Koikküla loodusala kaitsekorralduskava kinnitamine

Eremiitpõrnikas. Maila Moor Keskkonnaamet 2023

Koikküla loodusala kaitsekorralduskava

KINNITATUD Keskkonnaameti 21.11.2023 korraldusega nr 1-3/23/636

2

Sisukord

1. Ala iseloomustus ......................................................................................................................... 3

1. Uuritus ja seire ........................................................................................................................ 5

2. Kaitseväärtused ja kaitse eesmärgid ........................................................................................... 7

3. Kavandatavad kaitsekorralduslikud tegevused ........................................................................... 9

Kasutatud andmeallikad ................................................................................................................ 10

3

1. Ala iseloomustus

Koikküla loodusala on moodustatud kahe ohustatud putukaliigi, männisinelane ja eremiitpõrnikas, kaitseks. Eesmärgi saavutamiseks on vaja tagada potentsiaalsete haudepuude säilimine. Aktiivseid meetmeid loodusalal ei kavandata.

Kaitstavate alade nimed Männisinelase püsielupaik (KLO3000079), Eremiitpõrnika püsielupaik (KLO3000056)

Loodusala nimi Koikküla loodusala (RAH0000245)

Pindala 3,5 ha

Asukoht ja piirid https://register.keskkonnaportaal.ee/register/internationally-important-area/8953113

Kaitsekord

„Männisinelase ja eremiitpõrnika püsielupaikade kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri” https://www.riigiteataja.ee/akt/13299662?leiaKehtiv ja Looduskaitseseadus § 30 ja 50 https://www.riigiteataja.ee/akt/129062022007?leiaKehtiv

Koostaja nimi Reet Reiman

Koostamise aasta 2023

Kaitsekorralduskava koostamise kord „Kaitsekorralduskava koostamise ja kinnitamise kord ning kaitsekorralduskava kinnitaja määramine” https://www.riigiteataja.ee/akt/104112022001

Kaitsekorralduskava annab soovitused kaitstava ala valitsejale kaitse eesmärkide saavutamise parimatest viisidest, kuid ei loo õigusi ega kohustusi kolmandatele isikutele.

Koikküla loodusala KKK on koostatud tähtajatult. Kava vaadatakse üle ja uuendatakse põhjendatud juhtudel kaitseväärtuste kaitse

tagamise eesmärgil lähtuvalt tulemuslikkuse hindamise või uue inventuuri andmetest.

4

Kasutatud lühendid, mõisted ja selgitused

MO – maaomanik

KE – kaitse-eeskiri

Kaitseväärtus – kaitse-eeskirjas nimetatud kaitstav loodusväärtus (kaitse-eesmärk)

Kaitse eesmärk – kaitseväärtuse soovitud seisund

KeA – Keskkonnaamet

KAUR – Keskkonnaagentuur

KKK – kaitsekorralduskava

KOV – kohalik omavalitsus

LKS - looduskaitseseadus

KA – kaitseala

LKA – looduskaitseala

MKA – maastikukaitseala

RP – rahvuspark

HA – hoiuala

PEP – püsielupaik

LoD – loodusdirektiiv (käsitleb ohustatud elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitsepõhimõtteid)

LiD – linnudirektiiv (sätestab liikmesriikide õigused ja kohustused loodusliku linnustiku kaitseks ja kasutamiseks)

LoA – loodusala (loodusdirektiivi I ja II lisas nimetatud elupaigatüüpide või liikide kaitseks asutatud ala)

LiA – linnuala (linnudirektiivi I lisas nimetatud linnuliikide ja I lisast puuduvate rändlinnuliikide elupaikade kaitseks asutatud ala)

PLK – poollooduslik kooslus

RMK – Riigimetsa Majandamise Keskus

EELIS – Eesti Looduse Infosüsteem

SKV – sihtkaitsevöönd

PV – piiranguvöönd

SDF – Natura standardandmebaas

Säilitamine – olemasolevate väärtuste säilitamine (seisund ei muutu halvemaks, säilitamine ei tähenda seda, et seisund peab jääma samaks) (looduslik areng)

Seisundi parendamine – arvestatava esinduslikkusega (C) elupaikade seisundi parendamine (kraavide sulgemine, looduslikule arengule jätmine jms)

Taastamine – tegevused, mis on seotud olemasolevate, kuid halvenenud struktuuriga elupaikade taastamisega (näiteks PLKd, sood)

Kujunemise potentsiaal – SKV-s potentsaal tulevikus elupaikade kujunemiseks potentsiaalsete elupaikade

arvelt.

