Seletuskiri

SELETUSKIRI

Eesti seisukohad Euroopa Parlamendi ja Nõukogu mullaseire ja mulla vastupidavuse direktiivi kohta (mullaseire direktiiv)

Sissejuhatus

Mulla hea seisund ja piisav süsinikuvaru on, pakutavate looduse hüvede kaudu, Euroopa Liidu (edaspidi EL) liikmesriikide majanduse, ühiskonna ja keskkonna tervise alus. Samuti on mulla hea seisund seotud kliimamuutustele vastupanuvõime saavutamisega ja toidusüsteemide stabiilsusega, mida omakorda võimendab ebakindel geopoliitiline olukord. Vaatamata sellele, et mulla näol on tegu on strateegiliselt väärtusliku ja väga aeglaselt taastuva ressurssiga, mis pakub mitmeid ökosüsteemiteenuseid, on teadlaste hinnangul 60-70%1 liidu muldadest halvas seisundis. Täpsed andmed liikmesriikide mulla degradeerumise kohta hetkel puuduvad, mistõttu on raske kahju tegelikku ulatust hinnata. Lisaks lünkadele mullaalastes teadmistes, on peamisteks mullaga seotud probleemideks tihenemine, erosioon, orgaanilise süsiniku kadu, reostus ja hapestumine, mis suuresti tulenevad mittekestlikust maa ja teiste loodusvarade kasutusest2. Halvas seisundis muld ei ole võimeline pakkuma esmatähtsaid ökosüsteemi teenuseid, mis hinnanguliselt põhjustab aastas Euroopa Liidule rahalist kahju 50 miljardi euro ulatuses.

Mullaseiret ja mulla vastupidavust käsitlev ettepanek2 on vastus jätkuvale muldade degradeerumisele, mis ohustab inimeste tervist, keskkonda, elurikkust, kliimat, majandust, toiduga kindlustatust, vee kvaliteeti ning takistab Euroopa roheleppes seatud eesmärkide ja keskkonnapoliitika eesmärkide täitmist.

Mullaseire direktiivi peamised eesmärgid on järgmised:
• luua tingimused meetmete võtmiseks, et saavutada muldade kestlik majandamine ja vähendada mulla degradeerumisega kaasnevaid kulusid;
• taastada halvas seisundis mullad (sh saastunud alad) ja tagada võimaluste piires kõikide muldade kestlik majandamine;
• kehtestada ühtne mulla seire- ja aruandlusmetoodika raamistik, mille eesmärk on muuta kättesaadavaks kõikide liikmesriikide muldasid hõlmavad mulla seisundi andmed, mis tagaks liikmesriikide vahel mulla pideva seire järjepidevuse ja andmete võrreldavuse;
• muuta aruandluse kaudu liikmesriikide mulla seisundi andmed sidusrühmadele kättesaadavaks, tõhustades sellega mulla orgaanilise süsiniku suurenemist ja tervise juhtimist;
• andmepõhise lähenemise kaudu soodustada tehnoloogia arengut ning innovatsiooni põllu-, metsa- ja biomajanduses;
• olla instrumendiks ELi keskkonnapoliitika eesmärkide saavutamisel, sh saavutada pidevseire ja tõendatud aruandluse kaudu 2050. aastaks muldade hea seisund.


Algatus tagab seadusandlikku lähenemisviisi selleks, et saavutada 2050. aastaks ELi muldade hea seisund ja paremad orgaanilise süsiniku varud. Samuti täiendab ettepanek juba kehtivaid poliitikameetmeid nagu Euroopa rohelepe3, ELi elurikkuse strateegia aastani 20304, nullsaaste tegevuskava5, ELi kliimamuutustega kohanemise strateegia6, ELi mullastrateegia 2030. aastaks7, mis ei käsitle kõiki mulla degradeerumise põhjuseid, kuid mille edukus võib mulla tervisest oluliselt sõltuda.


Koostajad

Seletuskirja koostasid koostöös Kliimaministeeriumi elurikkuse kaitse osakonna peaspetsialist Triin Sellis ([email protected]), rohereformi osakonna nõunik Aire Rihe ([email protected]), kliimaosakonna nõunik Mart Kiis ([email protected]) ja Hedy Eeriksoo ([email protected]) ning välissuhete osakonna peaspetsialist Viktoria Sitnik ([email protected]) ja nõunik Eliise Merila ([email protected]). Valdkonna eest vastutab asekantsler Antti Tooming.

