KOR R A L D U S

23. november 2023 nr 1-3/23/642

Mooste loodusala (Siimuniidu must-seenesultani

püsielupaiga) kaitsekorralduskava kinnitamine

Looduskaitseseaduse § 25 lõike 2, keskkonnaministri 02.11.2022 määruse nr 50 „Kaitsekorralduskava koostamise ja kinnitamise kord ning kaitsekorralduskava kinnitaja

määramine” § 2 lõike 1 ja § 5 lõike 1-2 ning keskkonnaministri 30.09.2020 määruse nr 47 „Keskkonnaameti põhimäärus” § 9 lõike 2 punkti 4 alusel:

1. kinnitan „Mooste loodusala (Siimuniidu must-seenesultani püsielupaiga) kaitsekorralduskava”;

2. asjaomastel asutustel arvestada punktiga 1 kinnitatud kaitsekorralduskavas nimetatud ala kaitse korraldamisel, sealhulgas kaitsekorralduslike tegevuste planeerimisel ja teostamisel, kinnitatud kaitsekorralduskavaga;

3. looduskaitse planeerimise osakonna juhtivspetsialistil korraldada tegevuskava avaldamine Keskkonnaameti koduleheküljel.

(allkirjastatud digitaalselt) Leelo Kukk

peadirektori asetäitja

Saata/teadmiseks: Kliimaministeerium, Riigimetsa Majandamise Keskus, Keskkonnaagentuur

Kadri Kasuk

spetsialist looduskaitse planeerimise osakond

Keskkonnaamet 2023

Mooste loodusala (Siimuniidu

must-seenesultani püsielupaiga)

kaitsekorralduskava

KINNITATUD Keskkonnaameti peadirektori asetäitja 23.11.2023 korraldusega nr 1-3/23/642

2

Sisukord

1. Ala iseloomustus....................................................................................................................... 4 1.1. Uuritus ja seire ................................................................................................................. 4

2. Väärtused ja kaitse-eesmärgid ................................................................................................. 5 2.1. Must-seenesultan.............................................................................................................. 5 2.2. Elupaigad ......................................................................................................................... 6

2.3. Kanakull ........................................................................................................................... 6 3. Kavandatavad kaitsekorralduslikud tegevused ........................................................................ 9

Kasutatud allikad ........................................................................................................................ 10

Kasutatud lühendid

KAUR – Keskkonnaagentuur

KeA – Keskkonnaamet

KE – kaitse-eeskiri

KKK – kaitsekorralduskava

LKS – looduskaitseseadus

LoA – loodusala

LoD – loodusdirektiiv (käsitleb ohustatud elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku

kaitsepõhimõtteid)

LiD – linnudirektiiv (sätestab liikmesriikide õigused ja kohustused loodusliku linnustiku kaitseks ja

kasutamiseks)

EELIS – Eesti looduse infosüsteem

4

1. Ala iseloomustus

Mooste loodusalal kaitstakse mardikaliigi must-seenesultani elupaika ja vanu looduslähedasi

metsi. Lisaks on kaitstavale alale asunud elama kanakull. Aktiivseid meetmeid loodusalal ei

kavandata, soodne seisund tagatakse läbi loodusliku arengu.

Tabel 1. Ala iseloomustus

Kaitstav ala nimi Siimuniidu must-seenesultani püsielupaik

Natura ala Mooste loodusala (EE0080207)

Pindala 16,9 ha

Asukoht ja piirid

Põlva maakond, Põlva vald, Säässaare küla

https://register.keskkonnaportaal.ee/register/internationally- important-area/8953358, https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/looduskaitse

Kaitsekord

„Must-seenesultani püsielupaiga kaitse alla võtmine ja kaitse-

eeskiri” https://www.riigiteataja.ee/akt/13300024?leiaKehtiv ja

Looduskaitseseadus § 50 https://www.riigiteataja.ee/akt/129062022007?leiaKehtiv

Koostaja nimi Kadri Kasuk

Koostamise aasta 2023

Kaitsekorralduskava

koostamise kord

„Kaitsekorralduskava koostamise ja kinnitamise kord ning kaitsekorralduskava kinnitaja määramine”

https://www.riigiteataja.ee/akt/104112022001

Kaitsekorralduskava annab soovitused kaitstava ala valitsejale kaitse-eesmärkide saavutamise

parimatest viisidest, kuid ei loo õigusi ega kohustusi kolmandatele isikutele. Mooste loodusala

(Siimuniidu must-seenesultani püsielupaik) KKK on koostatud tähtajatult. Kava vaadatakse üle ja

uuendatakse põhjendatud juhtudel väärtuste kaitse tagamise eesmärgil lähtuvalt tulemuslikkuse

hindamise või uue inventuuri andmetest.

