Vastuskiri

L-02697-00003-001

Riigimetsa Majandamise Keskus

Mõisa/3, Sagadi küla, Haljala vald,

45403 Lääne-Viru maakond

[email protected]

[email protected]

27.11.2023. a

TÄIENDUSED

Vastuseks Riigimetsa Majandamise Keskuse 09.11.2023. a kirjale

Advokaadibüroo LINDEBERG kliendiks on FIE Janno Torop (rk: 11217895, edaspidi ka

Klient või Töövõtja, volikiri edastatud 20.11.2023. a kirjas), kelle eest ja nimel pöördun Teie

poole alljärgnevas.

I Asjaolud

1. Riigimetsa Majandamise Keskuse (rk: 70004459, edaspidi RMK või Tellija) ja FIE

Janno Torop vahel oli sõlmitud 09.03.2022. a võsasaetööde töövõtuleping

(raamleping) nr 3-2.5.3/1812/2022/3 ja 24.04.2023. a võsasaetööde töövõtuleping

(raamleping) nr 3-2.5.3/1812/2023/103, võsasaetööde töövõtuleping (raamleping)

nr 3-2.5.3/1812/2023/104 ja võsasaetööde töövõtuleping (raamleping) nr 3-

2.5.3/1812/2023/105 (edaspidi nimetatud vastavalt Leping 3, Leping 103, Leping

104 ja Leping 105, ühiselt nimetatud Lepingud).

2. Lepingu 3 p 12.28 tuleneb Töövõtja kohustus esitada lepinguaegne tagatis, s.o

kohustus esitada kas pangagarantii 1000,00€ suurusele summale oma

lepingujärgsete kohustuste täitmise tagamiseks või deponeerida sama rahasumma

tagatisena Tellija arvelduskontole. Sätte kohaselt peab garantiikirjas võlausaldajaks

olema märgitud RMK ning garantii peab kehtima kogu lepingu kehtivuse ajal. Nii

Lepingu 103, 104 kui 105 punktist 12.18 leiab sama kohustusega sätte, v.a erisusega,

et Lepingus 103 on summaks 1000 eurot, Lepingus 104 summaks 800 eurot ning

Lepingus 105 summaks 700 eurot.

3. Klient deponeeris Lepingu 3 tagatiseks 1000 eurot vastavalt sama lepingu punktile

12.28. Tulenevalt Lepingute 103, 104 ja 105 p-st 12.28 tellis Klient garantii, mille

tulemusena andis SWEDBANK AS (edaspidi nimetatud Garant) välja garantiikirja nr

Lk 2 / 12

23-028158-GF (edaspidi nimetatud Garantiikiri). Garantiikirja p 1 kohaselt: „Garant

on teadlik, et Garantii tellija on sõlminud Garantii saajaga lepingud nr 3-

2.5.3/1812/2023/103 (edaspidi Leping 1), 3-2.5.3/1812/2023/104 (edaspidi Leping 2)

ja 3-2.5.3/1812/2023/105 (edaspidi Leping 3) (Leping 1, Leping 2 ja Leping 3 edaspidi

koos nimetatud Leping) (riigihange „Võsasaetööd Edela metsakasvatuse piirkonnas

2023-2025“ viitenumber 259729) ja et Garantii tellija on vastavalt Lepingule

kohustatud esitama Garantii saajale garantii tagamaks rahalise hüvitise maksmise

juhul, kui Garantii tellija rikub Lepingust tulenevat tööde teostamise kohustust.“

Garantiiga tagati kuni 2500 eurose summa tasumine (Garantiikirja p 2).

4. 17.07.2023. a esitas Klient avalduse Lepingute ennetähtaegse lõpetamise palvega.

Sellega andis Klient teada soovist lõpetada lõpetada ennetähtaegselt

metsakasvatustööde töövõtulepingute täitmine alates 04.08.2023. a. Klient selgitas,

et: „[o]luliseks põhjuseks on lepingu järgi nõutud Raietööline 3 kutsetunnistuse

olemasolu töötajatel. Töötajate roteerumise korral on väga pikaaegne ja keeruline

korraldada vastava kutse omistamist isikutele kellel seda veel ei ole. Kutseeksami jaoks

koolituse korraldamine on antud ainult ühele asutusele (Luua Metsanduskool) ja sellel

asutusel puudub soov korraldada regulaarselt ja piisava sagedusega eksami

sooritamiseks vajalikku ettevalmistavat koolitust.“

5. 08.08.2023. a esitas RMK Lepingute ülesütlemise avaldused – Lepingu 3

ülesütlemiseks dokumendis nr 3-2.1/2023/4823, Lepingu 103 ülesütlemiseks

dokumendis nr 3-2.1/2023/4824, Lepingu 104 ülesütlemiseks dokumendis 3-

2.1/2023/4825, Lepingu 105 ülesütlemiseks dokumendis nr 3-2.1/2023/4826

(edaspidi vastavalt Avaldus 4823(3), Avaldus 4824(103), Avaldus 4825(104),

Avaldus 4826(105), ühiselt nimetatud Avaldused).

