Viimsi keskosa MKA ja Kelvingi MKA moodustamisest - Ida-Harjumaa

Viimsi keskosa MKA ja Kelvingi MKA

moodustamisest

Täname Viimsi Vallavalitsust Riigimetsa Majandamise Keskuse (edaspidi RMK) poolt Viimsi

keskosa maastikukaitseala kaitse-eeskirja ja Kelvingi maastikukaitseala kaitse-eeskirja määruste

eelnõudele edastatud ettepankutele antud vastuste eest.

Vastuskirjas annate muuhulgas teada, et ei nõustu RMK ettepanekuga lubada kaitseala valitseja

nõusolekul kasutada metsakoosluste kujundamisel kõiki seadusest tulenevaid raieviise . Soovite

jätkuvalt keelata moodustatavatel kaitsealadel uuendusraie. Põhjendusena toote välja, et kaitse-

eeskirjade selgituskirjades on põhjalikult selgitatud, kuidas uuendusraiega kaasnevad metsas

olulised muutused nii valgus- kui niiskusrežiimis, mistõttu uuendusraie alale alles jääv elustik ei

saa enam olla sama ja olemas olnud väärtused ei pruugi alale enam tagasi tulla. Uuendusraie

põhjustab ulatuslikku ja otsest elupaikade kadu, m.h. substraadi või pesapuu kadumise näol.

Juhime tähelepanu, et mets kui ökosüsteem on järjepidevas muutmises. Metsas muutuvad aja

jooksul nii valgustingimused kui niiskusrežiim. Metsaelustik ja väärtused ei säili samuti ajas

muutumatuna. Uuendusraie lihtsalt kiirendab metsa muutumise ja uuenemise protsessi. Ühed

elupaigad asenduva teistega jne. Kindlasti ei kao uuendusraie tulemusel metsast kõik pesapuud

ega hävine substraat.

17.aprillil 2023 abivallavanema Alar Mik juures toimunud uute valla kaitsealade moodustamise

teemalisel kokkusaamisel leppisime RMK teadmisel kokku, et uutel kaitsealadel uuendusraie

lausalist keelustamist ei tule ja kogu raiete kavandamine saab lahendatud ühise koostööna

koostatavate metsa majandamise kavade teel. RMK-l on kahju, et selle kokkuleppega ei ole

edaspidise kaitsealade menetlemise käigus arvestatud.

Lisame siinkohal, et juba mõnda aega on Viimsi riigimetsa kuusikutes toimunud ulatuslikud

üraskirüüsted, mille tulemusel on metsad lihtsalt ära kuivanud ja nende kuivanud kuusikute alla ei

ole uut metsapõlve tekkima hakanud. Selliste kahjustatud metsade kordategemine ja uuendam ine

eeldab lageraie läbiviimist. Uuendusraie lausalise keelustamisega on välistatud igasugune

suuremapinnaliste kahjustusalade likvideerimise ja uuendamise võimalus, mis ei ole RMK

hinnangul kindlasti mõistlik.

Viimsi Vallavalitsus

Viimsi Vallavolikogu

[email protected]

Teie 09.11.2023 nr 15-3/4352-4

Meie 28.11.2023 nr 3-1.1/2023/1239-3

XXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXX XXX

2

Tulenevalt eelnevast teeme ettepaneku Kelvingi ja Viimsi keskosa maastikukaitsealadel lubada

kaitse-eeskirjadega kaitseala valitseja nõusolekul ulatuslike metsakahjustuste (üraskirüüsted,

tormimurrud jne) likvideerimine erandkorras lageraie teel.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Andrus Kevvai

Ida-Harjumaa metsaülem

506 6931 [email protected]

Nelgi tee 1, Viimsi alevik, Viimsi vald, 74001 Harju maakond | Registrikood 75021250

Tel: +372 602 8800 | E-post: [email protected]

Swedbank EE182200221010936477

VIIMSI VALLAVALITSUS

Andrus Kevvai Teie 28.11.2023 nr 3-1.1/2023/1239-3

Riigimetsa Majandamise Keskus

Mõisa/3, Sagadi küla Meie 30.11.2023 nr 15-3/4352-6

45403 Lääne-Virumaa

Vastus Viimsi keskosa MKA ja Kelvingi

MKA moodustamise seisukohtadele

Viimsi Vallavalitsuses registreeriti 28.11.2023 Teie pöördumine, milles tänate Viimsi Vallavalitsust

vastuste eest Teie seisukohtadele Viimsi keskosa ja Kelvingi maastikukaitseala (MKA)

moodustamise osas. Toote kirjas siiski täiendavalt seoses uuendusraiete keelamise plaaniga

uutel kaitsealadel välja, et mets on ökosüsteem, mis on pidevas muutuses, milles muutuvad ka

valgus- ja niiskustingimused ning metsaelustik ei säili alal muutumatuna ja uuendusraied üksnes

kiirendavad seda protsessi. Kirjutate, et kindlasti ei kao uuendusraie tulemusel metsast kõik

pesapuud ega hävine substraat. Toote oma kirjas välja, et 17.04.2023 toimus abivallavanema

