| Dokumendiregister | Riigimetsa Majandamise Keskus |
| Viit | 1-7/7651 |
| Registreeritud | 29.11.2023 |
| Sünkroonitud | 31.12.2025 |
| Liik | Kiri |
| Funktsioon | 1-7 |
| Sari | Juhtimisega seotud kirjavahetus |
| Toimik | |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Päästame Eesti Metsad MTÜ |
| Saabumis/saatmisviis | Päästame Eesti Metsad MTÜ |
| Vastutaja | Mikk Marran |
| Originaal | Ava uues aknas |
From: Mikk Marran Sent: 11 December 2023 14:18:08 To: Farištamo Eller; RMK; Kristjan Tõnisson Cc: Subject: RE: Täpsustavad küsimused RMK uuele arengukavale_PEM
Tere! Tänan kirja ja küsimuste eest! Vastan küsimuste järjekorras. Kavatsus on alates 2024. aastast lõpetada uuendusraied kõigis kaitsealade piiranguvööndites. Piiranguvööndina käsitleme piiranguvööndit loodukaitseseaduse tähenduses – neil uuendusraieid järgmise aasta algusest ei tehta. KAH aladel oleme võtnud lähenemise, kus teeme töid ainult kokkuleppel. Pragmaaline põhjus seal uuendusraietega jätkamisel on ka tõsiasi, et lageraie annab majandamisel kõige vabamad käed kogukonnaga kokku lepitud tulemuse saavutamiseks. Me ei pea hetkel põhjendatuks seal uuendusraiete lõpetamist, kuna teatud juhtudel on see mõistlik ja oleme ka kogukondadega teatud töödes järgmisteks aastateks kokku leppinud. Oleme teadlikud, et kaasamiskoosolekutel esitavad vastavasisulisi eepanekuid nii mõned kohalikud elanikud kui ka kaasuvad MTÜd. Eesmärk kaasamisel on jõuda kokkuleppeni, mis võtaks arvesse osapoolte eepanekuid ja samas võimaldaks ka RMKl hoolitseda metsa eest. Mõtleme ka edaspidi sellele, kuidas muuta KAH arutelusid kaasavamaks ja paralleelselt tegeleme ka püsimetsanduse arendamisega. Oleme RMKs tuavad ELFi tööga ja oleme käesoleval aastal koos ELFiga külastanud näiteks ka Soomet sealsete kogemuste ammutamiseks. Me ei saa nõustuda, et pilt on nii üheselt selge, et täna ELFi poolt juba tehtud töö oleks piisav, et seda oleks võimalik erinevates kasvukohatüüpides koheselt rakendama asuda. Teeme juba ja kavatseme ka edaspidi jätkata tööd selleks, et püsimetsandus tuua ühe majandamisvõena ka RMKs kasutusele. Kavatseme metsataristu rekonstrueerimise otsuste tegemise võa osadeks lah ja vaadata, mis on puudu või mis vajaks näiteks senisega võrreldes teistsugust rõhuasetust. Kahjuks see protsess ei ole veel lõpuni jõudnud, seega on vara öelda, milline see uus süsteem olema saab. Kuivendussüsteemide majandamise strateegia koostamise huvigruppide kaasamise kava meil veel valmis ei ole. Oleme kogu RMK planeerimise (sh tegevust oluliselt mõjutavate dokumende/strateegiate koostamine) ülevaatamise raames tõsiselt mõtlemas kaasamise korraldusele. Oluline osa sellest on ka see, kuidas selgitada välja huvigrupid ja kuidas näiteks strateegialoomes kaasamist läbi viia. Saime koosloomest hea kogemuse arengukava koostamise käigus, kuid kaalume ka teisi variante huvigruppide kaasamiseks enne seda, kui üldse saame rääkida dokumendi teksst. Kevadsuviste metsatööde strateegia on tänaseks üpris aegunud dokument, mis käsitleb mh pesitsusrahu pidamist. RMK huvi ei ole pesitsusrahu pidamist lühendada või lõpetada. Peame oluliseks selle strateegia koos huvigruppidega üle vaadata, et see oleks ka sisult jätkuvalt asjakohane. Keskkonnarajased on kuivendussüsteemide põhised. Enamas on nende eesmärk tagada kas teatud liikidele sobiva elupaiga olemasolu ka kuival perioodil, setete vähendamine, voolukiiruse vähendamine, veetaseme säilitamine vms. Nimetatud mahu soovime täita arengukava perioodi jooksul. Kavatseme suurendada segapuistute osakaalu ja vähendada mh kuuse osakaalu uuendamisel. Samas sõltub RMK puude liik kasvukoha tüübist. RMKl on hoolitseda ka suur hulk kasvukoh, kus esineb kuuske või mändi looduslikult. Selle väite aluseks on teadmine okaspuu kasutusest ehitussektoris (IPCC metoodika järgne poollaguaeg ehituses kasutataval puidul). RMK raiemahu otsuse teeb kliimaminister. RMK kestvuslepingute avaldamise otsuse tegi RMK juhatus juba 2022. aastal. Otsus on tehtud RMK puiduturustusstrateegias. RMK ei ole seda otsust muutunud.
