K Ä S K K I R I

Tallinn 20.02.2024 nr 1-2/24/70

Kliimaministeeriumi valitsemisala raamatupidamise

sise-eeskirja kinnitamine

Raamatupidamise seaduse § 11 lõike 1 ja Vabariigi Valitsuse 29. juuni 2023.a määruse nr 71

„Kliimaministeeriumi põhimäärus“ § 10 lõike 1 alusel:

1. Kinnitan Kliimaministeeriumi valitsemisala raamatupidamise sise-eeskirja (lisatud).

2. Tunnistan kehtetuks keskkonnaministri 27. detsembri 2022.a käskkirjaga nr 1-2/22/454

kinnitatud Keskkonnaministeeriumi valitsemisala raamatupidamise sise-eeskirja.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kristen Michal

Kliimaminister

Saata: asekantslerid, osakonnajuhatajad, Keskkonnaamet, Keskkonnaagentuur,

Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskus, Eesti Loodusmuuseum, Transpordiamet,

Eesti Geoloogiateenistus, Riigilaevastik, Riigi Tugiteenuste Keskus

Kliimaministeeriumi valitsemisala raamatupidamise sise-eeskiri

Sisukord

1. Üldsätted................................................................................................................................... 2

2. KLIM raamatupidamise korraldus ........................................................................................... 2

3. Tegevustulud ............................................................................................................................ 6

4. Tegevuskulud ......................................................................................................................... 11

5. Varad ja varud ........................................................................................................................ 12

6. Nõuete ja kohustiste arvestus ................................................................................................. 16

Lisa 1. E-riigikassa kontod ............................................................................................................ 21

Lisa 2. Transpordiameti teede inventeerimine .............................................................................. 22

Lisa 3. Riigiteede hooldelepingute finantseerimise juhend ........................................................... 24

Lisa 4. Maanteemuuseumi muuseumikogude ja museaalide arvestus .......................................... 27

1. Üldsätted

1.1. Kliimaministeeriumi (edaspidi KLIM) valitsemisala (edaspidi

riigiraamatupidamiskohustuslane või KLIM valitsemisala) raamatupidamise sise-eeskirja

(edaspidi eeskiri) eesmärk on nõuete kehtestamine riigiraamatupidamiskohustuslase ja

selle valitsemisalasse kuuluvate asutuste (edaspidi asutused) raamatupidamise ja

finantsaruandluse korraldamiseks.

1.2. Eeskiri lähtub raamatupidamise seadusest, riigieelarve seadusest, avaliku sektori

finantsarvestuse ja -aruandluse juhendist (edaspidi üldeeskiri) ja selle juurde kuuluvatest

lisadest ja juhendmaterjalidest, Raamatupidamise Toimkonna juhenditest,

Rahandusministeeriumi määrustest eelarveliste asutuste eelarvestamisel ning riigikassa

kassalisel teenindamisel, Euroopa Liidu välisabi kasutamist reguleerivatest õigusaktidest

ning teistest raamatupidamist reguleerivatest seadustest, määrustest ja muudest

normatiivaktidest, samuti asutuste põhimäärustest ja muudest normdokumentidest.

1.3. Eeskiri täiendab raamatupidamise seadust ja üldeeskirja, selle lisasid ja juhendmaterjale,

eeldades nende kasutamist koos eeskirjaga.

2. KLIM raamatupidamise korraldus

2.1. KLIM valitsemisalale osutab raamatupidamise teenust vastavalt KLIM-i ja Riigi

Tugiteenuste Keskuse (edaspidi RTK) vahelisele tugiteenuste osutamise kokkuleppele

RTK.

2.2. RTK peab KLIM valitsemisala raamatupidamist järgmiste KLIM asutuste kaupa: KLIM,

Keskkonnaamet (edaspidi KeA), Keskkonnaagentuur (edaspidi KAUR),

Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskus (edaspidi KeMIT), Eesti

Loodusmuuseum (edaspidi ELM), Transpordiamet (edaspidi TRAM), Eesti

Geoloogiateenistus (edaspidi EGT) ja Riigilaevastik (edaspidi RIL).

KINNITATUD

20.02.2024 käskkirjaga nr 1-2/24/70

2.3. Tulenevalt tugiteenuste osutamise kokkuleppest peab KLIM valitsemisala

raamatupidamisarvestust RTK finantsarvestuse osakonna Kliimaministeeriumi

valitsemisala talitus (edaspidi talitus) vastavalt tugiteenuste osutamise kokkuleppe lisale

„Finantsarvestuse toimemudel“ (edaspidi finantsarvestuse toimemudel).

2.4. Tulenevalt tugiteenuste osutamise kokkuleppest peab KLIM valitsemisala personali- ja

palgaarvestust RTK personali- ja palgaarvestuse osakond vastavalt tugiteenuste osutamise

kokkuleppe lisale „Personali- ja palgaarvestuse toimemudel“ (edaspidi personali- ja

palgaarvestuse toimemudel).

2.5. Koostöös KLIM finantsosakonnaga (edaspidi FO) ja arvestades valitsemisala siseselt

sõlmitud finantsteenuste osutamise kokkuleppeid sätestavad KLIM asutused kohustused ja

õigused asutuse eelarvestamisel ja kulude juhtimisel.

2.6. Raamatupidamise algdokumendid

2.6.1. Iga raamatupidamiskirjendi aluseks peab olema majandustehingut tõendav algdokument,

algdokumentide alusel koostatud koonddokument või raamatupidamisõiend.

Algdokumentide koostamise, kontrollimise, edastamise ja säilitamise toiminguid asutuste

ja RTK vahel on reguleeritud finantsarvestuse ning personali- ja palgaarvestuse

toimemudelites.

2.6.2. Algdokumendil (näiteks ostu- ja müügiarve, korraldus makse tegemiseks, lähetuskulude

aruanne, majanduskulude aruanne jmt) peavad olema järgmised andmed:

1) dokumendi nimetus ja number;

2) koostamise kuupäev;

3) tehingu majanduslik sisu;

4) tehingu arvnäitajad (kogus, hind, summa);

5) tehingu osapoolte nimed;

6) vajadusel tehingu osapoolte asu- või elukoha aadressid;

7) kulujuhi, finantstöötaja ja raamatupidaja kinnitused üldeeskirja § 15 lg 9 mõistes;

8) vastava raamatupidamiskirjendi järjekorranumber.

2.6.3. Punktis 2.6.2 nimetatud nõudeid ei kohaldata algdokumentidele, kui loetletud andmed on

kajastatud vastavate algdokumentide alusel koostatud koonddokumendis.

2.6.4. Aruande koostamisel tehtavate reguleerimiskannete algdokumendiks on

raamatupidamisõiend. Raamatupidamisõiendil asendab punkti 2.6.2 alapunktides 5, 6 ja 7

nõutavaid rekvisiite algdokumendi koostaja nimi ja allkiri.

2.6.5. KLIM asutuste juhid kinnitavad kulujuhid (volitatud isikud), kes vastutavad eelarve

sihipärase kasutamise eest ning kontrollivad ja kinnitavad algdokumente enne nende

saatmist RTK-le. Üldjuhul menetlevad KLIM asutused ja RTK dokumente ühiselt

kasutatavas infosüsteemis, kusjuures KLIM asutus vastutab omapoolse allkirja(de)

olemasolu eest enne dokumendi saatmist RTK-le ning RTK vastutab omapoolse allkirja

olemasolu eest. RTK kontrollib vähemalt ühe volitatud isiku ja KLIM asutuse

finantstöötaja allkirja olemasolu dokumendil. RTK ei kontrolli volitatud isiku õigust

konkreetset dokumenti allkirjastada.

2.6.6. Kohustuste võtmise ja arvete ning muude kuludokumentide menetluse korraldamise

reeglid kehtestavad KLIM asutused. Kuludokumentide kinnitamise menetlusringis tuleb

dokumendi viimase kinnitajana ette näha RTK töötaja.

2.6.7. KLIM asutuste käskkirju, lepinguid ja muid raamatupidamise algdokumente säilitatakse

asutuste dokumendihalduses (edaspidi DHS), e-arvete menetlemise infosüsteemis,

riigitöötaja iseteenindusportaalis (edaspidi RTIP). Asutuste poolt menetletud

raamatupidamise algdokumendid edastatakse RTK-le elektrooniliselt.

2.7. Kasutatav majandusarvestuse tarkvara ja kontoplaan

2.7.1. Raamatupidamisarvestust peetakse riigi ühtses majandustarkvaras SAP, mis sisaldab

pearaamatut, ostu- ja müügireskontrot, põhivarade, personali- ja palgaarvestust, lähetuste,

koolituste jmt arvestust. Aruandluse jaoks kasutatakse SAP BusinessObjects (edaspidi

SAP BO) keskkonda.

2.7.2. Riigilaevastik kasutab infosüsteemi:

EMDE – lootsitasude arvestuse pidamiseks, millest liidese abil saadetakse automaatselt

andmed SAPi nõuete ja laekumiste arvestuseks.

2.7.3. Transpordiametil on kasutusel järgmised infosüsteemid:

ARIS - liiklusregistri toimingute ning nende eest tasumise üle arvestuse pidamiseks;

VELUB - veolubade arvestuse pidamiseks;

TEETASU - teekasutustasude arvestuseks;

EMDE - veeteetasude arvestuse pidamiseks kasutatav mereinfosüsteem, millest liidese abil

saadetakse automaatselt andmed SAPi nõuete ja laekumiste arvestuseks;

NOOM - Maanteemuuseumis piletitulu arvestuse pidamiseks. Igakuuliselt esitatakse

Keskusele aruanne koondkannete sisestamiseks SAP-i.

2.7.4. SAPis on KLIM valitsemisala tähistatud koodiga „L000“. KLIM asutus on organisatsiooni

madalam tase, mis on SAPis määratud segmendi tunnusega ja mille kohta peetakse SAPis

bilanssi ning tulude-kulude aruannet. KLIM asutuste segmendid on:

KLIM - L10;

KAUR - L40;

ELM - L60;

KeA - L70;

KeMIT - L90

TRAM – LA0

EGT – LB0

RIL – LC0

2.7.5. SAP-is on kasutusel riigi ühtne kontoplaan, mis baseerub üldeeskirja lisades 1-5

kehtestatud kontoplaanile. Kontodele lisatakse täiendavaid koode järgmiselt:

1) tehingupartneri kood sisestatakse kandele käsitsi või võetakse hankijate või klientide

registrist vaikimisi kaasa ridadele, kui koostatakse kannet hankija või kliendiga;

2) tegevusala kood täidetakse automaatselt tulu-/kulukontode juures pärast kuluüksuse

välja täitmist; vaikimisi on tegevusalad sisestatud eelarveüksuste põhiandmetesse;

3) allikas (tegevusvaldkond) sisestatakse kandele käsitsi;

4) rahavoo kood (tehingu tüüp) sisestatakse varade ja kohustiste kannetele ning vara ja

kohustistega seotud sihtfinantseerimise kannetele käsitsi, kui see ei ole seadistatud

automaatkandena.

