Suigu loodusala (Suigu looduskaitseala) kaitsekorralduskava

KOR R A L D U S

12. detsember 2023 nr 1-3/23/661

Suigu loodusala (Suigu looduskaitseala)

kaitsekorralduskava

Looduskaitseseaduse § 25 lõike 2, keskkonnaministri 02.11.2022 määruse nr 50 „Kaitsekorralduskava koostamise ja kinnitamise kord ning kaitsekorralduskava kinnitaja

määramine” § 2 lõike 1 ja § 5 lõike 1‒2 ning keskkonnaministri 30.09.2020 määruse nr 47 „Keskkonnaameti põhimäärus” § 9 lõike 2 punkti 4 alusel:

1. kinnitan Suigu loodusala (Suigu looduskaitseala) kaitsekorralduskava;

2. asjaomastel asutustel arvestada punktiga 1 kinnitatud kaitsekorralduskavas nimetatud ala kaitse korraldamisel, sealhulgas kaitsekorralduslike tegevuste planeerimisel ja teostamisel, kinnitatud kaitsekorralduskavaga;

3. looduskaitse planeerimise osakonna juhtivspetsialistil korraldada tegevuskava avaldamine

Keskkonnaameti koduleheküljel.

(allkirjastatud digitaalselt) Leelo Kukk

peadirektori asetäitja

Saata: Kliimaministeerium, Riigimetsa Majandamise Keskus

Liggi Namm

vanemspetsialist looduskaitse planeerimise osakond

Eesvooluks olev Tagajõgi Suigu loodusalal. Foto: Liggi Namm

Keskkonnaamet 2023

Suigu loodusala

(Suigu looduskaitseala)

kaitsekorralduskava

KINNITATUD Keskkonnaameti 12.12.2023 korraldusega nr 1-3/23/661

2

Sisukord

1. Ala iseloomustus ................................................................................................................ 4 1.1 Uuritus ja seire .................................................................................................................... 5

2. Kaitseväärtused ja kaitse eesmärgid ................................................................................... 7

3. Kavandatavad kaitsekorralduslikud tegevused................................................................. 11 3.1 Tähised ............................................................................................................................. 13 3.2 Külastuskorraldus .............................................................................................................. 13

Kasutatud allikad ...................................................................................................................... 14

3

Kasutatud lühendid, mõisted ja selgitused

KE – kaitse-eeskiri

KeA – Keskkonnaamet

KESE – Keskkonnaseire Infosüsteem

LKS ‒ looduskaitseseadus

LoD – loodusdirektiiv (käsitleb ohustatud elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku

kaitsepõhimõtteid)

LoA – loodusala (loodusdirektiivi I ja II lisas nimetatud elupaigatüüpide või liikide kaitseks

asutatud ala)

RMK – Riigimetsa Majandamise Keskus

EELIS – Eesti Looduse Infosüsteem

SDF – Natura standardandmebaas

Kaitseväärtus – kaitse-eeskirjas nimetatud kaitstav loodusväärtus (kaitse-eesmärk)

Kaitse eesmärk – kaitseväärtuse soovitud seisund

Säilitamine – olemasolevate väärtuste säilitamine, sh looduslik areng (seisund ei muutu halvemaks,

säilitamine ei tähenda seda, et seisund peab jääma samaks)

Seisundi parendamine – arvestatava esinduslikkusega (C) elupaikade seisundi parendamine

kraavide sulgemise, looduslikule arengule jätmise jms abil

Taastamine – tegevused, mis on seotud olemasolevate, kuid halvenenud struktuuriga elupaikade

taastamisega (nt pärandniidud ja sood)

4

1. ALA ISELOOMUSTUS

Loodusala nimi ja kood Suigu loodusala (EE0060216)

Loodusalale jäävad kaitstavad loodusobjektid Suigu looduskaitseala (KLO1000106)

Pindala 130,9 ha

Asukoht ja piirid Lääne-Viru maakond, Vinni vald

Leitav Keskkonnaportaalist

Kaitsekord Vabariigi Valitsuse 26. novembri 2021. a määrus nr 104 „Suigu looduskaitseala kaitse- eeskiriˮ

