KOR R A L D U S

21. november 2023 nr 1-3/23/637

Kiviloo loodusala (hoiuala) kaitsekorralduskava

kinnitamine

OTSUS

Looduskaitseseaduse § 25 lõike 2, keskkonnaministri 02.11.2022 määruse nr 50 „Kaitsekorralduskava koostamise ja kinnitamise kord ning kaitsekorralduskava kinnitaja määramine” § 2 lõike 1 ja § 5 lõigete 1‒2 ning keskkonnaministri 30.09.2020 määruse nr 47

„Keskkonnaameti põhimäärus” § 9 lõike 2 punkti 4 alusel:

1. kinnitan „Kiviloo loodusala (hoiuala) kaitsekorralduskava”; 2. asjaomastel asutustel arvestada punktiga 1 kinnitatud kaitsekorralduskavas nimetatud ala

kaitse korraldamisel, sealhulgas kaitsekorralduslike tegevuste planeerimisel ja teostamisel, kinnitatud kaitsekorralduskavaga;

3. loodukaitse planeerimise osakonna juhtivspetsialistil korraldada tegevuskava avaldamine Keskkonnaameti koduleheküljel.

(allkirjastatud digitaalselt)

Leelo Kukk peadirektori asetäitja

Saata/teadmiseks: Kliimaministeerium, Riigimetsa Majandamise Keskus

Lissel Tanni

spetsialist looduskaitse planeerimise osakond

1

Keskkonnaamet 2023

Kiviloo loodusala (hoiuala)

kaitsekorralduskava

KINNITATUD Keskkonnaameti 21.11.2023 korraldusega nr 1-3/23/637

2

Sisukord

1. Ala iseloomustus ......................................................................................................................... 4

1.1. Uuritus ja seire ................................................................................................................. 6

2. Kaitseväärtused ja kaitse eesmärgid ........................................................................................... 7

3. Kavandatavad kaitsekorralduslikud tegevused ......................................................................... 11

3.1. Inventuurid, seired, uuringud ......................................................................................... 13

3.2. Külastuskorraldus .......................................................................................................... 13

Kasutatud andmeallikad ............................................................................................................ 14

3

Kasutatud lühendid, mõisted ja selgitused

Kaitseväärtus – kaitse-eeskirjas nimetatud kaitstav loodusväärtus (kaitse-eesmärk)

Kaitse eesmärk – kaitseväärtuse soovitud seisund

KE – jah/ei: liik või elupaigatüüp kas vastavalt on/ei ole nimetatud ala kaitse-eesmärgina

KeA – Keskkonnaamet

KKK – kaitsekorralduskava

LKS ‒ looduskaitseseadus

HA – hoiuala

LoD – loodusdirektiiv (käsitleb ohustatud elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku

kaitsepõhimõtteid)

LoA – loodusala (loodusdirektiivi I ja II lisas nimetatud elupaigatüüpide või liikide kaitseks asutatud

ala)

EELIS – Eesti Looduse Infosüsteem

SDF – Natura standardandmebaas

Säilitamine – olemasolevate väärtuste säilitamine (seisund ei muutu halvemaks, säilitamine ei tähenda

seda, et seisund peab jääma samaks) (looduslik areng)

Seisundi parendamine – arvestatava esinduslikkusega (C) elupaikade seisundi parendamine (kraavide

sulgemine, looduslikule arengule jätmine jms)

Taastamine – tegevused, mis on seotud olemasolevate, kuid halvenenud struktuuriga elupaikade

taastamisega (näiteks sood)

4

1. Ala iseloomustus

Loodusala nimi ja kood Kiviloo loodusala EE0010110

Loodusalale jäävad kaitstavad

loodusobjektid Kiviloo hoiuala (KLO2000132)

Pindala 25,7 ha

Asukoht ja piiridHarju maakond, Raasiku vald, Kiviloo küla Leitav Keskkonnaportaalist

Kaitsekord

Vabariigi Valitsuse 16. juuni 2005. a määrus nr 144 „Hoiualade kaitse alla võtmine Harju maakonnas” Looduskaitseseadus, § 14, 32, 33

