Lääne-Virumaa - Reaalservituutide seadmise leping ja asjaõigusleping Kunda metskond 7

VILJANDI NOTAR VIRGI OJAP

Ametitegevuse raamatu nr 2693

Käesoleva dokumendi on koostanud ja tõestanud Viljandi notar Virgi Ojap, kelle büroo asub Kauba t. 8, Viljandis.

Viljandis, seitsmendal detsembril kahe tuhande kahekümne kolmandal aastal (07.12.2023a.).

Minu, allakirjutanud notari, poole pöördusid: Eesti Vabariik, tegutsedes Kliimaministeeriumi, registrikood 70001231, aadress Suur- Ameerika tn 1, Tallinn, e-post [email protected], kaudu, edaspidi nimetatud teeniva kinnistu omanik, kelle volitatud asutust Riigimetsa Majandamise Keskust (RMK), registrikood 70004459, esindab volikirja alusel Urve Jõgi, isikukood 46407210027, kes on tuvastatud PPA andmebaasi alusel, kes osaleb käesoleva lepingu sõlmimisel kaugtõestamise teel digitaalallkirja andes ja HUMUS INVEST OÜ, registrikood 11174660, aadress Emajõe tn 7-2, Tartu linn, Tartu linn, Tartu maakond, e-posti aadress [email protected], edaspidi nimetatud valitsevate kinnistute omanik, kelle esindajana tegutseb osaühingu juhatuse liige Taivo Toomsoo, isikukood 36409102714, kes on tuvastatud PPA andmebaasi alusel, kes sõlmib ja allkirjastab käesoleva lepingu notaribüroos paberdokumendina. Teeniva kinnistu omanik ja valitsevate kinnistute omanik on ühiselt nimetatud omanikud. Notariaalaktis osaleja Urve Jõgi asub kaugtõestamise hetkel enda ütluste kohaselt Pärnumaal. Kohale ilmunud isiku taotlusel ja üheaegsel kohalolekul ning videosilla vahendusel osaleva isiku taotlusel, tõestan vastavalt nende avaldustele järgneva servituudi seadmise lepingu (edaspidi leping):

SERVITUUDI SEADMISE LEPING JA

ASJAÕIGUSLEPING 1. Registrite seis 1.1. Tartu Maakohtu Kinnistusosakonnas on avatud kinnistusregistri registriossa nr. 5370631, lepingus nimetatud teeniv kinnistu ja/või Kunda metskond 7 kinnistu alljärgnevate kannetega: 1.1.1. Esimesse jakku on kantud: katastritunnus 88703:002:1460, pindala 102,15 ha, aadress Kunda metskond 7, Andi küla, Haljala vald, Lääne-Viru maakond, maa sihtotstarve maatulundusmaa (100%). 1.1.2. Teise jakku on omanikuna sisse kantud Eesti Vabariik. 1.1.3. Kolmandasse jakku on kande nr. 2 all sisse kantud järgmine kanne: Isiklik kasutusõigus tehnovõrgu või rajatise seadmiseks Elektrilevi OÜ (registrikood 11050857) kasuks.

2

Elektrivõrgu majandamine viitega 26.06.2013 kinnistamisavaldusele ja lepingu lisaks olevatele plaanidele. 26.06.2013 kinnistamisavalduse alusel sisse kantud 4.07.2013. Kohtunikuabi Ülle Juhanson. 1.1.4. Neljandas jaos kehtivaid hüpoteegi kandeid ei ole.

- Elektroonilise kitsendustega katastrikaardi väljatrüki alusel laienevad teenivale kinnistule alljärgnevad kitsendused: Katastriüksuse 88703:002:1460 kitsendused: Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 199,01 m²; nähtus: Elektrimaakaabelliin (AHXAMK-W.3x120+35Cu 24kV); seisund: kehtiv; Piiranguvöönd: maaparandushoiu-ala; ulatus: 420495,61 m²; nähtus: Maaparandussüsteemi maa-ala (Raja/PÜ-137 Vihula); seisund: kehtiv; Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 42,37 m²; nähtus: Elektrimaakaabelliin (AHXAMK-W.3x120+35Cu 24kV); seisund: kehtiv; Piiranguvöönd: eesvoolu kaitsevöönd; ulatus: 12614,64 m²; nähtus: Maaparandussüsteemi eesvool kuni 10km²; seisund: kehtiv; Piiranguvöönd: püsielupaiga piiranguvöönd; ulatus: 753638,92 m²; nähtus: Püsielupaik (Andi metsise püsielupaiga piiranguvöönd); seisund: kehtiv; Piiranguvöönd: maardla; ulatus: 59994,74 m²; nähtus: Maardla (Altja-Rutja); seisund: kehtiv; Piiranguvöönd: avalikult kasutatava tee kaitsevöönd; ulatus: 14381,13 m²; nähtus: Maantee; seisund: kehtiv; Piiranguvöönd: veehaarde sanitaarkaitseala; ulatus: 7833,59 m²; nähtus: Puurkaev; seisund: kehtiv; Piiranguvöönd: eesvoolu kaitsevöönd; ulatus: 753,94 m²; nähtus: Maaparandussüsteemi eesvool kuni 10km²; seisund: kehtiv; Piiranguvöönd: ranna või kalda veekaitsevöönd; ulatus: 81,90 m²; nähtus: Maaparandussüsteemi eesvool kuni 10km²; seisund: kehtiv; Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 290,59 m²; nähtus: Elektrimaakaabelliin (AHXAMK-W.3x120+35Cu 24kV); seisund: kehtiv; Piiranguvöönd: riigikaitselise ehitise piiranguvöönd; ulatus: 760364,37 m²; nähtus: Riigikaitseline ehitis (Rutja lasketiiru pv); seisund: kehtiv; Piiranguvöönd: maaparandushoiu-ala; ulatus: 185409,11 m²; nähtus: Maaparandussüsteemi maa-ala (Kiva I/PÜ-122 Vihula); seisund: kehtiv; Piiranguvöönd: ranna või kalda veekaitsevöönd; ulatus: 1034,34 m²; nähtus: Maaparandussüsteemi eesvool kuni 10km²; seisund: kehtiv. Kitsendusi põhjustava objekti andmed: ulatus: 95,57 m; nähtus: elektrimaakaabelliin (AHXAMK-W.3x120+35Cu 24kV); seisund: kehtiv; ulatus: 185409,11 m²; nähtus: maaparandussüsteemi maa-ala (Kiva I/PÜ-122 Vihula); seisund: kehtiv; ulatus: 753638,92 m²; nähtus: püsielupaik (Andi metsise püsielupaik); seisund: kehtiv; ulatus: 45,23 m; nähtus: maaparandussüsteemi eesvool kuni 10km² (Kiva I/PÜ-122 Vihula); seisund: kehtiv; ulatus: 420495,60 m²; nähtus: maaparandussüsteemi maa-ala (Raja/PÜ-137 Vihula); seisund: kehtiv; ulatus: 746611,89 m²; nähtus: iI kategooria kaitsealused liigid ja kivistised (Andi metsise püsielupaik); seisund: projekteeritav; ulatus: 12,18 m; nähtus: elektrimaakaabelliin (AHXAMK-W.3x120+35Cu 24kV); seisund: kehtiv; ulatus: 516,38 m; nähtus: maaparandussüsteemi eesvool kuni 10km² (Raja/PÜ-137 Vihula); seisund: kehtiv;

