Angasilla loodusala (hoiuala) kaitsekorralduskava

KOR R A L D U S

07. detsember 2023 nr 1-3/23/656

Angasilla loodusala (hoiuala)

kaitsekorralduskava

Looduskaitseseaduse § 25 lõike 2, keskkonnaministri 02.11.2022 määruse nr 50 „Kaitsekorralduskava koostamise ja kinnitamise kord ning kaitsekorralduskava kinnitaja

määramine” § 2 lõike 1 ja § 5 lõike 1-2 ning keskkonnaministri 30.09.2020 määruse nr 47 „Keskkonnaameti põhimäärus” § 9 lõike 2 punkti 4 alusel:

1. kinnitan Angasilla loodusala (hoiuala) kaitsekorralduskava;

2. asjaomastel asutustel arvestada punktiga 1 kinnitatud kaitsekorralduskavas nimetatud ala kaitse korraldamisel, sealhulgas kaitsekorralduslike tegevuste planeerimisel ja teostamisel, kinnitatud kaitsekorralduskavaga;

3. looduskaitse planeerimise osakonna juhtivspetsialistil korraldada tegevuskava avaldamine

Keskkonnaameti koduleheküljel.

(allkirjastatud digitaalselt) Leelo Kukk

peadirektori asetäitja

Saata: Kliimaministeerium, Riigimetsa Majandamise Keskus

Hanna Kaarin Hermlin

spetsialist looduskaitse planeerimise osakond

Soostuv mets. Foto: Hanna Kaarin Hermlin.

Keskkonnaamet 2023

Angasilla (hoiuala) loodusala

kaitsekorralduskava

KINNITATUD Keskkonnaameti 7.12.2023 korraldusega nr 1-3/23/656

2

Sisukord

1. Ala iseloomustus ........................................................................................................................ 4

1. Uuritus ja seire ...................................................................................................................... 6

2. Väärtused ja kaitse-eesmärgid................................................................................................. 7

3. Kavandatavad kaitsekorralduslikud tegevused ................................................................... 12

3.1. Külastuskorraldus........................................................................................................ 14

3.2. Koosluste hooldus- ja taastamistööd .......................................................................... 14

3.3. Hoiuala piiritähiste uuendamine ja tähistamata piirilõikude tähistamine............. 16

Kasutatud allikad ........................................................................................................................ 17

3

Kasutatud lühendid, mõisted ja selgitused

MO – maaomanik

KE – kaitse-eeskiri

Kaitseväärtus – kaitse-eeskirjas nimetatud kaitstav loodusväärtus (kaitse-eesmärk)

Kaitse eesmärk – kaitseväärtuse soovitud seisund

KeA – Keskkonnaamet

KKK – kaitsekorralduskava

LKS – looduskaitseseadus

LoD – loodusdirektiiv (käsitleb ohustatud elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku

kaitsepõhimõtteid)

LoA – loodusala (loodusdirektiivi I ja II lisas nimetatud elupaigatüüpide või liikide kaitseks asutatud

ala)

PLK – poollooduslik kooslus

RMK – Riigimetsa Majandamise Keskus

EELIS – Eesti Looduse Infosüsteem

SDF – Natura standardandmebaas

Säilitamine – olemasolevate väärtuste säilitamine (seisund ei muutu halvemaks, säilitamine ei tähenda

seda, et seisund peab jääma samaks) (looduslik areng)

Seisundi parendamine – arvestatava esinduslikkusega (C) elupaikade seisundi parendamine (kraavide

sulgemine, looduslikule arengule jätmine jms)

Taastamine – tegevused, mis on seotud olemasolevate, kuid halvenenud struktuuriga elupaikade

taastamisega (näiteks PLKd, sood)

1. Ala iseloomustus

Kaitstava(te) ala(de) nimi/nimed Angasilla hoiuala (KLO2000206)

Loodusala nimi Angasilla loodusala (EE0020303)

Pindala 273,2 ha

Asukoht ja piirid Rapla maakond, Märjamaa vald, Loodna, Sipa ja Vilta küla Asukoht Keskkonnaportaalis

Kaitsekord Vabariigi Valitsuse 27. juuli 2006. a määrus nr 175 „Hoiualade kaitse alla võtmine Rapla

maakonnas” ja Looduskaitseseadus, § 32 ja 33

Koostaja nimi Hanna Kaarin Hermlin

Koostamise aasta 2023

Kaitsekorralduskava koostamise kord Keskkonnaministri 2. novembri 2022. a määrus nr 50 „Kaitsekorralduskava koostamise

ja kinnitamise kord ning kaitsekorralduskava kinnitaja määramine”

Angasilla loodusala väärtusteks on erinevad poollooduslikud kooslused, sood ja metsad. Lisaks asub Angasilla loodusalal kaitsealune üksikobjekt Angasilla mägi (KLO4000007).

