Tee ehitusloa andmine riigitee 22110 Ulila–Võllinge km 5,416 asuva Rämsi silla (nr 558) rekonstrueerimiseks ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine

1

Transpordiameti korralduse „Tee

ehitusloa andmine riigitee 22110

Ulila–Võllinge km 5,416 asuva

Rämsi silla (nr 558)

rekonstrueerimiseks ja

keskkonnamõju hindamise algatamata

jätmine“

lisa 1

TEE EHITUSLUBA

☐ avalikult kasutatav tee ☐ rajamiseks

☐ avalikkusele ligipääsetav eratee ☒ ümberehitamiseks

☒ silla, viadukti, tunneli ☐ laiendamiseks

☐ osa asendamiseks samaväärsega

☐ lammutamiseks

Tee ehitusloa number 1.1-3/23/826

Tee ehitusloa andmise kuupäev 16.11.2023

Tee ehitusloa andja Transpordiamet, Valge 4, 11413 Tallinn

Ametniku nimi Ave Kallo

Ametniku ametinimetus Projekteerimise üksuse juhataja

Tee ehitusloa kõrvaltingimused

1. Arvestada Transpordiameti otsustega, mis on esitatud korralduse „Tee ehitusloa andmine

riigitee 22110 Ulila–Võllinge km 5,416 asuva Rämsi silla (nr 558) rekonstrueerimiseks ja

keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“ lisas 2 „Arvamuste ja kooskõlastuste

koondtabel“.

2. Kuna sild on tee koosseisus ja Kavilda jõgi on avalikult kasutatav veekogu, siis silla

rekonstrueerimine tuleb Keskkonnaametis registreerida veekeskkonnariskiga tegevusena.

Tööde teostamisel jälgida, et tööpiirkonnas ei rikutaks veekogu looduslikku sängi ja et

säiliks selle loomulik veerežiim. Vastavas registreeringus mh esitada suunised

veekeskkonnaga seotud tööde teostamiseks madalvee perioodil ning väljaspool hingu jaoks

tundlikku perioodi (st vältida tuleb setete allavoolu liikumist ja veesiseste tööde

teostamine tuleb teha suvisel, sügisesel ja talvisel madalveeperioodil vahemikus 01.07

kuni 28.02). Määratud periood tuleneb sellest, et hingu kudeaeg sõltub vee temperatuurist

(vähemalt 16 … 18ºC) ning jões käivad kudemas ka teised mittekaitsealused liigid kellede

kahjustamist tuleb samuti vältida. Valingvihmade korral tööd peatada ja oodata veetaseme

langust (minimeerib samuti setete allakande ohtu).

3. Rekonstrueerimistööde perioodil ehitusmasinate parkimine, tankimine ja hooldus

korraldada jõest eemal (minimaalselt 10 m), selleks ettevalmistatud asukohas.

4. Tööde piirkonnas peavad olema prügikonteinerid. Jäätmed, mida tulenevalt nende

iseloomust konteinerisse ei ladustata, tuleb ladustada selleks määratud ajutisse

2

ladustamiskohta. Materjalid, mida silla rekonstrueerimistööde käigus uuesti ei kasutata,

tuleb ehitusalalt ära transportida esimesel võimalusel ning käidelda vastavalt

jäätmeseaduses kirjeldatud viisil. Samuti tagada jäätmeseaduses ja keskkonnaministri

21.04.2004 määruses nr 21 „Teatud liiki ja teatud koguses tavajäätmete, mille vastava

käitlemise korral pole jäätmeloa omamine kohustuslik, taaskasutamise või tekkekohas

kõrvaldamise nõuded“ toodud nõuete järgimine.

5. Mürarikaste (peamiselt silla asendatavate konstruktsioonide eemaldamine) tööde tegemist

on soovitatav vältida õhtusel ja öisel ajal (ajaperioodil 19.00-7.00). Juhul, kui ehitustööde

korraldamine on siiski vastaval ajaperioodil vältimatult vajalik, siis kavandada

töökorraldust nii, et mürarikkad tööd ei jääks ajaperioodi 23.00-07.00. 1. Andmed tee kohta Tee kirjeldus, mille kohta ehitusluba antakse Riigitee 22110 Ulila–Võllinge km 5,416

asuv Rämsi sild (nr 558) 2. Andmed tee ehitusprojekti kohta

2.1 Tee ehitusprojekti koostaja nimi Insten Projekt OÜ

2.2 Tee ehitusprojekti koostaja registrikood 11479187

2.3 Tee ehitusprojekti koostaja kontaktaadress Hariduse põik 5, Kõrveküla alevik,

Tartu vald

2.4 Tee ehitusprojekti koostaja kontakttelefon +372 520 7378

2.5 Tee ehitusprojekti koostaja e-post [email protected]

2.6 Tee ehitusprojekti nimetus Riigitee 22110 Ulila–Võllinge km 5,416

asuva Rämsi silla põhiprojekt

2.7 Tee ehitusprojekti number TA22112

(allkirjastatud digitaalselt)

Transpordiameti korralduse „Tee ehitusloa andmine riigitee 22110 Ulila–Võllinge km 5,416 asuva Rämsi silla (nr 558) rekonstrueerimiseks ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“

lisa 2

1

Arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel

1. ARVAMUSED

1.1.Puudutatud asutused ja isikud

Jrk

nr

Arvamuse esitaja Arvamuse sisu Pädeva asutuse põhjendus ja otsus esitatud

arvamuse osas

1 Keskkonnaamet

02.10.2023 kiri nr

6 2/23/18736 2

Olete esitanud Keskkonnaametile menetlusse kaasamise ja seisukoha küsimise kirja riigitee 22110 Ulila–Võllinge km 5,416

asuva Rämsi silla rekonstrueerimiseks, eelhinnangu keskkonnamõju hindamise (edaspidi KMH) vajaduse üle otsustamiseks,

ehitusloa ja loa andmise otsuse eelnõu. Ehitustööd on kavandatud vastavalt projektile „Riigitee 22110 Ulila–Võllinge km 5,416

asuva Rämsi silla põhiprojekt“ (Insten Projekt OÜ töö nr TA22112)“. Tegevus kuulub Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse

nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb kaaluda keskkonnamõju hindamise algatamise vajalikkust, täpsustatud loetelu“

kohaselt eelhindamise kohustuslikku nimekirja (selgitus eelhinnangu sissejuhatuses). Maanteeamet tellis ehitusloa eelnõule

lisatud eelhinnangu (Alkranel OÜ töö Rämsi-23). Keskkonnaamet on andnud seisukoha projekteerimistingimustele 03.12.2021

oma kirjaga nr 6-2/21/24566-2.

Tööde asukoht on Tartu maakonnas Elva vallas Rämsi ja Nasja külades. Sild ületab Kavilda jõge(registrikood

VEE1036200)ning paikneb„22110 Ulila-Võllinge tee“ katastriüksusel(katastritunnus 60502:001:0035).

Eelhinnangu kohaselt on jõutud järeldusele, et lähtudes olemasolevast informatsioonist ei ole alust eeldada tegevusega olulise

keskkonnamõju esinemist ning KMH algatamine ei ole vajalik. Lähtudes esitatud materjalidest Keskkonnaamet nõustub

eelhinnangus ja otsuse eelnõus toodud lõppjäreldustega, kui järgitakse eelhinnangus ja ehitusloas toodud

keskkonnameetmeid, siis ei ole KMH algatamine vajalik.

Eesti looduseinfosüsteemi (EELIS, Keskkonnaagentuur)andmetel tööalale ega mõjualale ei jääkaitstavaid loodusobjekte. Silla

kohal on registreeritud Kavilda jões III kaitsekategooria kalaliigi hink (Cobitis taenia, EELIS kood KLO9120971) elupaik.

Allavoolu läbib Kavilda jõgi Alam-Pedja looduskaitseala, mis on ühtlasi ka Natura 2000 võrgustiku ala Alam-Pedja linnu-ja

loodusalana (EELIS koodid RAH0000123ja RAH0000577). Kaugus on eeldatavalt piisavalt suur (ca 5 km) ning tööde maht

on piisavalt väike, mistõttu võib eeldada mõju puudumist Natura 2000 võrgustiku alale.

Kavandatav silla rekonstrueerimine nõuab tee koosseisu kuuluva silla ehitamiseks (rekonstrueerimiseks) avalikult kasutataval

veekogul veeseaduse § 196 lg 2 p 4 alusel veekeskkonnariskiga tegevuse registreeringut.

Keskkonnaameti projekteerimistingimustele antud kirjas ja eelhinnangus on märgitud, et töid ei tohiks teha hingi jaoks tundlikul

perioodil. Teeme ettepaneku ka ehitusloa tingimustesse märkida, et veesisesed tööd tuleb teha suvisel, sügisesel ja talvisel

madalvee perioodil ehk vahemikus 01.07 kuni 28.02. Praeguses ehitusloa eelnõus on loetud tundlikuks perioodiks vaid

juunikuu (ehitusprojektis märgitud periood märtsikeskpaik kuni mai lõpp), mis Keskkonnaameti hinnangul ei ole piisav ning

arvestada tuleb, et jões käivad kudemas ka teised mittekaitsealused liigid kellede kahjustamist tuleb samuti vältida. Eeldatavalt

märgime tingimuse ära ka veekeskkonna registreeringu andmisel.

Kui eelnimetatud tingimusega arvestatakse ehitusloa väljastamisel, siis puuduvad Keskkonnaametil täiendavad märkused

ehitusloa ja projekti kohta.

Otsus:

Täiendada tee ehitusloa eelnõu kõrvaltingimusi

(punkt 2), milles märkida, et veesisesed tööd tuleb

teha suvisel, sügisesel ja talvisel madalvee perioodil

ehk vahemikus 01.07 kuni 28.02. Täpsustada

kõrvaltingimustes ka piirangute seadmise põhjuseid.

Arvestada ehitamisel Keskkonnaameti seatud

tingimusega.

2 Maa-amet

19.09.2023 kiri nr

6-3/23/13420-2

Transpordiamet teavitas Maa-ametit 14.09.2023 kirjaga nr 8-1/21-363/19703-1 tee ehitusloa andmise menetluse algatamisest

riigitee 22110 Ulila–Võllinge km 5,416 asuva Rämsi silla rekonstrueerimiseks.

Maa-amet nõustus 8.12.2021 kirjaga nr 6-3/21/18515-2 projekteerimistingimuste andmisega silla rekonstrueerimise

ehitusprojekti koostamiseks. Projektala piirneb Haldimetsa (katastritunnus 60501:001:0424) ja Rotkametsa (katastritunnus

60501:001:0428) kinnisasjadega, mille riigivara valitseja on Regionaal- ja Põllumajandusministeerium ja volitatud asutus Maa-

amet.

Maa-ametile edastatud projektis „Riigitee 22110 Ulila–Võllinge km 5,416 asuva Rämsi silla põhiprojekt“ on kavandatud

teemaa jaoks vajaminev ala Rotkametsa kinnisasjale.

Maa-amet nõustub projektlahendusega ning ehitusloa eelnõuga tingimusel, et ehitustöödega ei alustata Rotkametsa kinnisasjal

enne, kui kavandatud äralõige on välja jagatud ning Kliimaministeeriumile riigivaraseaduses sätestatud korras üle antud.

Otsus:

Ehitustöödega Rotkametsa kinnisasjal

(katastritunnus 60501:001:0428) alustada pärast

Rotkametsa kinnisasja väljajagamist ja

Kliimaministeeriumile riigivaraseaduses sätestatud

korras üle andmist.

Transpordiameti korralduse „Tee ehitusloa andmine riigitee 22110 Ulila–Võllinge km 5,416 asuva Rämsi silla (nr 558) rekonstrueerimiseks ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“

lisa 2

2

3 Põllumajandus- ja

Toiduamet

25.09.2023 kiri nr

6.2-1/8202-1

Ehitusseadustiku § 42 lg 7 ja keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 11 lg 2² alusel esitasite

Põllumajandus- ja Toiduametile kooskõlastamiseks või arvamuse avaldamiseks riigitee 22110 Ulila-Võllinge km 5,416 asuva

Rämsi silla rekonstrueerimiseks koostatud ehitusloa eelnõu ning seisukoha võtmiseks keskkonnamõju hindamise algatamata

jätmise eelnõu.

Kui kinnisasjale, millel paikneb maaparandussüsteem, kavandatakse muud ehitist, mis ei ole maaparandussüsteemi hoone ega

rajatis, tuleb maaparandusseaduse § 50 lõike 1 alusel ehitise kavandamine kooskõlastada Põllumajandus- ja Toiduametiga.

