KINNITATUD

[Registreerimise kuupäev] käskkirjaga nr [Registreerimisnumber]

Lisa nr 1

Toetuse andmise tingimused põlevkivi kaevandamise tagajärjel rikutud Kurtna järvede

veerežiimi taastamiseks

1. Reguleerimisala

1.1. Toetust antakse „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021–2027 (edaspidi

rakenduskava)poliitikaeesmärgi nr 6 „Õiglane üleminek“ alusel põlevkivi kaevandamise tagajärjel rikutud Kurtna järvede veerežiimi taastamiseks.

1.2. Toetust eraldatakse Eesti riigi 2023.-2026. aasta eelarvestrateegia programmi „Keskkonnakaitse ja -kasutus“ meetme „Eluslooduse kaitse ja kasutus“ tegevuse „Elurikkuse kaitse tagamine“ tulemuste saavutamiseks.

1.3. Toetus kajastatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide Vabariigi Valitsuse kinnitatud meetmete nimekirja

meetmes „Eluslooduse kaitse ja kasutus“ number 21.6.1.15. Sekkumise number on 21.6.1.151.

1.4. Toetatavate tegevuste valikul lähtutakse rakenduskava seirekomisjonis kinnitatud

läbivatest valikukriteeriumidest ja -metoodikast. Toetatavate tegevuste valimiseks kasutatavad valikukriteeriumid ja metoodikad vastavad Vabariigi Valitsuse 12. mai

2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi ühendmäärus) §-le 7.

1.5. Antav toetus ei ole riigiabi konkurentsiseaduse ja Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 tähenduses.

2. Toetuse andmise eesmärk

2.1. Toetuse andmise eesmärk on põlevkivi kaevandamise tagajärjel rikutud Kurtna järvede veerežiimi taastamine.

2.2. Toetatavad tegevused arvestavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa

Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu

suhtes kohaldatavad finantsreeglid (ELT L 231, 30.06.2021, lk 159–706) artiklis 9 nimetatud horisontaalseid põhimõtteid ja panustavad Riigikogu 12. mai 2021. a

otsusega heaks kiidetud riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ (edaspidi Eesti 2035) aluspõhimõtete hoidmisesse ning sihi „Eestis on kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja kvaliteetne elukeskkond“ saavutamisse.

2.3. Eesti 2035 aluspõhimõtete hoidmist ja sihtide saavutamisele kaasa aitamist tasakaalustatud regionaalset arengut ning keskkonna- ja kliimaeesmärke toetaval moel

hinnatakse toetuse andmisel järgmiste näitajate kaudu: „Elukeskkonnaga rahulolu“ ja „Keskkonnatrendide indeks“.

3. Toetatavad tegevused

3.1. Toetatavad tegevused on: 3.1.1. uuringud ja töödeks vajalike dokumentide koostamine, sh lubade taotlemine;

3.1.2. Kurtna järvede veerežiimi taastamise tegevused; 3.1.3. projekti elluviimisega seotud teavitustegevus. 3.2. Toetatavad tegevused on kooskõlas „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttega, mille kohaselt

ei tekitata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust

(EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43), artiklis 17 nimetatud olulist kahju. 3.3. Toetust ei anta Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1056, millega

luuakse Õiglase Ülemineku Fond (ELT L 231/1, 30.06.2021, lk 1–20) artiklis 9

sätestatud investeeringuteks. 3.4. Iga-aastase tegevuskava käesoleva käskkirja punktis 3 toodud toetatavate tegevuste

raames kinnitab projekti juhtrühm eelneva aasta 15. detsembriks. 2023. aasta eelarve kinnitab juhtrühm 40 päeva jooksul käesoleva käskkirja jõustumisest.

4. Tulemused

4.1. Punktis 3.1 nimetatud tegevuste tulemuseks on Kurtna järvede taastatud veerežiim, mis väljendub Vasavere veehaarde mõjualas olevate järvede ökosüsteemi normaalseks

funktsioneerimiseks vajalik optimaalse veetaseme taastumises.

4.2. Punktis 3.1 nimetatud tegevuste elluviimist ja oodatava tulemuse saavutamist

mõõdetakse järgmiste näitajatega:

Näitaja nimetus ja

mõõtühik

Algtase

2021

Vahetase

2024

Sihttase

2029 Selgitav teave

M e e tm

e te

n im

e k

ir ja

n ä

it a

ja d

V ä lj

u n

d n

ä it

a ja

RCO38: Toetatava

taastatud maa pindala

(hektarid)

ei

kohaldu 4 23

Toetuse abil korrastatud maa-ala

pindala hektarites. Saavutustaset

raporteeritakse pärast tööde

lõpetamist konkreetsel alal.

Andmeallikas on vahe- ja

lõpparuanded.

T u

le m

u sn

ä it

a ja

RCR52: Taastatud

maa, mida kasutatakse

rohealade,

sotsiaaleluruumide,

majandusliku või muu

kasutuse jaoks

(hektarid)

0 ei kohaldu 14

Rohealade, majanduslikuks või

muuks otstarbeks kasutatav

taastatud maa hektarites.

Andmeallikas on vahe- ja

lõpparuanded.

4.3. Projekti spetsiifilised näitajad kehtestab vajaduse korral projekti juhtrühm.

5. Rakendusasutus, rakendussüksus ja elluviija

5.1. Rakendusasutus on Kliimaministeerium. 5.2. Rakendusüksus on Riigi Tugiteenuste Keskus. 5.3. Tegevuste elluviija on Sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus.

6. Projekti juhtrühm

6.1. Elluviija moodustab projekti juhtrühma, mis koosneb elluviija, Kliimaministeeriumi, Keskkonnaameti ja Keskkonnaagentuuri esindajatest.

6.2. Projekti juhtrühma kaasatakse vaatlejana rakendusüksuse ja Rahandusministeeriumi esindaja.

6.3. Projekti juhtrühm koordineerib projekti rakendamist, hindab projekti rakendamise

edukust ning kinnitab projekti detailse tegevuskava, hankeplaanid, aastaeelarve ja edenemise aruanded.

6.4. Projekti elluviija ei osale projekti rakendamise edukuse hindamisel. 6.5. Projekti juhtrühma tööd korraldab elluviija. 6.6. Projekti juhtrühmal on õigus eelarve piires eelarveridasid muuta

6.7. Juhtrühm otsustab konsensuslikult, millised tegevused, arvestades ühendmääruse §-s 7 nimetatud valikukriteeriume, projektis ära tehakse.

6.8. Juhul, kui juhtrühm ei jõua konsensusele, langetab otsuse Kliimaministeeriumi juhtkond.

7. Tegevuste abikõlblikkuse periood

Tegevuste abikõlblikkuse periood algab 1. juunil 2023. a ning lõpeb 31. detsembril 2029. a.

8. Tegevuste eelarve ja ajakava

8.1. Toetust makstakse Õiglase Ülemineku Fondist. 8.2. Toetuse maksimaalne osakaal on 70% abikõlblikest kuludest ning projekti riikliku

kaasfinantseerimise minimaalne osakaal on 30% abikõlblikest kuludest.

8.3. Projekti kogueelarve on 2 014 285,71 eurot, millest toetus on 1 410 000 eurot ning riiklik kaasfinantseering 604 285,71 eurot. Projekti tegevuste üldine eelarve ja ajakava on lisas

2.