Kaitsekorralduskava annab soovitused kaitstava ala valitsejale kaitse-eesmärkide saavutamise parimatest viisidest, kuid ei loo õigusi ega kohustusi kolmandatele isikutele.

Kaitsekorralduskava koostamisel juhindutakse Eesti Vabariigi kehtivast seadusandlusest ja kaitsekorralduskava koostamise juhendist. Angasilla loodusala (hoiuala) KKK on koostatud tähtajatult. Kava vaadatakse üle ja uuendatakse põhjendatud juhtudel väärtuste kaitse

tagamise eesmärgil lähtuvalt tulemuslikkuse hindamise või uue inventuuri andmetest.

Joonis 1. Angasilla loodusala Rapla maakonnas Märjamaa vallas (aluskaart: Eesti Põhikaart,

Maa-ameti WMS kaardirakendus seisuga juuli 2023).

1. Uuritus ja seire

Inventuurid ja uuringud

Angasilla loodusala territooriumit on alates aastast 2000 üksikute lahustükkidena inventeeritud,

kogu ala hõlmavat inventuuri toimunud ei ole. Aastal 2000‒2002 inventeerisid Angasillal elupaiku

Aivi Raak, Eerik Leibak, Meeli Mesipuu, Silvia Sepp, Katrin Jürgens, Bert Holm, Toomas Kukk,

Kaili Kattai ja Vivika Meltsov. Aastatel 2015‒2021 on ala poollooduslikke kooslusi inventeerinud

Meeli Mesipuu, Sirje Azarov, Thea Kull, Jako Niit, Peedu Saar, Marje Talvis ja Evelin Loel.

Viimane elupaikade ja kaitsealuste taimeliikide inventuur toimus 2018. aastal, mille viis läbi

Kändinvent OÜ ekspert Indrek Hiiesalu. Inventuuri käigus täpsustati kaitseala põhjapoolseimal

lahustükil elupaikade piire ning varasemat määrangut. Tabelis 1 toodud eesmärkide seisundid on

määratud siin loetletud inventuuride andmete põhjal.

Inventuuride ja uuringute vajadus

Angasilla loodusalale on tellitud 26,3 hektarile niiduelupaikade inventuur vananenud inventuuriga

või seni inventeerimata alal. Inventuuri eeldatav valmimistähtaeg on sügis 2024.

Esimese prioriteedi tööna tuleb inventeerida alal seni inventeerimata Natura elupaika jõed ja ojad

(3260) (SDF-is 0,7 ha). Lisaks elupaigainventuuridele on esimese prioriteedi tööna vajalik ka

ekspertiis ala põhjapoolseimal lahustükil madalsoos ja soometsas, kus kasvukohatingimusi

arvestades peaks asuma ka eesti soojumika kasvukoht (EELISe andmetel puudub Angasilla

loodusalal kaitse-eesmärgiks oleva eesti soojumika kasvukoht). Ekspertiis peab hindama, kas

soometsa arvelt on võimalik ja mõistlik taastada kahaneva pindalaga madalsood ning taasluua eesti

soojumikale sobiv kasvukoht.

2. Väärtused ja kaitse-eesmärgid

Loodusala looduskaitselised väärtused on loodusdirektiivi I lisasse kantud kooslused ja II lisas nimetatud liigid. Valdav osa loodusalast on kaetud erinevate poollooduslike kooslustega, mille

säilimiseks on vajalik kooslusi hooldada. Angasilla loodusala kaitse-eesmärkideks olevad väärtused (kaitseväärtused) on kinnitatud Vabariigi Valitsuse 2004. aasta korraldusega1 ja hoiuala

omad Vabariigi Valitsuse 2006. aasta määrusega2.