2.7.6. Lisaks kontoplaanile kasutavad asutused täiendavaid koode ehk arvestusobjekte lähtudes

rahandusministri määrusest „Eelarveklassifikaator“, sh eelarveüksus, tuluüksus,

kuluüksus, toetus (grant), projekti struktuurielement (PS element), ressurss/kulukoht

(tellimus), riigihanke viitenumber (edaspidi RH viitenumber), mis võimaldavad täiendavat

analüüsi KLIM asutuses juhtimisotsuste tegemiseks.

2.8. Eelarve ja selle täitmise jälgimine

2.8.1. KLIM asutus kooskõlastatult KLIM FO-ga töötab välja eelarvekontode detailsuse ja

eelarveüksused, tulu- ja kuluüksused, toetuste, projektide ja muud asutuste eelarve ja selle

täitmise jälgimiseks vajalikud koodid (arvestusobjektid).

2.8.2. Tekkepõhise eelarve jälgimiseks sisestab RTK SAP-i jooksva aasta riigieelarve seaduses

kinnitatud ja Vabariigi Valitsuse poolt täiendavalt liigendatud kululimiidid ning tuludest

sõltuvate kulude tegemiseks eelmise aasta tekkepõhised jäägid, toetuste ettemaksed ja

sildfinantseerimise jäägid.

2.8.3. KLIM asutus koostab vajadusel arvestusobjektide lõikes tekkepõhise eelarve, ning saadab

RTK-sse, kes sisestab KLIM asutuste tekkepõhised eelarved ja nende muudatused SAP-i.

2.8.4. Eelarve täitmise jälgimiseks esitab asutus algdokumendil vajalikud arvestusobjektid ning

RTK kajastab tehingud SAP-is jaotatuna arvestusobjektidele.

2.9. Dokumentide kirjendamine majandusarvestuse tarkvaras

2.9.1. Algdokumendi põhjal koostatakse raamatupidamiskirjend, mis tehingu sisust tulenevalt

sisaldab järgmisi andmeid:

1) dokumendi kronoloogilises registris registreerimise järjekorranumber;

2) tehingu kuupäev;

3) debiteeritavad ja krediteeritavad kontod;

4) eelarve liik ja vajadusel ka eelarve objekt;

5) tehingupartner;

6) tegevusala;

7) kuluüksus (tulukontode korral tuluüksus);

8) eelarveüksus;

9) summad tehingu toimumise valuutas;

10) summad eurodes;

11) kande sisu lühikirjeldus;

12) vajadusel muud arvestusobjektid (toetus, projekt, kulukoht/ressurss, rahavoo kood,

allika kood, RH viitenumber).

2.9.2. Raamatupidamiskirjendi koostamisel valitakse õige transaktsiooni kood ja dokumendi

tüüp ning lähtutakse muudest SAP-i kasutusjuhendi nõuetest.

2.10. Parandused

2.10.1. Raamatupidamise alg- ja koonddokumentidel olevat informatsiooni ei ole lubatud

kustutada ega parandada ilma selgituse või viiteta. Mittekorrektne raamatupidamiskirjend

tühistatakse ja/või parandatakse paranduskirjendi(te)ga.

2.10.2. Paranduskande alusdokumendiks võib olla esialgne alusdokument, asutuse poolt saadetud

uus dokument või RTK poolt koostatud raamatupidamisõiend.

2.10.3. Üldjuhul kasutatakse parandamiseks SAP-i tühistamise funktsionaalsust, mis seob esialgse

ja tühistatud kirjendi.

2.11. Raamatupidamisdokumentide grupeerimine ja säilitamine

2.11.1. Raamatupidamisdokumentide grupeerimisel ja säilitamisel lähtutakse finantsarvestuse

ning personali- ja palgaarvestuse toimemudelist ning asutuste ja RTK asjaajamiskorrast.

2.11.2. Asutusele eraldatud Euroopa Liidu toetuste ja välisvahendite algdokumente (sh lepingud)

grupeeritakse ning säilitatakse toetuse andja määratud tähtajani projekti või fondipõhiselt

vastavalt asutuse dokumentide loetelule.

2.11.3. Raamatupidamise algdokumente, välja arvatud eelmises punktis toodud juhtudel,

säilitatakse seitse aastat, alates selle majandusaasta lõpust, mil algdokument

raamatupidamises kajastati.

3. Tegevustulud

3.1. Riigilõivud

3.1.1. Riigilõivuga maksustatavate toimingute ja laekumiste üle peetakse analüütilist arvestust

asutustes. RTK kajastab lõivutulu kord kuus kassapõhiste koondkannetega.

3.1.2. Riigilõivud laekuvad asutuse e-Riigikassas selleks avatud kontodele. Laekumiste kohta

tehakse kanne: D 710001, K 320...

3.1.3. E-Riigikassa kontole ekslikult laekunud summad (valele viitenumbrile laekunud jms)

tagastatakse maksjale avalduse alusel ja kajastatakse kandega: K 710001, D 320…

Kokkuleppel asutusega võib anda tagastamise maksekorralduse e-riigikassasse sisestamise

õiguse asutuse riigilõivudega tegelevale töötajale.

3.2. Keskkonnatasud

3.2.1. Keskkonnatasude laekumine toimub keskkonnatasude seaduses sätestatu kohaselt KLIM,

KeA ning Maksu- ja Tolliameti (edaspidi MTA) kaudu.

3.2.2. Maksukorralduse seadusest tulenevaid maksuhalduri ülesandeid, mis seonduvad

saastetasu, vee erikasutusõiguse tasu ja maavara kaevandamisõiguse tasuga, täidab alates

2011. aasta 1. aprillist MTA, välja arvatud nende tasude arvutuste kontrollimine,

tasumisele kuuluva keskkonnatasu arvutamine ja määramine, revisjoni tegemine jms, mille

osas täidab maksuhalduri ülesandeid KeA.

3.2.3. KeA tagab enne eelmises punktis viidatud kuupäeva tekkinud keskkonnatasude ja nendelt

intresside arvestuse, riigieelarve ja kohalike eelarvete vahel jaotuse, ebatõenäoliselt

laekuvaks arvamise ja bilansist mahakandmise kohta vajalike dokumentide edastamise

RTK-le, kes kajastab arvestuse SAP-is.

3.2.4. Keskkonnatasude koondkanded, mille laekumine toimub KeA ja MTA vahel sõlmitud

koostööleppe alusel, eksporditakse MTA poolt SAP-i.

3.2.5. RTK saadab MTA-le vähemalt kaks korda aastas väljavõtte SAP BO-st keskkonnatasude

kontode saldode võrdlemiseks.

3.2.6. KeA saadab iga kuu alguses RTK-le teatise eelmisel kuul riigikassasse laekunud

keskkonnatasude kohta.

3.2.7. Keskkonnatasu nõuete ülesvõtmist kajastatakse järgnevalt:

loodusvara kasutusõiguse tasud: D 102080 K 382500, K 382510, K 382520, K 382540,

K 382550 või K 382560;

looduskahjude hüvitamine ja saastetasud: D 102080 K 388200, K 388210, K 388220 või

K 388230;

keskkonnahäiringu hüvitised: D 102080 K 388250, 388255;

edasiantav maismaa- ja meretuuliku hüvitis kajastatakse kandega D 601585 K 203080;

edasiantav keskkonnatasu valdadele kajastatakse kandega D 601575-601584 K 203080.

3.2.8. Sunniraha arvestatakse kassapõhiselt. Laekumisel tehakse kanne D 710001 K 38850.

3.2.9. Kalapüügiõiguse ja jahipidamisõiguse tasud kajastatakse kassapõhiselt: D 710001

K 382550, 382560.

3.3. Trahvid

3.3.1. KeA peab trahvide analüütilist arvestust õigusrikkumiste andmekogus ja väärteomenetluse

portaalis ning kehtestab asutusesiseselt trahvide korraldamise põhimõtted ja protseduurid.

3.3.2. KeA saadab xls-formaadis kvartaalse koondi tasumata trahvinõuete kohta RTK-le.

Trahvinõude muutuse ülesvõtmisel teeb RTK kanded: D/K 102090, D/K 388020.

Summade laekumisel tehakse kanded: D 710001, K 388020.

3.3.3. TRAM lähtub leppetrahvide, viiviste ja muude sanktsioonide rakendamisel teedeehituse

töövõtulepingutes järgmistest põhimõtetest:

3.3.3.1 Leppetrahvi määramine ja selleks kasutatava akti vorm tuleneb sõlmitud tee-ehituse

töövõtulepingutest;

3.3.3.2 Leppetrahvi, kui sanktsiooni määramisel arvestatakse, et leppetrahv ei muuda teedeehituse

objekti maksumust, ning leppetrahv laekub tuluna (eelarve liik 45) ja kasutatakse

maanteede remondikulude katteks;

3.3.3.3 Kahjutasu nõude esitamisel lepingu täitja süül tekkinud dokumentaalselt tõestatud

lisakulude katteks, arvestatakse, et kahjutasu ei muuda teedeehituse objekti maksumust,

ning kahjutasu laekub tuluna (eelarve liik 45) ja seda kasutatakse objektil tekkinud

lisakulude katteks;

3.3.3.4 Maksumuse vähendamisel mittekvaliteetse töö eest arvestatakse, et maksumuse

vähendamine muudab teedeehituse objekti maksumust ja seda arvestataks kulupõhiselt;

töövõtja arvel kajastub summa maksumuse vähendusena; objekti (grant/projekt) kulu

väheneb, sealhulgas ka välistoetustest kaasrahastatav osa;

3.3.3.5 Töövõtja poolt lepingu katkestamisel ettemaksu tagasilaekumisel võetakse arvesse, et kui

projekt jätkub, siis tulu kontole e-riigikassas laekunud summa kantakse vastavas

proportsioonis tagasi struktuuritoetuste kontole ja laekunud raha saab jätkuvalt kasutada

projekti elluviimiseks; kui projekt on lõpetatud, kantakse laekunud summa vastavas

proportsioonis tagasi struktuuritoetuste kontole.

3.3.4. TRAMi poolt töövõtjale esitatud sanktsioonide nõuded kajastatakse järgnevalt:

Leppetrahvi/kahjutasu nõue D 103000 K 388090 (grant/projekt/eelarveliik 45), K 388830.