9. Kulude abikõlblikkus

9.1. Kulu on abikõlblik, kui see vastab ühendmääruse §-dele 15, 16 ja 21 ning käskkirjas

sätestatud tingimustele. 9.2. Abikõlblikud on kulud, mis on vajalikud projekti väljundite loomiseks punktis 3

nimetatud tegevuste elluviimisel ja punktis 4 nimetatud tulemuste saavutamiseks, sh: 9.2.1. uuringute ja analüüside kulud, sh keskkonnamõju hindamise või analüüside kulud ja

kliimakindluse analüüsi kulud;

9.2.2. projektlahenduste koostamise kulud; 9.2.3. töödeks vajalike lubade taotlemise kulud;

9.2.4. Kurtna järvede veerežiimi taastamistööde teostamisega seotud kulud (sh puurkaevude ja veehaarde taristu rajamine);

9.2.5. omanikujärelevalve kulud;

9.2.6. punktis 3.1.3 nimetatud teavitustegevuse kulud, seal hulgas Vabariigi Valitsuse 12.05.2022 määruse nr 54 ,,Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliit ika

fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine“ (edaspidi teavitamise määrus) kohased kulud;

9.2.7. ligipääsetavuse tagamise kulud;

9.2.8. personalikulud vastavalt ühendmääruse §-s 16 sätestatud tingimustele; 9.2.9. projekti kaudsed kulud, mis on nimetatud ühendmääruses § 21 lõikes 4, kokku 15%

ulatuses projekti otseste personalikulude maksumusest. 9.3. Abikõlblikud ei ole:

9.3.1. ühendmääruse §-s 17 nimetatud kulud;

9.3.2. üldkulud tegelike kulude alusel.

10. Toetuse maksmise tingimused ja kord

10.1. Toetust makstakse abikõlbliku kulu hüvitamiseks ühendmääruse 6. peatükis sätestatud

tingimustel ja korras. 10.2. Toetust makstakse tegelike kulude alusel ühendmääruse § 27 lõikes 1 nimetatud

tingimustel. Kaudseid kulusid makstakse § 28 lõikes 3 nimetatud tingimustel.

10.3. Elluviija esitab maksetaotluse e-toetuse keskkonnas ja lisab maksetaotlusele rakendusüksuse nõudmisel kuludokumentide ja nende tasumist tõendavate ja muude

asjakohaste dokumentide koopiad. 10.4. Elluviija esitab riigihanke korraldamist tõendavad dokumendid, kui riigihange ei ole

läbi viidud riigihangete registris ja hankelepingu abikõlblike kulude summa ilma

käibemaksuta on võrdne 20 000 euroga või sellest suurem. 10.5. Maksetaotlus esitatakse kord kuus kulude kohta, mille maksumus ületab 60 000 eurot ja

muudel juhtudel vähemalt kord kvartalis. 10.6. Rakendusüksus kontrollib 30 päeva jooksul maksetaotluse ja sellele lisatud

dokumentide nõuetele vastavust, kulude abikõlblikkust ning vastavust käesolevas

käskkirjas toodud tingimustele. Puuduste korral määrab rakendusüksus elluviijale tähtaja kuni 30 päeva nende kõrvaldamiseks. Menetlusaeg pikeneb aja võrra, mis kulub

elluviijal puuduste kõrvaldamiseks. 10.7. Viimane maksetaotlus esitatakse pärast toetuse saamisega seotud tingimuste ja

kohustuste täitmist koos projekti lõpparuandega või pärast projekti lõpparuande

esitamist kuid mitte hiljem kui 31. detsembril 2029. Lõppmakse tehakse pärast seda, kui rakendusüksus on lõpparuande kinnitanud. Ühendmääruse § 26 lg 1 kohaselt toetust

makstakse kuni 31. märtsini 2030. a. 10.8. Projekti kaudsete kuludega, mis on arvestatud ühtse määra alusel, seotud dokumente ei

esitata.

11. Elluviija kohustused

11.1. Elluviijale kohaldatakse toetuse saaja kohta ühendmääruses sätestatut. 11.2. Tulenevalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. juuni 2021 määruse (EL) 2021/1060

artikli 73 punktist 2j tuleb taristule, mille eluiga on vähemalt viis aastat, tagada

kliimakindlus. 11.3. Elluviija esitab rakendusüksusele maksete prognoosi ja info projekti kavandatavate,

elluviidavate või lõpetatud riigihangete kohta igal aastal 15. detsembriks ja 1. juuliks. 11.4. Elluviija tagab ühissätete määruse artiklis 65 nimetatud kestuse nõude täitmise viie aasta

jooksul pärast projekti lõppmakse tegemist.

11.5. Elluviija täidab teavitamise määruses sätestatud teavitusnõudeid. 11.6. Elluviija esitab rakendusüksusele 5 tööpäeva jooksul juhtrühmas kokku lepitud aastase

tegevuskava ja eelarve ning lisab maksete prognoosi. 11.7. Projekti elluviimisel tegutseb elluviija kooskõlas keskkonnaalaste õigusaktidega.

12. Riigihangete läbiviimise nõustamine ja kontrollimine

12.1. Elluviijal on õigus saada rakendusüksuselt riigihangete läbiviimiseks nõustamist.

12.2. Elluviija korraldab rakendusüksuse töötaja lisamise riigihangete registrisse riigihanke juurde vaatlejaks.

12.3. Elluviija teavitab rakendusüksust viivitamata hankelepingu sõlmimisest ja teeb

rakendusüksusele sõlmitud hankelepingu kättesaadavaks. 12.4. Elluviija esitab rakendusüksusele teabe hankelepingu muudatuste ja nende põhjenduste

kohta.

13. Tegevuste elluviimise seire

13.1. Projekti elluviija esitab rakendusüksusele vahe- ja lõpparuanded e-toetuse keskkonna

kaudu. 13.2. Projekti vahearuanne sisaldab vähemalt projekti aruandlusperioodi tegevuste ülevaadet,

teavet väljund- ja tulemusnäitaja saavutamise kohta ning hinnangut näitajate 2024. ja 2029. a sihttasemete saavutamise võimalikkuse kohta.

13.3. Projekti elluviija esitab projekti vahearuande projekti iga rakendamise aasta kohta

hiljemalt sama aasta 31.detsembriks, rakendusüksuse nõudmisel tihemini. 13.4. Projekti lõpparuanne sisaldab projekti kõigi tegevuste ülevaadet ja teavet projekti

väljund- ning tulemusnäitajate saavutamise kohta. Lõpparuandes kirjeldab elluviija Eesti 2035 aluspõhimõtete ja sihtidega seotud horisontaalsete põhimõtete edendamiseks ellu viidud tegevusi ja tegevuste tulemusi.

13.5. Elluviija esitab projekti lõpparuande hiljemalt 31.detsembril 2029.

14. Finantskorrektsiooni tegemise alused ja kord

Finantskorrektsioon tehakse ühendmääruse 7. peatüki kohaselt.

