Kinnitan
Karmen Selter
Kehtna KHK direktor
/digiallkiri/
Veoautojuhi alusõppega ametikoolitus
Õppekava nimetus:
Veoautojuhi alusõppega ametikoolitus
Õppekavarühma nimetus:
Transporditeenused
Õppekava koostamise alus:
Autoveoseadus § 36 lõige 1
Täiskasvanute koolituse seadus
MTM määrus nr 29 „Autojuhi ameti- ja täienduskoolituse kord, koolituse õppekavad, nõuded autojuhi koolituse korraldamise õppekavale ja õppekava koostamisele, nõuded autojuhi teadmistele ja oskustele ning pädevustunnistuse vorm1“
Koolitaja:
Kehtna Kutsehariduskeskus
Sihtrühm:
Tulevased autojuhid, kes soovivad alustada töötamist kutseliste veoautojuhtidena
Eesmärk:
Kutselisele autojuhile vajalike teadmiste, oskuste omandamine ning ettevalmistus iseseisvaks tööks
Õppe sisu:
Õppekava läbinu vastab veoautojuhi teadmiste, oskuste ja käitumise
kvalifikatsiooninõuetele, mis on esitatud MKM määruse nr 29 paragrahvides 9 ja 10.
Koolituse maht:
280 õppetundi, millest vähemalt 20 õppetundi on sõiduõpet ja 40% õppepraktikat
Õpingute alustamise tingimused:
1) vastu võetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/126/EÜ artikli 12 kohaselt Eestis alalist elukohta omav Euroopa Liidu või Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi või Šveitsi Konföderatsiooni kodanik või isik, kellel on tähtajaline elamisõigus või -luba, pikaajalise elaniku elamisluba või alaline elamisõigus
2) taotleb esmakordselt ametikoolituse pädevustunnistust
Veoautojuhi alusõppega ametikoolitusele võib lisada B-kategooria mootorsõidukijuhi juhtimisõiguse omandamise vastavalt liiklusseaduses sätestatud mootorsõidukijuhi ettevalmistamise tingimustele ja korrale ning kooli õppekavale. Kui ametikoolituse raames omandatakse B-kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus või kui õppima asumisel ei ole isik läbinud juhi esmaõppe lõppastme koolitust, tuleb see läbida koolituskursuse jooksul.
Ametikoolituse võib läbi viia ühendkoolitusena, kus veoautojuhi alusõppega ametikoolitusele lisandub C-kategooria ja CE-kategooria auto koolituse maht. Ühendkoolituse raames taotletava kategooria mootorsõidukijuhi koolitus toimub vastavalt liiklusseaduses sätestatud mootorsõidukijuhi ettevalmistamise tingimustele ja korrale ning kooli õppekavale.
Alusõppega ametikoolitusel osalemiseks esitab isik koolitajale:
1) juhiloa või esmase juhiloa, kui see on isikule väljastatud
2) isikut tõendava dokumendi
3) õpitavate kategooriate mootorsõidukijuhi tervisetõendi
Õppevormid:
Teooriaõpe (loeng, praktikum), sõiduõpe, praktika ettevõttes, iseseisev õpe
Lektorid:
1) valdavad õpetatava õppeaine aluseid;
2) omavad kõrgharidust või üldkeskharidusel põhinevat keskeriharidust;
3) omavad vähemalt üheaastast õppeaine profiilile sobivat töötamise või õpetamise
kogemust viimase kümne aasta jooksul;
4) on viimase viie aasta jooksul osalenud õpetatavas valdkonnas erialasel
täienduskoolitusel kestusega vähemalt kuus akadeemilist tundi;
5) autovedude korralduse lektor on viie aasta jooksul osalenud ülikoolis või rakenduskõrgkoolis erialasel täienduskoolitusel kestusega vähemalt 26 akadeemilist tundi.
Koolituse läbiviimisesse võidakse kaasata eeltoodud nõuetele mittevastavat spetsialisti lähtuvalt õppekavas oleva õppeaine eesmärgist.