Sisu ja võrdlev analüüs

Euroopa Komisjoni (edaspidi „komisjon“) poolt on välja toodud8 murettekitav mulla degradeerumise trend, mis puudutab kõiki liikmesriike. Kuni 70% liidu muldadest on halvas seisus. Need kannatavad erosiooni, tihenemise, sooldumise, kõrbestumise, süsinikuvaru vähenemise all, mis omakorda põhjustavad toitainete, vee ja elurikkuse kadu. Samuti pakuvad mullad mitmeid eluks vajalikke ökosüsteemiteenuseid, millest sõltub liikmesriikide vastupanuvõime kliimamuutustele, toiduga kindlustatus, vee, süsiniku ja toitainete ringlus, puidu ja muude oluliste ressursside varumine. Näiteks on 95% toidust otseselt või kaudselt toodetud mulda kasutades.
Mulla erosioon vähendab hinnanguliselt liidu põllumajanduse tootlikkust ca. 1,25 miljardi euro võrra aastas. Mulla erosiooni otsene mõju on kasvavate taimede kahjustumine, kasutussobiliku maa vähenemine, lisatoitainete vajadus mulla ülemise toitainete rikkama süsinikuvaru kadude tõttu. Kaudne mõju on laiaulatuslikum ja seotud elupaikade kadumise, elurikkuse kao, maa sööti jätmise, raudteede, teede ja muu taristu kahjustumisega, puudutades suuremat hulka majandussektoreid ning ühiskonda laiemalt9. Käesoleva algatuse avaldamist ajendas ka tõsiasi, et hetkel puudub liikmesriikide vahel ühtne mullaseire süsteem ning seetõttu puudub ka terviklik ülevaade muldade seisundist. Paremad mullastiku andmed tagaksid senisest teaduspõhisema lähenemise muldade kestlikule majandamisele üleminekul kõigi maakasutustüüpide puhul. Samuti toetavad andmed innovatsiooni ja tehnoloogilisi lahendusi, eriti põllu- ja metsamajanduse valdkonnas. 2020. aasta seisuga moodustas põllumajandusmaa 38% kogu liidu maismaast. Kuigi mulla tervise seisukohast on eriti oluline pöörata tähelepanu põllumajandussektori praktikatele, on kindlasti olulised ka teised maakasutustüübid, mis on seni saanud uuringutes ja kasulike praktikate määratlemisel oluliselt vähem tähelepanu. Põllu- ja metsamajandamine viisil, mis pöörab tähelepanu mulla hea seisundi tagamisele, toetab ka looduslike liikide ja elupaikade säilimist, mis pikemas perspektiivis pidurdab elurikkuse kadumist. Looduse, sh degradeerunud muldade taastamine tähendab ka investeerimist kestlikku, vastupanuvõimelisse ja tootlikumasse tulevikku. Iga maapinna korrastamiseks kulutatud euro toob hinnanguliselt 8–38 eurot majandustulu10.

Eesti mullastiku seisund
Hetkel puudub Eestis ühtne mullastiku kaitse ja kestliku majandamisega seotud raamistik ning kogu valdkond on killustunud erinevate regulatsioonide vahel. Mulda muuhulgas käsitlevad seadused on järgmised: keskkonnavastutuse seadus, maapõueseadus, tööstusheite seadus, jäätmeseadus, keskkonnaseadustiku üldosa seadus, keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus, looduskaitseseadus, veeseadus, keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus, maaparandusseadus ja maakatastriseadus. Selline killustumine on viinud lahknevusteni teemakäsitluses kasutatavate mõistetes, mida antud algatus aitaks ühtsustada. Erinevate nimede all on mulladirektiivi eelnõusid ka varem arutatud. Riigikogu keskkonnakomisjoni 22. jaanuaril 2007 toimunud istungi protokolli nr 176 on kirjas, et Keskkonnaministeeriumis peab vajalikuks nii mullaseaduse vastuvõtmist kui ka mitmete keskkonnaalaste seaduste muutmist. Direktiivi ülevõtmiseks luuakse mullaseadus ja muudetakse mitmeid keskkonnaalaseid seadusi.
Komisjoni mõjuhinnangu11 kohaselt on 59% Eesti muldadest halvas seisundis, sealhulgas tihenemisohuga mullad, mis ei pruugi olla tegelikult kahjustunud. Korrektse Eesti ja teiste EL riikidega ühtsetel alustel saadud halvas seisundis ning madala süsinikuvaruga muldade protsentuaalse osakaalu leidmiseks on vajalikud suuremas mahus seiretööd ja pidevseire ning tõendatud aruandluse sisse viimine. Nendel andmetel tehtavad järeldused, nagu ka mulla direktiivis on ette nähtud. Lisaks tihenemisele ohustavad Eesti muldi peamiselt muldi kahjustavate põllumajanduspraktikate (nt liigne mulla füüsiline häirimine, liiga raskete masinate kasutamine jms) kasutamine ning erosioon. CORINE12 maakatte andmete põhjal on hinnatud 72% ulatuses Eesti põllumajandusmaa seisund halvaks, mis moodustab 18% riigi maismaast.
Hetkel olemasolevate andmete põhjal ei ole raskmetallide sisaldus Eesti põllumuldades aastatel 2002-2022 muutunud. Positiivne on samuti põllumuldade süsinikusisalduse stabiilsus seirealadel.
Direktiivist tulenev uus proovivõtukohtade võrgustik tuleks kindlaks määrata geostatistiliste meetodite abil ja see peaks olema piisavalt tihe, et anda hinnang heas seisundis muldade pindala kohta riigi tasandil kuni 5% määramatusega. Samuti soovime ühtlustada maksimaalsel määral mullaproovide võtmise metoodikat riigisiseselt, et kasutada kõiki erinevatest kohustustest tulenevaid mullaproove.
Mullaseire direktiivi sisu konkreetsemad eesmärgid on:
• Kehtestada sidus mullaseireraamistik (Artikkel 1) – eesmärgiga saada andmeid mulla seisundi ja orgaanilise süsinikuvaru kohta kõigis liikmesriikides ja tagada, et hiljemalt 2050. aastaks on ELi mullad heas seisundis, et need saaksid pakkuda mitmesuguseid teenuseid ulatuses, mis on piisav keskkonnaalaste, ühiskondlike ja majanduslike vajaduste rahuldamiseks, ning vähendada mulla saastatust tasemeni, mida ei peeta enam inimeste tervisele kahjulikuks.

