Kuusiku loodusala (hoiuala) kaitsekorralduskava

KOR R A L D U S

21. november 2023 nr 1-3/23/635

Kuusiku loodusala (hoiuala) kaitsekorralduskava

Looduskaitseseaduse § 25 lõike 2, keskkonnaministri 02.11.2022 määruse nr 50

„Kaitsekorralduskava koostamise ja kinnitamise kord ning kaitsekorralduskava kinnitaja määramine” § 2 lõike 1 ja § 5 lõike 1‒2 ning keskkonnaministri 30.09.2020 määruse nr 47

„Keskkonnaameti põhimäärus” § 9 lõike 2 punkti 4 alusel:

1. kinnitan Kuusiku loodusala (hoiuala) kaitsekorralduskava;

2. asjaomastel asutustel arvestada punktiga 1 kinnitatud kaitsekorralduskavas nimetatud ala

kaitse korraldamisel, sealhulgas kaitsekorralduslike tegevuste planeerimisel ja teostamisel, kinnitatud kaitsekorralduskavaga;

3. looduskaitse planeerimise osakonna juhtivspetsialistil korraldada tegevuskava avaldamine Keskkonnaameti koduleheküljel.

(allkirjastatud digitaalselt) Leelo Kukk

peadirektori asetäitja

Saata: Kliimaministeerium, Riigimetsa Majandamise Keskus

Hanna Kaarin Hermlin

spetsialist looduskaitse planeerimise osakond

Vigala jõgi. Foto: Hanna Kaarin Hermlin.

Keskkonnaamet 2023

Kuusiku loodusala (hoiuala)

kaitsekorralduskava

KINNITATUD Keskkonnaameti 21.11.2023 korraldusega nr 1-3/23/635

2

Sisukord

1. Ala iseloomustus................................................................................................................. 4 1.1. Uuritus ja seire ...................................................................................................................... 6

2. Väärtused ja kaitse-eesmärgid ........................................................................................... 7

3. Kavandatavad kaitsekorralduslikud tegevused ............................................................... 10 3.1. Koosluste taastamis- ja hooldustööd ............................................................................... 12

3.2. Külastuskorraldus ............................................................................................................. 12 3.3. Piiritähised ......................................................................................................................... 12

Kasutatud allikad ......................................................................................................................... 13

3

Kasutatud lühendid

Kasutatud lühendid, mõisted ja selgitused

MO – maaomanik

KE – kaitse-eeskiri

Kaitseväärtus – kaitse-eeskirjas nimetatud kaitstav loodusväärtus (kaitse-eesmärk)

Kaitse eesmärk – kaitseväärtuse soovitud seisund

KeA – Keskkonnaamet

KKK – kaitsekorralduskava

LKS ‒ looduskaitseseadus

LoD – loodusdirektiiv (käsitleb ohustatud elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku

kaitsepõhimõtteid)

LoA – loodusala (loodusdirektiivi I ja II lisas nimetatud elupaigatüüpide või liikide kaitseks asutatud

ala)

PLK – poollooduslik kooslus

RMK – Riigimetsa Majandamise Keskus

EELIS – Eesti Looduse Infosüsteem

SDF – Natura standardandmebaas

Säilitamine – olemasolevate väärtuste säilitamine (seisund ei muutu halvemaks, säilitamine ei tähenda

seda, et seisund peab jääma samaks) (looduslik areng)

Seisundi parendamine – arvestatava esinduslikkusega (C) elupaikade seisundi parendamine (kraavide

sulgemine, looduslikule arengule jätmine jms)

Taastamine – tegevused, mis on seotud olemasolevate, kuid halvenenud struktuuriga elupaikade

taastamisega (näiteks PLKd, sood)

1. Ala iseloomustus

Kaitstava(te) ala(de) nimi/nimed Kuusiku hoiuala

Loodusala nimi Kuusiku loodusala (EE0020336)