1.1. Uuritus ja seire

Must-seenesultani viimane leiukohavaatlus pärineb aastast 2000. Liigi süstemaatilist seiret Eestis

ei tehta. Metsaelupaikasid on alal inventeerinud 2002. aastal Kliimaministeeriumi

looduskaitseosakond.

5

Inventuuride ja uuringute vajadus

Vajalik on läbi viia kaitse-eesmärgiks oleva putukaliigi inventuur ja andmed kanda EELISesse.

Teadaolevad andmed on vanemad kui 20 aastat. Samuti on vaja uuendada metsaelupaikade

andmestik, kuna need on samuti vanad ja puudulikud.

2. Väärtused ja kaitse-eesmärgid

Järgnevalt on lühidalt kirjeldatud kaitseala peamisi kaitseväärtusi. Seejärel on tabelis määratletud

kaitse-eesmärgid, nende saavutamist mõjutavad tegurid ja eesmärkide saavutamiseks vajalikud

tegevused.

2.1. Must-seenesultan

Must-seenesultan (Oxyporus mannerheimii) on Eestis väheuuritud ja teadmata arvukustrendiga

liik. Eestis on ta III kaitsekategooria mardikaline, kes kuulub loodusdirektiivi II lisasse. Tegemist

on haruldase, varjatud eluviisiga lühitiiblasega, kes elab seente, tavaliselt kasepuravike ja

pomerantspuravike viljakehades. Kevadsuvisel ajal ka kännumamplitel. Et mardikas lendab

sobivat seent otsides ringi, võib ta esineda erinevates elupaikades. Tõenäolisem on teda leida

augustis-septembris valgusküllastes metsades, aga ka põlendikel. Eelistatumad on liivmuldadel,

madala alustaimestikuga üle 80 aasta vanused kaskedega palu-segametsad, laane-segametsad,

samuti palumännikute ja sookaasikute piirialad. Eestis on mardikat leitud 60 aasta jooksul vaid 17

kohast hajusalt üle Mandri-Eesti. (Keskkonnaagentuur). EELISe andmetel on seisuga oktoober

2023 registreeritud vaid 10 leiukohta Eestis, seega on tegu olulise leiukohaga. Viimase 2000. a

vaatluse järgi leiti alalt 10 isendit.

Liiki ohustavad tegurid pole täpselt teada, tõenäolised ohutegurid on metsade raie elupaikades,

metsade vanuselise struktuuri muutus noorenemise suunas ja vanade ning suurte puude arvu

kahanemine metsades. Võimalik ohuallikas on ka metsapõlengute vähenemine. Viimaste

aastakümnete jooksul on vanade loodusmetsade osakaal Eestis vähenenud. Metsade intensiivse

majandamise ja lageraiete tõttu on vähenenud ka seenemetsade pindala, mis omakorda võib

suurendada seenekorjamise mõju must-seenesultani arvukusele allesjäänud küpsetes metsades.

(Keskkonnaagentuur).

6

2.2. Elupaigad

EELISe andmetel on Siimuniidu must-seenesultani püsielupaigas registreeritud vanade

loodusmetsade elupaik (9010*) 3 ha-l. Esmane registrikanne pärineb 2002. aastast, esitajaks on

Kliimaministeeriumi looduskaitse osakond. Elupaikade esinduslikkused ja seisundihinnangud

puuduvad. Kogu kaitseala on kaetud metsaga ning metsamajanduslikus mõttes küpseid ja

valmivaid metsi on püsielupaigas 6,5 ha. Nende metsade osas on vaja läbi viia inventuur ja vaadata,

kas need vastavad elupaigakriteeriumitele. Natura standardandmebaasi andmetel esineb vanade

loodusmetsade elupaigatüüpi Mooste loodusalal 4 ha, esinduslikkusega B.

Vanade loodusmetsade elupaigatüüpi kuuluvad mitmete kasvukohatüübirühmade metsad.

Elupaigatüüp hõlmab nii looduslikke vanu metsi kui ka looduslike häiringutega aladel uuenevaid

igas vanuseastmes puistuid (Palo 2010). Kaitsekorralduskavaga nähakse ette metsade looduslikule

arengule jätmine.

