Pannjärve terviseraja ümbruse riigimetsade metsatööde plaan aastateks 2024 - 2033

From: Alar Süda Sent: 04 December 2023 15:03:41 To: [email protected] Cc: Malle Viiburg; 'Liina Talistu'; Susanna Kuusik Subject: Pannjärve terviseraja ümbruse metsatööde plaan 2024 - 2033

Tere Oleme kokku leppinud, et RMK teavitab Alutaguse Vallavalitsust RMK raietest Pannjärve terviseraja piirkonnas. Kuigi see ala ei ole üldplaneeringu seisukohalt kõrgendatud avaliku huviga, käsitleb RMK seda kõrgendatud huvina Pannjärve terviseraja maarendilepingust ja RMK matkarajast ngituna. RMK-l oli 2020. aastal koostatud Pannjärve terviseraja ümbruse metsatööde kümne aasta plaan, mis saade ka Alutaguse Vallavalitsusele. Seoses paljude raiete ärajäämisega 2023 aastal, uute harvendusraiete vajaduse tekkimisega ja arvestusliku ala pindala vähenemisega on RMK koostanud uue “Pannjärve terviseraja ümbruse riigimetsade metsatööde plaan aastateks 2024 – 2033”. Metsatööde plaan on kooskõlastatud Alutaguse Puhke- ja Spordikeskusega. Saadan “Pannjärve terviseraja ümbruse riigimetsade metsatööde plaan aastateks 2024 – 2033”Alutaguse Vallavalitsusele infoks. Küsimuste tekkimisel palun julges ühjendust võa. Lugupidamisega Alar Süda Metsaülem 506 1698 From: Alar Süda Sent: Wednesday, November 9, 2022 4:36 PM To: Liina Talistu <[email protected]> Cc: Malle Viiburg <[email protected]> Subject: RE: KAH-alade kooskõlastamine Tere Aitäh info eest! Arvan, et praegu piisab sellest samast vastuskirjast. Ma ei ole veel jõudnud saadetud kaardikihsid vaadata. Kui ÜP ngimus 100 m ümber kompaktse asustusega alade ngib Ida-Virumaa metskonnas vaid Kuremäe KAH-i, siis asi klapib suurepäraselt. Kui aga on vajadus mingite täiendavate KAH-de loomiseks, võtan veel täiendavalt ühgendust. Pannjärve Terviseraja KAH-ga seonduvate raietega suhtleme järjepidevalt Alutaguse puhke- ja spordikeskusega. Teavitame raietest paralleelselt ala ka Alutaguse Vallavalitsust. Lugupidamisega Alar Süda Metsaülem 506 1698 From: Liina Talistu <[email protected]> Sent: Wednesday, November 9, 2022 2:42 PM To: Alar Süda <[email protected]> Subject: Re: KAH-alade kooskõlastamine

Küsin igaks juhuks üle, et kas kooskõlastust oleks vaja vallavalitsuse korraldusena?

09.11.2022 14:38 Liina Talistu kirjutas:

Tere

Alutaguse valla üldplaneeringuga määra teavituskohustusega metsamaa alad kompaktse asustusega alade ümber 100 m ulatuses. Samu sea teavituskohustusega alad kaevanduste tootmisõuedele ja mäe- ning turbatööstusaladele. Saadan

kaardikihi andmed. Saatsin need just Koidu Simsonile ka. Üldplaneeringust tuleneb ngimus: teavituskohustusega alal raiete tegemisel tuleb teha koostööd vallavalitsusega ning teavitada kohalikke elanikke (sh piirinaabreid, kes asuvad kompaktse asustusega alal või sellest kuni 100 m kaugusel). Piirinaabreid tuleb teavitada kirjalikult vähemalt 14 päeva enne raie algust. Teavituskohustusega metsamaa alade käsitlemise põhimõte läheb üldiselt kokku RMK KAH-aladega. Teie saadetud Kuremäe KAH ala piir läheb täpselt kokku teavituskohustusega alaga. Pannjärve alasid KAH aladeks ei ole määratud aga raiete osas tuleks koostööd teha eelkõige Alutaguse puhke- ja spordikeskusega. Lugupidamisega Liina Talistu Geoinfospetsialist Alutaguse Vallavalitsus +372 56 203 048 [email protected] www.alutagusevald.ee

Pannjärve terviseraja

ümbruse riigimetsade 

metsatööde plaan

aastateks 2024 - 2033

Koostaja: Alar Süda

9. november 2023

1

Sisukord

I Ülevaade Pannjärve terviseraja lähiümbruse riigimetsast 3

II Üldised põhimõtted riigimetsade majandamisel 7

III Metsade majandamise plaan Pannjärve terviseraja riigimetsades aastatel 2024–2033 8

IV Mõisted 18

2

Hea lugeja!