Töövõtja on nõustunud leppetrahvi tasa arvlemisega töövõtja poolt esitatud ostuarve s.t.

ostuarve väljamakse summa on leppetrahvi võrra väiksem või töövõtjaga on kokkulepe, et

nõude ja ostuarvega tehakse tasaarveldus: D 201010 K 103000 klient (hankija) Töövõtjale

tasumine D 201010 (leppetrahvi summa võrra vähem) K 700000. Töövõtja leppetrahvi

nõue laekub tulu kontole: D 710001 K 103000 klient (hankija). Töövõtja esitatud ostuarve

tasumine teostatakse kulukontolt e- riigikassas kasutades erinevaid eelarveliigi tunnuseid:

D 201010 (hankija) K 700000 (leppetrahvi summa võrra vähem) grant/projekt/eelarveliik,

K 700000 (laekunud leppetrahvi summa arvelt)grant/projekt eelarveliik 45.

3.4. Tulu kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemisest

3.4.1. Alates 2013 aastast laekuvad saadavad tulud Euroopa Liidus ametlikult korraldatud

oksjonisüsteemi kaudu KLIM e-riigikassas avatud tulukontole 2200030328 ja kajastatakse

kassapõhiselt kontol 323750.

3.4.2. Saadud oksjonitulust on ettenähtud vähemalt pool (tavaenampakkumisest 50% ja

õhusõidukite käitajate tulust 100%) kasutada kliimaprojektide elluviimiseks. KLIM esitab

andmed RTK-le tavaenampakkumise 50% ja lennunduse 100% laekumise kohta, ning

RTK teeb eelarve ümbertõstmise. Toetuse koodiga kajastatakse kulutused lähtudes KeM

kuludokumentidest. Teistele asutustele eelarves ettenähtud summad tõstetakse eelarves

ümber ja vähendatakse eelarvet KLIM toetuse koodil.

3.5. Majandustegevusest laekuvad tulud

3.5.1. Tulu toodete ja teenuste müügist laekub e-Riigikassas avatud tulukontole. Kontoväljavõtte

alusel kajastab RTK laekumised igal järgmisel tööpäeval SAP-is, kus need seotakse

viitenumbri alusel nõuetega. Laekumise päeval tehakse kanne D 710001, K kontogrupp

1030.

3.5.2. Tulu kajastatakse kontodel 322120 (ELM, Maanteemuuseum), 322600, 323310, 323320

(KeA, KAUR, KEMIT,EGT), 323000, 323800 (TRAM, RIL), 323320, 323700, 323710,

323750 (KLIM).

3.6. Müügiarved

3.6.1. Asutuse algdokumendi alusel vormistab RTK müügiarve tehingu kajastamiseks ja ostjalt

raha sissenõudmiseks. Kui asutus on käibemaksukohuslane, lisatakse arvele käibemaks

vastavalt käibemaksuseadusele.

3.6.2. Üüri ja rendiga kaasnevate kommunaalkulude ja muude kulude edasiandmised kajastatakse

kulude vähendusena, mitte tuluna ja kajastatakse SAP-is loodud vastavatel kontodel.

3.6.3. RTK väljastab müügiarved adressaatidele elektroonilisel teel.

3.6.4. KLIM asutuse töötajale üldjuhul müügiarvet ei väljastata. Töötaja avalduse alusel

arvestatakse kinnipidamist vajav summa maha tema lähimast väljamakstavast palgast.

3.7. Muude tulude arvestus

3.7.1. Muud tulud kajastatakse kontodel 323300 kuni 388890 ja need laekuvad riigituludena

(välja arvatud TRAM leppetrahvid kontol 388090 ja kindlustushüvitised kontol 388800,

mis laekuvad eelarveliigiga 45 asutusele). Muude tuludena arvestatakse tulu

kinnisvarainvesteeringutelt, ruumide ja muu vara (lootsitakso) üürilt ja rendilt,

hoonestusõiguse seadmise ja kasutamisõiguse tasu, veeteetasu, teekasutustasu.

3.7.2. Veeteetasude ja lootsitasude kohta koostatakse ja esitatakse makseteatised infosüsteemis

EMDE.

3.7.3. Teekasutustasu arvestatakse Maksu- ja Tolliametile laekunud summade alusel

Transpordiameti tuludes koondkannetega SAP-is kassapõhiselt. Juhindutakse

Transpordiameti juhendist „Teekasutustasu taotlemine veoautodele ja selle haagisele

avaliku tee kasutamiseks“.

3.8. Sularahakassa

3.8.1. Sularahakassa luuakse ainult seadusega nõutud juhtudel või alternatiivsete

maksevõimaluste puudumise korral. Sularahakassat peetakse ELM-s ja TRAM-s, kes

kehtestavad asutuse sularaha käitlemise eeskirja.

3.8.2. Sularaha käitlemise eeskirjaga määratakse ELM-s töötajad, kellega sõlmitakse materiaalse

vastutuse leping ja õigus teostada sularaha toiminguid. TRAM-s määratakse vastavad

õigused ja kohustused töötaja ametijuhendis. Sularaha kassa on ainult sissemaksete

kogumiseks. Sularahakassast teostatakse väljamakseid ainult inkasseerimisel panka.

3.8.3. Sularaha hoiustamine määratakse asutuse sularaha käitlemise eeskirjaga.

3.8.4. Sularahakassa inkasseerimist teostab lepinguga määratud firma, mis tegeleb sularaha

transpordi, õigsuse kontrolli ja määratud arveldusarvele raha kandega. Sularaha

inkasseerimisel panka koostatakse sularaha saateleht mis allkirjastatakse kahepoolselt.

3.8.5. Kassalimiit on ELM-is 2500 eurot ja TRAM-s 2000 eurot. Sularaha liikumist kajastav

tehing (sissetulekuorder, väljaminekuorder) registreeritakse kronoloogilises järjekorras

koheselt selle toimumisel infosüsteemi registris ehk kassa päevaraamatus. ELM kasutab

kassa infosüsteemi CompuCash ja Maanteemuuseum infosüsteemi NOOM.

3.8.6. Sularaha jääki kassas võrreldakse kassa aruandega iga tehingu toimumise päeva lõpul.

Väga ebaolulises mahus sularaha liikumise korral võib võrdlust teostada pikema perioodi

tagant. Kontrolli teostamist kinnitab kassapidaja kuupäeva ja allkirjaga kasutades

võimalusel elektroonilist dokumentide süsteemi.

3.8.7. Asutus viib sularahakassa korralise inventuuri läbi aasta lõpu seisuga või sularahakassade

hajususe korral samaaegselt varade inventuuriga, ning ootamatu inventuuri üldeeskirjas

nõutava sagedusega.

3.8.8. Kassa liikumiste kohta koostatakse e-kassaraamatu alusel iga kuu koondkanded ja

edastatakse RTK-le sisestamiseks SAP-i.

3.8.9. Kassa kontol 100000 kajastab RTK kassades toimunud muutused koondkannetega iga kuu

lõpu kuupäevaga. Sularaha laekumine kassasse: D 100000, K tasumata arved või 320….

vms olenevalt laekumisest. Sularaha viimine panka D 710001, K 1000000.

3.9. Pangakaardid

3.9.1. Asutused otsustavad vajadusel pangakaartide väljaandmise oma töötajatele asutuse

ülesannetega seotud kulutuste eest tasumiseks määratud limiidi piires ning vastutavad

kaartide tagastamise eest töötajate töölt lahkumisel. Internetist ühekordse ostu

sooritamiseks on asutusel võimalik Riigikassast taotleda SEB Panga virtuaalkaarti

limiidivahemikuga 50 kuni 3500 eurot.

3.9.2. Pangakaarti kasutatakse välislähetuses või siseriiklikult ainult sel juhul, kui kulutuse eest

puudub võimalus tasuda tavapärase ostuarve alusel ülekande teel e-riigikassa kaudu ja

kaupade või teenuste soetamisel internetis.

3.9.3. Pangakaardi kasutajad esitavad kaardiga maksmise korral esimesel võimalusel

lähetuskulu- või majanduskulu aruande, lisades sellele kaardiga tasutud arved,

maksekviitungid, kaardiga seotud konto väljavõtted ja muud kuludokumendid. Aruanded

kontrollitakse ja kinnitatakse vastavalt finantsarvestuse toimemudelile.

3.9.4. RTK kajastab deebetkaartidega toimunud tehinguid järgmiselt: Riigikassa kontolt

deebetkaardi summa mahavõtmise päeval tehakse kanne: D hankija-oma töötaja (103920),

D 550012 (teenustasu), K 700000. Aruande esitamisel tehakse kanne: D kulu, K 202050

ja saadud ettemakse ja kohustise sidumise kanne: D 202050, K 103920.

3.9.5. RTK kajastab krediitkaartidega toimunud tehinguid järgmiselt: Aruande esitamise kuul

tehakse kanne: D kulu, K 203290 + makseblokk hankijale (oma töötaja). Riigikassa kontolt

kreeditkaardi summa maha võtmise päeval tehakse kanne: D 203290, K 700000.

3.10. Siirete kajastamine

3.10.1. Teiste riigiraamatupidamiskohustuslaste üksusega tehtud mitterahalisi tehinguid

kajastatakse siiretena kontodel 700010 ja 710010. Aruandeperioodi lõpuks viiakse asutuste

tulem tekkepõhiste siirete kontodele. Positiivse tulemi korral tehakse kanne D 710002 K

203500 ja negatiivse tulemi korral D 203500 K 700002.

3.10.2. Riigiraamatupidamiskohustuslase siseselt ei kasutata siirete kontosid 700010 ega 710010

ega rahavoo koode 15, 16, 35 ja 36, vaid viiakse varad, kohustised, tulud või kulud ühelt

asutuselt üle teisele, muutes eelarveüksuste koode või tuluüksuste koode (eelarve liik 60),

kui kirjend ei puuduta eelarve täitmist, tehes kanded: D konto ühe

eelarveüksuse/tuluüksuse koodiga, K konto teise eelarveüksuse/tuluüksuse koodiga.

3.11. Saadud toetused

3.11.1. Välistoetuse saamise lepingu korral avatakse toetuse ja selle arvel tehtavate kulutuste

jälgimiseks eraldi toetuse (grant) kood. Sama toetuse koodi kasutatakse vastavale toetusele

kaasfinantseerimise saamise ja kasutamise ning omafinantseerimise korras tehtud

kulutuste kajastamiseks. Toetuse kood lisatakse kõikidele kannetele, sh nii vastavate tulude

ja selle arvel tehtud kulutuste kui ka nõuete ja kohustiste ning ülekannete ja laekumiste

kajastamisel.

3.11.2. Kui kulutused finantseeritakse osaliselt või täielikult välistoetuse või sellele lisatud

kaasfinantseerimise arvel, tehakse toetuse saamise kohta tulude paralleelkanded kohe

kulude kajastamisel või nende ebaolulisuse korral vähemalt kord kvartalis lepingus ette

nähtud proportsioonide alusel.

