemus4 Märkused
Panus üldpinda
lasse/SD
F-i (%)5
Harilik
käoraamat
(Gymnadenia conopsea)
LKS – III, KE – jah, LoD – ei, LoA – ei
• 18 leiukohta17
• Kasvukohtade säilitamine
• Kasvukohtade hooldus poollooduslike koosluste hoolduse kaudu
• Kasvukohad on säilinud
Vööthuul-
sõrmkäpp
(Dactylorhiza
fuchsii)
LKS – III, KE – jah, LoD – ei, LoA – ei
• 2 leiukohta18 • Kasvukohtade säilitamine
• Kasvukohtade hooldus poollooduslike koosluste hoolduse kaudu
• Kasvukohad on säilinud
Kahkjaspunane
sõrmkäpp (Dactylorhiza
incarnata)
LKS – ei, KE – ei, LoD – ei, LoA – ei
• 21 leiukohta19
• Kasvukohtade säilitamine
• Kasvukohtade hooldus poollooduslike koosluste hoolduse kaudu
• Lisada MKA kaitse- eesmärgiks
• Kasvukohad on säilinud
17 2008. aasta andmed. 18 2008. aasta andmed. 19 2008. aasta andmed.
17
Kaitseväärtus1
Seisund2
(pindala/esindus
likkus)
Kaitse eesmärk3 Mõjutegurid Meetmed Oodatav tulemus4 Märkused
Panus üldpinda
lasse/SD
F-i (%)5
Putukad / Limused
Teelehe-
mosaiikliblikas
(Euphydryas
aurinia)
LKS – III, KE – jah, LoD – II, LoA – ei
• puudub • Andmete täpsustamine
• Info puudumine
• Inventuur • Andmed on täpsustatud
Vasakkeermene
pisitigu (Vertigo
angustior)
LKS – III, KE – ei, LoD – II, LoA – ei
• 1 leiukoht, 4,42 ha20
• Elupaiga säilimine 4,42 ha
• Ei ole MKA kaitse- eesmärk
• Elupaiga hooldus poollooduslike koosluste hoolduse kaudu
• Lisada MKA kaitse- eesmärgiks
• Elupaik on säilinud 4,42 ha
Linnud
Rukkirääk
(Cerx crex) LKS – III, KE – ei, LiD – I, LoA - ei
• 7 paari
• 2 leiukohta, 100,5 ha21
• Elupaikade säilimine 100,5 ha
• Ei ole MKA kaitse- eesmärk
• Elupaikade hooldus poollooduslike koosluste hoolduse kaudu
• Elupaigad on säilinud 100,5 ha
20 Maismaalimuste koosluste seire 2019. aastal. 21 2012. aasta andmed.
18
Kaitseväärtus1
Seisund2
(pindala/esindus
likkus)
Kaitse eesmärk3 Mõjutegurid Meetmed Oodatav tulemus4 Märkused
Panus üldpinda
lasse/SD
F-i (%)5
• Lisada MKA kaitse- eesmärgiks
3. KAVANDATAVAD KAITSEKORRALDUSLIKUD TEGEVUSED
Vajalike tegevuste tabelisse (tabel 3) on koondatud tööd, mis on vajalikud kaitse eesmärkide saavutamiseks, tabelit võidakse tulevikus täiendada. Metsaelupaigatüüpide puhul seatakse oodatava tulemuse saavutamise aastaks 2050, kuid tulemuslikkust hinnatakse iga 10
aasta tagant. KKK-s on käsitletud kõige olulisemaid tegevusi loodusala kaitse eesmärkide saavutamiseks. Tabelis on tegevused jaotatud vastavalt tegevuse olulisusele järgmistesse prioriteetsusklassidesse:
1) esimene prioriteet – hädavajalik tegevus, milleta kaitse eesmärkide täitmine planeeritavas ajavahemikus on võimatu, see on kaitseväärtuste säilimisele ja toimiva ohuteguri kõrvaldamisele suunatud tegevus (taastamine, seisundi parendamine); kaitsekorralduse
tulemuslikkuse hindamiseks vajalik tegevus (inventeerimine); 2) teine prioriteet – vajalik tegevus, mis on suunatud väärtuste taastamisele ja potentsiaalsete ohutegurite kõrvaldamisele; 3) kolmas prioriteet – soovituslik tegevus ehk tegevus, mis aitab kaudselt kaasa väärtuste säilimisele ja taastamisele ning ohutegurite
kõrvaldamisele (infotahvlid, külastustaristu).