Mets on Eesti rikkus. Meile kõigile on oluline, et meie metsad oleks elujõulised, erinevas

vanuses, mitmekesised ja terved. Selline seisund saavutatakse metsa kasvatades, kasutades,

uuendades ja kaitstes. Nõnda tagame, et igal järgmisel põlvkonnal on samaväärselt meiega

noort metsa, keskealist metsa ja raieküpset metsa ning võimalus kasutada nende metsadega

kaasnevaid hüvesid. Erinevas vanuses mets on vajalik ka ökoloogilise mitmekesisuse

tagamiseks, sest eri liigid vajavad erinevaid tingimusi ja elupaiku.

Enamik Eesti metsadest on poollooduslikud, inimene on need kunagi istutanud ning loodus

teisi puuliike lisanud. Elujõulise metsa saamiseks järgnevad istutamisele metsa hooldamise

tööd. Kui mets saab raieküpseks, siis puud raiutakse ja asemele kasvatatakse uus mets.

Metsa kasvatamise võtted on erinevad ja need olenevad kohapealsetest looduslikest

tingimustest. Metsast puude ühekaupa ja aegamööda raiumist pärsib Eestis enamasti metsade

liigiline koosseis ja metsamuldade viljakus. Uue metsa kasvatamine vana metsa varjus on

võimalik vaid väheviljakates männikutes, mida on Eestis vaid 6% metsamaast.

Mujal ei jätku selliselt raiudes noortele puudele kasvamiseks piisavalt valgust ja toitaineid.

Looduslikult asustavad hõredamaks raiutud ala aga kiirekasvulised põõsad ja lehtpuud, mille

varjus kuused ja männid ei saa kasvada.

RMK-l tuleb metsa majandamisel leida tasakaal kahe vastandliku huvi vahel. Ühelt poolt on

vaja uuendada ja hooldada metsa, toota puitu ning teenida riigile tema varalt järjepidevalt

tulu. Teisalt tuleb arvestada kohalike elanike huviga säilitada nende senine elukeskkond

võimalikult puutumatuna.

3

I Ülevaade Pannjärve terviseraja lähiümbruse riigimetsast

RMK on hinnanud, et Pannjärve terviserada mets on kõrgendatud avaliku huviga (KAH)

mets. Pannjärve terviserada kõrgendatud avaliku huviga ala pindala on 808,4 ha (tabel 1, kaart

1).

Sellest 12,8% asub looduskaitse rangeimas Kurtna sihtkaitsevööndis ja vääriselupaikades, kus

metsa majandamist ei toimu. 0,7% on metsad, mille RMK on oma otsusega arvanud

majandamisest välja, sest tegemist on järvedeümbruse lammialadega kus metsa majandamine

ei ole metsakoosluse säilitamise tõttu mõttekas. Pannjärve terviserada alast 4,1% on

mittemetsamaad (järved, elektriliinid ja rohumaad). Seal metsamajanduslikke töid ei tehta.

82,5% on majandatavad metsad, kus metsa kasvatamine ja uuendamine toimub seadustega

seatud piirangute ja metsade säästva kasutuse põhimõtete alusel. Enamus majandatavatest

metsadest asub Alutaguse rahvuspargi Kurtna piiranguvööndis, kus metsa hooldamine ja

majandamine on lubatud kaitsekorralduskavaga määratud tingimustel. Enamus raietest on

keskealistes männikutes läbiviidavad harvendusraied.

Tabel 1. Riigimetsamaa jagunemine hektarites (ha) majandamiskategooriate järgi Pannjärve

terviseraja KAH-alal.

Rangelt kaitstav mets 103,4

RMK otsusega mitte majandatav mets 5,3

Mittemetsamaa 32,8

Kokku 141,5

Majandatav mets 666,9

Kõik kokku 808,4

Kavaga hõlmatud metsade pindala on kokku 808,4 ha. Nendest metsadest enamuse

moodustavad männikud, järgnevad kaasikud.

Ülejäänud puuliigid (kuusikud) on esindatud vähesel määral (joonis 2).

4

Joonis 1. Ala metsade jagunemine majandamise kategooriatesse.

Joonis 2. Ala kõigi metsade jagunemine puuliikide kaupa (%).

5

Joonis 3. Ala kõigi metsade vanuseline jaotus protsentides.

