01.12.2023
Vabariigi Valitsuse korralduse „Kaitseväe Sirgala harjutusvälja laiendamine“ eelnõu
SELETUSKIRI
1. Sissejuhatus
Vabariigi Valitsuse korraldusega (edaspidi korraldus) laiendatakse kaitseministri ettepanekul Kaitseväe Sirgala harjutusvälja (edaspidi Sirgala HV) relvaseaduse (edaspidi RelvS) § 85 lõike 3 alusel.
Eelnõu ja seletuskirjas on koostanud Kaitseministeeriumi õigusosakonna õigusteeninduse valdkonnajuht Meelika Väravas (
[email protected]) koostöös Riigi Kaitseinvesteeringute Keskusega.
2. Eelnõu eesmärk
Eelnõu eesmärk on laiendada kaitseministri ettepanekul olemasoleva Sirgala HV pindala 4982, 04 hektari (edaspidi ha) võrra ja välispiiri 19 843,81 meetri (edaspidi m) võrra. Laiendamise järgselt on harjutusvälja pindala 7772,04 ha ja välispiiri pikkus 41 343,81 m. Laiendamine toimub vastavalt korralduse lisas olevale skeemile. Harjutusväljade peamine ülesanne on võimaldada Kaitseväe üksustel ohutult läbi viia kõrgendatud riskitasemega väljaõppega seotud tegevusi. Sirgala HV arendamise peamine eesmärk on võimaldada samaaegselt kahe mehhaniseeritud kompanii lahinglaskeharjutuste läbiviimist kaitse ja rünnaku ülesande täitmisel, toetatuna lahingtoetuse ja lahingteenistustoetuse üksustest.
3. Eelnõu sisu
Eelnõu I osas antakse ülevaade Sirgala HV laiendamise olulisematest asjaoludest ja menetluse käigust, sh laienduse ala kirjeldus, ehitusprojekti keskkonnamõju hindamise (edaspidi KMH) menetlus.
Eelnõu II osas tuuakse välja peamised kaalutlused, sh kirjeldatakse Sirgala HV laiendamise vajalikkust ja kavandatavat tegevust, antakse ülevaade kehtivatest planeeringutest ning kohaliku omavalitsuse üksuste ettepanekutest korralduse eelnõule. Punktis 2.3. analüüsitakse laiendatava Sirgala HV ala piiriga piirnevate kinnisasjade omanike õiguste riivet. Lisaks käsitletakse II osas ka kokkuvõtlikult korralduse eelnõu avaliku väljapaneku ajal esitatud ettepanekuid ja vastuväiteid ning nendega arvestamise või mitte-arvestamise põhjendusi. Detailsem ülevaade eelnõu kohta esitatud ettepanekutest ja arvamustest on esitatud käesoleva seletuskirja lisas 1.
Eelnõu III osas esitatakse kokkuvõte korralduse sisust ja eelnõu IV osas tuuakse otsuse resolutiivosa:
1) Resolutiivosa punktiga 1 otsustatakse Sirgala HV laiendamine RelvS § 85 lõike 3 alusel. Kuna Sirgala HV 12. juuni 2008. a korraldusega1, on oluline resolutsioonis sellele viidata. Lisaks määratakse ära laiendatava Sirgala HV asukoht, pindala ja välispiiri pikkus. Uute piiride kaart on korralduse lisa.
2) Resolutiivosa punktiga 2 pannakse Kaitseministeeriumile kohustus korraldada korralduse avaldamine.
Eelnõu V osas sätestatakse korralduse vaidlustamise alused ning VI osas korralduse teatavaks tegemise nõuded.
3.1. KMH järeldused keskkonnaelementide lõikes
Alljärgnevalt antakse kokkuvõtlik ülevaade Sirgala HV ehitusprojekti eeldatavalt kaasnevate oluliste mõjude hindamise järeldustest2 valdkondade lõikes.