3

ulatus: 59994,74 m²; nähtus: maardla (Altja-Rutja); seisund: kehtiv; ulatus: 128,11 m; nähtus: elektrimaakaabelliin (AHXAMK-W.3x120+35Cu 24kV); seisund: kehtiv; nähtus: puurkaev; seisund: kehtiv; ulatus: 753637,23 m²; nähtus: iI kategooria kaitsealused liigid ja kivistised (Tetrao urogallus (metsis)); seisund: kehtiv. - Elektroonilise kultuurimälestiste registri väljatrüki alusel ei laiene teenivale kinnistule muinsuskaitseseadusest tulenevaid piiranguid. - Maa-ameti kaardirakenduste päringu alusel on kinnistule lisatud katastripidaja märge: pindala on ebatäpne (01.07.2018). - Riikliku ehitisregistri elektroonilisse andmebaasi ei ole kantud andmeid teeniva kinnistuga seotud ehitiste kohta ning ehitisregistrist ei nähtu andmeid ehitusloa või -teatise, kasutusloa või -teatise, ega ettekirjutuse kohta. 1.2. Tartu Maakohtu Kinnistusosakonnas on avatud registriosa nr. 22315050, lepingus nimetatud valitsev kinnistu 1 ja/või Õie kinnistu, järgmiste kannetega: 1.2.1. Kinnistu koosseisu kuulub: katastritunnus 19101:001:0746, pindala 17476,0 m², aadress Õie, Eisma küla, Haljala vald, Lääne-Viru maakond, maa sihtotstarve maatulundusmaa (100%). 1.2.2. Teise jakku on omanikuna sisse kantud HUMUS INVEST OÜ (registrikood 11174660). 1.2.3. Kolmandas jaos kehtivaid kandeid ei ole. 1.2.4. Neljandas jaos kehtivaid hüpoteegi kandeid ei ole.

- Elektroonilise kitsenduste kaardi registri väljatrüki alusel laienevad valitsevale kinnistule 1 alljärgnevad kitsendused: Katastriüksuse 19101:001:0746 kitsendused: Piiranguvöönd: maardla; ulatus: 339,82 m²; nähtus: Maardla (Altja-Rutja); seisund: kehtiv. Kitsendusi põhjustava objekti andmed: ulatus: 339,82 m²; nähtus: maardla (Altja-Rutja); seisund: kehtiv. - Elektroonilise kultuurimälestiste registri väljatrüki alusel ei laiene valitsevale kinnistule 1 muinsuskaitseseadusest tulenevaid piiranguid; - Riikliku ehitisregistri elektroonilisse andmebaasi ei ole kantud andmeid valitseva kinnistuga 1 seotud ehitiste kohta ning ehitisregistrist ei nähtu andmeid ehitusloa või -teatise, kasutusloa või -teatise, ega ettekirjutuse kohta.

1.3. Tartu Maakohtu Kinnistusosakonnas on avatud registriosa nr. 5337450, edaspidi nimetatud valitsev kinnistu 2 ja/või Nõmmemaage kinnistu, järgmiste kannetega: 1.3.1. Esimesse jakku on sisse kantud: katastritunnus 88703:002:0017, pindala 9023,0 m², aadress Nõmmemaage, Eisma küla, Haljala vald, Lääne-Viru maakond, maa sihtotstarve maatulundusmaa (100%). 1.3.2. Teise jakku on omanikuna sisse kantud HUMUS INVEST OÜ (registrikood 11174660). 1.3.3. Kolmandas jaos kehtivaid kandeid ei ole. 1.3.4. Neljandas jaos kehtivaid hüpoteegi kandeid ei ole.

- Elektroonilise kitsenduste kaardi registri väljatrüki alusel laienevad valitsevale kinnistule 2 alljärgnevad kitsendused: Katastriüksuse 88703:002:0017 kitsendused: puuduvad - Elektroonilise kultuurimälestiste registri väljatrüki alusel ei laiene valitsevale kinnistule 2 muinsuskaitseseadusest tulenevaid piiranguid; - Riikliku ehitisregistri elektroonilisse andmebaasi ei ole kantud andmeid valitseva kinnistuga 2 seotud ehitiste kohta ning ehitisregistrist ei nähtu andmeid ehitusloa või -teatise, kasutusloa või -teatise, ega ettekirjutuse kohta.