Tabel 3. Vajalikud tegevused aastaks 2033.
Jrk Tegevuse nimetus Maht Tegevuse tüüp Korraldaja Prioriteet Ajagraafik
Inventuurid, seired, uuringud
1 Elupaigatüüpide andmete
täpsustamine 65,2 ha Inventuur KeA I 203022
22 Elupaigatüüpide andmed peavad olema täpsustunud aastaks 2030
19
2 Putukate inventuur (kaitsealused putukad)
322 ha Inventuur KeA I 2027
Hooldus, taastamine ja ohjamine
3 Kadastikud (5130) seisundi
parendamine 0,8 ha
Koosluse seisundi
parendamine läbi loodusliku arengu
KeA I 2050
4 Kuivad niidud lubjarikkal mullal (6210*) hooldamine
13,7 ha Koosluse hooldustööd MO/KeA I Igal aastal
5 Kuivad niidud lubjarikkal mullal (6210*) hooldamine
2,7 ha Koosluse hooldustööd RMK I Igal aastal
6 Liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (6270) hooldamine
24,4 ha Koosluse hooldustööd MO/KeA I Igal aastal
7 Liigirikkad niidud lubjavaesel
mullal (6270) hooldamine 9,6 ha Koosluse hooldustööd RMK I Igal aastal
8 Alvarid (lood – 6280*) hooldamine
90 ha Koosluse hooldustööd MO/KeA I Igal aastal
9 Alvarid (lood – 6280*)
hooldamine 93 ha Koosluse hooldustööd RMK I Igal aastal
10 Niiskuselmbesed kõrgrohustud (6430)
hooldamine
1,3 ha Koosluse hooldustööd MO/KeA I Igal aastal
11 Niiskuselmbesed kõrgrohustud (6430) hooldamine
1,3 ha Koosluse hooldustööd RMK I Igal aastal
12 Aas-rebasesaba ja ürt- punanupuga niidud (6510) hooldamine
29,2 ha Koosluse hooldustööd MO/KeA I Igal aastal
13
Aas-rebasesaba ja ürt-
punanupuga niidud (6510) hooldamine
0,4 ha Koosluse hooldustööd RMK I Igal aastal
14 Liigirikkad madalsood (7230)
hooldamine 7,1 ha Koosluse hooldustööd MO/KeA I Igal aastal
20
15 Liigirikkad madalsood (7230) hooldamine
10,9 ha Koosluse hooldustööd RMK I Igal aastal
16 Puiskarjamaad (9070)
hooldamine 19 ha Koosluse hooldustööd MO/KeA I Igal aastal
17 Puiskarjamaad (9070) hooldamine
5 ha Koosluse hooldustööd RMK I Igal aastal
Kavad, eeskirjad
18
Kaitsekorralduskava andmete
üle vaatamine ja vajadusel uuendamine
Tegevuskava KeA I 1 kord kümne
aasta jooksul
19 Kaitsekorralduskava tulemuslikkuse hindamine
Tegevuskava KeA I 1 kord kümne aasta jooksul
20 Kaitse-eeskirja uuendamine
(kaitse-eesmärkide muutmine) Kaitsekorra muutmine KeA I 2029
3.1 Külastuskorraldus ja piiritähised Kurese MKA-le on LIFE-projekti raames loopealsete tutvustamiseks 2017. aastal paigaldatud 3 infotahvlit. Maa-ameti külastustaristu
ja piiritähiste kaardirakenduses on planeeritud üheksa piiritähist alale viivate teede juurde. Alal on varasemalt paigaldatud kaitseväärtusi ja kultuuripärandit tutvustavad infotahvlid, mis vajavad väljavahetamist või eemaldamist. Infotahvlite koostamist riigimaal korraldab
KeA koostöös RMK-ga, eramaal KeA koostöös huviliste ja KOV-iga. Alal on loopealsete taastamise ja hooldamise tarbeks mitmed teed ja rajad, mida mööda külastajad liikuda saavad. Seega spetsiaalseid külastust suunavaid teid ja radu juurde ei planeerita. Infotahvlite vajadust saab hiljem eraldi planeerida ning täpseid asukohti jms antud KKK-ga ei planeerita.