Looduskaitseseadus, § 14, 30

Koostaja nimi Liggi Namm

Koostamise aasta 2023

Kaitsekorralduskava koostamise kord Keskkonnaministri 2. novembri 2022. a määrus nr 50 „Kaitsekorralduskava koostamise ja kinnitamise kord ning kaitsekorralduskava kinnitaja määramine”

Suigu loodusala koosneb kolmest lahustükist (joonis 1), millest põhjapoolseim võeti 1976. aastal kaitse alla ürgmetsa kaitseks. Loodusalal on I kaitsekategooriasse kuuluva lendorava elupaik. Eesmärk on hoida loodusala metsad võimalikult suures ulatuses inimmõjust ,

sh kuivendusest puutumata.

Kaitsekorralduskava annab soovitused kaitstava ala valitsejale (Keskkonnaametile) kaitse- eesmärkide saavutamise parimatest viisidest, kuid ei loo õigusi ega kohustusi kolmandatele isikutele.

Suigu loodusala (Suigu looduskaitseala) kaitsekorralduskava on koostatud tähtajatult. Kava

vaadatakse üle ja uuendatakse põhjendatud juhtudel väärtuste kaitse tagamise eesmärgil lähtuvalt tulemuslikkuse hindamise või uue inventuuri andmetest.

5

1.1 Uuritus ja seire

Inventuurid

Suigu loodusalal inventeeris metsaelupaiku 2012. aastal Marje Talvis OÜst Metsaruum. Inventuuri järgi on alal loodusdirektiivi I lisas nimetatud elupaiku kokku umbes 99 ha, millest valdav osa (95 ha) on vanad loodusmetsad (9010*)1 (joonis 1). Lisaks on 5,5 ha potentsiaalseid

vanu loodusmetsi. Tabelis 1 toodud kaitseväärtuste seisundid on määratud 2012. aasta inventuuri andmete põhjal.

Joonis 1. Loodusdirektiivi I lisa elupaigatüüpide asukohad Suigu loodusalal (EELIS, oktoober 2023; aluskaart: Eesti Põhikaart, Maa-ameti WMS kaardirakendus, oktoober 2023).

Loodusalal on registreeritud 13 kaitsealust liiki, millest üks kuulub I (lendorav), neli II ja

kaheksa III kaitsekategooriasse (EELIS, 2023). Liikide leiukohad on EELISesse kantud erinevatel aastatel riikliku seire jm inventuuride või juhukohtumiste alusel. Ülepinnalist liigiinventuuri ei ole loodusalal tehtud.

Iti Jürjendal koostas 2021. aastal Keskkonnaameti tellimusel töö „Valikuliste kaitsealuste kõrreliste inventuur ja eksperthinnang koos kaitsekorralduslike soovituste andmisegaˮ. Töö

hõlmas ka Suigu loodusalal paikneva EELISesse kantud (tänaseks arhiveeritud) laialehise nestiku leiukoha kontrollimist. Liiki leiukohast ega selle lähiümbrusest ei leitud.

Riiklik seire

Suigu loodusalal viiakse läbi lendorava riiklikku seiret. Kuni 2014. aastani kontrolliti lendorava

elupaiku vähemalt üks kord viie aasta jooksul. Alates 2015. aastast kontrollitakse igal aastal kõikide EELISes registreeritud leiukohtade asustatust. Riikliku seire käigus kontrollitakse ka

1 Sulgudes on siin ja edaspidi kaitstava elupaigatüübi koodinumber vastavalt loodusdirektiivi I lisale. Tärniga (*)

on tähistatud esmatähtsad elupaigatüübid.

6

kohalikelt elanikelt ja loodusvaatlejatelt laekunud vihjeid lendorava võimalikust esinemisest

(Lendorava kaitse tegevuskava, 2023). Suigi loodusalalt pole alates 2014. aastast lendorava tegevusjälgi leitud (KESE, 2023).

Suigu loodusalal paiknesid Suigu seirejaamad (SJA1062000 ja SJA2955000), kus viidi läbi kaitstavate soontaimede seiret. 2022. aastal seirejaam EELISes arhiveeriti selgitusega „Kandealusega seotud seirejaamad arhiveeritakse, kuna nende seirekohtade seireandmed

sisestatakse viimastel aastatel ja ka edaspidi KESEsse hoopis liigileiukoha kirjetega.ˮ (EELIS, 2023)

Inventuuride ja uuringute vajadus

Vajalik on jätkata lendorava ja kaitstavate soontaimede riiklikku seiret.