Pindala 120,9 ha

Asukoht ja piirid

Rapla maakond, Rapla vald, Iira, Kabala, Kuusiku-Nõmme, Lõpemetsa, Nõmmemetsa,

Ummaru ja Raikküla ning Kuusiku alevik Asukoht Keskkonnaportaalis

Kaitsekord Vabariigi Valitsuse 27. juuli 2006. a määrus nr 175 „Hoiualade kaitse alla võtmine Rapla

maakonnas” ja Looduskaitseseadus, § 32 ja 33

Koostaja nimi Hanna Kaarin Hermlin

Koostamise aasta 2023

Kaitsekorralduskava koostamise kord Keskkonnaministri 2. novembri 2022. a määrus nr 50 „Kaitsekorralduskava koostamise ja kinnitamise kord ning kaitsekorralduskava kinnitaja määramine”

Kuusiku loodusala keskmeks on Vigala jõgi, mida ümbritsevad liigirikkad poollooduslikud kooslused. Väärtuste säilimiseks on vaja uurida Vigala jõe seisukorda ning niidukooslusi taastada ja hooldada.

Kaitsekorralduskava annab soovitused kaitstava ala valitsejale kaitse-eesmärkide saavutamise parimatest viisidest, kuid ei loo õigusi ega kohustusi kolmandatele isikutele.

Kaitsekorralduskava koostamisel juhindutakse Eesti Vabariigi kehtivast seadusandlusest ja kaitsekorralduskava koostamise juhendist.

Kuusiku loodusala (hoiuala) KKK on koostatud tähtajatult. Kava vaadatakse üle ja uuendatakse põhjendatud juhtudel väärtuste kaitse tagamise eesmärgil lähtuvalt tulemuslikkuse hindamise või uue inventuuri andmetest.

5

Joonis 1. Kuusiku loodusala (hoiuala) neljal lahustükil (aluskaart: Eesti Põhikaart, Maa-ameti WMS kaardirakendus seisuga juuli 2023).

1.1. Uuritus ja seire

Inventuurid ja uuringud

Natura 2000 elupaiku on hoiualal inventeeritud aastatel 2000 ja 2002. Inventuuride andmetel leiduvad alal järgmised rahvusvahelise tähtsusega elupaigatüübid: kuivad niidud lubjarikkal mullal (6210*), lamminiidud (6450), aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud (6510) ja

puiskarjamaad (9070).

Poollooduslikke kooslusi on 2008. aastal inventeerinud Marko Vaino, Toomas Kukk ja Eerik Leibak, 2011. ja 2021. aastal Marje Talvis, 2012. aastal Meeli Mesipuu, 2016. aastal Aivar Hallang, 2017. aastal Sirje Azarov, Annaliisa Kaaremaa ja Sander Laherand ning 2020. aastal

Meeli Mesipuu, Aivar Hallang, Jaak-Albert Metsoja ja Peedu Saar. Inventuuride andmetel leiduvad alal järgmised rahvusvahelise tähtsusega elupaigatüübid: kuivad niidud lubjarikkal

mullal (6210*), niiskuslembesed kõrgrohustud (6430), lamminiidud (6450), aas-rebasesaba ja ürt- punanupuga niidud (6510), puisniidud (6530*) ja puiskarjamaad (9070).

Tabelis 1 toodud eesmärkide seisundid on määratud värskemate ehk poollooduslike koosluste inventuuride andmete põhjal, mis kattuvad suures osas Natura 2000 elupaikade inventuurialadega.

Varasemad Natura 2000 inventuurid ja hilisemad poollooduslike koosluste inventuurid ei kattu suures osas elupaigatüübi määrangult.

Riiklik seire

Kuusiku loodusala kattub osaliselt siseveekogude haudelinnustiku seirealaga. Viimati teostati Vigala jõel haudelinnustiku seiret aastal 2022 (Keskkonnaagentuur, eluslooduse osakond, seirejaama KR kood SJB2051000).