Joonis 4. Ala kõigi metsade vanuseline jaotus hektarites puuliikide kaupa

6

Joonis 5. Ala majandatavate metsade vanuseline jaotus hektarites puuliikide kaupa.

7

II Üldised põhimõtted riigimetsade majandamisel

Metsi majandatakse viisil, et oleks tagatud metsade uuenemine ja mitmekülgne kasutus ka

tulevikus. Tuleviku metsahoiu mõttes planeerime metsade uuendamist eesmärgiga tagada

puistute ühtlasem jagunemine erinevatesse vanusegruppidesse.

Põhimõtted, millest lähtume:

Uue metsa paneme lankidele kasvama hiljemalt kahe aasta jooksul pärast raiet.•

Esmajärjekorras raiume metsad, mis vajavad enim uuendamist või mille tervislik

seisund on halb.

•

Raied planeerime selliselt, et raiumist tuleks ette võtta võimalikult harva.•

Raielangid püüame võimaluste piires sobitada maastikku. Raiete puhul püüame vältida 

 väljakujunenud metsamassiivide tükeldamist ning suurte avatud vaadete tekkimist.

•

Lageraie lankidega ei ületa me väljakujunenud metsaradasid ja -teid.•

Lageraie puhul jälgime selle kõrvale jääva ala olukorda. Uuel langil ei alusta me

lageraiega enne, kui kõrvaloleval langil kasvab ca 1 meetri kõrgune noor mets.

•

Teede ja radade ääres jätame lageraie langile tavapärasest rohkem säilikpuid (20–70

tk/ha) või säilikpuude suuremaid gruppe.

•

Noortes ja keskealistes metsades teeme hooldusraiet vastavalt metsade vajadustele.•

Eriolukordade – tormi- ja muude oluliste metsakahjustuste – tõttu tekkivatest töödest

teavitab RMK kogukonda eraldi ning need võivad tuua kavandatud töödesse muudatusi.

•

8

III Metsade majandamise plaan Pannjärve terviseraja

riigimetsades aastatel 2024–2033

Selleks, et ühtlustada metsade vanuselist jaotust ja tagada Pannjärve terviserada piirkonna

metsade püsimine, tuleb siinseid metsi järk-järgult uuendada. RMK uuendab metsi

põhimõttel, et alal kasvaks tulevikus raiutud metsaga vähemalt samaväärne mets ja kohtades,

kus see on võimalik, kasutatakse selleks turberaiet.

Võttes arvesse seadusandluses toodud piiranguid ja ala majandatava metsa vanuselist ja

puuliigilist koosseisu ning kasvutingimusi, on Pannjärve terviserada ümbruses plaanitud

kasvavate riigimetsade uuendamiseks teha lähema 10 aasta jooksul erinevaid uuendusraieid

kokku 8,55 ha (tabel 2), mis moodustab 5,3% praegu raieküpsete metsade pindalast.

Keskealises metsas tehakse paremate valgus- ja toitainete tingimuste loomiseks

harvendusraiet 137,30 ha. Metsa tervislikust seisundit tingitult on plaanis teha sanitarraiet

tormikahjude likvideerimiseks või võõrliikide (läätspuu) tõrjumiseks. Sellise raiete mahuga

on võimalik liikuda raieküpsete, keskealiste ja noorte metsade osakaalu võrdsustamise suunas

(joonis 7).

Kõigil uuendusraietega raiutud aladel tehakse töid, mis tagavad uute puude kasvamamineku

sel raiutud eraldisel. Pannjärve terviseraja uuendusraietele istutame mändi, kaske või kuuske

vastavalt kasvukohatüübile ja senisele enamuspuuliigile (tabel 3).

Noores metsas teeme tuleviku terve metsa kasvatamiseks erinevaid hooldustöid (tõrjume

ulukeid, vabastame noori puid heina alt, vajadusel istutame puid juurde, raiume välja puid ja

põõsaid, mis takistavad tulevikupuude kasvu). Noore metsa hooldust on vaja pidevalt

planeerida ja teha, hooldusvajadus sõltub  konkreetsetest oludest (näiteks kasvukoht,

puuliigid, ilmastik). Jooksval kalendriaastal planeeritud noore metsa hooldustööde kohta alal

saab ülevaate  avalikust RMK metsatööde kaardirakendusest.

https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/rmk 

9

Suur osa raietöödest on kaitsekorralduskava alusel vaja läbi viia külmunud pinnasega.

Talvisel ajal on alal aga suusarajad mistõttu kõigi raieperioodide eel kooskõlastataks traktorite

ja autode liikumise logistika terviseraja haldajaga.

