Kaitsekorralduskavade kinnitamine

Keskkonnaamet 2023

Haapsi ja Tammuna loodusala

ning merikotka püsielupaikade

kaitsekorralduskava

KINNITATUD Keskkonnaameti 21.11.2023 korraldusega nr 1-3/23/638

2

Sisukord 1. Ala iseloomustus ......................................................................................................................... 4

1.2 Uuritus ja seire ...................................................................................................................... 5

1.2.1 Inventuurid ja uuringud.................................................................................................. 5

1.2.2 Riiklik seire .................................................................................................................... 5

1.2.3 Inventuuride ja uuringute vajadus.................................................................................. 5

2. Kaitseväärtused ja kaitse eesmärgid ........................................................................................... 6

3. Kavandatavad kaitsekorralduslikud tegevused ......................................................................... 12

3.1 Külastuskorraldus ja piiritähised......................................................................................... 13

Kasutatud andmeallikad ................................................................................................................ 14

3

Kasutatud lühendid, mõisted ja selgitused

MO – maaomanik

KE – kaitse-eeskiri

Kaitseväärtus – kaitse-eeskirjas nimetatud kaitstav loodusväärtus (kaitse-eesmärk)

Kaitse eesmärk – kaitseväärtuse soovitud seisund

KeA – Keskkonnaamet

KAUR – Keskkonnaagentuur

RMK – Riigimetsa Majandamise Keskus

KKK – kaitsekorralduskava

LiD – linnudirektiiv (sätestab liikmesriikide õigused ja kohustused loodusliku linnustiku kaitseks

ja kasutamiseks)

LoD – loodusdirektiiv (käsitleb ohustatud elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku

kaitsepõhimõtteid)

LiA – linnuala (linnudirektiivi I lisas nimetatud linnuliikide ja I lisast puuduvate rändlinnuliikide

elupaikade kaitseks asutatud ala)

LoA – loodusala (loodusdirektiivi I ja II lisas nimetatud elupaigatüüpide või liikide kaitseks

asutatud ala)

LKS – looduskaitseseadus

PEP – püsielupaik

EELIS – Eesti looduse infosüsteem

SDF – Natura standardandmebaas

Säilitamine – olemasolevate väärtuste säilitamine (seisund ei muutu halvemaks, säilitamine ei

tähenda seda, et seisund peab jääma samaks) (looduslik areng)

Seisundi parendamine – arvestatava esinduslikkusega (C) elupaikade seisundi parendamine

(kraavide sulgemine, looduslikule arengule jätmine jms)

4

1. ALA ISELOOMUSTUS

Kaitstavate alade nimed

Haapsi merikotka PEP (KLO3000146), Tammuna merikotka PEP (KLO3000676),

Stebeli merikotka PEP (KLO3000163), Kihnu merikotka PEP-id (KLO2000298, KLO3001508)

Linnualade nimed Kura kurgu linnuala (EE0040434, RAH0000132), Pärnu lahe linnuala (EE0040346,

RAH0000131)

Loodusalade nimed Haapsi loodusala (EE0040329, RAH0000559), Tammuna loodusala (EE0040479, RAH0000569), Kihnu loodusala (EE0040313, RAH0000331)

Pindalad 60,3 ha; 56,2 ha; 15,9 ha

Asukoht ja piirid

https://register.keskkonnaportaal.ee/register/internationally-important-area/8953191, https://register.keskkonnaportaal.ee/register/internationally-important-area/8953266,

https://register.keskkonnaportaal.ee/register/internationally-important-area/8953238, https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/looduskaitse

Kaitsekord

„Merikotka püsielupaikade kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri”

https://www.riigiteataja.ee/akt/119052023005?leiaKehtiv ja Looduskaitseseadus https://www.riigiteataja.ee/akt/129062022007?leiaKehtiv.

Koostaja Kirsi Loide

Koostamise aasta 2023

Kaitsekorralduskava koostamise kord „Kaitsekorralduskava koostamise ja kinnitamise kord ning kaitsekorralduskava kinnitaja

määramine” https://www.riigiteataja.ee/akt/104112022001

Kaitstavate alade eesmärgiks on merikotka elupaikade kaitse ja säilitamine looduslikuna.

Kaitsekorralduskava annab soovitused kaitstavate alade valitsejale kaitse eesmärkide saavutamise parimatest viisidest, kuid ei loo õigusi ega kohustusi kolmandatele isikutele.

Haapsi ja Tammuna loodusala ning merikotka püsielupaikade KKK on koostatud tähtajatult. Kava vaadatakse üle ja uuendatakse põhjendatud juhtudel väärtuste kaitse tagamise eesmärgil lähtuvalt tulemuslikkuse hindamise või uue inventuuri andmetest.

5

1.2 Uuritus ja seire

1.2.1 Inventuurid ja uuringud

Haapsi loodusalal on tehtud Natura elupaigatüüpide inventuur aastal 2001 ja 2004. Tammuna

loodusalal on tehtud Natura elupaigatüüpide inventuur aastal 2002. Tabelis 1 ja 2 toodud Natura

kaitse eesmärkide seisundid on esitatud nende inventuuride andmete põhjal. Võrreldes SDF-iga on

EELIS-e kaardikihi järgi Haapsi loodusalal vähem elupaigatüüpi vanad loodusmetsad (9010*) ja

Tammuna loodusalal vähem elupaigatüüpi soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*).

Alal tehtud inventuurid tuginevad inventeerimise juhenditele, mis on kättesaadavad

Keskkonnaministeeriumi kodulehel (välja toodud ka kasutatud andmeallikate all).

1.2.2 Riiklik seire

Merikotkaste PEP-ides toimub merikotkaste seire kolme aastase tsüklina, mis tähendab, et kolme

aasta jooksul kaetakse seirega kõik teadaolevad pesapaigad. Haapsi merikotka PEP-is toimus

viimane seire 2021. aastal, Tammuna merikotka PEP-is toimus viimane seire 2019. aastal, Stebeli

merikotka PEP-is toimus viimane seire 2016. aastal, Kihnu merikotka PEP-ides toimus viimane

seire 2018. ja 2019. aastal. Tabelis 1–3 toodud siseriiklike kaitse eesmärkide seisundid on esitatud

nende seirete andmete põhjal.

1.2.3 Inventuuride ja uuringute vajadus

Elupaigatüüpide inventuur

Loodusaladel tehtud Natura elupaigatüüpide inventuuri andmed on vananenud, mitme

elupaigatüübi esinduslikkuse hinnangud on puudulikud ja osaliselt on Tammuna loodusala

inventeerimata. Lisaks jäävad Haapsi loodusala eesmärgiks olevad elupaigatüübid ka PEP-i

piiranguvööndisse ja KKK näeb ette kaitsekorra muutmise. Seega on vaja inventeerida mõlema

loodusala elupaigatüübid. Vastavalt uue inventuuri tulemustele tuleb korrigeerida ka

standardandmebaasi andmeid.

6

2. KAITSEVÄÄRTUSED JA KAITSE EESMÄRGID

Haapsi loodusala kaitseväärtused on Euroopa Liidu loodusdirektiivi I lisasse kantud

elupaigatüübid vanad loodusmetsad (9010*) ja vanad laialehised metsad (9020*). Haapsi

loodusala asub mitmekesisel metsamaal, mida ilmestavad väikesed rohumaalaigud. Mitmekesisel

ja erivanuselisel metsaalal esinevad mitmed vääriselupaigad ning ala on heaks elupaigaks

merikotkale (Haliaeetus albicilla).

Tammuna loodusala kaitseväärtused on Euroopa Liidu loodusdirektiivi I lisasse kantud

elupaigatüübid sinihelmikakooslused (6410), vanad laialehised metsad (9010*) ja soostuvad ja

soo-lehtmetsad (9080*). Peaaegu tervikuna metsamaale (väikesel pindalal ka

sinihelmikakooslused) jääv Tammuna loodusala asub Saaremaal. Ligikaudu 55 ha suurune kahte

lahustükki jääv loodusala on üks osa Kura kurgu linnualast. Mitmekesine ja erivanuseline

metsakooslus on heaks elupaigaks merikotkale. Kura kurgu linnuala kaitseväärtused on

linnudirektiivi I lisasse kantud liigid, sealhulgas Tammuna loodusalale jääv merikotkas

(Haliaeetus albicilla).

Tabelis 1–3 võetakse kokku Haapsi LoA ja merikotka PEP-i, Tammuna LoA ja merikotka PEP-

ide ning Kihnu merikotka PEP-ide kaitseväärtuste hoidmisega seotud kaitse eesmärgid, soodsa

looduskaitselise seisundi saavutamist või hoidmist mõjutavad tegurid ning nende ärahoidmiseks

või leevendamiseks ettenähtavad meetmed ning kaitsetegevuse oodatavad tulemused. Koosluste,

liikide või elupaikade soodsa seisundi saavutamise või hoidmise tarvis seatavad (hooldamise,

taastamise ja parendamise) meetmed on seatud vastavalt elupaigatüüpidele koostatud

hoolduskavadele ja liikide tegevuskavadele, kui tabelis ei ole märgitud teisiti.

7

Tabel 1. Haapsi LoA ja merikotka PEP-i kaitseväärtuste koondtabel.

Kaitseväärtus1

Seisund

(pindala/esindus

likkus)2

Kaitse eesmärk3 Mõjutegurid Meetmed Oodatav tulemus4 Märkused

Panus

üldpindal

asse/SDF-

i (%)5

Natura kaitseväärtused

H a

a p

si l o

o u

d sa

la

Vanad

loodusmetsad

(9010*)

KE – ei, LoD – I, LoA – jah

• 13,5 ha / B6 • Säilitamine 13,5 ha

• Andmete täpsustamine 13,5 ha

• Raie

• Info puudumine

• Jääb osaliselt PEP-i piiranguvöönd isse, ei ole PEP-i kaitse- eesmärk

• Looduslikule arengule jätmine

• Inventuur

• Muuta kaitsekorda, moodustada kaitseala, lisada kaitse- eesmärgiks ja tsoneerida SKV- sse

• Heas seisus elupaiku on säilinud ja andmed täpsustatud 13,5 ha

0,02/0,02

1 LKS – kaitsekategooria looduskaitseseaduse alusel;

KE (jah/ei) – on või ei ole kaitseala kaitse-eesmärk;

LoD – loodusdirektiivi lisa number;

LoA (jah/ei) – on või ei ole loodusala kaitse-eesmärk 2 Elupaigatüübi esinduslikkus: A – väga hea, B – hea, C – arvestatav, p – potentsiaa lne 3 Kaitse eesmärk seatakse aastaks 2050 4 Oodatav tulemus seatakse aastaks 2050 ja tulemuslikkust hinnatakse iga 10 aasta tagant 5 2019. a loodusdirektiivi aruande andmete põhjal (https://nature-art17.eionet.europa.eu/article17/habitat/report/). Numbrid näitavad, milline on selle loodusala

elupaigatüüpide osakaal kogu Eesti elupaigatüüpide / kõikide SDF-i kantud elupaigatüüpide pindalast. 6 2004. a Natura inventuur.