Angasilla loodusala kaitse-eesmärgiks on loodusdirektiivi I lisas nimetatud elupaigatüübid jõed ja ojad (3260), kuivad niidud lubjarikkal mullal (6210*), liigirikkad niidud lubjavaesel mullal

(6270*), lamminiidud (6450), aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud (6510), puisniidud (6530*), liigirikkad madalsood (7230), vanad laialehised metsad (9020*), rohunditerikkad

kuusikud (9050), puiskarjamaad (9070) ning soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*); II lisas nimetatud liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on kaunis kuldking (Cypripedium calceolus) ja eesti soojumikas (Saussurea alpina ssp. esthonica).

Eelnimetatust ei ole Angasilla hoiuala kaitse-eesmärgiks kuivad niidud lubjarikkal mullal (6210*) ega liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (6270*), mistõttu tuleb hoiuala kaitse-eesmärke

täiendada.

Angasilla loodusalal on SDF-i esitatud elupaikade pindalade ja inventeeritud elupaikade vahel mitmeid lahknevusi. Lisaks on kaitsealal piirkondi, kus on tehtud mitu vastukäiva

informatsiooniga inventuuri. Sellisel juhul on käesoleva kava koostamise käigus üldjuhul lähtutud hilisemast inventuurist ning osaliselt ka paikvaatlusest. Kaitsealal esineb SDF-i esitatust rohkem

elupaika kuivad niidud lubjarikkal mullal (6210), lamminiidud (6450), aas-rebasesaba ja ürt- punanupuga niidud (6510), rohunditerikkad kuusikud (9050) ja soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*). Kaitsealal esineb SDF-i esitatust vähem elupaiku puisniidud (6530*), puiskarjamaad

(9070), liigirikkad madalsood (7230) ja vanad laialehised metsad (9020*). Pindalade erinevused ja vähenemise põhjused on välja toodud tabeli 1 märkuste lahtris. Vastavalt erinevustele tuleb

korrigeerida SDF-i andmeid, kuid niiduelupaikade SDF-i andmeid on otstarbekas korrigeerida 2024. a. niiduinventuuri järgselt.

Tabelis 1 võetakse kokku Angasilla loodusala kaitseväärtuste hoidmisega seotud kaitse-eesmärgid,

soodsa looduskaitselise seisundi saavutamist või hoidmist mõjutavad tegurid ning nende ärahoidmiseks või leevendamiseks ettenähtavad meetmed ning kaitsetegevuse oodatavad

tulemused kaitsekorralduskava perspektiivis. Koosluste ja liikide soodsa seisundi saavutamise või hoidmise tarvis seatavad (hooldamise ja taastamise) meetmed on seatud vastavalt elupaigatüüpidele koostatud hoolduskavadele ja liikide kaitse tegevuskavadele, kui ei ole tabelis

märgitud teisiti. Kavad on leitavad Keskkonnaameti kodulehel ja viited on lisatud kasutatud andmeallikate nimekirja.

1 Vabariigi Valitsuse 05.08.2002 korraldus nr 615 „Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade

nimekiriˮ 2 Vabariigi Valitsuse 27.07.2006 määrus nr 175 „Hoiualade kaitse alla võtmine Rapla maakonnas”

Tabel 1. Angasilla loodusala kaitseväärtuste koondtabel (kooslused)

Kaitseväärtus3

Seisund4

(pindala/esind

uslikkus)

Kaitse eesmärk5 Mõjutegurid Meetmed Oodatav tulemus6 Märkused

Panus

üldpindalass

e / SDF-i

(%)7

Vee-elupaigad

Jõed ja ojad

(3260)

KE – jah, LoD – I,

LoA – jah

0,7 ha /

teadmata

seisundiga

Elupaigatüübi säilimine

0,7 ha

Andmete täpsustamine 0,7

ha

Heas seisus elupaiku

on säilinud vähemalt

0,7 ha

Andmeid on

täpsustatud 0,7 ha

Elupaigaandmed

puuduvad

andmebaasides

(asukoht, pindala,

seisund)

0,007 / 0,02

Poollooduslikud kooslused

Kuivad niidud

lubjarikkal mullal

(6210)

KE – ei, LoD – I,

LoA – jah

0,9 ha / A

3,7 ha / B

0,8 ha / C

Elupaigatüübi säilitamine

5,4 ha

Elupaigatüübi seisundi

parendamine 0,8 ha

Võsastumine Hooldamine 4,6 ha

Taastamine ja

seejärel

hooldamine 0,8 ha

Heas seisus elupaiku

on säilinud 5,4 ha, sh

0,8 ha taastatud

2017 SDF seisuga

elupaika 1 ha,

suurendada eesmärke

0,18-0,11 /

0,17

Liigirikkad

niidud lubjavaesel

mullal (6270*)