Direktiivi kohaldamisala on sätestatud artiklis 2, mis kohaldub direktiivi liikmesriikide territooriumi kõigi muldade suhtes. Direktiivis kasutatud mõisted on defineeritud artiklis 3, mis muuhulgas defineerib mõistet „muld“ kui maakoore pindmine kiht, mis asub aluspõhjakivimi ja maapinna vahel ja mis koosneb mineraalsetest osakestest, orgaanilisest ainest, veest, õhust ja elusorganismidest.

• Määrata ära liikmesriikide territooriumitel asuvad mullastikupiirkonnad ning pädevad vastutavad asutused (Artiklid 4 ja 5). Liikmesriikidele on antud paindlikust piirkondade jaotamisel. Eesti on piirkondade jaotamisel lähtunud mullateadlaste arvamusest ja on eristanud 8 mullastikupiirkonda (Joonis 1, Eesti mullastiku piirkonnad). Iga liikmesriik peab määrama asutuse, kes on võimeline asjakohasel tasemel täitma direktiivis sätestatud kohustusi. Igal artikli 4 kohaselt kindlaksmääratud piirkonnal peab olema piirkonna eripäradele vastavalt pädev asutus, kuid pädevuse kriteeriumile vastavuse korral võib üks asutus vastutada ka mitme piirkonna eest.


Joonis 1. Eesti mullastiku piirkonnad

• Mulla seisundi seire ja hindamine (Artiklid 6-9)
Vastavalt mullaseire direktiivi lisadele I ja II peavad liikmesriigid koostama artiklis 4 kindlaksmääratud piirkondadele seire- ja aruandlusmetoodika, mis tagab mulla seisundi korrapärase ja täpse riikliku pidevseire. Seisundi seire toetamiseks teeb ka komisjon asjaomaste liikmesriikide nõusolekul mullanäitajate mõõtmisi kohapeal võetud mullaproovide põhjal. Samuti võetakse asjakohaste mulla tunnuste seireks kasutusele ELi kosmoseprogrammi Copernicuse raames kogutud andmeid. Olemasolevate andmete põhjal loovad komisjon ja Euroopa Keskkonnaamet kahe aasta jooksul pärast algatuse jõustumist mulla seisundi andmete digitaalse portaali, mille kaudu muutuvad nad üldsusele kättesaadavaks.
Mulla seisundit hinnatakse vastavalt algatuse I lisas väljatoodud kriteeriumidele. Arvesse tuleb võtta ka potentsiaalselt saastunud alade (Artikkel 13) andmeid. Esimene mulla ja selle süsinikuvaru ning mulda viidud lisandite13 seisundi hindamine tuleb sooritada viie aasta jooksul pärast käesoleva algatuse jõustumise kuupäeva. Need andmete kohta tuleb pidada jälgitavat aruandlust, mis oleks avalikult kättesaadav.
Lisaks mulla seisundi andmetele kogutakse direktiivi raames ka maahõivet ning mulla katmist puudutavaid andmeid samuti vastavalt I lisas väljatoodud näitajatele. Keskkonnaagentuuri 2023. aastal väljastatud statistika14 kohaselt on Eestis tehisobjektidega kaetud ca. 1 574 km2, moodustades 3,5% kogu maismaa pinnast.
Proovivõtukohtade kindlaksmääramiseks kasutavad liikmesriigid II lisas kirjeldatud meetodit. Algatusega seatakse liikmesriikidele kohustus mullanäitajate ja selles sisalduvate lisandite mõõtmist korrata iga viie aasta tagant ning maahõive ja mulla katmise näitajate ajakohastamist vähemalt kord aastas.
Liikmesriigid loovad maaomanikele ja -haldajatele vabatahtliku mulla sertifitseerimise süsteemi. See näitab, millises seisundis on muld vastavalt direktiivile.
• Määratleda mulla kestlik majandamine (Artiklid 10 ja 11)
Algatuse III lisas on loetletud mulla kestliku majandamise põhimõtted ning taastamistavad, mida tuleb järk-järgult rakendada kõigil majandatavatel ja halvas seisundis muldadel. Samuti tuleb liikmesriikidel määrata kindlaks mulla seisundile negatiivselt mõjuvad mullamajandamistavad. Tavade väljatöötamise protsess peab olema avatud ja maaomanikke ja haldajaid kaasav viisil, mis tagab neile tegelikud võimalused tavade väljatöötamise protsessis osaleda. Samuti peavad liikmesriigid tagama mullamajandatele, maaomanikele ja asjaomastele asutustele lihtsa ligipääsu mulla kestlikku majandamist puudutavale nõustamisele mulla kestliku majandamise teemal, koolitustele ja suutlikkuse suurendamise võimalustele. Nõuandeteenus on oma olemuselt sõltumatu ning erapooletud. Lisaks sellele on algatuses oluline roll mulla kestlikku majandamist puudutava teadlikkuse tõstmisel, mis muuhulgas põhineb asjakohaste teadusuuringute edendamisel.
Maahõive negatiivse mõju vältimiseks või kahandamiseks tuleb liikmesriikidel järgida põhimõtteid, mille kohaselt:
1. vähendatakse maahõivest mõjutatud ala nii palju kui võimalik;
2. valitakse sellised alad, kus mõju ökosüsteemiteenustele oleks minimaalne;
3. valitakse maahõiveviisid, mis minimeerivad negatiivset mõju mullale.
• Töötada igas liikmesriigis välja riskipõhine lähenemisviis saastunud alade riskide juhtimiseks (Artikkel 12).
Liikmesriikidel tuleb potentsiaalselt saastunud ja saastunud alade võimalikke riske juhtida, lähtudes riskipõhisest lähenemisviisist. Kõiki potentsiaalseid riske inimeste tervisele ja keskkonnale tuleb hoida vastuvõetaval tasemel. Riskide vastuvõetava tasemele viimise eest vastutab Artikli 4 kohaselt määratud mulla piirkonna pädev asutus, kes peab saastunud ala puhul hindama praeguse ja kavandatud maakasutuse riske. Hinnangust tulenevalt peab pädev asutus otsustama sobivate V lisas loetletud riskivähendusmeetmete rakendamise üle. Nimekiri on soovituslik ja liikmesriigil on õigus ka teisi meetmeid kasutada. Vastuvõetamatu riski taseme määravad liikmesriigid ise, tuginedes teaduslikele teadmistele, ettevaatuspõhimõttele ja kohalikele eripäradele. Riskipõhine lähenemisviis tuleb igal liikmesriigil välja töötada nelja aasta jooksul pärast algatuse jõustumise kuupäeva.
Lisaks konkreetse lähenemisviisi välja töötamisele näeb mullaseire direktiiv ette potentsiaalselt saastunud alade kindlakstegemise kriteeriume (Artikkel 13), nende uurimise eeskirjade koostamist (Artikkel 14), riski hindamise ja haldamise metoodika (Artikkel 15), potentsiaalselt saastunud alade registri loomist (Artikkel 16). Potentsiaalselt saastunud alade register tehakse kättesaadavaks veebipõhise geoviidetega varustatud ruumiandmebaasina.
• Rahastamine, üldsuse teavitamine ja liikmesriikide aruandlus (Artiklid 17-19)
Arvestades mullaseire algatamise, mulla kestliku majandamise, orgaanilise süsinikuvaru parandamise ja muldade taastamise prioriteetsusega, toetatakse algatuse rakendamist olemasolevatest liidu rahastamisprogrammidest kooskõlas nende kohaldatavate eeskirjade ja tingimustega.
Algatusega kaasneb liikmesriikidele aruandluskohustus. Aruandluses peavad liikmesriigid esitama elektrooniliselt komisjonile ja Euroopa Keskkonnaametile iga viie aasta järel allpool loetletud andmed ja teabe:
1) mulla seisundi mh süsinikuvaru ja mulda viidud orgaaniliste lisandite seire ja hindamise andmed ja tulemused;
2) mulla seisundi suundumuste analüüs I lisas loetletud tunnuste kohta, maahõive ning mulla katmise analüüs I lisas loetletud näitajate kohta:
3) kokkuvõte edusammudest, mis puudutavad järgmisi valdkondi:
i) kestliku mulla majandamise põhimõtete rakendamine;
ii) saastunud alade kindlakstegemine, registreerimine, uurimine ja haldamine.
4) saastunud alade registrisse kogutud andmed ja teave.