Õppematerjalide loend:
Liiklusseadus
Autoveoseadus
Liikluskindlustuse seadus
MKM määrus nr 29 „Autojuhi ameti- ja täienduskoolituse kord, koolituse õppekavad, nõuded autojuhi koolituse korraldamise õppekavale ja õppekava koostamisele, nõuded autojuhi teadmistele ja oskustele ning pädevustunnistuse vorm1“
MKM määrus 42 „Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuded ning nõuded varustusele“
Sõiduõppel kasutatavate autode kasutusjuhendid
Lektorite poolt ettevalmistatud esitlused
Õppeklass, õppesõiduk ja õppeväljak:
Õppeklass, sõiduõppel kasutatav veoauto ja õppeväljak vastavad MKM määruses nr 54 „Nõuded mootorsõidukijuhi koolitaja õppevahenditele, õppeväljakutele ja õppesõidukitele“ esitatud nõuetele
Nõuded õpingute lõpetamiseks:
Ametikoolitus lõpeb teoreetiliste teadmiste ja praktiliste tööde eksamiga
Väljastatavad dokumendid:
Koolitaja esitab asjaomases Transpordiameti veebikeskkonnas autenditult hiljemalt üks päev pärast eksami toimumist õppekava läbinud ja eksami sooritanud isikute eksamiprotokolli
Õppetöö korralduslikud alused:
1. Teooria- ja sõiduõppe ning õppepraktika tunni kestus on 45 minutit.
2. Ühel õppepäeval ei tohi toimuda rohkem kui üheksa õppetundi ja seitsme päeva jooksul rohkem kui 45 õppetundi.
3. Teooriaõppel kasutatakse aktiveerivat loenguvormi, rühmatööd ja/või praktikumi.
4. Iseseisev õpe on täiendav teooria õpe, mis ei kuulu kohustuslike teooria tundide hulka ning mille teemad ja mahud määrab koolitaja vajadusel.
5. Sõiduõpe toimub sama kategooria sõidukiga, mille osas pädevust omandatakse.
6. Sõiduõppel, mis toimub koolitaja sõidukiga ja viib läbi vastava kategooria juhtimisõigust omav lektor, tohib õpetada korraga ainult ühte õpilast.
7. Sõiduõppe tundide alguse ja koha lepib õpilane lektoriga eelnevalt kokku lektorile sobivaks ajaks.
8. Sõiduõppel peab õpilasel kaasas olema kooli poolt väljastatud õpingukaart ja isikut tõendav dokument. Lektor täidab õpingukaardi asjakohaselt, sealhulgas iga sõiduõppe tunni lõpus märgib lektor õpingukaardile hinnangu õpilase oskuste kohta ning sissekannete õigsust kinnitavad õpilane ja õpetaja oma allkirjaga.
9. Sõiduõppel arendatakse eelkõige ohutusnõuetel põhineva säästliku sõidu oskust, sõiduki valitsemist erinevates teeoludes, vahelduvates ilmastikutingimustes valge ja pimeda ajal ning oskust vähendada kütusekulu.
10. Kokkulepitud sõiduõppe tunnist mitteosalemisest on õpilane kohustatud teatama lektorile vähemalt 24 tundi ette.
11. Saavutamaks paremaid õpiväljundeid on lektoril õigus, arvestades tunni kulgu ja õpilase aktiivsust tunnis, kõrvale kalduda konkreetse tunni teemast jäädes kogu õppekavas käsitlemist leidvate teemade piiridesse tingimusel, et kogu õppekava teemad on läbitud ettenähtud mahus.
12. Koolitaja võib arvestada isiku poolt koolitaja või mõne teise koolitaja juures eelnevalt läbitud õppeainega ja sellest tulenevalt vähendada ametikoolituse mahtu. Arvesse võetav õppeaine ei tohi olla läbitud rohkem kui viis aastat enne ametikoolituse algust.
13. Õppepraktika, mis toimub õppekursuse ajal, sooritab õpilane kooskõlastatult koolitajaga praktikaettevõtja juures, kes omab tasulise veoseveo tegevusluba. Praktika läbimise kohta tuleb õpilasel täita praktikapäevikut.
14. Ametikoolitus lõpeb teoreetiliste teadmiste ja praktilise töö eksamiga, mille eesmärgiks on selgitada objektiivselt välja õppija teadmised, oskused ja hoiakud töötamaks iseseisvalt kutselise veoautojuhina.