KE – ei, LoD – I,

LoA – jah

7,7 ha / A

2,2 ha / C

1,5 ha /

hinnanguta

Elupaigatüübi säilitamine

11,4 ha

Elupaigatüübi seisundi

parendamine 2,2 ha

Andmete täpsustamine 1,5

ha

Võsastumine Hooldamine 0,3 ha

Taastamine ja

seejärel

hooldamine 9,6 ha

Seisundi hinnangu

väljaselgitamine

1,5 ha

Heas seisus elupaiku

on säilinud 11,4 ha,

sh 9,6 ha taastatud ja

seisundi hinnang

välja selgitatud 1,5

ha

0,38-0,23 /

0,42

3 LKS – kaitsekategooria looduskaitseseaduse alusel; KE (jah/ei) – on või ei ole kaitstava ala kaitse-eesmärk; LoD – loodusdirektiivi lisa number; LoA (jah/ei) – on või ei ole loodusala kaitse-eesmärk 4 Elupaigatüübi esinduslikkus: A – väga hea, B – hea, C – arvestatav 5 Kaitse eesmärk seatakse aastaks 2050 6 Oodatav tulemus seatakse aastaks 2050 ja tulemuslikkust hinnatakse iga 10 aasta taggant. 7 2019. a loodusdirektiivi aruande andmete põhjal (https://nature-art17.eionet.europa.eu/article17/habitat/report/)7. Numbrid näitavad, milline on selle loodusala elupaigatüüpide osakaal kogu Eesti

elupaigatüüpide / kõikide SDF-i kantud elupaigatüüpide pindalast.

9

Kaitseväärtus3

Seisund4

(pindala/esind

uslikkus)

Kaitse eesmärk5 Mõjutegurid Meetmed Oodatav tulemus6 Märkused

Panus

üldpindalass

e / SDF-i

(%)7

Lamminiidud

(6450)

KE – jah, LoD – I,

LoA – jah

0,2 ha / A

5,3 ha / C

Elupaigatüübi säilitamine

5,5 ha

Elupaigatüübi seisundi

parendamine 5,3 ha

Võsastumine Hooldamine 0,2 ha

Taastamine ja

seejärel

hooldamine 5,3 ha

Heas seisus elupaiku

on säilinud 5,5 ha, sh

5,3 ha taastatud

2017. a. SDF seisuga

elupaika 4,2 ha

0,04‒0,03 /

0,04

Aas-rebasesaba ja

ürt-punanupuga

niidud (6510)

KE – jah, LoD – I,

LoA – jah

2,8 ha / B

5,9 ha / C

Elupaigatüübi säilitamine

8,7 ha

Elupaigatüübi seisundi

parendamine 5,9 ha

Võsastumine Hooldamine 7 ha

Taastamine ja

seejärel

hooldamine 1,7 ha

Heas seisus elupaiku

on säilinud 8,7 ha, sh

1,7 ha taastatud

2017. a. SDF seisuga

elupaika 4,1 ha.

Poollooduslike

koosluste SDF

eesmärkide muutmine

vajaduse korral pärast

2024 inventuuri.

0,22 / 0,4

Puisniidud

(6530*)

KE – jah, LoD – I,

LoA – jah

14,2 ha / A

25,2 ha / B

20,5 ha / C

Elupaigatüübi säilitamine

59,9 ha

Elupaigatüübi seisundi

parendamine 20,5 ha

Võsastumine Hooldamine 19 ha

Taastamine ja

seejärel

hooldamine 40,9 ha

Heas seisus elupaiku

on säilinud 59,9 ha,

sh 40,9 ha taastatud

2017. a. SDF-s 61,9

ha, tegu on teadusliku

veaga

3‒1,5 / 3

Puiskarjamaad

(9070)

KE – jah, LoD – I,

LoA – jah

1,7 / B

2,2 / C

Elupaigatüübi säilitamine

3,9 ha

Elupaigatüübi seisundi

parendamine 2,2 ha

Võsastumine Taastamine ja

seejärel

hooldamine 3,9 ha

Heas seisus elupaika

on säilinud 3,9 ha, sh

3,9 ha taastunud

2017. a. SDF seisuga

14,5 ha, tegu on

teadusliku veaga

(osaliselt määratud

teiseks

elupaigatüübiks,

osaliselt pole elupaika

olnudki)