15. Vaide esitamine

Rakendusüksuse toimingu või otsuse peale esitatakse enne halduskohtusse kaebuse esitamist

vaie rakendusüksusele vastavalt perioodi 2021-2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse §-le 31. Vaie vaadatakse läbi

haldusmenetluse sead

2023–2029 tegevuskava ja eelarve kinnitamine kaevandamisega ja põlevkivi töötlemisega seotud

keskkonnaprobleemide lahendamiseks Ida-Virumaal

Projekti maksumus

Kogumaksumus

(EUR)

Abikõlblik summa

(EUR) Toetuse summa (EUR)

Õiglase Ülemineku

Fondi toetuse määr (%)

Riiklik kaasfinantseering

(EUR)

Riikliku kaasfinantseeringu

määr (%)

2 014 285,71 2 014 285,71 1 410 000 70% 604 285,71 30%

Eelarve jaotus tegevuste lõikes

Tegevuse nimetus

Meetme nimekirja

väljundnäitaja

(01.06.2023−31.12.2029)

Abikõlblik kogusumma

(EUR)

Õiglase Ülemineku Fondi

toetus (EUR)

Riiklik kaasfinantseering

(EUR)

Kurtna järvede veerežiimi taastamistööd ja

sellega seotud tegevused

Toetatava taastatud maa

pindala (23 hektarit)

1 803 935,71 1 262 755,00 541 180,71

Projektis tehtavatest töödest avalikkuse teavitamine

6 800,00 4 760,00 2 040,00

Otsene personalikulu (projektijuhtimine koos teavitustegevuse koordineerimisega)

177 000,00 123 900,00 53 100,00

Ühtne määr (15% otsesest personalikulust)

26 550,00 18 585,00 7 965,00

Kokku: 2 014 285,71 1 410 000,00 604 285,71

KINNITATUD

[Registreerimise kuupäev] käskkirjaga nr

[Registreerimisnumber]

Lisa nr 2

K Ä S K K I R I EELNÕU 30.10.2023

Tallinn nr

Käskkirja eelnõu

Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõike 2 alusel:

1. Kehtestan toetuse andmise tingimused ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021–2027 poliitikaeesmärgi nr 6 „Õiglane üleminek“ meetme nr 21.6.1.15 „Eluslooduse kaitse ja kasutus“

elluviimiseks (lisa 1). 2. Kinnitan toetuse andmise 2023–2029 tegevuskava ja eelarve (lisa 2).

3. Volitan Sihtasutuse Keskkonnainvesteeringute Keskus täitma toetatavate tegevuste elluviija

ülesandeid. Käskkirja saab vaidlustada 30 päeva jooksul arvates selle teatavakstegemisest, esitades vaide

Kliimaministeeriumile haldusmenetluse seaduses sätestatud korras, arvestades 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse §-i 31.

(allkirjastatud digitaalselt) Kristen Michal

Kliimaminister

Saata: SA Keskkonnainvesteeringute Keskus, Riigi Tugiteenuste Keskus, Rahandusministeerium

Suur-Ameerika 1 / Tallinn 10122 / 626 2802/ [email protected] / www.kliimaministeerium.ee/

Registrikood 70001231

Rahandusministeerium Riigi Tugiteenuste Keskus Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeerium Regionaal- ja

Põllumajandusministeerium

13.11.2023 nr 4-17/23/5329

Põlevkivi kaevandamise tagajärjel rikutud Kurtna järvede veerežiimi taastamiseks toetuse andmise tingimuste kooskõlastamiseks esitamine.

Esitame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks kliimaministri käskkirja „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine ning 2023–2029 tegevuskava ja eelarve kinnitamine põlevkivi

kaevandamise tagajärjel rikutud Kurtna järvede veerežiimi taastamiseks“ eelnõu. Palume Teie kooskõlastust või arvamust kümne tööpäeva jooksul.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt) Kristen Michal kliimaminister

Lisad: 1. Käskkirja eelnõu koos lisadega

2. Seletuskiri 3. Põhiõiguste harta kontroll-leht

4. Riskide hindamise tabel

Sama: Riigikantselei, Euroopa Komisjon, perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja

siseturvalisuspoliitikate rakendamise seirekomisjon liikmed, Euroopa Komisjon, Ida-Virumaa õiglase ülemineku protsessi juhtkomisjon, Eesti Linnade ja Valdade Liit, Alutaguse Vallavalitsus

Kairi Toiger, 626 2931

[email protected]

1

Kliimaministri käskkirja „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine ning 2023-2029

tegevuskava ja eelarve kinnitamine põlevkivi kaevandamise tagajärjel rikutud Kurtna

järvede veerežiimi taastamiseks“ eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

Käskkiri kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS) § 10 lõike 2 alusel.

Käskkiri on seotud „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021–2027 (edaspidi rakenduskava)poliitikaeesmärgi „Õiglane üleminek“ tegevussuunaga nr 2 „keskkond ja sotsiaalne kaasatus“ ning meetmega nr 21.6.1.15 „Eluslooduse kaitse ja kasutus“. Meede

koosneb vaid ühest sekkumisest nr 21.6.1.151, mille elluviimiseks käskkiri kehtestatakse:

• Kaevandamisega ja põlevkivi töötlemisega seotud keskkonnaprobleemide lahendamine ja jäätmekäitluse piirkondlik arendamine: põlevkivi kaevandamise tagajärjel rikutud Kurtna järvede veerežiimi taastamine

Eelnõu ja selle seletuskirja koostasid Kliimaministeeriumi veeosakonna peaspetsialist Annika Mikomägi (e-post: [email protected], tel 626 2899), finantsosakonna

nõunik Olga Gnezdovski (e-post: [email protected], tel: 626 2874), õigusosakonna jurist Rene Lauk (e-post: [email protected], tel: 626 2948).

Riigiabi reeglite kohase vastavusanalüüsi ja ekspertiisi tegi SA Keskkonnainvesteeringute Keskus.

2. Käskkirja sisu ja võrdlev analüüs

Käskkiri koosneb kolmest punktist. Esimese punktiga kinnitatakse toetuse andmise tingimused ja kord (lisa 1), teise punktiga kinnitatakse tegevuskava ja eelarve aastateks 2023– 2029 (lisa 2) ja kolmanda punktiga volitatakse SA Keskkonnainvesteeringute Keskus

(edaspidi KIK) projekti elluviijaks.

Käskkirja punktiga 1 kehtestatakse toetuse andmise tingimused (lisa 1).

Käskkirja lisa 1 punktiga 1 sätestatakse reguleeritav valdkond, mille raames toetust antakse.

Toetust eraldatakse Eesti riigi 2023–2026. aasta eelarvestrateegiaprogrammi „Keskkonnakaitse ja -kasutus“ meetme „Eluslooduse kaitse ja kasutus“ tegevuse „Elurikkuse kaitse tagamine“

eesmärgi saavutamiseks, mille kohaselt tuleb kavandada ja rakendada meetmeid liikide ja elupaikade soodsa seisundi ning maastike mitmekesisuse tagamiseks.

Käskkirja lisa 1 punktiga 2 sätestatakse toetuse andmise eesmärgid. Toetuse andmise eesmärk on põlevkivi kaevandamise tagajärjel rikutud Kurtna järvede veerežiimi taastamine.