6. Avalduses 4823(3) leidis RMK, et Töövõtjal puudub lepingu ülesütlemise õigus,

samuti et Tellija ei ole omapoolse käitumisega andnud Töövõtjale ka alust lepingust

taganeda või see üles öelda õiguskaitsevahendina. RMK asus seisukohale, et Klient on

teatanud RMK-le selgesõnaliselt, et ta oma lepingust tulenevaid kohustusi täita ei

soovi. RMK leidis, et kuna Töövõtja ei soovi lepingut täita, ei saa Tellijalt neil

asjaoludel mõistlikult oodata lepingu jätkamist ja tegemist on olulise

lepingurikkumisega VÕS § 116 lg 2 p. 2, 4 ja 5 kohaselt. Lähtudes oma põhjendustest

ja VÕS §-st 116 lg 6, §-st 196 lg 1 ja §-st 116 lg 2 p-dest 2, 4 ja 5, ütles Tellija oma

avalduse kohaselt üles 09.03.2022. a Kliendiga sõlmitud Lepingu 3 alates 15.08.2023.

a. RMK leidis, et Kliendi poolt RMK arvelduskontole lepingujärgsete kohustuste

täitmise tagamiseks tasutud lepinguaegne tagatis Kliendile tagastamisele ei kuulu.

7. Avalduses 4823(104) leidis RMK, et Töövõtjal puudub lepingust ülesütlemise õigus,

samuti et Tellija ei ole omapoolse käitumisega andnud Töövõtjale ka alust lepingust

taganeda või see üles öelda õiguskaitsevahendina. RMK asus seisukohale, et Klient on

Lk 3 / 12

teatanud RMK-le selgesõnaliselt, et ta oma lepingust tulenevaid kohustusi täita ei

soovi. RMK leidis, et kuna Töövõtja ei soovi lepingut täita, ei saa Tellijalt neil

asjaoludel mõistlikult oodata lepingu jätkamist ja tegemist on olulise

lepingurikkumisega VÕS § 116 lg 2 p. 2, 4 ja 5 kohaselt. Lähtudes oma põhjendustest

ja VÕS §-st 116 lg 6, §-st 196 lg 1 ja §-st 116 lg 2 p-dest 2, 4 ja 5, ütles Tellija oma

avalduse kohaselt üles 09.03.2022. a Kliendiga sõlmitud Lepingu 104 alates

15.08.2023. a. RMK sõnas, et tasaarvestab lepinguaegse tagatisraha summa kokku

800,00 eurot Kliendi poolt RMK tööde vastuvõtmise akti nr MKT0295620 alusel

07.08.2023 esitatud müügiarvega nr 832023 tasumisele kuuluvast summast, lisades,

et seejärel Tellija ei pööra täitmisele Töövõtja poolt oma lepingujärgsete kohustuste

täitmise tagamiseks esitatud garantiikirja nr 23-028158-GF.

8. 12.08.2023. a e-kirjaga esitas Klient RMK-le vastuväite Lepingute 3 ja 104 määratud

tagatisraha kinnipidamisele ja tagastamata jätmisele. Klient leidis, et sõlmitud

lepingutega pole kooskõlas ülesütlemise avaldustes sõnastatu, et lepinguaegne

tagatisraha peetakse kinni arvest 822023 ja teise lepingu puhul jäetakse

lepinguaegne tagatisraha summa tagastamata. Klient märkis, et lepingus on öeldud,

et tagatisraha võib kasutada tellija määratud leppetrahvi või muude lepinguliste

kohustuste tagamiseks. Klient leidis, et lepingute punktid 13.4 ja 13.5 annavad

õiguse leppetrahvi määramiseks, kuid nende lepingute puhul ei ole RMK seda teinud

ja seda ei olegi alust teha, sest kõik tööd, mis graafikujärgselt töövõtjale üle said

antud, on ka nõuetekohaselt täidetud. Klient oli seisukohal, et RMK on rikkunud

lepingu ülesütlemisel kokkulepitud leppetrahvi määramise nõudeid ja nende kahe

lepingu tagatisraha kinnipidamine ja tagastamata jätmine on lepinguga vastuolus.

Klient nõudis nimetatud kirjas oma ebaseaduslikult kinni peetud tagatisraha (osana

arvest 832023) välja maksmist koos viivistega ja lepingu 3-2.5.3/1812/2022/3

tagatisraha tagastamist peale lepinguliste kohustuste lõppemist.

9. 06.09.2023. a esitas RMK vastuskirja nr 3-2.1/2023/4823 ja 3-2.1/2023/4825

(edaspidi Vastuskiri), milles esitas mh järgmised seisukohad:

9.1. „Töövõtulepingu nr 3-2.5.3/1812/2022/3 kohaselt RMK-le deponeeritud tagatisraha

mittetagastamise kohta selgitame, et Teie väide justkui puuduks RMK-l võimalus

kasutada tagatisraha lepingujärgsete kohustuste täitmise tagamiseks, ei ole õige.

Leppetrahv on kokkulepitud kahjuhüvitise määra alusel rakendatav sanktsioon, kuid

see ei ole ainus õiguskaitsevahend, mida RMK saab tekkinud olukorras rakendada.

RMK-l on võimalik määrata kindlaks kahju suurus, mis on Teiepoolse lepingu täitmisest

tahteavaldusega keeldumise tõttu meie poolt õiguskaitsevahendina lepingu

ülesütlemise tõttu tekkinud. Kahju suuruse kindlaksmääramine võtab mõningal määral

aega. Kuna RMK ütles lepingu üles, ei ole põhjust käsitleda RMK arvelduskontole

deponeeritud tagatisraha enam selle lepingu kontekstis tagatisrahana, aga vastavalt

kahjunõude suuruse kindlaksmääramisele on RMK-l endiselt võimalik kasutada selle

Lk 4 / 12

kohustuse täitmise tagamiseks. Esialgse ligikaudse hinnangu kohaselt on käesoleva

lepinguaasta kahjunõude suurus ligikaudu sama suur, kui tagatisraha suurus. Juhul kui

võtta kahju tekkimise perioodiks ka 2024 ja 2025 lepinguaasta ja nendele kohaseid

töömahtusid, ületaks hinnanguliselt kahjunõude suurus tagatisraha summat oluliselt.