4

1.4. Tartu Maakohtu Kinnistusosakonnas on avatud registriosa nr. 2083931, nimetusega valitsev kinnistu 3 ja/või Tagakarjamaa kinnistu, järgmiste kannetega: 1.4.1. Esimesse jakku on sisse kantud: katastritunnus 88703:002:2550, pindala 3,35 ha, aadress Tagakarjamaa, Eisma küla, Haljala vald, Lääne-Viru maakond, maa sihtotstarve maatulundusmaa (100%). 1.4.2. Teise jakku on omanikuna sisse kantud HUMUS INVEST OÜ (registrikood 11174660). 1.4.3. Kolmandas jaos kehtivaid kandeid ei ole. 1.4.4. Neljandas jaos kehtivaid hüpoteegi kandeid ei ole. - Elektroonilise kitsenduste kaardi registri väljatrüki alusel laienevad valitsevale kinnistule 3 alljärgnevad kitsendused: Katastriüksuse 88703:002:2550 kitsendused: puuduvad - Elektroonilise kultuurimälestiste registri väljatrüki alusel ei laiene valitsevale kinnistule 3 muinsuskaitseseadusest tulenevaid piiranguid; - Riikliku ehitisregistri elektroonilisse andmebaasi ei ole kantud andmeid valitseva kinnistuga 3 seotud ehitiste kohta ning ehitisregistrist ei nähtu andmeid ehitusloa või -teatise, kasutusloa või -teatise, ega ettekirjutuse kohta. 1.5. Punktides 1-1 – 1.4. nimetatud kinnistusraamatute kehtivate kannete seisu tegi notar kindlaks elektroonilise kinnistusraamatu väljatrüki 07.12.2023 alusel. Elektroonilised registriosad omavad õiguslikku tähendust. 2. Poolte avaldused ja kinnitused 2.1. Teeniva kinnistu omaniku esindaja avaldab ja kinnitab, et: 2.1.1. Eesti Vabariik on teeniva kinnistu omanik ja õigustatud lepingut sõlmima ja kuni lepingu allakirjutamiseni ei ole teenivat kinnistut kellelegi võõrandatud ega panditud. Teenivat kinnistut pole arestitud ega koormatud ühegi lepingus nimetamata piiratud asjaõigusega, selle suhtes pole vaidlusi, sh kohtulikke vaidlusi. Samuti pole taotletud muid lepingu punktis 1.1. kirjeldatud kinnistusraamatu kande muutmisi või täiendamisi mistahes õiguslikul alusel. Teeniv kinnistu on kantud riigivara registrisse registrikoodi KV2192 all. 2.1.2. Teeniv kinnistu ei ole koormatud selliste kinnistusraamatusse mittesissekandekohustuslike kolmandate isikute õigustega, sealhulgas ei ole sõlmitud rendilepinguid või muid kasutuslepinguid, mis takistaksid käesoleva lepingu sõlmimist ja seatava servituudi teostamist; 2.1.3. teeniv kinnistu ei asu muinsuskaitseseaduses tähendatud kaitsealal ja seal ei asu ka nimetatud seaduste alusel kaitse alla kuuluvaid üksikobjekte. Teeniv kinnistu ei asu looduskaitseseaduses sätestatud ehituskeeluvööndis. Teenivale kinnistule laienevad lepingus nimetatud liigikaitselised kitsendused ja teeniv kinnistu paikneb püsielupaiga piiranguvööndis (Andi metsise püsielupaiga piiranguvöönd). Teeniv kinnistu asub riigikaitselise ehitise piiranguvööndis; 2.1.4. tema volitused on kehtivad, ei ole lõppenud ega esindatava poolt tühistatud ega kehtetuks kuulutatud. Ta tegutseb vastavalt Riigimetsa Majandamise Keskuse peametsaülema 01.12.2023.a. käskkirjale nr 3-1.56/177. Nimetatud käskkirja ei ole muudetud, tühistatud ega vaidlustatud. 2.2. Valitsevate kinnitute omaniku esindaja avaldab ja kinnitab, et: 2.2.1. valitsevad kinnistud kuuluvad HUMUS INVEST OÜ’le omandiõiguse alusel, valitsevate kinnistute omanik on õigustatud lepingut sõlmima ja kuni lepingu allakirjutamiseni ei ole valitsevaid kinnistuid kellelegi võõrandatud, panditud ega koormatud ühegi piiratud asjaõigusega, neid pole arestitud, nendel ei lasu käsutamiskeelde, nende suhtes pole vaidlusi. Samuti pole taotletud kinnistusraamatu kande muutmisi või täiendamisi mistahes õiguslikul

5

alusel; 2.2.2. valitsevad kinnistud ei ole koormatud kinnistusraamatusse mittesissekandekohustuslike kolmandate isikute õigustega, sealhulgas ei ole sõlmitud rendilepinguid või muid kasutuslepinguid, mis takistaksid käesoleva lepingu sõlmimist ja seatava servituudi teostamist; 2.2.3. valitsevate kinnistute omanikule teadaolevatel andmetel ei asu valitsevad kinnistud looduskaitse- või muinsuskaitseseaduses tähendatud kaitsealal ja seal ei asu ka nimetatud seaduste alusel kaitse alla kuuluvaid üksikobjekte. Valitsevad kinnistud ei ulatu ehituskeeluvööndisse; 2.2.4. HUMUS INVEST OÜ on õigusvõimeline äriühing, kelle suhtes ei ole välja kuulutatud pankrotti, ei ole määratud ajutist pankrotihaldurit ega algatatud ega algatamisel omaniku saneerimis- ega likvideerimismenetlust. Tal on olemas kõik äriseadustikust ja äriühingu põhikirjast tulenevad äriühingu juhtorganite otsused lepingu sõlmimiseks. Lepingu sõlmimine ei kahjusta omaniku majanduslikku seisundit ega tema võlausaldajate huve. Ta on HUMUS INVEST OÜ üksiesindusõiguslik isik, osaühingu juhatuse liige, tema esindusõigus on kehtiv, see ei ole lõppenud ega esindatava poolt tühistatud. Omaniku kui äriühingu sisesuhtes kehtestatud korra järgi on tal osaühingu esindajana kõik õigused lepingut sõlmida ja talle ei ole teada asjaolusid, mis lepingu sõlmimist piiraksid või takistaksid. 3. Reaalservituudi seadmine, reaalkoormatise seadmine 3.1. Et tagada juurdepääs valitsevatele kinnistutele on pooled teeniva kinnistu koormamises servituudiga valitsevate kinnistute kasuks kokku leppinud. Servituut seatakse samasisulisena ja hõlmab servituudialana sama teed/ala. Käesoleva lepingu alusel koormatakse teeniv kinnistu juurdepääsu servituudiga tee ehitamiseks ja kasutamiseks, vastavalt valitsevate kinnistute (käesoleva servituudi suhtes ühiselt valitsevad kinnistud) igakordsete omanike kasuks alljärgneva sisuga: 3.1.1. servituut annab valitsevatele kinnistutele, mis on kantud registriossa nr 22315050, 5337450 ja 2083931, igakordsetele omanikele, samuti valitsevate kinnistute kasutajatele ja valdajatele ja isikutele, kellele seda lubavad valitsevate kinnistute omanikud, õiguse käia jalgsi ja sõita sõidukiga, s.h. traktorite ja raskeveokitega, mööda tulevikus ehitatavat teed, mille paiknemine ja asend on määratletud lepingu lisaks oleval plaanil lilla alana (edaspidi Tee ja/ või juurdepääsutee). Teed võib läbida ööpäevaringselt ja piiramatu arv kordi. Teed tuleb kasutada heaperemehelikult. Juurdepääsutee kasutusala suurus on ligikaudu 300 m² (pikkus 45 m metsatee servast, laius 4,1 m ja mahasõidu raadius 5 m); 3.1.2. reaalservituut seatakse tähtajatult, jättes riigile õiguse leping lõpetada olukorras, kus kasutamiseks antud riigivara on vajalik riigivõimu teostamiseks või muul avalikul eesmärgil. Lepingu lõpetamine toimub asjaõigusseaduses sätestatud korras; 3.1.3. reaalservituut on tasuline. Tasu suurus on 9 eurot aastas, millest 3 eurot tasub Õie kinnisasja omanik, 3 eurot tasub Nõmmemaage kinnistu omanik ja 3 eurot tasub Tagakarjamaa kinnistu omanik. Tasule lisandub käibemaks õigusaktidega sätestatud korras ja suuruses. Tasu maksmise kohustus kantakse valitseva kinnisasja kinnistusraamatu kinnistusregistri 3. jakku reaalkoormatisena teeniva kinnisasja igakordse omaniku kasuks. Tasu maksmise kohustus algab servituudi kandmisest kinnistusraamatusse ja lõpeb vastava kande kinnistusraamatust kustutamisega; 3.1.4. tasu makstakse RMK poolt esitatud arve alusel üks kord aastas 15. aprilliks järgneva perioodi eest ette. Tähtajaks tasu mittemaksmise korral on valitseva kinnisasja omanik kohustatud maksma viivist 0,15 % tähtajaks tasumata summalt iga viivitatud päeva eest kuni summa täieliku tasumiseni; 3.1.5. teeniva kinnisasja igakordsel omanikul on õigus nõuda tasu muutmist kolme aasta möödudes piiratud asjaõiguse tekkimisest ning uuesti kolm aastat pärast viimase tasu muutmist vastavalt ametlikult avaldatud tarbijahinnaindeksi muutusele, kuid mitte rohkem kui kolm