3.11.3. Saadud välistoetuste laekumisel kajastatakse neid kas varem arvele võetud nõuete

laekumisena (kontogrupp 1035) või saadud ettemaksetena (kontogrupp 2038).

3.12. Toetused EL struktuurifondidest

3.12.1. EL struktuurfondide (SF), sh ÜF (Ühtekuuluvusfond), ESF (Euroopa Sotsiaalfond), ERF

(Euroopa Regionaalarengufond), ÕÜF (Õiglase Ülemineku Fond), ning Taaste- ja

vastupidavusrahastu (RRF) keskkonnakaitseliste toetuste (EL toetus) rakendusasutuseks

on KLIM, rakendusüksusteks KIK, Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus (edaspidi EIS)

ja RTK.

3.12.2. EL struktuuritoetused kajastatakse lähtudes struktuuritoetuste e-keskkonnas (SFOS)

kinnitatud toetuse saaja maksetaotlustest või tagasinõudeotsustest. Maksetaotlused ja

tagasinõudeotsused kontrollivad ja kinnitavad SFOS-is rakendusüksused (KIK ,ja EIS).

Kanded imporditakse SFOS-ist SAP-i automaatselt eelregistreeritud dokumentidesse.

RTK kontrollib kannetest tekkivate maksekorralduste vastavust SAP BO aruandele

(SF109) ja saadab maksed maksmisele e-Riigikassasse või seob tagasimaksenõuetega.

Kulukanne D 450030, 450230 ja kohustus K 203550, 203556. Tagasinõude kanne D

103650 K 450070, 450270. Kuu lõpus võtab RTK üles nõude Euroopa Komisjoni vastu D

103550, 103556 ja tulukanne 350030, 350230 lähtudes tekkinud toetuste vahendamise

kuludest.

3.13. Norra ja Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) toetused

3.13.1. KLIM on Norra ja EMP toetuste kasutamisel rakendusasutus ja rakendusüksus on KIK.

Toetusi kajastatakse samamoodi kui EL struktuuritoetusi. Kuu lõpus võtab RTK üles nõude

Norra sponsori vastu.

3.13.2. FO vastutab Norra ja EMP toetuste planeerimise ja korraldamise eest.

3.14. Eesti-Šveitsi koostööprogrammi toetused

3.14.1. KLIM on Šveitsi toetuse kasutamisel programmioperaator ja rakendusüksus on RTK

Toetuste rakendamise osakond. Toetusi kajastatakse samamoodi kui EL Struktuuritoetusi.

3.14.2. FO vastutab Eesti-Šveitsi koostööprogrammi toetuste planeerimise ja korraldamise eest.

4. Tegevuskulud

4.1. Tööjõukulud

4.1.1. Tööaja arvestust peetakse SAP-is. Välis- ja siseriiklike toetuste lõikes peetavad

tööajatabelid on aluseks projektipõhisele tööaja arvestusele SAP-is.

4.1.2. Töötasu arvutatakse iga kuu kohta ja kantakse töötaja pangakontole hiljemalt arvestuskuu

viimasel tööpäeval (palgapäeval).

4.1.3. Töötajatele väljastatakse SAP-ist e-posti aadressile väljavõte arvestatud ja kinnipeetud

summade ja panka ülekandmisele saadetud summa kohta (nn palgalipik).

4.1.4. Palgakulu ja arvestatud maksukulu kajastatakse tekkepõhiselt perioodis, mille eest kulu

arvestati ja kajastatakse asutuse eelarveüksuse koodiga, jaotatuna toetuste ja projektide

lõikes. Toetuste ja projektide lõikes kajastatakse ka töötasust kinnipeetud maksud ja

väljamaksmisele kuuluvad summad.

4.1.5. Erisoodustusena arvestatakse rahaliselt hinnatavaid hüvesid lähtudes tulumaksuseadusest.

4.2. Arveldused aruandvate isikutega

4.2.1. Asutuse juhi käskkirjaga kehtestatakse majanduskulu avansside saajad ja mobiiltelefonide

teenuse kasutuslimiidid.

4.2.2. Aruandvatele isikutele tehtud ettemaksed kajastatakse kontol 103920 – majanduskulude

ettemaksed töötajatele ja võlad kontol 202050 – võlad majanduskulude eest.

4.2.3. Asutuse juhil on õigus määrata isikud, kellele hüvitatakse isikliku sõiduauto teenistus-, töö-

ja ametisõitudeks kasutamise kulud.

4.2.4. Lähetusi ja lähetuskoolitusi ning nendega seotud kulusid menetletakse RTIP-is.

4.2.5. Majanduskulusid ja muid makseid, mille alusdokumendiks ei ole arve (maamaks, riigilõiv,

liikmemaksud jm) menetletakse RTIP-is või DHS-is.

4.3. Muud tegevuskulud

4.3.1. Tegevuskuludena on lubatud üldjuhul näidata ainult asutuse tegevusega seotud kulusid.

Teise asutuse eest, aga ka muude riigiasutuste ja isikute eest makstud tasusid käsitletakse

kulude edasiandmisena.

4.3.2. Eri- ja vormiriietuse soetamise ja kasutamise korra, samuti töötajate tervise kaitsega seotud

kulude (vaktsineerimine, tervisekontroll, prillide soetamise, sportimisega seotud

kompensatsioonid jmt) kompenseerimise tingimused kehtestavad asutused.

4.3.3. Autode kindlustus ja perioodika tellimine kantakse soetamisel kohe kuluks.

4.4. Antud toetused

4.4.1. KLIM valitsemisala rahvusvaheliste organisatsioonide liikmemaksud tasutakse KLIM

eelarvest ja kajastatakse tegevustoetusena kontol 452800.

4.4.2. Siseriiklikke Keskkonnaprogrammist antavaid toetusi kajastatakse lähtudes

struktuuritoetuste e-keskkonnas (SFOS) kinnitatud toetuse saaja maksetaotlustest või

tagasinõudeotsustest. Maksetaotlused ja tagasinõudeotsused kontrollib ja kinnitab SFOS-

is rakendusüksus (KIK). Kanded imporditakse SFOS-ist SAP-i automaatselt

eelregistreeritud dokumentidesse. RTK kontrollib kannetest tekkivate maksekorralduste

vastavust SAP BO aruandele (SF109) ja saadab maksed maksmisele e-Riigikassasse või

seob tagasimaksenõuetega. Kulukanne D 450000, 450200 ja kohustus K 203550, 203556.

Tagasinõude kanne D 103650 K 450060, 450260.

4.4.3. Siseriiklikud tegevustoetused kajastatakse kassapõhiselt kontol 452100.

5. Varad ja varud

5.1. Riigivara valitsemine

5.1.1. Riigivara valitsemisel lähtutakse „Keskkonnaministeeriumi valitsemisel oleva riigivara

valdamise ja kasutamise, riigivara valitseja valitsemisala piires riigivara üleandmise ning

riigivara kõlbmatuks tunnistamise, mahakandmise ja hävitamise korrast“.

5.1.2. Volitatud asutus on KLIM valitsemisala asutus, kelle valdusesse riigivara valitseja oma

valitsemisel oleva vara on andnud. KeA, KAUR, KeMIT, ELM, TRAM, EGT ja RIL on

KLIM riigivara valitsemise volitatud asutused. Asutuste juhid vastutavad vara

majandamise eest oma asutuses. Asutuses on lubatud pidada varade arvestust bilansiliselt

ja bilansiväliselt. Asutus kehtestab asutusesiseselt varude soetuse ja kuludesse kandmise

korra, milles sätestatakse varude arvestuspõhimõtted ja laoarvestuse tööprotsessid.

5.2. Põhivara arvestus

5.2.1. Materiaalse ja immateriaalse põhivara kapitaliseerimise alampiir on sätestatud riigi

raamatupidamise üldeeskirjas.

5.2.2. SAP-i põhivara arvestuses grupeeritakse põhivarad klassidesse. Põhivara klass määrab,

millistele kontodele tehakse põhivaraga seotud kanded. Igale klassile on SAP-is

vaikeväärtusena määratud kasulik eluiga. Põhjendatud vajadusel, sh varem kasutatud vara

omandamisel või varale parenduste lisamisel tuleb vara kaardil kasulikku eluiga muuta.

5.2.3. Lõpetamata ehitustöid ja pooleliolevaid soetusi kajastatakse poolelioleva põhivara klassis

eraldi kaartidel.

5.2.4. Kui olemasolevale põhivarale lisatakse parendusi, siis kajastatakse neid üldjuhul samal

põhivara kaardil.

5.2.5. Põhivara võetakse arvele kogumina (nt mööbel komplektina), kui see moodustab

ühesuguse kasutuseaga terviku.

5.2.6. Kui ühe ja sama vara komponentidel on erinev kasutusiga, võetakse komponendid eraldi

arvele. Kui vastavad komponendid kuuluvad samasse varaklassi, võetakse need arvele

alamvara kaartidel (peavara komponentidena).

5.2.7. Kui põhivara ostuarvet ei tasuta täies mahus, vaid kokkulepitud osa jääb kuni

garantiiperioodi lõpuni tasumata, siis sisestatakse ostuarve maksmata osa kontole

20101020.

5.2.8. Teemaade (maanteede, raudteede maad) soetamise lepingutele eelnevate tegevuste kulud -

mõõdistamised, maakorraldustööd, eksperthinnangud jms kajastatakse

raamatupidamisarvestuses perioodikuludena kontol 551290 ja ei kapitaliseerita maa

soetusmaksumusse. Neid toiminguid eelnevalt teostades ei ole kindlust objektiivselt

otsustada, kas maa soetamistehing tulevikus üldse toimub ja missugused on selle tehinguga

otseselt seotud eelnenud kulud.

5.2.9. Maa maksumusse ei kapitaliseerita ostutehingult tasumisele kuuluvat riigilõivu.

Riigilõivusid kajastatakse raamatupidamisarvestuses kontol 601070-riigilõivukulu.

Riigilõivude tasumiseks tehakse Maksu- ja Tolliametis olevale lõivude ettemaksukontole

ettemaks, mis kantakse kohe kuluks. Aasta lõpus võetakse oluline kasutamata summa

kuludest välja ettemaksu kontole.

5.2.10. Maanteede maade soetamine kajastatakse põhivarana maade valduse üleandmisel müüjalt

ostjale võlaõiguslepingu sõlmimisel. Maa kohta avatakse põhivara kaart ja täidetakse

lepingus kajastatud andmetega kandes tähise „VÕL“ kaardi väljale nimetusega

„tuba(Room)“ – eristamaks edaspidi maade andmeid, mille kohta on omandiõigus

vormistamata.

5.2.11. Võlaõiguslepingu järgselt sõlmitakse müüjaga asjaõigusleping (sätestatakse omandiõiguse

üleminek) ja kui selles fikseeritakse muudatused omandatud maaüksuse andmetes või

maksumuses, siis kajastatakse need põhivara kaardil ja vajadusel muudetakse maa

soetusmaksumust.

