Vadsa külas Vadsa katastriüksuse detailplaneeringu lähteseisukohtadele ettepanekute küsimine

Lisa 1

Rõuge Vallavolikogu 24.10.2023

otsusele nr 1-3/43

Planeeringuala asukohaskeem Vadsa külas Vadsa katastriüksuse detailplaneering

Maa-amet 2023. Planeeringuala markeeritud sinise joonega.

RÕUGE VALLAVOLIKOGU

OTSUS

Rõuge 24. oktoober 2023 nr 1-3/43

Vadsa külas Vadsa katastriüksuse

detailplaneeringu ja keskkonnamõju

strateegilise hindamise algatamine

Detailplaneeringu koostamine on vajalik Rõuge vallas Vadsa külas asuval Vadsa (katastritunnus

69701:005:2100, registriosa nr 839441) katastriüksusel kalda ehituskeeluvööndi vähendamiseks

null meetrini oja läbivooluga tehisveekogu rajamise eesmärgil. Detailplaneeringuga määratakse

ehitusõigused elamule ja abihoonetele, muudetakse maaüksuse maakasutuse sihtotstarve

elamumaaks, lahendatakse tehnovõrkude ja -rajatiste võimalikud asukohad, määratakse

haljastuse ja heakorra põhimõtted, seatakse hoonetele arhitektuursed nõuded ning määratakse

keskkonnatingimusi tagavad nõuded planeeringulahenduse elluviimiseks. Detailplaneeringu

koostamisest huvitatud isik on OÜ Vaseten (registrikood 10922982).

Planeeritava ala suurus on ligikaudu 17,2 ha. Vadsa maaüksuse olemasolev maakasutuse

sihtotstarve on 100% maatulundusmaa ning ehitisregistri andmetel on kinnistu hoonestamata.

Maaüksusele on juurdepääs munitsipaalomandisse kuuluvalt ja avalikult kasutatavalt Muna teelt

(katastritunnus 69801:001:0644). Kehtivad detailplaneeringud alal puuduvad.

Vadsa külas detailplaneeringu koostamise kohustus üldjuhul puudub. Planeeringu koostamise

vajadus tuleneb huvitatud isiku soovist kavandada rajatis ehituskeeluvööndisse, sealhulgas

veekaitsevööndisse, kus vastavalt looduskaitseseaduse (edaspidi LKS) § 38 lõikele 3 on uute

hoonete ja rajatiste ehitamine keelatud. LKS § 40 lõike 3 kohaselt saab ranna või kalda

ehituskeeluvööndi vähendamine toimuda Keskkonnaameti nõusolekul. Vastavalt LKS § 40

lõike 4 punktile 3 esitab kohalik omavalitsus Keskkonnaametile ehitukeeluvööndi vähendamise

taotluse koos vastuvõetud detailplaneeringuga, kui üldplaneering puudub. Planeeringu

algatamine ei loo õigustatud ootust selleks, et planeeringu vastuvõtmisele järgneb

ehituskeeluvööndi vähendamine taotletud mahus.

PlanS § 124 lõike 2 alusel on detailplaneeringu eesmärk eelkõige üldplaneeringu elluviimine ja

planeeringualale ruumilise terviklahenduse loomine. Võttes arvesse, et haldusreformieelse

Rõuge valla territooriumi osas kehtiv üldplaneering puudub ning lähtudes detailplaneeringuga

kavandatavast ettepanekust ehituskeeluvööndi vähendamiseks, juhindutakse planeeringu

menetlemisel PlanS § 142 sätetest.

Rõuge vallas on vähenev ja vananev rahvastik ning Rõuge valla arengukava 2035+ kohaselt on

valda kolimine vabade ja heas seiskorras olevate elupindade puudumise tõttu raskendatud.

Heade elamistingimustega elupindade rajamine on esitatud Rõuge valla arenguvajadusena. Uue

eluhoone ja seda teenindavate rajatiste ehitamine toetab eesmärgi saavutamist. Vastavalt

arengukavale peab Rõuge vald olemasolevat looduskeskkonda oluliseks konkurentsieeliseks,

mistõttu on oluline tagada kahju vältimine looduskeskkonnale detailplaneeringu elluviimisel.