Esimesed aruanded tuleb esitada viis aastat ja kuus kuud pärast algatuse jõustumise kuupäeva. Liikmesriikidel tuleb tagada komisjonile ja Euroopa Keskkonnaametile aruandluses esitatud teabele ja andmetele püsijuurdepääs.

Veebipõhine juurdepääs tuleb liikmesriikidel tagada:
1) mullastikupiirkondade ajakohastatud loetelule ja ruumiandmetele hiljemalt kaks aastat ja kolm kuud pärast algatuse jõustumise kuupäeva;
2) mullastikupiirkondade pädevate asutuste ajakohastatud loetelule hiljemalt kaks aastat ja kolm kuud pärast algatuse jõustumise kuupäeva;
3) rakendatud meetmete ja kestlike mullamajandamistavadele hiljemalt neli aastat ja kolm kuud pärast algatuse jõustumise kuupäeva.
Komisjon jätab endale artiklis 21 osutatud kontrollimenetluse kohaselt õiguse võtta vastu teabe esitamise vormi ja korda puudutavaid rakendusakte.


Üldsuse teavitamisel:
1) Liikmesriigid avalikustavad käesoleva direktiivi artikli 8 kohase seire tulemusena saadud andmed ja annavad üldsusele juurdepääsu I lisa kriteeriumide alusel tehtud hindamise tulemustele kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2007/2/EÜ15 artikli 11 sätetega geograafiliselt täpsete andmete puhul ja kooskõlas direktiivi (EL) 2019/1024 artikliga 5 muude andmete puhul.
2) Komisjon tagab, et mulla seisundi andmed, millele pääseb ligi artiklis 6 osutatud mulla seisundi andmete digitaalse portaali kaudu, on üldsusele kättesaadavad kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2018/172516 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1367/200617.
3) Liikmesriigid tagavad, et käesoleva direktiivi artiklis 18 osutatud teave on üldsusele kättesaadav ja juurdepääsetav kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiividega 2003/4/EÜ, 2007/2/EÜ ja (EL) 2019/102418.
4) Käesoleva direktiivi alusel nõutava teabe avalikustamisest võib keelduda või seda võidakse piirata, kui on täidetud direktiivi 2003/4/EÜ artiklis 4 sätestatud tingimused.