8

Vanad laialehised

metsad (9020*)

KE – ei, LoD – I, LoA – jah

• 34,3 ha / D7 • Andmete täpsustamine 34,3 ha

• Seisundi parendamine 34,3 ha

• Raie

• Info puudumine

• Jääb osaliselt PEP-i piiranguvöönd isse, ei ole PEP-i kaitse- eesmärk

• Looduslikule arengule jätmine

• Inventuur

• Muuta kaitsekorda, moodustada kaitseala, lisada kaitse- eesmärgiks ja tsoneerida SKV- sse

• Seisund parenenud ja andmed on täpsustatud 34,3 ha

0,48/0,49

Siseriiklikud kaitseväärtused

H a

a p

si m

e r ik

o tk

a

P E

P

Merikotkas

(Haliaeetus

albicilla)

KE – jah, LiD – I, LoA – ei, LiA – ei

• 1 Pesitsev paar

• Asustatud pesitsuspaik 59,5 ha8

• Sobiva pesitusala säilitamine

• Pesitsusala looduslikule arengule jätmine

• 1 pesitsev paar • Pesitsus paik asub metsaelu paigatüü pide levikual al

7 2001. a Natura inventuur. 8 Kotkad ja must-toonekurg 2021. a seire

9

Tabel 2. Tammuna LoA ning Tammuna ja Stebeli merikotka PEP-i kaitseväärtuste koondtabel.

Kaitseväärtus

Seisund

(pindala/esindu

slikkus)

Kaitse eesmärk Mõjutegurid Meetmed Oodatav tulemus Märkused

Panus

üldpindal

asse/SDF-

i (%)

Natura kaitseväärtused

T a

m m

u n

a l o

o d

u sa

la

Sinihelmikakooslus

ed (6410)

KE – ei, LoD – I, LoA – jah

• 0,2 ha / B9 • Säilitamine 0,2 ha

• Kinnikasva mine

• Hooldamine • Heas seisus elupaiku on säilinud 0,2 ha

0,02- 0,01/0,02

Vanad laialehised

metsad (9020*) KE – ei, LoD – I, LoA – jah

• 4,5 ha / B10 • Säilitamine 4,5 ha

• Andmete täpsustamine 4,5 ha

• Raie

• Info puudumine

• Looduslikule arengule jätmine

• Inventuur

• Heas seisus elupaiku on säilinud ja andmed täpsustatud 4,5 ha

0,06/0,06

Soostuvad ja soo-

lehtmetsad (9080*) KE – ei, LoD – I, LoA – jah

• 29,9 ha / A11 • Säilitamine 29,9 ha

• Andmete täpsustamine 29,9 ha

• Info puudumine

• Looduslikule arengule jätmine

• Inventuur

• Väga heas seisus elupaiku on säilinud ja andmed täpsustatud 29,9 ha

0,08- 0,07/0,08

9 2002. a Natura inventuur. 10 2002. a Natura inventuur. 11 2002. a Natura inventuur.

10

Kaitseväärtus

Seisund

(pindala/esindu

slikkus)

Kaitse eesmärk Mõjutegurid Meetmed Oodatav tulemus Märkused

Panus üldpindal

asse/SDF-

i (%)

Siseriiklikud kaitseväärtused

T a

m m

u n

a m

e r ik

o tk

a

P E

P

Merikotkas

(Haliaeetus

albicilla)

KE – jah, LiD – I, LoA – ei, LiA – jah

• Pesa varisenud12

• Sobiva pesitusala säilitamine 39,1 ha

• Pesitsusala looduslikule arengule jätmine

• Sobiv pesitusala on säilinud

• Pesitsus paik asub metsaelu paigatüü pide levikual al

S te

b e li

m e r ik

o tk

a

P E

P

Merikotkas (Haliaeetus

albicilla)

KE – jah, LiD – I, LoA – ei, LiA – jah

• Pesapuu murdunud13

• Sobiva pesitsusala säilitamine 17,1 ha

• Pesitsusala looduslikule arengule jätmine

• Sobiv pesitsusala on säilinud

12 Kotkad ja must-toonekurg 2019. a seire. 13 Kotkad ja must-toonekurg 2016. a seire.

11

Tabel 3. Kihnu merikotka PEP-ide (Kihnu LoA) kaitseväärtuste koondtabel.

Kaitseväärtus Seisund Kaitse eesmärk Mõjutegurid Meetmed Oodatav tulemus Märkused

Siseriiklikud kaitseväärtused

K ih

n u

m e r ik

o tk

a

P E

P

Merikotkas

(Haliaeetus

albicilla)

KE – jah, LiD – I, LoA – ei, LiA – ei

• 1 pesitsev paar

• Asustatud pesitsuspaik 12,5 ha14

• Sobiva pesitsusala säilitamine 12,5 ha

• Pesitsusala looduslikule arengule jätmine

• 1 pesitsev paar

K ih

n u

m e r ik

o tk

a

P E

P

Merikotkas

(Haliaeetus

albicilla)

KE – jah, LiD – I, LoA – ei, LiA – ei

• 1 pesitsev paar

• Asustatud pesitsuspaik 12,5 ha15

• Sobiva pesitsusala säilitamine 12,5 ha

• Pesitsusala looduslikule arengule jätmine

• 1 pesitsev paar

14 2019. a vaatlus. 15 Kotkad ja must-toonekurg 2018. a seire.

12

3. KAVANDATAVAD KAITSEKORRALDUSLIKUD TEGEVUSED

Vajalike tegevuste tabelisse (tabel 4) on koondatud tööd, mis on vajalikud kaitse-eesmärkide saavutamiseks, tabelit võidakse tulevikus täiendada. Metsaelupaigatüüpide puhul seatakse oodatava tulemuse saavutamise aastaks 2050, kuid tulemuslikkust hinnatakse iga 10 aasta tagant. KKK-s on käsitletud kõige olulisemaid tegevusi loodusalade kaitse eesmärkide saavutamiseks.

Tabelis on tegevused jaotatud vastavalt tegevuse olulisusele järgmistesse prioriteetsusklassidesse:

1) esimene prioriteet – hädavajalik tegevus, milleta kaitse eesmärkide täitmine planeeritavas ajavahemikus on võimatu, see on kaitseväärtuste säilimisele ja toimiva ohuteguri kõrvaldamisele suunatud tegevus (taastamine, parendamine); kaitsekorralduse tulemuslikkuse hindamiseks vajalik tegevus (inventeerimine);

2) teine prioriteet – vajalik tegevus, mis on suunatud väärtuste taastamisele ja potentsiaalsete ohutegurite kõrvaldamisele; 3) kolmas prioriteet – soovituslik tegevus ehk tegevus, mis aitab kaudselt kaasa väärtuste säilimisele ja taastamisele ning ohutegurite

kõrvaldamisele (infotahvlid, külastustaristu).

Tabel 4. Vajalikud tegevused aastaks 2033.

Jrk Tegevuse nimetus Maht Tegevuse tüüp Korraldaja Prioriteet Ajagraafik

Inventuurid, seired, uuringud

1 Merikotkaste seire 5 leiukohta Seire KAUR I vastavalt seire

metoodikale

2 Elupaigatüüpide andmete täpsustamine

116,5 ha Inventuur KeA I 203016

Hooldus, taastamine ja ohjamine

3 Sinihelmikakoosluste (6410)

hooldamine 0,2 ha Koosluse hooldustöö KeA/MO I Igal aastal

4 Vanad laialehised metsad (9020*) seisundi parendamine

18 ha Koosluse seisundi parendamine läbi

loodusliku arengu

RMK I 2050

5 Vanad laialehised metsad (9020*) seisundi parendamine

16,3 ha Koosluse seisundi parendamine läbi loodusliku arengu

KeA/MO I 2050

16 Elupaigatüüpide andmed peavad olema täpsustunud aastaks 2030

13

Kavad, eeskirjad

6 Kaitsekorralduskava andmete üle vaatamine ja vajadusel uuendamine

Tegevuskava KeA I 1 kord kümne aasta jooksul

7 Kaitsekorralduskava tulemuslikkuse hindamine

Tegevuskava KeA I 1 kord kümne aasta jooksul

8

Kaitse-eeskirja uuendamine

(kaitse-eesmärkide ja kaitsekorra muutmine)

Kaitsekorra muutmine KeA I 2026

3.1 Külastuskorraldus ja piiritähised Haapsi ja Tammuna loodusalal ning merikotkaste PEP-ides puuduvad spetsiaalsed külastust suunavad teed ja rajad. Kuna tegemist on väikeste ja tundlike liikide aladega ei planeerita nendele aladele külastustaristut.

14

KASUTATUD ANDMEALLIKAD

Helm, A., Kalamees, R., Kukk, T., Mesipuu, M., & Roosaluste, E. (2010). Juhend

loodusdirektiivi I lisa pool-looduslike elupaigatüüpide seisundi hindamiseks.

Tartu: Pärandkoosluste Kaitse Ühing.

Keskkonnaagentuur. (2010). Eesti looduse infosüsteem (EELIS). Kasutamise kuupäev:

26. juuni 2023. a., allikas https://www.eelis.ee/

Keskkonnaagentuur. (2021). Keskkonnaseire infosüsteem (KESE). Kasutamise

kuupäev: 26. juuni 2023. a., allikas https://kese.envir.ee/kese

Keskkonnaagentuur. (2023). Keskkonnaportaal. Kasutamise kuupäev: 26. juuni 2023.

a., allikas https://keskkonnaportaal.ee/

Maa-amet. (2023). Maa-ameti geoportaal. Kasutamise kuupäev: 26. juuni 2023. a.,

allikas Maa-amet: https://geoportaal.maaamet.ee/est/

Mesipuu, M. (2020). Aru- ja soostunud niitude hoolduskava. Tartu: Pärandkoosluste

Kaitse Ühing.

MTÜ Kotkaklubi. (2016). Kotkad ja must-toonekurg 2016. aasta aruanne. Eesti Riikliku

keskkonnaseire allprogrammi "Eluslooduse mitmekesisuse ja maastike seire"

seiretöö.

MTÜ Kotkaklubi. (2018). Kotkad ja must-toonekurg 2018. aasta aruanne. Eesti Riikliku

keskkonnaseire allprogrammi "Eluslooduse ja maastike mitmekesisuse seire"

seiretöö.

MTÜ Kotkaklubi. (2019). Kotkad ja must-toonekurg 2019. aasta aruanne. Eesti riikliku

keskkonnaseire allprogrammi "Eluslooduse ja maastike mitmekesisuse seire"

seiretöö.

MTÜ Kotkaklubi. (2021). Kotkad ja must-toonekurg 2021. aasta aruanne. Eesti riikliku

keskkonnaseire allprogrammi "Eluslooduse ja maastike mitmekesisuse seire"

seiretöö.

Nellis, R. (2013). Merikotka (Haliaeetus albicilla) kaitse tegevuskava.

Paal, J. (2004). Euroopas väärtustatud elupaigad Eestis. Tallinn: AS Kirjastus Ilo ja

trükikoda Ilo Print.

Paal, J. (2007). Loodusdirektiivi elupaigatüüpide käsiraamat. Tallinn: Auratrükk.

Palo, A. (2018). Loodusdirektiivi metsaelupaikade inventeerimise juhend. Tartu.

Riigikantselei. (2010). Riigi Teataja. Kasutamise kuupäev: 26. juuni 2023. a., allikas

Riigi Teataja: https://www.riigiteataja.ee/index.html

KOR R A L D U S

21. november 2023 nr 1-3/23/638

Kaitsekorralduskavade kinnitamine

Looduskaitseseaduse § 25 lõike 2, keskkonnaministri 02.11.2022 määruse nr 50

„Kaitsekorralduskava koostamise ja kinnitamise kord ning kaitsekorralduskava kinnitaja määramineuskava kinnitaja määramine” § 2 lõike 1 ja § 5 lõike 1-2 ning keskkonnaministri

30.09.2020 määruse nr 47 „Keskkonnaameti põhimäärus” § 9 lõike 2 punkti 4 alusel: 1. kinnitan järgmised kaitsekorralduskavad:

1.1. Ämmamäe loodusala kaitsekorralduskava, 1.2. Lauaru loodusala kaitsekorralduskava,

1.3. Pootsi loodusala kaitsekorralduskava, 1.4. Nõlvasoo loodusala kaitsekorralduskava, 1.5. Haapsi ja Tammuna loodusala ning merikotka püsielupaikade kaitsekorralduskava;

2. asjaomastel asutustel arvestada punktiga 1 kinnitatud kaitsekorralduskavades nimetatud

alade kaitse korraldamisel, sealhulgas kaitsekorralduslike tegevuste planeerimisel ja teostamisel, kinnitatud kaitsekorralduskavadega;

3. looduskaitse planeerimise osakonna juhtivspetsialistil korraldada tegevuskavade avaldamine Keskkonnaameti koduleheküljel.