Põllumajandus- ja Toiduameti Lõuna regiooni Tartu esindus on tutvunud esitatud kooskõlastuse taotluse ning sellega seotud

dokumentidega ning tuvastanud, et Rämsi sild ei asu maaparandussüsteemi maa-alal ega maaparandussüsteemi eesvoolu või

riigi poolt korras hoitava ühiseesvoolu piiranguvööndis. Kuigi Ulila-Võllinge tee (katastritunnus 60502:001:0035) piirneb

esitatud projektiga hõlmatud lõigus maaparandussüsteemi ehitiste Vahemetsa (maaparandussüsteemi/ehitise koodid

2103620030023/001 ja 2103620030010/001) maa-alaga, ei mõjuta kavandatud tegevus maaparandussüsteemi toimimist.

Aru kinnistu (katastritunnus 60502:001:0176) uue silla ehitamisega puudutatud osa ei asu maaparandussüsteemi maa-alal ega

maaparandussüsteemi eesvoolu või riigi poolt korras hoitava ühiseesvoolu piiranguvööndis.

Põllumajandus- ja Toiduamet on varasemalt samadel asjaoludel jätnud läbi vaatamata riigitee 22110 Ulila-Võllinge km 5,416

asuva Rämsi silla rekonstrueerimiseks koostatud projekteerimistingimuste eelnõu (Põllumajandus- ja Toiduameti 25.11.2021

kiri nr 6.2-1/11167-1).

Arvestades eeltoodut ning võttes aluseks haldusmenetluse seaduse § 14 lõike 7, jätab Põllumajandus- ja Toiduamet Teie poolt

14.09.2023 esitatud taotluse läbi vaatamata ja KMH algatamata jätmise osas seisukoha andmata.

Otsus:

Lugeda, et Põllumajandus- ja Toiduametil

puuduvad vastuväited ehitusloa eelnõule

4 Elva Vallavalitsus Elva Vallavalitsus pole tähtajaks arvamust avaldanud ega taotlenud tähtaja pikendamist

Otsus:

Pädev asutus eeldab EhS § 42 lg 9 alusel, et

arvamuse avaldaja ei soovinud ehitusloa osas

arvamust avaldada.

5 MTÜ Eesti Andmesidevõrk MTÜ Eesti Andmesidevõrk pole tähtajaks arvamust avaldanud ega taotlenud tähtaja pikendamist Otsus:

Pädev asutus eeldab EhS § 42 lg 9 alusel, et

arvamuse avaldaja ei soovinud ehitusloa osas

arvamust avaldada.

6 Elektrilevi OÜ Elektrilevi OÜ pole tähtajaks arvamust avaldanud ega taotlenud tähtaja pikendamist Otsus:

Pädev asutus eeldab EhS § 42 lg 9 alusel, et

arvamuse avaldaja ei soovinud ehitusloa osas

arvamust avaldada.

1.2.Piirnevate kinnisasjade omanikud, kes arvamust ei avaldanud

Järgnevas tabelis toodud kinnisasjade osas ehitusloa menetluse käigus arvamust ei avaldatud. Kui arvamuse andja ei ole kümne päeva jooksul ehitusloa eelnõu saamisest arvates arvamust avaldanud ega ole taotlenud

tähtaja pikendamist, eeldatakse, et arvamuse andja ei soovi ehitusloa eelnõu kohta arvamust avaldada (EhS § 42 lg 9).

Kinnisasja nimi Katastriüksuse

tunnus

Aru 60502:001:0176

Aru 60502:001:0175

1

KMH eelhinnangu lisa 1. Rämsi silla põhiprojekti (eelnõu; Insten Projekt OÜ, 2022 - 2023)

iseloomustavate jooniste väljavõtted.

Eelhinnangu lisa 1 sisaldab (alljärgnevalt):

 Joonis L1.1. Väljavõte projekti (eelnõu) joonisest „Rämsi silla alusplaan koos VP3%“

(Insten Projekt OÜ, 2022 – 2023).

 Joonis L1.2. Väljavõte projekti (eelnõu) joonisest „Asendiplaan“ (Insten Projekt OÜ,

2022 – 2023) , mis kujutab uut silla lahendust.

 Joonis L1.3. Väljavõte projekti (eelnõu) joonisest „Silla vaade ja lõiked“ (Insten

Projekt OÜ, 2022 – 2023), mis kujutab uut silla lahendust.

 Joonis L1.4. Väljavõte projekti (eelnõu) joonisest „Silla plaan“ (Insten Projekt OÜ,

2022 – 2023), mis kujutab uut silla lahendust.

2

Joonis L1.1. Väljavõte projekti (eelnõu) joonisest „Rämsi silla alusplaan koos VP3%“ (Insten Projekt OÜ, 2022 – 2023).

3

Joonis L1.2. Väljavõte projekti (eelnõu) joonisest „Asendiplaan“ (Insten Projekt OÜ, 2022 – 2023), mis kujutab uut silla lahendust.

4

Joonis L1.3. Väljavõte projekti (eelnõu) joonisest „Silla vaade ja lõiked“ (Insten Projekt OÜ, 2022 – 2023), mis kujutab uut silla lahendust.

5

Joonis L1.4. Väljavõte projekti (eelnõu) joonisest „Silla plaan“ (Insten Projekt OÜ, 2022 – 2023), mis kujutab uut silla lahendust.

KMH eelhinnangu lisa 2. Projekteerimistingimuste arvamuste ja

kooskõlastuste koondtabel

Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 22110 Ulila–Võllinge km 5,416 asuva Rämsi silla rekonstrueerimise ehitusprojekti koostamiseks“ lisa 2

1

Arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel

1. ARVAMUSED

1.1.Puudutatud asutused ja isikud

Jrk

nr

Arvamuse esitaja Arvamuse sisu Pädeva asutuse põhjendus ja otsus esitatud arvamuse osas

1 Põllumajandus- ja

Toiduamet

25.11.2021 kiri nr

6.2-1/11167-1

Ehitusseadustiku § 31 lg 4 alusel esitasite Põllumajandus- ja Toiduametile kooskõlastamiseks, riigitee 22110 Ulila-

Võllinge km 5,416 asuva Ramsi silla rekonstrueerimiseks koostatud projekteerimistingimuste eelnõu.

Kui kinnisasjale, millel paikneb maaparandussüsteem, kavandatakse muud ehitist, mis ei ole maaparandussüsteemi

hoone ega rajatis, tuleb maaparandusseaduse § 50 lõike 1 alusel ehitise kavandamine kooskõlastada Põllumajandus-

ja Toiduametiga.

Põllumajandus- ja Toiduameti Lõuna regiooni Tartu esindus on tutvunud esitatud kooskõlastuse taotluse ning

sellega seotud dokumentidega.

Ramsi sild ei asu maaparandussüsteemi maa-alal ega maaparandussüsteemi eesvoolu või riigi poolt korras hoitava

ühiseesvoolu piiranguvööndis. Kuigi Ulila-Võllinge tee (katastritunnus 60502:001:0035) piirneb

maaparandussüsteemi ehitiste Vahemetsa (maaparansussüsteemi/ehitise koodid 2103620030023/001 ja

2103620030010/001) maa-alaga, ei mõjuta kavandatud tegevus maaparandussüsteemi toimimest.

Arvestades eeltoodut ning võttes aluseks haldusmenetluse seaduse § 14 lõike 7, jätab Põllumajandus- ja Toiduamet

Teie poolt 23.11.2021 esitatud kooskõlastuse taotluse läbi vaatamata.

Otsus:

Lugeda, et arvamuse avaldaja ei soovinud projekteerimistingimuste

osas arvamust avaldada.

2 Keskkonnaamet

03.12.2021 kiri nr

6-2/21/24566-2

Esitasite Keskkonnaametile kooskõlastamiseks Ulila-Võllinge km 5,416 asuva Ramsi silla rekonstrueerimise

projekteerimistingimuste eelnõu ning sellega seotud dokumentatsiooni. Eelnõu kohaselt kavatsetakse

rekonstrueerida Tartu maakonnas Elva vallas (Rämsi ja Nasja külad) asuvat Ramsi silda. Projekti eesmärk on

selgitada välja, kas tehniliselt ja majanduslikult on mõistlikum uue silla rajamine või olemasoleva remont, silla

koormuse vastavusse viimine kehtivate normidega ning tehniliselt vajaliku teemaa määramine.

Ehitusseadustiku § 31 lg 4 p 1 sätestab, et pädev asutus esitab projekteerimistingimuste eelnõu vajaduse korral

kooskõlastamiseks asutusele, kelle seadusest tulenev pädevus on seotud projekteerimistingimuste taotluse esemega.

Keskkonnaamet lähtub oma tegevustes põhimäärusest, mille § 7 lg 2 p 3 kohaselt annab Keskkonnaamet

keskkonnakaitselube, kooskõlastusi, nõusolekuid, ettekirjutusi ning teeb muid otsuseid õigusaktides sätestatud

juhtudel ja korras. Keskkonnaamet kooskõlastab projekteerimistingimusi järgmistel juhtudel:

 Keskkonnaameti valitseda olevate kaitstavate loodusobjektidega (alus looduskaitseseadus § 14 lg 1) seoses;

 paisu projekteerimistingimuste eelnõusid (alus veeseaduse § 174 lg 2);

 maaparandussüsteemide projekteerimistingimuste eelnõusid (alus maaparandusseaduse § 13 lg 5 p 1).

Kuna käesoleval juhul ei ole kooskõlastuse küsimise aluseks ükski eelnimetatud asjaolu, loobub

Keskkonnaamet projekteerimistingimuste kooskõlastamisest. Keskkonnaamet on esitatud materjalidega tutvunud ning esitab alljärgnevad märkused, millega palume arvestada:

1. Maa-ameti teeregistri andmetele tuginedes on Ulila –Võllinge tee 5,416 kilomeetril sild nr 558 nimetusega

Ramsi. Palume projekteerimistingimuste eelnõus esitatut korrigeerida. Nimelt on veekogu, mida Ramsi sild ületab

Kavilda jõgi (registrikood VEE1036200). Ramsi oja, millele on projekteerimistingimuste eelnõus viidatud,

keskkonnaregistri andmetel ei eksisteeri.

2. Projekteeritava silla juures on vana paisuvare (paisutab Rämsi järve, registrikood VEE2084000), mille

praeguseks seisundiks Eesti Looduse Infosüsteemis (EELIS) on märgitud "lagunenud," mõningane paisutus küll

toimub (0,5 m), aga paisjärv ise on sisuliselt soostunud ning Kavilda jõgi on endale selle keskelt uue voolusängi

kujundanud. Kavilda jõe ökoloogiline seisund on 2020. a operatiivandmete põhjal valdavalt "halb" või "kesine,"

sõltuvalt määratavast näitajast ja veekogumist. Sellest tulenevalt on oluline jälgida, et tööde teostamise ajal

välditakse settereostuse levikut Kavilda jõkke ning võetakse kasutusele ka vastavad meetmed.

Otsus:

1. Korrigeerida projekteerimistingimuste eelnõud ja muuta

olemasoleva olukorra kirjelduses veekogu nimetust.

2. Arvestada ehitusprojekti koostamisel, et on oluline jälgida, et tööde

teostamise ajal välditakse settereostuse levikut Kavilda jõkke ning

võetakse kasutusele ka vastavad meetmed. Seada vastav nõue

ehitusprojekti ehitustööde teostamiseks.

3. Arvestada ehitusprojekti koostamisel, et on soovituslik vältida

tööde teostamist perioodil, mil häiritakse hingi kudemist, s.o

perioodil märtsi keskpaik kuni mai lõpp. Seada vastav nõue

ehitusprojekti ehitustööde teostamiseks.

Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 22110 Ulila–Võllinge km 5,416 asuva Rämsi silla rekonstrueerimise ehitusprojekti koostamiseks“ lisa 2

2

3. Kaitsealustest liikidest on Ramsi silla piirkonnas Kavilda jões leitud hinki. Sellest tulenevalt on soovituslik

vältida tööde teostamist perioodil, mil häiritakse hingi kudemist, s.o. perioodil märtsi keskpaik kuni mai lõpp.

3 Elva Vallavalitsus

10.12.2021 kiri nr

4-14/66-1

Transpordiamet on esitanud riigitee 22110 Ulila–Võllinge km 5,416 asuva Rämsi silla rekonstrueerimise

ehitusprojekti koostamiseks projekteerimistingimused Elva Vallavalitsusele kooskõlastamiseks või arvamuse

avaldamiseks.