6

protsenti (3%) korraga. Tasu muutmise nõude tagamiseks kantakse eelmärge reaalkoormatisega samale järjekohale. Tasu muutmisega seotud kulud tasub valitseva kinnisasja omanik; 3.1.6. juhul, kui valitsev kinnisasi võõrandatakse, teatab sellest endine omanik RMK-d viivitamata; 3.1.7. RMK ei vastuta juurdepääsutee ehitamiseks ja kasutamiseks vajalike lubade saamise eest ja tehtud kulutusi valitseva kinnisasja omanikule ei hüvita; 3.1.8. RMK ei teosta Kunda metskond 7 kinnisasjal oleva metstee seisundi korrashoidu ja hooldust ning valitseva kinnisasja omaniku poolt tehtud kulutusi ei hüvita; 3.1.9. valitseva kinnisasja omanikul on kohustus: 3.1.9.1. kasutada kasutusala ja selleni viivat metsateed sihipäraselt, teostada omal kulul kõiki töid, mis on vajalikud juurdepääsutee ehitamiseks, juurdepääsutee ja metsatee seisundi hooldamiseks ja remontimiseks; 3.1.9.2. tagada RMK-le juurdepääsutee piiranguteta kasutamine riigimetsa majandamise eesmärkidel; 3.1.9.3. juurdepääsutee ehitada vastavalt Andres Veebeli poolt koostatud tööle nr P23003 „Õie kinnistu juurdepääsutee projekt (Lääne-Viru maakond, Haljala vald, Eisma küla)“; 3.1.9.4. järgida servituudi alal kõiki seadusest ja muudest õigusaktidest tulenevaid kitsendusi ning täita servituudi alal kõiki keskkonnanõudeid; 3.1.9.5. tasuda servituudi ala kasutamisega seotud maksud (maamaks), kõrvalkulud ning koormised proportsionaalselt kasutusala ulatusele RMK vastava arve alusel, selles ettenähtud summas ja korras; 3.1.9.6. teavitada RMK-d servituudi alal kasvava metsa raie vajadusest vähemalt 60 päeva enne soovitud tööde alustamist kirjalikult või elektrooniliselt; 3.1.9.7. hüvitada RMK-le servituudi alal kasvava metsa raiega seonduvad kulud (raie, kokkuvedu, ladustamine) juhul kui töid teostab RMK; 3.1.9.8. sõlmida teeniva kinnisasja omanikuga kokkuleppe, mille kohaselt võib teeniva kinnisasja omanik vajadusel koormata sama servituudiala teiste sarnaste reaalservituutidega või tehnovõrkudega seotud isiklike kasutusõigustega, kui see ei takista käesoleva servituudi teostamist; 3.1.9.9. anda tagasivõetamatu nõusolek teeniva kinnisasja jagamise korral reaalservituudi ülekandmiseks selliselt, et reaalservituut jääb koormama vaid kinnisasja, kus asub käesoleva lepingu alusel rajatud juurdepääsutee ja teistele kinnisasjadele reaalservituuti üle ei kanta; 3.1.10. teeniva kinnisasja igakordsel omanikul on kohustus: 3.1.10.1. hoiduda igasugusest tegevusest, mis takistab valitseva kinnisasja igakordsel omanikul servituudi ala sihipärast kasutamist; 3.1.10.2. järgida servituudi alal seadustest ja muudest õigusaktidest tulenevaid kitsendusi; 3.1.10.3. taastada omal kulul juurdepääsutee metsamaterjali väljaveo eelne seisund juhul, kui väljaveo käigus lõhutakse juurdepääsutee. 3.2. Pooled ei soovi muudes reaalservituudi sisu puudutavates küsimustes käesolevas lepingus kokku leppida. 3.3. Pooled hindavad ühe reaalservituudi väärtuseks 6391 eurot. 4. Poolte õigused ja kohustused 4.1. Tulenevalt asjaõigusseaduse (edaspidi AÕS) § 178 annab reaalservituut õiguse teha üksnes neid tegusid, mis servituudi sisust tulenevalt on valitseva kinnisasja huvides vajalikud. Reaalservituudi sisu määratakse poolte kokkuleppega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Reaalservituuti tuleb teostada viisil, mis on teenivale kinnisasjale kõige vähem koormav. Valitseva kinnisasja vajaduste suurenemine ei suurenda iseenesest teenival kinnisasjal lasuvat koormatist.