Detailplaneering tuleb koostada kooskõlas kõrgema taseme strateegiliste planeerimis-

dokumentidega. Nii üleriigilises planeeringus „Eesti 2030+“ kui Võru maakonnaplaneeringus

on põhimõte, et ruumilise arengu suunamisel on oluline piirkondade sidususe teke, asjatute

kulude vältimine uue tehnilise ja sotsiaalse taristu rajamisel ja ekspluatatsioonil, mitmekesise ja

kvaliteetse elukeskkonna ning rohevõrgustiku säilimine. Planeeringualale on juurdepääs

väljakujunenud teedevõrgu näol olemas ning lähedal asuvas Rõuge alevikus on teenuste

kättesaadavus hea. Vastavalt maakonnaplaneeringule tuleb maakonna arengu kavandamisel

arvestada kaitstavate muinsus- ja loodusväärtustega. Ala asub Rõuge-Haanja-Kütiorg

väärtusliku maastiku ja rohevõrgustiku tuumalal, mille säilitamise põhimõtetest tuleb

detailplaneeringu koostamisel ja tegevuste elluviimisel lähtuda. Kokkuvõtvalt võib öelda, et kui

planeeringulahenduses välditakse oluliste negatiivsete mõjude avaldumist keskkonnale, ei esine

detailplaneeringu algatamisel vastuolusid kõrgema taseme planeeringute põhisuundadega.

Vadsa katastriüksus asub Haanja looduspargi maastikukaitseala Tavaala piiranguvööndis ning

Natura 2000 võrgustiku Haanja loodusalal ja linnualal. Kinnistut läbib Haanja loodusala kaitse-

eesmärgiks olev elupaigatüüp Ura oja ning maaüksusel on tuvastatud kaitsealuseid liike,

sealhulgas III kaitsekategooria Lutra lutra (saarmas) elupaik. Vabariigi Valitsuse 22.01.2015

määruse nr 10 „Haanja looduspargi kaitse-eeskiri“ § 1 lõike 1 punkti 1 kohaselt on Haanja

looduspargi kaitse-eesmärkide loetelus muuhulgas looduse mitmekesisuse kaitsmine ja

säilitamine ning kaitsealuste liikide elupaikade kaitsmine. Kavandatava tehisveekogu rajamisel

võib hävida ehitisealusel alal ja ehitamise protsessis kaldal asuv looduslik kooslus ning

madalsoole iseloomulik taimestik. Laiendamise ja süvendamise käigus võib muutuda Ura oja

veerežiim. Võimalike muutuste ulatus ja mõju Natura 2000 võrgustiku kaitse-eesmärkidele ei

ole teada ning puudub objektiivne teave väitmaks, et olulisi ebasoodsaid mõjusid kaitstavatele

objektidele või ala terviklikkusele ei teki. Keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõike 1 punkti 4 kohaselt tuleb keskkonnamõju

strateegiline hindamine (edaspidi KSH) algatada, kui strateegiline planeerimisdokument on

aluseks tegevusele, mille korral ei ole objektiivse teabe põhjal välistatud, et sellega võib

kaasneda eraldi või koos muude tegevustega oluline ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku

ala kaitse-eesmärgile, ja mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks

otseselt vajalik. Ehituskeeluvööndisse kavandatav ehitustegevus ei ole ala kaitsekorraldusega

seotud ega teadaolevalt liikide kaitseks vajalik ning soovitud veekogu rajamise mõjud kaitse-

eesmärkidele ei ole teada, millest tulenevalt ei saa välistada ebasoodsate mõjude teket.

Keskkonnaamet on andnud 03.10.2023 kirjaga nr 6-2/23/14024-4 seisukoha, et planeeritava

tegevusega võib kaasneda KeHJS § 22 mõistes oluline keskkonnamõju ja ebasoodne mõju

Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-eesmärkidele ei ole välistatud, mistõttu on vajalik KSH

algatamine. Regionaal- ja Põllumajandusministeerium on 12.10.2023 kirjaga nr 14-3/2429-1

väljastanud seisukoha, et nõustub KSH algatamise vajadusega ning rõhutab, et vajalik on

hinnata tegevuse mõju rohevõrgustikule ning anda selle toimimise tagamiseks piisavad

tingimused. Lähtuvalt eeltoodust algatatakse KSH eesmärgiga arvestada keskkonnakaalutlusi ja

tagada kõrgetasemeline keskkonnakaitse Natura 2000 võrgustiku alal.

Planeeringu algatamise hetkeks kogutud informatsiooni põhjal on vajalik detailplaneeringu

koostamise aluskaardiks koostada planeeringuala kattev topo-geodeetiline uuring. Kui

detailplaneeringu edasise menetluse käigus selgub, et planeeringulahenduse väljatöötamiseks on

vajalik teha täiendavaid uuringuid, ekspertiise vms, siis tuleb need teha ning planeeringusse

lisada.