Täpsemad arvutused ei ole hetkel veel tehtud ning nende sooritamiseks on vajalik

järgmise, 2024. aasta tööde kavade täpsustumine käesoleva 2023. aasta sügisel.

Tõenäoline on, et tagatisraha summa suurust ületavat kahjusummat RMK Teilt sisse ei

nõua.“

9.2. „Seonduvalt Teie väidetega, mis puudutavad töövõtulepingu nr 3-2.5.3/1812/2023/104

alusel RMK nimele väljastatud pangagarantiidega (garantiikirjadega) ja nende

väärtuse suurusele vastavate summade tasaarvestamist teostatud tööde eest tasumisele

kuulunud summadega, selgitame, et Teie seisukoht ei ole sarnaselt juba eelnimetatud

lepingu kohta väljatooduga õige. Garantiikirjad on mõeldud tagama muuhulgas nii

leppetrahvinõudeid kui ka kahju hüvitamise nõudeid, ning mõnevõrra erinevalt see

nendes lepingutes selgelt sätestatud punktis 13.14. Kuna Teie e-kirjaga saadetud

tahteavalduses on avaldatud muuhulgas ka soovi, et RMK ei kasutaks garantiikirju, vaid

Teie soovite meie rahalised nõuded ilma panku kaasamata tasuda, siis soovisime ka

meie sellisel viisil olukorrale lahenduse leida, pidades nimetatud varianti ka Teile

sobivaks. Kui aga Teie tegelik soov on siiski saada käesoleval hetkel tasaarvestatud

summad kätte ning jätta edaspidiselt välja arvutatava suurusega kahjunõuded

rahuldamiseks garantiikirjade sissenõudmise teel pankadelt, oleme RMK poolt selleks

omapoolselt valmis. Lepingu p 13.14 mõte seisneb muuhulgas ka selles, et ühekordselt

tagatise summa täies ulatuses realiseerimise korral ei teki Teile riski, et tegeliku

kahjusumma hoopis suuremaks osutumise korral asuks RMK seda Teilt edaspidi välja

nõudma.“

9.3. „Eeltoodut arvesse võttes leiame, et oleme käitunud Teiepoolse lepingute õigustamatu

ennetähtaegse lõpetamise soovi valguses mõistlikul määral Teie soove arvestavalt ning

oleme seisukohal, et käesoleva hetke seisuga kinni peetud summad Teile tagastamisele

ei kuulu. Juhul aga, kui soovite siiski, et garantiikirjadega tagatud lepingute puhul

tagastaksime kinni peetud summad, siis palume arvestada, et pangagarantiisid me ei

vabasta, vaid selgitame nende kehtivusaja jooksul välja kahjunõude suuruse ja suhtleme

sellele järgnevalt Teiega edasi.“

9.4. RMK palus ühtlasi anda Kliendil seisukoht, kas Klient soovib kinnipeetud summade

tagastamist koos sellele järgneva tegeliku kahju suuruse väljaselgitamisega ja

sissenõudmisega, s.h garantiikirjade arvelt, või on nõus loobuma seni väljendatud

soovist kinnipeetud summade tagastamise osas.

Lk 5 / 12

10. 09.11.2023. a e-kirjaga esitas Klient taotluse Garantiikirja tagastamiseks. Klient

selgitas, et Lepingud 103, 104 ja 105 on üles öeldud ja lõppenud ning ülesütlemisega

seotud kohustused on Kliendi poolt täidetud.

11. RMK vastas Kliendile 09.11.2023. a kirjaga nr 3-2.1/2023/4823, millega andis

järgneva selgituse: „Käesolevaga selgitame, et oleme Teile 06.09.2023 edastanud kirja,

millele ei ole tagasisidet saanud. Selleks, et saaksime Teie poolse nõude täita, palume

Teil meile edastada kahe lepingu (leping nr 3-2.5.3/1812/2022/3 ja leping nr 3-

2.5.3/1812/2023/104) kohta omapoolne selgelt väljendatud seisukoht vähemalt

kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis: kas soovite kinnipeetud summade

tagastamist koos sellele järgneva tegeliku kahju suuruse väljaselgitamisega ja

sissenõudmisega, s.h garantiikirjade arvelt, või olete nõus loobuma seni väljendatud

soovist kinnipeetud summade tagastamise osas?“ RMK andis sama kirjaga Kliendile

tähtaja 20.11.2023. a nimetatud kinnituse edastamiseks.

12. Klient vastas RMK-le 20.11.2023. a. Klient leidis, et ei ole ühelgi tingimusel nõus

garantiikirja realiseerimisega. Klient oli seisukohal, et garantii realiseerimise

eeldused on täitmata. Sealjuures ei loobunud Klient oma seisukohtadest kinnipeetud

summade tagastamise osas. Klient leidis mh, et Klient ei ole lepinguid nr 3-

2.5.3/1812/2022/3 ega 3-2.5.3/1812/2023/104 rikkunud. Kuna Klient

eelnimetatud lepinguid rikkunud ei ole, on summade kinnipidamise ja tasaarvestuse

tegemise eeldused täitmata. Samuti pole eeldused täidetud kahjuhüvitisnõuete

esitamiseks. Klient selgitas, et esitab oma täiendavad seisukohad ja põhjendused

eeltoodule hiljemalt 27.11.2023. a.