Inventuuride ja uuringute vajadus

29,5 hektaril on vajalik niiduelupaikade inventuur vananenud inventuuriga või seni inventeerimata alal. Lisaks on vajalik nii inventuur kui ka ekspertiis seni inventeerimata Natura elupaigas jõed ja

ojad (3260) (SDF-i esitatud 3,5 ha, loodusalale jääv veepindala on 8,4 ha).

7

2. Väärtused ja kaitse-eesmärgid Kuusiku loodusala looduskaitselised väärtused on Euroopa Liidu Loodusdirektiivi I lisasse kantud kooslused. Kuusiku loodusala kaitse-eesmärkideks olevad väärtused (kaitseväärtused) on

kinnitatud Vabariigi Valitsuse 2004. aasta korraldusega1 ja hoiuala omad Vabariigi Valitsuse 2006. aasta määrusega2.

Kuusiku loodusala kaitse-eesmärgiks on loodusdirektiivi I lisas nimetatud elupaigatüübid jõed ja ojad (3260), kuivad niidud lubjarikkal mullal (6210*), niiskuslembesed kõrgrohustud (6430),

lamminiidud (6450), aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud (6510), puisniidud (6530*) ja puiskarjamaad (9070).

Kuusiku hoiuala kaitse-eesmärkideks on elupaigatüübid jõed ja ojad (3260), niiskuslembesed kõrgrohustud (6430), lamminiidud (6450) ning aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud (6510).

Seetõttu tuleb hoiuala kaitse-eesmärkideks lisada elupaigatüübid kuivad niidud lubjarikkal mullal (6210*), puisniidud (6530*) ja puiskarjamaad (9070).

Kuusiku loodusalal hetkel teadaolevate elupaikade pindalad on üldjuhul SDF-i esitatud elupaikade pindaladega kooskõlas. Natura elupaikade inventuurid aastast 2000 ja 2002 on vananenud,

kaasaegne elupaikade info, mille alusel on koostatud ka lühikava, pärineb poollooduslike koosluste inventuuridest. SDF-i esitatust 1,6 ha vähem on Kuusiku loodusalal elupaika kuivad niidud

lubjarikkal mullal (6210*) ning 0,6 ha vähem elupaika puiskarjamaad (9070). SDF-i tuleb lisada 6,2 ha elupaika niiskuslembelised kõrgrohustud (6430) ja 27,6 ha elupaika aas-rebasesaba ja ürt- punanupuga niidud (6510).

Tabelis 1 võetakse kokku Kuusiku loodusala kaitseväärtuste hoidmisega seotud kaitse-eesmärgid,

soodsa looduskaitselise seisundi saavutamist või hoidmist mõjutavad tegurid ning nende ärahoidmiseks või leevendamiseks ettenähtavad meetmed ning kaitsetegevuse oodatavad tulemused kaitsekorralduskava perspektiivis. Koosluste soodsa seisundi saavutamise või hoidmise

tarvis seatavad (hooldamise ja taastamise) meetmed on seatud vastavalt elupaigatüüpidele koostatud hoolduskavadele. Kavad on leitavad Keskkonnaameti kodulehel ja viited on lisatud

kasutatud andmeallikate nimekirja.

1 Vabariigi Valitsuse 05.08.2002 korraldus nr 615 „Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade

nimekiriˮ 2 Vabariigi Valitsuse 27.07.2006 määrus nr 175 „Hoiualade kaitse alla võtmine Rapla maakonnas”

8

Tabel 1. Kuusiku loodusala kaitseväärtuste koondtabel (kooslused)

Kaitseväärtus3

Seisund4

(pindala/esind

uslikkus)

Kaitse eesmärk5 Mõjutegurid Meetmed Oodatav tulemus6 Märkused

Panus

üldpindalasse /

SDF-i (%)7

Vee-elupaigad

Jõed ja ojad

(3260)

KE – jah, LoD – I,

LoA – jah

3,5 ha /

teadmata

seisundiga

Elupaigatüübi säilitamine

3,5 ha

Andmete täpsustamine

8,4 ha

Paisutamine Inventuur ja

ekspertiis8

Andmeid on

täpsustatud 8,4 ha9

Alal pole inventuuri

läbi viidud, elupaiga

tegelik pindala ja

esinduslikkus vajab

täpsustamist.

