Kalbuse ja Valma merikotka püsielupaiga ja Pikasilla palu (Võrtsjärve loodus- ja linnuala) kaitsekorralduskava kinnitamine

KOR R A L D U S

07. detsember 2023 nr 1-3/23/655

Kalbuse ja Valma merikotka püsielupaiga ja

Pikasilla palu (Võrtsjärve loodus- ja linnuala)

kaitsekorralduskava kinnitamine

Looduskaitseseaduse § 25 lõike 2, keskkonnaministri 02.11.2022 määruse nr 50

„Kaitsekorralduskava koostamise ja kinnitamise kord ning kaitsekorralduskava kinnitaja määramine” § 2 lõike 1 ja § 5 lõike 1-2 ning keskkonnaministri 30.09.2020 määruse nr 47 „Keskkonnaameti põhimäärus” § 9 lõike 2 punkti 4 alusel:

1. kinnitan „Kalbuse ja Valma merikotka PEP ja Pikasilla palu kaitsekorralduskava (Võrtsjärve

loodusala)“; 2. asjaomastel asutustel arvestada punktiga 1 kinnitatud kaitsekorralduskavas nimetatud ala

kaitse korraldamisel, sealhulgas kaitsekorralduslike tegevuste planeerimisel ja teostamisel, kinnitatud kaitsekorralduskavaga;

3. looduskaitse planeerimise osakonna juhtivspetsialistil korraldada kaitsekorralduskava avaldamine Keskkonnaameti koduleheküljel.

(allkirjastatud digitaalselt) Leelo Kukk peadirektori asetäitja

Saata: Riigimetsa Majandamise Keskus, Kliimaministeerium

Jaotuskava: Maris Taul

Kaidi Erik

spetsialist looduskaitse planeerimise osakond

1

Keskkonnaamet 2023

Kalbuse ja Valma merikotka püsielupaikade

ja Pikasilla palu (Võrtsjärve loodus- ja

linnuala) kaitsekorralduskava

KINNITATUD Keskkonnaameti peadirektori asetäitja 7.12.2023 korraldusega nr 1-3/23/655

2

Sisukord

1. Ala iseloomustus ........................................................................................................................ 4 1.1. Uuritus ja seire ................................................................................................................... 5

2. Väärtused ja kaitse eesmärgid ................................................................................................. 6 3. Kavandatavad kaitsekorralduslikud tegevused ................................................................... 10

3.1. Külastuskorraldus ja tähistamine .................................................................................. 12

3

Kasutatud lühendid, mõisted ja selgitused

KE – kaitse-eeskiri Kaitseväärtus – kaitse-eeskirjas nimetatud kaitstav loodusväärtus (kaitse-eesmärk)

Kaitse eesmärk – kaitseväärtuse soovitud seisund KeA – Keskkonnaamet

KAUR – Keskkonnaagentuur KliM - Kliimaministeerium KKK – kaitsekorralduskava

LKS - looduskaitseseadus PEP – püsielupaik

Pesamets – häirimistundlik metsaala, mida kotkas kasutab pesitsusperioodil kõige enam LoD – loodusdirektiiv (käsitleb ohustatud elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitsepõhimõtteid)

LiD – linnudirektiiv (sätestab liikmesriikide õigused ja kohustused loodusliku linnustiku kaitseks ja kasutamiseks)

LoA – loodusala (loodusdirektiivi I ja II lisas nimetatud elupaigatüüpide või liikide kaitseks asutatud ala) LiA – linnuala (linnudirektiivi I lisas nimetatud linnuliikide ja I lisast puuduvate rändlinnuliikide

elupaikade kaitseks asutatud ala) RMK – Riigimetsa Majandamise Keskus

EELIS – Eesti Looduse Infosüsteem SKV – sihtkaitsevöönd PV – piiranguvöönd

SDF – Natura standardandmebaas Säilitamine – olemasolevate väärtuste säilitamine (seisund ei muutu halvemaks, säilitamine ei

tähenda seda, et seisund peab jääma samaks) (looduslik areng) Seisundi parendamine – arvestatava esinduslikkusega (C) elupaikade seisundi parendamine (kraavide sulgemine, looduslikule arengule jätmine jms)

4

1. ALA ISELOOMUSTUS

Valma ja Kalbuse püsielupaigad on moodustatud kahe merikotka paari pesametsade kaitseks. Metsi kaitstakse peamises osas rangelt, et tagada kotkastele sobivad tingimused pesitsemiseks. Pikasilla palu peamine väärtus on maastikku ilmestav oosil kasvav vana okaspuumets, mida kasutatakse ka puhkemetsana.