Loodusalal tuleb läbi viia ülepinnaline laialehise nestiku inventuur ja koostada ekspertarvamus koos kaitsekorralduslike soovitustega.

Tuleb tellida ekspertarvamus, milles analüüsitakse kraavituse mõju loodusväärtustele ning antakse mõju vähendamiseks soovitusi ja vajadusel koostatakse tegevusplaan.

7

2. KAITSEVÄÄRTUSED JA KAITSE EESMÄRGID

Loodusala kaitse-eesmärkideks olevad väärtused (kaitseväärtused) on kinnitatud Vabariigi

Valitsuse 2004. aasta korraldusega2 ja looduskaitseala omad Vabariigi Valitsuse 2021. aasta

määrusega 3 . Suigu loodusala kaitse-eesmärgiks on loodusdirektiivi I lisas nimetatud

elupaigatüübid vanad loodusmetsad (9010*), vanad laialehised metsad (9020*), rohunditerikkad kuusikud (9050) ning soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*). Suigu looduskaitseala kaitse-eesmärgiks on vanad loodusmetsad ning soostuvad ja soo-lehtmetsad.

Elupaigatüübid vanad laialehised metsad ja rohunditerikkad kuusikud tuleb loodusala kaitse- eesmärkide hulgast kustutada, sest nendele tüüpidele vastavaid elupaiku loodusalal pole.

Vanade laialehiste metsade määrang on olnud teaduslik viga. 2000ndate aastate alguses rohunditerikkaks kuusikuks inventeeritud aladel murdis torm kuused maha. Tormimurdu ei koristatud. Praegu on need peamiselt lehtpuu-enamusega segametsad, mis vastavad

elupaigatüübile vanad loodusmetsad. Tegemist on loodusliku arenguga.

Suigu loodusala metsad said 2001. aasta tormis tugevasti kannatada. Enne tormi kasvasid seal

küpsed märkimisväärse dimensiooniga puistud, millest osal puudub inimtegevus alates 1976. aastast. Praegu on kaitseala metsades loodusliku häiringu ala, kus suur hulk loodusväärtusi ja elupaiku on säilinud koristamata lamapuidu, tüügaste ja vanade

üksikpuudena. Umbes 96% (95 ha) loodusala metsadest vastab elupaigatüübile vanad loodusmetsad.

Loodusala metsad on kuivendusest mõjutatud. Kraavid asuvad loodusala läbiva tee ääres ja keset metsamassiivi. Põhjapoolse lahustüki kirdenurgast läheb läbi Tagajõgi, mis on maaparandusehitise SUIGU/PÜ-20 TUDUKÜLA eesvool. Maa-ameti geoportaali ajaloolistelt

kaartidelt on näha, et Tagajõe looduslikku sängi on 1930ndatel muudetud, jõe looked on kaevatud sirgeks. Kaitsekorralduskava koostamise ajal 2023. aastal ei ole Tagajõge kui eesvoolu ammu hooldatud. Jõe kaldad on puid täis kasvanud ja palju on üle jõe kukkunud

lamapuitu (vt kaanefotot). Tagajõgi voolab läbi elupaigatüübi vanad loodusmetsad. Jõe eesvooluna hooldamine kahjustaks oluliselt elupaigatüübi seisundit ja loodusala metsa

terviklikkust. Lõunapoolse lahustüki lõunapiiril on maaparandusehitise MUSTOJA/PÜ-20 TUDUKÜLA eesvool.

Loodusala metsamassiivide keskel olevad kraavid on kinni kasvamas ja kohati on üle kraavide

väga palju lamapuid. Edaspidi metsamassiivide keskel olevaid kraave ei hooldata, neil lastakse kinni kasvada. Osad väljaspool loodusala asuvad kraavid, mille vesi voolas läbi loodusala

kulgevate kraavide, on suunatud loodusalast väljaspool olevatesse kraavidesse.