Detailplaneeringu koostamisel lähtutakse PlanS § 142 sätestatust, millest tulenevalt

juhindutakse üldplaneeringu koostamisele ettenähtud nõuetest, kui detailplaneeringu

koostamisel on nõutud keskkonnamõju strateegiline hindamine. Detailplaneeringu algataja,

vastuvõtja ja kehtestaja on Rõuge Vallavolikogu.

Rõuge Vallavolikogu 30.01.2018 otsuse nr 1-3/8 „Rõuge Vallavalitsusele ülesannete

delegeerimine“ p 1.16 on Rõuge Vallavalitsusele delegeeritud planeerimisseaduses kohaliku

omavalitsuse ja kohaliku omavalitsusüksuse pädevusse antud ülesanded. Detailplaneeringu

koostamise korraldaja on Rõuge Vallavalitsus (Ööbikuoru 4, Rõuge alevik, Rõuge vald, e-post

[email protected]).

Detailplaneeringu algatamine on menetlustoiming, mis ei mõjuta kellegi õigusi.

Menetlustoiming on vaidlustatav koos haldusaktiga, milleks on detailplaneeringu kehtestamise

või kehtestamata jätmise otsus.

Lähtudes eeltoodust ning võttes aluseks planeerimisseaduse § 77 lõike 1, § 128 lõike 1 ja lõiked

5-8, § 142 lõike 1 punkti 3, lõiked 2, 3 ja 6, keskkonnamõju hindamise ja keskkonna-

juhtimissüsteemi seaduse § 33 lõike 1 punkti 4, § 34 lõike 2 ning § 35 lõiked 2 ja 5

Rõuge Vallavolikogu otsustab:

1. Algatada Vadsa külas Vadsa katastriüksuse detailplaneering asukohaga Rõuge vald, Vadsa

küla, Vadsa (katastritunnus 69701:005:2100), planeeritava ala suurusega ca 17,2 ha

vastavalt planeeringuala asukohaskeemile (lisa).

2. Detailplaneeringu koostamise eesmärk on Vadsa maaüksusele kavandatavatele ehitistele

ehitusõiguse määramine, hoonete toimimiseks vajalike ehitiste, sealhulgas tehnovõrkude ja

rajatiste võimaliku asukoha määramine ning ettepaneku tegemine Ura oja kalda

ehituskeeluvööndi vähendamiseks null meetrini.

3. Algatada otsuse punktis 1 nimetatud detailplaneeringu koostamise keskkonnamõju

strateegiline hindamine.

4. Rõuge Vallavalitsusel:

4.1. korraldada detailplaneeringu koostamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise

algatamisest teavitamine planeerimisseaduses ning keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seaduses sätestatud korras;

4.2. koostada detailplaneeringu lähteseisukohad ja viia läbi hange detailplaneeringu ja

keskkonnamõju strateegilise hindamise koostaja leidmiseks;

4.3. sõlmida detailplaneeringu koostamisest huvitatud isikuga leping planeeringu ja

keskkonnamõju strateegilise hindamise koostamise rahastamiseks.

5. Detailplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise otsusega saab

tutvuda Rõuge valla veebilehel ja eelneval kokkuleppel tööaegadel Rõuge vallamajas

aadressil Ööbikuoru 4, Rõuge alevik, Rõuge vald.

6. Otsus jõustub teatavakstegemisest.

(allkirjastatud digitaalselt)

Mati Kuklane

volikogu esimees

1

Lähteseisukohad Vadsa külas Vadsa katastriüksuse detailplaneeringu koostamiseks

1. Lähteseisukohtade koostamise alus

Rõuge Vallavolikogu algatas 26.09.2023 otsusega nr 1-3/43 Vadsa külas Vadsa katastriüksuse

detailplaneeringu ning keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH).

Planeerimisseadus (edaspidi PlanS) § 6 punkti 12 kohaselt on planeeringu lähteseisukohad

planeerimismenetluses algatamisel või pärast algatamist koostatav dokument, milles planeeringu

koostamise korraldaja kirjeldab planeeringu koostamise vajadust, eesmärki ja ülesandeid, mida

planeeringuga kavatsetakse lahendada, esitab planeeringu koostamise eeldatava ajakava ning

annab ülevaate planeeringu koostamiseks vajalike uuringute tegemisest ja planeeringu

koostamisse kaasatavatest isikutest.