Kaitstava ala nimi Valma merikotka püsielupaik (KLO3001165), Kalbuse merikotka püsielupaik (KLO3000473), Pikassilla palu (KLO1000003)

Loodusala/linnuala nimi Võrtsjärve linnuala (EE0080571), Võrtsjärve loodusala (EE0080524)

Pindala

Valma merikotka püsielupaik (KLO3001165) – 10,4 ha Kalbuse merikotka püsielupaik (KLO3000473) – 46,5 ha Pikassilla palu (KLO1000003) – 24,1 ha

Asukoht ja piirid

Võrtsjärve loodusala

https://register.keskkonnaportaal.ee/register/internationally-important-area/8953623 Pikasilla palu

https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/1310/5201/6005/Pikasilla_palu.jpg#

Kaitsekord

“Merikotka püsielupaikade kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri https://www.riigiteataja.ee/akt/13345251?leiakehtiv Pikasilla palu

„Valga maakonna kaitsealuste parkide ja puistute piirid“ https://www.riigiteataja.ee/akt/131052016005

„Kaitsealuste parkide, arboreetumite ja puistute kaitse-eeskiri“ https://www.riigiteataja.ee/akt/130052015008?leiakehtiv

Koostaja nimi Kaidi Erik

Koostamise aasta 2023

Kaitsekorralduskava koostamise kord „Kaitsekorralduskava koostamise ja kinnitamise kord ning kaitsekorralduskava kinnitaja

määramine” https://www.riigiteataja.ee/akt/104112022001

Kaitsekorralduskava annab soovitused kaitstava ala valitsejale kaitse eesmärkide saavutamise parimatest viisidest, kuid ei loo õigusi ega

kohustusi kolmandatele isikutele. Kalbuse ja Valma merikotka PEP ja Pikasilla palu (Võrtsjärve loodusala) kaitsekorralduskava on koostatud tähtajatult. Kava vaadatakse üle ja uuendatakse põhjendatud juhtudel kaitseväärtuste kaitse tagamise eesmärgil lähtuvalt tulemuslikkuse hindamise või uue inventuuri andmetest.

5

1.1. Uuritus ja seire

Inventuurid

Kalbuse merikotka püsielupaigas toimus elupaigatüüpide inventuur 2012. aastal Renno Nellise poolt. Inventuuri andmetel leiduvad alal järgmised rahvusvahelise tähtsusega elupaigatüübid: vanad loodusmetsad (9010*) esinduslikkusega A, B, C, soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*)

esinduslikkusega B ja siirdesoo-ja rabametsad (91D0*) esinduslikkusega C.

Pikasilla palus toimus elupaigatüüpide inventuur 2014. aastal Maarja Mägi ja Tarmo Evestuse poolt. Inventuuri andmetel leidub alal järgmine rahvusvahelise tähtsusega elupaigatüüp: okasmetsad oosidel ja moreenkuhjatistel (9060) esinduslikkusega C.

Tiigilendlast (Myotis dasycneme) on Pikasilla palus ja Emajõe luhtadel kaardistatud 1988., 2003.

ja 2008. aastal Lauri Lutsari ja Matti Masingu poolt.

Riiklik seire

Valma merikotka püsielupaigas pärinevad esimesed pesaandmed 2004. aastast, mil pesa oli

asustamata. Pesa kontrolliti 2009., 2011., 2015. ja 2016. aastal. Alates 2015. aastast on Valma merikotka püsielupaigas üks pesa varisenud (EELIS, 2023). Teine pesa registreeriti 2005. aastal ja toimus pesitsemine. Pesa kontrolliti 2009., 2011., 2015. ja 2016. aastal. 2015. aastal toimus

edukas pesitsus 2 lennuvõimestunud pojaga, kuid 2016. aastal oli pesa asustamata. Mõlemad pesad on arhiveeritud (EELIS, 2023). Lähim asustatud pesa on Valma merikotka püsielupaigast u 600 m

kaugusel (EELIS, 2023). Kalbuse merikotka püsielupaigas pärinevad esimesed pesaandmed 2005. aastast, mil pesas oli 1

poeg. Pesa kontrolliti 2006., 2009., 2011., 2013., 2014., 2015., 2016., 2018. ja 2019. aastal. Alates 2018. aastast on Kalbuse merikotka pesa asustamata (EELIS, 2023).

