Muraste looduskaitseala kaitsekorralduskava

Roheline 64 / 80010 Pärnu / Tel 662 5999 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] /

www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658

17.11.2023 nr 7-2/23/23266

Muraste looduskaitseala kaitsekorralduskava

Keskkonnaamet teavitab, et koostamisel on Muraste looduskaitseala kaitsekorralduskava. Kaitsekorralduskavas kirjeldatakse ala kaitse-eesmärgiks olevaid loodusväärtusi, nende mõjutegureid ja kaitsemeetmeid ning koostatakse tegevustabel. Vajalike tegevuste juurde on

tabelisse märgitud tõenäoline läbiviimise aeg. Olulisemad kaitsealal kavandatud tegevused on seotud hallide luidete elupaiga hooldusega ja külastuskorralduslikke töödega, mis hõlmavad nt

infotahvlite ja tähiste paigaldamist. Muraste looduskaitseala kaitsekorralduskava koostatakse tähtajatult. Kava vaadatakse üle ja uuendatakse põhjendatud juhtudel väärtuste kaitse tagamise eesmärgil lähtuvalt tulemuslikkuse hindamise või uue inventuuri andmetest.

Kirjalikud ettepanekud on oodatud e-postile [email protected] hiljemalt

1. detsembriks 2023. a.

Kaitsekorralduskava avalikkuse kaasamise koosolek toimub 6. detsembril 2023. a. kell 15

Harku vallavalitsuse koosolekute saalis. Koosolekust on võimalik osa võtta ka veebi teel Microsoft Teams vahendusel. Koosolekuga liitumiseks vajuta siia.

Koosolekule oodatakse maaomanikke, kohalikke elanikke, ettevõtjaid ja teisi asjast huvitatud. Koosolekul tutvustatakse kaitsekorralduskava tööversiooni ning oodatakse täiendavaid

ettepanekuid kaitsekorralduslike tegevuste kohta.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt) Riina Kotter

juhtivspetsialist looduskaitse planeerimise osakond

Lisa: Muraste looduskaitseala kaitsekorralduskava

Anna Krete Kangur 5307 0362 [email protected]

Hallid luited Muraste looduskaitsealal. Foto: Imbi Mets.

Keskkonnaamet 2023

Muraste looduskaitseala

kaitsekorralduskava

KINNITATUD

Keskkonnaameti

[Registreerimise kuupäev]

korraldusega nr [RegNr]

2

SISUKORD

1. ALA ISELOOMUSTUS ............................................................................................................. 5

1.1. Huvigrupid ............................................................................................................................... 6

1.2. Uuritus ja seire ......................................................................................................................... 6

2. VÄÄRTUSED JA KAITSE-EESMÄRGID ............................................................................... 7

2.1. Kaitse-eesmärgiks olevad kooslused ....................................................................................... 7

2.2. Muud kaitsealal leiduvad kooslused ........................................................................................ 9

2.3. Liigid ...................................................................................................................................... 10

3. KAVANDATUD KAITSEKORRALDUSLIKUD TEGEVUSED ......................................... 14

3.1. Koosluste hooldamine ............................................................................................................ 16

3.2. Kaitsealuste objektide tähistamine ......................................................................................... 16

3.3. Külastuskorraldus .................................................................................................................. 17

3.4. Kaitsekorralduskava tulemuslikkuse hindamine .................................................................... 17

KASUTATUD ALLIKAD ........................................................................................................... 19

3

Kasutatud lühendid, mõisted ja selgitused

KE – kaitse-eeskiri

KeA – Keskkonnaamet

LKS - looduskaitseseadus

KA – kaitseala

LKA – looduskaitseala

LoD – loodusdirektiiv (käsitleb ohustatud elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku

kaitsepõhimõtteid)

LoA – loodusala (loodusdirektiivi I ja II lisas nimetatud elupaigatüüpide või liikide kaitseks asutatud

ala)

EELIS – Eesti Looduse Infosüsteem

SDF – Natura standardandmebaas

Kaitseväärtus – kaitse-eeskirjas nimetatud kaitstav loodusväärtus (kaitse-eesmärk)

Kaitse eesmärk – kaitseväärtuse soovitud seisund

Säilitamine – olemasolevate väärtuste säilitamine (seisund ei muutu halvemaks, säilitamine ei tähenda

seda, et seisund peab jääma samaks) (looduslik areng)

4

Vastavalt looduskaitseseaduse §-le 25 on kaitsekorralduskava kaitstavate loodusobjektide

alapõhise kaitse korraldamise aluseks. Kaitsekorralduskava annab soovitused kaitseala valitsejale

kaitse-eesmärkide saavutamise parimatest viisidest, kuid ei loo õigusi ega kohustusi kolmandatele

isikutele.

Kaitsekorralduskava kinnitab Keskkonnaameti peadirektori asetäitja. Teave kaitsekorralduskava

kinnitamise kohta avalikustatakse Keskkonnaameti kodulehel.