(allkirjastatud digitaalselt)

Leelo Kukk peadirektori asetäitja

Saata: Kliimaministeerium, Riigimetsa Majandamise Keskus ([email protected])

Kirsi Loide

vanemspetsialist looduskaitse planeerimise osakond

„Vaade Lauaru tammedele“ Kirsi Loide.

Keskkonnaamet 2023

Lauaru loodusala

kaitsekorralduskava

KINNITATUD Keskkonnaameti 21.11.2023 korraldusega nr 1-3/23/638

2

Sisukord 1. Ala iseloomustus ......................................................................................................................... 4

1.2 Uuritus ja seire ...................................................................................................................... 7

1.2.1 Inventuurid ja uuringud.................................................................................................. 7

1.2.2 Inventuuride ja uuringute vajadus.................................................................................. 7

2. Kaitseväärtused ja kaitse eesmärgid ........................................................................................... 8

3. Kavandatavad kaitsekorralduslikud tegevused ......................................................................... 12

3.1 Külastuskorraldus ja piiritähised......................................................................................... 13

Kasutatud andmeallikad ................................................................................................................ 14

3

Kasutatud lühendid, mõisted ja selgitused

EELIS – Eesti looduse infosüsteem

Kaitse eesmärk – kaitseväärtuse soovitud seisund

Kaitseväärtus – kaitse-eeskirjas nimetatud kaitstav loodusväärtus (kaitse-eesmärk)

KAUR – Keskkonnaagentuur

KE – kaitse-eeskiri

KeA – Keskkonnaamet

LKA – looduskaitseala

KKK – kaitsekorralduskava

LKS – looduskaitseseadus

KOV – kohalik omavalitsus

Kujunemise potentsiaal – SKV-s potentsaal tulevikus elupaikade kujunemiseks potentsiaalsete

elupaikade arvelt.

LiD – linnudirektiiv (sätestab liikmesriikide õigused ja kohustused loodusliku linnustiku kaitseks

ja kasutamiseks)

LoA – loodusala (loodusdirektiivi I ja II lisas nimetatud elupaigatüüpide või liikide kaitseks asutatud ala)

LoD – loodusdirektiiv (käsitleb ohustatud elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitsepõhimõtteid)

MO – maaomanik

PLK – poollooduslik kooslus

PV – piiranguvöönd

RMK – Riigimetsa Majandamise Keskus

SDF – Natura standardandmebaas

SKV – sihtkaitsevöönd

Seisundi parendamine – arvestatava esinduslikkusega (C) elupaikade seisundi parendamine (kraavide sulgemine, looduslikule arengule jätmine jms)

Säilitamine – olemasolevate väärtuste säilitamine (seisund ei muutu halvemaks, säilitamine ei tähenda seda, et seisund peab jääma samaks) (looduslik areng)

Taastamine – tegevused, mis on seotud olemasolevate, kuid halvenenud struktuuriga elupaikade taastamisega (näiteks PLKd, sood)

4

1. ALA ISELOOMUSTUS

Kaitstava ala nimi Lauaru looduskaitseala (KLO1000629)

Loodusala nimi Lauaru loodusala (EE0040315, RAH0000691) (joonis 1)

Pindala 87,8 ha

Asukoht ja piirid https://register.keskkonnaportaal.ee/register/internationally-important-area/9121401, https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/looduskaitse

Kaitsekord „Lauaru looduskaitseala kaitse-eeskiri” https://www.riigiteataja.ee/akt/129042014002 ja

Looduskaitseseadus https://www.riigiteataja.ee/akt/129062022007?leiaKehtiv.

Koostaja Kirsi Loide

Koostamise aasta 2023

Kaitsekorralduskava koostamise kord „Kaitsekorralduskava koostamise ja kinnitamise kord ning kaitsekorralduskava kinnitaja

määramine” https://www.riigiteataja.ee/akt/104112022001

Ala peamiseks eesmärgiks on metsaelupaikade kaitse, metsaelupaigad tuleb jätta looduslikule arengule.

Kaitsekorralduskava annab soovitused kaitstava ala valitsejale kaitse eesmärkide saavutamise parimatest viisidest, kuid ei loo õigusi ega

kohustusi kolmandatele isikutele.

Lauaru loodusala KKK on koostatud tähtajatult. Kava vaadatakse üle ja uuendatakse põhjendatud juhtudel väärtuste kaitse tagamise eesmärgil lähtuvalt tulemuslikkuse hindamise või uue inventuuri andmetest.

5

Joonis 1. Lauaru loodusala paiknemine Pärnu maakonnas (aluskaart: Eesti Põhikaart, Maa-

ameti WMS kaardirakendus 2023).

6

Joonis 2. Lauaru loodusalal inventeeritud (2010. a) elupaigatüüpide paiknemine (aluskaart:

Eesti Põhikaart, Maa-ameti WMS kaardirakendus 2023).

7

1.2 Uuritus ja seire

1.2.1 Inventuurid ja uuringud

Loodusalal on tehtud Natura elupaigatüüpide inventuur 2010. aastal. Natura elupaigatüüpide

inventuuri käigus on kaardistatud ka kohatud kaitsealused linnuliigid. Taimeliikide esmased

andmed pärinevad aastast 2006, nende andmete kontrollvaatlus toimus 2023. aastal. Tabelis 1 ja 2

toodud kaitse eesmärkide seisundid on esitatud nende inventuuride ja vaatluste andmete põhjal,

mis vastavad ka SDF-i kantud andmetele.

Alal tehtud inventuurid tuginevad inventeerimise juhenditele, mis on kättesaadavad

Keskkonnaministeeriumi kodulehel (välja toodud ka kasutatud andmeallikate all).

1.2.2 Inventuuride ja uuringute vajadus

Kaitsealuste taimeliikide inventuur

Lauaru loodusala metsad on soodsaks kasvukohaks erinevatele taimeliikidele eriti käpalistele, kes

asustavad puisniite, vanasid loodusmetsi ja vanu laialehiseid metsi. Ülevaade neist on lünklik ja

seetõttu on kavandatud liikide koosseisu, asukoha ja ohtruse välja selgitamiseks teostada

inventuur. Inventuur on vajalikud ka kaitse eesmärkide seadmiseks, seisundi hindamiseks ja

edaspidiste vajalike tegevuste planeerimiseks.

Elupaigatüüpide andmete täpsustamine

Loodusalal tehtud Natura elupaigatüüpide inventuuri andmed on vananenud ja elupaigatüübi

esinduslikkuse hinnangud on puudulikud, seega on vaja inventeerida osad loodusala

elupaigatüübid.

8

2. KAITSEVÄÄRTUSED JA KAITSE EESMÄRGID

Lauaru loodusala on moodustatud väärtuslike metsaelupaikade kaitseks, sealjuures jääb

loodusalale Pärnumaa üks esinduslikumaid tammikuid (puistu vanus ca 150 aastat). Loodusala

looduskaitselised väärtused on Euroopa Liidu loodusdirektiivi I lisasse kantud elupaigatüübid

puisniidud (6530*), vanad loodusmetsad (9010*), vanad laialehised metsad (9020*) ning

rohunditerikkad kuusikud (9050)(joonis 2).

Tabelis 1 võetakse kokku Lauaru loodusala ja tabelis 2 Lauaru looduskaitseala kaitseväärtuste

hoidmisega seotud kaitse eesmärgid, soodsa looduskaitselise seisundi saavutamist või hoidmist

mõjutavad tegurid ning nende ärahoidmiseks või leevendamiseks ettenähtavad meetmed ning

kaitsetegevuse oodatavad tulemused kaitsekorralduskava perspektiivis. Koosluste, kasvukohtade

või elupaikade soodsa seisundi saavutamise või hoidmise tarvis seatavad (hooldamise ja

taastamise) meetmed on seatud vastavalt elupaigatüüpidele koostatud hoolduskavadele ja liikide

tegevuskavadele, kui ei ole tabelis märgitud teisiti.

9

Tabel 1. Lauaru loodusala kaitseväärtuste koondtabel.

Kaitseväärtus1

Seisund2

(pindala/esindus

likkus)

Kaitse eesmärk3 Mõjutegurid Meetmed Oodatav tulemus4 Märkused

Panus

üldpindal

asse/SDF-i

(%)5

Natura kaitseväärtused

Metsaelupaigad6

Vanad

loodusmetsad

(9010*)

KE – jah, LoD – I, LoA – jah

• 6 ha / C

• 0,4 ha / D

• 24 ha / p

• Seisundi parendamine 5,9 ha

• Andmete täpsustamine 0,4 ha

• Looduslikule arengule jätmine

• Inventuur

• Heas seisus elupaiku on säilinud 6,4 ha, sh seisund parenenud 6,4 ha ja andmed täpsustatud 0,4 ha

• Kujunemise potentsiaal 24 ha

0,01/0,01

Vanad

laialehised metsad (9020*)

KE – jah, LoD – I, LoA – jah

• 7,6 ha / A

• 10,2 ha / B

• 3,8 ha / C

• 0,6 ha / D • 2,7 ha / p

• Säilitamine 17,8 ha

• Seisundi parendamine 3,8 ha

• Andmete täpsustamine 0,6 ha

• Looduslikule arengule jätmine

• Inventuur

• Heas seisus elupaiku on säilinud 22,2 ha, sh seisund parenenud 4,4 ha ja andmed täpsustatud 0,6 ha

• Kujunemise potentsiaal 2,7 ha

0,31/0,32

1 LKS – kaitsekategooria looduskaitseseaduse alusel;

KE (jah/ei) – on või ei ole kaitseala kaitse-eesmärk;

LoD – loodusdirektiivi lisa number;

LoA (jah/ei) – on või ei ole loodusala kaitse-eesmärk. 2 Elupaigatüübi esinduslikkus: A – väga hea, B – hea, C – arvestatav, T – taastamise potentsiaaliga (PLK-de puhul), p – potentsiaalne 3 Kaitse eesmärk seatakse aastaks 2050 4 Oodatav tulemus seatakse aastaks 2050 ja tulemuslikkust hinnatakse iga 10 aasta tagant 5 2019. a loodusdirektiivi aruande andmete põhjal (https://nature-art17.eionet.europa.eu/article17/habitat/report/). Numbrid näitavad, milline on selle loodusala

elupaigatüüpide osakaal kogu Eesti elupaigatüüpide / kõikide SDF-i kantud elupaigatüüpide pindalast. 6 2010. aasta inventuur

10

Kaitseväärtus1

Seisund2

(pindala/esindus

likkus)

Kaitse eesmärk3 Mõjutegurid Meetmed Oodatav tulemus4 Märkused

Panus üldpindal

asse/SDF-i

(%)5

Rohunditerikka

d kuusikud

(9050) KE – jah, LoD – I, LoA – jah

• 3,5 ha / A,

• 9 ha / B

• 1,8 ha / C

• 2,2 ha / p

• Säilitamine 12,5 ha

• Seisundi parendamine 1,8 ha

• Looduslikule arengule jätmine

• Heas seisus elupaiku on säilinud 14,3 ha, sh seisund parenenud 1,8 ha

• Kujunemise potentsiaal 2,2 ha

0,16/0,19

Poollooduslikud kooslused7

Puisniidud

(6530*)

KE – jah, LoD – I, LoA – jah

• 3,8 ha / T • Seisundi parendamine 3,8 ha

• Võsastumin e

• Taastamine ja seejärel hooldamine

• Heas seisus elupaiku on säilinud 3,8 ha, sh taastatud 3,8 ha

0,19- 0,10/0,19

7 2010. aasta inventuur

11

Tabel 2. Lauaru looduskaitseala kaitseväärtuste koondtabel.