0,13 / 0,18

Sooelupaigad

Liigirikkad

madalsood (7230)

KE – jah, LoD – I,

LoA – jah

0,35 ha / C Elupaigatüübi säilitamine

ja seisundi parendamine

0,35 ha

Üldine

veerežiimi

muutmine

Looduslikule

arengule jätmine

0,35 ha

Ekspertiis pindala

taastamisvõimalust

e hindamiseks

Heas seisus elupaika

on säilinud 0,35 ha,

sh 0,35 ha taastunud

Eksperthinnang

taastamisvõimaluste

kohta

2017. a SDF seisuga

17,1 ha. Elupaiga 7230

asemele on kujunenud

elupaik 9080*.

Taastamise võimaluste

kohta vajalik tellida

eksperthinnang.

0,001 / 0,002

10

Kaitseväärtus3

Seisund4

(pindala/esind

uslikkus)

Kaitse eesmärk5 Mõjutegurid Meetmed Oodatav tulemus6 Märkused

Panus

üldpindalass

e / SDF-i

(%)7

Metsaelupaigad

Vanad laialehised

metsad (9020*)

KE – jah, LoD – I,

LoA – jah

14 ha / A Elupaigatüübi säilitamine

14 ha

Telkimine

Prügi

Illegaalsete

laagrikohtade

likvideerimine

Prügi koristamine

Heas seisus elupaiku

on säilinud 14 ha

2017. a SDF seisuga

17,2 ha, tegemist on

kaardistusveaga. 2018.

a täpsustati 2000. a

kaardistatud

elupaigapolügooni

piire.

0,2 / 0,2

Rohunditerikkad

kuusikud (9050)

KE – jah, LoD – I,

LoA – jah

1,7 / B Elupaigatüübi säilitamine

1,7 ha

Looduslikule

arengule jätmine

1,7 ha

Heas seisus elupaiku

on säilinud 1,7 ha

Kerge kuivenduse

mõju, raiest puutumata.

2017 a. SDF-is 0 ha,

suurendada eesmärke.

0,02 / 0,02

Soostuvad ja soo-

lehtmetsad

(9080*)

KE – jah, LoD – I,

LoA – jah

7,9 / C

9,2 / p

Elupaigatüübi säilitamine

7,9 ha

Elupaigatüübi seisundi

parendamine 7,9 ha

Looduslikule

arengule jätmine

7,9 ha

Heas seisus elupaika

on säilinud 7,9 ha, sh

7,9 ha taastunud

Kujunemise

potentsiaal 9,2 ha

Alal asuv kopratamm

soodustab soostumist

ning heas seisus

elupaik kujuneb

loodusliku arengu

tagajärjel

2017 a. SDF-is 0 ha,

suurendada eesmärke

0,02 / 0,02

11

Tabel 2. Angasilla loodusala kaitseväärtuste koondtabel (liigid)

Kaitseväärtus Seisund Kaitse eesmärk Mõjutegurid Meetmed Oodatav tulemus Märkused

Natura eesmärgid

Kaunis kuldking

(Cypripedium

calceolus) LKS –

II, KE – jah, LoD –

II, LoA ‒ jah

0,3 ha, 7 taime Liigile sobilike

kasvukohtade

pindala on

vähemalt 0,3 ha

Liigi arvukus on

vähemalt 7 taime

Võsastumine

Kasvukoha hooldamine

0,3 ha.

Kasvukoha säilimine 0,3

ha arvukusega vähemalt

7 taime

Hooldamine PLK hoolduse

raames/Hooldamine

liigitegevuskava järgi8

Eesti soojumikas

(Saussurea alpina

ssp. esthonica)

LKS – II, KE – jah,

LoD – II, LoA ‒ jah

Levikuinfo

puudub

andmebaasis

Andmete

täpsustamine 20 ha

Info puudumine Eksperthinnang

metsastuvas

sooelupaigas 20 ha

Sobiliku kasvukoha

pindala ja seisund on

välja selgitatud

Liigi arvukuse hinnang

Eksperthinnang

kasvukoha

taastamisvõimalustele

8 Kauni kuldkinga kaitse tegevuskava, Kaunis kuldking 2000.pdf - pilv.envir.ee

12

3. Kavandatavad kaitsekorralduslikud tegevused

Vajalike tegevuste tabelisse (tabel 3) on koondatud tööd, mis on vajalikud kaitse eesmärkide saavutamiseks, tabelit võidakse tulevikus täiendada.