7

4.2. Kui reaalservituuti teostatakse teenival kinnisasjal mingi ehitise või seadeldise abil, on valitseva kinnisasja omanik kohustatud selle rajama ja korras hoidma ning servituudi lõppemisel selle teeniva kinnisasja omaniku nõudel omal kulul ära vedama, kui seaduses või servituudi seadmise tehinguga ei ole sätestatud teisiti. Kui ehitis või seadeldis on käiku antud ka teeniva kinnisasja huvides, kannavad valitseva ja teeniva kinnisasja omanikud ehitamise ja korrashoiu kulud vastavuses saadava kasuga. Kui ehitise või seadeldise korrashoiu kohustus lasub teeniva kinnisasja omanikul, kohaldatakse vastavaid reaalkoormatise sätteid. Valitseva kinnisasja omanikul on õigus servituudi kasutamiseks vajalike ehitus- ja korrastustööde tegemiseks kasutada teenivat kinnisasja. (AÕS § 179) 4.3. Teeniva kinnisasja omanikul on õigus nõuda enda kulul reaalservituudi teostamise viisi muutmist, kui reaalservituudi senist majanduslikku otstarvet võib saavutada ka teostamise viisi muutmise korral ja kui senine teostamise viis on teeniva kinnisasja omaniku huvidele uue viisiga võrreldes tunduvalt kahjulikum. Servituudi teostamise viisi muutmisega seotud kulud peab teeniva kinnisasja omanik ette tasuma. (AÕS § 180) 4.4. Kui reaalservituudi teostamine piirdub teeniva kinnisasja ühe osa kasutamisega ja mõni teine osa on selleks niisama sobiv ning reaalservituudi teostamine senisel osal on teeniva kinnisasja omanikule mõne teise osaga võrreldes tunduvalt kahjulikum, on tal õigus nõuda, et reaalservituuti teostataks kinnisasja teisel osal. Ümberpaigutamisega seotud kulud peab teeniva kinnisasja omanik ette tasuma. (AÕS § 181) 4.5. Reaalservituut on jagamatu. Kui valitsev kinnisasi jagatakse, jääb reaalservituut kehtima kõikide osade kasuks. Pärast valitseva kinnisasja jagamist ei ole reaalservituudi teostamine lubatud ulatuses, milles see muutub teeniva kinnisasja suhtes koormavamaks. Kui reaalservituudi teostamine pärast valitseva kinnisasja jagamist piirdub ühe osa huviga, on teeniva kinnisasja omanikul õigus nõuda reaalservituudi kustutamist kinnistusraamatust teiste osade suhtes. Teeniva kinnisasja jagamisel jääb reaalservituut kehtima kõikide osade suhtes. Kui reaalservituut pärast teeniva kinnisasja jagamist mõnda selle osa ei koorma või koormata ei saa, on koormamata osa omanikul õigus nõuda oma osa suhtes reaalservituudi kustutamist kinnistusraamatust. (AÕS § 182) 4.6. Reaalservituudi teostamise takistamise korral on õigustatud isikul asjaõigusseaduse §-s 89 nimetatud õigused. (AÕS § 183) Asjaõigusseadus § 90 sätestab, et omanikul on õigus nõuda omandiõiguse igasuguse rikkumise kõrvaldamist, isegi kui rikkumine ei ole seotud valduse kaotusega. Kui on alust eeldada niisuguse rikkumise kordumist, võib omanik nõuda rikkumisest hoidumist. Nõue on välistatud, kui omanik on kohustatud rikkumist taluma. 4.7. Kui valitseva kinnisasja valdajat takistatakse mõne valitseva kinnisasja igakordse omaniku kasuks kinnistusraamatusse kantud servituudi teostamisel, siis kohaldatakse vastavalt valduse kaitse kohta kehtivaid sätteid, kui servituuti on ühe aasta jooksul enne rikkumist vähemalt üks kord teostatud. 5. Reaalservituudi lõppemine ja lõpetamine 5.1. Seatavat asjaõigust saab lõpetada poolte kokkuleppel. Reaalservituut loetakse lõppenuks vastava kande tegemisega kinnistusraamatusse, mitte poolte vahelise kokkuleppe sõlmimisest arvates. 5.2. Kui reaalservituudi lõpetamise kokkulepet ei saavutata, on asjaõigusseaduse § 176 kohaselt valitseva kinnisasja omanikul olulisel põhjusel õigus nõuda teeniva kinnisaja omanikult nõusolekut reaalservituudi lõpetamiseks tingimusel, et ta hüvitab teeniva kinnisasja omanikule servituudi lõpetamise tõttu tekkiva kahju. Valitseva kinnisasja omanik peab teeniva kinnisasja omanikule teatama tähtajatu reaalservituudi lõpetamisest või tähtajalise reaalservituudi ennetähtaegsest lõpetamisest kuus kuud ette. 5.3. Kui reaalservituudist saadav kasu on teeniva kinnisasja koormatisega võrreldes ebamõistlikult väike, on asjaõigusseaduse § 177 kohaselt teeniva kinnisasja omanikul õigus nõuda valitseva kinnisaja omanikult nõusolekut reaalservituudi lõpetamiseks tingimusel, et ta