1) Müra
Riigikaitselise tegevusega tekitatud müra ei ole Eesti õigusruumis reguleeritud ega normeeritud. Riigikaitselise tegevusega tekitatud müra mõju hindamisel juhindutakse Kaitseministeeriumi initsiatiivil loodud ja 2019. aasta RKIK uuendatud militaarmüra regulatsioonist3. Sirgala HV ehitusprojekti KMH raames tehti mürauuringud nii olemasoleva Sirgala HV müra olukorra hindamiseks kui ka arendusplaanide järgse perspektiivse olukorra ehk Sirgala HV laiendamise mõju hindamiseks ja võrdlemiseks. Sirgala HV laiendusega plaanitava tüüpilise väljaõppega võib võrreldes olemasoleva olukorraga aset leida päevase müra hinnatud taseme märkimisväärne suurenemine harjutusväljast kirdes Sirgala küla ning põhjas Viivikonna küla suunas, kuid soovituslik päevane normtase (65 dB) on igapäevaselt päevasel ajal tagatud. Idas ja kagus Mustanina küla suunas võib aset leida päevase müra hinnatud taseme mõningane suurenemine ja läänes Vasavere küla suunas tuntav suurenemine, kuid soovituslikud päeva aja normtasemed on igapäevaselt tagatud. Kokkuvõttes saab öelda, et igapäevase (nn tüüpiline harjutuspäev) tegevuse korral on päevased soovituslikud müra normtasemed tagatud ja täiendavad meetmed päevasel ajal teostatavate harjutuste korral ei ole vajalikud. Vähene öise aja (23.00-06.00) soovitusliku normtaseme (55 dB) ületamine 3 dB võib toimuda tüüpilise öise väljaõppe ajal Sirgala külas. Maksimaalse kasutuskoormusega öise väljaõppe korral esineb müra soovituslike normtasemete ületamist 1-5 dB Sirgala ja Viivikonna külade lähimate eluhoonete juures. Öiste normtasemete ületamine on seotud eelkõige suurekaliibriliste relvade kasutamisega. Öise aja müra vähendamise võimalused ja meetmete ettepanekud on välja toodud KMH aruandes.
2)Vibratsioon
Sirgala HV laienduse ehitusprojektiga kavandatuga on tagatud piisavad vahemaad lähimate vibratsioonitundlike objektidega, mis tähendab, et maapinna kaudu leviva vibratsiooni mõju lähimatele hoonetele ei ole. Lõhkamis- või suurekaliibriliste relvade laskmiskohas tekitatud vibratsioon ei levi kaugemal paiknevate hooneteni maapinna kaudu, vaid vibratsiooni põhjustab maapinnale ja hoonetele mõjuv helilaine energia (nn lööklaine). Sirgala harjutusväljal kasutavate relvade puhul ei ole ette näha ehitiskahjustuste, sh aknaklaaside pragunemise riski lähimate objektide juures, kuid suurekaliibriliste relvade kasutamise korral ei ole välistatud akende vibreerimine ning sellega kaasnevad helid.
3)Kaitstavad loodusobjektid
Sirgala HV laienduse alale jääb Mustanina virgiinia võtmeheina püsielupaik, mis on kogu ulatuses arvatud piiranguvööndisse, millega rakenduvad keelud ja piirangud teatud tegevustele, millega tuleb Sirgala HV kasutamisel arvestada. Sirgala HV laiendamise ehitusprojektiga ei ole planeeritud tegevusi, mis oleksid vastuolus püsielupaiga kaitsekorraga.
4) Taimestik
Sirgala HV laienduse alalt leiti 2021. a inventuuri käigus üks I kaitsekategooria taimeliigi virgiinia võtmeheina kasvukoht. Sirgala HV laienduse ehitusprojekti elluviimisega kasvukohti ei mõjutata, kuna planeeritav raadamisala jääb leitud taimedest kaugemale. Laienduse alale ja raadamisala mõjualasse jääb veel II kaitsekategooria taimeliikide kasvukohtasid, mida raadamine eeldatavasti ei mõjuta, kuid kahjustada võib teede rekonstrueerimine ja laiendamine ning suuremahulised pinnasetööd, mille käigus võidakse tasandada künkaid ja ümber kujundada pinnast tranšeede servadest. Kui kasvukohtade kahjustamist ei ole võimalik vältida, tuleb taimed Keskkonnaameti loa alusel sobivasse kohta ümber istutada. III kaitsekategooria taimeliikide üksikute isendite hävimine ei mõjuta nende kohalikku asurkonda, mistõttu leevendavate meetmete rakendamine ei ole vajalik.