13. Käesolevaga esitab Klient nimetatud seisukohad ja põhjendused.

II Seisukohad ja põhjendused

14. RMK leidis Lepingute 3 ja 104 ülesütlemisavaldustes, et Kliendil puudub lepingu

ülesütlemise õigus. RMK põhjendas Lepingute 3 ja 104 ülesütlemist sellega, et Klient

on teavitanud RMK-le selgesõnaliselt, et ta oma lepingulisi kohustusi täita ei soovi.

RMK leidis, et kuna Töövõtja ei soovi lepingut täita, ei saa Tellijalt neil asjaoludel

mõistlikult oodata lepingu jätkamist ja tegemist on olulise lepingurikkumisega VÕS §

116 lg 2 p 2, 4 ja 5 kohaselt. Klient nende seisukohtadega ei nõustu.

15. Klient on seisukohal, et RMK on tõlgendanud Kliendi avaldust ebaõigesti. Klient ei ole

avaldanud, nagu ta ei sooviks oma lepingulisi kohustusi täita. Klient ei ole Lepinguid

3 ja 104 rikkunud, samuti pole Klient nimetatud lepinguid rikkunud oluliselt.

Lepingute ülesütlemise aluseks ei saanud olla lepingurikkumine, vaid muu mõjuv

põhjus. Kliendi põhjendused on järgmised.

Lk 6 / 12

16. Klient ei ole avaldanud, nagu ta ei sooviks oma lepingulisi kohustusi täita. RMK

sellesisuline tõlgendus on väär. Klient põhjendas oma 17.07.2023. a avalduses

lepingu lõpetamise soovi sellega, et ta peab võimalikuks, et tal pole tulevikus võimalik

tagada töötajatel nõutava kutsetunnistuse olemasolu, kuna ainsal kutseeksami

korraldamise õigusega asutusel puudub soov regulaarselt ja piisava sagedusega

eksami sooritamiseks vajaliku koolituse korraldamiseks. Sellisest avaldusest ei saa

järeldada mitte lepingu täitmise soovi puudumist, vaid lepingu lõpetamise soovi.

17. Ka Riigikohus on leidnud analoogsel juhtumil, et tegemist ei olnud

lepingurikkumisega (Riigikohtu halduskolleegiumi 11.11.2021. a otsus asjas nr 3-18-

1946). Kõnealuse lahendi asjaolude kohaselt oli kaebaja teinud vastustajale

ettepaneku lepingu lõpetamiseks kokkuleppel ja garantiikirja tagastamiseks, kuna

leidis, et edaspidi võib saabuda teenuse katkemise oht (p 2). Sellest tulenevalt esitas

kaebaja vastustajale lepingu ennetähtaegse ülesütlemise teate (p 2). Riigikohus

rõhutas, et kaebaja polnud selle kuupäeva seisuga, mil vastustaja lepingu üles ütles,

lepingut rikkunud ega ka teatanud kohustuse täitmata jätmise kavatsusest VÕS § 114

lg 4 mõttes (p 16). Riigikohus asus seisukohale, et kaebaja avalduse sisuks oli lepingu

lõpetamine, mitte lepingu täitmata jätmise kavatsuse kuulutamine, ignoreerides

lepingu kehtivust (p 16).

18. Ka käesolevas asjas oli Klient avaldanud soovi leping lõpetada, mitte

väljendanud kavatsust lepingut täitmata jätta lepingu kehtivust ignoreerides.

Seetõttu on Riigikohtu eelmises punktis viidatud järeldus ülekantav ka käesolevale

asjale. Kuna Klient pidas võimalikuks lepinguliste kohustuste täitmise takistuste

ilmnemist tulevikus, oli Kliendi avaldus suunatud lepingu lõpetamisele. Sealjuures oli

Klient eelnevalt teavitanud RMK-d olukorrast telefoni teel ja suhelnud võimalike

tegutsemisvariantide osas RMK metsakasvatusjuhi Priit Kõresaar’ega, kes andis selge

signaali, et leping on mõistlik lõpetada ning et graafikusse juba märgitud tööde

lõpuleviimisel leppetrahvi ei järgne.

19. Eeltoodut arvestades, kuna Klient ei teatanud soovist jätta lepingulised kohustused

täitmata, on ebaõiged ka RMK järeldused Lepingute rikkumise ja Lepingute

ülesütlemise aluste kohta.

20. Lepingu ülesütlemise osas on Kliendi seisukoht järgmine. VÕS § 196 lg 1 kohaselt

võib kestvuslepingu kumbki lepingupool mõjuval põhjusel etteteatamistähtaega

järgimata üles öelda, eelkõige kui ülesütlevalt lepingupoolelt ei või kõiki asjaolusid ja

mõlemapoolset huvi arvestades mõistlikult nõuda lepingu jätkamist kuni

kokkulepitud tähtpäevani või etteteatamistähtaja lõppemiseni (erakorraline

ülesütlemine). Selliseks mõjuvaks põhjuseks ei pea olema lepingurikkumine,

mille puhul kehtivad VÕS § 196 lg 2 erisused, vaid tegemist võib olla ka

lepingupoolest endast tuleneva asjaoluga või pooltest sõltumatute asjaoludega (vt P.