• Delegeeritud volitused ja komiteemenetlus (Artiklid 20 ja 21)

Artikkel 20 sätestab tingimused komisjoni õiguseks võtta vastu delegeeritud õigusakte. Artikkel 21 seab liikmesriikidele kohustuse edastada komisjonile direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende poolt vastu võetud põhiliste siseriiklike õigusnormide teksti ning jõustada algatuse järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt kaks aastat pärast algatuse jõustumise kuupäeva.
• Lõppsätted (artiklid 22-27)
Artikkel 22 sätestab õiguskaitse kättesaadavuse raamistiku, artikkel 23 selgitab füüsiliste ja juriidiliste isikute karistustega seotud täpsemad sätted. Artikkel 24 määratleb direktiivi paindlikkuse vastamaks teaduse arengule ning eesmärgile saavutada kõikide muldade hea seisund aastaks 2050. Artikkel 25 seab direktiivi ülevõtmise perioodiks kaks aastat alates direktiivi jõustumisest ning artikkel 26 järgi jõustub direktiiv kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
EL asja vastavus subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtetele
Ettepaneku õiguslik alus on keskkonnaeesmärkide põhjal Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 192 lõige 1. Direktiivi vastuvõtmiseks on nõukogus vaja kvalifitseeritud häälteenamust. Sisulised läbirääkimised EL Nõukogus algasid 2023. aasta sügisel.
Subsidiaarsus

Rohkem kui 60% Euroopa muldadest on halvas seisundis ja teaduslikud tõendid näitavad, et olukord halveneb veelgi. Muldade degradeerimist põhjustavad jätkusuutmatu maakasutus, mulla katmine, saastumine ja üleekspluateerimine koos kliimamuutuste ja äärmuslike ilmatingimuste mõjuga. Probleemi põhjused ja mõju ulatuvad riigipiiridest kaugemale ning vähendavad riikide üleselt ökosüsteemiteenustest saadavaid hüvesid, kuna muld näiteks uhutakse vee või tuulega ära. Lisaks võivad ka saasteained, mis on mullale kahjulikud, liikuda õhu, pinnavee ja põhjavee kaudu ning kanduda üle piiride.

Seepärast nõustume Komisjoni hinnanguga, et vaja on kõigi liikmesriikide ühiseid pingutusi ja kooskõlastatud meetmeid, et saavutada ELi mullastrateegia visioon, et kõik mullad oleks 2050. aastaks heas seisundis. Samuti tagaksid meetmed, et muld suudab pikas perspektiivis osutada ökosüsteemiteenuseid kogu ELis. Liikmesriikide poolt eraldi võetavad meetmed on seni osutunud ebapiisavaks, kuna mulla degradeerumine jätkub ja süveneb. Mullaseireks ja muldade kestlikuks majandamiseks on vaja võtta ühiseid meetmeid piisavalt suures mastaabis, et saada koostoimest, tulemuslikkusest ja suuremast tõhususest tulenevat kasu.
Võttes arvesse probleemi ulatust ja piiriülest olemust, mulla degradeerumise mõju kogu ELis ning keskkonnale, majandusele ja ühiskonnale avalduvat ohtu, leiame, et ELi tasandi meetmed on siinkohal õigustatud.

Proportsionaalsus

Ettepanek ei sea liikmesriikidele suuremaid nõudmisi, kui on vaja selleks, et tagada ELi muldade hea seis aastaks 2050 ning seetõttu on kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega. Käesolev algatuse puhul on tegu direktiiviga, mis jätab liikmesriikidele suure paindlikkuse, võimaldades välja selgitada kohalike oludega kõige paremini sobivad meetmed ja lähenemisviisid. Kohalikest oludest tulenev lähenemine on äärmiselt oluline, sest mulla seisund, maakasutus, kliimatingimused ja sotsiaalmajanduslikud aspektid võivad erineda nii liikmesriikide vahel kui ka ühe liikmesriigi piirides. Direktiivis välja toodud nõuded on realistlikud, eesmärgipõhised ning ei lähe vajalikust kaugemale. Seatud eesmärkide täitmiseks muudab direktiiv kohustuslikuks mulla seisundi sh selle süsinikuvaru jälgimise. Lisaks sellele kohustuvad liikmesriigid mulla seisundit ning kasutusele võetud meetmete tulemuslikkust hindama. Kaheaastane ülevõtmisperiood annab liikmesriikidele aega, et võtta kasutusele oma mulla tervise juhtimis- ja seiresüsteem, nendele vastavad hindamise mehhanismid ning meetmed mulla kestliku majandamise põhimõtete rakendamiseks. Direktiiv on esitatud mõjuhinnangu alusel, milles kaaluti kõigi poliitikavariantide toimed, mille tulemusena selgus, et ettepanekud on proportsionaalsed.