21
KASUTATUD ANDMEALLIKAD
Eesti Ornitoloogiaühing. (2018). Linnuatlas. Eesti haudelindude levik ja arvukus.
Tartu.
Helm, A. (2019). Eesti pärandkooslused: loopealsed ja kadastikud. Ülevaade
elurikkusest ja väärtustest ning juhend hooldamiseks ja taastamiseks. Keskkonnaameti tellimusel koostatud juhendmaterjal. Tartu: Nordic Botanical OÜ.
Helm, A., Kalamees, R., Kukk, T., Mesipuu, M., & Roosaluste, E. (2010). Juhend loodusdirektiivi I lisa pool-looduslike elupaigatüüpide seisundi hindamiseks.
Tartu: Pärandkoosluste Kaitse Ühing.
Keskkonnaagentuur. (2010). Eesti looduse infosüsteem (EELIS). Kasutamise kuupäev: 11. detsember 2023. a., allikas https://www.eelis.ee/
Keskkonnaagentuur. (2021). Keskkonnaseire infosüsteem (KESE). Kasutamise kuupäev: 11. detsember 2023. a., allikas https://kese.envir.ee/kese
Keskkonnaagentuur. (2023). Keskkonnaportaal. Kasutamise kuupäev: 11. detsember 2023. a., allikas https://keskkonnaportaal.ee/
Keskkonnaamet. (2021). Pärandniitude tegevuskava.
Kull, T., Tali, K., Heinsoo, H., & Kartau, R. (2012). Sugukond käpalised (Orchidaceae) kaitse tegevuskava eelnõu. Keskkonnaamet.
Kurbel, R., & Hirse, T. (2017). Eesti orhideede käsiraamat. Tallinn: MTÜ Käoraamat.
Maa-amet. (2023). Maa-ameti geoportaal. Kasutamise kuupäev: 11. detsember 2023. a., allikas Maa-amet: https://geoportaal.maaamet.ee/est/
Mesipuu, M. (2020). Aru- ja soostunud niitude hoolduskava. Tartu: Pärandkoosluste Kaitse Ühing.
Paal, J. (2004). Euroopas väärtustatud elupaigad Eestis. Tallinn: AS Kirjastus Ilo ja trükikoda Ilo Print.
Paal, J. (2007). Loodusdirektiivi elupaigatüüpide käsiraamat. Tallinn: Auratrükk.
Palo, A. (2018). Loodusdirektiivi metsaelupaikade inventeerimise juhend. Tartu.
Riigikantselei. (2010). Riigi Teataja. Kasutamise kuupäev: 11. detsember 2023. a.,
allikas Riigi Teataja: https://www.riigiteataja.ee/index.html
Roosaluste, E. (2019). Puisniitude ja puiskarjamaade hoolduskava. Tartu.