Lk 7 / 12

Varul jt. Võlaõigusseadus I. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura 2016, § 196

komm., lk 966, p 4.1; edaspidi VÕS I). Käesoleval juhul sai olla tegemist olukorraga,

kus ülesütlevalt lepingupoolelt ei saanud kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi

arvestades mõistlikult nõuda lepingu jätkamist kuni kokkulepitud tähtpäevani.

Nimetatud mõjuv põhjus, mitte lepingurikkumine, sai olla ülesütlemise

aluseks. Klient juhib tähelepanu, et RMK ei ole oma ülesütlemisavalduses viidanud

ühelegi lepingust tulenevale alusele lepingu ülesütlemiseks, vaid on tuginenud

seadusele. Klient leiab sealjuures, et lepingud tuleb lõppenuks lugeda

kokkuleppeliselt tulenevalt RMK Avaldustest vastuseks Kliendi

ülesütlemisavaldusele, kuna mõlemad pooled on avaldanud soovi lepingute

lõpetamiseks ja olid lepingute lõppemise osas läbi rääkinud. Juhul kui lepingud pole

lõppenud kokkuleppel, on need lõppenud RMK poolse ülesütlemisavalduse tõttu VÕS

§ 655 lg 1 järgi. Alternatiivselt on lepingud lõppenud VÕS § 196 lg 1 järgi mõjuval

põhjusel, milleks ei ole lepingurikkumine.

21. Klient on seisukohal, et Klient ei ole Lepingut 3 ega 104 rikkunud. Sealjuures ei

olnud Klient rikkunud lepingut ei Kliendipoolse avalduse tegemise seisuga

17.07.2023. a, RMK poolse ülesütlemisavalduste tegemise seisuga 08.08.2023. a, ega

ka RMK ülesütlemisavaldustes märgitud lepingute lõppemise seisuga 15.08.2023. a.

RMK on põhjendanud lepingute ülesütlemist üksnes Kliendipoolse lepingu

lõpetamise soovi avaldamise kaudu, kuid nagu eelnevalt põhjendatud, ei kujuta see

endast lepingurikkumist. Klient ei ole teatanud sellest, et ta oma lepingulisi kohustusi

täita ei soovi. Samuti ei ilmne Kliendi tegevuses ühtki muud lepingurikkumist. Klient

täitis kuni lepingute lõppemiseni oma lepingujärgseid kohustusi.

22. Klient on seisukohal, et RMK-l puudus õigus tagatise tagastamata jätmiseks

ning tasaarvestuse tegemiseks. Eeldused leppetrahvi ja/või kahjuhüvitisnõude

esitamiseks on täimata. RMK-l puudub alus garantii realiseerimiseks.

23. Eeltoodud asjaolude kohaselt maksis Klient Lepingu 3 tagatiseks 1000 eurot

deposiiti. Avalduses 4823(3) leidis RMK, et Kliendi poolt RMK arvelduskontole

lepingujärgsete kohustuste täitmise tagamiseks tasutud lepinguaegne tagatis

Kliendile tagastamisele ei kuulu. Lepingu 104 tagamiseks oli välja antud Garantiikiri.

Lepingu 104 p 12.28 kohaselt tuli nimetatud lepingu tagatis anda summas 800 eurot.

Avalduse 4823(104) kohaselt tasaarvestas RMK lepinguaegse tagatisraha summa

kokku 800,00 eurot Kliendi poolt RMK tööde vastuvõtmise akti nr. MKT0295620

alusel 07.08.2023 esitatud müügiarvega nr 832023 tasumisele kuuluvast summast.

24. Lepingute p 12.18 kohaselt olid tagatised antud lepingulise kohustuste täitmise

tagamiseks. Garantiilepingu (Garantiikirja) p 1 kohaselt oli garantii antud puhuks, kui

Klient rikub lepingust tulenevat tööde teostamise kohustust. Klient täitis Lepinguid 3

ja 104 kuni Lepingute lõppemiseni. Klient Lepingutest 3 ja 104 tulenevat tööde

Lk 8 / 12

teostamise kohustust lepingu lõppemise seisuga rikkunud ei olnud. RMK on

tuginenud üksnes Kliendipoolsele lepingurikkumisele asjaoludel, mis ei kujutanud

endast lepingurikkumist. Ühtegi nõuet mis tahes alusel RMK Kliendi vastu esitanud ei

ole. Eelnevat arvestades olid tagatiste realiseerimise ja tasaarvestuse tegemise

eeldused täitmata ja RMK tegi tagatise realiseerimise ja tasaarvestuse alusetult.

Kinnipeetud summad tuleb koos viivisega tagastada.

25. RMK pole esitanud Kliendi vastu ei leppetrahvi ega kahjuhüvitisnõudeid ning ei

saa ka seda teha, sest Klient pole Lepinguid 3 ja 104 rikkunud.

26. Klient on seisukohal, et puudub igasugune alus garantii realiseerimiseks

sõltumata tagatisraha tagastamisest. Klient ei ole ühelgi juhul nõus

garantiikirja järgse garantii realiseerimisega. Garantiikiri tuleb tagastada.

Kliendi põhjendused on järgmised.