Vajalik on koostada ekspertarvamus, mis analüüsib kraavituse mõju loodusalale ja hindab, milliseid meetmeid tuleb rakendada, et tagada loodusväärtuste soodne seisund. Sealhulgas

hinnata, milliste kraavide mõju vähendamiseks piisab nende looduslikule arengule jätmisest. Lisaks peab ekspertarvamus selgitama välja, kas ja millise lahendusega on võimalik suunata

eesvool Suigu loodusalast välja ja säilitada edaspidi Tagajõgi looduslikus arengus. Ekspertarvamus peab sisaldama konkreetset tööde plaani.

Liikidest on nii Suigu loodusala kui ka looduskaitseala kaitse-eesmärgiks loodusdirektiivi II ja

IV lisa liigid harilik lendorav (Pteromys volans) ja laialehine nestik (Cinna latifolia).

2 Vabariigi Valitsuse 05.08.2002 korraldus nr 615 „Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade

nimekiriˮ 3 Vabariigi Valitsuse 26.11.2021. a määrus nr 104 „Suigu looduskaitseala kaitse-eeskiriˮ

8

Lendorav kuulub I kaitsekategooriasse ja on Eesti punase nimestiku 2018. aasta hindamise järgi

Eestis kriitiliselt ohustatud liik (EELIS, 2023). Suigu loodusalal on registreeritud üks ligikaudu 4 ha suurune lendorava elupaik. Liigi tegevusjäljed registreeris 1997. aastal Uudo Timm ning

sellest ajast kuni 2023. aastani on seal vaatlusi tehtud 14 korral. Alates 2014. aastast ei ole alal lendoravat ega tema tegevusjälgi leitud. Piirkonnas (sh naabruses oleval Tudusoo looduskaitsealal) on registreeritud mitu lendorava elupaika, ning Suigu loodusala vanade

haabadega segametsad on liigile tüüpiline elupaik ja oluline ühendav koridor erinevate elupaigametsade vahel. (EELIS, 2023)

Lendorava kaitse korraldamine toimub 2023. aastal kinnitatud liigi tegevuskava 4 alusel. Tegevuskava seab kogu Eesti kohta liigi säilimise üldised eesmärgid ja eesmärkide saavutamiseks vajalikud tegevused. Üheks eesmärgiks on, et liigi levila ulatus püsib vähemalt

2021. aasta tasemel (ohustatuse hindamise metoodika alusel 1832 km2). Tegevuskava ütleb, et elupaigaks sobivaid metsi jääb lendorava Eesti levila piirkonnas aina vähemaks, seega on

asustamata leiukohtade säilitamine arvukuse tõusuks ülioluline ja võimaldab noorloomadel sobiva elupaiga leida; sobiva elupaiga säilides on lendoravad selle taasasustanud kümne ja isegi 19 aasta möödudes. Sellest lähtuvalt seatakse Suigu loodusala kaitsekorralduskavas eesmärgiks

lendoravale sobiva elupaiga säilimine vähemalt olemasoleva (EELISes registreeritud) 3,8 ha elupaiga ulatuses.

Laialehine nestik kuulub II kaitsekategooriasse ja on Eesti punase nimestiku 2017. aasta hindamise järgi Eestis väljasuremisohus liik. Väljasuremisohus olevaks on liik määratud järgmisel põhjusel: elupaikade kvaliteedi langus (kuivendus, lageraie), mitmetes leiukohtades

arvukuse radikaalne vähenemine. 2015–2016 on küll registreeritud uusi leiukohti, kuid see pole tõend liigi leviku laienemisest või elupaikade kvaliteedi paranemisest. (EELIS, 2023)

Suigu loodusalal inventeeris laialehise nestiku 2005. aastal Toomas Kukk. Vaatluse juures on märge: mõned generatiivsed taimed, elujõuline (EELIS, 2023). Hiljem on leiukohta käidud kontrollimas 2010., 2015. ja 2021. aastal, kuid mitte ühelgi aastal laialehist nestikut ei leitud.