Ida-Virumaa on jätkuvalt mõjutatud oma eripärasest tööstuslikust taustast – põlevkivi ja teiste maavarade kaevandamine ja töötlemine. Põlevkivitööstuse mõju all olevad veekogud on

valdavalt kesises või halvas seisundis, nende hulgas ka Kurtna järved. Kõige otsesem mõju tuleneb kaevandustesse ja karjääridesse koguneva vee väljapumpamisest ning ärajuhtimisest ,

mis mõjutab nii pinna- kui ka põhjavee kogust ja kvaliteeti. Alutaguse rahvuspargis asub Kurtna järvistu, kus paikneb ligikaudu 40 järve, millest 18 järve

kuuluvad Euroopa Liidu loodusdirektiivi (edaspidi LD) üleeuroopalise tähtsusega elupaigatüüpide hulka. Alutaguse rahvuspargi kaitse-eeskirja alusel on Kurtna sihtkaitsevööndi

kaitse-eesmärk piirkonnale iseloomuliku maastikuilme, pinnavormide, unikaalsete

2

järveökosüsteemide ja metsakoosluste säilitamine ning kaitsealuste liikide ja nende elupaikade kaitse. Suurem negatiivne inimmõju järvedele algas juba eelmisel sajandil Ahtme, Viru ja Estonia kaevanduste avamisega. Kaevandustegevuse tagajärjel rikutud põhjaveerežiimi tõttu on

piirkonnas puhta vee ressursside nappus ning järvestiku keskele rajatud Kurtna-Vasavere veehaare, mis varustab Kohtla-Järve Ahtme, Järve, Kukruse ja Oru linnaosasid ja Jõhvi linna

joogiveega, on olulisim veehaarde ümbruses paiknevate järvede veetaseme mõjutaja. Kurtna järvede veetasemed on aastakümneid kõikunud ja alanenud, mis on ohustanud järvi ja nende elustikku ning võib viia LD järveelupaikade lõpliku hävimiseni ning järvede seisundi

pöördumatu halvenemiseni. 2019. aastal valminud uuringu „Hüdrogeoloogilise ja limnoloogilise uuringu läbiviimine koos loodusdirektiivi järvedele lubatava veetaseme

kõikumise vahemike määramisega Kurtna maastikukaitsealal“1 (edaspidi 2019 uuring) selgitati välja, mis põhjustab Kurtna järvede veetasemete kõikumist ning määrati LD järve ja selle elupaigatüübile iseloomuliku elustiku säilimiseks vajalik optimaalne veetaseme vahemik ning

selgitati välja võimalused nende vahemike saavutamiseks ja säilitamiseks. Uuringust selgus, et veevõtt Vasavere veehaardest mõjutab oluliselt järvede veetaset ning pakub välja ka tegevused

optimaalse veetaseme saavutamiseks. Kuradijärv, Martiska järv, Ahnejärv ja Valgejärv kuulvad LD elupaigatüüpi liiva-alade

vähetoitelised järved (3110). See on vähelevinud järvetüüp, kus võrreldes teiste järveelupaikadega võib leida enim looduskaitsealuseid taimi, kuid samal ajal on tegemist kõige

kergemini rikutava järvetüübiga. Seetõttu tuleb tagada kõikide sellesse elupaigatüüpi kuuluvate järvede maksimaalne kaitse. Aastakümneid kestnud veetasemete langus ja kõikumised on järvede looduskaitselist seisundit märkimisväärselt halvendanud - Ahne-, Kuradi- ja Martiska

järve kaldaaladele vahepealsetel kümnenditel kasvanud maismaataimestik on jäänud vee alla, mis põhjustab eutrofeerumist ning rikub järvede kaldaalasid ja elupaigatüübile iseloomulike

põhjataimede elupaikasid. See võib viia elupaigatüübi lõpliku hävimiseni. Praeguseks on Martiska ja Ahnejärvest kadunud ohustatud ja väga haruldane II kaitsekategooria vesilobeelia (Kurtnas ainsana säilinud Valgejärves), mille elujõulised populatsioonid on Eestis alles vaid

seitsmes järves. Veetasemete stabiliseerimine on eeltingimuseks järvede taastamistegevuste – kaldaalade puhastamise ja vajadusel kraavide sulgemise – läbiviimiseks ja loomuomase

taimestiku taastumiseks, sh võimalikuks vesilobeelia taasasustamiseks. Loodusdirektiivi rakendamise aruande (koostatud aastate 2013−2018 kohta) järgi on Eestis vähetoiteliste järvede (3110) struktuur ja funktsioonid, üldine looduskaitseline seisund ning tuleviku väljavaated

hinnatud ebasoodsaks-ebapiisavaks (unfavourable-inadequate). Samal ajal seab Euroopa Liidu elurikkuse strateegia aastani 2030 eesmärgi, et kaitsealuste elupaikade seisnud ei tohi halveneda

ja 30% kahjustatud elupaikade hea seisund tuleb pöörata taastumise teele, ning aastaks 2050 tuleb taastada kõikide kahjustatud ökosüsteemide hea seisund.

Toetuse andmise eesmärk on kooskõlas põlevkivi kasutamise riikliku arengukavaga 2016- 2030, mille kohaselt tuleb rakendada meetmeid veekogude seisundi parandamiseks.

Veepoliitika raamdirektiivi (VRD) eesmärgiks on vete kaitse, loodusliku seisundi ja hea kvaliteedi saavutamine ja säilitamine. Veemajanduskava 2022-2027, mis on koostatud VRD-s kokku lepitud eesmärkide saavutamiseks, meetmeprogrammi kohaselt on Kurtna järvedega

seotud meetmetena kohustus soodsate looduslike tingimuste loomine ning optimaalse veetaseme tagamine hea ökoloogilise seisundi saavutamiseks. Toetuse andmise eesmärk on

kooskõlas valdkondliku arengukava eelnõuga (koostamisel) kliimapoliitika ja veekeskkonna tegevussuuna eesmärkidega.

1 Geoloogiafond (egt.ee)

3

Toetavad tegevused on kooskõlas rakenduskavaga, mille kohaselt toetatakse põlevkivi kaevandamise ja töötlemise keskkonnamõju leevendamist ja seega panustavad rakenduskava erieesmärki „võimaldada piirkondadel ja inimestel tegeleda liidu 2030. aasta energia- ja

kliimaeesmärkide saavutamise ja Pariisi kokkuleppe alusel 2050. aastaks liidu kliimaneutraalsele majandusele ülemineku sotsiaalsete, tööhõivealaste, majanduslike ja

keskkonnamõjudega“. Toetatavad tegevused on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1056,

24. juuni 2021, millega luuakse Õiglase Ülemineku Fond, artikli 8 punkti 2 alapunktis i kirjeldatud abikõlbliku tegevuse liigiga: investeeringud mahajäetud tööstusalade taastamisse

ja saastest puhastamisse, maapinna korrastamisse ning sealhulgas vajaduse korral rohelise taristu ja sihtotstarbe muutmise projektidesse, võttes arvesse põhimõtet „saastaja maksab“. Viidatud määruse preambuli punkti 12 kohaselt peaks maapinna korrastamise projekti osana

saama toetada alade loodusliku seisundi taastamist, rohelise taristu väljatöötamist ja veemajandust. Ka Õiglase ülemineku territoriaalses kavas 2 on probleemina välja toodud

kaevanduspiirkondades põhjaveetaseme alandamine, mis omakorda avaldab mõju veerežiimile, mõjutades ordoviitsiumi põhjaveekihi keemilist (sulfaadid, karedus) ja koguselist seisundit ning selliste piirkondade joogivee kvaliteeti. Samuti tuuakse seal välja, et

põhjavee tasemete muutus mõjutab veest sõltuvaid ökosüsteeme, mis Ida-Virumaal on peamiselt märgalad. Üks arenguvajadusi on põlevkivi töötlemisega seotud tervise- ja

keskkonnamõjudega tegelemine alade looduslikkuse taastamise kaudu. Põlevkivi kaevandamisega seotud mõju järvedele on saanud alguse 1946. aastal, kui

järvestikust lääne pool avati Ahtme kaevandus. Hiljem lisandusid piirkonda ka Viru ja Estonia kaevandus. 1962. aastal avati järvede kõrval Sirgala karjäär ning 1964. aastal Oru turbaväli ja