Kaitseväärtus Seisund Kaitse eesmärk Mõjutegurid Meetmed Oodatav tulemus Märkused

Siseriiklikud kaitseväärtused

Taimed8

Suur käopõll

(Listera ovata)

LKS – III, KE – jah, LoD – ei, LoA – ei

• Ei leidu

• puudub • Eemaldada kaitse eesmärkide hulgast

• Valemäärang

Kaunis

kuldking

(Cypripedium calceolus)

LKS – II, KE – ei, LoD – I, IV, LoA – ei

• 1 leiukoht, 0,7 ha

• Elupaiga säilimine ja seisundi parendamine 0,7 ha

• Elupaiga kinnikasvami ne

• Vajadusel kasvukohas võsa eemaldamine

• Kasvukoht on säilinud 0,7 ha

• Kasvukoht on potentsiaalse vanade loodusmetsade elupaigatüübi polügooni sees, tegemist on kunagise puiskarjamaaga

Linnud9

Händkakk

(Strix uralensis)

LKS – III, KE – jah, LiD – I, LoA – ei

• 1 paari pesitsuspaik, 28,4 ha

• Elupaiga säilimine 28,4 ha

• Puisniidu hooldamine

• Metsaala jätta looduslikule arengule

• 1 pesitsev paar

• Pesitsuspaigad asuvad metsaelupaigatüüpide ja puisniidu levikualal.

Hiireviu (Butoe

buteo)

LKS – III, KE – jah, LiD – ei, LoA – ei

• 1 paari pesitsuspaik, 28,4 ha

• Elupaiga säilimine 28,4 ha

• 1 pesitsev paar

8 2023. aasta vaatlus 9 2010. aasta seireandmed

12

3. KAVANDATAVAD KAITSEKORRALDUSLIKUD TEGEVUSED

Vajalike tegevuste tabelisse (tabel 3) on koondatud tööd, mis on vajalikud kaitse eesmärkide saavutamiseks, tabelit võidakse tulevikus täiendada. Metsaelupaigatüüpide puhul seatakse oodatava tulemuse saavutamise aastaks 2050, kuid tulemuslikkust hinnatakse iga 10

aasta tagant. KKK-s on käsitletud kõige olulisemaid tegevusi loodusala kaitse eesmärkide saavutamiseks. Tabelis on tegevused jaotatud vastavalt tegevuse olulisusele järgmistesse prioriteetsusklassidesse:

1) esimene prioriteet – hädavajalik tegevus, milleta kaitse eesmärkide täitmine planeeritavas ajavahemikus on võimatu, see on kaitseväärtuste säilimisele ja toimiva ohuteguri kõrvaldamisele suunatud tegevus (taastamine, seisundi parendamine); kaitsekorralduse

tulemuslikkuse hindamiseks vajalik tegevus (inventeerimine); 2) teine prioriteet – vajalik tegevus, mis on suunatud väärtuste taastamisele ja potentsiaalsete ohutegurite kõrvaldamisele; 3) kolmas prioriteet – soovituslik tegevus ehk tegevus, mis aitab kaudselt kaasa väärtuste säilimisele ja taastamisele ning ohutegurite

kõrvaldamisele (infotahvlid, külastustaristu).

Tabel 3. Vajalikud tegevused aastaks 2033.

Jrk Tegevuse nimetus Maht Tegevuse tüüp Korraldaja Prioriteet Ajagraafik

Inventuurid, seired, uuringud

1 Elupaigatüüpide andmete

täpsustamine 1 ha Inventuur KeA I 203010

2 Taimeliikide inventuur (kaitsealused soontaimed)

87,8 ha Inventuur KeA I 2027

Hooldus, taastamine ja ohjamine

3 Puisniitude (6530*)

taastamine 3,8 ha Koosluse taastamistöö RMK I 2025

4 Puisniitude (6530*)

hooldamine

0 ha Koosluse hooldustöö RMK I Igal aastal

+ 3,8 ha

5 Vanad loodusmetsad (9010*) seisundi parendamine

6 ha Koosluse seisundi parendamine läbi

loodusliku arengu

RMK I 2050

10 Elupaigatüüpide andmed peavad olema täpsustunud aastaks 2030

13

6 Vanad laialehised metsad (9020*) seisundi parendamine

3,8 ha Koosluse seisundi parendamine läbi loodusliku arengu

RMK I 2050

7 Rohunditerikkad kuusikud (9050) seisundi parendamine

1,8 ha Koosluse seisundi parendamine läbi loodusliku arengu

RMK I 2050

8 Kauni kuldkinga kasvukoha

hooldamine 0,7 ha Liigikaitseline töö KeA III vajadusel

Kavad, eeskirjad

9 Kaitsekorralduskava andmete üle vaatamine ja vajadusel

uuendamine

Tegevuskava KeA I 1 kord kümne

aasta jooksul

10 Kaitsekorralduskava tulemuslikkuse hindamine

Tegevuskava KeA I 1 kord kümne aasta jooksul

11 Kaitse-eeskirja uuendamine

(kaitse-eesmärkide muutmine) Kaitsekorra muutmine KeA I 2025

3.1 Külastuskorraldus ja piiritähised Alal puuduvad spetsiaalsed külastust suunavad teed ja rajad ning külastustaristu (infotahvlid, tornid jms), kuid on olemas pinnaseteed.

Läheduses asub paremini ligipääsetav ja viitade ning infotahvlitega varustatud Mihkli looduskaitseala, kus on sarnased looduväärtused (Mihkli tammik), seega ei planeerita Lauaru loodusalale külastust suunata ja taristut rajada. Lauaru looduskaitseala piiritähiseid on kaks ning need paiknevad kaitsealaga piirneva sõidutee ääres. Vajadus lisa piiritähiste osas hetkel puudub.

14

KASUTATUD ANDMEALLIKAD

Helm, A., Kalamees, R., Kukk, T., Mesipuu, M., & Roosaluste, E. (2010). Juhend

loodusdirektiivi I lisa pool-looduslike elupaigatüüpide seisundi hindamiseks. Tartu: Pärandkoosluste Kaitse Ühing.

Jair, A. (2018). Händkakk. - Rmt.: Linnuatlas. Eesti haudelindude levik ja arvukus. Tartu: Eesti Ornitoloogiaühing.

Jair, A., & Väli, Ü. (2018). Hiireviu. - Rmt.: Linnuatlas. Eesti haudelindude levik ja

arvukus. Tartu: Eesti Ornitoloogiaühing.

Keskkonnaagentuur. (2010). Eesti looduse infosüsteem (EELIS). Kasutamise kuupäev:

31. mai 2023. a., allikas https://www.eelis.ee/

Keskkonnaagentuur. (2021). Keskkonnaseire infosüsteem (KESE). Kasutamise kuupäev: 31. mai 2023. a., allikas https://kese.envir.ee/kese

Keskkonnaagentuur. (2023). Keskkonnaportaal. Kasutamise kuupäev: 31. mai 2023. a., allikas https://keskkonnaportaal.ee/

Keskkonnaamet. (2021). Pärandniitude tegevuskava.

Kull, T., Tali, K., Heinsoo, H., & Kartau, R. (2012). Sugukond käpalised (Orchidaceae) kaitse tegevuskava eelnõu. Keskkonnaamet.

Kurbel, R., & Hirse, T. (2017). Eesti orhideede käsiraamat. Tallinn: MTÜ Käoraamat.

Maa-amet. (2023). Maa-ameti geoportaal. Kasutamise kuupäev: 31. mai 2023. a.,

allikas Maa-amet: https://geoportaal.maaamet.ee/est/

Paal, J. (2004). Euroopas väärtustatud elupaigad Eestis. Tallinn: AS Kirjastus Ilo ja trükikoda Ilo Print.

Paal, J. (2007). Loodusdirektiivi elupaigatüüpide käsiraamat. Tallinn: Auratrükk.

Palo, A. (2018). Loodusdirektiivi metsaelupaikade inventeerimise juhend. Tartu.

Riigikantselei. (2010). Riigi Teataja. Kasutamise kuupäev: 31. mai 2023. a., allikas Riigi Teataja: https://www.riigiteataja.ee/index.html

Roosaluste, E. (2019). Puisniitude ja puiskarjamaade hoolduskava. Tartu.

„Vaade Nõlvasoo järvele” Maa-ameti kaldaerofoto 2022

Keskkonnaamet 2023

Nõlvasoo loodusala

Kaitsekorralduskava

KINNITATUD Keskkonnaameti 21.11.2023 korraldusega nr 1-3/23/638

2

Sisukord 1. Ala iseloomustus ......................................................................................................................... 4

1.2 Uuritus ja seire ...................................................................................................................... 7

1.2.1 Inventuurid ja uuringud.................................................................................................. 7

1.2.2 Inventuuride ja uuringute vajadus.................................................................................. 7

1.2.3 Riiklik seire .................................................................................................................... 7

2. Kaitseväärtused ja kaitse eesmärgid ........................................................................................... 8

3. Kavandatavad kaitsekorralduslikud tegevused ......................................................................... 14

3.1. Külastuskorraldus ja piiritähised........................................................................................ 15

Kasutatud andmeallikad ................................................................................................................ 16

3

Kasutatud lühendid, mõisted ja selgitused

EELIS – Eesti looduse infosüsteem

HA – hoiuala

Kaitse eesmärk – kaitseväärtuse soovitud seisund

Kaitseväärtus – kaitse-eeskirjas nimetatud kaitstav loodusväärtus (kaitse-eesmärk)

KAUR – Keskkonnaagentuur

KE – kaitse-eeskiri

KeA – Keskkonnaamet

KESE – keskkonnaseire infosüsteem

KKK – kaitsekorralduskava

LKS – looduskaitseseadus

KOV – kohalik omavalitsus

LiA – linnuala (linnudirektiivi I lisas nimetatud linnuliikide ja I lisast puuduvate rändlinnuliikide elupaikade kaitseks asutatud ala)

LiD – linnudirektiiv (sätestab liikmesriikide õigused ja kohustused loodusliku linnustiku kaitseks ja kasutamiseks)

LoA – loodusala (loodusdirektiivi I ja II lisas nimetatud elupaigatüüpide või liikide kaitseks

asutatud ala)

LoD – loodusdirektiiv (käsitleb ohustatud elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku

kaitsepõhimõtteid)

MO – maaomanik

PEP – püsielupaik

RMK – Riigimetsa Majandamise Keskus

SKV – sihtkaitsevöönd

SDF – Natura standardandmebaas

Seisundi parendamine – arvestatava esinduslikkusega (C) elupaikade seisundi parendamine (kraavide sulgemine, looduslikule arengule jätmine jms)

Säilitamine – olemasolevate väärtuste säilitamine (seisund ei muutu halvemaks, säilitamine ei tähenda seda, et seisund peab jääma samaks) (looduslik areng)

Taastamine – tegevused, mis on seotud olemasolevate, kuid halvenenud struktuuriga elupaikade taastamisega (näiteks PLKd, sood)

4

1. ALA ISELOOMUSTUS

Kaitstava ala nimi Nõlvasoo hoiuala (KLO2000188), Nõlvasoo metsise püsielupaik (KLO3000231)

Loodusala nimi Nõlvasoo loodusala (EE0020337, RAH0000321) (joonis 1)

Linnuala nimi Taarikõnnu-Kaisma linnuala (EE0020340, RAH0000085)

Pindala 1106,2 ha

Asukoht ja piirid

https://register.keskkonnaportaal.ee/register/internationally-important-area/8953388,

https://register.keskkonnaportaal.ee/register/internationally-important-area/8953323, https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/looduskaitse

Kaitsekord

„Hoiualade kaitse alla võtmine Rapla maakonnas”

https://www.riigiteataja.ee/akt/108032022008?leiaKehtiv, „ Metsise püsielupaikade kaitse alla võtmine” https://www.riigiteataja.ee/akt/12871636?leiaKehtiv ja Looduskaitseseadus https://www.riigiteataja.ee/akt/129062022007?leiaKehtiv.