2021. aasta eksperthinnangus on öeldud: „Varasemalt on seires mitmel korral kahtlustatud eksitust koordinaatidega, mis võib selgitada ebasobiva kasvukoha EELIS-sse sattumist. 2010. a

seirearuandesse on lisatud, et 2005. a märgitud koordinaat näitab teest läände ja nii mäletab ka seiraja ise.ˮ (Jürjendal, I., 2021). Eksperdi soovituse alusel leiukoht 2021. aastal EELISes arhiveeriti (EELIS, 2023). Kaitsekorralduskava koostamise ajal 2023. aastal ei ole EELISes

registreeritud mitte ühtegi laialehise nestiku leiukohta. Kuna piirkonnas on liiki leitud, viiakse 2024. aastal kogu loodusalal (131 ha) läbi laialehise nestiku inventuur. Kui liiki ei leita, tuleb

teadusliku vea tõttu laialehine nestik Suigu loodusala ja looduskaitseala kaitse-eesmärkide hulgast kustutada.

Tabelites 1 ja 2 on Suigu loodusala ja looduskaitseala kaitseväärtuste hoidmisega seotud kaitse

eesmärgid ja soodsa looduskaitselise seisundi saavutamist või hoidmist mõjutavad tegurid.

Samuti on tabelites toodud kaitse eesmärkide täitmist mõjutavad tegurid, negatiivsete tegurite

ärahoidmise või leevendamise meetmed ning kaitsetegevuse oodatavad tulemused.

4 Keskkonnaameti 4.01.2023 korraldus nr 1-3/23/2 „Lendorava (Pteromys volans) kaitse tegevuskavaˮ

9

Tabel 1. Suigu loodusala kaitseväärtuste koondtabel (kooslused)

Kaitseväärtus5 Seisund (pindala

(ha)/

esinduslikkus)6

Kaitse eesmärk7 Mõjutegurid Meetmed Oodatav tulemus8 Märkused Panus

üldpindalasse

/SDFi (%)9

Vanad

loodusmetsad

(9010*) LoA – ja, KE – ja, LoD – I

• 25,5/A

• 64,6/B

• 4,9/C

• 5,5/p

• Elupaigatüübi säilitamine 90,1 ha-l

• Elupaigatüübi seisundi parendamine 4,9 ha-l

Kuivendus Ekspertarvamus ja selles toodud meetmete rakendamine

• Heas seisundis elupaiku on 95 ha

• Kujunemise potentsiaal 5,5 ha

0,14/0,16

Vanad laialehised

metsad (9020*)

LoA – ja, KE – ei LoD – I

0 ha Puudub Eemaldada kaitse- eesmärkide hulgast.

Teaduslik viga. Elupaigatüüpi ei ole loodusalal inventeeritud.

Rohunditerikkad kuusikud (9050) LoA – ja, KE – ei, LoD – I

0 ha Puudub Eemaldada kaitse- eesmärkide hulgast.

Looduslik areng. Tormimurru ala, vastab elupaigatüübile 9010*.

Soostuvad ja soo- lehtmetsad (9080*) LoA – ja, KE – ja, LoD – I

3,9/C Elupaigatüübi seisundi parendamine 3,9 ha-l

Kuivendus Ekspertarvamus ja selles toodud meetmete rakendamine

Heas seisundis elupaiku on 3,9 ha

0,01/0,01

5 LoA (ja/ei) – on või ei ole loodusala kaitse-eesmärk; KE (ja/ei) – on või ei ole looduskaitseala kaitse-eesmärk; LoD – loodusdirektiivi lisa number 6 Elupaigatüübi pindala hektarites ja esinduslikkus EELISesse kantud inventuuride alusel 2023. a seisuga. Esinduslikkus A – väga hea, B – hea, C – arvestatav, p –

potentsiaalne elupaik (looduslikule arengule jättes kujuneb elupaigaks ligikaudu 30 aasta pärast) 7 Kaitse eesmärk seatakse aastaks 2050. 8 Oodatav tulemus seatakse aastaks 2050 ja tulemuslikkust hinnatakse iga 10 aasta taggant. 9 2019. a loodusdirektiivi aruande andmete põhjal. Numbrid näitavad, milline on selle loodusala elupaigatüüpide osakaal kogu Eesti elupaigatüüpide/kõikide

standardandmebaasi kantud elupaigatüüpide pindalast.