Detailplaneeringu koostamine on vajalik Vadsa (katastritunnus 69701:005:2100) katastriüksusel

kalda ehituskeeluvööndi vähendamiseks null meetrini oja läbivooluga tehisveekogu rajamise

eesmärgil olemasolevale märgalale.

Natura 2000 võrgustiku, Haanja looduspargi ja rohevõrgustiku kahjustamise vältimiseks algatati

detailplaneeringuga KSH, mille tarbeks koostab juhtekspert KSH väljatöötamiskavatsuse

eraldiseisva dokumendina, mis on lähteülesandeks KSH koostamisel.

2. Planeeringuala andmed

Asukoht: Võru maakond, Rõuge vald, Vadsa küla

planeeringuala suurus ligikaudu 17,2 ha

Katastriüksus: Vadsa (katastritunnus 69701:005:2100, registriosa nr 839441),

suurus 17,23 ha, sihtotstarve maatulundusmaa 100%).

Kõlvikuline koosseis: Haritav maa 4,86 ha, looduslik rohumaa 0,43 ha, metsamaa 10,35

ha, muu maa 1,6 ha.

Olemasolevad ehitised: Hooned puuduvad, rajatised (sh tehnovõrgud) puuduvad.

Kitsendused: Haanja looduspark, Tavaala piiranguvöönd;

Natura 2000 loodus- ja linnuala;

Üle 10 ha pindalaga ja üle 25 km2 valgalaga veekogu (Ura oja);

Kallasrada, kalda veekaitsevöönd, ehituskeeluvöönd ja piirangu-

vöönd;

Maaparandussüsteemi maa-ala ja maaparandushoiu-ala (Popsi);

III kategooria kaitsealused liigid ja kivistised (Lutra lutra);

Projekteeritav metsavajakute looduskaitseala.

3. Detailplaneeringu eesmärk ja kavandatav tegevus

Detailplaneeringu koostamise eesmärk on Vadsa maaüksusele eluasemekoha rajamine koos Ura

ojal ja selle ümber asuval märgalal paikneva ca 1,8 ha ehitusaluse pindalaga tehisveekoguga.

Taotluse alusel soovitakse märgala settest puhastada, st eelduslikult kavandatakse planeeringuga

2

tiigi rajamine kaevandamise teel, kuid võimalikud lahendused ja keskkonnatingimusi enim

arvestavad töövõtted selgitatakse välja menetluse käigus. Ehitusõigused määratakse ühele

kahekorruselisele pereelamule ehitisaluse pindalaga vähemalt 350 m2 ja abihoonetele.

Planeeringuga lahendatakse planeerimisseadusest tulenevad asjakohased ülesanded.

Tehnovõrkude osas on vajadus elektriühenduse loomiseks, veevarustus ja kanalisatsioon

lahendatakse lokaalsena puurkaevu ja omapuhasti ja/või imbväljaku abil, soojavarustus

lahendatakse samuti lokaalsena. Katastriüksuse siseselt lahendatakse parkimine minimaalselt

kuuele autole. Olemasolevalt munitsipaalomandis olevalt ja avalikult kasutatavalt Muna teelt

(katastritunnus 69801:001:0644) on juurdepääs maaüksusele olemas, kavandatava eluhoone

paiknevus kinnistu teises otsas vajab täiendavalt kinnistusisest teed. Servituutide määramise

vajadus teadaolevalt puudub.

4. Lähtematerjalid

• Võru maakonnaplaneering 2030+ (kehtestatud Riigihalduse ministri 13.04.2018

käskkirjaga nr 1.1-4/81);

• Rõuge valla arengukava 2030 (vastu võetud Rõuge Vallavolikogu 25.10.2022 määrusega

nr 14);

• Koostöö tegijate ja kaasatavate esitatud ja arvesse võetud arvamused lähteseisukohtadele

(seisukohtade tabel ja arvamustega arvestamine on esitatud käesoleva dokumendi punktis

10);

• Eelhinnang keskkonnamõju strateegilise hindamise vajaduse kohta Rõuge vallas Vadsa

külas Vadsa katastriüksuse detailplaneeringule;

• Võru maakonna teemaplaneering „Asustust ja maakasutust suunavad

keskkonnatingimused“ (kehtetu, kasutusel maakonnaplaneeringu lisana ning

detailplaneeringu puhul kasutatav metoodilise/informatiivse materjalina);

• Muud asjakohased õigusaktid ja standardid.