15. Eksami võtab vastu eksamikomisjon, mille koosseisu määrab koolitaja ametikoolituse lektoritest. Eksamikomisjoni koosseisu peab koolitaja kutsuma lisaks autovedajate ametiliitude, transporditöötajate ametiühingu ja Transpordiameti esindaja.
Eksamil rakendatakse hindamissüsteemi põhimõttel – „sooritas”, „ei sooritanud”.
16. Peale teoreetiliste teadmiste ja praktilise töö eksamiga edukat sooritamist tekib isikul õigus saada Transpordiametist pädevustunnistus või vastav kirje juhiloale.
Veoautojuhi alusõppega ametikoolituse struktuur, õppemahud ja lektorid
Jk. nr.
Teema nimetus
Tunnid
Lektorid
Loeng
Praktikum
Praktika
Kokku
1.
Autovedude korraldus
16
4
20
A. Kuivkaev
Ü. Kannelmäe
M. Reino
2.
Transpordi infrastruktuuri arengusuunad
8
8
Ü. Kannelmäe
T. Reino
M. Reino
3.
Veoautojuhi õigused, kohustused ja vastutus. Kindlustused
12
12
A. Kuivkaev
T. Reino
M. Reino
4.
Veoautojuhi amet
16
8
24
A. Kuivkaev
T. Reino
M. Reino
5.
Ökonoomsed ja keskkonnasõbralikud veoautod
24
8
32
A. Kuivkaev
M. Reino
6.
Veoautojuhi digipädevus
12
12
G. Metsma
M. Reino
7.
Liiklusreeglid kaitsliku sõidustiili kujundamiseks
16
16
M. Reino
T. Reino
8.
Liikluspsühholoogia ja -ohutus
8
8
M. Reino
T. Reino
9.
Praktika ettevõttes
112
112
Ü. Kannelmäe
Ü. Randmaa
10.
Praktika kaitsmine
8
8
T. Reino
A. Kuivkaev
Ü. Kannelmäe
M. Reino
11.
Sõiduõpe
20
20
M. Reino
A. Klandorf
T. Reino
12.
Ametikoolituse eksam
2
6
8
Komisjon
Kokku
110
38
132
280
Veoautojuhi alusõppega ametikoolituse teemade õpiväljundid
1. Autovedude korraldus
Õpilane teab:
1) autovedude olemust, partnerite ja kontaktisikute erinevaid nõudmisi ja ootusi, autovedude tähtsust vedude üldises mahus, autoveo liikide iseärasusi riigisisesel, rahvusvahelisel, oma kulul korraldataval veol ja veol tasu eest ning autovedudel kasutatavaid ettevõtlusvorme ja nende erisusi
2) autoveo tegevusalale juurdepääsu ning tegevusalal tegutsemise nõudeid
3) välislepinguid ning neist tulenevaid piiranguid, vedaja vastutust autoveo korraldamisel ja veolubade süsteemi
4) logistika ja transpordiökonoomika aluseid
5) autovedudel valitsevaid ohte ning ohu ennetamise põhimõtteid
6) järelevalveametite õigusi ja tehnoülevaatuse läbiviimise nõudeid
7) autojuhi koolituse, lähetamise ning sõidu- ja puhkeaja planeerimise ja arvestamise valdkonnaga seonduvaid nõudeid
8) veoseveo korraldust reguleerivaid õigusakte, erinevaid veoliike ja veoseveol nõutavaid dokumente, nende tähendust ja täitmist autojuhile vajalikus ulatuses
9) erinevusi Euroopa Liidu ja kolmandate riikide vedudel, tollipiiride ületamisel
10) pakendite liigitust, kasutatavaid materjale, märgistamist, mõõtmeid ja kasutamise korda
11) konteinerite, kaubaaluste ja paakide kasutamise reegleid tükikaupade, puistekaupade, gaasiliste ainete ja vedelike veol
12) veoste laadimise, kinnitamise ja katmise põhimõtteid ja nõudeid erinevatel vedudel, sobiva sõiduki valiku põhimõtteid ja nõudeid lähtuvalt veose liigist ja kujust ning erinevat liiki ja kujuga veoste kinnitamise ja toestamise võtteid
13) enamkasutatavate kinnitus- ja katmisvahendite liigitust ja kasutamise nõudeid
14) kiirestiriknevate toidukaupade veoga seonduvaid erinõudeid
15) suuremõõtmelise ja raskekaalulise autoveo erinõudeid, nõudeid sõidukile ja selle tähistamisele, veoteele ning dokumentidele
16) veoseveoks ettenähtud sõiduki lubatud mõõtmeid ja masse ning nende mõõtmise või määramise põhimõtteid
17) ohtliku veose mõistet ja ohtliku veose veo erikorra üldpõhimõtteid.