Pannjärve liivakarjäär. Otse järvestiku keskele rajati 1972. aastal Kurtna-Vasavere veehaare, et varustada Kohtla-Järve Ahtme linnaosa ja Jõhvi linna joogiveega. Kõik need mõjurid on toonud kaasa mitmete Kurtna järvede veetaseme suuremahulise alanemise ja kõikumise. Kuna

keskkonnakahju on tekitatud eelmisel sajandil, siis ei saa keskkonnavastutuse direktiivi kohaselt „saastaja maksab“ põhimõtet kohaldada. Projektiga kavandatakse töid kinnistutel,

mille omanikuks on Eesti Vabariik, riigivara valitsejaks Kliimaministeerium ning valitsema volitatud on Riigimetsa Majandamise Keskus.

Käesoleva projekti ühe peamise tegevusena on uue veehaarde rajamine, mis võimaldab sulgeda Kurtna järvi mõjutavad puurkaevud Vasavere veehaardes. Tegevuse tagajärjel

veevõtust mõjutatud järvede veetase tõuseb ning selle tulemusena taastub järvede tüübiomane elustik ja saavutatakse järvede hea ökoloogiline seisund. Kohtla-Järve piirkonna ühisveevarustuse renoveerimise projekti raames „Veehaarete ja veetöötlusjaamade

projekteerimine ning ehitus“ 2011. aastal rekonstrueeriti Vasavere veehaare (rajati uued puurkaevud ja rekonstrueeriti puhta vee reservuaar, pumpla ja veetöötlusjaam). Vasavere

veehaarde rekonstrueerimisel võeti aluseks keskkonnaministri 06.04.2006 a käskkirjaga kinnitatud T1 kategooria põhjavarud 8000 m3/d, mis kehtestati aastani 2035. Seega on vee- ettevõte ja kohalikud omavalitsused teinud investeeringuid, et tagada kohalikele elanikele

veevarustus ning nende põhjendatud ootus on, et investeeringud tagavad veevarustuse aastani 2035. 2019 uuringu kohaselt mõjutab Vasavere veehaare aga loodusdirektiivi järvi ning

uuringus antakse soovitus uue veehaarde rajamiseks, et tagada järvede optimaalse veetaseme saavutamine ning seisundi paranemine.

2 https://pilv.rtk.ee/s/eSpt2Tzmqs39B2k

4

Pärandmõjudega tegelemine parandab elukeskkonda ja muudab piirkonna atraktiivsemaks ning kaevandatud alad saab muul otstarbel kasutusele võtta.

Sekkumise kood:

073 Tööstuspiirkondade ja saastunud maa taastamine Kliima 0 % Keskkond 100 %

Toetatavad tegevused panustavad Eesti 2035 sihti „Eestis on kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja kvaliteetne elukeskkond“ ja mõõdikutesse „Elukeskkonnaga rahulolu“, „Keskkonnatrendide

indeks“. Keskkond on olulise tähtsusega, sest toetatavate tegevuste tulemusel Kurtna järvede veerežiimi

taastub, mis omakorda tagab järvede tüübiomase elustiku taastumise ja järvede hea ökoloogiline seisundi saavutamise. Panust hinnatakse näitajaga „Keskkonnatrendide indeks“,

enim panustakse keskkonnatrendide indeksi alamnäitajatesse „6.4. Vähemalt heas koondseisundis olevate pinnaveekogumite osatähtsus, %“ ja „15.5. Soodsas seisundis loodusdirektiivi elupaigatüüpide osatähtsus, %“.

TAT tegevused panustavad otseselt regionaalarengusse, kuna toetatakse piirkonna spetsiifiliste

probleemide lahendamist. Ida-Virumaa on jätkuvalt mõjutatud oma eripärasest tööstuslikust taustast. Põlevkivi kaevandamine on negatiivselt mõjutanud loodusdirektiivi järvi ning kuna need järved on olulised rekreatiivsed objektid, siis aitab looduskeskkonna parandamine

põlevkivikaevandamise mõjudest tõsta piirkonna atraktiivsust . Toetatavate tegevuste

tulemusena tõuseb Ida-Virumaa elanike jaoks olulise ja Alutaguse rahvuspargi alal paiknevava Kurtna järvistu rekreatiivne väärtus, millel on positiivne mõju piirkonna elanike tervisele. Piirkond muutub atraktiivsemaks elukeskkonnaks, mis omakorda võib luua uusi töökohti

turismiettevõtluses. Seega toetatavad tegevused panustavad Eesti 2035 näitajasse „Elukeskkonnaga rahulolu“.

Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtemise horisontaalsete põhimõtetega käskkirjal

puutumust ei ole. Kui teavitustegevus (nii füüsiline kui digitaalne) puudutab üldist avalikkust, siis peab kogu teavitusalane tegevus olema ligipääsetav nelja peamise erivajadusega (nägemis-

, kuulmis-, liikumis- ja intellektipuue) inimestele. Digiligipääsetavuse nõuded on kirjeldatud TTJA kodulehel: https://ttja.ee/digiligipaasetavuse-tagamine/nouded.

Info sihi ja näitaja kohta kantakse SFOSi.

Toetuse eraldamine ei lähe vastuollu ELi Põhiõiguste harta nõuetega.

Käskkirja lisa 1 punktiga 3 sätestatakse toetatavad tegevused, mis on vajalikud toetuse andmise eesmärkide ja tulemuste saavutamiseks.

Projekti tegevuste elluviimisel tuleb lähtuda Kliimaministeeriumi tellimusel läbiviidud eeluuringute tulemustest:

• uuring Martiska järve, Ahnejärve ja Kuradijärve kaldatsoonis veetaseme languse tagajärjel taimestunud osast orgaanika eemaldamise vajaduse ja mahtude hindamiseks. Töövõtulepingu nr 4-1/23/83.

• Kurtna järvistu loodusdirektiivi järveelupaigatüüpide inventuur. Töövõtulepingu nr 4-1/23/90.

5

Toetavad tegevused on Kurtna järvede veerežiimi taastamiseks vajalikud uuringud (sh põhjaveevaru hindamiseks vajalik hüdrogeoloogiline uuring ja põhjaveevaru kehtestamine,

uuringud tehniliste tegevuste täpsustamiseks, tehniliste tegevuste mõju hindav uuring peale tegevuste elluviimist), töödeks vajalike dokumentide koostamine (sh erinevate tegevuslubade

taotlemine), tehnilised tegevused (sh veehaardes uute tarbepuurkaevude rajamine ning nende kasutamiseks vajaliku taristu ehitamine (teed ja elektriühendus), veehaarde taristu rajamine (puurkaevud, puurkaevupumplad, mahuti), uute puurkaevude sidumise järgselt olemasolevate

ning Kurtna järvi mõjutavate puurkaevude sulgemine veehaardes, järvede kaldatsoonist orgaanika eemaldamine, kraavide sulgemine jms). Oluline on toetada projekti elluviimisega

seotud teavitustegevusi (nt artiklid, videod, projekti kajastatav veebileht, üritused). Toetatavad tegevused on kooskõlas „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttega.

