Tähelepanu juhtimine ja soovituste andmine raietele kvartalitel KP223 ja KP235

Roheline 64 / 80010 Pärnu / Tel 662 5999 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] /

www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658

Herkki Kauts

Riigimetsa Majandmise Keskus [email protected]

11.12.2023 nr 13-4/23/24822

Tähelepanu juhtimine ja soovituste andmine

raietele kvartalitel KP223 ja KP235

Austatud Herkki Kauts

Esitasite ajavahemikul 27.07.2023 RMK volitatud esindajana raadamise metsateatise, mille

tööalasse jäävad muuhulgas kvartali KP223 (katastritunnus 36001:005:9213) eraldised 3 ja 7 ning kvartali KP235 (katastritunnus 36001:005:9213) eraldised 9 ja 11. Tööde teostamise aluseks on OÜ Laanekraav poolt koostatud maaparandusehitiste rekonstrueerimise projekt

„Vennisaare- Kulli metsakuivendus“ (Töö nr 21-51)1. Metsateatis on registreeritud metsaressursi arvestuse riiklikus registris (edaspidi metsaregister) numbriga 50000638981.

Keskkonnaamet annab teada, et 25.10.2023 on Eesti Looduse Infosüsteemi (edaspidi EELIS- es) kantud uued II kategooria kaitsealuse liigi väike- punalamesklane elupaigad. Uue

registrikande järgselt jäävad kavandatud raied kvartali KP223 eraldistel 3 ja 7 ning KP235 eraldistel 9 ja 11 (elupaikade keskkonnaregistri koodid KLO9201661 ja KLO9201662) kogu

ulatuses väike- punalamesklase elupaika. Lisaks on KP223 eraldistel 3 ja 7 ning KP235 eraldistel 9 ja 11 EELIS- esse kantud vääriselupaigad VEP212992, VEP212993, VEP212994 ja VEP2129995. Väike- punalamesklase elupaikade ja vääriselupaikade piire on võimalik

vaadata EELIS- est.

Väike-punalamesklane on II kaitsekategooria putukaliik. Punases nimestikus (2019) on väike- punalamesklast hinnatud väljasuremisohus olevaks. Väike- punalamesklase elupaikadeks Eestis on vanad haavaosalusega segametsad, kus mardika vastsed arenevad hiljuti surnud või

juba nõrgalt pehastunud vanade haabade või tormimurtud haavatüügaste korba all niiskes niines. Haudepuudena on eelistatumad jämedad, aeglaselt jalal surevad (kuivavad) haavad, kuid vahel ka lamatüved. Peamisteks ohuteguriteks on metsade majandamine (sh haavade madal

raievanus) ja seeläbi elupaikade killustumine.

Looduskaitseseaduse(edaspidi LKS)§ 55 lõike 6 kohaselt on keelatud kaitsealuse loomaliigi isendi püüdmine ja tahtlik häirimine paljunemise, poegade kasvatamise, talvitumise ning rände ajal.

1 Keskkonnaameti poolt kooskõlastatud kirjadega nr 7-9/22/16452-2, 7-9/20/17481-2, 7-9/20/14635-2 ja 6-5/23/

12019

2 (2)

Vääriselupaigad on kirjeldatud VEP tüübina teised lehtmetsad ning haavikud. Vääriselupaigad

jäävad maaparandussüsteemi Kulli-Selge TP-595 alale. Nimetatud vääriselupaigad on kujunenud metsa, mis on juba varasemalt kuivendusest mõjutatud. Seega ei avalda

olemasolevate kraavide hooldustööd vääriselupaikadele täiendavat kuivendavat mõju. Metsaseaduse § 23 kohaselt on vääriselupaik ala, kus kitsalt kohastunud, ohustatud, ohualdiste

või haruldaste liikide esinemise tõenäosus on suur. Keskkonnaministri 04.01.2007 määruse nr 2 “Vääriselupaiga klassifikaator, valiku juhend, kaitse korraldamine ning vääriselupaiga

kaitseks lepingu sõlmimine ja kasutusõiguse tasu arvutamise täpsustatud alused” (edaspidi määrus) § 26 prim 1 alusel korraldab riigimetsas riigimetsa majandaja vääriselupaiga kaitset keskkonnaregistris esitatud suuniste kohaselt. Sama paragrahvi lõike 2 alusel on riigimetsas

asuvas keskkonnaregistrisse kantud vääriselupaigas keelatud raie, välja arvatud erandkorras tehtav raie ja kujundusraie Keskkonnaameti nõusolekul. Erandkorras tehtav raie on määruse

seletuskirja järgi mõeldud muu hulgas maaparandussüsteemide hooldustööde võimaldamiseks. Keskkonnaamet juhib tähelepanu, et raietöid vääriselupaikade VEP212992, VEP212993,

VEP212994 ja VEP2129995 aladel on lubatud teha võimalikult minimaalses mahus, et võimaldada masinate liikumist. Vältida tuleb inimmõju vääriselupaikades

maaparandussüsteemide hooldustööde alalt välja jääval osal. Raadamisel väike- punalamesklase elupaikades võimalusel säilitada vanu haabasid sh surnud puud, lamatüved ja tüükad.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt) Tiina Jüris

juhtivspetsialist metsaosakond

Liisi Rääbus 5349 5534 [email protected]