Muraste looduskaitseala kaitsekorralduskava (edaspidi ka KKK) eesmärk on:

• anda lühike ülevaade kaitstavast alast ‒ selle kaitsekorrast, kaitse-eesmärkidest,

rahvusvahelisest staatusest, maakasutusest, huvigruppidest ning alal läbiviidavast riiklikust

seirest;

• anda lühike ülevaade ala eesmärkidest ning hinnang iga põhiväärtuseks oleva liigi,

elupaiga vm väärtuse seisundile;

• arvestades alale seatud kaitse-eesmärke, määrata mõõdetavad eesmärgid ja

kaitsekorralduse oodatavad tulemused kaitsekorraldusperioodi lõpuks ning 30 aasta

perspektiivis;

• anda lühike ülevaade peamistest väärtusi mõjutavatest teguritest, kirjeldada kaitseks

vajalikke meetmeid koos oodatavate tulemustega;

• määrata põhiväärtuste säilimisele, taastamisele ja tutvustamisele suunatud

kaitsekorralduslike tegevuste elluviimise plaan koos tööde mahu, koha, ulatuse kirjelduse

ja orienteeruva maksumusega;

• luua alusdokument kaitseala kaitsekorralduslike tööde elluviimiseks ja rahastamiseks.

KKK koostamisel juhindutakse Eesti Vabariigi kehtivast seadusandlusest ja kaitsekorralduskava

koostamise juhendist.

Muraste loodusala (Muraste looduskaitseala) kaitsekorralduskava on koostatud tähtajatult. Kava

vaadatakse üle ja uuendatakse põhjendatud juhtudel väärtuste kaitse tagamise eesmärgil lähtuvalt

tulemuslikkuse hindamise või uue inventuuri andmetest.

Kaitseala eelmine KKK koostati 2011‒2020 aastateks 1 . Uue kava koostas Keskkonnaameti

looduskaitse planeerimise osakonna spetsialist Anna Krete Kangur (tel: 5307 0362, e-post:

[email protected]).

1 https://eelis.ee/GetFile.aspx?fail=-403216836.

5

1. ALA ISELOOMUSTUS

Loodusala nimi ja kood Muraste loodusala (EE0010142) (Joonis 1)

Loodusalale jäävad kaitstavad

loodusobjektid

Muraste looduskaitseala (KLO1000147)

Pindala 141,3 ha

Asukoht ja piirid Rahvusvahelise tähtsusega alad

(keskkonnaportaal.ee)

Kaitsekord Looduskaitseseadus

Vabariigi Valitsuse 18. August 2005. A

määrus nr 220 „Muraste looduskaitseala kaitse

alla võtmine ja kaitse-eeskiri”

Koostaja nimi Anna Krete Kangur

Koostamise aasta 2023

Kaitsekorralduskava koostamise kord Keskkonnaministri 2. novembri 2022. a

määrus nr 50 „Kaitsekorralduskava

koostamise ja kinnitamise kord ning

kaitsekorralduskava kinnitaja määramine”

Muraste looduskaitseala (edaspidi Muraste LKA, kaitseala või ala) paikneb Harju maakonnas

Harku vallas Meriküla ja Suurupi külas. Kaitseala pindala on 141,3 ha. Maaomand jaguneb: riigile

kuuluv maa 138,1 ha, reformimata maa 0,8 ha, omandi ulatus selgitamisel 1,4 ha,

munitsipaalomandis olev maa 1 ha. Kaitsealal ei paikne õuealasid ega hooneid. Kaitsealal on üks

Muraste sihtkaitsevöönd (joonis 1).

Joonis 1. Muraste LKA paiknemine. Joonise alus: Eesti põhikaart, Maa-ameti WMS

kaardirakendus, mai 2023.

6

1.1. Huvigrupid

Keskkonnaamet – kaitseala valitseja. Keskkonnaameti eesmärgiks on tagada ala eesmärgiks

olevate väärtuste soodne seisund.

Riigimetsa Majandamise Keskus (edaspidi RMK) – praktiliste looduskaitsetööde teostaja riigi

maal.

Kohalikud elanikud – huvitatud loodusväärtuste säilimisest ja kasutamisest.

Harku Vallavalitsus – huvitatud kaitseala loodusväärtuste säilimisest.

1.2. Uuritus ja seire

Muraste looduskaitseala elupaigatüüpe inventeeris 2020. aastal Clanga OÜ ekspert Renno Nellis.

Kaitsealal on ohustatud taimekoosluste (Natura elupaigad) seire Muraste seirejaam (SJA4622000).

Seire kuulub eluslooduse mitmekesisuse ja maastike seire programmi.

Looduskaitsealaga piirnevas Kakumäe lahes toimub rannikumere hüdrobioloogiline ja ohtlike

ainete seire (SJA7720000).

Riikliku keskkonnaseire elustiku mitmekesisuse ja maastike seire allprogrammi arumetsade

(pangametsad) alaprogrammi raames viidi 2007. ja 2008. aastal läbi pangametsa seire Tallinna

Botaanikaaia töötajate poolt.