Looduskaitsetöödest teostatakse alal probleemliigi - läätspuu tõrjet. Tööd kooskõlastatakse

terviseraja haldajaga.

Raied plaanime teha kahes etapis – aastatel 2024 ja 2025 (tabel 2, kaart 2, tabel 3).

Tabel 2. Raiete pindala hektarites (ha) Pannjärve terviseraja riigimetsades 2024-2033.

Aasta Lageraie Harvendusraie

2024 0,80 47,80

2025 7,80 89,50

Kokku 8,60 137,30

10

Kaart 1. Ala metsade jagunemine vanuste ja majandamise kategooriate kaupa.

Kaart 2. Alal planeeritud raied plaani kehtivuse perioodil.

11

Tabel 3. Raiete nimekiri koos uuendatava puuliigiga Pannjärve terviseraja ümbruse

riigimetsades.

Kvartal Eraldis Puistu Raieliik Raieaasta Uuendatav

puuliik

Pindala,

ha

AT308 13 Männikud Lageraie 2025 Mänd 3.4

AT312 4 Kuusikud Harvendusraie 2025 - 0.5

AT312 11 Männikud Harvendusraie 2025 - 5.1

AT312 21 Männikud Harvendusraie 2025 - 0.3

AT312 22 Männikud Harvendusraie 2025 - 0.7

AT313 7 Männikud Harvendusraie 2025 - 4.5

AT313 8 Männikud Harvendusraie 2025 - 2.8

AT313 9 Männikud Harvendusraie 2025 - 1

AT313 10 Männikud Harvendusraie 2025 - 1.2

AT313 11 Männikud Harvendusraie 2025 - 1.8

AT313 12 Männikud Harvendusraie 2025 - 1

AT313 14 Männikud Harvendusraie 2025 - 3.3

AT313 19 Männikud Harvendusraie 2025 - 0.2

AT317 2 Männikud Harvendusraie 2025 - 1.2

AT317 9 Männikud Harvendusraie 2025 - 1.7

AT317 12 Männikud Harvendusraie 2025 - 0.5

AT318 13 Männikud Harvendusraie 2025 - 7.7

AT318 14 Kaasikud Harvendusraie 2025 - 0.9

AT318 15 Männikud Harvendusraie 2025 - 1.2

AT319 6 Männikud Harvendusraie 2025 - 5.2

AT328 1 Männikud Harvendusraie 2025 - 3

AT328 8 Männikud Harvendusraie 2025 - 0.4

12

Kvartal Eraldis Puistu Raieliik Raieaasta Uuendatav

puuliik

Pindala,

ha

AT328 12 Männikud Harvendusraie 2025 - 3.5

AT328 16 Männikud Harvendusraie 2025 - 2.3

AT328 18 Männikud Harvendusraie 2025 - 3

AT328 21 Männikud Harvendusraie 2025 - 4.6

AT331 27 Kaasikud Lageraie 2025 Kuusk 2.2

AT335 9 Männikud Harvendusraie 2025 - 2.5

AT339 8 Kaasikud Harvendusraie 2025 - 1.8

AT347 1 Kaasikud Harvendusraie 2025 - 2.4

AT347 21 Männikud Harvendusraie 2025 - 0.6

AT347 22 Männikud Harvendusraie 2025 - 0.2

AT360 27 Männikud Harvendusraie 2024 - 1.2

AT360 34 Männikud Harvendusraie 2024 - 0.3

AT361 6 Männikud Harvendusraie 2024 - 1.6

AT361 20 Männikud Harvendusraie 2024 - 5.8

AT366 7 Männikud Harvendusraie 2025 - 0.4

AT366 12 Männikud Harvendusraie 2025 - 3.7

AT366 15 Kaasikud Harvendusraie 2025 - 2.1

AT366 23 Männikud Harvendusraie 2025 - 0.4

AT369 1 Männikud Harvendusraie 2024 - 1.2

AT369 5 Männikud Harvendusraie 2024 - 1.5

AT369 6 Männikud Harvendusraie 2024 - 0.9

AT370 1 Männikud Harvendusraie 2024 - 4.9

13

Kvartal Eraldis Puistu Raieliik Raieaasta Uuendatav

puuliik

Pindala,

ha

AT370 4 Männikud Harvendusraie 2024 - 1

AT371 23 Kaasikud Harvendusraie 2024 - 0.3

AT371 24 Männikud Harvendusraie 2024 - 5.4

AT371 26 Kaasikud Harvendusraie 2024 - 0.3

AT371 27 Männikud Harvendusraie 2024 - 0.9

AT371 28 Kaasikud Harvendusraie 2024 - 1.1

AT371 29 Männikud Harvendusraie 2024 - 0.3

AT371 30 Kaasikud Harvendusraie 2024 - 0.3

