Riigimetsas alates aastast 2024 viie aasta jooksul uuendusraiega raiuda lubatava optimaalse pindala määramine

Riigimetsas alates aastast 2024 viie aasta jooksul uuendusraiega raiuda lubatava optimaalse pindala määramine

Austatud härra minister

Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) kooskõlastab arvamuse avaldamiseks esitatud määruse

eelnõu.

RMK hindas määruse eelnõus esitatud uuendusraiete pindala kooskõla RMK pikaajaliste

raiemahtude prognoosiga. Väljapakutud raiemaht on kooskõlas RMK pikaajalise raieprognoosiga.

Selgitame täiendavalt, et RMK prognoosib uuendusraie mahu vähenemist järgneva kahesaja aasta

vaates.

Prognoos on koostatud 2023. aasta alguse majandusmetsa pindala põhjal. Majandusmetsa pindala

suurenemisel või vähenemisel prognoos muutub.

RMK pikaajalise raiemahu prognoos on koostatud keskkonnaministri määrusega kehtestatud

metsa korraldamise juhendi §19 põhimõtete alusel. Arvutuste aluseks olevast valimist on väljas

mistahes piiranguga eraldised, 5. ja 5A boniteedi metsad ning metsad, mille RMK poolt määratud

maakasutuseesmärk ei ole metsa majandamine (näiteks külastuskorraldusega seotud

majandusmetsad).

0

1000

2000

3000

4000

5000

6000

7000

8000

9000

10000

P in

d a

la (

h a

)

Aastakümned

Mänd Kuusk Kask Haab Sanglepp Hall lepp

Kliimaministeerium

Kristen Michal

[email protected]

Digitaalallkirja kuupäev nr 3-5.1/

2023/7400

2

Pikaajalise raiemahu prognoosi koostamisel on lähtutud optimaalse pindala leidmise põhimõttest

ja lähenetud konservatiivselt:

1) Peapuuliigi põhise pindala määramisel ei ole võetud arvesse diameetriküpseid puistuid (st

metsad, kus raievanus ei ole saabunud, kuid puud on saavutanud diameetri, mis lubab

uuendusraie läbiviimist).

2) RMK jälgib optimaalse pindala määramisel peapuuliigi trendi. Küpsuslank, I vanuslank ja

II vanuslank näitavad vastavalt järgmisel kümnel, kahekümnel või kolmekümnel aastal

raieküpsust saavutava metsa pindala. Olukorras, kus need numbrid on kahanevad ja

peapuuliik säilitab vananedes hästi puidu kvaliteeti (mänd) lükatakse juba raieküpsete

metsade raiumist kuni 30 aastat edasi, et ühtlustada metsa kasutust.

RMK pikaajalise prognoosi aluseks olevate arvutuste põhjal on eelnõus esitatud uuendusraiete

pindala kooskõlas RMK järgneva viie aasta prognoosi aluseks olevate arvutustega:

Peapuuliik Ühtlase

kasutuse lank Küpsuslank I vanuslank II vanuslank Integraallank Prognoosi

aluseks olev optimaalne uuendusraie

pindala Mänd 1650 4812 4108 3879 2431 2985

Kuusk 1602 2114 2115 2221 1987 1895

Kask 2424 4371 3462 3159 3213 3060

Haab 449 903 517 435 714 720

Sanglepp 155 452 313 256 221 295

Hall lepp 276 712 432 319 561 655

Kokku 6556 13364 10947 10269 9127 9610

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Mikk Marran

Juhatuse esimees

Teadmiseks: Taimar Ala, Keskkonnaagentuur

EELNÕU

24.11.2023

Riigimetsa majandajatele aastateks 2024–2028 riigimetsas uuendusraie optimaalse

pindala määramine

Määrus kehtestatakse metsaseaduse § 45 lõike 5 alusel.