Haldusreformieelse Rõuge valla territooriumi osas puudub kehtiv üldplaneering.

Detailplaneeringuga maakonnaplaneeringut ei muudeta.

5. Uuringute vajadus

Detailplaneeringu koostamise aluskaardiks on aktuaalne (olemasolevat situatsiooni tõeselt

kajastav, sh tehnovõrgud jms) digitaalselt mõõdistatud geodeetiline alusplaan täpsusega M 1:500,

kus on esitatud andmed koostaja kohta (ettevõtja nimi, litsentsi nr, töö nr) ja mõõdistamise aeg.

Topo-geodeetiline uuring peab vastama majandus- ja taristuministri 14.04.2016 määrusele nr 34

„Topo-geodeetilisele uuringule ja teostusmõõdistamisele esitatavad nõuded“. Geodeetiline

alusplaan peab täies mahus katma detailplaneeringu ala ja minimaalselt 2 meetri ulatuses ka

planeeringuala piirist väljapoole ulatuvat ala (soovituslik mõõdistusala 50 meetrit tee teljest või

lähimate hoonete fassaadideni, kuid mitte vähem kui 20 meetrit tee teljest). Alusplaan koostada

EH2000 kõrgussüsteemis.

Keskkonnale avalduvate võimalike mõjude ja sobivate töövõtete väljaselgitamiseks viiakse läbi

KSH. Kavandatava tehisveekogu rajamiseks peab vastuvõetud detailplaneeringu alusel Rõuge

vald taotlema Keskkonnaameti nõusolekut ehituskeeluvööndi vähendamiseks null meetrini.

Ühtlasi võib olla vajalik täiendav keskkonnaluba vee erikasutusest tulenevalt. KSH koostada

piisavalt detailselt, et selles sisalduks piisavalt andmeid vajalike taotluste menetlemiseks.

3

Vajadusel tuleb detailplaneeringu koostamise käigus ilmnenud asjaoludel teostada täiendavaid

uuringuid või analüüse.

6. Nõuded planeeringu koosseisule ja vormistusele

Planeering tuleb koostada arvestades Riigihalduse ministri 17.10.2019 määrust nr 50 "Planeeringu

vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded". Detailplaneering koosneb seletuskirjast,

joonistest ja lisadest. Detailplaneeringu seletuskiri ja joonised täiendavad üksteist ning

moodustavad ühtse terviku. Joonised ja seletuskiri peavad võimaldama nende edasist töötlemist

juhuks, kui on vaja planeeringusse sisse viia muudatusi. Dokumendid allkirjastatakse vastutava

spetsialisti poolt.

Detailplaneeringu seletuskirja ülesehitus peab olema süstematiseeritud ning loogiliselt liigendatud

teemade kaupa. Peatükid sisaldavad sisulist teavet, kaalutlusi ja lahenduste põhjendusi. Kõik

detailplaneeringu tingimused kantakse seletuskirja (sh kooskõlastustest tulenevad tingimused).

Planeeringu koostaja peab PlanS § 4 lõike 6 kohaselt omama töö eripärale vastavaid teadmisi ja

oskusi, juhinduma hoolsuskohustusest ning selgituskohustusest ja tagama planeeringu

õigusaktidele vastavuse. Detailplaneering on ehitusprojekti koostamise alus ning asjatundliku

projektlahenduse väljatöötamiseks tuleb vajadusel kaasata teedeinsener.

Detailplaneering esitada järgnevas koosseisus:

• Detailplaneeringu seletuskiri;

• Asukohaskeem (jooniselt peab nähtuma planeeringuala piir ja paiknemine);

• Planeeringuala ja kontaktvööndi funktsionaalsed seosed;

• Olemasolev olukord M 1:500;

• Planeeringu põhijoonis M 1:500;

• Maakasutus ja kitsendused M 1:500;

• Tehnovõrkude joonis M 1:500;

• Detailplaneeringu lahendust illustreeriv 3-mõõtmeline joonis.

Planeeringu maakasutus ja kitsendused ning tehnovõrgud võivad olla esitatud ka põhijoonisel, kui

joonis on sellisel kujul loetav. Jooniste esituskujul märgitakse ning eristatakse

planeeringulahenduse ja alusandmete leppemärgid. Joonistelt on selgelt arusaadav, milline osa

graafilisest informatsioonist kajastab olemasolevat olukorda ning milline osa informatsioonist on

detailplaneeringuga kehtestatav. Joonised koostatakse digitaalsete failidena. Kaardimaterjal peab

olema loetav või teisendatav kaardiprogrammi AutoCAD, ArcGIS ja MapInfo.