Esmase arutelu põhjal on RMKl mitmeid kliente: nii puidu ostjad, kui RMK pakutavate avalike teenuste (näiteks matkarajad) kasutajad. Kavatseme kliendipõhise lähenemisega töötada edasi 2024. aastal, seega ammendavat definitsiooni hetkel anda ei saa. Tervitustega
Mikk Marran From: Farištamo Eller <[email protected]> Sent: kolmapäev, 29. november 2023 09:35 To: RMK <[email protected]>; Mikk Marran <[email protected]>; Kristjan Tõnisson <[email protected]> Subject: Täpsustavad küsimused RMK uuele arengukavale_PEM Päästame Eesti Metsad MTÜ 29.11.2023
Avalikud täpsustavad küsimused RMK uuele arengukavale: Teeb rõõmu eesmärk lõpetada uuendusraied looduskaitsealade piiranguvööndites. 1. Kas see eesmärk hakkab kehtima kohe tänasest? 2. Kas see eesmärk tähendab seda, et üldse kuskil looduskaitsealadel, näiteks ka maastikukaitsealadel ei ole plaanis edaspidi teha uuendusraieid? Oleme varasemalt teinud ettepaneku loobuda uuendusraietest ka kodu- ja puhkemetsades (nn KAH-aladel). Kordame seda vajadust - arengukava avalikustamisel kõlas, et eesmärk on hoida kodumetsi kogu aeg püsti, mistõttu rõhutame, et selle eesmärgi täitmiseks on vaja koheselt loobuda uuendusraietest kodu- ja puhkemetsades ehk nn KAH-aladel. Mis takistab teid seda tegemast? Ütlete arengukavas, et “RMK jätkab lähtumist põhimõttest, et KAH-aladel tehakse vaid raieid, mis on kokku lepitud KAH-ala metsatööde kavas.” Ja ometi on kaasamiskoosolekute protokollides pidevalt ettepanekute “mitte teha uuendusraieid/ lageraieid ja/või eelistada püsimetsanduspõhimõtteid”, et ei saa arvestada. Millisest kokkuleppest te sellisel juhul räägite? Arengukavas kirjutate: “Püsimetsanduse (püsimetsakasvatuse/püsimetsamajanduse) definitsioon ja mudel on sisustatud ning rakendatav.” Aga püsimetsanduse definitsioon on ju juba olemas ja rakendatav. Eestimaa Looduse Fond on välja andnud ka teejuhi püsimetsandusse. Mis takistab RMK-l püsimetsandust rakendamast ja paneb hoopis planeerimistööde planeerimisega edasi lükkama? Arenguvakas kirjutate, et on rakendatud metsateede ehitamise ja kuivendussüsteemide rekonstrueerimise tasuvuse ja keskkonnamõjude analüüside uus süsteem. Milline on see uus süsteem? Arengukavas on, et kuivendussüsteemide majandamise strateegia on koos huvigruppidega üle vaadatud ja uuendatud. Millised on huvigrupid? Arengukavas on, et kevadsuviste metsatööde strateegia on koos huvigruppidega üle vaadatud ja vajadusel uuendatud. Kas peate silmas pesitsusrahu pidamist? Vähemalt riigimetsas tuleks pidada kevad-suvist raierahu kogu lindude pesitsusperioodi. Kas see on teie eesmärk? Arengukavas on, et “Täiendame kuivendusobjekte keskkonnarajatistega 60 000 hektaril.” Millised on need keskkonnarajatised ja mis on nende eesmärk ja mis aja jooksul plaanite need rajada?
Kliimamuutuste kontekstis on vaja vähendada kuuse enamusega puistute osakaalu, kuid seda ei loe arengukavast kuskilt välja. Kirjutate, et “Okaspuu enamusega puistute osakaal metsauuendamisel on üle 66%, mis võimaldab siduda võimalikult suure koguse süsinikku ja hoida seda pikka aega toodetes seotuna.” Selle väite kohta palume allikaid. Kliimamuutuste kontekstis on vaja liikuda just segametsade suunas, mitte okaspuu enamusega puistute suunas.