Riiklik seire

Riikliku seire raames tehakse Muraste MKA-l ohustatud taimekoosluste (Natura 2000 kooslused)

seiret, mis kuulub eluslooduse mitmekesisuse ja maastike seire programmi. Seire teostamist

jätkatakse vastavalt riiklikule seireprogrammile.

Looduskaitsealaga piirnevas Kakumäe lahes toimub rannikumere hüdrobioloogiline ja ohtlike

ainete seire (SJA7720000).

Riiklik seire on I prioriteedi tegevus, korraldajaks on Keskkonnaagentuur (KAUR). Tegevus

toimub riikliku seirekava alusel.

7

2. VÄÄRTUSED JA KAITSE-EESMÄRGID

Kaitseala kaitse-eeskiri2 on kinnitatud 2005. aastal, põhieesmärgiks on Põhja-Eesti paekalda ja

pangametsa kaitse, samuti nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku

loomastiku ja taimestiku kaitse kohta 3 I lisas nimetatud elupaigatüüpide kaitse. Need

elupaigatüübid on hallid luited (2130*)4, lubjakivipaljandid (8210), vanad loodusmetsad (9010*),

soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080), rusukallete ja jäärakute metsad (9180*). Kooslused on

kirjeldatud peatükis 2.1. ja kajastatud joonisel 2. Kaitseala kuulub üleeuroopalise tähtsusega

Natura 2000 võrgustikku Muraste loodusalana (EE0010142)5. Loodusala6 kaitse-eesmärkideks on

samad elupaigatüübid, mis looduskaitsealalgi.

2.1. Kaitse-eesmärgiks olevad kooslused

Hallid luited (2130*) on taimestikuga luited ja rannikul laiguti avatud liivadega luited.

Põõsarindes esinevad kibuvitsad, pajud ja harilik kadakas ning puhmarindes on tüüpiliseks liigiks

harilik kanarbik. Rohurinne on suhteliselt liigirikas ning sellel tasemel hakkab kujunema liitunud

taimkate.

Elupaigatüüpi on kaitsealal kaardistatud 5,2 ha C-esinduslikkusega7. Esinduslikkuse toob alla

kõrge külastatavus. Natura standardandmebaasi on kantud hallid luited 4,1 ha ulatuses C-

esinduslikkusega.

Lubjakivipaljandeid (8210) leidub Põhja-Eesti pankrannikul kohtades, kus mere tormilained ei

ulatu tavaliselt paeseinani, aga ka Soome lahte suubuvate jõgede – Keila, Jägala, Valgejõe ja Narva

kanjonorgudes.

Lubjakivipaljandid on 10% ulatuses (1,05 ha) määratud pangametsade kaasnevaks

elupaigatüübiks. Natura standardandmebaasi on elupaigatüüpi kantud 1,4 ha ulatuses C-

esinduslikkusega.

Rusukallete ja jäärakute metsade (pangametsad) (9180*) elupaigatüüpi kuuluvad eeskätt

pankranniku rusukallete liigirikkad laialehised metsad jalaka, saare, pärna, vahtra, halli lepa ja

sanglepaga. Ka alustaimestik on neis metsades liigirikas, sest rusukalde eri osad pakuvad

erisuguseid kasvutingimusi: kui ülemises osas võib muld suvel paiguti läbi kuivada, siis allpool

avaldab sageli mõju paeseinast ja selle jalamilt nõrguv allikavesi.

Kaitsealal on pangametsi kaardistatud 9,45 ha (10,5 ha) ja need on A-esinduslikkusega,

kaasnevaks elupaigatüübiks on 10% ulatuses lubjakivipaljandid. Natura standardandmebaasi on

pangametsi kantud 3 ha A-esinduslikkusega. Natura sstandardandmebaasi kantud pindala on

2 https://www.riigiteataja.ee/akt/13292902?leiaKehtiv. 3 EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50. 4 Tärniga on tähistatud esmatähtsad elupaigatüübid. 5 Sulgudes keskkonnaregistri kood. 6 Vabariigi Valitsuse 5. augusti 2004. a korraldus nr 615, lisa 1 punkt 2 alapunkt 214. 7 C ‒ arvestatav

8

väiksem kui EELIS-sse kantud elupaiga pindala. Tõenäoliselt on pindalade erinevuse põhjuseks

elupaiga ebatäpne piiritlemine (piiritleti kameraalsete andmete alusel), seetõttu tuleb

standardandmebaasi kantud pindala korrigeerida.

Soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080) on elupaigatüüp, millesse kuuluvad nii soostuvad metsad,

(päris)madalsoometsad kui ka lodumetsad. Kõik need metsad kasvavad suhteliselt tasasel maal,

laugetes nõgudes või nõlvade jalamil, kus põhjavesi on maapinna lähedal. Põhjavee tase on

muutlik: kevaditi on see kõrge, ulatudes tihti maapinnale, suvel langeb sügavamale.