§ 1. Riigimetsas aastal 2024−2028 uuendusraie optimaalne pindala

Riigimetsas aastateks 2024–2028 uuendusraie optimaalne pindala, sealhulgas männikute,

kuusikute, kaasikute ja haavikute pindala puuliikide viisi, riigimetsa majandajate kaupa on

järgmine:

Riigimetsa majandaja

Uuendusraiete pindala (ha)

Mänd Kuusk Kask Haab Teised puuliigid

Kokku

Keskkonnaministeeriumi valitsemisalas

Riigimetsa Majandamise

Keskus 12 750 10 000 15 000 3 500 4 650 45 900

Kaitseministeeriumi valitsemisalas

Riigimetsa Majandamise Keskus

400 300 375 40 135 1250

Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisalas

Järvselja Õppe- ja Katsemetskond

55 37,5 170 7,5 37 307

Luua Metsanduskool 70 45 70 5 10 200

Luua Metsanduskool Tihemetsa metskond

80 30 90 50 20 270

KOKKU 13 355 10 412,5 15 705 3 602,5 4 852 47 927

§ 2. Riigimetsas aastal 2024 uuendusraie optimaalne pindala

Riigimetsas aastaks 2024 uuendusraie optimaalne pindala, sealhulgas männikute, kuusikute,

kaasikute ja haavikute pindala puuliikide viisi, riigimetsa majandajate kaupa on järgmine:

Riigimetsa majandaja

Uuendusraiete pindala (ha)

Mänd Kuusk Kask Haab Teised

puuliigid Kokku

Keskkonnaministeeriumi valitsemisalas

Riigimetsa Majandamise

Keskus 2550 2000 3000 700 930 9180

Kaitseministeeriumi valitsemisalas

Riigimetsa Majandamise

Keskus 80 60 75 8 27 250

Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisalas

Järvselja Õppe- ja Katsemetskond

11 7,5 34 1,5 7,4 61,4

Luua Metsanduskool 14 9 14 1 2 40

Luua Metsanduskool Tihemetsa metskond

16 6 18 10 4 54

KOKKU 2671 2082,5 3141 720,5 970,4 9585,4

§ 3. Optimaalse pindala arvestamine

Optimaalse pindala arvestusse lähevad kõik uuendusraied, välja arvatud metsaseaduse § 29

lõike 12 alusel tehtavad raied juhul, kui puistu ei vasta sama paragrahvi lõike 4 punktides 1 või

2 sätestatud tingimustele. Riigimetsa majandaja võib aastast optimaalset pindala ületada kuni

5%.

§ 4. Määruste kehtetuks tunnistamine

Keskkonnaministri 22. veebruari 2023. a määrus nr 8 „Riigimetsa majandajatele aastateks

2023–2027 riigimetsas uuendusraie optimaalse pindala määramine“ tunnistatakse kehtetuks.

(allkirjastatud digitaalselt) Kristen Michal

Minister

(allkirjastatud digitaalselt)

Keit Kasemets Kantsler

1

Kliimaministri määruse

„Riigimetsa majandajatele aastateks 2024–2028 riigimetsas uuendusraie optimaalse

pindala määramine“ eelnõu

SELETUSKIRI

1. Sissejuhatus

Määrus kehtestatakse metsaseaduse § 45 lõike 5 alusel. Metsaseaduse § 45 lõike 1 kohaselt kuulub riigimetsa kasutusõigus riigimetsa majandajatele.

Sama paragrahvi lõike 5 alusel määrab keskkonnaminister igal aastal metsa majandavale riigimetsa majandajale järgneva viie aasta optimaalse uuendusraie pindala, sealhulgas

männikute, kuusikute, kaasikute ja haavikute pindala puuliikide viisi. Eelnõukohase määrusega kehtestatakse Kliimaaministeeriumi, Kaitseministeeriumi ning Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisalas olevate metsade optimaalne uuendusraie pindala aastateks

2024–2028.

Eelnõu koostas Kliimaministeeriumi metsaosakonna juhataja Meelis Seedre (tel 5340 1116, [email protected]) peaspetsialist Arvi Toss (tel 626 0749, [email protected]), õigusekspertiisi tegi Kliimaministeeriumi õigusosakonna

nõunik Marko Lelov (marko.lelov@ kliimaministeerium.ee), eelnõu ja seletuskirja keeletoimetaja oli õigusosakonna peaspetsialist Aili Sandre (tel 626 2953,

[email protected]). 2. Sisu ja võrdlev analüüs

Määrus koosneb neljast paragrahvist.

Määrus koostamise aluseks on eelmisel aastal RMK poolt esitatud taotlus järgnevaks viieks aastaks, mille vastavus arvestuslangi nõuetele on kontrollitud Keskkonnaagentuuri poolt.

Haridus- ja Teadusministeerium esitas oma valitseda olevate riigimetsade – SA Järvselja

Õppe- ja Katsemetskonna ja Luua Metsanduskooli (sh Tihemetsa metsakonna) – taotluse järgneva viie aasta (2024–2028) optimaalse uuendusraie pindala kohta 8.11.2023 kirjaga nr 5.4- 1/23/5045.