0,04 / 0,1

Poollooduslikud kooslused

Kuivad niidud

lubjarikkal mullal

(6210*)

KE – ei, LoD – I,

LoA – jah

0,8 ha / B Elupaigatüübi säilitamine

0,8 ha

Võsastumine Taastamine 0,8

ha

Hooldamine

0,8 ha

Heas seisus elupaiku

on säilinud 0,8 ha , sh

0,8 ha taastatud

2017. a SDF seisuga

2,4 ha, tegu on

teadusliku veaga

(valemäärang)

0,008 / 0,008

3 LKS – kaitsekategooria looduskaitseseaduse alusel;

KE (jah/ei) – on või ei ole kaitstava ala kaitse-eesmärk;

LoD – loodusdirektiivi lisa number;

LoA (jah/ei) – on või ei ole loodusala kaitse-eesmärk;

LiA (jah/ei) – on või ei ole linnuala kaitse-eesmärk;

LiD – linnudirektiivi lisa number. 4 Elupaigatüübi esinduslikkus: A – väga hea, B – hea, C – arvestatav, 5 Kaitse eesmärk seatakse aastaks 2050 6 Oodatav tulemus seatakse aastaks 2050 ja tulemuslikkust hinnatakse iga 10 aasta tagant 7 2019. a loodusdirektiivi aruande andmete põhjal (https://nature-art17.eionet.europa.eu/article17/habitat/report/). Numbrid näitavad, milline on selle loodusala

elupaigatüüpide osakaal kogu Eesti elupaigatüüpide / kõikide SDF-i kantud elupaigatüüpide pindalast. 8 Edasised meetmed selguvad inventuuri ja ekspertiisi tulemuste järgselt. 9 Edasised oodatavad tulemused selguvad inventuuri ja ekspertiisi tulemuste järgselt .

9

Kaitseväärtus3

Seisund4

(pindala/esind

uslikkus)

Kaitse eesmärk5 Mõjutegurid Meetmed Oodatav tulemus6 Märkused

Panus

üldpindalasse /

SDF-i (%)7

Niiskuslembelised

kõrgrohustud

(6430)

KE – jah, LoD – I,

LoA – jah

6,2 ha / A Elupaigatüübi säilitamine

6,2 ha

Võsastumine Hooldamine

6,2 ha

Heas seisus elupaiku

on säilinud 6,2 ha

2017 a SDF-is 0 ha,

suurendada

eesmärke

0,43‒0,34 /

0,43

Lamminiidud

(6450)