8

hüvitab valitseva kinnisasja omanikule servituudi lõpetamise tõttu tekkiva kahju. Kui valitseva kinnisasja omanik on kaotanud huvi reaalservituudist tulenevate õiguste teostamise vastu, on teeniva kinnisasja omanikul õigus nõuda valitseva kinnisasja omanikult nõusolekut reaalservituudi lõpetamiseks. Huvi kaotamist eeldatakse, kui valitseva kinnisasja omanik ei ole 10 aasta jooksul reaalservituuti kasutanud või kui ta on sama aja jooksul lubanud teeniva kinnisasja kasutamist viisil, mis on vastuolus reaalservituudiga. 6. Asjaõigusleping ja kinnistamisavaldus 6.1. Pooled on lepingu punktis 1.1. nimetatud teeniva kinnistu koormamises reaalservituutiga kokku leppinud. 6.1.1. Pooled taotlevad kanda Tartu Maakohtu Kinnistusosakonnas avatud kinnistu registriosa nr 5370631 kolmandasse (III) jakku esimesele vabale järjekohale sisse tasuline ja tähtajatu juurdepääsuservituut, sisuga vastavalt käesoleva lepingu punktidele 3.1.1. – 3.1.9. koos alapunktidega ja lepingu lisaks olevale plaanile, Tartu Maakohtu Kinnistusosakonnas avatud kinnistu registriosa nr 22315050, registriosa nr 5337450 ja registriosa nr 2083931, igakordsete omanike kasuks. Servituut on seatud äramuutva tingimusega, mille alusel teeniva kinnistu igakordsel omanikul on õigus piiratud asjaõigus ühepoolselt lõpetada, juhul kui koormatut kinnistut kui riigivara on vajalik riigivõimu teostamiseks või muul avalikul eesmärgil. Kanda sisse kinnistusraamatuseaduse § 495 alusel märkus, et servituudi kustutamiseks piisab äramuutva tingimuse täitumisest. Kande kustutamiseks ei ole õigustatud isiku nõusolek vajalik. Ühtlasi taotletakse teha vastav kanne nähtavaks valitsevate kinnisasjade registriosade esimeses jaos. 6.2. Pooled on valitseva kinnistu 1 koormamises reaalkoormatisega kokku leppinud ning ühtlasi reaalkoormatise sisuks oleva reaalservituudi tasu suurendamise nõude tagamiseks eelmärke sisse kandmises kokku leppinud. Eeltoodust tulenevalt teeniva kinnistu omanik taotleb ja valitseva kinnistu 1 omanik lubab teha valitseva kinnistu 1 registriosa nr 22315050 III jakku teha alljärgnevad kanded: 6.2.1. kanda III jakku esimesele järjekohale reaalkoormatis kinnistu nr 5370631 igakordse omaniku kasuks reaalservituudi tasu summas 3 eurot aastas tasumise tagamiseks, vastavalt lepingu punktidele 3.1.3. ja 3.1.4. vastavalt täitemenetluse seadustikule igakordse valitseva kinnistu 1 omaniku sundtäitmisele allumise kohustusega. 6.2.2. Eelmärge reaalkoormatisega samal järjekohal reaalservituudi tasu suurendamise nõude tagamiseks, vastavalt lepingu punktile 3.1.5. 6.3. Pooled on valitseva kinnistu 2 koormamises reaalkoormatisega kokku leppinud ning ühtlasi reaalkoormatise sisuks oleva reaalservituudi tasu suurendamise nõude tagamiseks eelmärke sisse kandmises kokku leppinud. Eeltoodust tulenevalt teeniva kinnistu omanik taotleb ja valitseva kinnistu 2 omanik lubab teha valitseva kinnistu 2 registriosa nr 5337450 III jakku teha alljärgnevad kanded: 6.3.1. kanda III jakku esimesele järjekohale reaalkoormatis kinnistu nr 5370631 igakordse omaniku kasuks reaalservituudi tasu summas 3 eurot aastas tasumise tagamiseks, vastavalt lepingu punktidele 3.1.3. ja 3.1.4. vastavalt täitemenetluse seadustikule igakordse valitseva kinnistu 2 omaniku sundtäitmisele allumise kohustusega. 6.3.2. Eelmärge reaalkoormatisega samal järjekohal reaalservituudi tasu suurendamise nõude tagamiseks, vastavalt lepingu punktile 3.1.5. 6.4. Pooled on valitseva kinnistu 3 koormamises reaalkoormatisega kokku leppinud ning ühtlasi reaalkoormatise sisuks oleva reaalservituudi tasu suurendamise nõude