5

1. Uuritus ja seire

Inventuurid ja uuringud

Eremiitpõrnika leiuandmed Eestis on valdavalt laekunud juhuslikult erinevate välitööde tulemusel. Kõik senised teadaolevad eremiitpõrnika esinemiskohad paiknevad Valgamaal Koiva jõega piirnevatel aladel. Sellest piirkonnast pärinevad ka viimase paarikümne aasta vältel tehtud

juhuvaatlused1. Viimane kinnitatud vaatlus Koikküla vahtraalleel pärineb aastast 2020, kui märgiti, et leiukoht on

arhiveeritud 2020, kuid hiljem on alalt tuvastatud potentsiaalseid haudepuid. See potentsiaalne elupaik on astmelauana eraldatud elupaikade vahel.

Männisinelase püsielupaiga alal ei ole teadaolevalt uuringuid ja inventuure läbi viidud.

Riiklik seire.

Eremiitpõrnika liigi tegevuskava järgi ei ole liik riikliku seire objekt. Männisinelase osas

Koikkülas riiklikku seiret ei tehta.

Inventuuride ja uuringute vajadus

Koikküla loodusala kirjelduses 2 on märgitud, et ala moodustub teeäärsetest puude alleest.

Mitmekesine ja vanade puudega allee on heaks elupaigaks männisinelasele ja eremiitpõrnikale. Ning kuigi eremiitpõrnika haudepuid on vähe, siis männisinelase levikuvõimalused on alal head.

Männisinelast ja eremiitpõrnikat ohustab surnud puude kõrvaldamine alleest. Männisinelase kaitse tegevuskava eelnõus3 on märgitud, et 2005. a loodud püsielupaik (kaseallee) sai osaliselt kahjustada juba 2005. a jaanuaritormis ja sellele järgnenud teehooldustööde käigus,

kui kõrvaldati n-ö ohtlikud puud. 2016. a juulitormi tagajärjel on männisinelase püsielupaik täielikult hävinud. Erinevaid 2017. ja sellele järgnevate aastate ortofotosid võrreldes on näha, kuidas juba 2017. a sügiseks on piirkonda tekkinud väga suured lagedad alad, sh on lage ka

männisinelase püsielupaiga ala. 2023. a seisuga on männisinelase püsielupaiga alal valdavalt loodusliku uuenduse tulemusel tekkinud puistud (võsa), kuid need ei ole männisinelasele

sobilikud. Suurim hulk männisinelasele sobivaid asustatud surnud puid leiti 40-60 aasta vanustes männikutes.

Samuti on väga oluline metsamassiivide suurus, metsade majandamise ekstensiivsus ja kaugus inimasustusest. Väikestes isoleeritud metsades teda leitud ei ole.

2023. a moodustati Malluste looduskaitseala, mille üheks kaitseväärtuseks on just männisinelane (viimased kinnitatud andmed aastast 2019 – rahuldav, elupaika negatiivselt mõjutanud 2016. a torm). Ala jääb EELISes olevast männisinelase püsielupaigast u 200 m lõuna poole ja selle puhul

on tegemist oluliselt suurema metsamassiiviga (75,6 ha) kui praegu registrisse kantud püsielupaik (2,7 ha).

1 „Eremiitpõrnika (Osmoderma barnabita) kaitse tegevuskava“. Kinnitatud Keskkonnaameti peadirektori

22.10.2018 kk nr 1-1/18/280 2 https://natura2000.eea.europa.eu/Natura2000/SDF.aspx?site=EE0080430 3 Männisinelase (Boros Schneideri) kaitse tegevuskava eelnõu, 2015

6

Vajalik on kaaluda männisinelase püsielupaiga kaitse alt väljaarvamist ning samuti teha ettepanek Koikküla loodusala piiri muutmiseks. Ühtlasi tuleb kaaluda, kas Malluste männikute

looduskaitseala võiks arvata Koikküla loodusala koosseisu.

Kõik eremiitpõrnika tänapäeval asustatud elupaigad jäävad Koiva jõgikonda. Liigitegevuskava järgi on liik levinud vähestes kohtades Valga maakonnas Koiva jõe valgalal Eesti lõunapiiril. Samuti on liigitegevuskavas märgitud, et 2017. a leiti püsielupaiga alalt 1 kookon valmikutega

Oluline on teadaolevaid leiukohti aeg-ajalt seirata ning samuti potentsiaalsete uute leiukohtade kaardistamine.