Uuendusraiete optimaalse pindala riigimetsa majandajatele aastateks 2024–2028 on

kooskõlastanud Keskkonnaagentuur, kes kontrollis taotlustes esitatud andmete vastavust keskkonnaministri 16.01.2009 määruse nr 2 „Metsa korraldamise juhend“ (edaspidi metsa korraldamise juhend) §-s 19 toodud arvestuslangi määramise metoodikale. Määrus ei sisalda

üraskikahjustuste likvideerimiseks vajalikku kuusikute raiepindala.

Metsa korraldamise juhendis toodud raiemahtude arvutamise metoodika kohaselt lähtutakse aastase uuendusraie pindala määramisel õigusaktidest, arvestuslangist, tagavara juurdekasvust, ökonoomsuse kriteeriumitest ning metsaomaniku ettepanekutest. Alates 1000 ha suurusest

metsakorraldusobjektist on aastase uuendusraie pindala määramise alus arvestuslank. Arvestuslangi leidmiseks arvutatakse peapuuliikide kaupa kõvalehtpuupuistute, männikute,

kuusikute, kaasikute, haavikute ja sanglepikute küpsuslank, I vanuslank, II vanuslank, ühtlase

2

kasutuse lank ning integraallank. Langid arvutatakse kitsendusteta majandatava metsa ja kitsendustega metsa kohta, kus on lubatud uuendusraie. Arvestuslank määratakse

eksperdihinnangu alusel peapuuliikide viisi, kusjuures summaarne arvestuslank ei tohi ületada suurimat arvutatud lanki. Peapuuliikide kaupa ei tohi uuendusraie pindala olla aastas suurem

selle puuliigi arvutatud maksimaalsest langist, välja arvatud juhul, kui kavandatud uuendusraie pindala on majandamise kitsendustega metsas 3,0 ha või alla selle ning kitsendusteta metsas 5,0 ha või alla selle. Turberaie pindala osakaalu aluseks arvestuslangi määramisel on

kavandatud raiejärkude arv.

Kuigi alates 01.09.2017. a majandab Riigimetsa Majandamise Keskus ka Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi maid, ei ole käesolevas määruses neid alasid kajastatud, kuna Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi maadele uuendusraieid ei planeerita ning

raietegevus toimub muude raieliikidega (raadamine, trassiraied) alade kasutamise eesmärkide või otstarvete (kaevandused, teekaitsevööndid) järgi.

Kaitseministeeriumi valitsemisalas asuvate metsade optimaalne uuendusraiete pindala aastatel 2024–2028 on võrreldes eelmise perioodiga jäänud samaks.

Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisalas ei ole riigimetsa majandajate uuendusraiete

pindala võrreldes eelmise perioodiga olulisel määral muutunud. Järvselja Õppe- ja Katsemetskonnal on raiemaht vähenenud 6%.

Seega perioodil 2024–2028 on uuendusraiete pindala riigile kuuluvas metsas 47 927 ha. Võrdlusena perioodi 2023–2027 uuendustaiete maht oli 49 347,5 ha, mis sisaldab ka 2023

aastal eraldatud 1400 ha üraskikahjude likvideerimiseks määratud pindala. Paragrahviga 2 kehtestatakse perioodi 2024–2028 esimese aasta uuendusraiete optimaalne

pindala riigimetsa majandajate ja puuliikide kaupa. See on vajalik selleks, et oleks üheselt arusaadav ühe aasta optimaalne uuendusraiete pindala.

Paragrahviga 3 täpsustatakse seda, et riigimetsa majandaja peab optimaalse pindala täitmisel arvestama lisaks plaanilistele küpse metsa uuendusraietele ka metsaseaduse § 29 lõike 12 alusel

tehtavaid küpsete metsade uuendusraieid (seisundijärgsed lageraied). Samuti täpsustatakse määruses, et aastast optimaalset kogupindala võib riigimetsa majandaja ületada kuni 5%. See

tagab riigimetsa majandajale paindlikkuse reageerida ootamatutele metsakahjustustele ning muudele aasta sees esinevatele, eelkõige ilmast tulenevatele, mõjudele ja riskidele.

Paragrahviga § 4 tunnistatakse õigusselguse huvides varasem uuendusraiete optimaalse pindala määramise määrus kehtetuks.

3

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega.