Esialgse mõjude analüüsi kokkuvõte

Mõju elus- ja looduskeskkonnale

Mõju on Eesti elus- ja looduskeskkonnale positiivne. Heas seisundis mullad toetavad hea ökosüsteemi seisundi saavutamist ja elurikkuse vähenemise peatamist. Mullal on oluline roll nii maapealse kui mullasiseste mikro- ja makroorganismide mitmekesisusele. Heas seisundis muld on elu ja elurikkuse, sealhulgas elupaikade, liikide ja piisava geneetilise mitmekesisuse alustala ning tänu suuremale vastupidavusele tuuleerosioonile soodustab õhusaaste vähenemist, tõkestades mullaosakeste lendumist. Mulla hea seisundi taastamine ja/või säilitamine eeldab kestlikku maa ja teiste loodusressursside kasutust, mis omakorda aitab kaasa seatud kliima- ja keskkonnaeesmärkide saavutamisele. Heas seisundis muld toimib süsiniku sidujana, panustades seeläbi kliimaeesmärkidesse ning suurendades võimet kliimamuutustega kohaneda. näiteks vähendades üleujutuste negatiivset mõju. Ettepanekus sätestatud seireandmed muudavad tulevikus maa- ja mullakasutust puudutavate projektide, kavade ja programmide keskkonnamõjude hinnangu täpsemaks ning teaduspõhisemaks. Vajalike alusandmete omamine suurendab tõenäosust ELi fondidest kestliku maakasutuse rakendamiseks rahastust saada. Ettepanekus välja toodud mulla kestliku majandamise sätted täiendavad juba kehtivaid ELi looduskeskkonda puudutavaid õigusakte nagu elupaikade direktiiv ja linnudirektiiv ning täiendavad mulla majandamisega seotuid lünki vastuvõetud strateegiates ning arengukavades. See tagab muldade jätkusuutliku ja säästliku kasutamise, mis säilitab maksimaalselt mulla positiivseid omadusi. Heas seisundis muld ja mulla kestliku majandamise rakendamine aitab kaasa nii pinna- kui ka põhjavee kvaliteedi parandamisele ja panustab veekogumite hea seisundi eesmärkide saavutamisse.

Mulla saastatuse reguleerimiseks täiendatakse ettepanekuga tööstusheidete direktiivi, jäätmete raamdirektiivi ja prügiladirektiivi, keskkonnavastutuse direktiivi ja keskkonnakuritegude direktiivi, hõlmates kõiki saasteliike, sealhulgas mulla varasemat saastatust. Seega potentsiaalselt väheneb saaste, heite ja jäätmete negatiivne mõju elusloodusele ning inimtervisele. Avalikud andmebaasid suurendavad ka saastunud alade kohta info kättesaadavust ning seeläbi läbipaistvust.
Mõju majandusele

Heas seisundis viljakad ja vastupidavad mullad on äärmiselt olulised toiduohutuse ja kliimamuutustele vastupidavuse tagamiseks. Tänu sellele väheneb negatiivne mõju mullale, mida põhjustavad mitte optimaalne sademete režiim, üleujutused, sagenenud põuad jne. Viljakad heas seisundis mullad toetavad saagipotentsiaali realiseerumist ja kõrge toitainelise väärtusega toidu tootmist. Näiteks mulla tihenemine võib Euroopa Komisjoni mõjuanalüüsi andmetel hinnanguliselt vähendada saaki konkreetsel kasvukohal 2,5-15% Lisaks vajab muldade hea seisundi säilitamine regulaarset biomassi mulda tagasi viimist ning püsirohumaade säilitamist. Mitmete mulla kestliku majandamise tavade rakendamisel avaldub positiivne mõju majanduselt pikaajalises vaates. Näitena võib tuua vahekultuuride kasvatamise või orgaaniliste lisandite mulda viimist (kasvusubstraadid, sh katmikaladel) 19. Vahekultuuride saaki ei koristata. Nende positiivne mõju avaldub läbi mullaomaduste parandamise, umbrohtumise alla surumise. Taimestikuga kaetud muld on enam kaitstud tuule ja vee erosiooni eest, eriti oluline on taimkate talvel. Vahekultuurid seovad toitaineid ning muudavad need järgnevatele taimedele paremini omastatavaks. Samuti viiakse vahekultuuridest kasvanud taimset massi tagasi mulda ehk kasutatakse haljasväetisena. See suurendab toitainete hulka mullas ja parandab ka teisi mulla omadusi20. Umbrohtumust surutakse alla läbi mitte soovitud taimedele veele, toitainetele ja valgusele konkurentsi pakkumise. Eriti teevad seda suure lehepinnaga ja kiire arenguga vahekultuurid24. Lisaks vähendavad vahekultuurid tavaliselt väetiste ja taimekaitsevahendite kasutamise vajadust ja toitainete leostumist21. Euroopa Komisjoni tellitud mõjuanalüüsi andmetel on vahekultuuride põllu rajamise kulu 262 EUR/ha. Samas tõstavad need peamiste põllukultuuride nagu näiteks nisu järgnevat saagikust 16% ja kartuli puhul nt 3 tonni/ha. Lämmastikväetistelt hoitakse pärast kattekultuuri kasutamist kokku 52-72 EUR/ha22. Lisaks mõjuvad kattekultuurid ja kasvusubstraadid võrreldes sünteetiliste väetistega mulla seisundile terviklikult paremini, toetades mullaelustiku normaalset toimimist. Eesti tingimustesse sobilike kultuuride valikul on saadud samuti positiivseid tulemusi, eriti pikaajalisel külvikorras kasutamisel21,23,24.