KE – jah, LoD – I,

LoA – jah

7,3 ha / A

21,4 ha / B

3,2 ha / C

Elupaigatüübi säilitamine

31,9 ha

Elupaigatüübi seisundi

parendamine 3,2 ha

Võsastumine Hooldamine 20

ha

Taastamine ja

seejärel

hooldamine

11,9 ha

Heas seisus elupaika

on säilinud 31,9 ha,

sh 11,9 ha taastatud

0,21‒0,17 /

0,21

Aas-rebasesaba ja

ürt-punanupuga

niidud (6510) KE

– jah, LoD – I,

LoA – jah

12,4 ha / B

17,1 ha / C

Elupaigatüübi säilitamine

29,5 ha

Elupaigatüübi seisundi

parendamine 17,1 ha

Võsastumine Hooldamine 29,5

ha

Heas seisus elupaika

on säilinud 29,5 ha,

sh 17,1 ha seisund

paranenud

2017 a. SDF-is

1,9 ha, suurendada

eesmärke

0,73 / 1,34

Puisniidud

(6530*) KE – ei,

LoD – I, LoA – jah

4 ha / B

0,3 ha / C

Elupaigatüübi säilitamine

4,3 ha

Elupaigatüübi seisundi

parendamine 0,3 ha

Võsastumine Hooldamine 1,9

ha

Taastamine ja

seejärel

hooldamine

2,4 ha

Heas seisus elupaika

on säilinud 4,3 ha, sh

2,4 ha taastunud

0,22-0,11 / 0,22

Puiskarjamaad

(9070) KE – ei,

LoD – I, LoA – jah

4,3 ha / C Elupaigatüübi säilitamine

4,3 ha

Elupaigatüübi seisundi

parendamine 4,3 ha

Võsastumine Taastamine ja

seejärel

hooldamine

4,3 ha

Heas seisus elupaika

on säilinud 4,3 ha, sh

4,3 ha taastunud

2017 a. SDF-is

4,9 ha, elupaiga

vähenemine on

tingitud piiri

korrigeerimisest

0,14 / 0,20

3. Kavandatavad kaitsekorralduslikud tegevused Vajalike tegevuste tabelisse (tabel 2) on koondatud tööd, mis on vajalikud kaitse-eesmärkide saavutamiseks, tabelit võidakse tulevikus täiendada.

Tabelis on tegevused jaotatud vastavalt tegevuse olulisusele järgmistesse prioriteetsusklassidesse:

1) esimene prioriteet – hädavajalik tegevus, milleta kaitse eesmärkide täitmine planeeritavas ajavahemikus on võimatu, see on kaitseväärtuste säilimisele ja toimiva ohuteguri kõrvaldamisele suunatud tegevus (taastamine, taasloomine); kaitsekorralduse tulemuslikkuse hindamiseks vajalik

tegevus (inventeerimine); 2) teine prioriteet – vajalik tegevus, mis on suunatud väärtuste taastamisele ja potentsiaalsete

ohutegurite kõrvaldamisele; 3) kolmas prioriteet – soovituslik tegevus ehk tegevus, mis aitab kaudselt kaasa väärtuste säilimisele ja taastamisele ning ohutegurite kõrvaldamisele (infotahvlid, külastustaristu).

Tabel 2. Vajalikud tegevused aastaks 2033.

Jrk Tegevuse

nimetus Maht

Tegevuse

tüüp Korraldaja

Priorite

et

Ajagraaf

ik

Inventuurid, seired, uuringud

1

Natura elupaikade

inventuur (jõed ja ojad)

8,4 ha Inventuur KeA I 2025

2

Natura elupaikade

ekspertiis (jõed ja ojad)

8,4 ha Ekspertiis KeA I 2025

3

Natura

elupaikade inventuur (poollooduslikud

kooslused)