Vabariigi Valitsuse 5. augusti 2004. a korraldus nr 615 „Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri”

Koostaja nimi Lissel Tanni

Koostamise aasta 2023

Kaitsekorralduskava

koostamise kord

Keskkonnaministri 2. novembri 2022. a määrus nr 50

„Kaitsekorralduskava koostamise ja kinnitamise kord ning kaitsekorralduskava kinnitaja määramine”

Kaitsekorralduskava annab soovitused kaitstava ala valitsejale kaitse eesmärkide saavutamise parimatest viisidest, kuid ei loo õigusi ega kohustusi kolmandatele isikutele.

Kiviloo loodusala keskmeks on madalsoo seda ümbritsev metsaelupaik (Joonis 1). Madalsoo on kasvukohaks soojumikale. Alal on vaja täpsustada elupaikade seisundit ja loodusliku veerežiimi

taastamise võimalusi. Külastust ei planeerita. Kiviloo loodusala (Kiviloo hoiuala) kaitsekorralduskava on koostatud tähtajatult. Kava vaadatakse

üle ja uuendatakse põhjendatud juhtudel väärtuste kaitse tagamise eesmärgil lähtuvalt tulemuslikkuse hindamise või uue inventuuri andmetest.

5

Joonis 1. Kiviloo LoA piirid ning sinna jäävate Natura elupaikade (rohunditerikkad kuusikud

(9050), liigirikkad madalsood (7230) alad (piirid: EELIS, juuli 2023; aluskaart: Eesti Põhikaart, Maa-ameti WMS kaardirakendus, juuli 2023)

6

1.1 Uuritus ja seire

Inventuurid ja uuringud

Kiviloo loodusala ja hoiuala kaitse eesmärkideks olevaid metsaelupaikasid ja sooelupaika

inventeeriti 2002. aastal „Natura inventuur 2002” raames. Elupaikade inventeerijaks oli Arne Kivistik. Inventuuriandmetesse oli märgitud, et rohundirikaste kuusikute (9050) elupaigatüübiga kaasnes 50% soostuvate ja soo-lehtmetsade (9080*) 1 elupaigatüüpi. Elupaigad määrati

väheesinduslikeks (D). Lisaks märgiti, et elupaigal leiti LoD II lisas olevat eesti soojumikat (Saussurea alpina ssp. Esthonica) ja III kaitsekategooria liiki – soo-neiuvaipa (Epipactis

palustris). Alal oleva liigirikaste madalsoode (7230) esinduslikkus märgiti arvestatavaks (C) ja lisati, et elupaigal leiti lisaks eesti soojumikale ja soo-neiuvaibale ka III kaitsekategooria vööthuul- sõrmkäppa (Dactylorhiza fuchsii). 2015. a Natura standardbaasi järgi on kõikide elupaikade

esinduslikkus arvestatav (C). (EELIS, 2023)

Hoiualal paiknevate kaitse eesmärkideks olevate liikide kohta on tehtud vähe uuringuid, esimene uuring tehti aastal 1997 (vaatlejad Mari Lahtmets ja Eerik Leibak), kus märgiti üles alal olev eesti soojumika ja soo-neiuvaiba olemasolu. Soo-neiuvaiba viimane kinnitatud vaatlus jääbki 1997.

aastasse ja eesti soojumika viimane kinnitatud vaatlus jääb 2001. aastasse (vaatleja Anneli Narits), kus märgiti eesti soojumika isendite arvuks 1000. 2015. aasta Natura standardandmebaasi järgi on

loodusalal eesti soojumikat 1000 isendit. (EELIS, 2023)

Riiklik seire

Loodusalal asub riikliku seire ala Kiviloo 1 SJA249001 ja Kiviloo 2 SJA2498002, seire tüüp „Ohustatud taimekoosluste (Natura elupaigad) seire” algusaastaga 2005. Seire käigus registreeriti loodusalal oleva eesti soojumika (Saussurea alpina subsp. estonica) ja soo-neiuvaiba (Epipactis

palustris) olemasolu. (EELIS, 2023)

Inventuuride ja uuringute vajadus

Vaja oleks teostada Kiviloo loodusalal ja hoiualal olevate kaitseväärtuste inventuur (eesti soojumikas, soo-neiuvaip), mille läbi saab hinnata ka elupaiga liigirikaste madalsoode seisundit,

taastatavust ja võimalikke vajalikke tegevusi. Lisaks on vajalik hinnata metsaelupaiga rohunditerikkad kuusikud ja sellega kaasnevat soostuvad ja soo-lehtmetsade seisundit.