AT371 32 Männikud Harvendusraie 2024 - 0.3

AT371 35 Männikud Harvendusraie 2024 - 0.9

AT371 36 Männikud Harvendusraie 2024 - 0.6

AT376 7 Männikud Harvendusraie 2025 - 2.6

AT379 35 Männikud Harvendusraie 2025 - 1

AT379 37 Kaasikud Harvendusraie 2025 - 1.1

AT381 15 Männikud Harvendusraie 2024 - 0.6

AT382 1 Männikud Harvendusraie 2024 - 3.5

AT382 3 Männikud Harvendusraie 2024 - 1.6

AT382 4 Männikud Harvendusraie 2024 - 1.3

AT382 6 Männikud Harvendusraie 2024 - 3.7

AT382 15 Männikud Harvendusraie 2024 - 1.2

AT382 20 Männikud Harvendusraie 2024 - 1.5

AT383 1 Männikud Harvendusraie 2024 - 0.2

14

Kvartal Eraldis Puistu Raieliik Raieaasta Uuendatav

puuliik

Pindala,

ha

AT383 3 Männikud Harvendusraie 2024 - 1.2

AT383 15 Männikud Harvendusraie 2024 - 0.2

AT384 18 Kaasikud Harvendusraie 2025 - 2

AT387 1 Männikud Harvendusraie 2024 - 3.1

AT389 5 Kaasikud Lageraie 2025 Kask 1.4

AT389 8 Kaasikud Lageraie 2025 Kask 0.8

AT389 10 Kaasikud Harvendusraie 2025 - 2.4

AT389 47 Männikud Harvendusraie 2025 - 0.7

AT393 5 Männikud Harvendusraie 2025 - 1.1

AT393 8 Männikud Harvendusraie 2025 - 1.1

AT394 1 Männikud Harvendusraie 2025 - 2.6

AT394 2 Männikud Harvendusraie 2025 - 1.9

AT394 3 Männikud Harvendusraie 2025 - 1.3

AT403 23 Männikud Lageraie 2024 Mänd 0.6

AT413 2 Kaasikud Harvendusraie 2024 - 0.9

AT413 3 Männikud Lageraie 2024 Mänd 0.2

15

Joonis 6. Ala kõigi metsade jagunemine puuliikide kaupa (%) aastal 2033.

Joonis 7. Ala kõigi metsade vanuseline jaotus aastal 2033 (%).

16

Joonis 8. Ala kõigi metsade vanuseline jaotus hektarites aastal 2033.

Joonis 9. Ala majandatavate metsade vanuseline jaotus hektarites puuliikide kaupa aastal

2033.

17

Kaart 3. Ala metsade jagunemine vanuste ja majandamise kategooriate kaupa aastal 2033.

18

IV Mõisted

Uuendusraiet tehakse puidu saamiseks ja uue metsa kasvatamiseks. RMK soovib säilitada

meie metsade liigirikkust ja kasvatada erineva puuliigi puistuid seal, kus nad kasvavad kõige

paremini.

Uuendusraie liigid on lageraie ja turberaie

Lageraie (LR) korral raiutakse langilt kõik puud, välja arvatud säilik- ja muud

erinevatel põhjustel kasvama jäetavad puud, mis toetavad elurikkust ja ka looduslikku

uuenemist kohapealse seemnega.

•

Turberaie korral raiutakse mets hajali paiknevate üksikpuude,  häilude või ribana

pikema aja jooksul. Turberaiete liigid on aegjärkne raie (AR), häilraie (HL) ja veerraie

(VE).

•

Valikraiet (VR) tehakse erandjuhtudel, kui seda toetavad looduslikud tingimused ja uusi puid

on võimalik raiejärgselt välja kasvatada. Puid raiutakse üksikute puude ja väikeste häiludena.

Hooldusraiet kasutatakse elujõulise metsa kasvatamiseks.

Hooldusraie liigid on valgustusraie (VA), harvendusraie (HR) ja sanitaarraie (SR).

Nooremates metsades tehakse alale kasvama pandud puude hooldamist ja  

valgustusraiet, mille käigus tehakse neile puudele kasvuruumi .

•

Vanemates metsades tehakse harvendusraiet, mille käigus tõstetakse metsa väärtust

tiheduse reguleerimise teel. Harvendusraiega raiutakse enamuspuuliigi kasvu segavad

puud.

•

Metsa halvenenud tervisliku seisundi parandamiseks tehakse sanitaarraiet.•

19