Keskkonnaamet 2023
Nõva-Osmussaare loodusala
merikotka püsielupaikade
kaitsekorralduskava
KINNITATUD Keskkonnaameti 15.12.2023 korraldusega nr 1-3/23/668
2
Sisukord 1. Ala iseloomustus ......................................................................................................................... 4
1.2 Uuritus ja seire ...................................................................................................................... 5
1.2.1 Inventuurid ja uuringud.................................................................................................. 5
1.2.2 Riiklik seire .................................................................................................................... 5
1.2.3 Inventuuride ja uuringute vajadus.................................................................................. 5
2. Kaitseväärtused ja kaitse eesmärgid ........................................................................................... 6
3. Kavandatavad kaitsekorralduslikud tegevused ........................................................................... 9
3.1 Külastuskorraldus ja piiritähised......................................................................................... 10
Kasutatud andmeallikad ................................................................................................................ 11
3
Kasutatud lühendid, mõisted ja selgitused
EELIS – Eesti looduse infosüsteem
Kaitseväärtus – kaitse-eeskirjas nimetatud kaitstav loodusväärtus (kaitse-eesmärk)
Kaitse eesmärk – kaitseväärtuse soovitud seisund
KAUR – Keskkonnaagentuur
KE – kaitse-eeskiri
KeA – Keskkonnaamet
KESE – keskkonnaseire infosüsteem
KKK – kaitsekorralduskava
LiD – linnudirektiiv (sätestab liikmesriikide õigused ja kohustused loodusliku linnustiku kaitseks
ja kasutamiseks)
LoD – loodusdirektiiv (käsitleb ohustatud elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku
kaitsepõhimõtteid)
LiA – linnuala (linnudirektiivi I lisas nimetatud linnuliikide ja I lisast puuduvate rändlinnuliikide
elupaikade kaitseks asutatud ala)
LoA – loodusala (loodusdirektiivi I ja II lisas nimetatud elupaigatüüpide või liikide kaitseks
asutatud ala)
MO – maaomanik
PEP – püsielupaik
SDF – Natura standardandmebaas
Säilitamine – olemasolevate väärtuste säilitamine (seisund ei muutu halvemaks, säilitamine ei tähenda seda, et seisund peab jääma samaks) (looduslik areng)
4
1. ALA ISELOOMUSTUS
Kaitstavate alade nimed Telise merikotka PEP (KLO3001164), Tuksi merikotka PEP (KLO3001159)
Linnuala nimi Nõva-Osmussaare linnuala (EE0040201, RAH0000100)
Loodusala nimi Nõva-Osmussaare loodusala (EE0040201, RAH0000480)
Pindalad 19,6 ha, 60 ha
Asukoht ja piirid https://register.keskkonnaportaal.ee/register/internationally-important-area/8953127, https://register.keskkonnaportaal.ee/register/internationally-important-area/8953391, https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/looduskaitse
Kaitsekord
„Merikotka püsielupaikade kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri” https://www.riigiteataja.ee/akt/119052023005?leiaKehtiv ja Looduskaitseseadus https://www.riigiteataja.ee/akt/129062022007?leiaKehtiv.
Koostaja Kirsi Loide
Koostamise aasta 2023
Kaitsekorralduskava koostamise kord „Kaitsekorralduskava koostamise ja kinnitamise kord ning kaitsekorralduskava kinnitaja määramine” https://www.riigiteataja.ee/akt/104112022001
Kaitstavate alade eesmärgiks on merikotka elupaikade kaitse ja säilitamine looduslikuna.
Kaitsekorralduskava annab soovitused kaitstavate alade valitsejale kaitse eesmärkide saavutamise parimatest viisidest, kuid ei loo õigusi ega kohustusi kolmandatele isikutele.
Nõva-Osmussaare loodus- ja linnualale jäävate Telise ja Tuksi merikotka püsielupaikade KKK on koostatud tähtajatult. Kava vaadatakse
üle ja uuendatakse põhjendatud juhtudel väärtuste kaitse tagamise eesmärgil lähtuvalt tulemuslikkuse hindamise või uue inventuuri andmetest.
5
1.2 Uuritus ja seire
1.2.1 Inventuurid ja uuringud
Telise ja Tuksi merikotka PEP-ides, mis kuuluvad Nõva-Osmussaare loodusalale, on tehtud Natura
elupaigatüüpide inventuur 2012. aastal. Tabelis 1 toodud kaitse eesmärkide seisundid on esitatud
nende inventuuride ja vaatluste andmete põhjal.