Tegemist on I prioriteedi töödega, mida korraldab Keskkonnaamet.

1 Sulgudes on siin ja edaspidi kaitstava elupaigatüübi koodinumber vastavalt loodusdirektiivi I lisale. Tärniga (*) on

tähistatud esmatähtsad elupaigatüübid.

7

2. Kaitseväärtused ja kaitse eesmärgid Loodusala kaitse eesmärkideks olevad väärtused (kaitseväärtused) on kinnitatud Vabariigi

Valitsuse 2004. aasta korraldusega2 ja hoiuala omad Vabariigi Valitsuse 2005. aasta määrusega3. Kiviloo loodusala ja hoiuala kaitse eesmärgid on EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüübid, nendeks on liigirikkad madalsood (7230) ja rohunditerikkad kuusikud

(9050) (Tabel 1). Hoiuala kaitse eesmärkideks on lisaks eelnimetatud elupaigatüüpidele ka soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080), mida loodusala kaitse eesmärkides ei ole. Kokku on

loodusalal elupaigatüüpe inventeerimiste andmete järgi u 18 ha (EELIS, 2023). Kiviloo loodusala kaitse eesmärgiks on loodusdirektiivi II lisas märgitud eesti soojumika

(Saussurea alpina ssp. esthonica) ja tema elupaikade kaitse, Kiviloo hoiuala kaitse eesmärgiks on märgitud lisaks eelnimetatud taimele ka III kaitsekategooria – soo-neiuvaiba (Epipactis palustris)

ja tema elupaikade kaitse (Tabel 2). Lisaks kaitse-eesmärgiks olevatale liikidele esineb laiguti alal III kaitsekategooria vööthuul-sõrmkäpp (Dactylorhiza fuchsii). (EELIS, 202

2 Vabariigi Valitsuse 05.08.2004 korraldus nr 615 „Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade

nimekiriˮ 3 Vabariigi Valitsuse 16.06.2005 määrus nr 166 „Hoiualade kaitse alla võtmine Harju maakonnas”

8

Tabel 1. Kiviloo loodusala kaitseväärtuste koondtabel (kooslused)

Kaitseväärtus4

Seisund5

(pindala/esindu

slikkus)

Kaitse eesmärk6 Mõjutegurid Meetmed Oodatav

tulemus7 Märkused

Panus

üldpindalasse

/ SDF-i (%)8

Liigirikkad

madalsood

(7230) LoA – ja, KE – ja, LoD

– I

4,7 ha / C Elupaigatüübi seisundi parendamine 4,7 ha-l

Võsastumine, kuivendamine9

Inventuuri ja ekspertiisi tellimine

Heas seisundis elupaik on säilinud 4,7 ha- l

Kihil 4,7 ha, SDFis 6 ha10. Elupaigatüübi pindala selgub peale inventuuri

0,02/0,03

Rohunditerikk

ad kuusikud (9050) LoA – ja, KE – ja, LoD – I

6,7 ha / C Elupaigatüübi seisundi parendamine 6,7 ha-l

Inventuuri tellimine

Heas seisundis elupaik on säilinud 6,7 ha- l

0,07/0,09

Soostuvad ja

soo-lehtmetsad

(9080*) LoA – ei, KE – ja, LoD – I

6,7 ha / D Elupaigatüübi seisundi parendamine 6,7 ha-l

Inventuuri tellimine

Heas seisundis elupaik on säilinud 6,7 ha- l

Elupaigatüübi olemasolu ja seisund selgub peale inventuuri.