Elva Valla hetkel koostamisel olev uus üldplaneering näeb ette kergliiklustee rajamise riigitee 22110 Ulila-Võllinge

äärde. Kergliiklustee eelistatud paiknemine Rämsi silla piirkonnas on Ulila-Võllinge tee lõunapoolsel küljel. Uue

silla rajamise variandi puhul arvestada tulevase kergliiklusteega ja sild kavandada piisavalt lai, et lisaks sõiduteele

mahuks selle lõunapoolsele küljele tulevikus ka kergliiklustee.

Lisaks juhime tähelepanu veale Teeregistris. Silla õige nimetus peaks olema Rämsi sild ja ületatav takistus Ramsi

oja asemel Kavilda jõgi.

Selgitus/põhjendus:

Transpordiamet kontrollis registritest silla nimetust ning leidis, et õige

nimetus on Rämsi sild. Vastav muudatus on sisse viidud teeregistrisse.

Otsus:

1. Täiendada projekteerimistingimuste eelnõud järgmise punktiga:

5.4.1. Projekteerida uue Rämsi silla ehituse korral (lõunapoolsele

küljele) kergliiklustee eesmärgiga vältida tulevikus silla

ümberehitamist kergliiklustee rajamise tõttu. Silla remondi korral

kergliiklusteed mitte projekteerida.

2. Korrigeerida projekteerimistingimuste eelnõud ja kasutada kõikides

dokumentides läbivalt silla nimetust „Rämsi sild“ ning muuta

olemasoleva olukorra kirjelduses veekogu nimetust.

4 Maa-amet

08.12.2021 kiri nr

6-3/21/18515-2

Transpordiamet teavitas Maa-ametit 23.11.2021 kirjaga nr 8-1/21-363/28072-1 projekteerimistingimuste menetluse

algatamisest riigitee 22110 Ulila–Võllinge km 5,416 asuva Ramsi silla rekonstrueerimise ehitusprojekti

koostamiseks. Projekti eesmärk on selgitada välja, kas tehniliselt ja majanduslikult on mõistlikum uue silla rajamine

või olemasoleva remont.

Ramsi sild piirneb Haldimetsa (katastritunnus 60501:001:0424) ja Rotkametsa (katastritunnus 60501:001:0428)

kinnisasjadega, mille riigivara valitseja on Keskkonnaministeerium ja volitatud asutus Maa amet.

Projekteerimistingimuste eelnõu kohaselt ei ole eeltoodud katastriüksustele kavandatud kitsendusi ega äralõikeid,

kuid on märgitud, et projektlahenduse koostamisel võib osutuda vajalikuks täiendava teemaa omandamine teega

piirnevatest kinnisasjadest. Täiendava teemaa vajadus näidatakse krundijaotuskava joonistel.

Palume kaasata Maa-amet ehitusloa andmise menetlusse. Juhul kui projekti koostamisel tekib vajadus kitsenduste

või äralõigete kavandamiseks, palume edastada projektlahendus (koos krundijaotuskava joonistega) Maa-ametile

kooskõlastamiseks enne ehitusloa menetlust.

Otsus:

1. Juhul, kui projekti koostamisel tekib vajadus kitsenduste või

äralõigete kavandamiseks, edastada projektlahendus (koos

krundijaotuskava joonistega) Maa-ametile kooskõlastamiseks enne

ehitusloa menetlust.

2. Kaasata Maa-amet ehitusloa andmise menetlusse.

5 MTÜ Eesti

Andmesidevõrk

23.11.2021 e-kiri

MTÜ Eesti Andmesidevõrk (ASV) edastas enda võrgu hooldajale Empower AS, info Transpordiameti

projekteerimistingimuste menetlusse kaasamise kohta.

Töö nimetus: Riigitee 22110 Ulila–Võllinge km 5,416 asuva Ramsi silla rekonstrueerimise ehitusprojekti

koostamiseks projekteerimistingimuste menetlusse kaasamine

Riigitee 22110 Ulila-Võllinge km 5,416 asuva Ramsi silla juures asub ASV’le kuuluv siderajatis.

Kui projekteerimisel selgub asjaolu kus projektiga tehtavad tööd toimuvad ASV siderajatise kaitsevööndis, tuleb

taotleda tehnilised tingimused ning projekt meiega kooskõlastada [email protected]. Taotluse blanketi

saab alla laadida siit: https://eestiandmeside.ee/sidevork/kooskolastamine/

ASV Haldus (Empower AS) kooskõlastab projekteerimistingimuste eelnõu.

Lisainfoks manuses EST-SIDE-12 teostusjoonis.

Otsus:

Kui projektiga tehtavad tööd ulatuvad MTÜ-le Eesti Andmesidevõrk

(ASV) kuuluva siderajatise kaitsevööndisse, taotleda projekti

koostamiseks ASV-lt projekteerimise tehnilised tingimused ning

projekt kooskõlastada ASV-ga.

Lisatud teostusjoonis võtta kui sisendit projekteerimiseks.

1.2.Piirnevate kinnisasjade omanikud, kes arvamust ei avaldanud

Järgnevas tabelis toodud kinnisasjade osas projekteerimistingimuste menetluse käigus arvamust ei avaldatud. Kui arvamuse andja ei ole kümne päeva jooksul projekteerimistingimuste eelnõu saamisest arvates arvamust

avaldanud ega ole taotlenud tähtaja pikendamist, eeldatakse, et arvamuse andja ei soovi projekteerimistingimuste eelnõu kohta arvamust avaldada (EhS § 31 lg 6).

Kinnisasja nimi Katastriüksuse tunnus

Aru 60502:001:0176

Riigitee 22110 Ulila-Võllinge km 5,416

asuva Rämsi silla ehitusprojekti

keskkonnamõju eelhinnang

Eelhinnangu tellija: Insten Projekt OÜ

Projekti tellija/otsustaja (KeHJS § 9 alusel): Transpordiamet

Töö koostaja: Alkranel OÜ

Projektijuht: Elar Põldvere

Litsentseeritud isik: Tanel Esperk

(KMH litsents nr KMH0157)

Tartu 2023

2 Riigitee 22110 Ulila-Võllinge km 5,416 asuva Rämsi silla ehitusprojekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2023.

Publitseerimise üldised andmed;

 Töö vormistatud: 02.02.2023. a

 Töö nr: Rämsi-23

 Eelhinnangu (keskkonnamõju hindamise (KMH) vajalikkuse eelhinnang (EH))

koostajad:

o Elar Põldvere (Alkranel OÜ), projektijuht ja keskkonnaspetsialist;

o Tanel Esperk (Alkranel OÜ), keskkonnaekspert (KMH litsents nr KMH0157);

o Paula Nikolajeva (Alkranel OÜ), keskkonnakonsultant.

 Alkranel OÜ (www.alkranel.ee) - keskkonnaalased konsultatsioonid, aastast 1999.

3 Riigitee 22110 Ulila-Võllinge km 5,416 asuva Rämsi silla ehitusprojekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2023.

Sisukord

Sissejuhatus ................................................................................................................................ 4

1. Kavandatava tegevuse lühiiseloomustus, sh seosed paikkonnaga...................................... 5

2. Paikkonna keskkonna ja olemasoleva olukorra kirjeldus ................................................... 8

3. Tegevusega eeldatavalt kaasneva mõju prognoos ja KMH algatamise vajalikkus

määramine ................................................................................................................................ 11

3.1 Maa ja maakasutus .................................................................................................... 11

3.2 Märgalad.................................................................................................................... 12

3.3 Jõeäärsed alad, jõesuudmed, rannad ja/või kaldad .................................................... 12

3.4 Veestik (sh põhjavesi (veeressurss) ja merekeskkond), sh oht keskkonnale ............ 12

3.5 Muld ja pinnas, õhk ja kliima (sh oht keskkonnale) ................................................. 14

3.6 Maavarade kasutus .................................................................................................... 14

3.7 Ressursikasutus (sh energiakasutus), jäägid ja heited ning jäätmeteke .................... 14

3.8 Maastik (sh pinnavormid) ......................................................................................... 15

3.9 Looduslik mitmekesisus (loomastik, taimestik ja metsad) ja kaitstavad loodusobjektid

(sh Natura 2000 võrgustiku alad) ......................................................................................... 15

3.10 Elanikkond, inimese tervis, heaolu ja vara (sh geograafiline ala ja eeldatavalt

mõjutatav elanikkond) ning kultuuripärand ja arheoloogilised väärtused (vastupanuvõime),

mh müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn ......................................................... 15

3.11 Suurõnnetuse, katastroofi ning piiriülesuse aspektid ............................................ 17

3.12 KMH algatamise vajalikkus ning seisukohtade küsimise ja seire suunised .......... 17

Kokkuvõte ................................................................................................................................ 18

Kasutatud materjalid ................................................................................................................ 20

KMH eelhinnangu lisad:

 KMH eelhinnangu lisa 1. Rämsi silla põhiprojekti (eelnõu; Insten Projekt OÜ, 2022

- 2023) iseloomustavate jooniste väljavõtted.

 KMH eelhinnangu lisa 2. Projekteerimistingimuste andmise juurde kuulunud

arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel.

4 Riigitee 22110 Ulila-Võllinge km 5,416 asuva Rämsi silla ehitusprojekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2023.

Sissejuhatus

Käesoleva eelhinnangu objektiks on Tartu maakonnas Elva vallas Rämsi ja Nasja külades

paikneva silla ehitusprojekt, mille eesmärgiks on olemasoleva silla remontimine, silla

koormuse vastavusse viimine kehtivate normidega ning tehniliselt vajaliku teemaa määramine.

Projekti koostamise algfaasis kaalutleti ka silla asendamist uuega, kuid tulenevalt mh tee

kasutusintensiivsusest (sh ohutusega seotud nüansside piisav tagatus) ja majanduslikest

kaalutlustest, otsustati silla remontimise kasuks.

Sõltuvalt asjaolust, et Rämsi silla ehitusprojekti piirkond asub tundliku keskkonnaga ala

naabruses, koostatakse projektiga paralleelselt ka eelhinnang. Eelhinnangu vajadus tuleneb

seega eelkõige KeHJS § 6 lg 2 (p 10, 18 ja 22) ning Vabariigi Valitsuse 29.08.2005. a määruse

nr 224 Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse

eelhinnang, täpsustatud loetelu § 11 p 5 ja 7, § 13 p 8 ning § 15 p 8.

Eelhinnangu tellijaks on Insten Projekt OÜ ja töö koostajaks Alkranel OÜ. Töö on koostatud

Transpordiameti poolt tellitud projektile, mille koostamine toimub KMH eelhinnangu

koostamise ajal. Käesolevat eelhinnangut saab eelkõige Transpordiamet (mh otsustaja)

kasutada täiendava töövahendina ehitusprojektiga seonduvates ja sellele eeldatavalt

järgnevates menetlusprotsessides.

Eraldiseisva KMH hindamisega, kui eelhinnangu järgselt selle teostamisvajadus määratletakse,

antaks tegevusloa andjale vajadusel mh teavet kavandatava tegevusega kaasneva olulise

keskkonnamõju kohta ning infot sobivaima lahenduse valikuks, millega on võimalik vältida

või vähendada ebasoodsat mõju keskkonnale ning edendada säästvat arengut (KeHJS § 31 lg

1). KMH algatamise vajalikkuse (vt ka ptk teine lõik) osas otsustamine ning sellest teavitamine

toimub mh keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 11 ja

§ 12 alusel. Eelnevalt tuleb otsuse eelnõu osas seisukohta küsida asjaomastelt asutustelt

(kaasnev tõenäoliselt puudutab vastava asutuse huve või võib olla põhjendatud huvi eeldatavalt

kaasneva keskkonnamõju vastu), kui vastavad osapooled tuvastatakse.

Eelhinnangu koostamisel lähtutakse mh Eesti Vabariigis kehtivast seadusandlusest ja

väljakujunenud praktikast ning aktuaalsetest suunistest. KeHJS § 22 kohaselt on tegevus olulise

keskkonnamõjuga, kui see võib eeldatavalt:

 ületada mõjuala keskkonnataluvust;

 põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi;

 seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara.

Töö koostamisel lähtutakse mh juhendist „KMH/KSH eelhindamise juhend otsustaja tasandil,

sh Natura-eelhindamine” (Riin Kutsar, 2015; tellija Keskkonnaministeerium) ja eelhinnangu

ülesehitamisel arvestatakse ka dokumente „Keskkonnamõju hindamise eelhinnangu andmise

juhend” (Keskkonnaministeerium, 2017) ning „KMH eelhindamise juhend otsustaja tasandil,

sh Natura-eelhindamine“ (Kutsar ja Keskkonnaministeerium, 2018).