10

Tabel 2. Suigu loodusala kaitseväärtuste koondtabel (liigid) Kaitseväärtus10 Seisund Kaitse eesmärk Mõjutegurid Meetmed Oodatav tulemus Märkused

Lendorav (Pteromys volans) LKS – I, KE – ja, LoA – ja, LoD – II, IV

3,8 ha suurune elupaik/leiukoht, viimati asustatud 2014. a.

Lendoravale sobiv elupaik on säilinud vähemalt 3,8 ha ulatuses.

Elupaiga isoleeritus Elupaikade vaheliste ühenduskoridoride tagamine/loomine lähtuvalt lendorava kaitse tegevuskavast

Loodusalal asuv lendoravale sobiv elupaik on vähemalt 3,8 ha ulatuses säilinud ning panustab liigi tegevuskavas toodud üle- eestilisse pikaajalisse eesmärki.

• Lendorava kaitsel lähtutakse liigi tegevuskavast.

• Suigu loodusala elupaik asub sihtkaitsevööndis, kus on head tingimused säilimiseks.

• Lähimate lendorava elupaikade vahel on ainult riigi omandis olev metsamaa.

Laialehine nestik (Cinna

latifolia) LKS – II, KE – ja, LoA – ja, LoD – II, IV

1 arhiveeritud leiukoht, viimati leitud 2005. aastal

Andmete korrastamine

Ebapiisavad, vastuolulised andmed

Liigi inventuur On olemas kindlad andmed, kas loodusalal laialehine nestik kasvab või mitte.

• Võimalik eksitus 2005. a märgitud koordinaatidega.

• Kui ülepinnalisest inventuurist selgub, et liiki loodusalal ei ole, kustutada liik teadusliku vea tõttu loodusala ja looduskaitseala kaitse- eesmärkide hulgast.

10 LKS – kaitsekategooria looduskaitseseaduse alusel, KE (ja/ei) – on või ei ole looduskaitseala kaitse-eesmärk; LoA (ja/ei) – on või ei ole loodusala kaitse-eesmärk; LoD –

loodusdirektiivi lisa number

11

3. KAVANDATAVAD KAITSEKORRALDUSLIKUD TEGEVUSED

Vajalike tegevuste tabelisse (tabel 3) on koondatud tööd, mis on vajalikud tabelites 1 ja 2 seatud kaitse eesmärkide saavutamiseks. Tabelit võidakse

tulevikus täiendada.

Tabelis on tegevused jaotatud vastavalt tegevuse olulisusele järgmistesse prioriteetsusklassidesse:

1) esimene prioriteet – hädavajalik tegevus, milleta kaitse-eesmärkide täitmine planeeritavas ajavahemikus on võimatu, see on kaitseväärtuste säilimisele ja toimiva ohuteguri kõrvaldamisele suunatud tegevus (taastamine); kaitsekorralduse tulemuslikkuse hindamiseks vajalik tegevus (inventeerimine);

2 teine prioriteet – vajalik tegevus, mis on suunatud väärtuste taastamisele ja potentsiaalsete ohutegurite kõrvaldamisele; 3) kolmas prioriteet – soovituslik tegevus ehk tegevus, mis aitab kaudselt kaasa väärtuste säilimisele ja taastamisele ning ohutegurite

kõrvaldamisele (infotahvlid, külastustaristu).

Tabel 3. Vajalikud tegevused aastaks 2033

Jrk Tegevuse nimetus Maht Tegevuse tüüp Korraldaja Prioriteet Ajagraafik

Inventuurid, seired, uuringud

1. Lendorava ja kaitsealuste soontaimede riiklik seire

Riiklik seire Keskkonna- agentuur

I Vastavalt riikliku seire plaanile

2. Laialehise nestiku inventuur 131 ha Inventuur KeA I 2024 3. Kraavituse mõju ekspertarvamus 131 ha Ekspertarvamus KeA I 2033

Hooldus, taastamine ja ohjamine

4. Vanade loodusmetsade (9010*) seisundi parendamine

4,9 ha

Koosluse seisundi parendamine läbi loodusliku arengu (või kraavide mõju ekspertarvamuses toodud tegevuste)

KeA I 205011

5. Soostuvate ja soo-lehtmetsade (9080*) seisundi parendamine

3,9 ha

Koosluse seisundi parendamine läbi loodusliku arengu (või kraavide mõju ekspertarvamuses toodud tegevuste)