5.2.12. Osalusi avaliku sektori ja sidusüksustes kajastatakse kontorühmas 150, lähtudes avaliku

sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhendis sätestatud nõuetest. Osalusi

tütarettevõtjates kajastatakse kontol 150200 ja sidusettevõtjates kontol 150210. Osalusi

sihtasutustes kajastatakse kontol 150020.

5.3. Põhivarade eluea arvestus

5.3.1. Üldjuhul määratakse uute põhivara objektide eeldatav kasulik eluiga alljärgneva

varaklasside eluea alusel:

Hooned ja hoonete osad 50 aastat

Eluhooned 50 aastat

Muud rajatised 20 aastat

Masinad ja seadmed 5-15 aastat

Transpordivahendid 5-30 aastat

Info- ja kommunikatsiooniseadmed 2,5-6 aastat

Muu amortiseeruv põhivara 2-10 aastat

Tarkvara 3-10 aastat

5.3.2. Teede kogumitel üldjuhul määratakse eeldatav kasulik eluiga alljärgnevalt:

Muldkeha 50 aastat

Sild 33 aastat

Viadukt 33 aastat

Muud rajatised 25 aastat

Siirdekatend 10 aastat

Kergkatend 12 aastat

Püsikatend 15 aastat

Pindamine 5 aastat

5.3.3. Asutus täpsustab vara eeldatavat kasulikku eluiga vara omandamise korral.

5.3.4. Eeldatavat järelejäänud eluiga hindab Asutus parenduste arvele võtmisel ja inventuuride

käigus (v.a. TRAM teed). Ümberhinnatud varade järelejäänud eluiga määratakse

ümberhindluse käigus.

5.4. Põhivara parendused, ümberhindlus, müük, üleandmine ja mahakandmine

5.4.1. Parendused lisatakse põhivara soetusmaksumusele juhul, kui need vastavad materiaalse

põhivara mõistele ja vara bilansis kajastamise kriteeriumitele, st maksumus on võrdne või

suurem põhivara arvele võtmise piirmäärast ning nende hinnanguline kasulik eluiga on üle

ühe aasta.

5.4.2. Kui põhivarale tehtud kulutused on jooksva hoolduse või remondi iseloomuga, st sarnaseid

töid võib olla vajadus korrata iga-aastaselt, siis kajastatakse neid perioodi kuludes.

Varuosad, mille eeldatav kasutusiga on rohkem kui üks aasta või mida saab kasutada ainult

konkreetse põhivara objekti juures, käsitletakse samuti materiaalse põhivarana.

5.4.3. Kui parenduse käigus vahetati välja oluline osa põhivarast, kantakse bilansist välja

vahetatud osa soetusmaksumus ja kulum (v.a. Transpordiameti teed).

5.4.4. Põhivara ümberhindlusena võetakse arvele peremehetuks tunnistatud vara ja

maakatastrisse kantud maad, mida ei ole ükski avaliku sektori üksus varem bilansis

arvestanud. Maad hinnatakse ümber ümberhindluse läbiviimise ajal kehtinud maa

maksustamishinna alusel.

5.4.5. Enne üleandmist riigi äriühingu aktsia- või osakapitali suurendamiseks hinnatakse

põhivara vastavalt üldeeskirja paragrahvis 18 kajatatud põhimõtetele.

5.4.6. Riigiraamatupidamiskohustuslaste üksuste vahelist põhivara tasuta võõrandamist ja tasuta

kasutusse andmist kajastatakse siirdena, mille puhul antakse üle vara soetusmaksumus ja

kulum.

5.4.7. Põhivara müügi tulemust kajastatakse kontogruppides 3810 kuni 3813 kui vara müüdi tasu

eest. Põhivara tasuta võõrandamist kajastatakse mitterahalise sihtfinantseerimisena (v.a

riigiraamatupidamiskohustuslase üksuste vahelised siirded), eemaldades vara bilansist ja

kajastades selle jääkväärtuse kontol 450200.

5.4.8. Põhivara kantakse maha (bilansist välja), kui vara enam ei eksisteeri (on hävitatud või

hävinud, kadunud vms) või põhivara mahakandmise otsuse alusel enne selle utiliseerimist

või hävitamist. Põhivara mahakandmine toimub kooskõlas riigivaraseaduse ja punktis

5.1.1 viidatud riigivara valitsemise korraga.

5.4.9. Mittekasutatav vara hinnatakse alla neto realiseerimismaksumuseni.

5.4.10. Vara allahindamisel ja mahakandmisel kantakse põhivara jääkmaksumus kuluks

amortisatsioonina (kontorühm 611 või 613).

5.5. Transpordiameti teede arvestus

5.5.1. Ostuarved võetakse arvele lõpetamata ehituse varakaardile, mille koostamise aluseks on

PS-element (wbs), mille kood moodustakse alljärgnevalt:

tunnus = LA0 (Transpordiameti tähis);

tunnus = 19 (2019 aasta); 21 (2021 aasta); jne;

tunnus = THK (Teehoiukava) grupi tähis (näiteks: TT - tolmuvabade katete ehitamine;

KT – kattega teede taastusremont);

tunnus = regiooni number (üldiselt tee asukoha järgi);

tunnus = tee number (5 kohaline);

tunnus = numeratsioon alates 1; juhuks kui samal teel on sarnaste algustega koode rohkem

kui 1 (edasi võib olla 2,3 jne);

tunnus = investeerimise allikas-riigieelarve liik ja objekt;

PS- elemendi koodi näide: LA0-21KT1-11410-1R.

Üldjuhul kasutatakse sama PS-elemendi koodi nii objekti ettevalmistavate kui ka ehitusega

seotud tegevuste juures.

5.5.2. Lõpetamata ehituse varakaardil kajastatakse järgmised tunnused:

PS- element = tee/silla/viadukti nimi, kilomeetrid (info PS-elemendi loomisel);

ettevõte = L000;

tulukeskus = LA0;

kulukeskus = osakonna või üksuse alusel;

vastutav kulukeskus = osakonna või üksuse kulukeskus;

fond = investeerimisallikas ehk eelarveliik ja objekt;

tegevusala = 04510;

eelarveüksus = ELA0.

5.5.3. Transpordiamet kasutab teede kogumisse arvele võtmisel miniTIS süsteemi, mille aluseks

on teetööde tehniliste kirjelduste koodide algnumbrid:

0 – projekteerimine, järelevalve = jaotatakse lõppakti proportsiooni alusel katendile või

sillale/viaduktile;

1 – üldised ehitustööd = katend;

2 – ettevalmistamine = mulle;

3 – mullatööd = mulle;

4 – katend = katend;

5 – drenaaž, truup = muu rajatis;

6 – konstruktsioonid = sild, viadukt;

7 – liikluskorraldus = muu rajatis;

8 – tehnovõrgud = muu rajatis;

9 – maastikukujundus ja haljastus = muu rajatis.

5.5.4. Pindamine kajastatakse eraldi tööde liigina, mille kohta peetakse arvestust miniTIS-s ja

jaotatakse teede numbrite kaupa. Lõpetamata ehituse varakaardil kasutatakse üldiselt

lepingupõhist PS- elemendi koodi (näiteks LA0-21PI1-82000-1). Detailsem tööde asukoha

info on miniTIS süsteemis.

5.5.5. Hooldelepingute raames tehtavad remonttööd jaotatakse põhivara soetuseks arvestamise

korral p 5.5.3 alusel. Hooldelepingute remonttööde PS - element moodustatakse sarnaselt

pindamistele. PS-elemendi näide: LA0-21PI1-80015-1R.

5.5.6. Kasutusse võetavatele (ehitatavatele, renoveeritavatele) teedele luuakse igal aastal (alates

aastast 2011) kogumite kaardid järgmiste numbritega:

tunnus = T (kogum);

tunnus = vara liik M (mulle), C (siirdekatend), B (kergkatend), A (püsikatend), S (sild,

viadukt), R (muu rajatis), P (pindamine);

tunnus = ehitus- või renoveerimistööde aasta number;

Igale vara liigile avatakse ka eraldi vara klass.

Numbri näide: TM2021.

5.5.7. Maanteede ehitus- ja remonditööd võetakse põhivarasse arvele etapiviisiliselt,

projekteerimised ja sellega seotud tegevused projekti valmimisel ning ehituse ja remondi

ning sellega seotud tegevused objekti vastuvõtmisega.

5.5.8. Iga aasta lõpuks kantakse raamatupidamise arvestusest maha need teede kogumid, mis on

täielikult amortiseerunud. Kande teeb raamatupidaja BO aruande alusel teavitades

mahakandmisest asutust.

5.6. Väheväärtusliku vara arvestus

5.6.1. Asutused peavad väheväärtusliku vara arvestust üldjuhul RTIP-i varade moodulis,

juhindudes portaali kasutamise juhenditest.

5.6.2. Väheväärtusliku varana võtavad asutused arvele varaobjektid soetusmaksumusega

üldjuhul alates 1000 eurost kuni põhivara arvele võtmise piirmäärani käibemaksuta

summas. Mööblit ei pea arvele võtma olenemata summast. Asutus võib võtta arvele ka

1000 eurost väiksema väärtusega vara ja mööblit, kui ta peab vara olemasolu ja paiknemise

informatsiooni oluliseks.

6. Nõuete ja kohustiste arvestus

6.1. Võlad tarnijatele

6.1.1. Võlad tarnijatele kajastatakse raamatupidamisarvestuses eelarve liikide ja objektide,

eelarveüksuste ning välistoetuste korral ka toetuste lõikes.

6.1.2. Võlad tarnijatele perioodi kulude eest kajastatakse kontol 201000.

6.1.3. Võlad tarnijatele põhivara soetamise eest kajastatakse kontol 201010. Põhivara soetuse

ostuarvel kajastatud käibemaksukulu arvestatakse samuti kontol 201010 ja kantakse kuluna

kontole 601002.

6.1.4. Garantiitööde katteks reserveeritud tagatise kohustused põhivara soetamisel kajastatakse

kontol 20101020.

6.1.5. Deposiite, millest pool makstakse välja tööde lõppedes ning teine pool viie aasta pärast,

kajastatakse laekumisel 50% ulatuses laekunud summast lühiajalisel kontol 20399000 ja

50% ulatuses pikaajalisel kontol 25389000. Laekumiste pika-ja lühiajaliseks jagamist

rakendatakse laekumistele alates 01.01.2023.

6.2. Võlad töötajatele

6.2.1. Töötasu võlgnevus kajastatakse kontol 202000, kanded kontole tehakse SAP-is

palgaarvestuse mooduli automaatkannetena.

6.2.2. Kolmandate isikute kasuks töötajatelt kinnipeetavad summad kajastatakse kontol 202090,

kanded kontole tehakse SAP-is palgaarvestuse moodulist automaatkannetena.