7

2. Kaitseväärtused ja kaitse eesmärgid

Loodusala looduskaitselised väärtused on Euroopa Liidu Loodusdirektiivi II ja IV lisasse kantud eremiitpõrnikas (Osmoderma barnabita) ja Loodusdirektiivi II lisasse kantud männisinelane

(Boros schneideri). Ühtlasi kuuluvad mõlemad LKS järgi II kaitsekategooriasse. Punase Raamatu 2017. a hindamise järgi on männisinelane väljasuremisohus ja eremiitpõrnikas kriitilises seisundis

olev liik.

Tabelis 1 võetakse kokku Koikküla loodusala kaitseväärtuste hoidmisega seotud kaitse-eesmärgid, soodsa looduskaitselise seisundi saavutamist või hoidmist mõjutavad tegurid ning nende

ärahoidmiseks või leevendamiseks ettenähtavad meetmed ning kaitsetegevuse oodatavad tulemused kaitsekorralduskava perspektiivis. Liikide elupaikade soodsa seisundi saavutamise või

hoidmise tarvis seatavad (hooldamise ja taastamise) meetmed on seatud vastavalt liikide kaitse tegevuskavadele, kui ei ole tabelis märgitud teisiti. Kavad on Keskkonnaameti kodulehelt (kui ei ole märgitud teisiti) ja viited on lisatud kasutatud andmeallikate nimekirja.

8

Tabel 1. Koikküla loodusala kaitseväärtuste koondtabel.

Kaitseväärtus4 Seisund5 Kaitse eesmärk6 Mõjutegurid Meetmed Oodatav tulemus7 Märkused

Natura eesmärgid

Eremiitpõrnikas

(Osmoderma

barnabita )

LKS – II, KE – jah,

LoD – II, IV, LoA

– jah

Alal on teada

potentsiaalsed

haudepuud8

andmete

täpsustamine

(inventuur) 3,5 ha

ulatuses

• Populatsioonide

killustumine

• Alleedel nn ohtlike

(haiged ja

õõnsustega) puude

kõrvaldamine

Teadaolevates

leiukohtades erinevate

tegevuste (alleepuude

hooldustööd, tee-ehituse

ja hooldusega seotud

küsimused jms)

kooskõlastamine ja

vajadusel kohapealsete

soovituste andmine

Liik on alal esindatud Püsielupaigana on

piiritletud vahtraallee

vahetult maantee servas.

Männisinelane

(Boros schneideri)

LKS – II, KE – jah,

LoD – II, LoA - jah

• Männisinelase

püsielupaik

hävis 2016. a

tormis

• 2023. a

moodustati

Malluste LKA,

kus üheks

kaitse-

eesmärgiks on

männisinelane

andmete

täpsustamine

(inventuur) 3,5 ha

ulatuses

• Raied liigi elupaigas

• Vanade (surnud)

kaskede

kõrvaldamine

Teadaolevates

leiukohtades erinevate

tegevuste (raied,

erinevad hooldustööd

jms) kooskõlastamine ja

vajadusel kohapealsete

soovituste andmine.

Selleks vajalik tellida

eksperthinnang.

Kaaluda ala kaitsekorra

muutmist

Liik on alal esindatud Kuna praegu kaitse all olev

püsielupaik on hävinud,

moodustada vajadusel

(eksperthinnangu

tulemusel) uus püsielupaik

liigile sobilikumasse kohta

või kaaluda Koikküla LA

piiri muutmist selliselt, et

ala koosseisu kuuluks ka

Malluste männikute LKA.

4 LKS kaitsekategooria looduskaitseseaduse alusel

KE (jah/ei) – on või ei ole kaitstava ala kaitse-eesmärk;

LoD – loodusdirektiivi lisa number;

LoA (jah/ei) – on või ei ole loodusala kaitse-eesmärk;

LiA (jah/ei) – on või ei ole linnuala kaitse-eesmärk;

LiD – linnudirektiivi lisa number. 5 Liigi seisund 6 Kaitse-eesmärk seatakse aastaks 2050 7 Oodatav tulemus seatakse aastaks 2050 ja tulemuslikkust hinnatakse iga 10 aasta tagant 8 Liigi tegevuskava koostamise aluseks olnud andmed aastast 2017

9

3. Kavandatavad kaitsekorralduslikud tegevused

Vajalike tegevuste tabelisse (tabel 2 ) on koondatud tööd, mis on vajalikud kaitse eesmärkide saavutamiseks, tabelit võidakse tulevikus täiendada.