Elupaigatüüpi esineb kaitsealal kokku 42,2 ha-l. Kaitsealal on kaardistatud C-esinduslikkusega

elupaigatüüpi 6,3 ha, mille moodustavad 60‒90-aastased märjad lehtmetsad (peamiselt

sanglepikud), kus esineb kraavide negatiivne, kuid taanduv mõju. B-esinduslikkusega soostuvaid

ja soo-lehtmetsi on 33,3 ha, need on 70‒110-aastased varieeruva koosseisu ja loodusliku

struktuuriga märjad leht- ja segametsad. A-esinduslikkusega elupaigatüübi moodustavad 2,6 ha-l

loodusliku veerežiimiga 110-aastased lodu-sanglepikud. Natura standardandmebaasi on

elupaigatüüpi kantud 42,3 ha ja see on A-esinduslikkusega8.

Vanad loodusmetsad (9010*) on väga laia mahuga elupaigatüüp, siia kuuluvad nii okas- ja

segametsad kui ka suurem osa lehtmetsi: loo-, nõmme-, palu-, laane- ja rabastunud metsad, mille

puurindes valitsevad mänd, kuusk, kask või haab.

Elupaigatüüpi esineb kaitsealal kokku 72 ha ulatuses. Kaitsealal on kaardistatud C-

esinduslikkusega elupaigatüüpi 25,5 ha, mille moodustavad 80‒110-aastased okasmetsad

(peamiselt vanad männikud), 70‒80-aastased loodusliku arenguga mitmekesised viljakad

segametsad, mille väärtus kasvab kiiresti, samuti 80‒100-aastased ühtlase struktuuriga

segametsad, mille looduslikkus suureneb. B-esinduslikkusega vanu loodusmetsi on kaardistatud

23 ha. Need on 110‒120-aastased hea loodusliku struktuuriga vanad männikud, kus esineb kohati

kunagist tuulemurdu. A-esinduslikkusega vanu loodusmetsi on kaitsealal 23,5 ha, mille koosseisus

on 110‒160-aastased korraliku struktuuriga, majandamata ja lamapuiduga oksametsad, põhjaosas

vana männik, lõunaosas kuuse-segamets. Elupaigatüübis on registreeritud kolm vääriselupaiga9

tunnustega ala, kus tunnusliikideks on kännukatik (Nowellia curvifolia), kuuse-nublusamblik

(Lecanactis abietina), roomav soomik (Lepidozia reptans) ja kuklased. Natura

standardandmebaasi on elupaigatüüp kantud 45,9 ha ja see on A-esinduslikkusega.

Standardandmebaasi kantud pindala on väiksem kui EELIS-sse kantud elupaiga pindala.

Tõenäoliselt on pindalade erinevuse põhjuseks elupaiga ebatäpne piiritlemine (piiritleti

kameraalsete andmete alusel), seetõttu tuleb standardandmebaasi kantud pindala korrigeerida.

Tabel 1. kajastab loodusala ja kaitseala kaitseväärtuseid.

8 A ‒ väga hea. 9 VEP209129; VEPL00737; VEP209130.

9

2.2. Muud kaitsealal leiduvad kooslused

Esmased rannavallid (1210) on lainete kuhjatud liiva-, kruusa- või klibuvallid veepiiril või selle

lähedal. Sageli on nad mattunud adru ja muu mereheidise alla ning juba järgmine torm võib sellise

valli minema pühkida.

Kaitsealal esineb elupaigatüüpi 0,3 ha ulatuses ja see on B-esinduslikkusega 10 . Natura

standardandmebaasi esmaseid rannavalle kantud ei ole.

Püsitaimestuga liivarandade (1640) elupaigatüüp hõlmab laugete liivarandade ajuveeranna ja

pritsmevööndi kuni eelluideteni, olles seega loomulik jätk esmastele rannavallidele. Taimkate on

hõre, kohati valitseb ulatuslikel aladel, eriti rannajoone lähedal, paljas liiv.

Elupaigatüüpi on kaardistatud 1 ha ulatuses B-esinduslikkusega, kaasnevaks elupaigatüübiks on

20% ulatuses esmased rannavallid (0,2 ha). Natura standardandmebaasi elupaigatüüpi kantud ei

ole.

Rohunditerikkad kuusikud (9050) esinevad hea veevarustusega ning toitainerikka pehme

mullahuumusega aladel maapinnalähedase liikuva põhjaveega orgudes, nõgudes, nõlvade jalamil.

Kaitsealal on elupaigatüüpi inventeeritud väikesel, 0,54 ha suurusel alal C-esinduslikkusega, alal

kasvab 100-aastane sooviku-segamets. Tuvastatud on kunagine valikraie, sellest tulenevalt ka

madalam esinduslikkus. Natura standardandmebaasi elupaigatüüpi kantud ei ole.

Joonis 2. Muraste LKA-l inventeeritud elupaigatüübid. Joonise alus: Eesti põhikaart, Maa-amet

2021.