Vabatahtlik sertifitseerimissüsteem, mis luuakse koos süsiniku sidumise sertifikaadiga, tagab heas seisundis muldadele kõrgema väärtuse võrreldes halvas seisundis muldadega. See võimaldab maa ostjal saada parema ülevaate ostetava maa mulla seisundist. Samuti motiveerib heas seisundis mulla väärtuse tõstmine maaomanikku oma muldade seisundit uurima ja parandama.

Direktiiv loob vajaduse suuremas mahus seire teostamiseks, mis loob omakorda töökohti mullaseirega tegelevatele asutustele ja avab valdkonnale täiendavaid ressursse ELi eri fondidest, suurendab rahastusvõimalusi ka teadusarendustegevuseks, kaugseire arendamiseks, nõuandeteenistuse mahu kasvatamiseks jne. Saastunud alade taastamine annab töökohti ja vajaduse arendustööks nende taastamiskavade koostamisel ja taastamise teostamisel. Liidu ülene ühtne raamistik ühtlustab tingimusi liikmesriikides ja seeläbi liidu ülest majanduslikku võrdsust, kuna nõuded on loodud ühtsetel alustel. Halvas seisundis muldadele tuleb rakendada meetmeid, sh suurendada süsinikuvaru, mis mulla seisundit parandavad. Potentsiaalne suurem tulu tõstab soovi kasutada mulla kestliku majandamise tavasid.

Mõju regionaalarengule

Algatuse rakendamist liikmesriikide ja ettevõtjate poolt toetatakse mitmesuguste ELi programmidega, sh Euroopa Regionaalarengu Fond ja ÜPP strateegia fondidest. Selleks, et muldade majandamisega seotud erinevate valdkondade arengu suunad oleksid Eestis keskkonnahoidlikud, tuleb muuhulgas täiendada ning rahastada nii kutse- ja kõrghariduse kui ka täiendusõppe võimalusi. Nii neid, mis käsitlevad põhjalikult kestlikku põllu- ja metsamajandust kui ka teisi muldade majandamist hõlmavaid valdkondi. See aitab muuhulgas tagada keskkonnateadlikkuse levikut nendes sektorites ning seeläbi ka ühiskonnas laiemalt. Muld on ressurss ja tootmisvahend paljudele ettevõtetele. See on ressurss, mida tuleb hoida ja säilitada parimas seisundis. Sellisel juhul on selle tootlikus ka vastav konkreetse mulla potentsiaalile. Keskkonnahoidliku mõtteviisi levik võib potentsiaalselt suurendada keskkonnahoidlike toodete populaarsust sh kohalike toodete ja toorainete eelistust. Algatus toetab maapiirkondade arengut, soodustades põllu- ja metsamajanduse sektorite kestlikkust, tagades töökohad ka tulevastele põlvkondadele. Algatusel on eeldatav otsene või kaudne positiivne mõju regionaalarengule, toetades maapiirkondade arengut.

Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele, kuludele ja tuludele

Direktiiv annab ühtse mullavaldkonda reguleeriva raamistiku, mis seni puudus, kuid on poliitikakujundamiseks ja valdkonna juhtimiseks oluline. See võimaldab vähendada teema killustatust ja tõlgenduste rohkust nii Euroopa Liidu kui ka Eesti tasandil. Samas on direktiiv väga paindlik, mis võimaldab rakendada seda kuluefektiivselt ja vajadustele vastavalt. Heas seisundis ja suure süsinikuvaruga muldadel on suurem äärmuslike olude puhverdamise võime. Väiksem tekkiv kahju vähendab omakorda põudade ja üleujutuste tekitatud korvatava kahju vajadust.

Tõuseb administratiivne koormus pädevaks asutuseks määratud asutusele, kellel tuleb viis aastat ja kuus kuud pärast direktiivi vastuvõtmist ning seejärel iga viie aasta tagant iga mullastikupiirkonna kohta aruanne esitada. Seni on võrreldav aruandluskohustus puudunud. Riigiasutustele tõuseb administratiivne koormus seoses direktiivile vastava süsteemi ja töökorralduse ülesehitamisega. Kindlasti suureneb töömaht Kliimaministeeriumil ning Regionaal- ja põllumajandusministeeriumil. Kliimaministeeriumis luuakse uus töökoht, mille sisuks on mullavaldkonna terviklik juhtimine, sealhulgas uue struktuuri loomine direktiivi vajaduste täitmiseks. Töökoormus suureneb ka mõlema eelmainitud ministeeriumi allasutustel nagu Eesti Keskkonnauuringute Keskus, Keskkonnaagentuur, Maaeluteadmuskeskus ning direktiivi täitmine nõuab neisse lisa töökohtasid. Samuti suureneb koormus ülikoolidel, kellel on olemas võimekus vajalikke töid teostada.

Mõju riigi julgeolekule ja välissuhtlusele

Euroopa Liidu ülene ühtne lähenemine lihtsustab omavahelist andmete vahetust ja analüüsi, kuna nende kogumine on harmoniseeritud. Samuti on mullastikuga seotud probleeme, mis ületavad riigipiire ning nende lahendamine nõuab rahvusvahelist suhtlust. Direktiiv annab võimalusel ühiselt neid probleeme lahendada ja mõju vähendada. Heas seisundis muld teeb võimalikuks stabiilse ja ebasoodsatele oludele vastupidava toidutootmise. Peale selle tagab läbi parema isevarustatuse võime ka kõrgema julgeolekutaseme.