Tabelis on tegevused jaotatud vastavalt tegevuse olulisusele järgmistesse prioriteetsusklassidesse:

1) esimene prioriteet – hädavajalik tegevus, milleta kaitse eesmärkide täitmine planeeritavas ajavahemikus on võimatu, see on kaitseväärtuste säilimisele ja toimiva ohuteguri kõrvaldamisele suunatud tegevus (taastamine, taasloomine); kaitsekorralduse

tulemuslikkuse hindamiseks vajalik tegevus (inventeerimine); 2) teine prioriteet – vajalik tegevus, mis on suunatud väärtuste taastamisele ja potentsiaalsete ohutegurite kõrvaldamisele; 3) kolmas prioriteet – soovituslik tegevus ehk tegevus, mis aitab kaudselt kaasa väärtuste säilimisele ja taastamisele ning ohutegurite

kõrvaldamisele (infotahvlid, külastustaristu).

Tabel 3. Vajalikud tegevused aastaks 2033.

Jrk Tegevuse nimetus Maht Tegevuse tüüp Korraldaja Prioriteet Ajagraafik

Inventuurid, seired, uuringud

1 Elupaigatüüpide andmete täpsustamine

(poollooduslikud kooslused)

26,3 ha Inventuur KeA I 2024 (tellitud)

2 Elupaigatüüpide andmete täpsustamine (jõed ja ojad)

0,7 Inventuur KeA I 2027

3

Madalsooelupaiga ja eesti

soojumika kasvukoha taastamispotentsiaali hinnang

20 ha Ekspertiis KeA I 2025

Hooldus, taastamine ja ohjamine

4 Kuivad niidud lubjarikkal mullal hooldamine

3,8 ha Koosluse hooldustöö KeA/MO I Igal aastal

+ 0,8 ha

5 Kuivad niidud lubjarikkal mullal hooldamine

0,8 ha Koosluse hooldustöö RMK I Igal aastal

6 Kuivad niidud lubjarikkal

mullal taastamine 0,8 ha Koosluse taastamistöö KeA/MO I 2025

13

Jrk Tegevuse nimetus Maht Tegevuse tüüp Korraldaja Prioriteet Ajagraafik

7 Liigirikkad niidud lubjavaesel mullal

hooldamine

0,3 ha Koosluse hooldustöö KeA//MO I Igal aastal

+ 9,6 ha

8 Liigirikkad niidud lubjavaesel mullal taastamine

9,6 ha Koosluse taastamistöö KeA/MO I 2025

9 Lamminiidud hooldamine 0,2 ha

Koosluse hooldustöö KeA/MO I Igal aastal + 5,3 ha

10 Lamminiidud taastamine 5,3 ha Koosluse taastamistöö KeA/MO I 2025

11

Aas-rebasesaba ja ürt-

punanupuga niidud hooldamine

7 ha Koosluse hooldustöö KeA/MO I Igal aastal

+ 1,7 ha

12 Aas-rebasesaba ja ürt- punanupuga niidud

taastamine

1,7 ha Koosluse taastamistöö KeA/MO I 2025

13 Puisniidud hooldamine 19 ha

Koosluse hooldustöö KeA/MO I Igal aastal + 40,9 ha

14 Puisniidud taastamine 40,9 ha Koosluse taastamistöö KeA/MO I 2025

15 Puiskarjamaad hooldamine 0 ha

Koosluse hooldustöö KeA/MO I Igal aastal + 3,9 ha

16 Puiskarjamaad taastamine 3,9 ha Koosluse taastamistöö KeA/MO I 2025

17 Soostuvad ja soo-lehtmetsad seisundi parendamine läbi

loodusliku arengu

7,9 ha Koosluse taastamistöö KeA I 2050

Taristu, tehnika ja loomad

18 Hoiuala tähistamine 5 väikest tähist Kaitsealuste objektide tähistamine, tähiste

hooldamine

RMK II 2026

19 Tähiste hooldamine 6 tk Kaitsealuste objektide tähistamine, tähiste

hooldamine

RMK II Igal aastal (pärast rajamist)