Alal tehtud inventuurid tuginevad inventeerimise juhenditele, mis on kättesaadavad
Keskkonnaministeeriumi kodulehel (välja toodud ka kasutatud andmeallikate all).
1.2.2 Riiklik seire
Merikotkaste PEP-ides toimub merikotkaste seire kolme aastase tsüklina, mis tähendab, et kolme
aasta jooksul kaetakse seirega kõik teadaolevad pesapaigad. Telise merikotka PEP-is toimus
viimane seire 2013. aastal, Tuksi merikotka PEP-is toimus viimane seire 2020. aastal. Tabelis 1
toodud siseriiklike kaitse eesmärkide seisundid on esitatud nende seirete andmete põhjal.
1.2.3 Inventuuride ja uuringute vajadus
Elupaigatüüpide inventuur
Loodusalal tehtud Natura elupaigatüüpide inventuuri andmed on vananenud ja elupaigatüübi
esinduslikkuse hinnangud on puudulikud. KKK näeb ette kaitsekorra muutmise, seega on vaja
inventeerida mõlemad PEP-id kogulatuses. Vastavalt uue inventuuri tulemustele tuleb korrigeerida
ka standardandmebaasi andmeid.
6
2. KAITSEVÄÄRTUSED JA KAITSE EESMÄRGID
Telise ja Tuksi merikotka PEP-id jäävad Nõva-Osmussaare loodusala ja linnuala koosseisu. Nõva-
Osmussaare linnuala kaitseväärtused on linnudirektiivi I lisasse kantud liigid, sealhulgas Telise ja
Tuksi merikotka PEP-ide kaitseväärtus merikotkas (Haliaeetus albicilla). Nõva-Osmussaare
loodusala kaitseväärtused on loodusdirektiivi I lisasse kantud elupaigatüüpide, sealhulagas Telise
ja Tuksi merikotka PEP-ides leiduvate rannaniitude (1630*), liigirikaste madalsoode (7230) ja
vanade loodusmetsade (9010*) kaitse.
Tabelis 1 võetakse kokku Telise ja Tuksi merikotka PEP-ide kaitseväärtuste hoidmisega seotud
kaitse eesmärgid, soodsa looduskaitselise seisundi saavutamist või hoidmist mõjutavad tegurid
ning nende ärahoidmiseks või leevendamiseks ettenähtavad meetmed ning kaitsetegevuse
oodatavad tulemused. Liikide ja nende elupaikade soodsa seisundi saavutamise või hoidmise tarvis
seatavad (hooldamise, taastamise ja parendamise) meetmed on seatud vastavalt elupaigatüüpidele
koostatud hoolduskavadele ja liikide tegevuskavadele, kui tabelis ei ole märgitud teisiti.
7
Tabel 1. Telise ja Tuksi merikotka PEP-ide (Nõva-Osmussaare LoA ja LiA) kaitseväärtuste koondtabel.