Ei kahjusta oluliselt põhimõte on põhimõte, mille kohaselt ei tekitata Euroopa Parlamendi ja

nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43), artiklis 17 nimetatud olulist kahju ühelegi artiklis 9 sätestatud keskkonnaeesmärgile.

Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava DNSH (ing.k.

do no significant harm ehk ei kahjusta oluliselt) analüüs tõi välja, et rakenduskavas planeeritud meede on kooskõlas „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttega.

Käesoleva käskkirja alusel antava toetuse DNSH analüüs on toodud järgmises tabelis:

Kas meede võib

potentsiaalselt oluliselt kahjustada järgnevaid keskkonnaeesmärke

Jah Ei Põhjendus

Kliimamuutuste

leevendamine

X Toetatavatel tegevustel on positiivne mõju.

Kurtna järvede veerežiimi taastamisega ei kaasne olulist kasvuhoonegaaside heidet.

Järvede veetasemete stabiliseerumine ja kraavide sulgemine vähendab süsinikuheidet, kuna mõnede järvede kalda-alad asuvad

turbal, mis veetaseme alanemise tõttu on hakanud lagunema.

Kliimamuutustega

kohanemine

X Toetatavatel tegevustel on positiivne mõju.

Järvede veerežiimi taastamine aitab kliimamuutustega kohanemisele kaasa, kuna

võimaldab veeressurssi tõhusamalt säästa.

Vee- ja mereressursside säästev kasutamine ja kaitse

X Toetatavatel tegevustel on otsene positiivne mõju veeressurssile.

Ringmajandus, sh

jäätmetekke vältimine ja kaitse

X Otsene negatiivne mõju puudub.

Võimalusel (mh kui see on majanduslikult mõistlik) kasutatakse alade taastamisel (nt

kraavide sulgemisel) teisest toorainet. Jäätmed tuleb üle anda keskkonnakaitseluba omavale jäätmekäitlejale.

6

Reostuse vältimine ja

kontroll (õhk, vesi ja maapind)

X Otsene negatiivne mõju puudub.

Tööde teostamisel lähtutakse keskkonnanõuetest, vajadusel taotletakse vajalikud load, tehakse täiendavad uuringuid.

Bioloogilise mitmekesisuse ja ökosüsteemide kaitse ning

taastamine

X Toetatavatel tegevustel on positiivne mõju. Toetatavate tegevuste tulemusena aidatakse kaasa bioloogilise mitmekesisuse

taastumisele ja säilitamisele. Tegevuse tulemusena paraneb ja taastub rikutud

vähetoiteliste järvede ökoloogiline seisund. Tegevuste elluviimisel arvestatakse looduskaitseliste piirangutega järgides

looduskaitseseadust ja alade kaitse-eeskirja. Sisend tuleb orgaanika eemaldamise

eeluuringust ning sellega arvestatakse loa taotlemisel ja hanke lähteülesandes.

Eespool toodud analüüsi tulemusena kinnitatakse, et toetatavad tegevused on kooskõlas „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttega.

Õiglase Ülemineku Fondist ei toetata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1056, millega luuakse Õiglase Ülemineku Fond (ELT L 231/1, 30.06.2021, lk 1–20)

artiklis 9 sätestatud investeeringuid.

Käskkirja alusel antav toetus ei ole riigiabi vastavalt lisatud vastavusanalüüsile. Lähtuvalt uuringute tulemusest tehakse uus riigiabi analüüs uue veehaarde rajamise ja vana sulgemise kohta.

Käskkirja lisa 1 punktiga 4 sätestatakse toetatavate tegevuste elluviimisega saavutatav tulemus,

mis panustab meetmete nimekirja väljund- ja tulemusnäitajasse. Näitajate täitmise seiret korraldatakse vastavalt perioodi 2021-2027 seire juhendile ja näitajate metoodikale (näitajate passid).

Aastaks 2029 on kavandatud teha taastamistöid pindalal 23 ha. 23 ha on arvutatud liites nelja

järve pindala, mille veetase peaks veehaarde rajamisega tõusma. Tulemuseks on alad, kus on loodud eeldused alade taaskasutamiseks teiste tegevusalade vajadusteks (nt rohealad, elutähtsateenuse osutamine). Alade pindala hektarites ja edasise kasutamise otstarve

fikseeritakse iga-aastases tegevuskavas.

Käskkirja lisa 1 punktis 5 nimetatakse rakendusasutus, kelleks on Kliimaministeerium ja rakendusüksus, kelleks on Riigi Tugiteenuste Keskus, samuti tegevuste elluviija, kelleks on

Sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus. Tegevuste elluviija Sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus on hankija riigihangete seaduse tähenduses.

Käskkirja lisa 1 punktiga 6 sätestatakse projekti juhtrühma töö korraldamise detailid. Projekti elluviija esitab juhtrühmale ettepaneku, arvestades valikukriteeriume, projekti

eesmärki, tulemusi ja näitajaid, kuluefektiivsust ja abikõlblike kulude võimalikkust, millised tegevused ja millises mahus oleksid projekti raames teostatavad. Juhtrühm otsustab

konsensuslikult. Kui juhtrühm ei jõua konsensusele, langetab otsuse Kliimaministeeriumi

7

juhtkond. Käskkirjaga kehtestatud eelarve piires võib juhtrühm eelarve jagunemist projektis seatud eesmärgi saavutamiseks muuta.

Käskkirja lisa 1 punktiga 7 sätestatakse abikõlblikkuse periood, mis algab 1. juunil 2023.a ning lõppeb hiljemalt 31. detsembril 2029. a.

Käskkirja lisa 1 punktiga 8 sätestatakse tegevuste eelarve ja ajakava.

Aastate 2023–2029 tegevuskava ja eelarve on toodud käskkirja lisas 2. Projekti iga-aastase detailse tegevuskava kinnitab projekti juhtrühm eelneva aasta 15. detsembriks. 2023. aasta

eelarve kinnitab juhtrühm 40 päeva jooksul käesoleva käskkirja jõustumisest. Projekti detailne aastaeelarve ja tegevuskava kirjeldavad projekti tegevuste lõikes konkreetseks aastaks planeeritud toiminguid ning eelarvet riigihangete detailsuses ning kuu täpsusega. Ühtlasi

fikseeritakse iga-aastases tegevuskavas taastatud maa pindala hektarites ja edasise kasutamise otstarve.

Käskkirja lisa 1 punktiga 9 sätestatakse kulude abikõlblikkus. Abikõlblikud on projekti kulud, mis tehakse toetatava tegevuse elluviimisel ja meetme ning projekti eesmärkide saavutamiseks.