6.2.3. Kohustised oma töötajale lähetus- ja majanduskulude eest kajastatakse kontol 202050,

kanded tehakse aruandvate isikute majanduskulu või lähetuskulu aruannete põhjal.

Asutused kehtestavad teenistus- ja töölähetuste korra, milles nähakse ette aruannete

vormistamise ja esitamise korraldus.

6.2.4. KLIM-is käsitletakse aruandvate isikutena ka välisesindajatena töötavaid isikuid.

Välisesindajad esitavad igakuulise kulude aruande koos kuludokumentidega.

6.3. Nõuded ja tehtud ettemaksed

6.3.1. MTA poolt kogutavate riigi tulude nõuete ja tehtud ettemaksete kajastamine, nõuete

tunnistamine ebatõenäoliseks ja lootusetuks on reguleeritud MTA korraga.

6.3.2. Nõuete laekumist jälgitakse majandusarvestuse programmis SAP BO aruandes RP002.

Asutus võtab tasumata nõuete info teadmiseks ostjale järgmiste teenuste osutamisel ja

vajadusel keeldub teenust osutamast, kui ostjal on tasumata nõudeid.

6.3.3. Meeldetuletuskirja ei saadeta kui nõude summa on alla 5 euro, kuna nõude sissenõudmist

loetakse sel juhul majanduslikult ebaotstarbekaks.

6.3.4. Kui nõude laekumise tähtajast on möödunud 5 päeva, saadetakse võlgnikule esimene

meeldetuletuskiri, teine 15 ja kolmas 30 päeva möödumisel maksetähtajast. Asutus teeb

ebatõenäoliseks laekumiseks hinnatud nõuete kohta keskusele teatise. Ebatõenäoliselt

laekuvaks tunnistatakse valitsemisala pearaamatupidaja otsusel nõuded, mille tekkimisest

on möödunud 180 päeva.

6.3.5. Tähtajaks laekumata nõudelt arvestatakse viivist, kui viivis on seadusandliku akti või

sõlmitud lepingu alusel ette nähtud. Viivise nõuet ei võeta bilansis arvele, kuivõrd seda

loetakse juba tekkimise hetkel ebatõenäoliselt laekuvaks. Viivis kajastatakse tuluna kontol

382390 selle laekumisel.

6.3.6. Veeteetasude maksmisel arvestab keskus viivist exelis vastavalt Meresõiduohutuse

seaduse nõuetele.

6.4. Maksude arvestus ja deklaratsioonide koostamine

6.4.1. Maksukohustusena kajastatakse väljamakse kuul deklareeritud maksukohustised. RTK

koostab SAP-is maksudeklaratsioonid asutuste kaupa ja sisestab need MTA

maksukohustuslaste infosüsteemi.

6.4.2. Asutused on käibemaksukohustuslased või piiratud käibemaksukohustuslased.

Käibedeklaratsioonid koostatakse iga asutuse kohta eraldi. Käibemaksu õigeks

kajastamiseks ja käibedeklaratsioonide koostamiseks kasutatakse kannetes SAP-is avatud

erinevaid käibemaksukoode.

6.4.3. Maksude tasumisel kasutatakse ettemaksukontode jääkide vahekontot 103799. Maksude

tasumise raamatupidamiskannete tegemisel kasutatakse eelarve täitmise tunnuseid, sh

eelarve liike ja objekte, eelarveüksuste koode. Ülekannetele märgitakse igale asutusele

MTA-s määratud viitenumber.

6.4.4. Maamaksu kajastatakse kuludes maksutähtaja saabumisel.

6.5. Eraldiste arvestus

6.5.1. Eraldisi hinnatakse iga aasta lõpu seisuga.

6.5.2. Transpordiameti valdusse kuuluvate karjääride taastamiseks tehtavad kulud

kajastatakse bilansis keskkonnakaitseliste eraldistena. Eraldiste suurust hindab asutus,

lähtudes senisest tegevuspraktikast, sh karjääri rekultiveerimise kulude suurusest ja selle

muutumisest aruandeaastal vastavalt karjäärist kaevandatud materjali kogustele.

6.5.3. Kui karjäär on lepingu alusel antud kasutusvaldusesse, siis tuleb lepingus tuua välja, kes

tagab karjääri rekultiveerimise. Kui vastav kohustus pannakse kasutajale, siis karjääri

sulgemise eraldist ei moodustata. Kui asutusel on lepingukohaselt õigus nõuda karjääri

rekultiveerimise kulu hüvitamist lepingupartnerilt, siis kajastatakse eraldist ja hüvitistest

tulenevat nõudeõigust mõlemat bilansis eraldi, neid omavahel tasaarvestamata.

6.5.4. Karjääride sulgemiseks moodustatud eraldiste moodustamise ja vähendamisega kaasnevat

kulu ja kulu vähendamist kajastatakse kontol 551290. Hüvitise nõue võetakse arvele kontol

103190 ja kajastatakse tulemiaruandes samuti kontol 551290 (vähendades kulusid).

6.5.5. Kutsehaiguste ja tööõnnetustega seotud hüvitiste maksmiseks moodustatakse eraldised

nende kulutuste tarbeks ja kajastatakse bilansis kontodel 206045 (muud lühiajalised

eraldised) ja 256045 (muud pikaajalised eraldised).

6.5.6. Kutsehaiguste ja tööõnnetustega seotud eraldiste moodustamise ja vähendamisega

kaasnevat kulu ja kulu vähendamist kajastatakse kontol 500890 (muud koosseisuvälised

töötasud).

6.6. Põhi- ja väheväärtuslike varade inventeerimine

6.6.1. Põhi- ja väheväärtuslike varade inventuuri läbiviimisel juhindutakse käesolevast eeskirjast

ja selle lisadest, samuti KLIM valitsemisala põhi- ja väheväärtuslike varade inventeerimise

eeskirjast. RTIP-i varade moodulis kasutatakse inventeerimiseks moodulis loodud

võimalusi.

6.7. Nõuete ja kohustiste inventeerimine

6.7.1. Nõuete ja kohustiste inventuuri teostab RTK, kes koostab ning saadab deebitoridele ja

kreeditoridele saldokinnituskirjad, määrates nõuete ja kohustiste summa, millest alates

saldokinnituskirjad saadetakse. Avaliku sektori üksustele saldokinnituskirju ei saadeta,

kuna nendega võrreldakse saldosid saldoandmike infosüsteemis. Saldokinnituskirju ei

saadeta tarnijale, kui arvele võetud kohustised on tavapärase tegevuse tulemusel tekkinud

kohustised, mis lähevad maksetähtpäeval tavakorras tasumisele. Müüginõuete

saldokinnituskirju füüsilisest isikust klientidele ei saadeta. Saldokinnituskiri müüginõude

osas saadetakse juriidilistele isikutele, kui inventuuri tegemise ajaks laekumata nõude

summa on alates 5 000 eurost ja kui maksetähtpäev on inventuuri tegemise ajaks saabunud.

Laekumata nõuete korral, mille maksetähtpäev on saabunud, saadetakse meeldetuletuskiri.

6.7.2. Saldokinnituskirjad koostatakse hankijate ja klientide lõikes, kasutades SAP-i

standardvormi.

6.7.3. Saldoteatised saadetakse valitsemisala kõigi nõuete ja kohustiste kohta tervikuna.

6.7.4. Nõuete ja kohustiste inventuuri tulemusel koostatakse võrdlusleht, milles kajastuvad

alljärgnevad andmed:

1) andmed deebitoride ja kreeditoride kohta;

2) nõuete ja kohustiste summad;

3) nõuete ja kohustiste summad tagastatud saldoteatiselt;

4) erinevused raamatupidamise ja kinnitatud andmete vahel ja erinevuste tekkepõhjused;

5) inventuuri läbiviimise aeg ja läbiviija allkiri.

6.7.5. Asutused, kes peavad nõuete analüütilist arvestust oma infosüsteemides, viivad läbi nõuete

inventuuri iseseisvalt, koostavad inventuuri võrdluslehed ja saadavad tulemused RTK-le.

Kui inventuuri tulemuste põhjal on vajadus muuta raamatupidamisarvestuses kajastatud

andmeid, siis edastatakse vastav info asutuse poolt koos nõuete inventuuri tulemustega.

6.7.6. Transpordiamet hindab 31.detsembri seisuga tee-ehituse töödest kinnipeetud tagatiste

kontol 20101020 kajastatud saldode lühi-ja pikaajalist jaotust. Keskus esitab

Transpordiametile konto 20101020 väljavõtte, mille Transpordiamet tagastab oma

hinnanguga Keskusele. Keskus kajastab pikaajalise osa 31.detsembri seisuga kontol

25001020 vähendades lühiajalist osa kontol 20101021. Järgmise aasta alguses teeb Keskus

vastupidise kande.

6.7.7. Transpordiamet hindab 31.detsembri seisuga deposiitide kontol 25389000 kajastatud

saldode lühi- ja pikaajalist osa. Keskus esitab Transpordiametile konto 25389000

väljavõtte, mille Transpordiamet tagastab oma hinnanguga Keskusele. Keskus kajastab

lühiajalise osa 31.detsembri seisuga kontol 20399020 vähendades pikaajalist osa kontol

25389020. Järgmise aasta alguses teeb Keskus vastupidise kande.

6.7.8. Nõue loetakse lootusetuks ja kantakse bilansist välja, kui asutusel puuduvad igasugused

võimalused nõude kogumiseks või selle tagasinõudmiseks ei ole majanduslikult

otstarbekas meetmeid rakendada. Asutuse kuni 10 000 eurose nõude lootusetuks

tunnistamise kinnitab asutuse finantsjuht. Asutuste üle 10 000 euroste ja KLIM nõuete

lootusetuks tunnistamise kinnitab asutuse juht. Nõude lootusetuks tunnistamise otsus

saadetakse RTK le DHS-i kaudu.

6.8. Sularahakassa inventuur

6.8.1. Korralise sularahakassa inventuuri viib läbi asutuse juhi käskkirjaga asutuse töötajatest

moodustatud kaheliikmeline komisjon. Inventuuri juures osaleb kassaoperatsioonide eest

vastutav isik.

6.8.2. Inventuuri tulemuste kohta koostatakse inventuuriakt, milles kajastatakse:

1) inventuuri läbiviimise kuupäev;

2) komisjoni koosseisu kuuluvate töötajate nimed ja ametikohad;

3) sularaha jääk ja erinevus võrreldes kassaraamatu andmetega;

4) komisjoni liikmete ja kassapidaja allkirjad.