Kaitseväärtus
Seisund1
(pindala/esindusl
ikkus)
Kaitse eesmärk Mõjutegurid Meetmed Oodatav
tulemus Märkused
Panus
üldpindalas
se/SDF-i
(%)2
Natura kaitseväärtused
T e li
se m
e r ik
o tk
a
P E
P
Rannaniidud
(1630*)
KE – ei, LoD – I, LoA – jah
• 1,2 ha / B3 • Säilitamine 1,2 ha
• Kinnikasva mine
• Hooldamine • Heas seisus elupaiku on säilinud 1,2 ha
0,009/0,01
T u
k si
m e r ik
o tk
a P
E P
Liigirikkad
madalsood
(7230)
KE – ei, LoD – I, LoA – jah
• 0,4 ha / B4 • Säilitamine 0,4 ha
• Looduslikule arengule jätmine
• Heas seisus elupaiku on säilinud 0,4 ha
0,001/0,002
Vanad
loodusmetsad
(9010*)
KE – ei, LoD – I, LoA – jah
• 7,6 ha / esinduslikkus teadmata5
• Andmete täpsustamine 7,6 ha
• Info puudumine
• Inventuur • Andmed on täpsustatud 7,6 ha
0,01/0,01
1 Elupaigatüübi esinduslikkus: A – väga hea, B – hea, C – arvestatav, T – taastamise potentsiaaliga (PLK-de puhul), p – potentsiaalne 2 2019. a loodusdirektiivi aruande andmete põhjal (https://nature-art17.eionet.europa.eu/article17/habitat/report/). Numbrid näitavad, milline on selle loodusala
elupaigatüüpide osakaal kogu Eesti elupaigatüüpide / kõikide SDF-i kantud elupaigatüüpide pindalast. 3 2012. a Natura inventuur. 4 2012. a Natura inventuur. 5 2012. a Natura inventuur.
8
Siseriiklikud kaitseväärtused T
e li
se m
e r ik
o tk
a P
E P
Merikotkas
(Haliaeetus
albicilla)
KE – jah, LiD – I, LoA – ei, LiA – jah
• Pesa asustamata
• Asustatud pesitsuspaik 19,6 ha6
• Sobiva pesitsusala säilitamine 19,6 ha
• Sobiv elupaik ei asu terves ulatuses PEP-is
• Pesitsusala looduslikule arengule jätmine
• Kaitsekorra muutmine (PEP-i laiendamine või hoiualaga liitmine kogu elupaiga ulatuses)
• 1 pesitsev paar
PEP-ist idapoole jääb veel kaks PEP-i, kus ühes on viimase (2022. a) vaatluse kohaselt 1 pesitsev paar, ilmselt on sama paari teine pesapaik
T u
k si
m e r ik
o tk
a P
E P
Merikotkas
(Haliaeetus
albicilla)
KE – jah, LiD – I, LoA – ei, LiA – jah
• 1 pesitsev paar
• Asustatud pesitsuspaik 60 ha7
• Sobiva pesitsusala säilitamine 60 ha
• Sobiv elupaik ei asu terves ulatuses PEP-is
• Pesitsusala looduslikule arengule jätmine
• Kaitsekorra muutmine (PEP-i laiendamine kogu elupaiga ulatuses)
• 1 pesitsev paar
PEP-ist lõunapoole jääb veel kaks PEP-i, kus ühes on viimase (2022. a) vaatluse kohaselt asustatud pesa, ilmselt on sama paari teine pesapaik
6 Kotkad ja must-toonekurg 2013. a seire. 7 Kotkad ja must-toonekurg 2020. a seire.
9
3. KAVANDATAVAD KAITSEKORRALDUSLIKUD TEGEVUSED
Vajalike tegevuste tabelisse (tabel 2) on koondatud tööd, mis on vajalikud kaitse-eesmärkide saavutamiseks, tabelit võidakse tulevikus täiendada. Metsa- ja sooelupaigatüüpide puhul seatakse oodatava tulemuse saavutamise aastaks 2050. Tulemuslikkust hinnatakse iga 10 aasta tagant. KKK-s on käsitletud kõige olulisemaid tegevusi kaitse eesmärkide saavutamiseks.
Tabelis on tegevused jaotatud vastavalt tegevuse olulisusele järgmistesse prioriteetsusklassidesse:
1) esimene prioriteet – hädavajalik tegevus, milleta kaitse eesmärkide täitmine planeeritavas ajavahemikus on võimatu, see on kaitseväärtuste säilimisele ja toimiva ohuteguri kõrvaldamisele suunatud tegevus (taastamine, parendamine); kaitsekorralduse tulemuslikkuse hindamiseks vajalik tegevus (inventeerimine);
2) teine prioriteet – vajalik tegevus, mis on suunatud väärtuste taastamisele ja potentsiaalsete ohutegurite kõrvaldamisele; 3) kolmas prioriteet – soovituslik tegevus ehk tegevus, mis aitab kaudselt kaasa väärtuste säilimisele ja taastamisele ning ohutegurite
kõrvaldamisele (infotahvlid, külastustaristu).