Projekti toetatavate tegevuse elluviimisega seotud teavitustegevused on abikõlblikud. Abikõlblikud on otsesed personalikulud ja kaudsed kulud (15% arvestatuna otsestest

abikõlblikest personalikuludest) ning projekti ülejäänud abikõlblikud kulud. Kaudsed kulud on projekti administreerimisega seotud töötajate (nt raamatupidaja) kulud, sh

personalikulud ja projekti üldkulud. Kaudseid kulusid tegelike kuludega (kuludokumentidega) ei tõendata, nt raamatupidaja ei pea täitma tööajatabelit. Ühtse määrana saadud toetuse

kasutamist ei kontrollita ega auditeerita, toetuse saaja ei pea kulusid projekti raamatupidamisarvestuses eristama ega dokumente säilitama. Muud kulud hüvitatakse tegelike kulude alusel.

Abikõlblikud ei ole lisaks ühendmääruse §-s 17 nimetatud kuludele ka üldkulud tegelike kulude

alusel. Käskkirja lisa 1 punktiga 10 sätestatakse toetuse maksmise tingimused ja kord.

Maksetaotluseks nimetatakse käskkirjas e-toetuses kulusid tõendavate dokumentide esitamist.

Käskkirja lisa 1 punktis 11 sätestatakse, et elluviijale kohaldatakse toetuse saaja kohta ühendmääruses sätestatut, lisaks tuuakse välja olulisemad kohustused. Toetuse saaja kohustused on sätestatud ühendmääruse §-des 10-11.

Taristule, mille eluiga on vähemalt viis aastat, tuleb tagada kliimakindlus. Taristu on näiteks

hooned, võrgutaristu (nt elektrivõrgud, veetaristu), aga ka teed, sealhulgas jalgratta- või jalgteed. Kliimakindluse tagamine on protsess, mille eesmärk on vältida taristu vastuvõtlikkust võimalikele pikaajalistele kliimamõjudele, tagades, et järgitakse energiatõhususe esikohale

seadmise põhimõtet ja et projektist tulenevate kasvuhoonegaaside heitkoguste tase on kooskõlas Euroopa Liidu 2050. aastaks saavutatava kliimaneutraalsuse eesmärgiga. Taristu

kliimakindluse tagamise hindamisel tuleb lähtuda Euroopa Komisjoni teatisest nr 2021/C 373/01 „Taristu kliimakindluse tagamise tehnilised suunised aastateks 2021–2027“ (ELT C 373, 16.9.2021, lk. 1–92) ning RTK veebilehel avaldatavast juhendist, mis selgitab ning

sisaldab Eesti kontekstis vajalikku teavet kliimakindluse hindamiseks. Kuna tegemist on joogiveetaristuga, siis antud projekti puhul ei ole vajalik hinnata CO2 jalajälge, vaid hinnatakse

kliimariske ehitatavale taristule. Taristu kliimakindluse tagamise hindamise läbiviimisega seotud kulud on abikõlblikud.

8

Elluviija peab esitama rakendusüksusele info planeeritud ja elluviidud hangete kohta ning maksete infot.

Keskkonnanõuded, millega elluviija peab arvestama on see, et tegevuste elluviimisel

arvestatakse looduskaitseliste piirangutega järgides looduskaitseseadust ja alade kaitsekorda/kaitse-eeskirja, taotletakse vajalikud load, vajadusel viiakse läbi KMH. Jäätmed tuleb üle anda keskkonnakaitseluba omavale jäätmekäitlejale. Võimalusel (mh kui see on

majanduslikult mõistlik) kasutatakse alade taastamisel teisest toorainet.

Käskkirja lisa 1 punktiga 12 sätestatakse hangete läbiviimisel rakendusüksuse kaasamise võimalused ja kohustused.

Käskkirja lisa 1 punktiga 13 sätestatakse tegevuste elluviimise seire korraldus. Korra sätestamise eesmärk on anda tegevuse elluviijale ülevaade, millist informatsiooni ta projekti

elluviimisega seonduvalt peab koguma ning esitama. Käskkirjaga sätestatakse tegevuse elluviijale kohustus esitada projekti vahearuanded ja lõpparuanne, fikseerides aruandlusperioodi ning aruannetes sisalduva miinimuminformatsiooni. Aruannete eesmärk on

regulaarselt seirata projekti edenemist, eesmärkide poole liikumist ning tulemuste saavutamist, samuti avastada võimalikke probleeme elluviimisel. Projektide vahe- ja lõpparuanded on

sisendiks ka regulaarsete rakenduskava seireandmete esitamisel Euroopa Komisjonile ja lõpparuande koostamisel ning ülevaadete esitamisel kogu rakenduskava tulemuste saavutamisest.

Käskkirja lisa 1 punktiga 14 sätestatakse finantskorrektsiooni tegemise alused ja kord.

Käskkirja lisa 1 punktiga 15 sätestatakse vaide menetlemise kord.

Käskkirja punktiga 2 kinnitatakse 2023–2029 tegevuskava ja eelarve kaevandamisega ja

põlevkivi töötlemisega seotud keskkonnaprobleemide lahendamiseks Ida-Virumaal (lisa

2).

Käskkirja lisaga 2 tuuakse välja projekti planeeritud eelarve rahastajate kaupa koos tegevuste

kajastamisega.

Käskkirja punktiga 3 volitatakse Sihtasutust Keskkonnainvesteeringute Keskus täitma

toetatavate tegevuste elluviija ülesandeid.

KIK volitatakse valdkondliku ministri käskkirjaga tegevuste elluviijaks vastavalt perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise

seaduse § 10 lõikele 4. KIKi asutaja on Eesti Vabariik ning asutajaõigusi teostab Kliimaministeerium. Toetuse

andmisel rakendusasutuse (ministeeriumi) tegevuseks valitakse elluviija valitsemisala sees koormuse hajutamise printsiibist lähtuvalt ning võttes arvesse järgmist:

• ministeerium peab keskenduma poliitika kujundamise rolli täitmisele, seega projekti

elluviijateks eelistatakse valitsemisala asutusi ministeeriumi osakondadele;

• KIKi nimetatakse elluviijaks, kui projekti tegevus ei ole täisulatuses seotud konkreetse

asutuse põhitegevusega.

9

KIKi asutaja on Eesti Vabariik ning asutajaõigusi teostab Kliimaministeerium. Tegemist on täielikult riigile kuuluva sihtasutusega. KIK tegeleb eelkõige haldusülesannete täitmisega ja ei tegele majandustegevusega.

Põhimääruse kohaselt on KIKi üks põhiülesandeid keskkonnavaldkonna tegevuste, sh keskkonnaseadustiku üldosa seaduse §-s 1 sätestatud eesmärkide täitmiseks vajalike projektide finantseerimine ja teostamine.

KIKil on varasem kogemus sarnaste projektide rakendamisel: KIK on KliMi tellimusel tellinud ja koordineerinud erinevaid projekte, mille tulemusel on valminud erinevate valdkondade uuringuid, tööprojekte, õiguslikke analüüse, kui ka ehituslikke tegevusi. Teiste hulgas on KIK

ellu viimas veetorustiku ja kuivenduskraavide projekteerimis- ja rajamistöid, tellinud uuringuid ja projekteerimistöid jääkreostusobjektidel. Lisaks on KIKil kogemus projektide juhtimisel

välisfondide rakendamisel NEFCO, ELWINDi, LIFE programmi näitel. Seega on projekti elluviija igati võimeline talle pandavat kohustust eesmärgipäraselt täitma.