0,02/0,02

4 LKS – kaitsekategooria looduskaitseseaduse alusel;

KE (jah/ei) – on või ei ole kaitstava ala kaitse-eesmärk;

LoD – loodusdirektiivi lisa number;

LoA (jah/ei) – on või ei ole loodusala kaitse-eesmärk; 5 Elupaigatüübi esinduslikkus: A – väga hea, B – hea, C – arvestatav, p – potentsiaalne 6 Kaitse eesmärk seatakse aastaks 2050 7 Oodatav tulemus seatakse aastaks 2050 ja tulemuslikkust hinnatakse iga 10 aasta tagant 8 2019. a loodusdirektiivi aruande andmete põhjal (https://nature-art17.eionet.europa.eu/article17/habitat/report/) 9 Soo-elupaikade inventeerimise juhend (pdf) 10 Kiviloo Natura standardandmebaas

9

Kaitseväärtus4

Seisund5

(pindala/esindu

slikkus)

Kaitse eesmärk6 Mõjutegurid Meetmed Oodatav

tulemus7 Märkused

Panus

üldpindalasse

/ SDF-i (%)8

Vajadusel lisada loodusala kaitse- eesmärgiks

Tabel 2. Kiviloo loodusala kaitseväärtuste koondtabel (liigid)

Kaitseväärtus Seisund Kaitse

eesmärk Mõjutegurid Meetmed Oodatav tulemus Märkused

Eesti

soojumikas (Saussurea

alpina subsp.

esthonica) LKS – II, KE – ja, LoA – ja, LoD – II

6,2 ha-l 1000 isendit

Kasvukoha säilimine 6,2 ha-l arvukusega vähemalt 1000 taime

Kuivendamine, võsastumine

Inventuuri ja ekspertiisi tellimine

Kasvukoha säilimine 6,2 ha-l arvukusega vähemalt 1000 taime

Viimane kinnitatud vaatlus 2001. Peale inventuuri selguvad täpsemad meetmed

10

Soo-neiuvaip (Epipactis

palustris)

elupaikade

kaitse LKS – III, KE – ja, LoA – ei

6,2 ha11, andmed puuduvad

Kasvukoha säilimine 6,2 ha-l, andmete täpsustamine

Kuivendamine, võsastumine

Inventuuri ja ekspertiisi tellimine

Kasvukoha säilimine 6,2 ha-l

Andmebaasides puuduvad andmed arvukuse ja kasvukoha pindala kohta. Viimane kinnitatud vaatlus 1997. SDF-is on olemasolu märgitud. Peale inventuuri selguvad täpsemad meetmed

11 Kasvukoha pindalana kasutatud Eesti soojumika kasvukoha pindala.

11

3. Kavandatavad kaitsekorralduslikud tegevused Vajalike tegevuste tabelisse (Tabel 3) on koondatud tööd, mis on vajalikud tabelites 1 ja 2 seatud kaitse-eesmärkide saavutamiseks. Tabelit võidakse tulevikus täiendada.

Tabelid on tegevused jaotatud vastavalt tegevuse olulisusele järgmistesse prioriteetsusklassidesse: 1) esimene prioriteet – hädavajalik tegevus, milleta kaitse-eesmärkide täitmine planeeritavas ajavahemikus on võimatu, see on

kaitseväärtuste säilimisele ja toimiva ohuteguri kõrvaldamisele suunatud tegevus (taastamine); kaitsekorralduse tulemuslikkuse hindamiseks vajalik tegevus (inventeerimine);

2) teine prioriteet – vajalik tegevus, mis on suunatud väärtuste taastamisele ja potentsiaalsete ohutegurite kõrvaldamisele;

3) kolmas prioriteet – soovituslik tegevus ehk tegevus, mis aitab kaudselt kaasa väärtuste säilimisele ja taastamisele ning ohutegurite kõrvaldamisele (infotahvlid, külastustaristu).

Tabel 3. Vajalikud tegevused aastaks 2033.