Tabel 2. Vajalikud tegevused aastaks 2033.
Jrk Tegevuse nimetus Maht Tegevuse tüüp Korraldaja Prioriteet Ajagraafik
Inventuurid, seired, uuringud
1 Merikotkaste seire 2 leiukohta Seire KAUR I vastavalt seire
metoodikale
2 Elupaigatüüpide andmete täpsustamine
79,6 ha Inventuur KeA I 20308
Hooldus, taastamine ja ohjamine
3 Rannaniitude (1630*)
hooldamine 1,2 ha Koosluse hooldustöö KeA/MO I igal aastal
Kavad, eeskirjad
4 Kaitsekorralduskava andmete üle vaatamine ja vajadusel uuendamine
Tegevuskava KeA I 1 kord kümne aasta jooksul
5 Kaitsekorralduskava tulemuslikkuse hindamine
Tegevuskava KeA I 1 kord kümne aasta jooksul
8 Elupaigatüüpide andmed peavad olema täpsustunud aastaks 2030
10
6 Kaitse-eeskirja uuendamine (kaitsekorra muutmine)
Kaitsekorra muutmine KeA I 2029
3.1 Külastuskorraldus ja piiritähised
Telise ja Tuksi merikotkaste PEP-ides puuduvad spetsiaalsed külastust suunavad teed ja rajad. Kuna tegemist on väikeste ja tundlike liikide aladega ei planeerita nendele aladele külastustaristut.
11
KASUTATUD ANDMEALLIKAD
Helm, A., Kalamees, R., Kukk, T., Mesipuu, M., & Roosaluste, E. (2010). Juhend
loodusdirektiivi I lisa pool-looduslike elupaigatüüpide seisundi hindamiseks. Tartu: Pärandkoosluste Kaitse Ühing.
Keskkonnaagentuur. (2010). Eesti looduse infosüsteem (EELIS). Kasutamise kuupäev: 27. november 2023. a., allikas https://www.eelis.ee/
Keskkonnaagentuur. (2021). Keskkonnaseire infosüsteem (KESE). Kasutamise
kuupäev: 27. november 2023. a., allikas https://kese.envir.ee/kese
Keskkonnaagentuur. (2023). Keskkonnaportaal. Kasutamise kuupäev: 27. november
2023. a., allikas https://keskkonnaportaal.ee/
Keskkonnaamet. (2021). Pärandniitude tegevuskava.
Maa-amet. (2023). Maa-ameti geoportaal. Kasutamise kuupäev: 27. november 2023.
a., allikas Maa-amet: https://geoportaal.maaamet.ee/est/
MTÜ Kotkaklubi. (2013). Kotkaste ja must-toonekure seire 2013. aastal. Eesti Riiklik
Keskkonnaseire "Eluslooduse ja maastike mitmekesisuse allprogramm".
MTÜ Kotkaklubi. (2020). Kotkad ja must-toonekurg 2020. aasta aruanne. Eesti riikliku keskkonnaseire allprogrammi "Eluslooduse ja maastike mitmekesisuse
allprogramm" seiretöö.
Nellis, R. (2013). Merikotka (Haliaeetus albicilla) kaitse tegevuskava.
Paal, J. (2004). Euroopas väärtustatud elupaigad Eestis. Tallinn: AS Kirjastus Ilo ja trükikoda Ilo Print.
Paal, J. (2007). Loodusdirektiivi elupaigatüüpide käsiraamat. Tallinn: Auratrükk.
Palo, A. (2018). Loodusdirektiivi metsaelupaikade inventeerimise juhend. Tartu.
Riigikantselei. (2010). Riigi Teataja. Kasutamise kuupäev: 27. november 2023. a.,
allikas Riigi Teataja: https://www.riigiteataja.ee/index.html