4. Määruse mõju ja määruse rakendamiseks vajalikud kulutused

Määrusega kinnitatakse riigimetsa majandajatele aastateks 2024–2028 optimaalne

uuendusraiete pindala. Määruse tulemusena jääb Riigimetsa majandajate optimaalne uuendusraiete summaarne pindala võrreldes käesoleva aasta alguses perioodiks 2023-2027

määratud mahuga praktiliselt samaks va 20,5 ha vähenenud raiemaht Järvselja Õppe- ja Katsemetskonnal.

5. Määruse jõustumine

Määrus jõustub üldises korras. 6. Määruse kooskõlastamine

Määrus on koostatud Haridus- ja Teadusministeeriumi taotlust arvestades ning

Riigimetsa Majandamise Keskust teavitades.

Suur-Ameerika 1 / Tallinn 10122 / 626 2802/ [email protected] / www.kliimaministeerium.ee/

Registrikood 70001231

Keskkonnaagentuur Riigimetsa Majandamise Keskus

28.11.2023 nr 1-4/23/5623

Riigimetsas uuendusraie optimaalse pindala

määramine Raiemaht Eesti riigimetsades peab olema pikaajaliselt ette teada, et ühest küljest tagada ettevõtetele stabiilsus, mis koos kasutatava toorme mahtu ettenähtavusega annab kindluse investeerida kõrgemasse väärindamisse. Iga-aastased raiemahtude muutused tekitavad ettevõtluskeskkonnas ebakindlust ning ei võimalda ka RMK-l rakendada pikaajalisi plaane säästlikuks metsamajandamiseks, elurikkuse suurendamiseks ja teiste riigi ja ühiskonna poolt oodatavate eesmärkide täitmiseks. Samuti peab pikaajaliselt ettemääratud raiemaht tagama, et metsad oleks kasvuhoonegaaside sidujad ja suureneks metsadesse soetud süsinikuvaru. Mündi teiseks küljeks on ühiskonna ootus – ettenähtav, usaldusväärne toimetamine meie jaoks olulises valdkonnas, viisil, et iga kasutusse võetud puu oleks v äärindatud võimalikult kõrgelt ja see sünniks läbimõeldult. Ettenähtavus ja stabiilsus on mõlema – nii olulise tööstusharu arengu, kui meie kõigi jaoks olulise - metsa hea hoidmise alus. RMK raiemaht aastani 2027 on kinnitatud ministri määrusega „Riigime tsa majandajatele aastateks 2023–2027 riigimetsas uuendusraie optimaalse pindala määramine“ (Keskkonnaministri määrus nr 8, vastu võetud 22.02.2023). Eesti kliimaeesmärkide täitmiseks vajalike sammude arutelu on kliimaseaduse väljatöötamisega käivitunud ning lisaks on RMK-le koostatud omaniku ootused, mis eeldavad metsade säästlikumat majandamist ning elurikkuse suurendamist. Kliimaministeerium valmistab ette metsaseaduse ja looduskaitseseaduse muutmise eelnõu, mille raames muuhulgas kohandatakse seniseid põhimõtteid raiete planeerimisel ja läbiviimisel kogukonnaaladel ja kaitstavatel aladel ning sätestatakse püsimetsanduse kontseptsioon. Samuti plaanime teha ettepaneku tulevikus riigimetsa raiemahu määramise viisil, mis tagab ettevõtjatele pikaaegse kindluse ning arvestab riigimetsa kasvuhoonegaaside sidumise võimekuse ja vajadusega. Arvestades planeeritavaid muutusi, mille laiemad arutelud alles käivituvad teen ettepaneku jätta Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) uuendusraie optimaalse pindala samaks kui 22.02.2023 kinnitatud määruses. Edastan sellest põhimõttest lähtuva kliimaministri määruse eelnõu „Riigimetsa majandajatele aastateks 2024–2028 riigimetsas uuendusraie optimaalse pindala määramine“ teile arvamuse andmiseks. Palun RMK-l hinnata määruse eelnõus esitatud uuendusraiete pindala kooskõla RMK pikaajaliste raiemahtude prognoosiga ning Keskkonnaagentuuril hinnata esitatud uuendusraiete pindala vastavust kehtivate õiguslike normidega. Ootame teie tagasisidet 1. detsembriks. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kristen Michal

Kliimaminister Lisad: 1. Eelnõu

2. Seletuskiri

Meelis Seedre, 626 2913 [email protected]