27. Klient on seisukohal, et garantiist endast tuleneb, et garantiisumma

väljamaksmise kohustus tekib tagatavast lepingust tuleneva kohustuse

rikkumise korral. Garantii p 1 kohaselt on Garant teadlik mh sellest, et garantii peab

tagama rahalise kohustuse maksmise juhul, kui tellija rikub lepingust tulenevat tööde

teostamise kohustust. Garantiikirja p 3 kohaselt peab garantii saaja ehk RMK esitama

kinnituse Kliendi poolse lepingust tuleneva kohustuse rikkumise kohta ning rikutud

kohustuse kirjeldust. Sellest nähtub üheselt, et garantiinõude eelduseks on

tagatava lepingu rikkumine Kliendi poolt. Pank saab keelduda garantiinõude

täitmisest põhjusel, et Klient ei ole lepingut rikkunud. Sellise vastuväite võimalikkust

on jaatatud ka õiguskirjanduses (VÕS I, § 155 komm., 4.4. d, lk 801).

28. Lisaks leiab Klient, et garantii on lõppenud. Kuigi Garantiikirjas oli garantii

kehtivusajaks märgitud kuni 31.01.2026. a, tuleneb nii Garantiikirjast endast kui

Lepingutest, et kõigi osapoolte tahe oli suunatud sellele, et garantiikiri kehtiks kuni

kuu aega peale lepingu lõppemist. Eelduslikult pidid Lepingud lõppema tähtaja

möödumisel 31.12.2025. a (Lepingute p 4.1) ja garantii oli mõeldud tagama

lepinguliste kohustuste täitmist. Seega ei saanud poolte tahe olla kuidagi suunatud

sellele, et lepingu ennetähtaegsel lõppemisel, nt mitu aastat enne tähtpäeva, kehtiks

garantii edasi. Alternatiivselt on garantii lõppenud seadusest tuleneval alusel VÕS §

187 lg 1 alusel või tuleb Garantiikiri tagastada VÕS § 187 lg 2 alusel.

29. Klient leiab ka, et RMK-poolsete ülesütlemisavaldustega loobus RMK

täiendavate nõuete esitamisest ja garantii realiseerimisest. Avaldustes

4824(103) ja 4826(105) esitas RMK leppetrahvinõuded, mille täitmiseks andis RMK

tähtaja, öeldes, et täitmise korral ei pööra RMK täitmisele garantiikirja. Klient on need

leppetrahvid tähtaegselt tasunud. Avalduses 4823(3) otsustas RMK tagatise

tagastamata jätta ja Avalduses 4825(104) tagatisraha summa tasaarvestada. Ühelegi

Lk 9 / 12

täiendavale nõude esitamisele RMK ei viidanud, samuti ka mitte Garantiikirja

realiseerimisele. Samuti ei viidanud RMK, et mingite tingimuste täitmisel esitaks RMK

täiendavaid nõudeid. Klient oli suhelnud RMK-ga ning oli 17.07.2023. a

ülesütlemisavalduses selgelt öelnud, et soovib võimalike sanktsioonide esitamist

tasumiseks, samuti seda, et garantiikirjade täitmisele pööramine pole vajalik. Sellele

järgnenud Avaldustes ei viidanud ka RMK ise, et peab vajalikuks kahjuhüvitisnõuete

esitamist või garantii realiseerimist. Eeltoodust nähtub, et Avaldustega loobus RMK

täiendavate nõuete esitamisest ja garantii realiseerimisest. Sellest tuleneb ka, et juhul

kui RMK peab summade tagastamata jätmist õigusega kooskõlas olevaks, ei ole

õigustatud asuda garantiid realiseerima.

30. VÕS § 127 lg 1 kohaselt lõpeb võlasuhe, kui võlausaldaja ja võlgnik on võlasuhte

lõppemises kokku leppinud seoses võlausaldaja loobumisega nõudest. Tulenevalt

lepinguvabaduse põhimõttest on igaühel õigus loobuda ka nõudest, mille tekkimine

tulevikus või mille olemasolu ei ole kindel (vt VÕS I, § 207 komm., lk 995). Nõudest

loobumise olemust arvestades saab eeldada võlgniku nõustumist loobumisega, mh ka

siis, kui võlgnik nõuet ei tunnista (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi otsus asjas nr 3-2-1-

5-13, p 41). Nõudest loobumine ei tohiks üldjuhul olla tingimuslik (VÕS I, § 207

komm., lk 995). Riigikohtu seisukohast tuleneb, et isegi kui loobumist pole

sõnaselgelt väljendatud, võib seda järeldada kokkuleppest, analüüsides kokkulepet

ning selle sõlmimise ja täitmisega seotud asjaolusid (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi

otsus asjas nr 3-2-1-55-05, p 15). Hea usu põhimõttele tuginedes ja lepingu

tõlgendusreeglitest lähtudes on võimalik võlgnikul põhjendatult eeldada, et tema

vastu enam nõudeid ei esitata (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi otsus asjas nr 3-2-1-55-

05, p 15). Klient leiab, et ka praegusel juhul tuleneb asjaoludest RMK loobumine

nõuetest, mida Avaldustes ei esitatud. Seega on RMK loobunud kahjuhüvitisnõuete

esitamisest ja garantii realiseerimisest.

31. Eeltoodust tulenevalt on garantii realiseerimise eeldused täitmata.

32. Klient on seisukohal, et garantii realiseerimine korral isegi garantiinõude

esitamise formaalsete eelduste täitmise korral oleks tegemist garantii

kuritarvitamisega ja hea usu põhimõtte vastase käitumisega. Kliendi

põhjendused on järgmised.