On vaja vähendada raiemahtu, seda ei loe arengukavast kuskilt välja. Miks? Arengukavas pole selgelt öeldud, et kestvuslepingud peavad olema avalikud. Kas need saavad avalikuks? Arengukavas on lause: “Selleks uuendab RMK oma sisemist töökorraldust, et kaasata planeerimisse kogu asutuse kompetents ning muutuda kaasavamaks ja kliendikesksemaks.” Kes on RMK klient? Lugupidamisega, Farištamo Eller juhatuse liige Päästame Eesti Metsad MTÜ
From: Farištamo Eller <[email protected]>
Sent: Wed, 29 Nov 2023 07:35:05 +0000
To: [email protected]; Mikk Marran <[email protected]>; Kristjan Tõnisson <[email protected]>
Subject: Täpsustavad küsimused RMK uuele arengukavale_PEM
Päästame Eesti Metsad MTÜ
29.11.2023
Avalikud täpsustavad küsimused RMK uuele arengukavale:
Teeb rõõmu eesmärk lõpetada uuendusraied looduskaitsealade piiranguvööndites.
1. Kas see eesmärk hakkab kehtima kohe tänasest?
2. Kas see eesmärk tähendab seda, et üldse kuskil looduskaitsealadel, näiteks ka maastikukaitsealadel ei ole plaanis edaspidi teha uuendusraieid?
Oleme varasemalt teinud ettepaneku loobuda uuendusraietest ka kodu- ja puhkemetsades (nn KAH-aladel). Kordame seda vajadust - arengukava avalikustamisel kõlas, et eesmärk on hoida kodumetsi kogu aeg püsti, mistõttu rõhutame, et selle eesmärgi täitmiseks on vaja koheselt loobuda uuendusraietest kodu- ja puhkemetsades ehk nn KAH-aladel. Mis takistab teid seda tegemast?
Ütlete arengukavas, et “RMK jätkab lähtumist põhimõttest, et KAH-aladel tehakse vaid raieid, mis on kokku lepitud KAH-ala metsatööde kavas.” Ja ometi on kaasamiskoosolekute protokollides pidevalt ettepanekute “mitte teha uuendusraieid/ lageraieid ja/või eelistada püsimetsanduspõhimõtteid”, et ei saa arvestada. Millisest kokkuleppest te sellisel juhul räägite?
Arengukavas kirjutate: “Püsimetsanduse (püsimetsakasvatuse/püsimetsamajanduse) definitsioon ja mudel on sisustatud ning rakendatav.” Aga püsimetsanduse definitsioon on ju juba olemas ja rakendatav. Eestimaa Looduse Fond on välja andnud ka teejuhi püsimetsandusse. Mis takistab RMK-l püsimetsandust rakendamast ja paneb hoopis planeerimistööde planeerimisega edasi lükkama?
Arenguvakas kirjutate, et on rakendatud metsateede ehitamise ja kuivendussüsteemide rekonstrueerimise tasuvuse ja keskkonnamõjude analüüside uus süsteem. Milline on see uus süsteem?
Arengukavas on, et kuivendussüsteemide majandamise strateegia on koos huvigruppidega üle vaadatud ja uuendatud. Millised on huvigrupid?
Arengukavas on, et kevadsuviste metsatööde strateegia on koos huvigruppidega üle vaadatud ja vajadusel uuendatud. Kas peate silmas pesitsusrahu pidamist? Vähemalt riigimetsas tuleks pidada kevad-suvist raierahu kogu lindude pesitsusperioodi. Kas see on teie eesmärk?
Arengukavas on, et “Täiendame kuivendusobjekte keskkonnarajatistega 60 000 hektaril.” Millised on need keskkonnarajatised ja mis on nende eesmärk ja mis aja jooksul plaanite need rajada?
Kliimamuutuste kontekstis on vaja vähendada kuuse enamusega puistute osakaalu, kuid seda ei loe arengukavast kuskilt välja. Kirjutate, et “Okaspuu enamusega puistute osakaal metsauuendamisel on üle 66%, mis võimaldab siduda võimalikult suure koguse süsinikku ja hoida seda pikka aega toodetes seotuna.” Selle väite kohta palume allikaid. Kliimamuutuste kontekstis on vaja liikuda just segametsade suunas, mitte okaspuu enamusega puistute suunas.
On vaja vähendada raiemahtu, seda ei loe arengukavast kuskilt välja. Miks?
Arengukavas pole selgelt öeldud, et kestvuslepingud peavad olema avalikud. Kas need saavad avalikuks?
Arengukavas on lause: “Selleks uuendab RMK oma sisemist töökorraldust, et kaasata planeerimisse kogu asutuse kompetents ning muutuda kaasavamaks ja kliendikesksemaks.” Kes on RMK klient?
Lugupidamisega,
Farištamo Eller
juhatuse liige
Päästame Eesti Metsad MTÜ