5 Riigitee 22110 Ulila-Võllinge km 5,416 asuva Rämsi silla ehitusprojekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2023.

1. Kavandatava tegevuse lühiiseloomustus, sh seosed

paikkonnaga

KMH eelhinnangu objektiks on Tartu maakonnas Elva vallas Rämsi ja Nasja külades paikneva

silla (vt ka Joonis 1.1) ehitusprojekt, mille eesmärgiks on olemasoleva silla remontimine, silla

koormuse vastavusse viimine kehtivate normidega ning tehniliselt vajaliku teemaa määramine.

Projekti koostamise algfaasis kaalutleti ka silla asendamist uuega, kuid tulenevalt mh tee

kasutusintensiivsusest (sh ohutusega seotud nüansside piisav tagatus) ja majanduslikest

kaalutlustest, otsustati silla remontimise kasuks.

Joonis 1.1 Rämsi silla asukohaskeem (Alus: Maa-amet, 2022).

Olemasolev sild (nr 558; katastritunnus 60502:001:0035 – transpordimaa 100%; geograafilised

koordinaadid 58.360199, 26.367463) asub riigitee (kõrvalmaantee) 22110 Ulila-Võllinge

5,416 kilomeetril. Rämsi sild ületab Kavilda jõge (registrikood VEE1036200) ning on ehitatud

1970. a. Tegemist on 2-avalise raudbetoonplaat sillaga, mille pikkus on 12 m ja laius 9,1 m,

sõidutee gabariit sillal on 7,9 m. Teelõigu aasta keskmine ööpäevane liiklussagedus 2021. a oli

teeregistri andmetel 301 autot ööpäevas, millest 98% moodustasid sõidu- ja pakiautod ning 2%

veoautod ja autobussid. Rämsi silla plaatkonstruktsioonil esineb korrosiooni kahjustusi ja

hüdroisolatsiooni lekkeid, samuti on armatuur kohati paljandunud. Silla servaprussid

lagunevad ja murenevad ning sõidukipiirdesüsteemid on tugevalt korrodeerunud ja

kahjustunud ega vasta nõuetele. Silla tagaseinal puudub püsiv konstruktsioon ja esinevad

tugevad uhtumised, silla postidel esineb korrodeerumist. Silla veeäravoolusüsteemid on

amortiseerunud ja pole töökorras, seejuures silla koonused ja vooluveekogusse ulatuvad osad

vajavad kindlustamist. Lisaks eelnimetatud probleemidele esinevad silla pealesõitudel

ebatasasused.

6 Riigitee 22110 Ulila-Võllinge km 5,416 asuva Rämsi silla ehitusprojekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2023.

Uuendatud Rämsi silla elueaks oleks 50 a ning katend kasutusajaga vähemalt 20 a. Sild

rajatakse kahesuunalisena (vt lahendust KMH eelhinnangu lisast 1), kus lubatud suurim

sõidukiirus on 80 km/h, silla gabariit vähemalt 8,0 m. Rämsi silla rekonstrueerimise

põhiprojektist (eelnõu) nähtub, et kahe kandeavaga plaatidest olemasoleva silla

rekonstrueerimisel põhilised silla sambad ja riiglid jäävad alles ja remonditakse. Täielikult

kavandatakse puhastada avaehituse plaat asfaldist, utiliseerida olemasolevad servaprussid ja

käsipuud kuni põhiliste plaatide pealispinnani. Remonditakse silla kandeava plaatide pinnad

(mh puhastatakse ja töödeldakse armatuur neis kohtades, kus armatuur on paljastunud). Riiglid

ja silla sambad - kohtades, kus armatuur on paljastunud, remonditakse analoogselt nagu

kandeavagi. Täielikult ehitatakse ümber kaldasambad, millede tagaseinteks paigaldatakse

raudbetoonplaadid, vuugid täidetakse. Silla konstruktsiooni koonused kindlustatakse

looduslike kividega 150-250mm betoonalustel. Veepiiril koonused kindlustada munakividega

vastavate suurustega, et vältida uhtumisi. Koos silla ehitusega rajatakse ka uued pealesõidud,

mille käigus rekonstrueeritakse olemasolev katendikonstruktsioon. Rekonstrueeritav

maanteelõik ulatub ca 61 m Ulila poole ning 84 m Võllinge poole. Koos pealesõitude

korrastamisega rekonstrueeritakse ka riigitee 22116 Puhja-Rämsi ristmik.

Silla pealesõitudele on paigaldatud ka ohutust tagavad sõidukipiirded. Teemaalt tagatakse vete

piki- ja põiksuunaline äravool. Eraldiseisvalt maaparanduse eesvoolude (asuvad teega

piirnevatel katastriüksustel) korrastamist vm tegevusi ei kavandata, kuna vastavat vajadust ei

ilmnenud. Rämsi silla uuendamisel välditakse veekogu ristlõike sisulisi muutusi.

Renoveerimistööde raames toimub veekeskkonnas töid minimaalses mahus. St silla aluse

veekogu põhja puhastamist/süvendamist ning ainete uputamist veekogusse võib esineda mitte

enam kui 100 m3 ulatuses.

Eelnevas lõigus välja toodud projektlahenduse kujunemise osas saab siinkohal välja tuua

järgnevat. Ehitusprojekti tellija, Transpordiamet, esitas projekteerimistingimuste eelnõu

kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks erinevatele osapooltele. Tagasisidest (vt KMH

eelhinnangu lisa 2, sh Transpordiameti seisukohad ettepanekute arvestamise osas) on

käesoleva eelhinnangu mõistes olulisem alljärgnev (asjakohasel juhul lisatud ka

Transpordiameti seisukoha väljavõte KMH eelhinnangu lisast 2):

 Põllumajandus- ja Toiduamet 25.11.2021. a kiri nr 6.2-1/11167-1. Märgiti, et

ehitusprojekt piirneb maaparandussüsteemi ehitiste Vahemetsa

(maaparandussüsteemi/ehitise koodid 2103620030023/001 ja 2103620030010/001)

maa-alaga, kuid ei mõjuta nende toimimist;

 Keskkonnaamet 03.12.2021. a kiri nr 6-2/21/24566-2. Toodi välja, et tööde teostamise

ajal on oluline jälgida, et välditakse settereostuse levikut Kavilda jõkke ning võetakse

kasutusele ka vastavad meetmed. Kavilda jões, Rämsi silla piirkonnas on leitud III

kaitsekategooria kalaliiki hink (Cobitis taenia), mistõttu on soovituslik vältida tööde

teostamist kudemise perioodil märtsi keskpaigast mai lõpuni;

o Transpordiamet sätestas mh järgnevat – ehitusprojekti tingimustesse seada

nõuded, et tööde teostamise ajal välditakse (asjakohaste meetmetega)

settereostuse levikut Kavilda jõkke ning tööde teostamist vältida perioodil, mil

häiritakse hingu kudemist.

o Lisamärkused (KMH eelhinnangu koostamise raames koondunud teabe

baasil) – hingu kudeaeg on sõltuv vee temperatuurist mistõttu märtsi keskpaik

kuni mai lõpp ei ole siinkohal täpne piirang (täpsemalt vt ptk 2). Settereostuse

vältimise asjakohased meetmed on esitatud ptk 3.4 ning esitatud koos hingu

osas välja toodud meetmetega, kuivõrd vee-elustik on osaks veestiku

7 Riigitee 22110 Ulila-Võllinge km 5,416 asuva Rämsi silla ehitusprojekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2023.

ökosüsteemist, mida sette reostuse ohu piiramisega tuleb hoida võimalikult

optimaalses seisundis ehk seisundit mitte halvendades.

 Elva Vallavalitsus 10.12.2021. a kiri nr 4-14/66-1. Elva valla uue üldplaneeringuga

(koostamisel) kavandatakse kergliiklustee rajamist. Uue silla rajamisel tuleb arvestada

tulevase kergliiklusteega;

o Transpordiamet sätestas mh järgnevat – projekteerimistingimustesse lisati

tingimus, kus uue silla rajamisel projekteeritakse kergliiklustee, kuid silla

remondi korral mitte.

8 Riigitee 22110 Ulila-Võllinge km 5,416 asuva Rämsi silla ehitusprojekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2023.

2. Paikkonna keskkonna ja olemasoleva olukorra kirjeldus

Peatüki koostamisel on mh arvestatud käesoleva töö ptk 1, juhendmaterjalides ning avalikult

ja erialaselt kasutatavates andmebaasides (nt EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem),

Keskkonnaagentuur, 21.12.2022, Maa-ameti kaardirakendused) sisalduvat teavet.

Rämsi sild asub Elva vallas Rämsi ja Nasja külades. Rämsi sild tagab ligipääsu eelnimetatud

asustusüksuste vahel. Samuti on silla lähistel Mõisanurme ja Võllinge külade alad. Elva valla

kodulehe alusel oli 2022. a seisuga Rämsi küla (tiheasum) elanike arv 211, Nasja külas

(hajaasum) 41, Võllinge külas 38 (hajaasum), Mõisanurme külas 179 (hajaasum). Seejuures on

Tartu maakonnaplaneeringu 2030+ (2019) kohaselt Nasja küla loetud maalise piirkonna

osaks. Siinkohal võib esile tuua veel seda, et silla piirkonnas ei esine samas kultuurimälestisi

(mh Maa-ameti (2022) alusel).

Seoses haldusreformiga seotud valdade/piirkondade liitumistega, moodustus 2017. a uus

terviklik Elva vald, mille territooriumi hulka loeti ka käesolev projektpiirkond, mis varasemalt

asetses Puhja vallas. Kuna ühinenud omavalitsustel ei ole veel kõik dokumendid (nt

üldplaneering) ajakohastatud, siis kasutataksegi käesolevas töös ka varasemate omavalitsuste

kohta koostatud dokumente, mis kehtivad kuni uute asjakohaste dokumentide kehtestamiseni.

Arvestades tegevuse iseloomu, esitatakse alljärgnevalt asjakohased strateegilised

planeerimisdokumendid ja arengudokumendid paikkonna osas, millele järgneb

paikkonna muude ning käesoleval juhul asjakohaste aspektide kirjelduste osa.

Tartu maakonnaplaneering 2030+ (2019) – maakonnaplaneeringuga nähakse vajadust

vaadeldavasse piirkonda rajada jalgratta- ja jalgtee. Rämsi küla on olemasolev tiheasum ning

mh asustuse arendamiseks eelistatav ala, kus suunisteks on hoonestuse kompaktsus, sidus

tänavavõrk ning ühised tehnovõrgud. Puhja valla üldplaneering (2009; kehtiv) – vaadeldav

piirkond on oluline rohelise võrgustiku toimimise tagamiseks (vt ka joonis 2.1). Elva valla

üldplaneering (eelnõu seisuga 2022) – käesoleva ehitusprojekti piirkonda on planeeritud

kergliiklustee. Samuti on antud asukohas olemasolev tuletõrje veevõtukoht. Sild asub ka

rohevõrgustiku koridoris (koguala 1455 ha; vt ka Joonis 2.1), kus vajalik säilitada võrgustikku

moodustavate maa-alade omavaheline barjäärideta ühendatus. Strateegiliste

arengudokumentide alla saab lugeda ka detailplaneeringud. Samas kehtestatud või menetluses

olevad detailplaneeringud vaadeldavas asukohas puuduvad. Elva valla arengukava 2019–

2025 (2018) – üheks alameesmärgiks on seatud kaasajastatud tehnovõrgud ja teed.

Rämsi sild ületab Kavilda jõge (VEE1036200), mis saab alguse Verevi järvest (VEE2093200)

ning suubub Emajõkke (VEE1023600). Jõe valgala on EELISe (21.12.2022) andmetel 69,2

km2. Tegemist on avalikult kasutatava jõega, mis mh kuulub Peipsi alamvesikonda. Jõgi läbib

ka Rämsi järve (VEE2084000), mis mh külgneb Rämsi sillaga ning seondub ka

pärandkultuuriobjektidega (vesiveski (pole sisuliselt säilinud) ja veskijärv (hästi säilinud)).

Järv pole avalik ega avalikult kasutatav. KMH eelhinnangu lisas 2 nähtub mh, et silla juures

on vana paisuvare (paisutab Rämsi järve), mille praeguseks seisundiks EELISes märgitud

"lagunenud", st mõningane paisutus küll on (0,5 m), aga järv on sisuliselt soostunud ning

Kavilda jõgi on endale selle keskelt uue voolusängi kujundanud. Keskkonnaagentuuri andmete

kohaselt olid jõelõigu (Kavilda Uueküla-Annikoru teest 22163 suudmeni (Kavilda_2)), mida

sild ületab, 2020. a koondseisund kesine. Jõelõigu kesise seisundi peamisteks põhjusteks on

Sibula pais ning ajalooliselt jõesängi muutmine. Samuti on looduslikuks surveteguriks

koprapaisud.