5) Linnustik
Sirgala HV arendustööde käigus on kavas ulatuslik raadamine ja muud tööd, mille käigus võivad hävida alale jäävate lindude elupaigad ja pesad. Pesade ja poegade hukkumist saab vältida ajastades raadamist ja suuremaid pinnasetöid pesitsusperioodi välisele ajale. Säilitada tuleb vanametsa elementidega metsariba harjutusvälja idaservas ning põhjaservas säilitada ligipääsutee ja raudtee vaheline puisturiba. Sirgala HV laienduse alal asub ka metsise Viivikonna ehk Narva karjääri elupaik, mille mänguala jääb Sirgala HVle kavandatud tegevusest ca 1 km kaugusele. Raadamise ajastamine on piisav, et välistada häiringud metsise sigimisajal. Sirgala HVl ja selle ümbruses pesitsevad linnuliigid on tõenäoliselt olemasoleva harjutusvälja ja pikalt tegutsenud põlevkivikaevanduste mürahäiringuga harjunud või on tegu häirimise suhtes tolerantsemate isenditega (tõenäoliselt kombinatsioon mõlemast). Seda kinnitab üldiselt häirimistundlikeks arvatud linnuliikide rohke esinemine harjutusalal ja karjäärialal Sirgala HV läheduses. KMH käigus ei välistatud täielikult mürahäiringu mõju metsisele, mistõttu seati vajadus seirata metsise elupaiku Sirgala HV lähipiirkonnas. Olemasoleva ja kavandatava tegevuse müra mudelite võrdluses selgus, et kavandatav tegevus ei muuda märkimisväärselt olemasolevat müraolukorda Puhatu linnualal.
6) Loomastik ja rohevõrgustik
Sirgala HV laienduse ala jääb pea tervikuna rohevõrgustiku tugialale. Tegevuse elluviimisega kaasneb Narva-Jõesuu linna rohevõrgustiku osale ebasoodne mõju, kuid seda võib pidada mitteoluliseks. Kavandatav tegevus ei lõika läbi rohevõrgustiku koridore ega tugialasid selliselt, et see kahjustaks oluliselt ulukite liikumist. Projekti elluviimisega on tagatud rohevõrgustiku toimimine ja loomade vaba liikumine alal. Sirgala HVl kavandataval tegevusel puudub vastuolu Toila valla üldplaneeringu eelnõus seatud rohevõrgustiku tingimustega.
7) Natura 2000 võrgustiku alad
Sirgala HV laiendamise ehitusprojekti alale ei jää ühtegi Natura võrgustikku kuuluvat ala. Projektiala lähistele jääb neli loodusala (Kurtna, Mustajõe, Viivikonna ja Puhatu) ning üks linnuala (Puhatu). Natura eelhindamine jõudis järeldusele, et kavandatava tegevuse elluviimisega ei kaasne ebasoodsat mõju Kurtna, Viivikonna, Mustajõe ja Puhatu loodusaladele ning nende kaitse-eesmärkidele. Ebasoodsa mõju esinemine ei olnud välistatud Puhatu linnuala kaitse-eesmärkidele. Võimalikke mõjusid Puhatu linnualale ja selle kaitse-eesmärkidele hinnati täiendavalt KMH aruande etapis Natura asjakohase hindamise täpsusastmes. Natura asjakohase hindamise tulemusena jõuti järeldusele, et Sirgala HV laienduse ehitusprojekti elluviimisel ei ole oodata täiendavat ebasoodsat mõju Puhatu linnualale ning seega ei ole ebasoodsat mõju ala terviklikkusele ja kaitse-eesmärkidele.