Tabelis on tegevused jaotatud vastavalt tegevuse olulisusele järgmistesse prioriteetsusklassidesse:

1) esimene prioriteet – hädavajalik tegevus, milleta kaitse eesmärkide täitmine planeeritavas ajavahemikus on võimatu, see on kaitseväärtuste säilimisele ja toimiva ohuteguri kõrvaldamisele suunatud tegevus (taastamine, taasloomine); kaitsekorralduse

tulemuslikkuse hindamiseks vajalik tegevus (inventeerimine); 2) teine prioriteet – vajalik tegevus, mis on suunatud väärtuste taastamisele ja potentsiaalsete ohutegurite kõrvaldamisele; 3) kolmas prioriteet – soovituslik tegevus ehk tegevus, mis aitab kaudselt kaasa väärtuste säilimisele ja taastamisele ning ohutegurite

kõrvaldamisele (infotahvlid, külastustaristu).

Tabel 2. Vajalikud tegevused aastaks 2033.

Jrk Tegevuse nimetus Maht Tegevuse tüüp Korraldaja Prioriteet Ajagraafik

Inventuurid, uuringud

1 Eremiitpõrnika ja

männisinelase inventuur 3,5 ha Inventuur KeA I 2025

2 Eksperthinnang eremiitpõrnika seisundi kohta

piirkonnas

1 Hinnang KeA I 2025

Kavad, eeskirjad

3 Kaitsekorralduskava andmete üle vaatamine ja vajadusel

uuendamine

Tegevuskava KeA I 1 kord kümne aasta jooksul

4 Kaitsekorralduskava tulemuslikkuse hindamine

Tegevuskava KeA I 1 kord kümne aasta jooksul

5 Kaitsekorra ja kaitse- eesmärkide muutmine

Kaitsekorra muutmine KeA I 2027

Kasutatud andmeallikad

• EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur

• Looduskaitseseadus https://www.riigiteataja.ee/akt/107032023078?leiaKehtiv

• Keskkonnaministri 06.05.2005. a määrus nr 34 „Männisinelase ja eremiitpõrnika püsielupaikade kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri“ https://www.riigiteataja.ee/akt/13299662?leiaKehtiv

• VV 05.08.2004. a korraldus nr 615 „Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri“ https://www.riigiteataja.ee/akt/304042017006?leiaKehtiv

• Natura Standardandmebaas https://natura2000.eea.europa.eu/

• Keskkonnaportaal https://register.keskkonnaportaal.ee/register/internationally - important-area/8950271

• Keskkonnaministri 02.11.2022. a määrus nr 50 „Kaitsekorralduskava koostamise ja kinnitamise kord ning kaitsekorralduskava kinnitaja määramine“ https://www.riigiteataja.ee/akt/13305116?leiaKehtiv

• Eremiitpõrnika (Osmoderma barnabita) kaitse tegevuskava (kinnitatud 22.10.2018)

https://pilv.envir.ee/index.php/s/7i5MKGRrkTqXK6r?dir=undefined&path=% 2FLoomad%2FSelgrootud&openfile=3686

• Männisinelase (Boros Schneideri) kaitse tegevuskava (eelnõu aastast 2015)

KOR R A L D U S

21. november 2023 nr 1-3/23/636

Koikküla loodusala kaitsekorralduskava

kinnitamine

OTSUS

Looduskaitseseaduse § 25 lõike 2, keskkonnaministri 02.11.2022 määruse nr 50

„Kaitsekorralduskava koostamise ja kinnitamise kord ning kaitsekorralduskava kinnitaja

määramine” § 2 lõike 1 ja § 5 lõike 1-2 ning keskkonnaministri 30.09.2020 määruse nr 47

„Keskkonnaameti põhimäärus” § 9 lõike 2 punkti 4 alusel:

1. kinnitan Koikküla loodusala kaitsekorralduskava;

2. asjaomastel asutustel arvestada punktiga 1 kinnitatud kaitsekorralduskavas nimetatud ala

kaitse korraldamisel, sealhulgas kaitsekorralduslike tegevuste planeerimisel ja teostamisel,

kinnitatud kaitsekorralduskavaga;

3. looduskaitse planeerimise osakonna juhtivspetsialistil korraldada kaitsekorralduskava

avaldamine Keskkonnaameti koduleheküljel.

(allkirjastatud digitaalselt)

Leelo Kukk peadirektori asetäitja

Saata/teadmiseks: Kliimaministeerium, Riigimetsa Majandamise Keskus

Jaotuskava: Taavi Tattar, Sander Laherand, Marju Erit, Eike Tammekänd, Märt Holtsmann,

Maris Taul

Reet Reiman

spetsialist looduskaitse planeerimise osakond