Jrk Tegevuse nimetus Maht Tegevuse tüüp Korraldaja Prioriteet Ajagraafik

Inventuurid, seired, uuringud

1

Inventuur ja ekspertiis

sooelupaigale (liigirikkad madalsood) ja liikidele

6,2 ha Uuring/inventuur KeA I 2024

Inventuur metsaelupaikadele (rohenditerikkad kuusikud,

soostuvad ja soo-lehtmetsad)

13,4 ha Uuring/inventuur KeA I 2025

Hooldus, taastamine ja ohjamine

2 Liigirikaste madalsoode

(7230) seisundi parendamine 4,7 ha

Koosluse seisundi parendamine läbi

loodusliku arengu12

KeA I 205013

3 Rohunditerikaste kuusikute (9050) seisundi parendamine

6,7 ha Koosluse seisundi parendamine läbi

loodusliku arengu

KeA I 2050

12 Seniks jääb looduslikule arengule, kuni ekspertiis on tehtud ja selguvad taastamistegevused. 13 Oodatav tulemus seatakse aastaks 2050 ja tulemuslikkust hinnatakse iga 10 aasta tagant.

12

4 Soostuvate ja soo-lehtmetsade (9080) seisundi parendamine

6,7 ha Koosluse seisundi parendamine läbi loodusliku arengu

KeA I 2050

Kavad, eeskirjad

6 Kaitsekorralduskava andmete ülevaatamine ja vajadusel uuendamine

Tegevuskava KeA I 1 kord kümne aasta jooksul

7 Kaitsekorralduskava

tulemuslikkuse hindamine Tegevuskava KeA I

1 kord kümne

aasta jooksul

13

3.1. Inventuurid, seired, uuringud

Kiviloo loodusalal on vaja teostada kaitseväärtusi käsitlevaid inventuure. Vaja on inventeerida eesti soojumika ja soo-neiuvaiba esinemine alal, mille läbi saab hinnata ka

elupaiga liigirikkad madalsood (7230) seisundit. Peale inventuuri selguvad vajalikud taastamistegevused. Lisaks on vaja inventeerida metsaelupaigad rohunditerikkad

kuusikud (9050) ja sellega kaasnevat soostuvaid ja soo-lehtmetsasid (9080).

3.2. Külastuskorraldus Kiviloo loodusalale ja hoiualale puudub hästi ligipääsetav tee. Enamus sissekäike

territooriumile on tõkkepuudega kinni pandud Tallina Vee poolt, sest kaitstav ala piirneb Jägala-Pirita kanaliga, mis varustab Tallinnat joogiveega. Kiviloo loodusalal

pole külastustaristut ja seda pole plaanis sinna rajada.

14

Kasutatud andmeallikad

EELIS. (2010). Kasutamise kuupäev: 24. juuli 2023. a., https://www.eelis.ee/default.aspx?state=7;572247461;est;eelisand;;&comp=objresult=

rahvala&obj_id=549040168

Riigikantselei. (2005). Riigi Teataja. Hoiualade kaitse alla võtmine Harju maakonnas.Kasutamise kuupäev: 24. juuli 2023. a., https://www.riigiteataja.ee/akt/103092019007

Kiviloo Natura Standardandmebaas. Kasutamise kuupäev 15. august 2023. a.,

https://natura2000.eea.europa.eu/Natura2000/SDF.aspx?site=EE0010110 Looduskaitseseadus. (2004). Riigi Teataja. Kasutamise kuupäev: 25. juuli 2023. a.,

https://www.riigiteataja.ee/akt/106072023018?leiaKehtiv

MTÜ Eesti Märgalade Ühing. Juhend loodusdirektiivi i lisa soo-elupaigatüüpide seisundi hindamiseks. (2012). Kasutamise kuupäev: 4. august 2023. a., https://kliimaministeerium.ee/media/1933/download

Nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ. (1992). Looduslike elupaikade ning loodusliku

loomastiku ja taimestiku kaitse kohta. https://eur- lex.europa.eu/LexUriServ/LexUriServ.do?uri=CONSLEG:1992L0043:20070101:ET: PDF

Paal, J. (2004). Loodusdirektiivi elupaigatüüpide käsiraamat. Tallinn: Auratrükk.