8) Ressursikasutus
Sirgala HV teede rajamisel on võimalik tavapärased ehitusressursid (liiv, kruus, paekivi) asendada alternatiivsete materjalidega. Tee mulde ehitamiseks on majanduslikult ning keskkonnakaitseliselt eelistatud alternatiiviks Sirgala karjääri alal asuva aheraine kasutamine ning tee katendi ehitamisel on eelistatud alternatiiviks aheraine killustiku kasutamine.
9) Pinnas, pinna- ja põhjavesi
Sirgala HV laiendamisel tuleb läbi viia küllaltki mahukaid pinnase tasandustöid, et endisel karjäärialal paiknevaid puistangualasid oleks võimalik väljaõppe läbiviimise sihtotstarbel kasutada. Pinna- ja põhjaveerežiimi reguleerimist KMH aluseks oleva ehitusprojektiga ei kavandata, veerežiim sõltub peamiselt karjääride veekõrvalduse lahendusest. Mõju pinna- ja põhjaveele on hinnatud väga ebatõenäoliseks.
10) Õhukvaliteet
Kavandatava riigikaitselise tegevuse (laskmine, lõhkamine jms) mõju õhukvaliteedile ei ole oluline ning ei ulatu väljapoole harjutusvälja. Välisõhu saasteainete piirväärtuste ületamine piirkonnas on vähetõenäoline. Õhukvaliteeti võib mõjutada Kaitseväe sõidukite jm liikuvtehnika transport Sirgala HVle ja tagasi, seda eriti kuival ajal kruusa- ja pinnasteedel, mis võib põhjustada tolmuteket. Häiringuid on võimalik vähendada ja ennetada organisatoorsete meetmetega.
11) Radoon
Sirgala HV ehitusprojektiga ei kavandata uute hoonete rajamist, mille puhul tuleks rakendada ehitustehnilisi meetmeid radooniohu vähendamiseks.
12) Mõju kliimamuutustele
Kavandatava tegevuse mõju kliimamuutusele avaldub läbi muutuse kasvuhoonegaaside (KHG) bilansis, mis on tingitud ulatuslike alade raadamisest4. Seega omab Sirgala HVl vajalikel aladel metsa raadamine negatiivset mõju Eesti maakasutuse ja metsanduse sektori kasvuhoonegaaside koguheitele. Raadamisega kavandatud mõjude leevendamiseks on Riigikogu menetluses keskkonnatasude ja metsaseaduse muutmise seaduse eelnõu5.
3.2. Edasised tegevused
Ehitusprojekti järgsete tegevuste elluviimisel arvestatakse KMH aruande lõppjärelduste ja keskkonnameetmetega. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti kirja kohaselt peab tegevusloa andmise otsus sisaldama keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (edaspidi KeHJS) § 24 lõike 15 alusel KMH aruande lõppjäreldusi ja keskkonnameetmeid ning asjakohasel juhul KeHJS § 24 lõikes 11 sätestatud eksperdihinnangut. KeHJS § 24 lõike 2 kohaselt, kui tegevusloa andmise või sellest keeldumise otsuses KMH tulemusi või aruandes sisalduvaid keskkonnameetmeid ei arvestata, peab tegevusloa andmise või sellest keeldumise otsuses andma motiveeritud põhjenduse. KeHJS § 24 lõike 3 alusel keeldub otsustaja tegevusloa andmisest, kui arendajal ei ole võimalik täita tegevusloa andmisel määratavaid keskkonnameetmeid.
Korralduse andmise järgselt toimub arendusprogrammi elluviimine alustades I etapina laienduse alale (olemasolevast harjutusväljast loodes) jäävate väljaõpperajatiste (laskeväli LV-1, UXO-alade6 UA-2A,UA-2B)7 ehitamisest, lisaks tähistatakse Sirgala HV laiendatud ala välispiir. Arendusprogrammis ettenähtud ülejäänuid väljaõpperajatisi ei hakata enne rajama, kui on valmis ehitatud ja kasutusse antud I etapi arendused.
4. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Korraldus arvestab Euroopa Nõukogu 21. mai 1992. a direktiiviga 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (ELT L 206, 22.07.1992, lk 7-50) (edaspidi direktiiv 92/43/EMÜ). Direktiivi 92/43/EMÜ eesmärk on aidata tagada Euroopa Liidus bioloogiline mitmekesisus, kaitstes looduslikke elupaiku ning looduslikke looma- ja taimeliike. Eesmärkide täitmiseks on direktiivist lähtuvalt loodud maailma suurim ökoloogiline võrgustik Natura 2000, mis koosneb erikaitsealadest, mille Euroopa Liidu riigid on määranud. Natura 2000 võrgustiku osaks sätestati direktiiviga 92/43/EMÜ ka Euroopa Parlamendi 30. novembri 2009. a direktiivi 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (ELT L 20, 26.01.2010, lk 7-25) (edaspidi direktiiv 2009/147/EÜ) alusel valitud linnualad. Direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõike 2 kohaselt tuleb igal liikmesriigil võtta kasutusele vajalikke meetmeid, et vältida erikaitsealadel looduslike elupaikade ja liikide elupaikade halvenemist ning selliste liikide häirimist, mille kaitseks alad on määratud, kuivõrd selline häirimine võib oluliselt mõjutada direktiivi 92/43/EMÜ eesmärkide täitmist.
Direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõike 3 kohaselt tuleb iga kava või projekti, mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik, kuid mis tõenäoliselt avaldab alale olulist mõju eraldi või koos muude kavade või projektidega, asjakohaselt hinnata seoses tagajärgedega, mida see ala kaitse-eesmärkidele avaldab.
Kooskõlas direktiivis sätestatuga viidi Sirgala HV ehitusprojekti KMH osana, programmi etapis, läbi Natura eelhindamine. Eelhindamise tulemusena jõuti järeldusele, et ebasoodne mõju ei ole välistatud Puhatu linnualale ning vajalik on Natura asjakohase hindamise läbiviimine. Natura asjakohase hindamise tulemusena jõuti järeldusele, et Sirgala harjutusvälja laiendamise
ehitusprojekti elluviimisel on välistatud täiendav ebasoodne mõju Natura 2000 Puhatu linnuala kaitse-eesmärkidele.
5. Korralduse mõju
Korralduse tulemusena paranevad Kaitseväe võimalused kõrgendatud riskitasemega väljaõppe läbiviimiseks, samuti luuakse võimalused kahe mehhaniseeritud kompanii lahinglaskeharjutuste läbiviimiseks kaitse ja rünnaku ülesande täitmisel ja seda toetatuna lahingtoetuse ja lahingteenistustoetuse üksustest. Samuti paranevad Päästeameti võimalused demineerimistöödeks (lõhkamisala) ja suurenevad Politseid ja Piirivalveameti võimalused ala kasutamiseks.
Korralduse mõju keskkonnale ja läbi keskkonna inimesele avalduvat mõju hinnati Sirgala HV ehitusprojekti KMHs. Seletuskirja punktis 3 on esitatud kokkuvõte mõju hindamise järeldustest valdkondade lõikes. KMH aruandes on esitatud loetelu ettepanekutest ja leevendavatest meetmetest8, millega on soovitav arvestada, et projektialal võimalikku ebasoodsat mõju täiendavalt vältida või leevendada.