Õpilane oskab:
1) kasutada autojuhi töös vajalikul tasemel mehaanilise ja digitaalse andmesalvestusega sõidumeerikut, salvestada sõidumeerikus nõutavaid andmeid, teha digitaalse andmesalvestusega sõidumeerikust väljatrükke ja sisestada sellesse vajalikke andmeid ning kanda sõidumeeriku salvestuslehele või väljatrükile käsitsi kandeid
2) kasutada teekonna planeerimiseks ja valimiseks kaarte ning tehnilisi vahendeid, lugeda kaartidel ja tehnilistes vahendites kasutatavaid tähiseid ja tingmärke
3) paigutada veose laadimisel veos ohutult, ühtlaselt ja tasakaalustatult, et vältida lubatud mõõtmete ja masside ületamist, auto ebastabiilset koormist ning veose ohtlikku paigutust
4) valida ja kasutada sobilikke kinnitus- ja katmisvahendeid peamiste veosegruppide nõuetekohaseks kinnitamiseks ja katmiseks
5) arvutada veose kinnitusvahendite nõutavat tugevust ja kinnitusvahendite arvu sõltuvalt saadetise massist ja mõõtmetest
6) täita veoseveol erivedude nõuetest ning välislepingust tulenevaid nõutavaid dokumente elektrooniliselt ja paberil autojuhile vajalikus ulatuses.
2. Transpordi infrastruktuuri arengusuunad
Õpilane teab:
1) kaasaegset transpordi infrastruktuuri ja selle arengu suundasid
2) kasutajakeskse ja inimsõbralik transpordi olemust
3) transpordi konkurentsivõime parandamise võimalusi
Õpilane oskab:
1) selgitada transpordiliikide vahelise osakaalu muutumisi rohepöörde valguses
3. Veoautojuhi õigused, kohustused ja vastutus. Kindlustused.
Õpilane teab:
1) töölepingu ja muu võlaõigusliku lepingu alusel töötamise nõudeid, poolte õigusi ja kohustusi, erinevat tüüpi lepingute sõlmimist, muutmist, lõpetamist, tööaja ja -tasu arvutamise erisusi, kinnipeetavaid makse ning võimalikke hüvesid;
2) autojuhi tsiviil- ning karistusõigusliku vastutusega seonduvaid nõudeid autojuhile vajalikus mahus ning autojuhi rikkumiste mõju vedaja tegevusele.
3) autojuhi õigusi, kohustusi ja vastutust veoste laadimisel, kinnitamisel ja katmisel.
4) tööohutuse ja töökaitsega seotud poolte õigusi, kohustusi ja vastutust;
5) autovedudel kasutatavaid kindlustusi
4. Veoautojuhi amet
Õpilane teab:
1) tööõnnetuse põhjuseid teel, laadimisel ja sõiduki hooldamisel, riskitegureid, tööõnnetusega seotud lisaohte, tööõnnetuse ennetamise põhimõtteid ning vajalikke tegevusi õnnetuse toimumisel
2) autojuhi terviseriski põhjuseid, sealhulgas stress, müra, vibratsioon, saastatud õhk, pikka aega istumine, töö- ja puhkeaja nõuete eiramine, tavatud tööajad, muutuvad ilmastikutingimused
3) juhi töökoha ergonoomiat ja valedest töövõtetest tulenevaid ohte.