10 B ‒ hea.

10

2.3. Liigid

Kaitsealustest liikidest (joonis 3) on kaitsealal registreeritud II kaitsekategooriasse kuuluv

kanakull (Accipiter gentilis) ja tema elupaik ning nahkhiirlased veelendlane (Myotis daubentonii),

tiigilendlane (Myotis dasycneme), suurkõrv (Plecotus auritus), põhja-nahkhiir (Eptesicus

nilssonii). III kaitsekategooria liikidest on registreeritud hiireviu (Buteo buteo), kuklased (Formica

sp.) ja nende elupaigad. Taimeliikidest on registreeritud II kaitsekategooriasse kuuluva palu-

karukella (Pulsatilla patens) ja võsu-liivsibula (Jovibarba sobolifera) kasvukohad ning III

kaitsekategooriasse kuuluv harilik ungrukold (Huperzia selago) ja tema kasvukohad.

Registreeritud liikide seisund 2020. aasta inventuuri kohaselt. Kanakullile ja hiireviule on Muraste

LKA sigimispaigaks, viimase vaatluse põhjal oli kanakulli pesa asustamata, hiireviu paaril oli pesa

asustatud. Hariliku ungrukolla 3,4 ha suuruses piiritletud kasvukohas fikseeriti kaks kogumikku.

2022. aastal inventeeriti kuiva kasvukoha liikide kasvukohad: palu-karukella kasvas 0,1 ha

suurusel kasvualal hinnanguliselt paarsada puhmikut ja üksiktaime ning võsu-liivsibula

hinnanguliselt 20 m2 suurusel alal kümmekond kogumikku. Registreeritud on viis kuklaste

kuhilpesa. Nahkhiirlastele, kes vajavad suviseid ja talviseid varjepaiku, on kaitseala toitumisalaks.

Ükski kaitsealal registreeritud kaitsealune liik ei ole loodusala ega kaitseala kaitse-eesmärgiks.

Kaitsekorralduskavaga tehakse ettepanek lisada Palu-Karukell ja Võsu-Liivsibul Muraste kaitseala

kaitse-eesmärkide hulka.

Tabelis 2. on kirjeldatud muud loodusala ja kaitseala loodusväärtused, mis ei ole kaitseala kaitse-

eesmärkideks.

Joonis 3. Muraste LKA-l registreeritud kaitsealused liigid. Joonise alus: Eesti põhikaart, Maa-

amet 2021.

Tabel 1 kajastab kokkuvõtlikult loodusala ja kaitseala loodusväärtusi, soodsa looduskaitselise seisundi saavutamist või hoidmist

ohustavaid tegureid. Samuti on tabelis toodud kaitse-eesmärkide täitmist mõjutavad tegurid, negatiivsete tegurite ärahoidmise või

leevendamise meetmed ning kaitsetegevuse 2030. aastaks oodatavad tulemused.

Tabel 1. Muraste loodusala kaitseväärtuste koondtabel (kooslused)

Kaitseväärtus11

Seisund12

(pindala/esindu

slikkus)

Kaitse eesmärk13 Mõjutegurid Meetmed Oodatav tulemus14 Märkused

Panus

üldpindalass

e / SDF-i

(%)15

Luited, metsad

Hallid luited

(2130*)

KE – jah,

LoD – I,

LoA – jah

5,2 ha/C Elupaigatüübi

säilitamine 5,2 ha-l

Elupaigatüübi seisundi

parendamine 5,2 ha-l

Võsastumine,

kurdlehise

kibuvitsa

vohamine,

inimmõju

Hooldamine

Kurdlehise

kibuvitsa

eemaldamine

2,4 ha ulatuses

Inimeste

suunamine

ettevalmistatud

radadele

Heas seisus elupaika

on säilinud 5,2 ha,

sh 5,2 ha taastatud

0,86/1,03

Soostuvad ja

soo-lehtmetsad

(9080)

KE – jah;

LoD – I,

LoA – jah

2,6 ha/A;

33,3 ha/B;

6,3 ha/C

Elupaigatüübi

säilitamine 35,9 ha

Elupaigatüübi seisundi

parendamine 6,3 ha-l

Ehitustegevus,

veereziimi

rikkumine

Looduslikule

arengule

jätmine

Kooskõlastuste

andmisel

pöörata

tähelepanu

Heas seisus elupaika

on säilinud 42,2 ha,

sh 6,3 ha taastatud

Kraavide

negatiivne

kuid kaduv

mõju

0,12/0,11

11 LKS – kaitsekategooria looduskaitseseaduse alusel;

KE (jah/ei) – on või ei ole kaitstava ala kaitse-eesmärk;

LoD – loodusdirektiivi lisa number;

LoA (jah/ei) – on või ei ole loodusala kaitse-eesmärk; 12 Elupaigatüübi esinduslikkus: A – väga hea, B – hea, C – arvestatav. 13 Kaitse eesmärk seatakse aastaks 2050. 14 Oodatav tulemus seatakse aastaks 2050 ja tulemuslikkust hinnatakse iga 10 aasta tagant. 15 2019. a loodusdirektiivi aruande andmete põhjal (https://nature-art17.eionet.europa.eu/article17/habitat/report/).