9

tagamiseks eelmärke sisse kandmises kokku leppinud. Eeltoodust tulenevalt teeniva kinnistu omanik taotleb ja valitseva kinnistu 3 omanik lubab teha valitseva kinnistu 3 registriosa nr 2083931 III jakku teha alljärgnevad kanded: 6.4.1. kanda III jakku esimesele järjekohale reaalkoormatis kinnistu nr 5370631 igakordse omaniku kasuks reaalservituudi tasu summas 3 eurot aastas tasumise tagamiseks, vastavalt lepingu punktidele 3.1.3. ja 3.1.4. vastavalt täitemenetluse seadustikule igakordse valitseva kinnistu 3 omaniku sundtäitmisele allumise kohustusega. 6.4.2. Eelmärge reaalkoormatisega samal järjekohal reaalservituudi tasu suurendamise nõude tagamiseks, vastavalt lepingu punktile 3.1.5. Pooled käsitlevad käesolevat asjaõiguslepinguna asjaõigusseaduse § 120 ja kinnistamisavaldusena kinnistusraamatuseaduse § 34 tähenduses. 7. Notari esindusõigus 7.1. Pooled volitavad notarit nende nimel allkirjastama, koostama ja esitama kinnistusosakonnale määruskaebusi, avaldusi lepingus sisalduva kinnistamisavalduse muutmiseks ja/või täiendamiseks või lepingu sisu mittemuutvate paranduste tegemiseks, kui see on vajalik lepingu eesmärgi ja vastavate kinnistusraamatu kannete saavutamiseks. 7.2. Tõestamisseaduse § 53 lg 1 alusel edastab notar lepingu notariaalselt kinnitatud ärakirja koos teiste kinnistamiseks vajalike dokumentidega Tartu Maakohtu Kinnistusosakonnale; 8. Notari selgitused lepingupooltele 8.1. Lepingusse tuleb kanda kõik asjasse puutuvad kokkulepped, vastasel juhul võib leping osutuda teatavail asjaoludel osaliselt või täielikult kehtetuks, tuua kaasa pooltevahelisi vaidlusi ning põhjustada ühele või teisele osapoolele põhjendamatut kahju; 8.2. Vastavalt võlaõigusseaduse § 11 lg 3 tuleb lepinguga samas notariaalselt tõestatud vormis sõlmida ka kokkulepped tagatiste ja teiste kõrvalkohustuste kohta. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 83 lg 1 kohaselt on seaduses sätestatud vormi järgimata jätmise korral tehing tühine, kui seadusest või vormi nõudmise eesmärgist ei tulene teisiti; 8.3. Reaalservituut kinnisasjale tekib reaalservituudi kinnistusraamatusse kandmisest. Jaatava kandemääruse korral saadetakse puudutatud ja teistele seaduses sätestatud isikutele ning asutustele kinnistusraamatuseaduse §-s 50 nimetatud kandemääruse ärakirja asemel registrikaardi väljatrükk. Kande tegemise eelduseks on riigilõivu tasumine; 8.4. Reaalservituut koormab teenivat kinnisasja valitseva kinnisasja kasuks selliselt, et valitseva kinnisasja igakordne omanik on õigustatud teenivat kinnisasja teatud viisil kasutama või et teeniva kinnisasja igakordne omanik on kohustatud oma omandiõiguse teostamisest valitseva kinnisasja kasuks teatavas osas hoiduma (asjaõigusseaduse § 172). 8.5. Teeniva kinnisasja omanik peab lubama teostada oma kinnisasjal seaduslikul alusel paikneva tehnorajatise teenindamiseks vajalikke töid. Avariitöid võib teha omanikuga eelnevalt kokku leppimata. Tehnorajatise ehitamise ja kasutamisega tekkiv kahju tuleb eelnevalt täielikult hüvitada (asjaõigusseaduse § 158). 8.6. Reaalservituudiga koormatud kinnisasja võib edaspidi teise reaalservituudiga koormata ainult nii, et see ei kahjusta varem seatud servituuti. 8.7. Kinnisasja koormavad kinnistusraamatusse kantud asjaõigused jäävad kinnisasja omandi üleandmise korral seda kinnisasja edasi koormama. Reaalservituut lõpeb kande kustutamisega kinnistusraamatust. 8.8. Asjaõigusseaduse § 155 kohaselt ei või omanik, kelle kinnisasja läbib avalikult kasutatav tee, takistada ega lõpetada selle tee kasutamist ka siis, kui tee ei ole kantud kinnistusraamatusse avalikult kasutatava teena. Vastavalt teeseadusele on avalikult kasutatavad teed riigimaantee, kohalik maantee ja tänav. Eratee on rajatis, mida võib kasutada üksnes tee omaniku loal. Teeseaduse § 33 lõikes 8 nimetatud juhtudel võib erateed kasutada omaniku

10

loata. Jalgtee ja talitee kasutamine ning pääsemine kinnisasjale, millel puudub juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt või kinnisasja eraldi seisvalt osalt, on ette nähtud asjaõigusseaduses. 8.9. Tee seisund peab võimaldama ohutult liigelda ning olema keskkonnakaitsenõuete ja tee klassi kohta kehtestatud tehniliste nõuete kohane (Teeseaduse § 10). 8.10. Vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse §-le 76 ei saa tehinguga välistada ega piirata isiku õigust temale kuuluvat eset käsutada. Kui isiku õigus temale kuuluvat eset käsutada on tehinguga välistatud või piiratud ja isik käsutab eset, rikkudes seeläbi tehingust tulenevat kohustust, ei too see kaasa käsutustehingu kehtetust ja isiku vastu saab esitada üksnes kohustuse rikkumisest tuleneva nõude. 8.11. Asjaõigusseaduse § 178 kohaselt annab reaalservituut õiguse teha üksnes neid tegusid, mis servituudi sisust tulenevalt on valitseva kinnisasja huvides vajalikud. Reaalservituudi sisu määratakse poolte kokkuleppega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Reaalservituuti tuleb teostada viisil, mis on teenivale kinnisasjale kõige vähem koormav. Valitseva kinnisasja vajaduste suurenemine ei suurenda iseenesest teenival kinnisasjal lasuvat koormatist. 8.12. Nii valitseva kui ka teeniva kinnisasja jagamisel jääb reaalservituut kehtima kõigi jagatavate osade suhtes. Kui servituudi teostamine piirdub peale kinnistu jagamist ainult ühe osa huviga, võib vastava kinnistu omanik nõuda reaalservituudi kustutamist teistelt osadelt. 8.13. asjaõigusseaduse § 156 alusel on omanikul, kelle kinnisasjale puudub vajalik juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt või kinnisasja eraldi seisvalt osalt, õigus nõuda juurdepääsu üle võõra kinnisasja. Juurdepääsu asukoht, kasutamise tähtaeg ja tasu määratakse kokkuleppel. Kui kokkulepet ei saavutata, määrab juurdepääsu ja selle kasutamise tasu kohus. Juurdepääsu määramisel tuleb arvestada koormatava kinnisasja omaniku huve. Kui kinnisasja osalise võõrandamise tagajärjel võõrandatud või allesjäänud osa kaotab ühenduse avalikult kasutatava teega, peab selle osa omanik, mille kaudu ühendus seni toimus, võimaldama teise osa omanikul ühendust pidada oma kinnisasja kaudu eelnimetatud tingimustel. Kinnisasja omanikul ei ole õigust juurdepääsu nõuda, kui senine ühendus avalikult kasutatava teega või kinnisasja osade vahel on katkenud tema tahtel. 8.14. Kui pärast hüpoteegi seadmist on samale kinnisasjale seatud servituut või reaalkoormatis hüpoteegipidaja nõusolekuta, eelistatakse hüpoteeki hiljem seatud servituudile või reaalkoormatisele. Nimetatud servituut või reaalkoormatis kustutakse ulatuses, milles see kahjustab hüpoteegi teostamist (asjaõigusseaduse § 337 lg 2) 8.15. Täitemenetluse seadustiku § 158, mille alusel kinnisasja müümisel enampakkumisel jäävad kinnisasjale seatud kinnistusraamatusse kantud õigustest, millest tuleneva nõude rahuldamiseks sissenõue pööratakse, eespool ja samal järjekohal asuvad õigused kehtima. Tagapool seisvad õigused loetakse lõppenuks. Õigused kustutatakse kohtutäituri avalduse alusel. Kustutamiseks ei ole vaja kinnistusraamatuseaduse §-s 341 sätestatud puudutatud isiku nõusolekut (täitemenetluse seadustiku § 160 lg 2). 8.16. Kinnistusraamatuseaduse § 494 alusel: Kande kustutamine õigustatud isiku surma järel (1) Õigust, mis on piiratud õigustatud isiku elueaga ja mille korral on võimalikud tema kasuks tehtavate soorituste võlgnevused, võib aasta jooksul õigustatud isiku surmast või surnukstunnistamisest arvates kustutada ainult tema pärija nõusolekul. (2) Pärijal, kes ei anna nõusolekut käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud õiguse kustutamiseks kinnistusregistrist, on õigus nõuda võlguolevate soorituste tagamiseks vastuväite kandmist kinnistusregistrisse. (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud nõusolek pole vajalik, kui kinnistusregistrisse on kantud märkus, et õiguse kustutamiseks piisab õigustatud isiku surma tõendamisest. 8.17. Kinnistusraamatuseaduse § 495 alusel: Kande kustutamine tähtpäeva saabumisel Käesoleva seaduse § 494 sätteid rakendatakse vastavalt ka õiguse suhtes, mis kustub õigustatud isiku jõudmisel teatud vanuseni või mõne muu kindlaksmääratud tingimuse täitumisel. Kande