Inventuuride ja uuringute vajadus

Vajalik on inventeerida Natura elupaigatüüpe Valma merikotka püsielupaigas. Vajalik on jätkata riikliku seirega pesitsusedukuse hindamiseks merikotkaste püsielupaikades Valmas ja Kalbusel.

6

2. VÄÄRTUSED JA KAITSE EESMÄRGID

Loodusalade looduskaitselised väärtused on Euroopa Liidu Loodusdirektiivi I lisasse kantud kooslused ja liigid. Tabelis 1 ja 2 võetakse kokku Valma merikotka püsielupaiga, Kalbuse

merikotka püsielupaiga, Pikassilla palu (Võrtsjärve loodus- ja linnuala) kaitseväärtuste hoidmisega seotud kaitse eesmärgid, soodsa looduskaitselise seisundi saavutamist või hoidmist mõjutavad tegurid ning nende ärahoidmiseks või leevendamiseks ettenähtavad meetmed ning kaitsetegevuse

oodatavad tulemused kaitsekorralduskava perspektiivis. Koosluste, liikide, kasvukohtade või elupaikade soodsa seisundi saavutamise või hoidmise tarvis seatavad (hooldamise ja taastamise)

meetmed on seatud vastavalt elupaigatüüpidele koostatud hoolduskavadele ja liikide kaitse tegevuskavadele, kui ei ole tabelis märgitud teisiti. Kavad on leitavad Keskkonnaameti kodulehel ja viited on lisatud.

Merikotkaste ja tiigilendlase eesmärgi määramisel on arvestatud riikliku seire, merikotka ja

nahkhiirlaste tegevuskava ja elupaigatüüpide inventuuri andmetega. Asustamata merikotka pesade korral ei määrata eesmärgiks pesitsevate paaride arvu. Eesmärgiks on kotkastele sobivate pesapaikade säilimine. Tiigilendlase puhul on oluline säilitada suviseid varjevõimalusi

puuõõnsustes.

7

Tabel 1. Kalbuse ja Valma merikotka PEP ja Pikasilla palu (Võrtsjärve loodus- ja linnuala) kaitseväärtuste koondtabel (kooslused)

Kaitseväärtus1

Seisund2

(pindala/

esinduslikkus)

Kaitse eesmärk3 Mõjutegurid Meetmed Oodatav tulemus4 Märkused

Panus

üldpinda-

lasse/SDF-i

(%)5

Loodusala eesmärgid

Vanad loodusmetsad

(9010*)

KE – ei, LoD – I, LoA – jah

• 2,4 ha / A

• 6,1 ha / B • 15 ha / C

• Elupaigatüübi säilitamine 8,5 ha

• Elupaigatüübi seisundi parendamine 15 ha

• Andmete täpsustamine 10,4 ha Valma merikotka PEP-s

Metsaraie, kuna osa paikneb piiranguvööndis

• Looduslikule arengule jätmine 23,5 ha

• Siseriikliku kaitstava ala tüübi muutmine ja kaitse-eesmärgina loetlemine

• Inventuur

Heas seisus elupaiku on säilinud 23,5 ha Andmed on täpsustunud 10,4 ha Valma merikotka PEP-s

Elupaiga- tüübid Kaardistatud Kalbuse merikotka püsielupaigas

0,036/0,043

Soostuvad ja

soo-lehtmetsad

(9080*) KE – ei, LoD – I, LoA – jah

5,9 ha / B Elupaigatüübi säilitamine 5,9 ha

• Kuivendamine

• Metsaraie, kuna osa paikneb piiranguvöön- dis

• Looduslikule arengule jätmine 5,9 ha

• Siseriikliku kaitstava ala tüübi muutmine ja kaitse-eesmärgina loetlemine

Heas seisus elupaiku on säilinud 5,9 ha

Kaardistatud Kalbuse merikotka püsielupaigas

0,01

1 LKS – kaitsekategooria looduskaitseseaduse alusel;

KE (jah/ei) – on või ei ole kaitstava ala kaitse-eesmärk;