12

Kaitseväärtus11

Seisund12

(pindala/esindu

slikkus)

Kaitse eesmärk13 Mõjutegurid Meetmed Oodatav tulemus14 Märkused

Panus

üldpindalass

e / SDF-i

(%)15

veerežiimi

säilitamise

vajalikkusele

Vanad

loodusmetsad

(9010*)

KE – jah;

LoD – I,

LoA jah

23,5 ha/A;

23 ha/B;

25,5 ha/C

Elupaigatüübi

säilitamine 46,5 ha-l

Elupaigatüübi seisundi

parendamine 25,5 ha-l

Külastuskoormus Looduslikule

arengule

jätmine

Külastajate

suunamine

ettevalmistatud

radadele

Heas seisundis

elupaika on säilinud

72 ha, sh 25,5

taastatud

Kunagine

hooldusraie

0,1/0,12

Rusukallete ja

jäärakute

metsad

(pangametsad)

(9180*)

KE – jah;

LoD – I,

LoA – jah–

9,45 ha/A

Elupaigatüübi

säilitamine 9,45 ha-l

Prahistamine

Külastuskoormus

Looduslikule

arengule

jätmine

Külastajate

suunamine

ettevalmistatud

radadele

Heas seisus elupaika

on säilinud 9,45 ha

1,89/2,31

Lubjakivi-

paljandid (8210)

KE – jah;

LoD – I,

LoA – jah

1,05 ha/C Elupaigatüübi seisundi

parendamine 1,05 ha-l

Ehitustegevus Looduslikule

arengule

jätmine

Kaitseala

valitseja saab

seada tingimusi

uute ehitiste

püstitamisel.

Heas seisus elupaika

on säilinud 1,05 ha,

sh 1,05 taastatud

5,25/5,63

Tabel 2. Ettepanekud kaitseala kaitse-eesmärgiks lisamiseks

13

Väärtus16 Seisund Kaitse

eesmärk Ohutegurid Meetmed Kriteeriumid Oodatav tulemus

Palu-karukell

(Pulsatilla

patens) LKS – II,

KE – ei,

LoD – II, IV,

LoA – ei

200

puhmikut/k

ogumikku

(2022 aasta

vaatlus)

Palu-karukella

kasvukoht on

säilinud

vähemalt 0,1

ha suurusel

alal.

Võsastumine,

raiejäätmete

ladustamine,

pinnase

kamardumine,

lopsakas rohustu.

Jätkata 2016. a

alanud taastamistöö-

dega, kasvukohast

võsa eemaldamine,

niitmine.

Kasvukoha seisund,

populatsiooni

suurus. Liigi

seisundi jälgimine.

Palu-karukella kasvukoht on

säilinud vähemalt 0,1 ha

suurusel alal soodsas

seisundis.

Võsu-liivsibul

(Jovibarba

sobolifera) LKS – II,

KE – ei,

LoD – ei,

LoA – ei

10

puhmikut/k

ogumikku

(2022 aasta

vaatlus)

Võsu-

liivsibula

kasvukoht on

säilinud

vähemalt 20

m2 suurusel

alal.

Võsastumine,

valgustingimuste

halvenemine,

kamardumine.

Mõõdukas pinnase

häiring, kaaluda

kamara ja

samblarinde

purustamist.

Kasvukoha seisund,

populatsiooni

suurus. Liigi

seisundi jälgimine.

Võsu-liivsibula kasvukoht on

säilinud vähemalt 20 m2

suurusel alal soodsas

seisundis.

16 LKS – kaitsekategooria looduskaitseseaduse alusel, KE – on kaitseala kaitse-eesmärgiks, LoD – loodusdirektiivi lisa number, LoA – on loodusala kaitse-

eesmärgiks.

3. KAVANDATUD KAITSEKORRALDUSLIKUD TEGEVUSED

Vajalike tegevuste tabelisse (tabel 3) on koondatud tööd, mis on vajalikud kaitse-eesmärkide saavutamiseks, tabelit võidakse tulevikus

täiendada.

Tabelis on tegevused jaotatud vastavalt tegevuse olulisusele järgmistesse prioriteetsusklassidesse:

1) esimene prioriteet – hädavajalik tegevus, milleta kaitse-eesmärkide täitmine planeeritavas ajavahemikus on võimatu, see on väärtuste

säilimisele ja toimiva ohuteguri kõrvaldamisele suunatud tegevus; kaitsekorralduse tulemuslikkuse hindamiseks vajalik tegevus;

Ajaliselt võiks arvestada, et peaks tehtud saama esimese viie aasta jooksul alates kinnitamisest.

2) teine prioriteet – vajalik tegevus, mis on suunatud väärtuste taastamisele, eksponeerimisele ja potentsiaalsete ohutegurite

kõrvaldamisele; Peaks tehtud saama kümne aasta jooksul alates kinnitamisest.

3) kolmas prioriteet – soovituslik tegevus ehk tegevus, mis aitab kaudselt kaasa väärtuste säilimisele ja taastamisele ning ohutegurite

kõrvaldamisele. Peaks tehtud saama 15 aasta jooksul alates kinnitamisest.

