Vastuskiri

Vastuskiri

Lugupeetud ELF ja EOÜ esindajad

Riigimetsa Majandamise Keskuses (edaspidi RMK) on registreeritud Teie 24.10.2023 kiri, Eestimaa Looduse Fondi ja Eesti Ornitoloogiaühingu kommentaarid RMK-le vaide rahuldamise ja kuivenduse otsustuspuu teemal. RMK metsaparandustööde kavandamise nimekiri 2023- 2024 ei ole oma sisult otsustusnimekiri, vaid tööplaan rajatiste loetelu näol, mis tuleb perioodil looduses üle vaadata, seisund hinnata, väärtused analüüsida ja eelnevast tulenevalt vajadusel kavandada jätkutegevused. RMK rakendab rekonstrueerimistööde kavandamisel jätkuvalt „Kuivendussüsteemide majandamise strateegiat“, mis on peamiseks aluseks nii keskkonnamõjude analüüsil, kuid toob välja ka tegevust toetavad majanduslikud aspektid ja kaalutlused. Strateegia alusel ei raja RMK uusi (on ka erand, aga rakendamisvajadust pole seni olnud) kuivendussüsteeme, seega „kuivendamisest“ rääkida ei ole täpne. Küll tulenevalt maakasutusotstarbest ja majandamisvajadusest hoiab RMK toetudes strateegiale (muuhulgas viidatud „otsustuspuule“) majandusmetsade maaparandussüsteemid korras. Soovite teada infot selle kohta, millises seisus on vaidlustatud käskkirjaga kavandatud

metsakuivenduse projektide ja tee-ehitusprojektide menetluse?

Selgitame, et käskkirjaga oli kinnitatud kavandamise nimekiri, mis on RMK sisene tööplaan, mitte konkreetsed metsakuivenduse rekonstrueerimise või teede projektid. Soovite teada vaide rahuldamise järgselt algatatud metsakuivenduse projektide ja tee-ehituse

menetlustest. Kuidas ja millal toimub vastavatesse otsustusprotsessidesse kaasamine ja

majanduslike- ning keskkonnamõjude hindamine ning kus on kättesaadavad vastavad kaalutlused

objektide valiku ja kuivendamise vajalikkuse põhjendustena?

SA Eestimaa Looduse Fond juhatuse esimees Tarmo Tüür [email protected] MTÜ Eesti Ornitoloogiaühing juhataja Kaarel Võhandu [email protected]

Teie 24.10.2023 nr 36-2

Meie (digitaalallkirja kuupäev) nr 1-7/2023/3734

XXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXX XXX

2

Selgitame, et objektide nimekirjast sõlmitud projekteerimislepinguid on peale käskkirja kehtetuks tunnistamist vastavalt 3283 ha maaparandussüsteemide rekonstrueerimise osas ja 108 km teeprojektide osas. Objektide nimekirjast on välitööde ja analüüsi käigus selgunud rajatised, kus vajadus või võimalus töid kavandada puudub - on vastavalt 1917 ha maaparandussüsteeme ja 28 km teid. Täiendavalt selgitame, et majanduslike- ja keskkonnamõjude hindamise alused on kirjeldatud „Kuivendussüsteemide majandamise strateegias“ ja selle Lisa 2-s toodud strateegiat suunavatele ja valdkonda käsitlevad alusdokumendid. Eeltoodud strateegiast tulenevas keskkonnamõju analüüsis, mis projekti valmides hõlmab nii RMK siseseid kui ka väliseid sisendeid. RMK tellib alates 01.06.2023 kuivendussüsteemide rekonstrueerimise projekteerimistööd koos seaduse kohaste KMH ja Natura eelhinnangutega. Ehituslubade menetlemisel on keskkonnamõjude hindamine tulenevalt õigusaktidest täna riigi kohustus ja seda viivad läbi PTA ja KeA. Selles protsessis valmivad haldusaktid, mis tagavad huvitatud osapoolte kaasamise protsessi. Meile teadaolevalt olete kaasatud (EKO kiri 20.04.2023 nr 1-5/23/5772 ja PTA kiri19.05.2023 nr 6.1-8/3733-1) nii projekti põhiselt kui ka laiemalt KMH eelhinnangute menetlustesse. Lisaks on huvigrupid olnud kaasatud ka „kuivendamissüsteemide majandamise strateegia“ koostamisse. Edaspidistest tegevustest lähtub RMK uuest kinnitatud arengukavast. Lisaks olete esitanud järgnevad küsimused, mis on seotud otsustuspuuga:

1) Milline on otsustuspuu rakendamise mehhanism RMK sees? Kes otsustab / kes osalevad?

Vastus: Reeglistik, mille alusel töid kavandatakse tuleb strateegiast ja selle alusel koostatud keskkonnamõju analüüsist, lähteülesandega antud uurimis- ja projekteerimismahust ning hanketingimustest. Kui jõutakse projekti tellimiseni, siis protsess ja seatud tingimuste jälgimine toimub kuni ehitusloa väljastamiseni.

2) Kust tuleb 150 m puhver? Kuidas on jõutud järelduseni, et see on piisav?

Vastus: 150 m puhver on esmane ettevaatuspõhimõte, mis rakendub keskkonnamõjuanalüüsis. Strateegias on kirjeldatud puhver 100-150 m ulatuses ja see tuleneb eeskätt projekteerimisnormidest ja tavapärase kraavivõrgu tihedusest.

3) Kuidas tuvastatakse kõrge tundlikkusega veekogum?

Vastus: Kõrge tundlikkusega veekogu on mingi projekti mahus tavapäraselt iga eesvool või suubla, kuhu olemasolevad kuivenduskraavid või eesvoolud suubuvad. Sellistel puhkudel seab vastavad projekteerimistingimused PTA asjakohaste keskkonnarajatiste rajamiseks. Lisaks tulenevad eritingimused (PTA ja KeA) ja ekspertide kaasamise vajadus puutumusest lõhe ja forellijõgedega.

4) Kuidas jõutakse konkreetsete leevendavate meetmeteni, mis kaitsevad kõrge tundlikkusega

veekogumit? Kuidas jõutakse selgusele, et need on piisavad?

Vastus: Sellistel puhkudel seab vastavad projekteerimistingimused PTA asjakohaste keskkonnarajatiste rajamiseks. Lisaks tulenevad eritingimused (PTA ja KeA) ja ekspertide kaasamise vajadus puutumusest lõhe ja forellijõgedega. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt)

Erko Soolmann Juhatuse liige