11

kustutamiseks ei ole õigustatud isiku nõusolek vajalik. 9. Asjaolude tuvastamise alusdokumendid 9.1. Notar on lepingu tõestamisel lisaks lepingus eelnevalt nimetatule kontrollinud järgmisi asjaolusid alljärgnevate dokumentide alusel: 9.1.1. teeniva kinnistu omaniku esindaja volitusi - volikirja alusel, mis on tõestatud Tallinna notar Priidu Pärna poolt 26.04.2021.a. notari ametitoimingute raamatu registri nr 1685 all, alusel. 9.1.2. HUMUS INVEST OÜ õigusvõimet ja esindaja esindusõigust – maakohtute registriosakondade keskandmebaasi päringu alusel. 9.1.3. asjaolu, et Kliimaministeerium on riigivara valitseja, kinnistu on kantud riigivara registrisse koodi KV2192 all ja Riigimetsa Majandamise Keskus on riigivara volitatud asutus – riigi kinnisvara registri elektroonilise päringu alusel 07.12.2023.a. ja metsaseaduse ja riigivaraseaduse alusel. 9.2. Pooled ei soovi nimetatud asjaolude põhjalikumat kontrollimist ega muude lepingus märgitud asjaolude kontrollimist notari poolt. 10. Lepingu kulud 10.1. Lepingu sõlmimisega seotud notaritasu ja riigilõivu tasuvad valitsevate kinnistute omanik. 10.2. Servituudi seadmise leping, reaalkoormatise seadmise leping ja asjaõigusleping 50,00 eurot (tehinguväärtus 7 156,00 eurot: § 22, 23p. 2, 3(1,2), 10, 11). Kaugtõestus 20,00 eurot (NotTS § 2 lg 2'). Notari tasu 70,00 eurot. Käibemaks 14,00 eurot. Kokku 84,00 eurot. Lepingu tasule lisandub tasu lepinguga seotud tõestamistoimingute (kinnitatud ärakirjad) ja tehniliste teenuste eest, vastavalt notari tasu seadusele ja esitatud arvele. 10.3. Riigilõiv servituudi seadmise eest 10,00 eurot (tehinguväärtus 6 391,00 eurot). Riigilõiv reaalkoormatise seadmise eest 2,00 eurot (tehinguväärtus 255,00 eurot). Riigilõiv reaalkoormatise seadmise eest 2,00 eurot (tehinguväärtus 255,00 eurot). Riigilõiv reaalkoormatise seadmise eest 2,00 eurot (tehinguväärtus 255,00 eurot). Riigilõiv eelmärke seadmise eest 1,00 eurot (tehinguväärtus 255,00 eurot). Riigilõiv eelmärke seadmise eest 1,00 eurot (tehinguväärtus 255,00 eurot). Riigilõiv eelmärke seadmise eest 1,00 eurot (tehinguväärtus 255,00 eurot). Riigilõiv tuleb tasuda hiljemalt kolme (3) päeva jooksul arvates lepingu sõlmimise päevast Rahandusministeeriumi arveldusarvele: Swedbank EE062200221059223099, SEB Pank EE571010220229377229, Luminor Bank EE221700017003510302, LHV Pank EE567700771003819792. 11. Lõppsätted 11.1. Notariaalakti paberkandjal eksemplar ja digitaalse eksemplari paberkandjal kinnitatud ärakiri köidetakse kokku ning need säilitatakse notari paberarhiivis koos. Digitaalne ärakiri lepingust on osalejatele tasuta kättesaadav www.eesti.ee ja www.notar.ee. Kui osaleja soovib, on tal võimalik notaribüroost saada paberkandjal kinnitatud ärakiri või digitaalne kinnitatud ärakiri e-posti teel. Sellise lepingu ärakirja notaritasu tasub iga osaleja enda ärakirja eest. Notari juures viibinud osalejale on notariaalakt tõestaja juuresolekul ette loetud, koos lisatud plaaniga antud enne heakskiitmist osalejale läbivaatamiseks, seejärel osaleja poolt heaks kiidetud ning notariaalakti paberkandjal eksemplar on notari juures olnud isiku poolt omakäeliselt allkirjastatud. Videosilla vahendusel osalejale on notariaalakt tõestaja poolt videosilla vahendusel ette loetud, koos lisatud plaaniga ekraanil tutvumiseks, läbivaatamiseks ja heakskiitmiseks esitatud, seejärel

12

osaleja poolt heaks kiidetud ja videosilla vahendusel osalev isik on notariaalakti digitaalse eksemplari digitaalselt allkirjastanud. Lepingu tõestamise päeval on lepingust väljastatud kaks (2) digitaalset eksemplari Riigimetsa Majandamise Keskuse esindajale ja HUMUS INVEST OÜ esindajale. ______________________________________________ Taivo Toomsoo ees- ja perekonnanimi allkiri Notariaalakti tõestaja allkiri ja pitser paberdokumendil: Urve Jõgi /allkirjastatud digitaalselt/ Viljandi notar Virgi Ojap /allkirjastatud digitaalselt/