14

Jrk Tegevuse nimetus Maht Tegevuse tüüp Korraldaja Prioriteet Ajagraafik

Kavad, eeskirjad

20 Kaitsekorralduskava andmete üle vaatamine ja vajadusel

uuendamine

Tegevuskava KeA I 1 kord kümne aasta jooksul

21 Kaitsekorralduskava tulemuslikkuse hindamine

Tegevuskava KeA I 1 kord kümne aasta jooksul

22 Kaitse-eesmärkide muutmine

SDF-i muutmine

Hoiuala kaitse- eesmärkide muutmine

KeA I 2025

Muu

23 Prügi likvideerimine vanadest

laialehistest metsadest 14 ha

Muu kaitseväärtustega

seotud töö RMK III Igal aastal

3.1. Koosluste hooldus- ja taastamistööd

Aastal 2022 oli Angasilla loodusalal hoolduses olevaid (makstakse hooldustoetust) poollooduslikke kooslusi 14,6 ha (joonis 2). Esimese

prioriteedi töödena on vajalik hetkel majandamisest välja jäävate koosluste hooldusesse võtmine. Aastaks 2025 peavad maaomanikud koostöös KeA-ga taastama 0,8 ha elupaika kuivad niidud lubjarikkal mullal, 9, 6 ha liigirikkaid niite lubjavaesel mullal, 5,3 ha

lamminiite, 1,7 ha aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niite, 40,9 ha puisniite ja 3,9 ha puiskarjamaid. Lisaks on esimese prioriteedi töö igal aastal hooldada kõiki loodusalale jäävaid poollooduslikke kooslusi. Riigimaadel on hooldajaks RMK, eramaadel toimub hooldus maaomaniku ja KeA koostöös.

15

Joonis 2. Angasilla loodusalal 2022. a. seisuga hoolduses olevad poollooduslikud kooslused. K tähistab karjatamist, N niitmist

(aluskaart: Eesti Põhikaart, Maa-ameti WMS kaardirakendus, seisuga juuli 2023).

3.2. Külastuskorraldus

Angasilla hoiuala külastavad peamiselt kohalikud elanikud. Alal ei asu ühtegi tähistatud matkarada ega külastustaristut.

3.3. Hoiuala piiritähiste uuendamine ja tähistamata piirilõikude

tähistamine

Loodusala on suuremas osas tähistamata või ei ole tähiste asukoht teada. Teada on ühe piiritähise

„Angasilla hoiuala” olemasolu kaitseala põhjapoolseima lahustüki lõunapiiril. Hästi ligipääsetavatesse ja käidavatesse kohtadesse tuleb puudumise korral paigaldada hoiuala tähised,

kokku viis tähist. Tähiste planeeritud asukohad on nähtavad külastustaristu virtuaalkontoris (haldusalasisene töökeskkond).

Tähiste paigaldamine ja hooldamine on II prioriteedi töö, mida korraldab Riigimetsa Majandamise

Keskus.

Kasutatud allikad

EELIS. (2010). Kasutamise kuupäev: 6. juuni 2023. a., https://www.eelis.ee/default.aspx?state=5;572247461;est;eelisand;;&comp=ob

jresult=rahvala&obj_id=-1315280216

Kauni kuldkinga (Cypripedium calceolus) kaitse tegevuskava (2015). Keskkonnaamet,

Kaunis kuldking 2015.pdf - pilv.envir.ee

Mesipuu, M. (2020). Aru- ja soostunud niitude hoolduskava. Pärandkoosluste Kaitse Ühing, https://keskkonnaamet.ee/media/1263/download

Metsoja, J. A. (2020). Luhtade hoolduskava. Pärandkoosluste Kaitse Ühing, https://keskkonnaamet.ee/media/1265/download

Paal, J. (2004). Euroopas väärtustatud elupaigad Eestis. Tallinn: AS Kirjastus Ilo ja trükikoda Ilo Print.

Paal, J. (2007). Loodusdirektiivi elupaigatüüpide käsiraamat. Tallinn: Auratrükk.

Riigikantselei. (2006). Riigi Teataja. Kasutamise kuupäev: 6. juuni 2023. a., Riigi Teataja: https://www.riigiteataja.ee/akt/1053937?leiaKehtiv

Roosaluste, E. (2019). Puisniitude ja puiskarjamaade hoolduskava, https://keskkonnaamet.ee/media/1266/download