9 Riigitee 22110 Ulila-Võllinge km 5,416 asuva Rämsi silla ehitusprojekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2023.

Ida-Eesti vesikonna veemajanduskava 2015 – 2021 (2016) kohaselt seati Kavilda jõe

veekogumile 2021. a eesmärk hea seisund (jäi saavutamata). Koormus paisudest (sh

eelmainitud Sibula pais ning ka Kentsi pais) ja meede vee vooluhulga muutustest ja

hüdromorfoloogilistest kõrvalekalletest tingitud koormuse vähendamine paisutatud

jõelõikudel. Kehtiva Ida-Eesti vesikonna veemajanduskava 2022-2027 (2022) kohaselt seati

Kavilda jõe veekogumile eesmärk saavutada hea seisund pärast 2027. a. Veekogumile

avaldavad koormust erinevad allikad (nt põllumajandustegevus, metsakuivendus, alla 2000

inimekvivalendi reoveepuhasti ja muud heitveelasud ning paisrajatised), mis otseselt pole

seotud käesolevas töös fookuses oleva ehitusprojektiga. Loetletud koormuste

vähendamiseks/minimeerimiseks on veemajanduskavas ette nähtud asjakohased meetmed.

Joonis 2.1 Maakondliku tähtsusega rohevõrgustiku koridor ehitusprojekti (joonisel märgitud punasega)

piirkonnas (alus mh Tartu maakonnaplaneering 2030+ (2019); Elva valla ÜP eelnõu (2022)).

Maa-ameti (2022) järgselt jäävad silla vahetus ümbrusesse peamiselt sügavad lammi-

madalsoomullad (AM"') ning piirkonna põhjavesi on keskmiselt kaitstud. Ehitusprojekti

piirkond on ümbritsetud maatulundusmaa sihtotstarbega maaüksustest. Lähim eluhoone

asub linnulennult ca 95 m kaugusel Rämsi sillast lääne suunas. Silla vahetus läheduses ei asu

EELISe (21.12.22. a) järgselt ühtegi puurkaevu, kuid ühe km raadiuses on neli olmevee

puurkaevu (vt ka Joonis 2.2; lähim (PRK0007039) ca 610 m kaugusel).

10 Riigitee 22110 Ulila-Võllinge km 5,416 asuva Rämsi silla ehitusprojekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2023.

EELISe andmetel (21.12.2022) piirneb Rämsi sild III kaitsekategooria liigi hink (Cobitis

taenia) leiualaga (ca 0,09 ha; ca 86 m sillast allavoolu, silla all ning ca 8 m sillast ülesvoolu),

mida on mainitud ka ptk 1. Liiki ohustavad peamised tegurid on seejuures veekogude

reostumine (sh maaparandus), süvendamine, veetasemete kõikumine ning röövkalade

domineerimine. Eelhinnangu käigus kogutud andmete põhjal on hingu kudemisaeg pigem

juuni kuus (sõltudes vee temperatuurist, st koevad madalamas ja taimestikurohkemas vees,

mille temp vähemalt 16 … 18 oC (Vaino ja Saat, 2003)). St kudeperiood on vee temperatuurist

sõltuv, mistõttu ptk 1 nimetatud märtsi keskpaik kuni mai lõpp ei ole siinkohal täpne määrang,

vaid olulisem periood juuni kuu. Looduskaitseliste objektide osas võib siinkohal veel välja

tuua, et ca 1 km kaugusel sillast asub I kaitsekategooria loomaliikide väike konnakotka (Aquila

pomarina) ja suur-konnakotka (Aquila clanga) leiuala, samuti Nasja väike-konnakotka ja suur-

konnakotka ning Nasja suur-konnakotka püsielupaigad. Umbes sama kaugele (ca 1 km) sillast

jäävad Natura 2000 võrgustikku kuuluvad Alam-Pedja loodusala (RAH0000577) ja linnuala

(RAH0000123). Omakorda mõnisada meetrit kaugemale jääb ka Kavilda ürgoru

maastikukaitseala (KLO1000736).

Joonis 2.2 Rämsi silla ümbruses paiknevad puurkaevud, neist kaevul PRK0054729 10 m

hooldusvöönd, ülejäänud kaevud 50 m sanitaarkaitsevöönditega (Alus: Maa-amet, 2022; EELIS,

21.12.2022).

11 Riigitee 22110 Ulila-Võllinge km 5,416 asuva Rämsi silla ehitusprojekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2023.

3. Tegevusega eeldatavalt kaasneva mõju prognoos ja KMH

algatamise vajalikkus määramine

Tegevuse elluviimisega seonduva analüüsimisel arvestatakse mõju (otsene või kaudne)

suurust ja ruumilist ulatust (nt geograafiline või mõjutatavate (inimesed vm) hulk) ning

võimalikkust ehk tõenäosust, tugevust, kestvust, sagedust ja pöörduvust, sh kumulatiivsust ja

koosmõju ning õnnetuste esinemise võimalikkust (ka alad, kus õigusaktidega kehtestatud

nõudeid on ületatud või võidakse ületada). Alljärgnev kirjeldab, kui tuvastatakse, tegevuse

elluviimisega seotud olulisi keskkonnaprobleeme ehk negatiivseid mõjusid (mh koos

muude mõjualas toimuvate ja/või planeeritavate tegevustega) ja mõjude (ebasoodne olustik)

tõhusa ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise täiendavad võimalusi (määratakse vajadusel). Teemad (sh KeHJS § 61 lg 5 põhjal):

1) maa ja maakasutus.

2) märgalad.

3) jõeäärsed alad, jõesuudmed, rannad ja/või kaldad.

4) veestik (sh põhjavesi (veeressurss) ja merekeskkond), sh oht keskkonnale.

5) muld ja pinnas ning õhk ja kliima (sh oht keskkonnale).

6) maavarade kasutus.

7) ressursikasutus (sh energiakasutus), jäägid ja heited ning jäätmeteke.

8) maastik (sh pinnavormid).

9) looduslik mitmekesisus (loomastik ja taimestik ning metsad) ja kaitstavad

loodusobjektid (sh Natura 2000 võrgustiku alad).

10) elanikkond (sh tiheasustusalad), inimese tervis, heaolu ja vara (sh geograafiline ala ja

eeldatavalt mõjutatav elanikkond) ning kultuuripärand ja arheoloogilised väärtused

(vastupanuvõime) - mh müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn.

11) suurõnnetuse, katastroofi ning piiriülesuse aspektid.

Alljärgnevalt on eelnevalt esitatud loetelu teemad täpsemalt lahti kirjutatud alampeatükkide

kaupa. Peatükkide sisustamisel on arvestatud mh ptk-s 1–2 toodud teavet. Peatükis 3.12

võetakse kokku tulemused ehk antakse suunised KMH algatamise vajalikkuse või

mittevajalikkuse osas.

3.1 Maa ja maakasutus

Ehitusprojekti piirkond on ümbritsetud maatulundusmaa sihtotstarbega maaüksustest. Ulila-

Võllinge tee (katastritunnus 60502:001:0035) piirneb ka maaparandussüsteemi ehitiste

Vahemetsa (maaparandussüsteemi/ehitise koodid 2103620030023/001 ja

2103620030010/001) maa-alaga.

Rämsi silla rekonstrueerimine ei mõjuta maa ja maakasutuse aspekte pikemas perspektiivis

(ehitusaegse mõju eelduseid avatud lõigu lõpus) ebasoodsalt ehk negatiivselt (tulenevalt ka

taustinfost, vt ptk-st 1-2). Eelneva puhul on arvestatud ka teiste ja asjakohaste

teemavaldkondade teavet, mida sisaldab käesoleva töö ptk 3. Silla rekonstrueerimine mõjub

pigem positiivselt piirkonna maakasutusvõimalustele (seejuures ei muudeta ka maakasutuse

otstarvet). Rekonstrueerimise käigus võidakse ajutiselt seada maakasutusele piiranguid, mis on

tööde teostamise ajal vältimatud (nt liikluskorralduslikud muudatused). Tööde teostamise

aegsed aspektid ei ole siiski sellised, mis nõuaksid KMH menetlusprotsessi algatamist.

12 Riigitee 22110 Ulila-Võllinge km 5,416 asuva Rämsi silla ehitusprojekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2023.

3.2 Märgalad

Ehitusprojektiga seotud alal puudub seos märgaladega, mistõttu puudub ka mõju eeldus.

3.3 Jõeäärsed alad, jõesuudmed, rannad ja/või kaldad

Tegevuse asupaigast tulenevalt puuduvad seosed randade ja jõesuudemetega. Kavandatud

tegevusega hõlmatud sild ületab Kavilda jõge (VEE1036200; vt ka ptk 2). Ptk 1 nähtub, et

välditakse veekogu kaldajoone ja ristlõike pindala sisulisi muutusi ning silla nõlvasid ja

veekogu põhja kindlustusatakse (geotekstiil, killustikalus, betoon, kivipuiste), vt ka KMH

eelhinnangu lisa 1. Ptk 1 järgselt on Transpordiamet projekti osas sätestanud mh

järgnevat (peamiselt lühiajaliste mõjude eelduste minimeerimiseks) – ehitusprojekti

tingimustesse seada nõuded, et tööde teostamise ajal välditakse (asjakohaste meetmetega)

settereostuse levikut Kavilda jõkke ning tööde teostamist vältida perioodil, mil häiritakse hingu

kudemist. Lisamärkused (KMH eelhinnangu koostamise raames koondunud teabe baasil)

– hingu kudeaeg on sõltuv vee temperatuurist mistõttu märtsi keskpaik kuni mai lõpp ei ole

siinkohal täpne piirang (täpsemalt vt ptk 2). Settereostuse vältimise asjakohased meetmed

(ehitusperioodiga seonduv) on esitatud ptk 3.4 ning esitatud koos hingu osas välja toodud

meetmetega, kuivõrd vee-elustik on osaks veestiku ökosüsteemist, mida sette reostuse ohu

piiramisega tuleb hoida võimalikult optimaalses seisundis ehk seisundit mitte halvendades.

Lühiajaliste ebasoodsate mõjueelduste osa kirjeldati eelnevas lõigus. Pikemas perspektiivis

saab sedastada, et Rämsi silla rekonstrueerimine ei mõjuta jõeäärsete alade, jõesuudmete ja

kallastega seonduvaid aspekte ebasoodsalt ehk negatiivselt. Nimetatu järeldus tugineb

kavandatavate tegevuste kohta kogutud teabele ja järgnevas ptk-s (3.4) esitatule.

3.4 Veestik (sh põhjavesi (veeressurss) ja merekeskkond), sh oht keskkonnale

Kavandatud tegevusega hõlmatud sild ületab Kavilda jõge (VEE1036200), vt ka ptk 2 (sh teave

III kaitsekategooria liigi osas). Silla renoveerimistööde (vt ptk 1) käigus välditakse veekogu

kaldajoone ja ristlõike sisulist muutmist. Arvestades tööde mahtu ning iseloomu, puudub silla

remontimisel eeldatavalt oluline ebasoodne keskkonnamõju Kavilda jõe seisundile. Siiski on

projektis oluline välja tuua meetmeid minimeerimaks ka vähese ebasoodsa mõju eelduseid (nt

heljumi kandumine jõkke), mistõttu on soovituslik aeg tööde teostamiseks madalveeperiood

ning soovitav on veekeskkonnaga seonduvaid töid mitte teostada hingu kudeperioodil

(tavapäraselt kõige tundlikum periood juuni kuu, vt perioodi osas selgitusi ka ptk 2 ja 3.3) ja

valingvihmade ajal. Vahetult veekogu ääres ka mitte hooldada ehitustehnikat. Lähtuvalt

veeseaduse § 196 lg 2 p 4 tuleb tee koosseisu kuuluva silla ehitamisel avalikult kasutataval

veekogul registreerida veekeskkonnariskiga tegevusena. Veekeskkonnariskiga tegevuse

registreeringu taotlemist (käesoleval juhul süvendamise ja vette paigutamise mahud alla 100

m3) ei ole projekti töödokumentides esile toodud, mistõttu markeeritakse seegi siinkohal

täiendavalt ära.