KeA I 205012

11 Oodatav tulemus seatakse aastaks 2050 ja tulemuslikkust hinnatakse iga 10 aasta tagant

12

Jrk Tegevuse nimetus Maht Tegevuse tüüp Korraldaja Prioriteet Ajagraafik

Taristu, tehnika ja loomad

6. Kaitseala tähistamine ja vale infoga tähiste likvideerimine

4 vale infoga tähist likvideerida, 8 uut paigaldada

Kaitsealuste objektide tähistamine, tähiste paigaldamine

RMK II 2025

7. Kaitseala tähiste hooldamine 12 tähist (8 uut, 4 olemasolevat)

Kaitsealuste objektide tähistamine, tähiste hooldamine

RMK II

Pärast paigaldamist igal aastal vastavalt vajadusele

Kavad, eeskirjad

8. Kaitsekorralduskava andmete ülevaatamine ja vajadusel uuendamine

Tegevuskava KeA I 1 kord kümne aasta jooksul

9. Kaitsekorralduskava tulemuslikkuse hindamine

Tegevuskava KeA I 1 kord kümne aasta jooksul

10.

Loodusala (olenevalt laialehise nestiku inventuurist vajadusel ka looduskaitseala) kaitse- eesmärkide muutmine

Kaitsekorra muutmine Kliimaministeerium I 2033

3.1 Tähised

Olemasolevate ja planeeritavate tähiste asukohad on näha külastustaristu virtuaalkontoris, mis on haldusalasisene töökeskkond. Suigu loodusala piirid kattuvad

Suigu looduskaitseala omadega, mis on osaliselt tähistatud. Suigu sihtkaitsevööndit läbiva tee ääres kaitsekorralduskava koostamise ajal 2023. aasta novembris tähiseid ei olnud (kuigi virtuaalkontori RMK kaitsetähiste kiht nende olemasolu näitab). Tee äärde

kummalegi poole kaitseala otsa tuleb paigaldada Suigu sihtkaitsevööndi tähis (kokku 2 tk). Osa Peressaare sihtkaitsevööndist on tähistamata. Selle nurkadesse tuleb

paigaldada kokku 6 tähist.

Peressaare sihtkaitsevööndi nurkades on liikumispiirangu tähised kirjaga „Suigu looduskaitseala Peressaare sihtkaitsevöönd liikumiskeeld 15.03–1.09ˮ. 2021. aastal

kinnitatud Suigu looduskaitseala kaitse-eeskirja järgi alal liikumispiirangut ei ole. Seega tuleb liikumispiirangu tähised (4 tk) eemaldada ja paigaldada sihtkaitsevööndi

tähised.

Tähiste likvideerimine (4 tk), paigaldamine (2 Suigu ja 6 Peressaare sihtkaitsevööndi tähist) ja hooldamine on II prioriteedi töö, mida korraldab Riigimetsa Majandamise

Keskus.

3.2 Külastuskorraldus

Suigu loodusalal külastustaristu puudub ja seda ei ole plaanis rajada. Eesmärgiks on

hoida ala inimtegevusest võimalikult puutumatuna. Head matka- ja puhkekohad on arendatud naabruses oleval Tudusoo looduskaitsealal.

14

KASUTATUD ALLIKAD

Eesti Looduse Infosüsteem (EELIS). Keskkonnaagentuur.

Jürjendal, Iti (2021). „Valikuliste kaitsealuste kõrreliste inventuur ja eksperthinnang

koos kaitsekorralduslike soovituste andmisegaˮ.

Keskkonnaameti 4.01.2023 korraldus nr 1-3/23/2 „Lendorava (Pteromys volans) kaitse tegevuskavaˮ.

Keskkonnaseire Infosüsteem (KESE). Keskkonnaagentuur.

Looduskaitseseadus (2004).

Geoportaal. Maa-amet.

Natura aruandlus (2019).

Vabariigi Valitsuse 05.08.2002 korraldus nr 615 „Euroopa Komisjonile esitatav Natura

2000 võrgustiku alade nimekiriˮ.

Vabariigi Valitsuse 26.11.2021. a määrus nr 104 „Suigu looduskaitseala kaitse-eeskiriˮ.