Planeeringus esitada vähemalt:

Olemasoleva olukorra iseloomustus:

• planeeritava ala krundi piirid;

• maa kasutamise sihtotstarve;

• planeeringualal asuvate või sellele ulatuvate kitsenduste ulatus;

• olemasolev situatsioon (naaberkruntidele juurdepääsu teed, muud varasemad

kokkulepped, olemasolevad tehnovõrgud ja –trassid jne).

Planeeringuala kontaktvööndi funktsionaalsed seosed:

• naaberkinnistute funktsionaalsed seosed;

• naaberkinnistutel olemasolevate või sinna kavandatud ehitiste ja -rajatiste mõjud

planeeringualale;

4

• lähiümbruse liiklusskeem.

Ehitusõigused:

• määrata hoonestusala tehisveekogu lähedusse, arvestades ehituskeeluvööndi muutmise

ettepanekut;

• määrata maa kasutamise sihtotstarbed;

• määrata hoonete suurim lubatud arv krundil arvestades hoonete teenindamiseks vajalikke

rajatisi;

• määrata suurim lubatud ehitusalune pindala;

• määrata ehitiste vahelised kujad vastavalt kehtestatud nõuetele;

• määrata arhitektuurinõuded ehitistele.

Juurdepääs:

• mahasõit lahendada olemasoleva munitsipaalomandis oleva Muna tee (69801:001:0644)

kaudu;

• korraldada parkimine krundil;

• kavandada krundisisene tee eluhooneni;

• kasutada riikliku teeregistri põhiseid teede numbreid ja nimetusi.

Tehnovõrgud ja -rajatised:

• määrata hoonete ja rajatiste teenindamiseks vajalike tehnovõrkudega varustatuse

põhimõtteline lahendus ja asukoht (vesi, soojus, elekter, välisvalgustus, side jms) kuni

olemasoleva võrguni;

• planeerida veevarustus (puurkaev) ja reoveekäitlus lokaalsena;

• esitada tuletõrje veevõtukoht;

• näidata planeeringuala sademevee ärajuhtimise lahendus;

• vajadusel esitada erinevad lahenduste variandid ja tuua välja lubamatud;

Haljastuse ja heakorrastuse põhimõtted:

• määrata säilitatav ja likvideeritav kõrghaljastus, säilitada põlispuud ja likvideerida

olemasolevat kõrghaljastust minimaalselt;

• määrata vertikaalplaneerimise põhimõtted, maastikupilti muuta minimaalselt;

• määrata kuritegevuse riske/avariiohtu vähendavad meetmed (sh krundi või selle osa

piirete vajadus arvestades sobivust keskkonda).

Keskkonnatingimused:

• lahendada jäätmekäitluse korraldus;

• hinnata planeeritava tegevusega kaasnevaid majanduslikke, kultuurilisi, sotsiaalseid ja

looduskeskkonnale (Haanja looduspark, rohevõrgustik, Natura 2000 võrgustik) avaldu-

vaid mõjusid ning vajadusel kavandada leevendavad meetmed;

• selgitada välja töövõtted, mille rakendamisel välditaks negatiivseid mõjusid

olemasolevale keskkonnale.

Planeeringu rakendamine:

• märkida, et planeeringulahenduse elluviimisel tekkivad kahjud hüvitab krundi igakordne

omanik;

• märkida, et Rõuge vald ei võta mistahes kohustusi planeeringulahenduse elluviimisega

seoses;

• esitada planeeringu elluviimiskava – võimalused, vajalikud tegevused ja järjekord (sh

ehitusjärjekord). Arendusega seotud teed tuleb rajada ning nähtavust piiravad takistused

(istandik, puu, põõsas või liiklusele ohtlik rajatis) kõrvaldada enne planeeringualale

mistahes hoone ehitusloa väljastamist.

Planeeringu koostamisel tuleb välja selgitada kõik seadusest ja teistest õigusaktidest tulenevad

kitsendused, märkida joonisele ja nendega arvestada planeeringulahenduse väljatöötamisel.