29,5 ha Inventuur KeA I 2024

4 Taimeliikide inventuur

75,4 ha Inventuur KeA III 2027

Hooldus, taastamine ja ohjamine

5

Kuivad niidud

lubjarikkal mullal taastamine

0,8 ha

Koosluse

taastamistö ö

RMK I 2025

6

Kuivad niidud

lubjarikkal mullal

hooldamine

0,8 ha Koosluse hooldustöö

RMK I Igal aastal

11

Jrk Tegevuse

nimetus Maht

Tegevuse

tüüp Korraldaja

Priorite

et

Ajagraaf

ik

7

Niiskuslembelise

d kõrgrohustud hooldamine

6,2 ha Koosluse

hooldustöö KeA/MO I

Igal

aastal

8 Lamminiidud hooldamine

20 ha Koosluse hooldustöö

KeA/MO I Igal aastal

+ 11,9

ha

9 Lamminiidud taastamine

11,9 ha Koosluse taastamistö ö

KeA//MO I 2025

10

Aas-rebasesaba

ja ürt- punanupuga

niitude hooldamine

29,5 ha Koosluse hooldustöö

KeA/MO I Igal aastal

11 Puisniidud hooldamine

1,9 ha Koosluse hooldustöö

KeA/MO I Igal aastal + 2,4

ha

12 Puisniidud

taastamine 2,4 ha

Koosluse

taastamistö ö

KeA/MO I 2025

13 Puiskarjamaad hooldamine

4,3 ha Koosluse hooldustöö

KeA/MO I Igal aastal

14 Puiskarjamaad taastamine

4,3 ha

Koosluse

taastamistö ö

KeA/MO I 2025

Taristu, tehnika ja loomad

15

Hoiuala tähistamine ja

tähiste hooldamine

7 keskmi

st tähist

Kaitsealust

e objektide tähistamin

e, tähiste hooldamin e

RMK II 2026

Kavad, eeskirjad

16

Kaitsekorraldusk ava andmete üle vaatamine ja

vajadusel uuendamine

Tegevuska

va KeA I

1 kord kümne

aasta jooksul

17

Kaitsekorraldusk

ava tulemuslikkuse hindamine

Tegevuska va

KeA I

1 kord

kümne aasta jooksul

12

Jrk Tegevuse

nimetus Maht

Tegevuse

tüüp Korraldaja

Priorite

et

Ajagraaf

ik

18

Kaitse-

eesmärkide muutmine

SDF-i

muutmine Hoiuala

kaitse- eesmärkid

e täiendamin e

KeA/Kliimaministeer ium

I 2033

3.1. Koosluste taastamis- ja hooldustööd 2022. a seisuga on Kuusiku loodusalal hoolduses olevaid (makstakse hooldustoetust)

poollooduslikke kooslusi 45,2 ha, sealhulgas karjatatakse 31,5 ha ja niidetakse 13,7 ha. Esimese prioriteedi töödena on vajalik hetkel majandamisest välja jäävate koosluste hooldusesse võtmine.

Aastaks 2025 peab RMK taastama 0,8 ha elupaika kuivad niidud lubjarikkal mullal, maaomanikud koostöös KeA-ga peavad taastama 11,9 ha lamminiite, 2,4 ha puisniite ja 4,3 ha puiskarjamaid. Lisaks on esimese prioriteedi töö igal aastal hooldada kõiki loodusalale jäävaid poollooduslikke

kooslusi. Riigimaadel on hooldajaks RMK, eramaadel toimub hooldus maaomaniku ja KeA koostöös.

3.2. Külastuskorraldus Kuusiku loodusala (hoiuala) külastavad peamiselt kohalikud elanikud. Alal ei asu ühtegi tähistatud

matkarada ega külastustaristut ning ei ole tarvidust neid sinna ka rajada.

3.3. Piiritähised

Kuusiku hoiuala on tähistamata. Hästi ligipääsetavatesse ja käidavatesse kohtadesse tuleb paigaldada hoiuala tähised, kokku seitse tähist. Tähiste planeeritud asukohad on nähtavad külastustaristu virtuaalkontoris (haldusalasisene töökeskkond).

Tähiste paigaldamine ja paigalduse järgne hooldamine on II prioriteedi töö, mida korraldab

Riigimetsa Majandamise Keskus.

Kasutatud allikad

EELIS. (2010). Kasutamise kuupäev: 20. juuli 2023. a.,

https://www.eelis.ee/default.aspx?state=5;572247461;est;eelisand;;&comp=ob

jresult=rahvala&obj_id=-1315280216

Mesipuu, M. (2020). Aru- ja soostunud niitude hoolduskava. Pärandkoosluste Kaitse Ühing, https://keskkonnaamet.ee/media/1263/download

Metsoja, J. A. (2020). Luhtade hoolduskava. Pärandkoosluste Kaitse Ühing, https://keskkonnaamet.ee/media/1265/download

Paal, J. (2004). Euroopas väärtustatud elupaigad Eestis. Tallinn: AS Kirjastus Ilo ja

trükikoda Ilo Print.

Paal, J. (2007). Loodusdirektiivi elupaigatüüpide käsiraamat. Tallinn: Auratrükk.

Riigikantselei. (2006). Riigi Teataja. Kasutamise kuupäev: 6. juuni 2023. a., Riigi

Teataja: https://www.riigiteataja.ee/akt/1053937?leiaKehtiv

Roosaluste, E. (2019). Puisniitude ja puiskarjamaade hoolduskava,

https://keskkonnaamet.ee/media/1266/download