Koostaja Kirsi Loide

Koostamise aasta 2023

Kaitsekorralduskava koostamise kord „Kaitsekorralduskava koostamise ja kinnitamise kord ning kaitsekorralduskava kinnitaja määramine” https://www.riigiteataja.ee/akt/104112022001

Ala peamiseks eesmärgiks on märgalakompleksi kaitse ja seisundi taastamine, peamise tegevusena on kavandatud veerežiimi taastamine. Liikidest kaitstakse alal metsise, tedre, öösorri, ja sarvikpüti elupaiku.

Kaitsekorralduskava annab soovitused kaitstava ala valitsejale kaitse eesmärkide saavutamise parimatest viisidest, kuid ei loo õigusi ega

kohustusi kolmandatele isikutele.

Nõlvasoo loodusala KKK on koostatud tähtajatult. Kava vaadatakse üle ja uuendatakse põhjendatud juhtudel väärtuste kaitse tagamise eesmärgil lähtuvalt tulemuslikkuse hindamise või uue inventuuri andmetest.

5

Joonis 1. Nõlvasoo loodusala paiknemine Pärnu ja Rapla maakonnas ning kaitsevööndid

(aluskaart: Eesti Põhikaart, Maa-ameti WMS kaardirakendus 2023).

6

Joonis 2. Nõlvasoo loodusalal inventeeritud (2002. a) elupaigatüüpide paiknemine (aluskaart:

Eesti Põhikaart, Maa-ameti WMS kaardirakendus 2023).

7

1.2 Uuritus ja seire

1.2.1 Inventuurid ja uuringud

Loodusalal on tehtud Natura elupaigatüüpide inventuur 2002. aastal. Natura elupaigatüüpide

inventuuri käigus on kaardistatud ka kohatud kaitsealused linnuliigid. Tabelis 1 ja 2 toodud kaitse

eesmärkide seisundid on esitatud nende inventuuride ja vaatluste andmete põhjal. Võrreldes SDF-

iga on EELIS-e kaardikihi järgi loodusalal vähem elupaigatüüpi rohunditerikkad kuusikud (9050),

soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*) ning siirdesoo- ja rabametsad (91D0*).

Alal tehtud inventuurid tuginevad inventeerimise juhenditele, mis on kättesaadavad

Keskkonnaministeeriumi kodulehel (välja toodud ka kasutatud andmeallikate all).

1.2.2 Inventuuride ja uuringute vajadus

Elupaigatüüpide inventuur

Loodusalal tehtud Natura elupaigatüüpide inventuuri andmed on vananenud ja mitme

elupaigatüübi esinduslikkuse hinnangud on puudulikud. Lisaks jäävad loodusala eesmärgiks

olevad elupaigatüübid ka PEP-i piiranguvööndisse, kus on inventuur tehtud osaliselt. KKK näeb

ette kaitsekorra muutmise, seega on vaja inventeerida kogu PEP-i piiranguvööndi ja puuduliku

esindusega elupaigatüübid hoiualal. Vastavalt uue inventuuri tulemustele tuleb korrigeerida ka

standardandmebaasi andmeid.

Veerežiimi uuring

Nõlvasoo raba põhja- ja loode piiril on juba enne 1950. aastat rajatud kuivenduskraavid, samuti on

sirgeks kaevatud Nõlvasoo järvest alguse saav oja, mille eesmärk on olnud tõenäoliselt rabajärve

kuivendamine. Ka sood ümbritsev metsaala, kuhu jääb ühtlasi osaliselt ka metsise mänguala, on

tihedalt kuivenduskraavidega kaetud. Seega on vajalik märgade koosluste ja liikide elupaikade

taastamine ning selleks on vajalik taastamise planeerimiseks uuringud.

1.2.3 Riiklik seire

Nõlvasoo loodusala jääb riikliku elustikuseire alale, kus seiratakse madalsoode ja rabade

haudelinnustikku (Nõlvasoo SJB2041000). Viimane seire loodusalal toimus 2018. aastal.

8

2. KAITSEVÄÄRTUSED JA KAITSE EESMÄRGID

Nõlvasoo loodusala on moodustatud väärtuslike soo ja metsaelupaikade kaitseks. Loodusala on

suures ulatuses kaitse all Nõlvasoo hoiualana ning kattub ka metsise kaitseks loodud Nõlvasoo

metsise püsielupaigaga. Lisaks jääb loodusala Taarikõnnu-Kaisma linnuala koosseisu.

Loodusala kaitseväärtused on Euroopa Liidu loodusdirektiivi I lisasse kantud elupaigatüübid

huumustoitelised järved ja järvikud (3160), rabad (7110*), rikutud, kuid taastumisvõimelised

rabad (7120), siirde- ja õõtsiksood (7140), nokkheinakooslused (7150), vanad loodusmetsad

(9010*), rohunditerikkad kuusikud (9050), soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*) ning siirdesoo- ja

rabametsad (91D0*)(joonis 2). Taarikõnnu-Kasima linnuala kaitseväärtused on linnudirektiivi I

lisasse kantud liigid kaljukotkas (Aquila chrysaetos), laanepüü (Bonasa bonasia), öösorr

(Caprimulgus europaeus)1 , must-toonekurg (Ciconia nigra), välja-loorkull (Circus cyaneus),

laululuik (Cygnus cygnus), teder (Tetrao tetrix) ja metsis (Tetrao urogallus).

Tabelis 1 võetakse kokku Nõlvasoo loodusala ja tabelis 2 Nõlvasoo loodusalaga kattuvas osas

Taarikõnnu-Kasima linnuala kaitseväärtuste hoidmisega seotud kaitse eesmärgid, soodsa

looduskaitselise seisundi saavutamist või hoidmist mõjutavad tegurid ning nende ärahoidmiseks

või leevendamiseks ettenähtavad meetmed ning kaitsetegevuse oodatavad tulemused.

Koosluste, liikide või elupaikade soodsa seisundi saavutamise või hoidmise tarvis seatavad

(hooldamise ja taastamise) meetmed on seatud vastavalt elupaigatüüpidele koostatud

hoolduskavadele ja liikide tegevuskavadele (välja toodud ka kasutatud andmeallikate all), kui

tabelis ei ole märgitud teisiti.

1 Tumedas kirjas liigid on Nõlvasoo loodusalale jäävad liigid.

9

Tabel 1. Nõlvasoo loodusala kaitseväärtuste koondtabel.

Kaitseväärtus2

Seisund3

(pindala/esindus

likkus)

Kaitse eesmärk4 Mõjutegurid Meetmed Oodatav tulemus5 Märkused

Panus

üldpindal

asse/SDF-i

(%)6

Natura kaitseväärtused

Mageveekogud7

Huumustoitelised

järved ja

järvikud (3160)

KE – jah, LoD – I, LoA – jah

• 2,7 ha / A

• 16,4 ha / teadmata seisundiga

• Säilitamine 2,7 ha

• Andmete täpsustamine 16,4 ha

• Info puudumine

• Kuivendus

• Inventuur

• Veerežiimi taastamine

• Heas seisus elupaiku on säilinud 19,1 ha sh andmed on täpsustatud 16,4 ha

0,66/0,70

2 LKS – kaitsekategooria looduskaitseseaduse alusel;

KE (jah/ei) – on või ei ole kaitseala kaitse-eesmärk;

LoD – loodusdirektiivi lisa number;

LoA (jah/ei) – on või ei ole loodusala kaitse-eesmärk. 3 Elupaigatüübi esinduslikkus: A – väga hea, B – hea, C – arvestatav, p – potentsiaalne 4 Kaitse eesmärk seatakse aastaks 2050 5 Oodatav tulemus seatakse aastaks 2050 ja tulemuslikkust hinnatakse iga 10 aasta tagant 6 2019. a loodusdirektiivi aruande andmete põhjal (https://nature-art17.eionet.europa.eu/article17/habitat/report/). Numbrid näitavad, milline on selle loodusala

elupaigatüüpide osakaal kogu Eesti elupaigatüüpide / kõikide SDF-i kantud elupaigatüüpide pindalast. 7 2002. a Natura inventuur.

10

Kaitseväärtus2

Seisund3

(pindala/esindus

likkus)

Kaitse eesmärk4 Mõjutegurid Meetmed Oodatav tulemus5 Märkused

Panus üldpindal

asse/SDF-i

(%)6

Sood8

Rabad (7110*)

KE – jah, LoD – I, LoA – jah Rikutud, kuid

taastumisvõimelis

ed rabad (7120)

KE – jah, LoD – I, LoA – jah Nokkheinakooslu

sed (7150)

KE – ei, LoD – I, LoA – jah

• 566,5 ha / teadmata seisundiga

• Andmete täpsustamine 566,5 ha

• Info puudumine

• Kuivendus • Nokkheinako

oslused ei ole HA kaitse- eesmärgiks

• Inventuur

• Veerežiimi taastamine

• Lisada nokkheinako oslused HA kaitse- eesmärgiks

• Heas seisu on säilinud ja andmed on täpsustatud 566,5 ha

• Nokkheinakooslu sed on märgitud kaasneva elupaigatüübina raba elupaigatüübi sees.

• Rikutud, kuid taastumisvõimelis ed rabad tuleb taastada looduslike rabade elupaigatüübiks

0,42/0,51

Siirde- ja

õõtsiksood (7140)

KE – ei, LoD – I, LoA – jah

• 4,9 ha / teadmata seisundiga

• Andmete täpsustamine 4,9 ha

• Info puudumine

• Ei ole HA kaitse- eesmärk

• Kuivendus

• Inventuur

• Muuta kaitsekorda, moodustada kaitseala, lisada kaitse- eesmärgiks ja tsoneerida SKV-sse

• Veerežiimi taastamine

• Andmed on täpsustatud 4,9 ha

0,01/0,02

8 2002. a Natura inventuur.