5

7. Koostöö, kaasamine ja kooskõlastamine

Koostöö ja kaasamine detailplaneeringu koostamisel, avalike väljapanekute ja avalike arutelude

korraldamine toimub vastavalt planeerimisseadusele (PlanS). Planeeringulahenduse

väljatöötamisel tehakse koostööd ja kooskõlastatakse planeering vastavalt Vabariigi Valitsuse

17.12.2015 määrusele nr 133 „Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja planeeringute

kooskõlastamise alused“.

Planeeringu koostaja kavandab tehnovõrkude ning teede lahenduse koostöös maa-ala

olemasolevate või kavandatavate tehnovõrkude ja teede omanikega või valdajatega. Kokkuvõte

tehtud koostööst kajastatakse seletuskirjas ning koostöö kinnitus esitatakse vajadusel kirjalikku

taasesitamist võimaldavas vormis. Planeeringu koostaja hangib tehnilised tingimused

asjassepuutuvatelt tehnovõrkude valdajatelt.

Planeeringu koostamise korraldaja kaasab planeeringu koostamisse planeeringuala naabruses

asuvate kinnisasjade omanikud, kelle õigusi võib planeering puudutada ja isikud, kes on

avaldanud soovi olla kaasatud. Kooskõlastuste ja arvamuste kokkuvõte esitatakse tabelina

planeeringu seletuskirja juures.

Isikud ja valitsusasutused, keda detailplaneeringuga kavandatav tegevus võib eeldatavalt mõjutada

või kellel võib olla põhjendatud huvi antud detailplaneeringu vastu, on esitatud alljärgnevas

tabelis. Tabelis esitatud isikute ja asutuste kaasamine toimub e-posti või DHX vahendusel.

Planeeringu koostamise käigus võib selguda täiendavaid kaasatavaid või koostöö tegijaid.

KOOSTÖÖ TEGIJAD

Asutus/isik Põhjendus

Päästeamet Planeering käsitleb tuleohutusnõudeid (PlanS

§ 127 lg 1)

Keskkonnaamet Planeeringuala paikneb Haanja looduspargi

piiranguvööndis, kavandatakse ehituskeelu-

vööndi vähendamise ettepanekut, võimalik

ebasoodne keskkonnamõju (PlanS § 127 lg 1)

Põllumajandus- ja Toiduamet Planeeringuala asub maaparandussüsteemi alal

(PlanS § 127 lg 1)

KAASATAVAD ISIKUD

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium Valdkonna eest vastutav minister (PlanS § 76

lg 2)

Elektrilevi OÜ Planeeringualal või läheduses asuvate

taristuobjektide omanikud/valdajad (PlanS §

127 lg 2)

Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutus

Telia Eesti AS

Planeeringuala naaberkinnistute omanikud Isikud, kelle õigusi võib planeering puudutada

(PlanS 127 lg 2)

Detailplaneeringu koostamise ja menetlemisega seotud avalikud teated avaldatakse Rõuge

vallalehes Mägede Hääl, maakondliku levikuga ajalehes Võrumaa Teataja, ametlike teadaannete

infosüsteemis Ametlikud Teadaanded, Rõuge valla veebilehel www.rougevald.ee ning teated on

kättesaadavad dokumendiregistri avalikus vaates. Valikuliselt (lähtudes eelkõige illustreeriva

materjali olemasolust ja konkreetse menetlusetapi olemusest) avaldatakse teateid ka

sotsiaalmeedias ja/või e-kirja põhises Rõuge valla üldinfolistis.

6

8. Planeeringu esitamine

Detailplaneeringu eelnõu esitatakse digitaalselt:

• eskiisi läbivaatamiseks ja avaliku väljapaneku korraldamiseks;

• vastuvõtmiseks ja avalikustamise korraldamiseks;

• kehtestamiseks.

Avaliku väljapaneku korraldamiseks esitatakse planeering nii digitaalselt kui ühes eksemplaris

paberkandjal. Planeering esitatakse allkirjastatult.

Kehtestamiseks esitatud planeering peab vastama riigihalduse ministri 17.10.2019 määruses nr 50

„Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“ sätestatud nõuetele. Planeeringu

koostaja esitab joonised dwg ja pdf formaadis. Menetlusdokumendid komplekteerib Rõuge

Vallavalitsus planeeringu koostamise korraldajana.

Kui detailplaneeringus tehakse muudatusi või parandusi detailplaneeringu menetluse käigus, siis

esitab detailplaneeringu koostaja detailplaneeringu eskiisvahenduse ja/või detailplaneeringu

lahenduse uuesti parandatud kujul Rõuge Vallavalitsusele.