2.3. Kanakull

Kanakull (Accipiter gentilis) on II kaitsekategooria liik ja tegemist on Eesti ohustatud liikide

punase nimestiku ohulähedases seisundis liigiga. Kanakull on Eestis hajusalt levinud haudelind,

kelle arvukus on viimasel ajal märkimisväärselt langenud. Hinnanguliselt elab Eestis praegu 300–

500 paari kanakulle, kuid veel 15 aastat tagasi oli arvukus kaks korda kõrgem (Väli, Tuule 2015).

Kanakull eelistab pesitseda vanas okasmetsas ning peab saagijahti nii metsaaladel kui

kultuurmaastikus. Liiki ohustab Eestis peamiselt pesapaikade hävinemine ja toidubaasi

vähenemine. Sealhulgas on suureks ohuteguriks vanade metsade ja suurte puude kadumine,

metsade killustumine ja noorte metsade osakaalu suurenemine. Pesitsusaegne häirimine on

asurkonnale väiksema mõjuga ning seda võib lugeda keskmise tähtsusega ohuteguriks (Väli, Tuule

2015).

EELIS andmetel tuvastati 2022. aastal Siimuniidu must-seenesultani püsielupaigas ühe kanakulli

paari pesitsemine. Kogu püsielupaiga territoorium ja lisaks läänes piirnev 9 ha suurune metsamaa

on piiritletud kanakulli sigimisalana (kokku 20,3 ha).

Loodusala (püsielupaiga) looduskaitselised väärtused on Euroopa Liidu Loodusdirektiivi II lisasse

kantud liik ja I lisa kooslus. Tabelis 2 võetakse kokku Mooste loodusala kaitseväärtuste

hoidmisega seotud kaitse-eesmärgid, soodsa looduskaitselise seisundi saavutamist või hoidmist

mõjutavad tegurid ning nende ärahoidmiseks või leevendamiseks ettenähtavad meetmed ning

kaitsetegevuse oodatavad tulemused kaitsekorralduskava perspektiivis.

Tabel 2. Mooste loodusala kaitse-eesmärgiks olevate väärtuste koondtabel.

1 LKS – kaitsekategooria looduskaitseseaduse alusel

KE (jah/ei) – on või ei ole hoiuala kaitse-eesmärk

LoD – loodusdirektiivi lisa number

LiD – linnudirektiivi lisa number

LoA (jah/ei) – on või ei ole loodusala kaitse-eesmärk 2 Elupaigatüübi esinduslikkus: A – väga hea, B – hea, C – arvestatav, p – potentsiaalne 3 Kaitse eesmärk seatakse aastaks 2050 4 Oodatav tulemus seatakse aastaks 2050 ja tulemuslikkust hinnatakse iga 10 aasta tagant 5 2019. a loodusdirektiivi aruande andmete põhjal (https://nature-art17.eionet.europa.eu/article17/habitat/report/)

Kaitse-väärtus1

Seisund2

(pindala/esindus-

likkus)

Kaitse-

eesmärk3 Mõjutegurid Meetmed Oodatav tulemus4

Panus

üldpind-

alasse /

SDF-i

(%)5

Natura eesmärgid

Must-

seenesultan

KE – jah, LoD – II, LoA – jah

2000. a vaatluse järgi leiti alalt 10 isendit. Elupaik on säilinud umbes 10 ha ulatuses.

Elupaik on säilinud heas seisundis vähemalt 10 ha suurusel alal. Andmete täpsustamine 10 ha ulatuses.

Metsade raie elupaikades ja lageraie piirnevatel aladel, metsade vanuselise struktuuri muutus noorenemise suunas.

Vana metsa looduslikule arengule jätmine 10 ha ulatuses.

Elupaik on säilinud 10 ha ulatuses. Liik on alal esindatud ning andmed on täpsustunud populatsiooni arvukuse ja seisundi osas.

Vanad

loodusmetsad (9010*) KE – ei, LoD – I, LoA – jah

3 ha / teadmata seisund

Andmete täpsustamine 10 ha ulatuses

Metsade majandamine püsielupaiga piirangu- vööndis.

Elupaigatüüp ei ole siseriiklikul

Elupaigatüübiga kattuva ala looduslikule arengule jätmine. Elupaikade inventuur (10 ha).

Andmed on täpsustatud 10 ha ulatuses. Elupaigatüübiga kattuvas osas on looduslik areng tagatud. Elupaigatüüp on siseriikliku kaitstava ala kaitse-eesmärgiks.

0,004

8

kaitstaval alal kaitse-eesmärk.

Kaitstava tüübi muutmine ja kaitse- eesmärgiks lisamine.