Tabel 3. Vajalikud tegevused

Jrk Tegevuse nimetus Maht Tegevuse tüüp Korraldaja Prioriteet

Periood

(ühekordne või

korduv tegevus)

Hooldus, taastamine, ohjamine

1 Hallide luidete hooldamine 5,2 ha Koosluse hooldustöö RMK I Üle kahe aasta

2 Vanad loodusmetsad (9010*)

seisundi parendamine 25,5 ha

Koosluse seisundi

parandamine läbi

loodusliku arengu

KeA I 205017

3 Lubjakivi-paljandid (8210)

seisundi parendamine 1,05 ha

Koosluse seisundi

pirandamine läbi

loodusliku arengu

KeA I 2050

Taristu, tehnika ja loomad

4 Kaitseala tähistamine (uued) 4 keskmist

tähist

Kaitsealuste objektide

tähistamine RMK II

1 kord kümne aasta

jooksul

5 Tähiste hooldamine Kokku 15 tähist Tähiste hooldamine RMK II 1 kord kümne aasta

jooksul

17 Oodatav tulemuse seatakse aastaks 2050 ja tulemuslikkust hinnatakse iga 10 aasta tagant.

15

Jrk Tegevuse nimetus Maht Tegevuse tüüp Korraldaja Prioriteet

Periood

(ühekordne või

korduv tegevus)

6 Infotahvlite koostamine ja

paigaldamine 2 infotahvlit Infotahvlite rajamine KOV/KeA II

1 kord kümne aasta

jooksul

Kavad, eeskirjad

7

Kaitsekorralduskava andmete

üle vaatamine ja vajadusel

uuendamine

Tegevuskava KeA II 1 kord kümne aasta

jooksul

8 Kaitsekorralduskava

tulemuslikkuse hindamine Tegevuskava KeA I

1 kord kümne aasta

jooksul

9 Looduskaitseala kaitse-

eesmärkide muutmine Kaitsekorra muutmine KeA/KEM I 2033

3.1. Koosluste hooldamine

Muraste LKA-l on kaardistatud 5,2 ha ulatuses elupaigatüüpi hallid luited, mis on hakanud kinni

kasvama noorte mändide ja lehtpuuga. Alal vohas ka kurdlehine kibuvits (Rosa rugosa), mis on

hinnatud 100 kõige ohtlikuma võõrliigi hulka Euroopas. Eestis on see levinud peamiselt liivastel

randalel, nõmmedel ja liivikutel. Elupaigale iseloomuliku struktuuri taastamiseks eemaldati 2,4 ha

suurusel alal 2016. aasta sügisel kibuvitsapõõsaid, noori mände ja noori lehtpuid. 2017.−2021. a

eemaldati kibuvitsapõõsaste noored kasvud ning lehtpuude uuendus/peenvõsa. Tänu koosluse

hooldamisele on elupaigatüübi kaguosas suhteliselt suurel alal (0,1 ha) palu-karukella kasvukoht,

kus hinnanguliselt kasvab paarsada puhmikut ja üksiktaime. Elupaigatüüpi hallid luited tuleb

hooldada kinnikasvamise eest edaspidi kogu elupaiga ulatuses, igal teisel aastal.

Tegemist on I prioriteedi töödega, mida korraldab RMK.

3.2. Kaitsealuste objektide tähistamine

Tähiste paigaldamine on oluline, et teavitada külastajaid kaitseala asukohast ning ära hoida

teadmatusest tuleneda võivaid ohtusid kaitseala väärtustele. Piiritähiste teavitav roll aitab kaudselt

kaasa kõikide väärtustega seotud eesmärkide saavutamisele. Kaitseala välispiiril on 15 keskmise

suurusega tähist kirjaga „Muraste looduskaitseala” (joonis 4). Kaitseala lääneosas on kolm

piiritähist, mis tuleb välja vahetada või korrastada – kaks on määrdunud ja üks pikali vajunud,

edelanurgas tähis puudub – asemele tuleb uus paigaldada. Pärast paigaldamist peab tähiste

seisukorda regulaarselt kontrollima ning vajadusel asendama kulunud, lõhutud või amortiseerunud

tähised uutega. Kõik tähised on nähtavad külalistaristu virtuaalkontoris (haldusalasisene

töökeskkond).

Tegemist on II prioriteedi töödega, mida korraldab RMK.

Joonis 4. Muraste LKA piiritähised. Joonise alus: Eesti põhikaart, Maa-amet 2021.

17

3.3. Külastuskorraldus

Looduskaitsealal RMK poolt ettevalmistatud taristut ei ole ja seda ei plaanita ka rajada, kohalikud

elanikud kasutavad liikumiseks metsaradu. .Kaitseala tutvustavad infotahvlid kaitsekorralduskava

koostamise ajal puuduvad. Kohalike elanike teavitamine kaitsealast toimub ala tähistamise kaudu.