9. Ajakava

Detailplaneering peab olema esitatud vastuvõtmiseks hiljemalt kahe aasta jooksul ning

planeeringu kehtestamine otsustatakse PlanS § 139 lg 2 kohaselt hiljemalt kolme aasta jooksul

alates algatamise otsusest. Planeeringu menetlemisele kohaldub PlanS § 142 lg 2 kohane,

üldplaneeringu koostamisele ettenähtud menetlus (sh menetlustähtajad) ning koostööle ja

kaasamisele kohalduvad detailplaneeringu koostamisele ettenähtud nõuded.

10. Planeeringu lähteseisukohtadele laekunud ettepanekud

LAEKUNUD ETTEPANEKUD RÕUGE VALLAVALITSUSE SEISUKOHTADEGA

Esitaja ja kuupäev Ettepanek/seisukoht/küsimus Arvestamine/mitte-

arvestamine

Täieneb

Lähteseisukohad koostas:

Kariina Nesenko, planeeringuspetsialist

Rõuge Vallavalitsus on lähteseisukohad kinnitatud …………….. protokollilise otsusega.

RÕUGE VALLAVALITSUS

Ööbikuoru 4 tel 785 9312 konto EE902200221068425529

Rõuge alevik [email protected] konto EE231010402006965009

66201 Võrumaa registrikood 77000217

Kaasatavad isikud nimekirja alusel

Meie 04.12.2023 nr 7-1/1-15

Vadsa külas Vadsa katastriüksuse

detailplaneeringu lähteseisukohtadele

ettepanekute küsimine

Rõuge Vallavolikogu algatas 26.09.2023 otsusega nr 1-3/43 Vadsa külas Vadsa katastriüksuse

detailplaneeringu ning keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH). Otsus on lisatud

käesolevale kirjale ning on kättesaadav Rõuge valla dokumendiregistri avalikus vaates ja eelneval

kokkuleppel paberkandjal Rõuge vallamajas. Detailplaneeringu algataja, vastuvõtja ja kehtestaja on

Rõuge Vallavolikogu ning planeeringu koostamise korraldaja on Rõuge Vallavalitsus (Ööbikuoru 4,

Rõuge alevik, Rõuge vald, [email protected]).

Detailplaneeringu koostamine on vajalik Vadsa (katastritunnus 69701:005:2100) katastriüksusel kalda

ehituskeeluvööndi vähendamiseks null meetrini oja läbivooluga tehisveekogu rajamise eesmärgil

olemasolevale märgalale. Planeeringu koostamisel selgitatakse välja elamu ja abihoonete toimimiseks

vajalike tehnovõrkude ja -rajatiste ning avalikule teele juurdepääsude võimalikud asukohad. Tervikliku

ruumilahenduse loomiseks määratakse haljastuse ja heakorrastuse põhimõtted, arhitektuursed

tingimused ning keskkonnatingimused. Planeeringuala suurus on ligikaudu 17 ha.

Detailplaneeringuga algatati KSH vastavalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi

seaduse § 33 lõike 1 punktile 4, mille kohaselt tuleb algatada KSH, kui strateegiline

planeerimisdokument on aluseks tegevusele, mille korral ei ole objektiivse teabe põhjal välistatud, et

sellega võib kaasneda eraldi või koos muude tegevustega oluline ebasoodne mõju Natura 2000

võrgustiku ala kaitse-eesmärgile, ja mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks

otseselt vajalik. KSH viib läbi ja selle aluseks oleva lähteülesande koostab vastava pädevusega

spetsialist.

Detailplaneeringu koostamisel lähtutakse planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) § 142 sätestatust, mille

kohaselt juhindutakse üldplaneeringu koostamisele ettenähtud nõuetest, kui detailplaneeringu

koostamisel on nõutud keskkonnamõju strateegiline hindamine.

Käesolevaga esitame PlanS § 76 lõike 2 ning § 81 lõike 1 alusel detailplaneeringu lähteseisukohtade

eelnõu tutvumiseks ja ettepanekute saamiseks isikutele, kelle õigusi võib planeering puudutada, kes on

avaldanud soovi olla kaasatud ning valdkonna eest vastutavale ministrile. Ootame ettepanekuid

detailplaneeringu lähteseisukohtadele 30 päeva jooksul kirja kättesaamisest arvates.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Uno Kangro

abivallavanem majandusalal

Kariina Nesenko ([email protected], 520 6945)