33. Esiteks, nagu eelnevalt põhjendatud, ei ole Klient Lepingut 3 ja Lepingut 104

rikkunud. Mingit nõuet RMK nendest lepingutest tulenevalt Kliendi vastu ei ole ka

esitanud. RMK on põhjendanud Kliendipoolset rikkumist asjaoludega, mis

lepingurikkumist endast ei kujuta. Lepingu lõpetamine Kliendi poolt polnud kantud

mitte lepingute mittetäitmise soovist, vaid muudest asjaoludest, mille tõttu osutus

mõistlikuks lepingu lõpetamine. Enne lepingute ülesütlemisavalduse tegemist Klient

neil teemadel RMK-ga ka suhtles ja leppis kokku lepingute lõpetamise käigus. Kõik

Lk 10 / 12

Lepingute 3 ja 104 tellimustejärgsed tööd said nõuetekohaselt ja tähtaegselt

teostatud. RMK Avaldustest nähtub selge soov RMK poolt täiendavate nõuete

esitamisest ja garantii realiseerimisest loobuda. RMK on jätnud mõlema tagatise

summa täielikult tagastamata, näitamata ära selle aluse ja põhjendamata leppetrahvi

või kahjuhüvitisnõudeid või nende suurust. Kliendi poolt kahe lepingu tagatiste

tagastamise nõude esitamisel on RMK sellest keeldunud, öeldes, et kui Klient soovib,

et kinnipeetud summad tagastatakse, siis pangagarantiisid ei tagastata ja hakatakse

välja selgitama kahjunõude suurust – näidates selleks kavatsust esmakordselt (vt

RMK 06.09.2023. a vastuskiri). RMK vastusest tulenevalt riskib Klient nõude juurde

jäämisel panga poolt antud garantii realiseerimisega, mis on Kliendile kahjulik ja võib

tulevikus raskendada pangalt garantii saamist. RMK-l on juhul, kui ta leiab, et

summade tagastamata jätmine on olnud õiguspärane, võimalus jääda selle juurde ja

jätta summad tagastamata, selle asemel et hakata Garantiikirja realiseerima.

Garantiikirja realiseerimisest nähtuks eeltoodut arvestades selge õiguste

kuritarvitamine.

34. Ka Riigikohus on jaatanud garandi võimalust õiguse kuritarvitamise vastuväite

esitamiseks. Riigikohus on seisukohal, et üksnes nõudegarantii lepingule tuginemine

ei ole lubatud juhul, kui see tähendaks õiguste kuritarvitamist ning rikuks heas usus

käitumise põhimõtet (TsÜS § 138 lg 1 ja 2, VÕS § 6 lg 1; Riigikohtu tsiviilkolleegiumi

16. mai 2012. a otsus asjas nr 3-2-1-49-12, p 11). Riigikohus leidis, et hea usu

põhimõttega kooskõlas ei saa olla garantiikirjaga soodustatud isiku käitumine nt

juhul, kui ta tugineb üksnes oma formaalsele õiguslikule positsioonile ja nõuab

garandilt maksmist, vaatamata sellele, et ta teab, et garantiiga tagatud kohustust

tegelikult ei ole (sama lahendi p 11). Õiguskirjanduses on selgitatud, et garantii

kuritarvitamine võib eelkõige seonduda võlausaldaja võimalusega nõuda garantii

alusel garantiisumma väljamaksmist ka juhul, kui garantiiga tagatava kohustuse

rikkumist ei ole tegelikult toimunud, garantiiga tagatud kohustust tegelikult ei

eksisteeri või kui seeläbi tekkinud kahju on väiksem võlausaldaja poolt nõutavast

(VÕS I, § 155 komm., lk 802 p 4.6). Kuna Klient pole Lepinguid 3 ja 104 rikkunud,

Lepingud on lõppenud ning igasugune kahjuhüvitisnõue on põhjendamata, oleks

garantii realiseerimise korral tegemist hea usu põhimõtte vastase käitumise ja

õiguste kuritarvitamisega, eriti arvestades eeltoodud põhjendusi.

III Kliendi nõuded

35. RMK on rikkunud kohustust tagastada deponeeritud rahasumma 1000 eurot ning

osaliselt rikkunud kohustust tasuda arve nr 832023 eest, jättes 800 eurot sellest

tasumata. RMK-l tuleb nimetatud summad tagastada koos viivisega.

36. Deponeeritud summa osas tuleb asuda seisukohale, et see tuli tagastada alates

tagatava lepingu lõppemisest. VÕS § 187 lg 1 kohaselt lõpevad kohustuse lõppemisel

Lk 11 / 12

ka sellega seotud tagatised ja kõrvalkohustused, kui seadusest ei tulene teisiti. Juhul

kui tõlgendada tagatist mitteaktsessoorsena, siis tulenevalt VÕS § 187 lg 2 tuleb

nõude tagamiseks antud tagatis, mis ei ole nõudega seotud, vastavalt tagatise

andmise aluseks olnud kokkuleppele tagatise andjale tagasi anda. VÕS § 82 lg 3

kohaselt, kui kohustuse täitmise aega ei ole kindlaks määratud ja see ei tulene ka

võlasuhte olemusest, peab võlgnik kohustuse täitma selle täitmiseks mõistlikult

vajaliku aja jooksul pärast lepingu sõlmimist või muul alusel võlasuhte tekkimist,

arvestades eelkõige kohustuse täitmise kohta, viisi ja olemust. Klient esitas nõude

tagatisraha tagastamiseks 12.08.2023. a. ja leping lõppes hiljemalt 15.08.2023. a.