LoD – loodusdirektiivi lisa number;

LoA (jah/ei) – on või ei ole loodusala kaitse-eesmärk;

LiA (jah/ei) – on või ei ole linnuala kaitse-eesmärk;

LiD – linnudirektiivi lisa number. 2 Elupaigatüübi esinduslikkus: A – väga hea, B – hea, C – arvestatav, p – potentsiaalne 3 Kaitse eesmärk seatakse aastaks 2050 4 Oodatav tulemus seatakse aastaks 2050 ja tulemuslikkust hinnatakse iga 10 aasta tagant 5 2019. a loodusdirektiivi aruande andmete põhjal Numbrid näitavad, milline on selle loodusala elupaigatüüpide osakaal kogu Eesti elupaigatüüpide / kõikide SDF-i

kantud elupaigatüüpide pindalast.

8

Kaitseväärtus1 Seisund2 (pindala/

esinduslikkus)

Kaitse eesmärk3 Mõjutegurid Meetmed Oodatav tulemus4 Märkused

Panus

üldpinda-

lasse/SDF-i

(%)5

Siirdesoo- ja

rabametsad

(91D0*)

KE – ei, LoD – I, LoA – jah

6,6 ha / C Elupaigatüübi seisundi parendamine 6,6 ha

• Kuivendamine

• Metsaraie, kuna osa paikneb piiranguvöön- dis

• Looduslikule arengule jätmine 6,6 ha

• Siseriikliku kaitstava ala tüübi muutmine ja kaitse-eesmärgina loetlemine

Heas seisus elupaiku on säilinud 6,6 ha

Kaardistatud Kalbuse merikotka püsielupaigas

0,01

Siseriiklikud eesmärgid (sh lisada loodusala kaitse-eesmärkide hulka) Okasmetsad

oosidel ja

moreen-

kuhjatistel

(9060)

KE – jah, LoD – I, LoA – ei

17,3 ha / C

Elupaigatüübi seisundi parendamine 17,3 ha

Metsaraie Looduslikule arengule jätmine 17,3 ha, arvestades erisustega ptk 3.1. Lisada loodusala kaitse-eesmärkide hulka

Heas seisus elupaiku on säilinud 17,3 ha

Kaardistatud Pikasilla palus

9

Tabel 2. Kalbuse ja Valma merikotka PEP ja Pikasilla palu (Võrtsjärve loodus- ja linnuala) kaitseväärtuste koondtabel (liigid)

Kaitseväärtus Seisund Kaitse eesmärk Mõjutegurid Meetmed Oodatav tulemus Märkused

Loodus- ja linnuala eesmärgid

Merikotkas

(Haliaeetus

albicilla)

LKS – I, KE – jah, LiD – I, LiA – jah

Valmas on pesa varisenud, pesamets on säilinud; Kalbusel on pesa asustamata, pesamets on säilinud.

Merikotkale sobiv pesitsusala on säilinud vähemalt 57 ha-l

Pesapaik asub sihtkaitsevööndis ja on rangelt kaitstud6

- Merikotkale sobiv pesitsusala on säilinud vähemalt 57 ha-l

Valma ja Kalbuse merikotka püsielupaik

Tiigilendlane

(Myotis dasycneme)

LKS – II, KE – jah, LoD – II, IV; LoA – jah

Tiigilendlane kasutab ala toitumisalana ja suvise varjepaigana.

Tiigilendlasele sobiv elupaik on säilinud vähemalt 24,1 ha-l

Metsaraie Raiele ajaline piirang 1.05-15.08. Säilitada õõnsustega, surnult seisvad puud ja tüükad.

Tiigilendlasele sobiv elupaik on säilinud vähemalt 24,1 ha-l

Pikasilla palu

6 Merikotka tegevuskava

https://keskkonnaamet.ee/elusloodus-looduskaitse/looduskaitse/liigikaitse#linnud

10

3. KAVANDATAVAD KAITSEKORRALDUSLIKUD TEGEVUSED

Vajalike tegevuste tabelisse (tabel 3) on koondatud tööd, mis on vajalikud kaitse eesmärkide saavutamiseks, tabelit võidakse tulevikus

täiendada.