Alar Miku juures RMK-ga kaitsealade moodustamise teemaline kokkusaamine, kus leppisite RMK

teadmisel kokku, et uutel kaitsealadel uuendusraiete lausalist keelustamist ei tule ja raiete

kavandamine lahendatakse koostööna koostatavate metsa majandamise kavade teel. Kirjutate,

et Teil on kahju, et selle kokkuleppega ei ole edaspidi arvesatud. Täiendavalt toote välja, et Viimsi

riigimetsa kuusikutes on toimunud ulatuslikud üraskirüüsted ja nende kordategemine ja

uuendamine eeldab lageraiet. Lõpetuseks toote välja ettepaneku kaitse-eeskirjades kaitseala

valitseja nõusolekul ulatuslike metsakahjustuste (üraskirüüsted, tormimurrud jne) likvideerimine

erandkorras lageraie näol sisse viia. Järgnevalt vastame Teie poolt väljatoodule.

Esmalt toome välja, et meil on kahju, et RMK ei osalenud 13.11.2023 toimunud kaitsealade

moodustamise avalikul arutelul, kus oleks saanud suuremas ringis neid küsimusi arutada.

Vastates Teie kirjas toodud seisukohtadele, siis oleme nõus, et mets on ajas muutuv ökosüsteem.

See on looduses loomulik protsess ja toimub üldjuhul sujuvate üleminekutega, erandiks on

looduslikud häiringud. Mets allub looduslikele häiringutele siis, kui ta on jõudnud oma

arenguperioodis sellisesse faasi, kus puu ei ole enam piisavalt elujõuline või selliste omadustega,

2

et seal vastu pidada. Tegemist on osaliselt loodusliku valiku, osaliselt lihtsalt ühe elu lõppemisega

tulenevalt vanusest. Üldjuhul ei ole sellised häiringud pindalalt ulatuslikud. Uuendusraiete puhul

eelnevalt välja toodu ei kehti. Muutused on kiired, ulatuslikud ja enamasti ei ole puude raie

põhjuseks elujõu kadumine vaid raieküpsus.

Seoses üraskirüüste ja tormimurruga toome välja, et nende probleemidega saab tegeleda ka

sanitaarraie korras. Keskkonnaministri 27.12.2006 määruse nr 88 „Metsa majandamise eeskiri“

§ 7 punktide 1, 4 ja 8 kohaselt võib sanitaarraie korras raiuda surnud puid, tüvekahjuritest

asustatud puid ning tormiheidet ja -murdu ning lumemurdu. Jääme oma seisukoha juurde, et

uuendusraie jääb loodavatel MKA-del keelatuks, kõik muud raietüübid on lubatud.

Kolmandaks toome välja, et A. Miku juures toimunud koosviimisel räägitu oli üksnes arutelu, ega

omanud siduvaid kokkuleppeid. Kaitse-eeskirja koostamine jäeti loodusharidusega ametniku

hoolde, kes on pädev loodusega seotud teemadel laiemalt arutlema ja kaalutlema.

Lõpetuseks toome välja, et RMK on tänaseks oma 2024–2028 arengukavas ka sõnaselgelt välja

toonud, et kaitsealade piiranguvööndites enam uuendusraieid ei tehta1 ja RMK juhatuse esimees

Mikk Marran tõi 28.11.2023 kava tutvustades2 välja, et RMK edaspidine eesmärk on pingutada

selle nimel, et metsadel läheks ökoloogilises mõttes paremini. Saame öelda, et RMK seisukohad

raiete osas ühtivad planeeritavate kaitsealade kaitse-eeskirjadega.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Taavi Rebane

Keskkonnaosakonna juhataja

Maris Markus

602 8877 [email protected]

1 RMK arengukava 2024–2028, lk 8 p 6. Veebis: https://media.rmk.ee/files/RMK_arengukava_2024-

2028.pdf 2 Videosalvestis: https://elisastage.ee/riigimets