Looduskaitsetöö lähteülesanne nr 1899 (Kehra Ülejõe terviseraja ohtlikud puud)

Roheline 64 / 80010 Pärnu / Tel 662 5999 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] /

www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658

Triin Leetmaa

Riigimetsa Majandamise Keskus [email protected]

Teie 06.10.2023

Meie 16.11.2023 nr 7-11/23/20404-3

Looduskaitsetöö lähteülesanne nr 1899 (Kehra

Ülejõe terviseraja ohtlikud puud)

Austatud Triin Leetmaa

Riigimetsa Majandamise Keskus esitas Keskkonnaametile kooskõlastamiseks looduskaitsetöö

lähteülesande (ID 1899), mille kohaselt soovitakse Harju maakonnas Anija vallas Kehra linnas

ja Kaunissaare külas Ülejõe terviseraja (katastritunnused 14001:002:2580; 29001:006:0011)1

ääres teostada ohtlike seisvate surnud puude langetamist ning eemaldamist, et oleks tagatud

terviserajal liikuvate inimeste ohutus ning veel elujõuliste puude säilimine.

Kehra Ülejõe terviseraja ääres on kokku 150 seisvat surnud puud, mis on looduses tähistatud

oranži märkevärviga. Kõik puud asuvad vahetult terviseraja või jalgradade ääres ning kujutavad

otseselt ohtu rajal liikuvatele inimestele. Tööde teostamise käigus on kavas raiuda maha kokku

142 puud, millest 15 asub vääriselupaigas (edaspidi VEP) nr 2086902 ning 85 asub VEP-is nr

1102203. 115 puud jääb Kaunissaare kanakulli püsielupaiga sihtkaitsevööndisse, millest osad

puud jäävad samaaegselt ka VEP-i alale.

Kanakulli püsielupaik

Kanakulli püsielupaiga sihtkaitsevööndis kehtiv kaitsekord on sätestatud

looduskaitseseadusega (edaspidi LKS) Keskkonnaministri 13.12.2006 määrusega nr 73

„Kanakulli püsielupaikade kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri“ (edaspidi kaitse-eeskiri).

Lähtuvalt LKS-st on lindude tahtlik häirimine, eriti pesitsemise ja poegade üleskasvatamise ajal

ning pesade ja munade tahtlik hävitamine ja kahjustamine või pesade kõrvaldamine keelatud.

Sellest tulenevalt võib püsielupaigas raiet teha vahemikus 1. septembrist kuni 28.veebruarini.

Kanakulli pesitsus kõnealusel alal on teada alates 2015. a ning pesa registreeriti 2018. a. See

kanakulli elupaik võeti kaitse alla 2020. a Aarne Tuule koostatud ekspertiisi alusel kui piisavalt

sobivat metsa sisaldav elupaik, mis on asustatud. Edukat sigimist alal olnud ei ole.

1 Anija metskond 30 ja 31 (riigiomand) 2 Vääriselupaiga tüüp „teised lehtmetsad“ 3 Vääriselupaiga tüüp „jõgede ja järvede laugjad kaldanõlvad“

2 (3)

Kõik kanakulli püsielupaigas langetatavad puud asuvad terviseraja ääres. Raied kanakulli

pesapaigani ei ulatu. Raied on kavandatud metsa säästvalt ning lähteülesandes on arvestatud

kanakulli püsielupaigaga. Kavandatav raie on vajalik terviseraja hooldamiseks ning tööde

teostamine lähteülesandes toodud tingimustel ei kahjusta kanakulli soodsat seisundit.

Vääriselupaigad

Keskkonnaministri 04.01.2007 määruse nr 2 „Vääriselupaiga klassifikaator, valiku juhend,

kaitse korraldamine ning vääriselupaiga kaitseks lepingu sõlmimine ja kasutusõiguse tasu

arvutamise täpsustatud alused“ (edaspidi määrus) § 26¹ lg 2 sätestab, et avalik-õigusliku isiku

omandis olevas metsas ja riigimetsas asuvas Eesti looduse infosüsteemi kantud vääriselupaigas

on keelatud raie, välja arvatud erandkorras tehtav raie ja kujundusraie Keskkonnaameti

nõusolekul.