Õpilane oskab:
1) ennetada ja ära hoida autovedudel valitsevaid ohte, sealhulgas kuritegevust ning ebaseaduslike sisserändajate vedu
2) koostada tööõiguse valdkonnaga ja oma ametialaga seonduvad avaldusi ja dokumente
3) käituda õigesti tööõnnetuse korral, ennetada õnnetusest tulenevalt lisaohtu, kutsuda abi
4) rakendada juhi töökoha ergonoomia põhimõtteid ning õigeid töövõtteid
5) lahendada tüüpilisemaid probleemseid olukordi tellijate, saajate, järelevalve ja teiste autojuhiga peamiselt kokku puutuvate isikutega.
5. Ökonoomsed ja keskkonnasõbralikud veoautod
Õpilane teab:
1) veoautode tehnilise arengu suundasid parandamaks nende ökonoomsust ja keskkonnasõbralikkust
2) veoauto põhiagregaatide ja süsteemide tööpõhimõtteid, kasutamise piiranguid, sagedamini esinevaid rikkeid ning nende kõrvaldamise viise
3) veoauto põhiagregaatidele, süsteemidele, varustusele ning sõidumeerikule ja kiiruspiirikule kehtestatud tehnonõudeid
4) veoauto mõõtmetest tulenevaid ohte, eelkõige seoses vähekaitstud liiklejatega.
Õpilane oskab:
1) kasutada veoauto põhiagregaate ja süsteeme nõuetekohaselt, optimaalselt ja rikkeid ennetavalt ning oskama arvestada nende kasutamise piiranguid
2) diagnoosida veoauto põhiagregaatides ja süsteemides esinevaid rikkeid, leida rikete põhjused ning võimalusel neid kõrvaldada
3) valida ja monteerida nõuetekohaseid rehve sõltuvalt teekonnast, veoauto massist, kiirusest ja otstarbest
4) hinnata sõiduki tehnonõuetele vastavust enne teeliiklusesse asumist.
6. Autojuhi digipädevus
Õpilane oskab:
1) suhelda teistega, kasutades sobivaid digitehnoloogiaid, sh välksõnumeid (nt Messenger), e-posti, videokõnet
2) kasutada tekkida võivate probleemide lahenduseks sobivaid digivahendeid ja võtteid
3) kaitsta oma privaatsust
4) kasutada veoautojuhile nõutaval määral Word, Excel ja PowerPiont
Õpilane teab:
1) digikeskkonnas kehtivaid suhtlus- ja käitumisnorme
2) digikeskkonna võimalikke ohtusid.
7. Liiklusreeglid kaitsliku sõidustiili kujundamiseks
Õpilane teab:
1) sujuva, ohutu, riske vältiva ning keskkonda säästva sõiduviisi põhimõtteid
2) erinevates tee- ja ilmastikuoludes sõitmise põhimõtteid, ohutust mõjutavaid tegureid ning ohu ennetamise põhimõtteid
3) ametialal esinevaid peamisi liiklusõnnetuse põhjuseid, õnnetusega seotud lisaohte ning vajalikke tegevusi õnnetuse toimumisel.
Õpilane oskab:
1) ennetada enda ja teiste võimalike vigu
2) juhtida autot ohutult, sujuvalt ja ökonoomselt ning rakendada õigeid juhtimisvõtteid
3) valitseda sõidukit ohutult erinevates tee- ja ilmastikuoludes
4) käituda õigesti liiklusõnnetuse korral, ennetada õnnetusest tulenevalt lisaohtu, kutsuda abi, vormistada vajalikke dokumente
5) võtta arvesse sõiduki mõõtmetest tulenevaid ohtusid, eelkõige seoses vähekaitstud liiklejatega
6) ära tunda võimalikke ohtlikke olukordi ning oskama käituda nendes olukordades.
8. Liikluspsühholoogia ja -ohutus
Õpilane teab:
1) veoautojuhi tööks vajalikke põhiteadmisi liikluspsühholoogias ning autojuhi tööd mõjutavaid tegureid, sealhulgas isiksuse eripärad, väsimus, stress, alkohol, narkootikumid, erinevad haigused
2) kuidas saab vältida liikluses ohuolukorda sattumist
3) suhtlemispsühholoogia ja suhtlemise põhialuseid ning klienditeeninduse põhimõtteid ja häid tavasid, tüüpilisemaid probleemseid olukordi liikluses, probleemsete olukordade lahendamise viise ja meetodeid.