Projektis tagatakse sademevete süstematiseeritud äravool rajatistelt viisil, mis ei kahjusta

loodus- ja sotsiaalkeskkonda. Sademevee ärajuhtimiseks on nähtud ette sõiduteele kahepoolne

põikkalle 2,5% ja kogu silla pikkuses ühepoolne pikikalle 0,5 % (vesi suunatud mh silla

joatorudesse). Katendisse koguneva vee dreenimiseks kasutatakse spetsiaalset dreenriba (nt

Asphadrain või analoog) koos killustikust alaga. St sademevee formeerumisega on arvestatud

ja see juhitakse ära (sillalt) tagades, et teerajatistel ei esineks ohtlikku liigvett ja sademevesi

jõuaks veekogusse, ilma mh kalda erosiooni tekitamata. Lisaks võib siinkohal välja tuua, et AS

13 Riigitee 22110 Ulila-Võllinge km 5,416 asuva Rämsi silla ehitusprojekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2023.

Maves (2013) „Liiklussõlmede sademevete kogumise ja osalise puhastamise uuringu“ alusel

tuleb liiklusega kaasneva keskkonnariski vähendamiseks sademevett käidelda alates

liiklussagedusest 30 000 autot ööpäevas. Käitlemise vajadust tuleb analüüsida alates 15 000

autost ööpäevas. Vaadeldavate teede liiklussagedus vastavate määrangute alla ei lähe (vt ka ptk

1). Seega juba vastavatest tingimustest lähtuvalt ei ole sademevesi ning sellega seonduv

temaatika käesoleva objekti puhul olulisi mõjueeldusi põhjustav.

2013. a järeldused peegeldavad mh juba Alkranel OÜ 2005. a dokumendi „Alternatiivsete

sademevee äravoolu- ja kogumissüsteemide uurimistöö“ järeldusi. Mh nähtus sealt, et USA

uuringutest tulenevalt on ca 9000 sõidukiga päevakoormusega maanteedelt nt heljuvaineid teelt

koondatud veest fikseeritud vaid 19 mg/l. Transpordiamet on juba mitmeid aastaid teostanud

omaseiret suure liiklussagedusega maanteelõikude (liiklussagedusega nii alla kui üle 10000

sõiduki/ööp) lähedases pinnases, sademeveekraavides (maanteelõigud u 15000 sõiduk/ööp) kui

ka sademevee settebasseinides esinevate saasteainete osas. Omaseire tulemused on

kokkuvõtlikult esitatud Maves OÜ (2019) töös „Eksperthinnang Maanteeameti sademevee

väljalaskudele võttes aluseks omaseire andmed ja tellitud veeseire uuringud“. Maves OÜ

(2019) alusel:

 perioodil 2016-2018 võetud kõikide pinnaseproovide tulemused vastasid pinnase

piirarvule elamumaal. Enamike saasteainete sisaldused jäid ka vastavatest sihtarvudest

madalamaks, üksikutel kordadel esines sihtarvu ületamisi Zn, Pb ja Cd korral. Eelneva

alusel on maanteede ümbruse pinnas valdavalt heas seisundis.

 perioodil 2013-2019 sademeveekraavide proovide tulemused näitasid, et aasta keskmisi

sademevee saasteainete piirväärtusi maanteelt ärajuhitavas vees ei ületatud.

Prioriteetsete ohtlike ainete aasta keskmisi piirväärtusi pinnavees ületasid üksikud

proovid, suurima lubatud sisalduse ületamist ei esinenud. Näiteks tsingi puhul esines

aasta keskmise piirväärtuse (10 μg/l) ületamist üksikproovides 10 % suurusjärgus, vase

puhul üksikjuhtudel. 2018. a seire alusel ületas tsingi keskmine sisaldus sademete vees

10 μg/l kümnes seirejaamas 18-st. Seega on suurem tsingi sisaldus maanteede läheduses

tingitud ka sademete koormusest, sest tsink ei ole veel jõudnud keskkonnas neelduda.

Naftasaaduste sisaldus pinnavees ja maanteelt ärajuhitavas sademevees viimastel

aastatel probleemiks ei ole olnud.

 2018. a maantee settebasseide seire alusel vastas Kukruse-Jõhvi sademeveesüsteemide,

Kroodi ja Pirita sademeveesüsteemide ning Kurna, Kurna-Luige ja Luige

sademeveesüsteemide vesi raskmetallide osas pinnaveekogude vee kvaliteedi aasta

keskmistele piirväärtustele, va Kurna II settebassein, kus tsingi sisaldus vees oli 15 μg/l.

Heljumi ja naftasaaduste osas vastas sademeveesüsteemide vesi vastavatele

heitveelaskude piirväärtustele.

Maves OÜ (2019) toob välja, et Eesti maanteedelt ei juhita saasteaineid suublasse koguses, mis

võiks põhjustada veekogude saastatuse riski. St, et maanteede liikluskoormus ei ole

üldprintsiibis nii suur, et võiks põhjustada prognoositavas tulevikus veekogumite keemilise või

ökoloogilise seisundi halvenemist, seda ka koosmõjus muude koormustega. See on tõendatud

seniste uurimistööde, seireandmete ja naabermaade (Soome ja Rootsi) uurimistulemustega, kus

liikluskoormus on kordades Eesti omast suurem.

Rämsi silla rekonstrueerimise lühiajalisi väheseid mõjutegureid (seonduvad ka ptk 3.3 esitatud

nüanssidega, millede meetmed käesolevas ptk käsitletud) võimaldab ohjata

veekeskkonnariskiga tegevuse registreerimisprotseduur (vt ka esile toodud meede), koos

tehnika asetuse nõude jälgimisega (täpsemalt vt allpool kirjeldatud meede). Pikaajalises vaates

ei mõjutata veestiku (sh oht keskkonnale) aspekti aga negatiivselt (tulenevalt ka taustinfost, vt

14 Riigitee 22110 Ulila-Võllinge km 5,416 asuva Rämsi silla ehitusprojekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2023.

ptk-st 1-2) silla ehitus/kasutus. Eelneva puhul on arvestatud ka teiste ja asjakohaste

teemavaldkondade teavet, mida sisaldab käesoleva töö ptk 3. Kokkuvõtvalt ei tuvastatud

hinnataval projektil olulise negatiivse (ebasoodsa) mõju eelduseid, kuid käsitletud ptk-s

esitatu tõttu järgida projekti realiseerimisel järgnevat:

 kuna sild on tee koosseisus ja Kavilda jõgi on avalikult kasutatav veekogu, siis silla

rekonstrueerimine tuleb Keskkonnaametis registreerida veekeskkonnariskiga

tegevusena. Tööde teostamisel jälgida, et tööpiirkonnas ei rikutaks veekogu

looduslikku sängi ja et säiliks selle loomulik veerežiim. Vastavas registreeringus mh

esitada suunised veekeskkonnaga seotud tööde teostamiseks madalvee perioodil (st

vältida tuleb setete allavoolu liikumist ja tööde teostamine seega teha

madalveeperioodidel) ning väljaspool hingu jaoks tundlikku perioodi (st soovitatav on

vältida veekeskkonnas töid juuni kuus). Määratud periood tuleneb sellest, et hingu

kudeaeg sõltub vee temperatuurist (vähemalt 16 … 18 oC). Valingvihmade korral tööd

peatada ja oodata veetaseme langust (minimeerib samuti setete allakande ohtu).

 rekonstrueerimistööde perioodil ehitusmasinate parkimine, tankimine ja hooldus

korraldada jõest eemal (minimaalselt 10 m), selleks ettevalmistatud asukohas.

3.5 Muld ja pinnas, õhk ja kliima (sh oht keskkonnale)

Rämsi silla rekonstrueerimine ei mõjuta mulla ja pinnasega ning õhu ja kliimaga (sh oht

keskkonnale) seonduvaid aspekte ebasoodsalt ehk negatiivselt (tulenevalt ka taustinfost, vt ptk-

st 1-2). Eelneva puhul on arvestatud ka teiste ja asjakohaste teemavaldkondade teavet, mida

sisaldab käesoleva töö ptk 3.

3.6 Maavarade kasutus

Ehitusprojekti ala ja selle lähiala ei asu teadaolevalt maavararessurssidel. Muuhulgas võib välja

tuua, et lähim maardla - turvas (Sangla (nr 195)) jääb sillast ca 190 m kaugusele idasse. Objekti

jaoks kasutatav ehitusmaterjal on tarbitud eesmärgipäraselt, põhjustamata mõjusid sellistele

ressurssidele või teistele, kes neid tarbida võiksid.

3.7 Ressursikasutus (sh energiakasutus), jäägid ja heited ning jäätmeteke

Silla rekonstrueerimine ei mõjuta ressursikasutuse (sh energiakasutuse), jääkide, heidete ning

jäätmetekke aspekte oluliselt ebasoodsalt ehk negatiivselt (tulenevalt ka taustinfost, vt ptk-st

1-2). Eelneva puhul on arvestatud ka teiste ja asjakohaste teemavaldkondade teavet, mida

sisaldab käesoleva töö ptk 3. Sellegipoolest on vaja ehitustööaegsete ohtude esinemise

võimalusi (vastavale teemavaldkonnale) täiendavalt minimeerida (seejuures järgides seadusest

tulenevaid nõudeid), kuid aspektid pole siiski sellised, mis nõuaksid KMH menetlusprotsessi

algatamist.

Kokkuvõtvalt ei tuvastatud olulise ebasoodsa ehk negatiivse mõju eelduseid, kuid

käsitletud ptk-s esitatu tõttu järgida projekti realiseerimisel järgnevat:

 tööde piirkonnas peavad olema prügikonteinerid. Jäätmed, mida tulenevalt nende

iseloomust konteinerisse ei ladustata, tuleb ladustada selleks määratud ajutisse

ladustamiskohta. Materjalid, mida silla rekonstrueerimistööde käigus uuesti ei kasutata,

tuleb ehitusalalt ära transportida esimesel võimalusel ning käidelda vastavalt

jäätmeseaduses kirjeldatud viisil. Samuti tagada jäätmeseaduses ja keskkonnaministri

21.04.2004 määruses nr 21 „Teatud liiki ja teatud koguses tavajäätmete, mille vastava

15 Riigitee 22110 Ulila-Võllinge km 5,416 asuva Rämsi silla ehitusprojekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2023.

käitlemise korral pole jäätmeloa omamine kohustuslik, taaskasutamise või tekkekohas

kõrvaldamise nõuded“ toodud nõuete järgimine.

3.8 Maastik (sh pinnavormid)

Rämsi silla rekonstrueerimine ei mõjuta maastikku (sh pinnavorme) ebasoodsalt ehk

negatiivselt ja seda tulenevalt asjaolust, et tegemist on olemasoleva silla remontimisega (vt ptk-

st 1-2). Eelneva puhul on arvestatud ka teiste ja asjakohaste teemavaldkondade teavet, mida

sisaldab käesoleva töö ptk 3.

3.9 Looduslik mitmekesisus (loomastik, taimestik ja metsad) ja kaitstavad

loodusobjektid (sh Natura 2000 võrgustiku alad)

Rämsi sild ületab Kavilda jõge (VEE1036200), vt ka ptk 2 (sh teave III kaitsekategooria liigi

osas). III kaitsekategooria liik hink eluneb jões ning vastava liigi elukeskkonnaga seotud teave

ja suunised on juba esitatud ptk 3.4. Ptk 2 põhjal muid loodusliku mitmekesisusega seonduvaid

teemasid / objekte silla lähedusse ei jäänud. Looduslikku mitmekesisust toetab omakorda

rohevõrgustik. Ehitusprojekti piirkond asubki rohevõrgustiku koridoris (vt ka ptk 2), ca 300 m

laiuses. Arvestades kavandatava tegevuse paiknemist rohevõrgustiku suhtes, tegevuse

mastaapi ning võttes arvesse, et tegemist on juba olemasoleva taristu rekonstrueerimisega (sh

ei muudeta maakasutust), pole ette näha võimalikku rohekoridori killustumist, võrgustiku

elementide suuruse ega maakattetüübi muutust. Seega ei tuvastatud olulise ebasoodsa mõju

eelduseid loodusliku mitmekesisuse ja kaitstavate loodusobjektide aspektidele (arvestades

siinkohal ka ehitusaegsete mõjude ohtude (mh sette reostus) minimeerimiseks seatud tingimusi

ehk meetmeid ptk 3.4; viidatud meetmeid siinkohal täiendavalt ei korrata).