11

Kaitseväärtus2

Seisund3

(pindala/esindus

likkus)

Kaitse eesmärk4 Mõjutegurid Meetmed Oodatav tulemus5 Märkused

Panus üldpindal

asse/SDF-i

(%)6

Metsaelupaigad9

Vanad

loodusmetsad (9010*)

KE – ei, LoD – I, LoA – jah

• 7,3 ha / A

• 84,7 ha / B

• Säilitamine 92 ha

• Raie

• Info puudumine

• Jääb PEP-i piiranguvöön disse, ei ole PEP-i kaitse- eesmärk

• Looduslikule arengule jätmine

• Inventuur

• Muuta kaitsekorda, moodustada kaitseala, lisada kaitse- eesmärgiks ja tsoneerida SKV-sse

• Heas seisus elupaiku on säilinud 92 ha

Kaitsekorra muutmiseks on vajalik väärtuste kaardistamine kogu PEP-i PV ulatuses, seega on tegevusena planeeritud ka inventuur, mida kaardikihtidele kantud pole

0,01/0,01

Rohunditerikkad

kuusikud (9050)

KE – jah, LoD – I, LoA – jah

• 0,5 ha / C • Seisundi parendamine 0,5 ha

• Raie

• Info puudumine

• Jääb PEP-i piiranguvöön disse, ei ole PEP-i kaitse- eesmärk

• Looduslikule arengule jätmine

• Inventuur • Muuta

kaitsekorda, moodustada kaitseala, lisada kaitse- eesmärgiks ja tsoneerida SKV-sse

• Heas seisus elupaiku on säilinud 0,5 ha, sh seisund parenenud 0,5 ha

Kaitsekorra muutmiseks on vajalik väärtuste kaardistamine kogu PEP-i PV ulatuses, seega on tegevusena planeeritud ka inventuur, mida kaardikihtidele kantud pole

0,01/0,01

9 2002. a Natura inventuur.

12

Kaitseväärtus2

Seisund3

(pindala/esindus

likkus)

Kaitse eesmärk4 Mõjutegurid Meetmed Oodatav tulemus5 Märkused

Panus üldpindal

asse/SDF-i

(%)6

Soostuvad ja soo-

lehtmetsad

(9080*) KE – jah, LoD – I, LoA – jah

• 1,5 ha / B

• 6,3 ha / C

• Säilitamine 1,5 ha

• Seisundi parendamine 6,3 ha

• Raie

• Info puudumine

• Jääb osaliselt ka PEP-i piiranguvöön disse, ei ole PEP-i kaitse- eesmärke

• Looduslikule arengule jätmine

• Inventuur

• Muuta kaitsekorda, moodustada kaitseala, lisada kaitse- eesmärgiks ja tsoneerida SKV-sse

• Heas seisus elupaiku on säilinud 7,8 ha, sh seisund parenenud 6,3 ha

Kaitsekorra muutmiseks on vajalik väärtuste kaardistamine kogu PEP-i PV ulatuses, seega on tegevusena planeeritud ka inventuur, mida kaardikihtidele kantud pole

0,02/0,02

Siirdesoo- ja

rabametsad

(91D0*) KE – jah, LoD – I, LoA – jah

• 32,2 ha / B

• 70,4 ha / C

• 33 ha / teadmata seisundiga

• Säilitamine 32,2 ha

• Seisundi parendamine 70,4 ha

• Andmete täpsustamine 33 ha

• Raie

• Info puudumine

• Jääb osaliselt ka PEP-i piiranguvöön disse, ei ole PEP-i kaitse- eesmärk

• Looduslikule arengule jätmine

• Inventuur • Muuta

kaitsekorda, moodustada kaitseala, lisada kaitse- eesmärgiks ja tsoneerida SKV-sse

• Heas seisu elupaiku on säilinud 102,6 ha, sh seisund parenenud 70,4 ha ja andmed on täpsustatud 33 ha

Kaitsekorra muutmiseks on vajalik väärtuste kaardistamine kogu PEP-i PV ulatuses, seega on tegevusena planeeritud ka inventuur, mida kaardikihtidele kantud pole

0,31- 0,27/0,35

13

Tabel 2. Taarikõnnu-Kasima linnuala kaitseväärtuste koondtabel.

Kaitseväärtus Seisund Kaitse eesmärk Mõjutegurid Meetmed Oodatav tulemus Märkused

Teder (Lyrurus

tetrix)

LKS – III, KE –

ei, LiD – I, LiA –

jah

• Mängu- ja

pesitsuspaik

745,3 ha, 5

kukke10

• Mängu- ja

pesitsuspaiga

säilitamine ning

seisundi

parendamine

745,3 ha

• Kuivendus

• Liik ei ole HA

kaitse-eesmärk

• Mängu- ja pesitsuspaiga

looduslikule arengule

jätmine

• Veerežiimi taastamine

• Muuta kaitsekorda,

moodustada kaitseala,

lisada kaitse-eesmärgiks ja

tsoneerida SKV-sse

• 5 kukega mäng

ja elupaik on

säilinud 745,3 ha

Öösorr

(Caprimulgus

europaeus)

LKS – III, KE –

ei, LiD – I, LiA –

jah

• Pesitsuspaik

726,2 ha, 11

paari11

• Pesitsuspaiga

säilitamine

726,2 ha

• Liik ei ole HA

kaitse-eesmärk

• Pesitsuspaiga looduslikule

arengule jätmine

• Muuta kaitsekorda,

moodustada kaitseala,

lisada kaitse-eesmärgiks ja

tsoneerida SKV-sse

• 11 pesitsevat

paari ja elupaik

on säilinud 726,2

ha

Metsis (Tetrao

urogallus)

LKS – II, KE –

jah, LiD – I, LiA –

jah

• Elupaik

429,2 ha

• Mängupaik

145,7 ha, 5

kukke12

• Elupaiga

säilimine 429,2

ha

• Mängupaiga

seisundi

parendamine

145,7 ha

• Kuivendus • Elupaiga looduslikule

arengule jätmine

• Mängupaiga veerežiimi

taastamine

• 5 kukega mäng

ja elupaik on

säilinud 429,2

ha, sh seisund

parenenud 145,7

ha

• Arvukus näib

olevat stabiilne.

Mängupaik on

SKV-s.

Sarvikpütt

(Podiceps auritus)

LKS – II, KE – ei,

LiD – I, LiA – ei

• Elupaik 47,4

ha, 2 paari13

• Elupaiga

säilimine ja

seisundi

parendamine

47,4 ha

• Kuivendus

• Liik ei ole HA

ega LiA kaitse-

eesmärk

• Elupaiga looduslikule

arengule jätmine

• Veerežiimi taastamine

• Muuta kaitsekorda,

moodustada kaitseala,

lisada kaitseala ja LiA

kaitse-eesmärgiks ja

tsoneerida SKV-sse

• Elupaik on

säilinud 47,4 ha

10 2012. a madalsoode ja rabade haudelindude koosluste seire. 11 2012. a madalsoode ja rabade haudelindude koosluste seire. 12 2017. a madalsoode ja rabade haudelindude koosluste seire (metsisemängude seire andmetest). 13 2018. a madalsoode ja rabade haudelinnustiku koosluste seire.

14

3. KAVANDATAVAD KAITSEKORRALDUSLIKUD TEGEVUSED

Vajalike tegevuste tabelisse (tabel 3) on koondatud tööd, mis on vajalikud kaitse eesmärkide saavutamiseks, tabelit võidakse tulevikus

täiendada. Metsa- ja sooelupaigatüüpide puhul seatakse oodatava tulemuse saavutamise aastaks 2050, kuid tulemuslikkust hinnatakse iga 10 aasta tagant. KKK-s on käsitletud kõige olulisemaid tegevusi loodusala kaitse eesmärkide saavutamiseks.

Tabelis on tegevused jaotatud vastavalt tegevuse olulisusele järgmistesse prioriteetsusklassidesse: 1) esimene prioriteet – hädavajalik tegevus, milleta kaitse eesmärkide täitmine planeeritavas ajavahemikus on võimatu, see on

kaitseväärtuste säilimisele ja toimiva ohuteguri kõrvaldamisele suunatud tegevus (taastamine, seisundi parendamine); kaitsekorralduse tulemuslikkuse hindamiseks vajalik tegevus (inventeerimine); 2) teine prioriteet – vajalik tegevus, mis on suunatud väärtuste taastamisele ja potentsiaalsete ohutegurite kõrvaldamisele;

3) kolmas prioriteet – soovituslik tegevus ehk tegevus, mis aitab kaudselt kaasa väärtuste säilimisele ja taastamisele ning ohutegurite kõrvaldamisele (infotahvlid, külastustaristu).

Tabel 3. Vajalikud tegevused aastaks 2033.

Jrk Tegevuse nimetus Maht Tegevuse tüüp Korraldaja Prioriteet Ajagraafik

Inventuurid, seired, uuringud

1 Elupaigatüüpide andmete täpsustamine

961,3 ha Inventuur KeA I 203014

2

Veerežiimi taastamise uuring

metsise mängupaigas ja kuivendusest mõjutatud elupaigatüüpide alal

1106,2 ha Uuring KeA I 2027

Hooldus, taastamine ja ohjamine

3 Rohunditerikkad kuusikud (9050) seisundi parendamine

0,5 ha Koosluse seisundi parendamine läbi loodusliku arengu

RMK I 2050

4 Soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*) seisundi parendamine

6,3 ha

Koosluse seisundi

parendamine läbi loodusliku arengu

RMK I 2050

14 Elupaigatüüpide andmed peavad olema täpsustunud aastaks 2030

15

5 Siirdesoo- ja rabametsad (91D0) seisundi parendamine

70 ha Koosluse seisundi parendamine läbi loodusliku arengu

RMK I 2050

6 Siirdesoo- ja rabametsad (91D0) seisundi parendamine

0,4 Koosluse seisundi parendamine läbi loodusliku arengu

MO I 2050

Kavad, eeskirjad

7

Kaitsekorralduskava andmete

üle vaatamine ja vajadusel uuendamine

Tegevuskava KeA I 1 kord kümne aasta jooksul

8 Kaitsekorralduskava

tulemuslikkuse hindamine Tegevuskava KeA I

1 kord kümne

aasta jooksul

9 Kaitse-eeskirja uuendamine (kaitse-eesmärkide ja

kaitsekorra muutmine)

Kaitsekorra muutmine KeA I 2025

3.1. Külastuskorraldus ja piiritähised Alal puuduvad spetsiaalsed külastust suunavad teed ja rajad ning kavaga ei planeerita Nõlvasoo loodusalale külastustaristut. Hoiuala

piir on tähistatud kolme tähisega, mis asuvad hoiuala ümbritsevate teede ääres. Vajadus lisa piiritähiste osas hetkel puudub.

16

KASUTATUD ANDMEALLIKAD

Keskkonnaagentuur. (2010). Eesti looduse infosüsteem (EELIS). Kasutamise

kuupäev: 01. juuni 2023. a., allikas https://www.eelis.ee/

Keskkonnaagentuur. (2021). Keskkonnaseire infosüsteem (KESE). Kasutamise

kuupäev: 01. juuni 2023. a., allikas https://kese.envir.ee/kese

Keskkonnaagentuur. (2023). Keskkonnaportaal. Kasutamise kuupäev: 01. juuni 2023. a., allikas https://keskkonnaportaal.ee/

Keskkonnaministeerium. (2015). Kaitstavate soode tegevuskava. Tallinn: Keskkonnaministerium. Allikas:

https://www.envir.ee/sites/default/files/soode_tegevuskava.pdf

Maa-amet. (2023). Maa-ameti geoportaal. Kasutamise kuupäev: 01. juuni 2023. a., allikas Maa-amet: https://geoportaal.maaamet.ee/est/

Mäemets, H. (2013). Kaitsealuste Natura 2000 järve-elupaikade inventeerimise juhend. Tartu.

Paal, J. (2004). Euroopas väärtustatud elupaigad Eestis. Tallinn: AS Kirjastus Ilo ja trükikoda Ilo Print.

Paal, J. (2007). Loodusdirektiivi elupaigatüüpide käsiraamat. Tallinn: Auratrükk.

Paal, J., & Leibak, E. (2013). Eesti soode seisund ja kaitstus. Tartu: AS Regio.