6.9. Erakorralised inventuurid

6.9.1. Erakorralisi inventuure viiakse läbi:

1) vastutavate isikute vahetumise korral üleandmise-vastuvõtmise päeva seisuga;

2) varguse, röövimise, omastamise ja kuritarvituse, samuti väärtuste riknemise (ujutus,

põleng jms) kindlakstegemisel, viivitamatult nimetatud faktide selgumise järel.

6.10. Bilansivälised kontod

6.10.1. RTK korraldab üldeeskirjas toodud bilansiväliste kontode kohta informatsiooni kogumise

valitsemisala asutustes ja esitab info detsembrikuu saldoandmikus.

6.11. Aruanded

6.11.1. Keskuse poolt esitatakse riigi raamatupidamiskohustuslase kohta raamatupidamise

aruanded rahandusministri määrusega kehtestatud korras.

6.11.2. Statistiline ja muu perioodiline finants- ja personaliaruandlus esitatakse asutuste lõikes

vastavalt kehtivatele õigusaktidele.

6.12. Seotud isikud

6.12.1. Seotud isikuteks loetakse:

1) minister, kantsler, asekantslerid, asutuste juhid ja nende pereliikmed, kelleks loetakse

vähemalt abikaasa, elukaaslane ja laps;

2) sihtasutused, mittetulundusühingud ja äriühingud, kelle üle alapunktis 1 nimetatud

isikutel üksi või koos pereliikmetega on valitsev või oluline mõju.

6.12.2. Kui asutuse poolt teostatud tehingu osalised on seotud isikud ja tehing ei vasta

õigusaktidele või asutuses dokumentidele seatud üldistele nõuetele või ei ole sõlmitud

turutingimustel, siis asutus esitab RTK-le algdokumendi koos vastavasisulise

kommentaariga vastavalt teadaolevatele andmetele. Keskus kajastab tehingut vastavalt

üldeeskirja §-le 491.

Lisa 1. E-riigikassa kontod

1200003916 Kulukonto KLIM ühine

2800049395 Toetuste, tulude laekumine

2800082909 SFOS toetused

2800082161 Toetuste, tulude laekumine (10939 KLIM;10941 KAUR;10942

ELM;10943 KeA;10944 KEMIT;10949 RIL;10950 TRAM

veoload 10607, 10610;10951- Maanteemuuseum)

2800083005 CO2 enampakkumine- Moderniseerimisfond

2900083057 Riigilõivud -Ehitisregistri toimingud

2900072987 Riiklike tegevuslitsentside-lubade väljastamine

2200030328 CO2 vahendid ESLEX

2200026659 Tulu varadelt

4100081941 Trahvid

2200030344 Loodusressursside kasutamisest saadud tulu, Keskkonnaamet

2200030357

Loodusressursside kasutamisest saadud tulu, Keskkonnaamet

2200030360

Loodusressursside kasutamisest saadud tulu, Keskkonnaamet

2200030373

Loodusressursside kasutamisest saadud tulu, Keskkonnaamet

2200030386

Loodusressursside kasutamisest saadud tulu, Keskkonnaamet

2200030399

Loodusressursside kasutamisest saadud tulu- väärteoasi,

Keskkonnaamet

2800081654

Sunnirahad, keskkonnatasud, Keskkonnaamet

2900081651

Seemne sertifitseerimise ja pakendamise toimingud

2900081664

Maapõueseaduse alusel teostatavad toimingud

2900081677

Jahitunnistuse väljastamine ja jahipiirkonna kasutusõiguse loa

taotluse läbivaatamine

2900081680

Keskkonnakompleksloa andmine ja läbivaatamine

2900081693

Riiklike tegevuslitsentside ja tegevuslubade väljastamine

2900081703

Geneetiliselt muundatud organismi keskkonda viimise ja

turustamise taotluse läbivaatamine, ning jäätmete riikidevahelise

veoloa taotluse menetlemine

2900073041

Riigilõiv välisriigis omandatud kvalifikatsiooni tunnustamise eest -

Transpordiamet

2900081800 Riigilõivud ARK toiminguteks; vedurijuhilubade väljastamine -

Transpordiamet (lühiviitenumbrid 10601,10602, 10613)

2900082993 Riigilõivud - Merenduse toimingud - Transpordiamet

2900083002 Riigilõivud - Lennunduse toimingud - Transpordiamet

KINNITATUD

20.02.2024 käskkirjaga nr 1-2/24/70

Lisa nr 1

Lisa 2. Transpordiameti teede inventeerimine

1. Teede inventeerimine teostatakse järgnevate andmete võrdluse alusel:

• aasta jooksul teostatud tee-ehitustööde maksumused raamatupidamisarvestuses:

lõpetatud ja lõpetamata ehitused;

• Transpordiametis objekti/projekti/lepingute põhiselt peetavate arvestuste andmed;

• Teeregistrisse kantud lõpetatud tee-ehitusobjektide mõõdistamise tulemused.

2. SAP-i finants- ja varaarvestusest saadakse võrdluste teostamiseks andmed aasta jooksul

toimunud summaliste liikumiste kohta ehitusobjekti lõpetamata ehituse kaartidel projektide

lõikes. Lõpetamata ehituse kaardilt teede kogumitesse arvele võetud summad kajastavad

aasta jooksul ehitatud /rekonstrueeritud teede maksumust.

3. Teede inventuur teostatakse Transpordiameti kohta tervikuna iga-aastaselt seisuga

31. detsember ja inventuuri tulemused peavad olema vormistatud selliseks tähtajaks, mis

võimaldaks koostada aastaaruande nõutud tähtajaks. Igal aastal määratakse inventuuride

läbiviimise ja tulemuste esitamise tähtajad aastainventuuri käskkirjaga.

4. Tegevuste järjekord teede inventeerimisel:

• Tarnijate saldode võrdlus- teostab keskus kooskõlas eeskirja punktiga 31.

• Lõpetamata ehituse inventuur- viiakse läbi Transpordiameti inventeerimiskomisjoni

poolt. Võrdlused teostatakse lõpetamata objekti/projekti/lepingu põhiselt, aluseks on

SAP BO aruandlusest varade aruanne 31.detsembri seisuga lõpetamata ehituse kaartide

saldode kohta projektide lõikes. Kaartidel olevaid summasid võrreldakse

inventeerimiskomisjoni poolt objektide/projektide/lepingute kaupa asutuses peetava

projektide arvestuse alusel või asutuse infosüsteemis kajastuvate andmete alusel.

• Lõpetatud tee-ehitusobjektide inventuur- viiakse läbi Transpordiameti

inventeerimiskomisjoni poolt ja Transpordiameti kohta tervikuna. Aluseks võetakse aasta

jooksul teede kogumitesse arvele võetud summad tee-ehitusobjektide lõikes. SAP BO

aruandlusest võetakse aluseks aruanne lõpetatud ehituse kohta projektide lõikes.

5. Inventuuri käigus teostatakse võrdlused:

• summalised võrdlused – varade aruandluses olevaid summasid võrreldakse objekti

lõpetamise aktil kajastatud summadega objektide lõpetamise käigus;

• teostatud tööde võrdlused - aruandluses kajastatud lõpetatud tee remondiobjektide

andmed võrreldakse Teeregistrisse kantud andmetega, mis on saadud peale valminud

remondiobjekti mõõdistamist, millega täpsustatakse objekti täpne pikkus, katte

muudatused jms. Võrdlused vormistatakse inventeerimiskomisjoni poolt, kelle liikmete

hulka kuulub teeregistri töötaja.

KINNITATUD

20.02.2024 käskkirjaga nr 1-2/24/70

Lisa nr 2

6. Transpordiameti poolt üleantud/saadud teede andmete kontrollimise kohta vormistatakse

eraldi inventuurinimestik, võttes aluseks SAP BO varade aruande andmed.

Lisa 3. Riigiteede hooldelepingute finantseerimise juhend

1. TEGEVUSKULUDEST FINANTSEERITAVAD TÖÖD

1.1 Tavahooldus

1.1.1 Tavahoolduse tegemise eesmärgiks on riigiteede nõutavate seisundinõuete tagamine.

Tehtud tööde mahulist arvestust tehtud tööde eest tasumise eesmärgil ei toimu, tasumine

toimub maantee nõutava seisundi tagamise eest.

1.1.2 Tavahooldust kajastatakse tegevuskuluna.

1.1.3 Tavahoolduse koosseisu kuuluvad järgmised tööd:

1.1.3.1 Järelevalve ja teeolude info: hooldaja poolne riigiteede järelevalve, ülevaatus ja talvine

patrullteenistus, ööpäevaringne valve, tee-ja ilmaolude alase teabe kogumine (sh

teeilmajaamade infosüsteemi ja teeilmaprognoosi andmete ja Keskkonnaagentuuri

ilmateadete abil) ja edastamine maanteeinfokeskusesse, hooldepäeviku pidamine ja

järelevalvepäeviku täitmine.

1.1.3.2 Sõidutee (kattega tee): katte puhastamine tolmust, porist, lahtise pindamiskillustiku ja

libedustõrje materjalide jääkidest, prahi koristamine teelt ja teemaalt, teel hukkunud

loomade eemaldamine, löökaukude parandamine, pragude ja vuukide täitmine, pragude

remont väljafreesimise ja mastiksiga täitmisega, teekatte servade remont, „higistavate“

teelõikude ülepuistamine sõelmete, peenkillustiku või liivaga, liiklusohtlike katte

ebatasasuste likvideerimine täitmise või mahafreesimisega, külmakerkeliste kohtade

katmine liivaga ja selle hilisem koristamine.

1.1.3.3 Sõidutee (kruusa-ja pinnastee): prahi koristamine, teel hukkunud loomade

eemaldamine, lohkude ja läbilöögikohtade täitmine materjali lisamisega, hööveldamine

(sh konaruste, aukude ja lohkude väljalõikamine, täitmine, planeerimine, servavallide

likvideerimine, teepinnale vajaliku põikkalde andmine ning tihendamine).

1.1.3.4 Teepeenrad: mahalõikamine (vajadusel koos materjali utiliseerimisega), tugipeenra

lohkude täitmine, planeerimine ja tihendamine; kattega peenra pühkimine.

1.1.3.5 Muldkeha ja kraavid: uhtumiste jm vigastuste likvideerimine, nõlva planeerimine, vee

äravoolurennide ja kraavide puhastamine.

1.1.3.6 Haljastus: rohu ja peene võsa niitmine teepeenardelt, teemaalt, nõlvadelt, eraldusribalt,

liiklussaartelt, võsa raiumine ja koristamine, üksiku puu mahavõtmine, puude, põõsaste,

hekkide pügamine, kuivanud ja põlenud hekkide likvideerimine, mahakooldunud või

murdunud puude jm haljastuse kahjustuste likvideerimine, raiejääkide koristamine,

haljastuse kahjustuste parandamine.