3.10 Elanikkond, inimese tervis, heaolu ja vara (sh geograafiline ala ja

eeldatavalt mõjutatav elanikkond) ning kultuuripärand ja arheoloogilised

väärtused (vastupanuvõime), mh müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja

lõhn

Silla rekonstrueerimistööde käigus seatakse maakasutusele ajutised piirangud, mis on tööde

teostamise ajal vältimatud (nt liikluskorralduslikud muudatused). Ptk 2 baasil on sild

ühenduslüliks hajaasustusalade ning tiheasustusala (Rämsi küla) vahel. Pikaajaliselt on oluline,

et sillaga pakutav ühendusvõimalus toimiks ning seega on rekonstrueerimistööd (ptk 1)

vajalikud. Juhul kui silla rekonstrueerimisel on vajadus lühiajaliselt liiklust ümber suunata, siis

saab sedagi teha nt sillast põhja suunas (rakendades mh kohalikku teed - Poldri tee (6050125)).

Seega tagavad rekonstrueerimistööd pigem pikaajaliselt positiivsete mõjueelduste esinemise

eeldused (sh ohutum ja garanteeritum ligipääs ehk silla ületus) ja lühiajalised võimalikud

häiringud ei ole ka oluliselt ebasoodsad.

Lähtudes ptk-st 1 ja KMH eelhinnangu lisadest, siis silla rekonstrueerimisega ei projekteerita

eraldi kergliiklusteed või selle lõiku, mis lähtuvalt Elva valla koostatavast üldplaneeringust

(eelnõu seisuga 2022) on kavas piirkonda tulevikus rajada. Hetkel kergliiklejatele eraldi

lahenduse mitte kavandamise negatiivsete mõjude eelduste esinemise tõenäosust ei näita

Transpordiameti liiklusõnnetuste andmestik (Maa-amet, 2022). Arvestades kavandatava

tegevuse mastaapi, asukohta ning iseloomu, puudub käesoleva ehitusprojektiga seega

ebasoodsa ehk negatiivse mõju eeldus. Pealegi ei piirata vastava projektiga tulevikus esile

kerkivaid võimalusi (mh vajadusel täiendavate veekogu ületuskohtade osas) tervikliku

kergliiklustee kavandamiseks (nt kohaliku omavalitsuse algatusel).

16 Riigitee 22110 Ulila-Võllinge km 5,416 asuva Rämsi silla ehitusprojekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2023.

Lähim eluhoone asub linnulennult ca 95 m kaugusel Rämsi sillast lääne suunas. Tööde

teostamise aeg võib esile kutsuda lühiajalisi mürahäiringuid. Keskkonnaministri 16.12.2016

määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja

hindamise meetodid“ lisa 1 alusel tuleb ehitusmüra II kategooria (mh elamute) alal

piirväärtusena rakendada ajaperioodil 21.00-7.00 mürataset 45 dB. Kehtivate nõuete täitmine

on vägagi tõenäoline, kuid teatavaid ja lühiajalisi häiringuid ei saa täielikult välistada. Seega

on projektis oluline välja tuua meetmeid minimeerimaks kohalike elanike häirimist, mistõttu

on soovitav mürarikaste (peamiselt silla asendatavate konstruktsioonide eemaldamine) tööde

tegemist vältida õhtusel ja öisel ajal (ajaperioodil 19.00-7.00). Juhul, kui ehitustööde

korraldamine on siiski vastaval ajaperioodil vältimatult vajalik, siis kavandada töökorraldust

nii, et mürarikkad tööd ei jääks ajaperioodi 23.00-07.00. Eelnev meede tuleneb ka

keskkonnaseadustiku üldosa seaduse §-st 10, mis sätestab, et olulist keskkonnahäiringut tuleb

taluda, kui tegevus on vajalik ülekaaluka huvi tõttu, puudub mõistlik alternatiiv ja olulise

keskkonnahäiringu vähendamiseks on võetud vajalikud meetmed.

Rämsi silla piirkonnas ei esine kultuurimälestisi, kuid see-eest esineb lähiümbruses mitmeid

pärandkultuuriobjekte (vt ka joonis 3.1), millest lähimad on Rämsi veskijärv (külgneb sillaga)

ning Rämsi vesiveski (teadaolev asupaik ligikaudu 50 m kaugusel). Juhindudes tegevuse

iseloomust ning mastaabist, puudub käesoleva ehitusprojektiga ebasoodsa ehk negatiivse mõju

eeldus kultuuripärandile. Pigem võimaldab silla rekonstrueerimine pikaajaliselt ohutut

ligipääsu pärandkultuurile, andes mh võimaluse selle väärtustamiseks.

Joonis 3.1. Rämsi silla ümbruskonnas paiknevad pärandkultuuriobjektid. Alus: Maa-amet, 2023.

17 Riigitee 22110 Ulila-Võllinge km 5,416 asuva Rämsi silla ehitusprojekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2023.

Vibratsiooni, valguse, soojuse, kiirguse ning lõhna häiringud ei ole käesoleval juhul aktuaalsed

(arvestades ka asustuse paiknemist ümbruskonnas, vt ptk 2). Eelneva puhul on arvestatud ka

teiste ja asjakohaste teemavaldkondade teavet, mida sisaldab käesoleva töö ptk 3.

Eelnevat kokku võttes ja toetudes mh piirkonna omapärale (vt ka ptk 2) ning projekti mahule,

ei ole käsitletud teemavaldkonna aspektid sellised, mis nõuaksid KMH menetlusprotsessi

algatamist. Kokkuvõtvalt ei tuvastatud hinnataval projektil olulise negatiivse (ebasoodsa)

mõju eelduseid, kuid käsitletud ptk-s esitatu tõttu järgida projekti realiseerimisel

järgnevat:

 mürarikaste (peamiselt silla asendatavate konstruktsioonide eemaldamine) tööde

tegemist on soovitatav vältida õhtusel ja öisel ajal (ajaperioodil 19.00-7.00). Juhul, kui

ehitustööde korraldamine on siiski vastaval ajaperioodil vältimatult vajalik, siis

kavandada töökorraldust nii, et mürarikkad tööd ei jääks ajaperioodi 23.00-07.00.

3.11 Suurõnnetuse, katastroofi ning piiriülesuse aspektid

Kavandatava tegevusega ei kaasne täiendavaid ohtlikke olukordi (suurõnnetusi/katastroofe)

ega ka riigipiiriüleseid mõjusid. Tegevus ei lisa täiendavaid ohtusid tavapärasesse keskkonda,

arvestades mh ka tegevuse mastaabiga.

3.12 KMH algatamise vajalikkus ning seisukohtade küsimise ja seire suunised

Eelhinnang on menetlusetapiks, mille alusel otsustatakse KMH algatamine või algatamata

jätmine. Lähtudes ptk-s 3.1–3.11 esitatud infost, ei ole Rämsi silla rekonstrueerimisega olulise

negatiivse ehk ebasoodsa keskkonnamõju avaldumist ette näha. Kavandatava tegevuse

elluviimisel on võimalik rakendada peatükkides 3.4, 3.7 ning 3.10 toodud meetmeid. Eraldi

täiendavate seiremeetmete määramist ei peeta siinkohal asjakohaseks.

Eeltoodu alusel asub eelhinnangu teostanud meeskond seisukohale, et KMH protsessi

algatamiseks vajadus puudub. Käesolev dokument on otsustajatele (siinkohal eelkõige

Transpordiametile) siiski vaid töövahendiks lõplike seisukohtade andmiseks. Otsustaja

saab otsustada ka dokumendi esitatud tingimuste/soovituste/suuniste rakendamise üle.

Enne KMH algatamise või algatamata jätmise üle lõplikku otsustamist, tuleb vastava otsuse

eelnõu ja eelhinnangu osas küsida seisukohta asjaomastelt asutustelt, nende olemasolul.

Projekti koostamisel on juba koostööd tehtud ametkondadega (Keskkonnaamet, ning

Põllumajandus- ja Toiduamet), kelledest Keskkonnaameti osas võiks kaaluda terminit

„asjaomane asutus“. Eelhinnangu läbiviimisel ei ilmnenud märkimisväärseid uusi asjaolusid,

mis täiendaksid varasema koostööga omandatud teavet. Seega edasise otsustusprotsessi

täpsem suunamine ja korraldamine on otsustaja ehk Transpordiameti pädevuses.

18 Riigitee 22110 Ulila-Võllinge km 5,416 asuva Rämsi silla ehitusprojekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2023.

Kokkuvõte

Käesoleva keskkonnamõju hindamise (KMH) eelhinnangu (EH) objektiks oli Tartu maakonnas

Elva vallas Rämsi ja Nasja külades paikneva silla ehitusprojekt, mille eesmärgiks on

olemasoleva silla remontimine, silla koormuse vastavusse viimine kehtivate normidega ning

tehniliselt vajaliku teemaa määramine. Projekti koostamise algfaasis kaalutleti ka silla

asendamist uuega, kuid tulenevalt mh tee kasutusintensiivsusest (sh ohutusega seotud

nüansside piisav tagatus) ja majanduslikest kaalutlustest, otsustati silla remontimise kasuks.

Sõltuvalt asjaolust, et Rämsi silla ehitusprojekti piirkond asub tundliku keskkonnaga ala

naabruses, koostatakse projektiga paralleelselt ka eelhinnang. Eelhinnangu vajadus tuleneb

seega eelkõige KeHJS § 6 lg 2 (p 10, 18 ja 22) ning Vabariigi Valitsuse 29.08.2005. a määruse

nr 224 Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse

eelhinnang, täpsustatud loetelu § 11 p 5 ja 7, § 13 p 8 ning § 15 p 8.

Käesolevat eelhinnangut saab eelkõige Transpordiamet (mh otsustaja) kasutada täiendava

töövahendina ehitusprojektiga seonduvates ja sellele eeldatavalt järgnevates

menetlusprotsessides. Eraldiseisva KMH hindamisega, kui eelhinnangu järgselt selle

teostamisvajadus määratletakse, antaks tegevusloa andjale vajadusel mh teavet kavandatava

tegevusega kaasneva olulise keskkonnamõju kohta ning infot sobivaima lahenduse valikuks,

millega on võimalik vältida või vähendada ebasoodsat mõju keskkonnale ning edendada

säästvat arengut (KeHJS § 31 lg 1). KMH algatamise vajalikkuse (vt ka ptk teine lõik) osas

otsustamine ning sellest teavitamine toimub mh keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 11 ja § 12 alusel. Eelnevalt tuleb otsuse eelnõu

osas seisukohta küsida asjaomastelt asutustelt (kaasnev tõenäoliselt puudutab vastava asutuse

huve või võib olla põhjendatud huvi eeldatavalt kaasneva keskkonnamõju vastu) , kui vastavad

osapooled või vajadus tuvastatakse.

Eelhinnang on menetlusetapp, mille alusel otsustatakse KMH algatamine või algatamata

jätmine. Lähtudes ptk-s 3.12 esitatud infost, ei ole Rämsi silla rekonstrueerimisega olulise

negatiivse ehk ebasoodsa keskkonnamõju avaldumist ette näha. Kavandatava tegevuse

elluviimisel on võimalik rakendada peatükkides 3.4, 3.7 ning 3.10 toodud meetmeid. Eraldi

täiendavate seiremeetmete määramist ei peeta siinkohal asjakohaseks. Seega otsustaja saab

otsustada ka esitatud tingimuste/soovituste/suuniste rakendamise üle, mis eelhinnangu järgselt

olid alljärgnevad:

 Ptk 3.4 (ehitusaegne);

o kuna sild on tee koosseisus ja Kavilda jõgi on avalikult kasutatav veekogu, siis

silla rekonstrueerimine tuleb Keskkonnaametis registreerida

veekeskkonnariskiga tegevusena. Tööde teostamisel jälgida, et tööpiirkonnas ei

rikutaks veekogu looduslikku sängi ja et säiliks selle loomulik veerežiim.

Vastavas registreeringus mh esitada suunised veekeskkonnaga seotud tööde

teostamiseks madalvee perioodil (st vältida tuleb setete allavoolu liikumist ja

tööde teostamine seega teha madalveeperioodidel) ning väljaspool hingu jaoks

tundlikku perioodi (st soovitatav on vältida veekeskkonnas töid juuni kuus).

Määratud periood tuleneb sellest, et hingu kudeaeg sõltub vee temperatuurist

(vähemalt 16 … 18 oC). Valingvihmade korral tööd peatada ja oodata veetaseme

langust (minimeerib samuti setete allakande ohtu).

o rekonstrueerimistööde perioodil ehitusmasinate parkimine, tankimine ja

hooldus korraldada jõest eemal (minimaalselt 10 m), selleks ettevalmistatud

asukohas.

19 Riigitee 22110 Ulila-Võllinge km 5,416 asuva Rämsi silla ehitusprojekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2023.