Pajula, R., & Ilomets, M. (2012). Juhend loodusdirektiivi I lisa soo-elupaigatüüpide

seisundi hindamiseks. Tallinn: MTÜ Eesti Märgalade Ühing.

Palo, A. (2018). Loodusdirektiivi metsaelupaikade inventeerimise juhend. Tartu.

Randla, T., Ojaste, I., Viht, E., Tammekänd, I., Leivits, M., Leivits, A., . . . Nellis, R.

(2015). Metsise (Tetrao urogallus) kaitse tegevuskava. Allikas: https://kliimaministeerium.ee/elurikkus-

keskkonnakaitse/looduskaitse/liigikaitse

Riigikantselei. (2010). Riigi Teataja. Kasutamise kuupäev: 01. juuni 2023. a., allikas Riigi Teataja: https://www.riigiteataja.ee/index.html

„Vaade Pootsi mõisa alleele” Toomas Kalda.

Keskkonnaamet 2023

Pootsi loodusala

kaitsekorralduskava

KINNITATUD Keskkonnaameti 21.11.2023 korraldusega nr 1-3/23/638

2

Sisukord 1. Ala iseloomustus ......................................................................................................................... 4

1.2 Uuritus ja seire ...................................................................................................................... 6

1.2.1 Inventuurid ja uuringud.................................................................................................. 6

1.2.2 Riiklik seire .................................................................................................................... 6

1.2.3 Inventuuride ja uuringute vajadus.................................................................................. 6

2. Kaitseväärtused ja kaitse eesmärgid ........................................................................................... 7

3. Kavandatavad kaitsekorralduslikud tegevused ........................................................................... 9

3.1. Külastuskorraldus .............................................................................................................. 10

Kasutatud andmeallikad ................................................................................................................ 11

3

Kasutatud lühendid, mõisted ja selgitused

EELIS – Eesti looduse infosüsteem

Kaitse eesmärk – kaitseväärtuse soovitud seisund

Kaitseväärtus – kaitse-eeskirjas nimetatud kaitstav loodusväärtus (kaitse-eesmärk)

KAUR – Keskkonnaagentuur

KE – kaitse-eeskiri

KeA – Keskkonnaamet

KESE – keskkonnaseire infosüsteem

KKK – kaitsekorralduskava

LKS – looduskaitseseadus

KOV – kohalik omavalitsus

LoA – loodusala (loodusdirektiivi I ja II lisas nimetatud elupaigatüüpide või liikide kaitseks

asutatud ala)

LoD – loodusdirektiiv (käsitleb ohustatud elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku

kaitsepõhimõtteid)

Säilitamine – olemasolevate väärtuste säilitamine (seisund ei muutu halvemaks, säilitamine ei tähenda seda, et seisund peab jääma samaks) (looduslik areng)

4

1. ALA ISELOOMUSTUS

Kaitstava ala nimi Pootsi mõisa park (KLO1200146)

Loodusala nimi Pootsi loodusala (EE0040339, RAH0000551) (joonis 1)

Pindala 8,3 ha

Asukoht ja piirid https://register.keskkonnaportaal.ee/register/internationally-important-area/8953473, https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/looduskaitse

Kaitsekord

„Pärnu maakonna kaitsealuste parkide ja puistute piirid”

https://www.riigiteataja.ee/akt/12806310?leiaKehtiv, „Kaitsealuste parkide, arboreetumite ja puistute kaitse-eeskiri” https://www.riigiteataja.ee/akt/130052015008 ja

Looduskaitseseadus https://www.riigiteataja.ee/akt/129062022007?leiaKehtiv.

Koostaja Kirsi Loide

Koostamise aasta 2023

Kaitsekorralduskava koostamise kord „Kaitsekorralduskava koostamise ja kinnitamise kord ning kaitsekorralduskava kinnitaja määramine” https://www.riigiteataja.ee/akt/104112022001

Loodusala eesmärgiks on nahkhiirte elupaikade kaitse. Aktiivseid tegevusi ette ei nähta.

Kaitsekorralduskava annab soovitused kaitstava ala valitsejale kaitse eesmärkide saavutamise parimatest viisidest, kuid ei loo õigusi ega

kohustusi kolmandatele isikutele.

Pootsi loodusala KKK on koostatud tähtajatult. Kava vaadatakse üle ja uuendatakse põhjendatud juhtudel väärtuste kaitse tagamise eesmärgil lähtuvalt tulemuslikkuse hindamise või uue inventuuri andmetest.

5

Joonis 1. Pootsi loodusala paiknemine Pärnu maakonnas (aluskaart: Eesti Põhikaart, Maa-ameti

WMS kaardirakendus 2023).

6

1.2 Uuritus ja seire

1.2.1 Inventuurid ja uuringud

Loodusalal on tehtud nahkhiirlaste vaatlusi 1986 ja 2008. aastal. Tabelis 1 toodud kaitse

eesmärkide seisundid on määratud nende vaatluste andmete põhjal.

1.2.2 Riiklik seire

Loodusala jääb nahkhiirte seireala (Lao (E514N398)) sisse. Seire metoodika näeb ette, et iga 6

aastase tsükli kohta võetakse 10x10 km ETRS ruudustikust ca. 130 ruudu suurune juhuvalim.

Olemasolevate andmete järgi on riikliku seire käigus Pootsi mõisa pargis tiigilendlast seiratud

2018. aastal, mil liiki kohata ei õnnestunud.

1.2.3 Inventuuride ja uuringute vajadus

Nahkhiirlaste inventuurid

Vajalik on alal läbi viia nahkhiirlaste inventuur. Loodusalale jäävad EELIS-e andmetel kolme

nahkhiireliigi leiukohad, kuid nende vaatluste andmed on aastast 1986 ja 2008 ning vajavad

uuendamist. Tegevus on vajalik kaitse eesmärkide seadmiseks, seisundi hindamiseks ja edaspidiste

vajalike tegevuste planeerimiseks.

Pargi ja allee inventuur

Vajalik on kaardistada mõisa pargi ja allee seisund sh seisund ja toimimine kaitsealuste liikide

elupaikadena (nahkhiirlased). Tegevus on vajalik kaitse eesmärkide seadmiseks, seisundi

hindamiseks ja edaspidiste vajalike tegevuste planeerimiseks.

7

2. KAITSEVÄÄRTUSED JA KAITSE EESMÄRGID

Loodusala kaitseväärtus on Euroopa Liidu loodusdirektiivi II lisasse kantud nahkhiir tiigilendlane (Myotis dasycneme) ja tema elupaik. Loodusala hõlmab Pootsi mõisa parki ja alleed, millel on kultuuriline väärtus (kultuurimälestiste registris). Tabelis 1 võetakse kokku

Pootsi loodusala kaitseväärtuste hoidmisega seotud kaitse eesmärgid, soodsa looduskaitselise seisundi saavutamist või hoidmist mõjutavad tegurid ning nende ärahoidmiseks või leevendamiseks ettenähtavad meetmed ning kaitsetegevuse oodatavad tulemused. Liikide ja nende elupaikade soodsa seisundi saavutamise või hoidmise tarvis seatavad (hooldamise ja taastamise) meetmed on seatud

vastavalt liikide kaitse tegevuskavadele, kui ei ole tabelis märgitud teisiti.

Tabel 1. Pootsi loodusala kaitseväärtuste koondtabel.

Kaitseväärtus1 Seisund Kaitse

eesmärk2 Mõjutegurid Meetmed Oodatav tulemus3 Märkused

Natura kaitseväärtused

Tiigilendlane

(Myotis

dasycneme)

LKS – II, KE – ei, LoD – II ja

IV, LoA – jah

Toitumisala (6,2 ha, üks

isend)4

Toitumisala säilimine (6,2

ha)

• Info puudumine

• Häirimine

• Ei ole LKA kaitse- eesmärk

• Inventuur

• Inimeste teadlikkuse tõstmine

• Lisada LKA kaitse- eesmärgiks

Toitumisala säilimine (6,2 ha)

1 LKS – kaitsekategooria looduskaitseseaduse alusel;

KE (jah/ei) – on või ei ole kaitseala kaitse-eesmärk;

LoD – loodusdirektiivi lisa number;

LoA (jah/ei) – on või ei ole loodusala kaitse-eesmärk 2 Kaitse eesmärk seatakse aastaks 2050 3 Oodatav tulemus seatakse aastaks 2050 ja tulemuslikkust hinnatakse iga 10 aasta tagant 4 1986. a seireandmed

8

Pargi-nahkhiir

(Pipistrellus

nathusii)

LKS – II, KE – ei, LoD – IV,

LoA – ei

Toitumisala (5,9 ha, üks isend)5

Toitumisala säilimine (5,9 ha)

• Info puudumine

• Häirimine

• Ei ole LKA ega LoA kaitse-eesmärk

• Inventuur

• Inimeste teadlikkuse tõstmine

• Lisada LKA ja LoA kaitse-eesmärgiks

Toitumisala säilimine (5,9 ha)

Lisada kaitse-

eesmärgiks Põhja-

nahkhiir

(Eptesicus

nilssonii)

LKS – II, KE – ei, LoD – IV,

LoA – ei

Toitumisala

(5,9 ha, üks isend)6

Toitumisala

säilimine (5,9 ha)

Toitumisala

säilimine (5,9 ha)

5 2008. a seireandmed 6 2008. a seireandmed

9

3. KAVANDATAVAD KAITSEKORRALDUSLIKUD TEGEVUSED

Vajalike tegevuste tabelisse (tabel 2) on koondatud tööd, mis on vajalikud kaitse-eesmärkide saavutamiseks, tabelit võidakse tulevikus täiendada.

Tabelis on tegevused jaotatud vastavalt tegevuse olulisusele järgmistesse prioriteetsusklassidesse:

1) esimene prioriteet – hädavajalik tegevus, milleta kaitse eesmärkide täitmine planeeritavas ajavahemikus on võimatu, see on kaitseväärtuste säilimisele ja toimiva ohuteguri kõrvaldamisele suunatud tegevus (taastamine, parendamine); kaitsekorralduse

tulemuslikkuse hindamiseks vajalik tegevus (inventeerimine); 2) teine prioriteet – vajalik tegevus, mis on suunatud väärtuste taastamisele ja potentsiaalsete ohutegurite kõrvaldamisele; 3) kolmas prioriteet – soovituslik tegevus ehk tegevus, mis aitab kaudselt kaasa väärtuste säilimisele ja taastamisele ning ohutegurite

kõrvaldamisele (infotahvlid, külastustaristu).

Tabel 2. Vajalikud tegevused aastaks 2033.

Jrk Tegevuse nimetus Maht Tegevuse tüüp Korraldaja Prioriteet Ajagraafik

Inventuurid, seired, uuringud

1 Nahkhiirlaste seire 8,3 ha Seire KAUR I 6 aastase tsükliga

2 Nahkhiirlaste inventuur 9,3 ha Inventuur KeA I 2028

3 Pargi ja allee (seisukorra) inventuur

8,3 ha Inventuur KeA/MO II 2027

Taristu, tehnika ja loomad

4 Infotahvlite koostamine ja paigaldamine

1 tk Infotahvlite rajamine KeA/MO III 2031

Kavad, eeskirjad

5 Kaitsekorralduskava andmete üle vaatamine ja vajadusel

uuendamine

Tegevuskava KeA I 1 kord kümne

aasta jooksul

6 Kaitsekorralduskava

tulemuslikkuse hindamine Tegevuskava KeA I

1 kord kümne

aasta jooksul

7 Kaitse-eesmärkide muutmine Kaitsekorra muutmine KeA I 2029

10

3.1. Külastuskorraldus Pootsi mõis on toimiv veinimõisana, kus toodetakse veine, korraldatakse mitmeid üritusi ja pakutakse majutust. Seega on Pootsi loodusala külastuskoormus arvestatav ning vajalik oleks inimeste teadlikkuse tõstmist ala kaitsealuse staatuse ja kaitsealuste liikide osas. Selleks tuleks koostöös maaomanikuga paigaldada kaitseväärtusi tutvustav infotahvel mõisa hoone lähedusse.