Siseriiklikud eesmärgid

Kanakull KE – ei, LoD – ei, LoA – ei

2020. a ühe paari pesitsemine

Ühe paari pesitsemine. Elupaik on säilinud vähemalt 10 ha suurusel alal.

Metsade raie püsielupaiga piiranguvööndi s ja piirnevatel aladel, mille tulemusel võib hävineda pesitsuspaik või metsade keskmise vanuse vähenemine, mis viib elupaiga kvaliteedi langemiseni.

Metsa looduslikule arengule jätmine vähemalt 10 ha ulatuses. Pesitsusedukuse seire. Kaitstava tüübi muutmine ja kaitse- eesmärgiks lisamine.

Metsad on kanakullile sobiliku struktuuriga vähemalt 10 ha ulatuses. Kaitstava ala tüüp on muudetud ja liik on lisatud kaitse- eesmärgiks.

3. Kavandatavad kaitsekorralduslikud tegevused

Vajalike tegevuste tabelisse (tabel 3) on koondatud tööd, mis on vajalikud kaitse-eesmärkide

saavutamiseks, tabelit võidakse tulevikus täiendada.

Tabelis on tegevused jaotatud vastavalt tegevuse olulisusele järgmistesse prioriteetsusklassidesse:

1) esimene prioriteet – hädavajalik tegevus, milleta kaitse eesmärkide täitmine planeeritavas ajavahemikus on võimatu, see on kaitseväärtuste säilimisele ja toimiva ohuteguri kõrvaldamisele suunatud tegevus (taastamine, taasloomine); kaitsekorralduse tulemuslikkuse hindamiseks

vajalik tegevus (inventeerimine); 2) teine prioriteet – vajalik tegevus, mis on suunatud väärtuste taastamisele ja potentsiaalsete

ohutegurite kõrvaldamisele; 3) kolmas prioriteet – soovituslik tegevus ehk tegevus, mis aitab kaudselt kaasa väärtuste säilimisele ja taastamisele ning ohutegurite kõrvaldamisele (infotahvlid, külastustaristu).

Tabel 3. Vajalikud tegevused.

Jrk Tegevuse nimetus Maht Tegevuse

tüüp Korraldaja Prioriteet

Periood

(ühekordne või korduv tegevus)

Inventuurid, seired, uuringud

1 Must-seenesultani inventuur või seire

10 ha Inventuur KeA või KAUR

I 2025

2 Metsaelupaikade inventuur

10 ha Inventuur KeA I 20246

3 Kanakulli pesitsusedukuse seire

16,9 ha

Seire KeA II Üks kord aastas7

Kavad, eeskirjad

18

Kaitsekorralduskava andmete üle vaatamine ja vajadusel uuendamine

Tegevuskava KeA I 2033

19 Kaitsekorralduskava tulemuslikkuse hindamine

Tegevuskava KeA I 2033

20 Kaitsekorra ja kaitse- eesmärkide muutmine

Kaitsekorra muutmine

KeA I 2026

6 Elupaigatüüpide andmed peavad olema täpsustunud aastaks 2030 7 Oodatav tulemus seatakse aastaks 2050 ja tulemuslikkust hinnatakse iga 10 aasta tagant

KASUTATUD ALLIKAD

EELIS. Kasutamise kuupäev: 24.10.2023, allikas: https://infoleht.keskkonnainfo.ee/default.aspx?state=2;572247461;est;eelisand;;&com

p=objresult=rahvala&obj_id=676933050

Keskkonnaagentuur. Kasutamise kuupäev: 24.10.2023, allikas: https://keskkonnaagentuur.ee/media/3541/download

Keskkonnaportaal. Kasutamise kuupäev: 24.10.2023, allikas: https://register.keskkonnaportaal.ee/register/internationally-important-area/8950271

Maa-ameti kaardirakendused, 2023. Kasutamise kuupäev: 26.10.2023, allikas: https://geoportaal.maaamet.ee/est/Kaardirakendused-p2.html

Natura Standardandmebaas. Kasutamise kuupäev: 25.10.2023, allikas: https://natura2000.eea.europa.eu/

Paal, J., 2007. Loodusdirektiivi elupaigatüüpide käsiraamat. Tallinn: Auratrükk.

Riigikantselei. Riigi Teataja. Kasutamise kuupäev: 26.10.2023, allikas: https://www.riigiteataja.ee/akt/13300024?leiaKehtiv ja https://www.riigiteataja.ee/akt/107032023078?leiaKehtiv

Väli, Ü. ja Tuule, A. 2015. Kanakulli (Accipiter gentilis) kaitse tegevuskava.