Kavandatav raieala hõlmab VEP-st kitsast riba VEP-i läbiva terviseraja ääres ning planeeritava

raiega raiutavad kuivanud puud on tihedalt kasutataval terviserajal liikujatele Keskkonnaameti

metsahoiu vanemspetsialisti Teet Tamme poolt 02.11.2023 teostatud välitöö andmetel äärmiselt

ohtlikud. Juba murdunud kuuskede puhul on näha, et see mets on kahjustatud ka juurepessu

poolt, mis teeb seal kasvavad kuused eriti tormihellaks. Samuti arvestades RMK

looduskaitsetöö lähteülesandes VEP-le avalduva võimaliku negatiivse mõju minimeerimiseks

kasutusele võetavaid meetmeid, on põhjendatud erandkorras teostatav sanitaarraie VEP-

is lähteülesandes toodud tingimustel asukohakaardil näidatud alal.

Veekaitsevöönd

Osad raiutavad puud jäävad ka veekaitsevööndisse. Veeseaduse kohaselt on veekogul kalda

erosiooni ja hajuheite vältimiseks veekaitsevöönd4, mille ulatus Jägala jõel (VEE1083500) on

10 meetrit põhikaardil märgitud veepiirist. Tulenevalt veeseadusest5 on veekaitsevööndis

keelatud puu- ja põõsarinde raie Keskkonnaameti nõusolekuta, välja arvatud

maaparandussüsteemi ehitamiseks ja hoiuks.

Lähtuvalt eeltoodust ning tuginedes õiguslikule alusele, annab Keskkonnaamet nõusoleku

Jägala jõe veekaitsevööndis Harju maakonnas Anija vallas Kehra linnas ja Kaunissaare

külas Anija metskond 30 ja 31 kinnistutel puude raieks järgmistel tingimustel:

1. Püsielupaigas võib puude raiet teha ajavahemikus 1. septembrist 28. veebruarini.

Püsielupaigast väljapoole jäävate raiete osas tuleb vältida lindude pesitsusperioodi

märtsi keskpaigast juuli lõpuni;

2. Tööde tegemisel ei tohi kahjustada kaldaala pinnast, muuta kaldajoont, tekitada

erosiooniohtu ega veekogu veekvaliteeti kahjustada;

3. Töid tuleb teostada tehniliselt korras seadmete ja masinatega. Vee- ja pinnasereostuse

vältimiseks tuleb kütust tankida väljaspool veekaitsevööndit;

4. Raiutud puud ja põõsad tuleb paigutada veekaitsevööndist väljapoole;

5. Tööpiirkond tuleb peale tööde lõppu korrastada;

6. Veekaitsevööndis on raie lubatud ülaltoodud tingimustel raie kuupäeva puudumise tõttu

kuni aasta allkirjastamise kuupäevast.

Keskkonnaamet juhib tähelepanu, et terviseraja ääres olevad puud, millele on maalitud pildid

4 Veeseadus § 118 lg 1 5 Veeseadus § 121 lg 1

3 (3)

loomadest/lindudest, peavad säilima. Lähteülesande kohaselt need puud tüügastatakse

vähemalt 4-5 m kõrgusteks tüügasteks, et säilitada kohaliku elaniku poolt puutüvedele maalitud

pildid.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Maret Vildak

juhtivspetsialist

looduskasutuse osakond

Kätlin Kukk 5420 0399 (looduskasutuse osakond)

[email protected]

Teet Tamm 501 9274 (metsaosakond)

[email protected]

Anne Merzin 5559 0958 (veeosakond)

[email protected]

Ilona Lepik 520 1087 (loodushoiutööde büroo)

[email protected]