11

KASUTATUD ANDMEALLIKAD

Keskkonnaagentuur. (2010). Eesti looduse infosüsteem (EELIS). Kasutamise kuupäev:

01. juuni 2023. a., allikas https://www.eelis.ee/

Keskkonnaagentuur. (2021). Keskkonnaseire infosüsteem (KESE). Kasutamise

kuupäev: 01. juuni 2023. a., allikas https://kese.envir.ee/kese

Keskkonnaagentuur. (2023). Keskkonnaportaal. Kasutamise kuupäev: 01. juuni 2023. a., allikas https://keskkonnaportaal.ee/

Keskkonnaamet. (2017). Nahkhiirlaste (Vespertilionidae) kaitse tegevuskava. Allikas: https://keskkonnaamet.ee/elusloodus-looduskaitse/looduskaitse/liigikaitse

Maa-amet. (2023). Maa-ameti geoportaal. Kasutamise kuupäev: 01. juuni 2023. a., allikas Maa-amet: https://geoportaal.maaamet.ee/est/

Muinsuskaitseamet. (2009). Kultuurimälestiste riiklik register. Kasutamise kuupäev:

01. juuni 2023. a., allikas https://register.muinas.ee/

Riigikantselei. (2010). Riigi Teataja. Kasutamise kuupäev: 01. juuni 2023. a., allikas

Riigi Teataja: https://www.riigiteataja.ee/index.html

„Vaade Ämmamäe loodusalale” Maa-ameti kaldaerofoto 2019

Keskkonnaamet 2023

Ämmamäe loodusala

kaitsekorralduskava

KINNITATUD Keskkonnaameti 21.11.2023 korraldusega nr 1-3/23/638

2

Sisukord 1. Ala iseloomustus ......................................................................................................................... 4

1.2 Uuritus ja seire ...................................................................................................................... 4

2. Kaitseväärtused ja kaitse eesmärgid ........................................................................................... 6

3. Kavandatavad kaitsekorralduslikud tegevused ........................................................................... 7

3.1 Külastuskorraldus ja piiritähised........................................................................................... 7

Kasutatud andmeallikad .................................................................................................................. 8

3

Kasutatud lühendid, mõisted ja selgitused

EELIS – Eesti looduse infosüsteem

HA – hoiuala

Kaitse eesmärk – kaitseväärtuse soovitud seisund

Kaitseväärtus – kaitse-eeskirjas nimetatud kaitstav loodusväärtus (kaitse-eesmärk)

KAUR – Keskkonnaagentuur

KE – kaitse-eeskiri

KeA – Keskkonnaamet

KKK – kaitsekorralduskava

LKS – looduskaitseseadus

KOV – kohalik omavalitsus

LoA – loodusala (loodusdirektiivi I ja II lisas nimetatud elupaigatüüpide või liikide kaitseks

asutatud ala)

LoD – loodusdirektiiv (käsitleb ohustatud elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku

kaitsepõhimõtteid)

MO – maaomanik

RMK – Riigimetsa Majandamise Keskus

SDF – Natura standardandmebaas

SKV – sihtkaitsevöönd

Säilitamine – olemasolevate väärtuste säilitamine (seisund ei muutu halvemaks, säilitamine ei tähenda seda, et seisund peab jääma samaks) (looduslik areng)

VEP – vääriselupaik

4

1. ALA ISELOOMUSTUS

Kaitstava ala nimi Ämmamäe hoiuala (KLO2000292)

Loodusala nimi Ämmamäe loodusala (EE0040368, RAH0000304) (joonis 1)

Pindala 42,1 ha

Asukoht ja piirid https://register.keskkonnaportaal.ee/register/internationally- important-area/8953638,

https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/looduskaitse

Kaitsekord

„Hoiualade kaitse alla võtmine Pärnu maakonnas” https://www.riigiteataja.ee/akt/122032023030?leiaKehtiv ja Looduskaitseseadus

https://www.riigiteataja.ee/akt/129062022007?leiaKehtiv.

Koostaja Kirsi Loide

Koostamise aasta 2023

Kaitsekorralduskava

koostamise kord

„Kaitsekorralduskava koostamise ja kinnitamise kord ning kaitsekorralduskava kinnitaja määramine”

https://www.riigiteataja.ee/akt/104112022001

Ämmamäe loodusala ainus eesmärk on tagada vanade laialehiste metsade kaitse, mis säilitatakse looduslikus seisus.

Kaitsekorralduskava annab soovitused kaitstava ala valitsejale kaitse eesmärkide saavutamise parimatest viisidest, kuid ei loo õigusi ega kohustusi kolmandatele isikutele.

Ämmamäe loodusala KKK on koostatud tähtajatult. Kava vaadatakse üle ja uuendatakse

põhjendatud juhtudel väärtuste kaitse tagamise eesmärgil lähtuvalt tulemuslikkuse hindamise või uue inventuuri andmetest.

1.2 Uuritus ja seire

Loodusalal on tehtud Natura elupaigatüüpide inventuur 2000-ndate alguses. Natura

elupaigatüüpide inventuuri käigus on kaardistatud ka VEP-id. Kaitsealuseid liike alal

registreeritud ei ole. Kaitse eesmärgi seisund on määratud inventuuri andmete põhjal, mis vastab

ka SDF-i kantud andmetele.

Alal tehtud inventuurid tuginevad inventeerimise juhenditele, mis on kättesaadavad

Keskkonnaministeeriumi kodulehel (välja toodud ka kasutatud andmeallikate all).

5

Joonis 1. Ämmamäe loodusala paiknemine Pärnu maakonnas (aluskaart: Eesti Põhikaart, Maa-

ameti WMS kaardirakendus 2023).

6

2. KAITSEVÄÄRTUSED JA KAITSE EESMÄRGID

Tervikuna metsamaale jääv Ämmamäe loodusala on moodustatud Euroopa Liidu loodusdirektiivi I lisasse kantud väga hea

esinduslikkusega elupaigatüübi vanad laialehised metsad (9020*) kaitseks.

Tabelis 1 võetakse kokku Ämmamäe loodusala kaitseväärtuste hoidmisega seotud kaitse eesmärgid, soodsa looduskaitselise seisundi

saavutamist või hoidmist mõjutavad tegurid ning nende ärahoidmiseks või leevendamiseks ettenähtavad meetmed ning kaitsetegevuse

oodatavad tulemused.

Tabel 1. Ämmamäe loodusala kaitseväärtuste koondtabel.

Kaitseväärtus1

Seisund2

(pindala/esind

uslikkus)

Kaitse eesmärk3 Mõjutegurid Meetmed Oodatav tulemus4

Panus

üldpindalasse /

SDF-i (%)5

Metsaelupaigad6

Vanad

laialehised

metsad (9020*) KE – jah, LoD – I, LoA – jah

• 42 ha / A • Säilitamine 42 ha

• Kuivendamine • Looduslikule arengule jätmine

• Väga heas seisus elupaiku on säilinud 42 ha

0,59/0,60

1 LKS – kaitsekategooria looduskaitseseaduse alusel;

KE (jah/ei) – on või ei ole kaitseala kaitse-eesmärk;

LoD – loodusdirektiivi lisa number;

LoA (jah/ei) – on või ei ole loodusala kaitse-eesmärk. 2 Elupaigatüübi esinduslikkus: A – väga hea, B – hea, C – arvestatav, p – potentsiaalne. 3 Kaitse eesmärk seatakse aastaks 2050. 4 Oodatav tulemus seatakse aastaks 2050 ja tulemuslikkust hinnatakse iga 10 aasta tagant. 5 2019. a loodusdirektiivi aruande andmete põhjal (https://nature-art17.eionet.europa.eu/article17/habitat/report/). Numbrid näitavad, milline on selle loodusala

elupaigatüüpide osakaal kogu Eesti elupaigatüüpide / kõikide SDF-i kantud elupaigatüüpide pindalast. 6 2002. aasta Natura inventuur.

7

3. KAVANDATAVAD KAITSEKORRALDUSLIKUD TEGEVUSED

Vajalike tegevuste tabelisse (tabel 2) on koondatud tööd, mis on vajalikud kaitse eesmärkide saavutamiseks, tabelit võidakse tulevikus täiendada. Tabelis on tegevused jaotatud vastavalt tegevuse olulisusele järgmistesse prioriteetsusklassidesse:

1) esimene prioriteet – hädavajalik tegevus, milleta kaitse eesmärkide täitmine planeeritavas ajavahemikus on võimatu, see on kaitseväärtuste säilimisele ja toimiva ohuteguri kõrvaldamisele suunatud tegevus (taastamine, parendamine); kaitsekorralduse

tulemuslikkuse hindamiseks vajalik tegevus (inventeerimine); 2) teine prioriteet – vajalik tegevus, mis on suunatud väärtuste taastamisele ja potentsiaalsete ohutegurite kõrvaldamisele; 3) kolmas prioriteet – soovituslik tegevus ehk tegevus, mis aitab kaudselt kaasa väärtuste säilimisele ja taastamisele ning ohutegurite

kõrvaldamisele (infotahvlid, külastustaristu).

Tabel 2. Vajalikud tegevused aastaks 2033.

Jrk Tegevuse nimetus Maht Tegevuse tüüp Korraldaja Prioriteet Ajagraafik

Kavad, eeskirjad

3

Kaitsekorralduskava andmete

üle vaatamine ja vajadusel uuendamine

1 tk Tegevuskava KeA I 1 kord kümne aasta jooksul

4 Kaitsekorralduskava

tulemuslikkuse hindamine 1 tk Tegevuskava KeA I

1 kord kümne

aasta jooksul

3.1 Külastuskorraldus ja piiritähised Alal puuduvad spetsiaalsed külastust suunavad teed ja rajad ning külastustaristu (infotahvlid, tornid jms). Ala on ka suhteliselt väike ja mitte kergesti ligipääsetav, seega ei planeerita Ämmamäe loodusalale külastust suunata ja taristut rajada ning ala piiritähiseid paigaldada.

8

KASUTATUD ANDMEALLIKAD

Keskkonnaagentuur. (2010). Eesti looduse infosüsteem (EELIS). Kasutamise kuupäev:

31. mai 2023. a., allikas https://www.eelis.ee/

Keskkonnaagentuur. (2023). Keskkonnaportaal. Kasutamise kuupäev: 31. mai 2023.

a., allikas https://keskkonnaportaal.ee/

Maa-amet. (2023). Maa-ameti geoportaal. Kasutamise kuupäev: 31. mai 2023. a., allikas Maa-amet: https://geoportaal.maaamet.ee/est/

Paal, J. (2004). Euroopas väärtustatud elupaigad Eestis. Tallinn: AS Kirjastus Ilo ja trükikoda Ilo Print.

Paal, J. (2007). Loodusdirektiivi elupaigatüüpide käsiraamat. Tallinn: Auratrükk.

Palo, A. (2018). Loodusdirektiivi metsaelupaikade inventeerimise juhend. Tartu.

Riigikantselei. (2010). Riigi Teataja. Kasutamise kuupäev: 31. mai 2023. a., allikas

Riigi Teataja: https://www.riigiteataja.ee/index.html