Tabelis on tegevused jaotatud vastavalt tegevuse olulisusele järgmistesse prioriteetsusklassidesse:

1) esimene prioriteet – hädavajalik tegevus, milleta kaitse eesmärkide täitmine planeeritavas ajavahemikus on võimatu, see on kaitseväärtuste säilimisele ja toimiva ohuteguri kõrvaldamisele suunatud tegevus (taastamine, taasloomine); kaitsekorralduse tulemuslikkuse hindamiseks vajalik tegevus (inventeerimine);

2) teine prioriteet – vajalik tegevus, mis on suunatud väärtuste taastamisele ja potentsiaalsete ohutegurite kõrvaldamisele; 3) kolmas prioriteet – soovituslik tegevus ehk tegevus, mis aitab kaudselt kaasa väärtuste säilimisele ja taastamisele ning ohutegurite

kõrvaldamisele (infotahvlid, külastustaristu).

Tabel 3. Vajalikud tegevused aastaks 2033

Jrk Tegevuse nimetus Maht Tegevuse tüüp Korraldaja Prioriteet Ajagraafik

Inventuurid, seired, uuringud

1 Merikotka riiklik seire Seire KAUR I Vastavalt seirekavale

2 Elupaigatüüpide andmete täpsustamine Valma merikotka PEP-s

10,4 ha Inventuur KeA I 20307

Hooldus ja taastamine

3 Vanad loodusmetsad (9010*) seisundi parendamine läbi loodusliku arengu

15 ha Koosluse taastamine KeA I 20508

4 Siirdesoo- ja rabametsad (91D0*) seisundi parendamine läbi loodusliku arengu

6,6 ha Koosluse taastamine KeA I 2050

5

Okasmetsad moreenikõrgendikel (9060) seisundi parendamine läbi loodusliku arengu

17,3 ha Koosluse taastamine KeA I 2050

7 Elupaigatüüpide andmed peavad olema täpsustunud aastaks 2030 8 Oodatav tulemus seatakse aastaks 2050 ja tulemuslikkust hinnatakse iga 10 aasta tagant.

11

Jrk Tegevuse nimetus Maht Tegevuse tüüp Korraldaja Prioriteet Ajagraafik

Taristu

6 Tähiste hooldamine Pikasilla palus

2 tk Kaitsealuste objektide tähistamine

RMK III Vastavalt vajadusele

Kavad, eeskirjad

7 Kaitsekorralduskava andmete üle vaatamine ja vajadusel uuendamine

Tegevuskava KeA I 1 kord kümne aasta jooksul

8 Kaitsekorralduskava tulemuslikkuse hindamine

Tegevuskava KeA I 1 kord kümne aasta jooksul

9 Loodusala kaitse-eesmärkide muutmine

Kaitsekorra muutmine KliM I 2024

10 Püsielupaikade kaitse- eesmärkide muutmine

Kaitsekorra muutmine KeA I 2024

12

3.1. Külastuskorraldus ja tähistamine

Püsielupaikadesse külastust ei suunata ja ala piire looduses ei tähistata.

Pikasilla palu omab väärtust kohaliku puhkealana ja on tähistatud kahe tähisega. Tähiste hooldus toimub jooksvalt vastavalt vajadusele. Tähiste asukohad on nähtavad

külastustaristu virtuaalkontoris (haldusalasisene töökeskkond). Tegevus kuulub III prioriteeti ja seda korraldab RMK.

Pikasilla palu asub asula keskel ja kohalikud elanikud kasutavad ala aktiivselt. Kuna ala on siseriiklikult kaitse all puistuna ja sellel on ka puhkemajanduslik eesmärk, siis ei

ole keelatud ohtlike puude eemaldamine teede äärest, kuid teede äärtest kaugemal ei ole otstarbekas kuivanud, viltuseid jms puid eemaldada, kuna surnult seisvad tüükad ja õõnsustega puud pakuvad varjevõimalusi ja toitumiskohti piirkonnas esinevatele

liikidele. Alal tuleb säilitada erineva jämedusega lamapuitu, mis tagab metsaelupaigale oluliste struktuurielementide hulga vajalikul määral ja loob elupaiku ja kasvukohti

lamapuiduga seotud liikidele.