1.1.3.7 Sillad ja viaduktid: mulde, koonuste ja kindlustuse vigastuste kõrvaldamine, avaehituse

raudbetoon-, kivi-ja betoonpindade puhastamine, sõiduosa puhastamine ja vajadusel

defektide kõrvaldamine, jäämineku ja tulvavete läbilaske tagamine, sildade valve

jäämineku ajal, tugiosade puhastamine ja määrimine, deformatsioonivuukide ja vete

ärajuhtimissüsteemide puhastamine, käsipuude puhastamine ja vajadusel värvimine,

sildade pesemine pärast talveperioodi lõppu, jõesängi puhastamine.

1.1.3.8 Truubid: voolusängi puhastamine setetest, prahist jm, päiste ja tiibmüüride üksikute

vigastuste parandamine, isolatsiooni parandamine, kindlustuse parandamine,

lülidevaheliste vuukide täitmine, ummistunud truupide avamine.

1.1.3.9 Drenaaži ja sadevee äravooluvõrgud: aastaringse töötamise tagamiseks tehtavad tööd,

vajadusel läbipesu, kaevude setetest puhastamine, rentslite ja restkaevu luukide

puhastamine.

KINNITATUD

20.02.2024 käskkirjaga nr 1-2/24/70

Lisa nr 3

1.1.3.10 Autobussipeatused: ootekodade ja platvormide korrastamine, koristustööd, ootekoja

koosseisu kuuluva inventari puhastamine, parandamine ja värvimine, WC-de regulaarne

tühjendamine ja puhastamine, prügikastide regulaarne tühjendamine.

1.1.3.11 Parklad: katte puhastamine tolmust, porist lahtise pindamiskillustiku ja

libedustõrjematerjalide jääkidest, prahi koristamine, löökaukude parandamine, pragude

ja vuukide täitmine, parkla koosseisu kuuluva inventari puhastamine, parandamine ja

värvimine, prügikonteinerite regulaarne tühjendamine.

1.1.3.12 Liikluskorraldus: liiklusohtlike katteaukude, ebatasasuste, uhtumiste, vigastatud piirete

jms tähistamine, ajutiste koormuspiirangute tähistamine, ajutine liikluskorraldus liiklus

sulgemisel, piiramisel ja ümbersuunamisel liiklusõnnetuste, tormikahjustuste,

keskkonnareostuste jm võimalike takistuste puhul, loata paigaldatud liiklusmärkide,

viitade ja liiklusvälise teabe kõrvaldamine.

1.1.3.13 Liikluskorraldusvahendid: liiklusmärkide, viitade ja tähispostide puhastamine,

pesemine ja korrastamine, nõuetele mittevastavate ja kadunud liiklusmärkide , viitade

ja tähispostide asendamine, helkuritega teekattetähiste puhastamine, helkurite

vahetamine, kaitsepiirete puhastamine, korrastamine ja pesemine, vajadusel vigastatud

lülide asendamine, kiiruskaamerate mõõtekabiinide hooldus.

1.1.3.14 Talihooldus: helkurribadega markiiride paigaldamine ja kokkukogumine, libedustõrje

kloriididega, soolaliiva seguga, liivaga, peenkillustikuga, muude selleks sobivate

materjalidega nõutava haardeteguri tagamiseks, lumetõrje autosahkadega, teehöövliga,

traktorsahaga, rootorsahaga, lume äravedu, pinna tasandamine (teel oleva kinnisõidetud

lume ja jääkonaruste tasandamine) ja karestamine nõutava haardeteguri tagamiseks,

lumeväravate paigaldamine, liikluskorraldusvahendite puhastamine, sildade

puhastamine lumest ja jääst, vajadusel kõnniteede libedustõrje, autobussipeatuste

platvormide lume-ja libedusetõrje.

1.1.3.15 Jääteed: rajamiseks tehtavad uuringud, dokumenteerimine, liikluskorraldus, sõiduosa

tähistus, pragudest ja lõhedest ülesõitudeks sildade rajamine, valvetalituse

korraldamine, seisukorra alase info edastamine maanteeinfokeskusesse, side ja

päästevahenditega varustamine.

1.1.3.16 Muud: valgustuse korrashoid, elektrienergia maksumus, vigastatud postide jm

asendamine, mürakaitseseinte korrashoid, settebasseinide korrashoid, võrkaedade ja

väravate korrashoid.

1.2 Perioodiline hooldus

1.2.1 Perioodilise hoolduse eesmärgiks on tee-elementide kulumise ja kahjustuste tagajärgede

kõrvaldamine ühekordsete või mahuliselt määratud tegevustega, tagades tee vastamise

kehtestatud nõuetele.

1.2.2 Perioodilist hooldust kajastatakse tegevuskuluna.

1.2.3 Perioodilise hoolduse koosseisu kuuluvad järgmised tööd:

1.2.3.1 Sõidutee: ribapindamine, tolmutõrje (vajadusel koos materjali lisamisega).

1.2.3.2 Liikluskorraldusvahendid: liiklusmärgid, portaalid, viidad – olemasolevate

eemaldamine või uute paigaldamine.

1.2.3.3 Märgistustööd: teekattemärgistus erinevatest plastikutest, värvidega, olemasoleva

markeeringu eemaldamine.

1.2.3.4 Riigitee maa – riigile kuuluv kinnisasi või maaüksus riigitee tarindite ja elementide

paigutamiseks ja korrashoiuks (edaspidi teemaa): ala puhastamine jämedast võsast,

puudest kompleksselt (raiumine, koristamine, vajadusel juurimine ja maa

planeerimine), üksikute puude langetamine, koristus, vajadusel juurimine. Kraavi põhja

kindlustamine geotekstiili ja killustikuga.

1.2.3.5 Muud rajatised: bussipeatuse platvormi lammutamine ja utiliseerimine, ootekoja

lammutamine ja utiliseerimine, düükrikaevude kaante paigaldus (vajadusel kaevude

puhastamine).

1.2.3.6 Tööd toimepidevuse plaani rakendumisel jm ettenägemata tööd:

1.2.3.6.1 tunnipõhine: teetööline, väikemehhanism, meeskonnaauto, teehöövel, kallur,

ekskavaator-laadur, autokraana, laadur, treiler, ekskavaator, autode teisaldamine;

1.2.3.6.2 ohtlike jäätmete teisaldamine ja utiliseerimine pärast päästesündmust.

1.2.3.7 Riigitee valgustuse taastusremont: olemasolevate lampide, valgustusmastide, kaablite

demonteerimine. Uute üksikute lampide, valgustusmastide paigaldamine ja nendega

kaasnevad tööd. Maanteevalgustuse juhtimiskontrollerite paigaldamine.

2. INVESTEERINGUTEST FINANTSEERITAVAD REMONTTÖÖD

Investeeringutena käsitletakse allpool olevaid töid:

2.1 Killustikust dreenide ehitus.

2.2 Külmakerkeliste kohtade väljakaevamine, pinnase äraveoga.

2.3 Muldkeha remont liivaga, vajadusel geosünteetide paigaldusega.

2.4 Purustatud kruusast aluse ehitus.

2.5 Killustikust aluse ehitus.

2.6 Asfaltbetoonkatte taastamine (vajadusel koos eelneva katte freesimisega).

2.7 Profiiliparandus.

2.8 Kruuskatte remont purustatud kruusaga*.

2.9 Uute truupide ehitus ja olemasolevate truupide lammutamine.

2.10 Truubiotste kindlustamine.

2.11 Külgkraavide rajamine (vajadusel koos materjali äraveoga).

2.12 Põrkepiirde või torupiirde lammutamine koos utiliseerimisega.

2.13 Uue torupiirde või põrkepiirde ehitus.

2.14 Äärekivide paigaldamine.

_________________________

* Hooldelepingutes, mis on sõlmitud enne 01.01.2016, võib käsitleda kruuskatte remonti

paksusega kuni 5 cm tegevuskuluna kuni lepingute lõppemiseni.

Lisa 4. Maanteemuuseumi muuseumikogude ja museaalide arvestus

1. Maanteemuuseum on muuseumikogu komplekteerimisel ja täiendamisel iseseisev vastavalt

kehtivale põhimäärusele.

2. Maanteemuuseum kehtestab muuseumikogude korralduse eeskirja, milles sätestatakse

muuseumisisene töökorraldus museaalide arvele võtmise ja säilitamise nõuete täitmiseks.

Eeskiri kinnitatakse muuseumi põhimääruses ettenähtud korras.

3. Maanteemuuseumi tegevus muuseumikogude korraldamisel lähtub muuseumiseadusest.

4. Maanteemuuseumis museaalide arvele võtmine ja säilitamine toimub lähtudes

kultuuriministri kehtestatud korrast.

5. Museaal on muuseumis arvele võetud kultuuriväärtusega asi.

6. Muuseumikogu on muuseumis asuvate museaalide kogum, mis on jaotatud alakogudeks

museaalide rühmade või liikide järgi.

7. Maanteemuuseumikogu peetakse museaalide rühmade lõikes:

• esemekogu: tee-ehitus-ja hooldusmasinad, sõiduvahendid, muud kolmemõõtmelised

esemed;

• arhiivikogu: dokumendid, trükised, kaardid, fotod jms.

8. Museaalide üle ei peeta rahalist arvestust, vajadusel hinnatakse museaali erilise huvi alusel,

mis põhineb museaali iseärasustel, arvestamata selle kasulikkust.

9. Museaalide soetamise ja nende hooldamisega seotud kulud kajastatakse

raamatupidamisaruandluses kuludena kontogrupis 5523 –teavikute ja kunstiesemete kulud.

Bilansis arvelevõtmisel lähtutakse põhivara kapitaliseerimise alampiirist ja kajastatakse

kontol 155700- Mitteamortiseeruv materiaalne põhivara.

10. Museaalide arvestus toimub bilansiväliselt nende kajastamisega Maateemuuseumi poolt

infosüsteemis „MUIS“.

11. Museaalide allesoleku ja seisundi kontrollimiseks peab Maanteemuuseum igal aastal läbi

viima inventuure. Inventuure viiakse läbi arvestusega, et kõik museaalid oleksid üle

kontrollitud vähemalt üks kord iga viie aasta järel. Museaalide inventeerimisel lähtutakse

muuseumiseadusest ja kultuuriministri poolt kehtestatud arvestuse korrast.

12. Võrdlused raamatupidamisaruandluses kajastatud museaalide soetamise kulude ja

Maanteemuuseumis infosüsteemi „MUIS“ kantud museaalide summade ja arvu kohta

teostatakse aastainventuuri käigus. Võrdluses kajastatakse raamatupidamisarvestuses

usaldusväärselt määratud summade alusel soetud museaalid.

13. Museaalide muuseumikogudest väljaarvamine või üleandmine toimub muuseumiseadusega

kehtestatud korras.

KINNITATUD

20.02.2024 käskkirjaga nr 1-2/24/70

Lisa nr 4