Õpilane oskab:
1) oma käitumisega tõsta ettevõtte mainet, mõista autojuhi ameti olemust, eesmärki, tegevus- või ametiala tavasid ja praktikat ning arvestada oma ametitegevuses partnerite ja klientidega suhtlemisel nende huvide ja õigustega
2) arvesse võtta tegureid, mis võivad avaldada mõju tema käitumisele veoautojuhina ning mõista erineva käitumisega kaasnevaid tagajärgi;
3) hinnata ja endas arendada liikluskultuuri (olukorra ettenägemise võimet, arukust, otsustus-ja vastutusvõimet).
9. Praktika ettevõttes
Õpilane peab:
1) täitma praktika läbimise kohta praktikapäevikut, mis peab sisaldama järgmisi andmeid:
• õppepraktika läbimise aeg ja koht
• praktikaettevõtja nimi
• praktikaettevõtja veoseveo veokorraldusjuhi ametipädevuse tunnistuse koopia
• õppepraktika maht
• õppepraktika käigus täidetud ülesannete kirjeldus
• praktikaettevõtja veoseveo veokorraldusjuhi hinnang praktika läbimisele
• praktikaettevõtja veoseveo veokorraldusjuhi, koolitaja esindaja ja õpilase allkiri.
Õpilane oskab:
1) vaadelda ja analüüsida veoautojuhi töö praktilisi tegevusi ning siduda seda õpituga
10. Praktika kaitsmine
Praktika kaitsmise eesmärk on arendada õpilases esinemise ja suhtlemise oskust
Õpilane peab:
1) analüüsima praktika käigus saadud teadmisi ja kogemusi
2) analüüsi tulemustest koostama praktika lühikokkuvõtte
3) sooritama rühmakaaslastele ja lektoritele esitluse pikkusega 5-7min praktika kokkuvõttest olles eelnevalt esitluse vormistanud PowerPoindis
4) olema valmis vastama ettekande põhjal tekkida võivatele küsimustele
Õpilane oskab:
1) hinnata rühmakaaslaste esitlusi
2) vajadusel esitada küsimusi rühmakaaslaste esitluste kohta
11. Sõiduõpe
Õpilane oskab:
1) rakendatakse praktikas säästliku ja kaitsliku sõidu ning liiklusohutuse põhimõtteid
2) juhtida veoautot ohutult, sujuvalt ja ökonoomselt ning rakendada õigeid juhtimisvõtteid
3) ära tunda võimalikke ohtlikke olukordi ning oskama käituda nendes olukordades
4) arvesse võtta tegureid, mis võivad avaldada mõju tema käitumisele juhina ning mõista erineva käitumisega kaasnevaid tagajärgi
5) valitseda sõidukit viisil, kus keskkonnajalajälg oleks väiksem
6) ühendada nõuetekohaselt vedukit haagisega, teades vedukit ja haagist ühendavate juhtmete ja nende pistikute ehitust
7) kasutada talvistes teeoludes täiendavaid ohutusvahendeid
12. Ametikoolituse eksam
Õpilane teab:
1) teoeetiliste teadmiste eksamil vähemalt 70% ulatuses õigeid vastuseid viiekümnele
valikvastustega küsimustele, mis hõlmavad kõiki õppekavas olevaid teemasid.
Õpilane oskab:
1) praktilise töö eksamil lahendada vähemalt kolme koolitaja poolt valitud veoautojuhi tööga seonduvat praktilist ülesannet, millede teemad on järgmised:
• liiklusreeglid ja liikluspsühholoogia
• veoseohutus
• teekonna planeerimine ja tasu maksmine
• sõidumeeriku kasutamine
• autojuhi tööohutus ja ergonoomia
• harjutused õppeväljakul või õigete juhtimisvõtete kasutamine liikluses
• sõiduki põhiagregaatide, süsteemide või varustuse kasutamine.
Koostaja: Tiit Reino
Kehtna KHK autokooli koordinaator
[email protected]