 Ptk 3.7 (ehitusaegne);

o tööde piirkonnas peavad olema prügikonteinerid. Jäätmed, mida tulenevalt

nende iseloomust konteinerisse ei ladustata, tuleb ladustada selleks määratud

ajutisse ladustamiskohta. Materjalid, mida silla rekonstrueerimistööde käigus

uuesti ei kasutata, tuleb ehitusalalt ära transportida esimesel võimalusel ning

käidelda vastavalt jäätmeseaduses kirjeldatud viisil. Samuti tagada

jäätmeseaduses ja keskkonnaministri 21.04.2004 määruses nr 21 „Teatud liiki

ja teatud koguses tavajäätmete, mille vastava käitlemise korral pole jäätmeloa

omamine kohustuslik, taaskasutamise või tekkekohas kõrvaldamise nõuded“

toodud nõuete järgimine.

 Ptk 3.10 (ehitusaegne);

o mürarikaste (peamiselt silla asendatavate konstruktsioonide eemaldamine)

tööde tegemist on soovitatav vältida õhtusel ja öisel ajal (ajaperioodil 19.00-

7.00). Juhul, kui ehitustööde korraldamine on siiski vastaval ajaperioodil

vältimatult vajalik, siis kavandada töökorraldust nii, et mürarikkad tööd ei jääks

ajaperioodi 23.00-07.00.

Eeltoodu alusel asub eelhinnangu teostanud meeskond seisukohale, et KMH protsessi

algatamiseks vajadus puudub. Käesolev dokument on otsustajatele (siinkohal eelkõige

Transpordiametile) siiski vaid töövahendiks lõplike seisukohtade andmiseks.

Enne KMH algatamise või algatamata jätmise üle lõplikku otsustamist, tuleb vastava otsuse

eelnõu ja eelhinnangu osas küsida seisukohta asjaomastelt asutustelt, nende olemasolul.

Projekti koostamisel on juba koostööd tehtud ametkondadega (Keskkonnaamet ning

Põllumajandus- ja Toiduamet), kelledest Keskkonnaameti osas võiks kaaluda terminit

„asjaomane asutus“. Eelhinnangu läbiviimisel ei ilmnenud märkimisväärseid uusi asjaolusid,

mis täiendaksid varasema koostööga omandatud teavet. Seega edasise otsustusprotsessi

täpsem suunamine ja korraldamine on otsustaja ehk Transpordiameti pädevuses.

20 Riigitee 22110 Ulila-Võllinge km 5,416 asuva Rämsi silla ehitusprojekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2023.

Kasutatud materjalid

Esitatud olulisim materjalide loetelu (arvestades ka varasemas dokumendis esitatud ehk juba

teostatud viitamisi nt õigusaktidele jms, mida siinkohal tingimata ei dubleerita):

 EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur. Andmed 21.12.2022. a

seisuga;

 Eksperthinnang Maanteameti sademevee väljalaskudele võttes aluseks omaseire

andmed ja tellitud veeseire uuringud. OÜ Maves, 2019;

 Elva valla üldplaneeringu (eelnõu seisuga 2022);

 Ida-Eesti vesikonna veemajanduskavad, 2016 ning 2022;

 Liiklussõlmede sademevee kogumise ja osalise puhastamise uuring. AS Maves jt, 2013;

 Maa-ameti geoportaal (www.maaamet.ee), 2022;

 Spined loach, Cobitis taenia L. Vaino, V. & Saat, T. 2003. Raamatus: Ojaveer, E., Pihu,

E. & Saat, T. Fishes of Estonia. Academiy Publishers, Tallinn. 416 lk: 241-245;

 Tartu maakonnaplaneering 2030+ (2019).

KORRALDUS

16.11.2023 nr 1.1-3/23/826

Tee ehitusloa andmine riigitee 22110 Ulila–Võllinge

km 5,416 asuva Rämsi silla (nr 558)

rekonstrueerimiseks ja keskkonnamõju hindamise

algatamata jätmine

Transpordiamet algatas 14.09.2023 tee ehitusloa andmise menetluse riigitee 22110 Ulila–Võllinge

km 5,416 asuva Rämsi silla (nr 558) rekonstrueerimiseks ehitusseadustiku (edaspidi EhS) § 101

lõike 2 alusel.

1. ASJAOLUD

Tee ehitusloa menetluse esemeks olev riigitee 22110 Ulila–Võllinge km 5,416 asuv Rämsi sild

paikneb riigi transpordimaa kinnisasjal (katastritunnus 60502:001:0035) Tartu maakonnas Elva

vallas Rämsi ja Nasja külas.

Transpordiameti 22.12.2021 korraldusega nr 1.1-3/21/553 on antud projekteerimistingimused

riigitee 22110 Ulila–Võllinge km 5,416 asuva Rämsi silla rekonstrueerimise ehitusprojekti

koostamiseks.

Tee ehitustööd toimuvad 2024. aastal vastavalt Insten Projekt OÜ tööle nr TA22112 „Riigitee

22110 Ulila–Võllinge km 5,416 asuva Rämsi silla põhiprojekt“. Projekt on kuni 30.11.2024 nähtav

lingilt: https://pilv.mkm.ee/s/b0uQ5Qabnwkyg3m .

Projekti eesmärk on selgitada välja, kas tehniliselt ja majanduslikult on mõistlikum uue silla

rajamine või olemasoleva remont, silla koormuse vastavusse viimine kehtivate normidega ning

tehniliselt vajaliku teemaa määramine.

2. MENETLUSE KÄIK

Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 9 kohaselt

on otsustaja tegevusloa andja, vastavalt EhS § 101 lõikele 2 annab riigitee ehitamiseks ehitusloa

Transpordiamet. Seega on Transpordiamet otsustajaks KeHJS tähenduses.

Transpordiamet otsustab keskkonnamõju hindamise algatamise vajaduse vastavalt EhS § 42

lõikele 2. KeHJS § 6 lg 2 punkti 10 alusel, kui kavandatav tegevus ei kuulu seaduse § 6 lõikes 1

nimetatute hulka, peab otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas infrastruktuuri ehitamisel või

kasutamisel on oluline keskkonnamõju. KeHJS § 6 lg 2 punkti 10 täpsustab Vabariigi Valitsuse

2

29.08.2005 määrus nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju

hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu” § 13 punkt 8. Rämsi silla ehitusprojekti

piirkond asub tundliku keskkonnaga ala naabruses.

Eelhinnangu tulemusena leiti, et riigitee 22110 Ulila–Võllinge km 5,416 asuva Rämsi silla

rekonstrueerimise projekti puhul pole vastavalt KeHJS esitatud tingimustele ja kriteeriumitele

alust eeldada olulise keskkonnamõju esinemist ning KeHJS järgne keskkonnamõju hindamine ei

ole vajalik. Lisas 3 toodud eelhinnangus lähtuti keskkonnaministri 16.08.2017 määrusest nr 31

„Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“. Mõjude eelhindamisel võeti arvesse võimaliku mõju

suurust, mõjuala ulatust, mõju ilmnemise tõenäosust, mõju tugevust, kestust, sagedust, pöörduvust

ja võimalikke koosmõjusid.

KeHJS § 6 lõikes 2 nimetatud valdkondade tegevuse keskkonnamõju hindamise algatamata

jätmise otsuse tegemisel lähtub Transpordiamet KeHJS § 61 kohasest keskkonnamõjude

eelhinnangust (lisa 3) ja asjaomaste asutuste seisukohtadest.

KeHJS § 23 lõigete 1 ja 2 ning § 11 lõike 22 alusel küsis Transpordiamet keskkonnamõju hindamise

algatamata jätmise kohta seisukoha asjaomastelt asutustelt: Keskkonnaamet, Põllumajandus- ja

Toiduamet, Elva Vallavalitsus.

Transpordiamet kaasas pädeva asutusena ehitusloa menetlusse lisas 2 loetletud menetluse esemega

piirnevate kinnisasjade omanikud EhS § 42 lõike 6 alusel.

Transpordiamet ei tuvastanud menetluse käigus asutusi, kelle õigusaktist tulenev pädevus on

seotud ehitusloa taotluse esemega EhS § 42 lõike 7 punkti 1 alusel.

Transpordiamet esitas ehitusloa eelnõu arvamuse avaldamiseks lisas 2 loetletud asutusele või

isikule, kelle õigusi või huve võib ehitis või ehitamine puudutada EhS § 42 lõike 7 punkti 2 alusel.

Korralduse lisas 2 on ehitusloa menetluse käigus esitatud arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel,

mis sisaldab EhS § 42 lõike 8 kohaselt esitatud märkusi ning Transpordiameti otsuseid ja selgitusi

märkustega arvestamise kohta.

Nende asutuste ja kinnisasjade omanike puhul, kes tähtaegselt ehitusloa eelnõu kohta

kooskõlastust ei esitanud või arvamust ei avaldanud ega taotlenud tähtaja pikendamist, loetakse

ehitusloa eelnõu kooskõlastatuks või eeldatakse, et arvamuse andjad ei soovinud eelnõu kohta

arvamust avaldada (alus EhS § 42 lõige 9).

Transpordiamet ei ole ehitusloa menetluse käigus tuvastanud EhS § 44 kohaseid ehitusloa

andmisest keeldumise aluseid ega ehitusloa kehtivuseks pikema tähtaja sätestamiseks vastavalt

EhS § 45 lõikele 1.

3. ÕIGUSLIKUD ALUSED

Eeltoodust lähtudes ning võttes aluseks EhS § 38 lõike 1, EhS § 101 lõike 2, majandus- ja

taristuministri 03.12.2020 määruse nr 82 „Transpordiameti põhimäärus“ § 10 lõike 3 punkti 1,

KeHJS § 3 lõike 1 punkti 1, § 6 lõike 2 punkti 10, § 9, § 11 lõiked 2, 22, 23, 4, 8, 81 ja 9, § 12 lõike

1¹ punkti 2, Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral

tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu” § 13 punkti 8

3

ning võttes arvesse, et asjaomastel asutustel puuduvad käesoleva osas vastuväited, otsustab

Transpordiamet:

4. OTSUS

1. Anda tee ehitusluba riigitee 22110 Ulila–Võllinge km 5,416 asuva Rämsi silla (nr 558)

rekonstrueerimiseks vastavalt korralduse lisale 1.

2. Jätta algatamata riigitee 22110 Ulila–Võllinge km 5,416 asuva Rämsi silla (nr 558)

põhiprojektiga kavandatavate tegevuste keskkonnamõju hindamine, sest KeHJS § 61

kohase korralduse lisas 3 oleva eelhinnangu alusel kavandatava tegevuse elluviimisega ei

kaasne olulist keskkonnamõju. Kui kavandatavate tegevuste elluviimisel järgitakse

korraldusega antavas tee ehitusloas seatud kõrvaltingimusi ning üldiseid

keskkonnanõudeid, siis sellega ei kaasne olulist mõju keskkonnale, kultuuripärandile ning

inimese tervisele, heaolule ja varale.

3. Käimasolevasse menetlusse ei liideta teisi keskkonnamõju hindamise menetlusi ja puudub

vajadus viia läbi keskkonnauuringuid.

4. Täita kavandatava tegevuse elluviimisel kõiki korralduse lisas 1 oleva ehitusloa

kõrvaltingimustes esitatud keskkonnanõudeid.

5. Määrata ehitamisel keskkonnanõuete täitmise eest vastutavaks Transpordiameti

teehoiuteenistuse lõuna osakonna ehituse üksus.

6. Teatada keskkonnamõju hindamise algatamata jätmisest ametlikus väljaandes Ametlikud

Teadaanded.

7. Edastada tee ehitusloa andmise ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise korraldus

koos lisadega 14 päeva jooksul menetlusse kaasatud asutustele ja isikutele ning avaldada

Transpordiameti kodulehel.

5. KORRALDUSE LISADE LOETELU

Korralduse juurde kuuluvad järgnevad lisad:

1. Rämsi silla tee ehitusluba;

2. Arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel;

3. Rämsi silla keskkonnamõju eelhinnang.

6. RAKENDUSSÄTTED

Korralduse peale võib esitada Transpordiametile (Valge 4, 11413 Tallinn) vaide haldusmenetluse

seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates korraldusest teadasaamise päevast või päevast,

millal oleks pidanud korraldusest teada saama või esitada kaebuse Tallinna Halduskohtule

halduskohtumenetluse seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates korralduse

teatavakstegemisest.

(allkirjastatud digitaalselt)

Ave Kallo

juhataja

planeerimise osakonna projekteerimise üksus