Sirgala HV laiendatud piir läbib Narva-Jõesuu linna, Alutaguse valda ja Toila valda. Sirgala HV laiendamine on kooskõlas kehtiva Ida-Viru maakonnaplaneeringuga 2030+9, laienduse alal kehtivate Vaivara valla10, Alutaguse valla11 ja Toila valla12 üldplaneeringutega, samuti koostamisel oleva Narva-Jõesuu linna üldplaneeringu eelnõuga ja vastu võetud Toila valla üldplaneeringuga. Seepärast ei mõjuta Sirgala HV laiendamine riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse üksuste töö korraldust. Vastavus kehtivatele planeeringutele on esitatud korralduse II osas punktis 2.2. 20. oktoobril 2023. a võeti vastu Vabariigi Valitsuse määrus nr 96 „Kaitseväe ja Kaitseliidu harjutusväljaga seoses kohaliku omavalitsuse üksusele makstava hüvitise ulatus, maksmise tingimused ja kord“13 (edaspidi määrus nr 96), millega reguleeritakse Kaitseministeeriumi poolt kohaliku omavalitsuse üksustele, kelle territooriumil paikneb Kaitseväe ja Kaitseliidu harutusväli või kelle taristut selle kasutamine vahetult ja oluliselt puudutab või kuhu ulatub selle kasutamisega kaasnev oluline häiring, makstava hüvitise ulatus, maksmise tingimused ja kord. Häiringutasu suuruse määramisel lähtutakse relvaseaduse alusel asutatud harjutusvälja piiridest ja sellest lähtuvalt harjutusvälja mõjuala ulatusest (Sirgala HV puhul on mõjuala 4000 m14) ning kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumil paikneval mõjualas asuvate eluruumide osakaalust. Narva- Jõesuu linnal, Alutaguse vallal ja Toila vallal on õigus määruse nr 96 § 3 lõike 1 alusel saada hüvitist Sirgala HV kasutamisest tingitud negatiivse häiringu leevendamiseks. 2023. aastal maksti erandkorras määrus nr 96 § 7 lõike 2 alusel Sirgala HV kasutamisest tingitud negatiivse häiringu leevendamiseks hüvitist lähtuvalt planeeritavast Sirgala HV laienduse piiridest Narva-Jõesuu linnale summas 96 242 eurot, Alutaguse vallale 24 586 eurot ja Toila vallale 22 201 eurot.
Sirgala HV laiendatavale alale ei jää ühtegi eraomandis olevat kinnisasja. Sirgala HV laiendatava ala piiriga piirnevate kinnisasjade omanikke on kaasatud laiendamise ja keskkonnamõjude hindamise protsessi läbi maakonnaplaneeringu ja keskkonnamõjude hindamise menetluse.
6. Korralduse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud
Sirgala HV välja arendamiseks vajalike tegevuste jaoks on planeeritud vajalikud eelarvevahendid Kaitseministeeriumi valitsemisala eelarves. Samuti näeb Riigikaitse arengukava 2022-2031 ette ressursid harjutusvälja välja arendamiseks.
7. Korralduse jõustumine
Korraldus jõustub selle teatavaks tegemisest.
8. Eelnõu kooskõlastamine ja muu korraldusega seonduv
Lähtuvalt Vabariigi Valitsuse reglemendi § 6 lõikest 1 esitatakse Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu ja seletuskiri eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile, Kliimaministeeriumile, Kultuuriministeeriumile, Siseministeeriumile, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile, Rahandusministeeriumile ja Eesti Linnade ja Valdade Liidule. E-kirjaga edastatakse korralduse eelnõu kooskõlastamiseks Muinsuskaitseametile, Keskkonnaametile, Maa-ametile, Transpordiametile, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile ja Riigimetsa Majandamise Keskusele. Lisaks avaldatakse eelnõu ja seletuskiri koos lisadokumentidega Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse veebilehel, millest teavitatakse e-postiga Narva-Jõesuu Linnavalitsust, Toila Vallavalitsust, Alutaguse Vallavalitsust, Sirgala HV laiendatava ala piiriga piirnevate kinnisasjade omanikke ning muid Sirgala HV laiendamisest huvitatud ja puudutatud isikuid ja asutusi ning määratakse tähtaeg eelnõule ettepanekute esitamiseks.
Sirgala HV laiendamise korralduse eelnõu kooskõlastamiseks ja ettepanekute esitamiseks antakse võimalik minimaalne tähtaeg, kuna Sirgala HV ja selle perspektiivne laiendatav ala kajastub Ida-Viru Maakonnaplaneeringus 2030+ ja kohaliku omavalitsuse üksuste üldplaneeringutes ning Sirgala HV laiendamise ehitusprojekti KMH menetluse käigus on antud võimalus kõikidel laiendamisest huvitatud isikutel ja asutustel ettepanekuid ja vastuväiteid esitada. Nimetatud ettepanekud ja vastuväited on kättesaadavad Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti veebilehelt15.