Harku Vallavalitsusel on kavandatud 2023. aastal valmis saada Kolmiku tänava allapääsu

Meriküla trepi põhiprojekt Meriküla tee (19801:001:2031) ja Kolmiku tänav L3 (19801:001:0450)

maaüksustele ning lammutada olemasolev ohtlik torustikutorn ja keerdtrepp. Allapääsu

püstitamine on planeeritud 2024. aastasse. Ehitis koosneb kahest kandvast seinast, mille vahele on

paigaldatakse lift ja trepp. Tegevuse tulemusena on inimestel võimalik turvaliselt ühest

konkreetsest asukohast, Meriküla teed mööda, liikuda klindist üles ja alla. Rajatis suunab ülevalt,

Kolmiku tänavalt liikuvad inimesed pangaastangu alla Meriküla teele, milleni on rajatud

kergliiklustee. Alt, Merikülast liikuvad inimesed saavad aga Meriküla kergliiklusteed mööda

trepini ja sealt üles Kolmiku teele. Allapääsu valmimisega kaasneb tõenäoliselt ka külastajate arvu

suurenemine, seetõttu oleks mõistlik paigaldada kaks kaitseala tutvustavat infotahvlit rajatava

ehitise juurde nii klindi peale kui ka klindi alla.

Visioon

• Kaitseala on soodsas seisundis, tagatud on elupaikade ja liikide hea seisund ning

ökoloogilised funktsioonid.

Eesmärk

• Loodusväärtused on heas seisundis, külastatavus on suunatud viisil, et see ei kahjusta

elupaiku ning ei ole kaitseala seisundit ebasoodsas suunas mõjutanud.

3.4. Kaitsekorralduskava tulemuslikkuse hindamine

Muraste LKA kaitsekorralduskava 2011−2020 tulemuslikkuse hindamine on toodud tabelis 4.

Tabel 4. Muraste LKA kaitsekorralduskava 2011−2020 tulemuslikkuse hindamine Väärtused ja

kaitsekorralduslikud

tegevused

Indikaator

Algseis

Kriteerium

Tulemus

Teostada nahkhiirte

liikumissektoris

seire, selgitada välja

liigi arvukus.

Liigi esinemine

kaitsealal.

Kaitseala on

liigile

toitumisalaks.

Seire teostati

augustis-

septembris 2012.

a, häälitsused

registreeriti

detektoriga.

Tuvastati põhja-nahkhiir

25 isendit, suurkõrv 1

isend, tiigilendlane 4

isendit, veelendlane 3

isendit.

Linnustiku,

loomastiku

(pisiimetajad, teod,

limused) inventuur.

Liikide

esinemine

kaitsealal.

Usaldusväärsed

andmed

puuduvad.

Otsest inventuuri

ei ole läbi viidud.

Kaitseala on kanakullile

ja hiireviule

sigimispaigaks.

Kinnitatud vaatluse

põhjal oli 2020. a-l

kanakulli pesa

asustamata, hiireviu

paaril asustatud.

Kaitsealal on

registreeritud viis

kuklaste kuhil-pesa.

Piirnevate maismaa-

ja merealade

inventuur.

Kaitseala

võimalik

laiendus.

Usaldusväärsed

andmed

puuduvad.

Kaitseala ei ole

plaanis

laiendada.

Inventuuri ei ole läbi

viidud.

Võsa piiramine

hallidel luidetel.

Elupaiga

seisund.

Elupaigatüüp on

rahuldavas

seisundis.

Tagada sobilikud

hooldusvõtted.

Elupaigale iseloomuliku

struktuuri taastamiseks

eemaldati 2016. a-l alalt

kibuvitsa põõsaid, noori

mände ja lehtpuid. 2017-

2021 eemaldati kibuvitsa

põõsaste noored kasvud

ning lehtpuude peenvõsa,

sama tööd korratakse ka

2022. a-l. Koosluse

hooldus toimub 2,4 ha-l.

Radade hooldus,

infotahvlite uuendus.

Rajad on

hooldatud,

infotahvlid

paigaldatud.

Ettevalmistatud

taristut ei ole,

infotahvlid

puuduvad.

Ettevalmistatud taristut ei

ole plaanis rajada, RMK

eemaldab vajadusel

metsaradadelt sinna

langenud puud.

Mootorsõidukite

liiklemist keelavate

märkide

paigaldamine.

Mootorsõidukite

liiklemist

keelavad

märgid on

paigaldatud.

Mootorsõidukite

liiklemist kee-

lavaid märke ei

ole paigaldatud.

Mootorsõidukite

liiklemist keelavaid

märke ei ole plaanis

paigaldada.

Kaitseala piiri

tähistamine.

Kaitseala piir on

tähistatud.

Kaitseala piir on

tähistatud.

Kaitseala piir on

tähistatud.

Kaitseala piir on

tähistatud. Läänepiiril

tuleb vahetada 3 tähist, 1

juurde paigaldada.

KASUTATUD ALLIKAD

Eesti Looduse Infosüsteem (EELIS). Keskkonnaagentuur.

Looduskaitseseadus (2004).

Natura Standardandmebaas

Vabariigi Valitsuse 05.08.2002 korraldus nr 615 „Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000

võrgustiku alade nimekiriˮ.

Vabariigi Valitsuse 18. august 2005. a määrus nr 220 „Muraste looduskaitseala kaitse alla võtmine

ja kaitse-eeskiri”