Paeküla-Riitsalu maaparandusehitiste ja teede rekonstrueerimise projekti täiendamine

Teaduse 2, Saku, Harjumaa 75501 / +372 605 1710 / [email protected] / https://pta.agri.ee/

Registrikood 77001458

Jüri Koort Riigimetsa Majandamise Keskus [email protected] Kobras OÜ [email protected]

04.12.2023 nr 6.1-3/37219-8

Paeküla-Riitsalu maaparandusehitiste ja

teede rekonstrueerimise projekti täiendamine

Seoses Keskkonnaameti 23.11.2023 kirjas nr 6-3/23/23700 „Paeküla-Riitsalu

maaparandussüsteemi rekonstrueerimise ehitusloa eelnõu ja keskkonnamõju hindamise

algatamata jätmise otsuse eelnõu kooskõlastamata jätmine“ toodud tähelepanekutele paluks

projekti seletuskirja korrigeerida alljärgnevalt:

1. “Niiskuslembesed kõrgrohustud, puiskarjamaad - Natura standardandmebaasi ning

keskkonnaregistri andmekihi kohaselt ei esine Paeküla hoiualal ja loodusalal seda

elupaigatüüpi. Kaitsekorralduskavas tehakse ettepanek nimetatud elupaigatüüp kaitse-

eesmärkidest välja arvata.“

Eeltoodud tsitaat on pärit kaitsekorralduskavast. Paeküla hoiuala kaitsekorralduskava

aastateks 2015-2024 on kinnitatud 19.12.2014 Keskkonnaameti peadirektori

käskkirjaga nr 1-4.2/14/530. Pärast kaitsekorralduskava kinnitamist on alal toimunud

täiendavad inventuurid ning 05.-06.11.2015 on projekti piirkonnas Paeküla hoiualal

inventeeritud elupaigatüüp niiskuslembesed kõrgrohustud (6430), mis on ühtlasi ka

Paeküla loodusala kaitse-eesmärgiks. Nimetatud elupaigatüübi lähim ala on EELIS

kihil „natura elupaik“5 ja kihil „KR_plk“6 ning asub kraavist nr 112 ligikaudu 40 m

kaugusel kirdes. Seletuskirjas (lk 59) selle alusel muuta antud elupaiga kirjeldust.

Kuna niiskuslembeste kõrgrohustute puhul on tegemist nii hoiuala kui loodusala kaitse-

eesmärgiks oleva elupaigaga, täiendada ja hinnata mõju sellele elupaigatüübile.

2. Projektala piirneb Kasari jõega, mis on elupaigaks II kaitsekategooria liigile tõugjas.

Vee-elustiku seisukohast on oluline, et maaparandussüsteemidest alla kanduvate setete

hulk ei ületaks looduslike setete fooni jõgedes. Settekoormuse tõusu vältimiseks

maaparandusobjektide rajamisel/rekonstrueerimisel palume maaparanduslike

objektide suubumispuntides looduslikesse veekogudesse järgida alltoodud põhimõtteid:

1) Enne maaparandusobjektide jõgedesse, ojadesse suubumist rajada settebasseinid

(alustades basseinist ja liikudes töödega alles siis ülesvoolu), basseini väljavoolu ja jõe/

oja vahele jätta minimaalselt 10 meetri pikkune rekonstrueerimata/uuendamata

maaparandusobjekti lõik.

2) Juhul kui settebasseine ei rajata, jätta veekaitsevööndist 10 meetri ulatuses enne

suubumist jõkke/ojja vanad kraavisuudmed samuti puhastamata. Liigsed setted matavad

enda alla põhjaloomastiku ja kalade jaoks olulised kudealad või juba ka põhjasubstraati

koetud vee-elustiku vastsed. Antud juhul tööde ala kattub II kategooria kaitsealuse liigi

elupaigaga (tõugjas). Seetõttu töid, mis võivad mõjutada Kasari jõe seisukorda, tuleb

2 (2)

teostada väljaspool kalade kudeaega ja suvisel madalvee perioodil (15.07-15.09). Töid

tuleb teostada alati tehniliselt korras masinatega ja tankida neid väljaspool

veekaitsevööndit.

Täiendada/korrigeerida seletuskirja keskkonna osa vastavalt eeltooduga.

Paluks selgitust, seletuskirjas (lk 46) on välja toodud , et kraavi nr 114 veed on osaliselt

juhitud kraavi nr 103 ja osaliselt juhitud alamjooksul kavandatavasse settebasseini. Kuid

joonisel olevad voolusuunad näitavad, et kraavi nr 115 suubub nii kraavi 114, kui ka 116

suunas ja sealt edasi kraavi nr 103.

Ootame projekti seletuskirja täiendusi hiljemalt 11.12.2023

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Imbi Silde

Regiooni juhataja asetäitja

PTA Põhja regioon

Taimi Kirs

Peaspetsialist

PTA Põhja regioon

+372 5303 8977

[email protected]