Projekti juhib projektijuht.

3. Projekti kooskõla Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide

rakendamise seirekomisjoni kinnitatud valikukriteeriumidega

Projekti kooskõla valdkondlike arengukavadega, mõju rakenduskava erieesmärgi ja meetme eesmärkide saavutamisele

Projekt panustab meetme eesmärkidesse ning seda on kirjeldatud käskkirja lisa 1 punkti 1 kirjeldavas osas. Projekt panustab rakenduskava erieesmärki ning on kooskõlas valdkondliku arengukava eelnõuga ja põlevkivi kasutamise riikliku arengukavaga ning seda, sh projekti

tulemuste ja mõju eeldatavat ulatust seletatakse käskkirja lisa 1 punkti 2 kirjeldavas osas. Projekt panustab meetme väljund- ja tulemusnäitaja saavutamisse ning seda on kirjeldatud

käskkirja lisa 1 punkti 4 kirjeldavas osas. Projekti põhjendatus

Projekti põhjendatust (sh probleemi, sekkumisloogikat) seletatakse käskkirja lisa 1 punkti 2 kirjeldavas osas. Projektis ettenähtud tegevused (käskkirja lisa punkt 3) võimaldavad saavutada

projekti eesmärgid ning planeeritud väljundid ja tulemused parimal moel. Tegevuste üldine ajakava on esitatud käskkirja lisa 1 punktis 8 ning see on realistlik. Iga aasta kinnitatakse detailne tegevuskava.

Projekti kuluefektiivsus

Veehaarde rajamise eelarve koostamisel on lähtutud KIKi veemajanduse programmi reoveekäitluse ja joogiveevarustuse alamprogrammist toetuse taotlemisel taotlejaile ja projekti koostajaile antavatest suunistest ning tööde ühikuhindade vahemikust. Eelarve koostamisel on

võetud aluseks ka varasemate sarnaste tööde maksumus. Mõningate tööde vajalikkus ja mõistlikkus ning mahud (nt orgaanika eemaldamine ja kraavi sulgemine) selgitatakse välja

eeluuringutega ja vajadusel täiendavate uuringutega. Samuti hankemenetlus tagab kuluefektiivsuse tegevuste summade osas.

Toetuse saaja suutlikkus projekti ellu viia: Toetuse saaja suutlikkust seletatakse käskkirja punkti 3 kirjeldavas osas.

10

Projekti kooskõla Eesti pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete ja sihtidega TAT kooskõla Eesti pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete ja sihtidega seletatakse lisa 1 punkti 2 kirjeldavas osas.

4. Käskkirja vastavus ELi õigusele

Eelnõu aluseks on perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliit ika fondide rakendamise seadusja selle alusel antud õigusaktid, mis omakorda on kooskõlas vastava ELi õigusega.

Käskkirja eelnõu on muuhulgas kooskõlas järgmiste (EL) määrustega:

• Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1060, 24. juuni 2021, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+,

Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad

finantsreeglid (ühissätete määrus);

• Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1056, 24. juuni 2021, millega luuakse Õiglase Ülemineku Fond.

Euroopa Liidu määrused on Eestile otsekohalduvad, mistõttu eelnõus nimetatud ülesannete

täitjal tuleb juhinduda neist otse, arvestades eelnõus ja selle alusel antavatest Vabariigi Valitsuse määrustes sätestatut. Eelnõus on ühissätete määruse sättele viidatud, kui ülesande sisu

on ühissätete määrusega reguleeritud, mis teeb hõlpsamaks asjakohase regulatsiooni leidmise.

5. Käskkirja mõju

Projekti tulemusel Kurtna järvede veerežiimi taastub, mis omakorda loob eeldused järvede

tüübiomase elustiku taastumisele ja järvede hea ökoloogiline seisundi saavutamisele. Tõuseb Ida-Virumaa elanike jaoks olulise ja Alutaguse rahvuspargi alal paiknevava Kurtna järvistu rekreatiivne väärtus, millel on positiivne mõju piirkonna elanike tervisele. Piirkond muutub

atraktiivsemaks elukeskkonnaks, mis omakorda võib luua uusi töökohti turismiettevõtluses.

6. Eelnõu kooskõlastamine Eelnõu kooskõlastatakse eelnõude infosüsteemi EIS kaudu Rahandusministeeriumi,

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumiga, Riigikantseleiga, Euroopa Komisjoniga ja perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus-

ja siseturvalisuspoliitikate rakendamise seirekomisjoni liikmetega ning Riigi Tugiteenuste Keskusega.

Eelnõu saadetakse arvamuse avaldamiseks keskkonnavaldkonna arengukava (KEVAD) juhtkomisjonile ja Ida-Virumaa õiglase ülemineku protsessi juhtkomisjonile.

Kairi Toiger Teie 13.11.2023 nr 4-17/23/5329

Kliimaministeerium

[email protected] Meie 24.11.2023 nr 3-6.1/2023/7075

Ettepanekud põlevkivi kaevandamise tagajärjel rikutud Kurtna järvede veerežiimi taastamiseks toetuse andmise tingimuste käskkirja eelnõule

Austatud Kairi Toiger

Tutvusime meile edastatud käskkirja „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine ning 2023–2029

tegevuskava ja eelarve kinnitamine põlevkivi kaevandamise tagajärjel rikutud Kurtna järvede

veerežiimi taastamiseks“ eelnõuga. Plaanitud tegevus on väga vajalik nii sotsiaalsest kui looduskaitselisest aspektist ja Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) peab seda igati vajalikuks.

Plaanitud tegevused jagunevad meie arusaamise järgi suures osas kaheks:

1) veehaardega seotud tegevused, mis loovad eeldused veetaseme taastumiseks järvedes;

2) Kurtna järvede kaldavööndis ja ümbritsevas maastikus vajalikud tegevused (orgaanika

eemaldamine, kraavide sulgemine, külastuse suunamine), mis toetavad järvede taastumist.

Seletuskirjas toodud järved (Kuradijärv, Martiska järv, Ahnejärv ja Valgejärv) asuvad kõik

täielikult RMK hallatavatel maadel ja Martiska järve ääres on ka juba täna toimiv külastustaristu.

Samuti on järvi ümbritsevas maastikus planeeritavad tegevused tüüpilised looduskaitselistel

eesmärkidel tehtavad tööd, mis on üks RMK põhitegevusi.

Eelnevast tulenevalt teeme ettepaneku, et RMK kaasataks projekti partnerina, kelle ülesandeks on

Kurtna maastikukaitsealal järvede taastumist toetavate tegevuste elluviimine, sh. järvede

kaldavööndist orgaanika eemaldamine, kraavide sulgemine, vajadusel järvede seisundi jälgimine

ja järvedega seotud külastuskorralduslikud tegevused.

Selleks tuleb käskkirja eelnõus RMK kaasata projekti juhtrühma ja näha tegevuste teostamiseks

ette eelarve.

Oleme täiendavate küsimuste korral valmis vastavasisulistes aruteludes osalema, et planeeritav

tegevus saaks parimal võimalikul moel heas koostöös ellu viidud.

Lugupidamisega

Kaupo Kohv

juhataja

looduskaitseosakond

2 ${text.ak}

53497924 [email protected]