Klient on seisukohal, et kolm tööpäeva on peale lepingu lõppemist mõistlikult vajalik

aeg, et teha ülekanne. Seega on RMK viivituses alates 19.08.2023. a ja tasumisele

kuuluv viivis on tänase seisuga (27.11.2023. a) 32,21 eurot. VÕS § 113 lg 1

kohaselt, [R]ahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda

võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni

kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud

intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud

kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga

ettenähtud intressimäär.

37. Müügiarve nr 832023 summas 2423,59 maksetähtaeg oli 09.08.2023. a, mistõttu on

RMK maksmata osa 800 euro eest viivituses alates 10.08.2023. a. VÕS § 113 lg 1

kohaselt võib Klient nõuda viivist. Viivise määraks on Lepingu 3 p 13.1 tulenevalt

0,15% päevas. Tänase seisuga (27.22.2023. a) kuulub viivisena tasumisele seega 132

eurot.

38. Kliendil on tekkinud käesolevaks hetkeks õigusabikulusid summas 3718,40 eurot

(lisa 1). Riigikohtu praktikast tulenevalt (nt tsiviilasjas nr 3-2-1-84-14 tehtud lahendi

p 24) on ka kohtueelsed õigusabikulud VÕS § 128 lg 3 ja VÕS § 115 lg 1 alusel kahjuna

hüvitatavad. Sellest tulenevalt esitab Klient RMK-le nõude kohtueelsete

õigusabikulude hüvitamiseks summas 3 718,40 eurot, mille palub tasuda hiljemalt

04.12.2023. a.

39. Klient juhib tähelepanu, et garantii alusetu realiseerimise korral võivad Kliendil

tekkida RMK vastu alusetu rikastumise ja kahjuhüvitisnõuded (vt nt VÕS I, § 155

komm., lk 805). Ühtlasi suurenevad viivisenõuded ning õigusabikulud.

40. Klient leiab, et õigusrahu ja edasise kohtuvaidluse vältimise huvides on RMK-l

mõistlik tasuda eelnimetatud nõuded kokku summas 5518,40 eurot koos tasumise

kuupäevaks sissenõutavaks muutunud viivisega hiljemalt 04.12.2023. a.

Sellisel juhul õigusvaidluse lõppemisel Klient RMK vastu täiendavaid nõudeid seoses

käesoleva õigusvaidlusega ei esita. Klient rõhutab, et RMK on käitunud Kliendi suhtes

vastuolus hea usu põhimõttega, jättes alusetult ja ilma põhjendusi esitamata kahe

Lk 12 / 12

lepingu tagatissummad endale. Klient ei ole kõnealuseid lepinguid rikkunud ning on

püüdnud RMK-ga läbirääkimiste kaudu lepingud mõistlikult lõpetada. RMK

käitumine ei vasta sellele, mida hea usu põhimõttest ja seadusest lähtuvalt võiks

lepingupoolelt oodata.

41. Klient leiab, et alust garantii realiseerimiseks ei ole ja leiab, et RMK ei või asuda

garantiid realiseerima. Klient pole ühelgi juhul nõus Garantiikirja realiseerimisega.

Juhul kui RMK peab garantiid mitteaktsessoorseks, tuleb Garantiikiri tagastada

VÕS § 187 lg 2 alusel.

Juhul kui Teil on küsimusi seoses eeltooduga, palume need saata e-kirja teel aadressil

[email protected] või vajadusel posti teel Advokaadibüroosse LINDEBERG

postiaadressil Ülikooli 2a, Tartu või palun võtta ühendust telefoni teel nr 7300135.

Lugupidamisega

/digitaalselt allkirjastatud/

Kristiina Taul

Advokaat

FIE Janno Torop’i lepinguline esindaja

Lisad.

1. Õigusabikulude arve.

From: Kristiina Taul | LINDEBERG <[email protected]> Sent: 27 November 2023 17:29:06 To: Priit Kõresaar; RMK Cc: Subject: Põhjendused vastuseks RMK 09.11.2023. a kirjale

Tere! Edastan FIE Janno Torop’i põhjendused vastuseks RMK 09.11.2023. a kirjale koos lisaga (manuses). Volikiri ja esialgne vastus on edastatud 20.11.2023. a kirjaga. Lugupidamisega Krisina Taul Advokaat

T: +372 625 2000 M: +372 528 3207 E: [email protected] A: Ülikooli 2a, 51003 Tartu, III korrus Advokaadibüroo LINDEBERG Tallinn | Tartu | Pärnu www.lindeberg.legal Käesolev e-kiri ja selle manused on konfidentsiaalsed ja nende avalikustamine võib olla keelatud. Kui käesolev e-kiri ei olnud Teile mõeldud, siis palun kustutage see koheselt koos manustega enda arvust ja informeerige sellest e-kirja saatjat. Kui käesolev e-kiri ei olnud Teile mõeldud, siis pole Teil lubatud e-kirja või selle manuseid kopeerida või nende sisu teistele isikutele avaldada.

This message and any aachment are confidenal and may be privileged or otherwise protected from disclosure. If you receive this message in error, please delete this message and any aachment from your system and immediately nofy the sender. If you are not the intended recipient you must not copy this message or aachment or disclose the contents to any other person.