Mõju riigirahandusele

Mitmete direktiivi nõuete täitmiseks on juba heaks kiidetud Riigikantselei rahastatav teadus- arendusprojekt kogumahuga 5,7 miljonit eurot. See hõlmab endas töövahendite nagu mullastikukaart uuendamist ja teiste digitaalsete lahenduste arendamist, seirevõimekuse arendamist ning vajaliku juhtimissüsteemi väljatöötamist, maahõive ja maakasutusotsuste planeerimise ja juhtimise tööriistade välja arendamist. Peale selle suureneb vajadus seiretööde läbiviijate näol nii välitöödel ja mullaproovide võtmisel kui ka laborianalüüside läbiviimisel. Tuleb koostada saastunud alade taastamise kavad ja need ellu viia. Samuti kõikide mullakasutustüüpidele kestlike praktikate väljatöötamiseks, sealhulgas vajavad kestlikud praktikad pidevalt uuendamist vastavalt parimale hetketeadmisele, mis omakorda tähendab vajadust pidevale teadus-arendustegevusele. Selle kõige saavutamiseks vajab valdkond kindlasti suuremat avalikkuse tähelepanu ja teema olulisuse mõistmist, mis omakorda tähendab suuremat teavitustöö mahtu. Euroopa Komisjon on kulud hinnanud võrreldavaks varasemate õhu- ja veekeskkonna juhtimissüsteemide ülesehitamisel.

Eesti seisukohad ja nende põhjendused


1. Eesti toetab Euroopa Liidu keskkonnaalase seadusandluse täiendamist mullaseire ja mulla vastupidavuse direktiivi kaudu. Leiame, et direktiivi vastu võtmine on äärmiselt oluline Euroopa Liidu keskkonnaeesmärkide, sh kõigi muldade hea seisundi saavutamiseks ning kestlikuks kasutamiseks vajalike poliitikameetmete parendamiseks. Peame oluliseks valdkondade vahelist koostööd mullavaldkonna koordineerimisel ja mulla seisundi parandamisel.

(Artikkel 1)

Selgitus: Vajadus ELi üleselt muldasid käsitleva algatuse järele on olnud suur, mistõttu on mulladirektiivi ettepanek tervitatav initsiatiiv, selles sätestatud eesmärgid on olulised ja saavutatavad. ELis on praegu märkimisväärne osa (60–70%) muldadest halvas seisukorras, samas puudub siiani ELil ühtne mullaseadusandlus. Kuigi liikmesriigid teostavad mullatervise monitooringut, ei ole nende pingutused seni olnud koordineeritud ning ei vasta ELi mullastrateegia eesmärgile tagada aastaks 2050 kõikide muldade hea seisund. Mullaga seotud vajadusi tuleb vaadata tervikuna, et ühe eesmärgi täitmiseks rakendatavad tegevused toimiksid sünergias teiste valdkondade eesmärkidega. Muld on otseselt seotud paljude valdkondadega (nt elurikkus, kliimamuutused, veekvaliteet, toidu tootmine, jne) ning killustatust nende valdkondade vahel aitaks parandada ühtse õigusraamistiku rakendamine. Mullal kui maismaa suurimal süsinikuvarul on keskne roll kliimamuutuste leevendamisel ja nende mõjuga kohanemisel ning pikaajaliste kliimaeesmärkide saavutamisel. Direktiivi ettepanek on kooskõlas maakasutuse kliimaeesmärkidega, mille kohaselt on tarvis pikaajaliselt suurendada maakasutuses seotud süsinikuvaru. Maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse (LULUCF) määruse järgi peab Eesti parandama andmestikku mulla süsinikuvarude muutuse jälgimiseks, mis on täielikult kooskõlas ka mulladirektiivis sätestatud eesmärkidega ning vajadusega saada kliimapoliitika meetmete rakendamise jaoks senisest kvaliteetsemaid teadmisi mulla kohta. Heas seisundis ja terve muld tugevdab vastupanuvõimet ja vähendab haavatavust kliimamuutuste suhtes, aidates kaasa kliimamuutustega seotud riskide minimeerimisele. Kuivõrd kliimamuutustest on Eestis enim mõjutatud põllumajandussektor, mis omakorda sõltub mulla tervisest, siis on äärmiselt oluline mulla süsinikuvaru andmeid ja andmeid mulda viidud lisandite kohta koguda ning mulla harimise parimaid praktikaid välja töötada. Mullakvaliteeti parandavad kestlikud mulla majandamise tavad ja põllukultuuride aretamine vastupanuvõimelisemaks võiks olla peamine suund põllumajanduse kestlikuks kohanemiseks kliimamuutustega. Läbimõeldud maakasutus ja mulla kvaliteedi parandamine aitavad kaasa ökosüsteemide kaitse ning kliimamuutustele vastupanu suurendamise eesmärkide saavutamisele. See illustreerib mullavaldkonna laiaulatuslikkust.
Toetame ettepanekus seatud sihte ja eesmärke, kuna heas seisundis muldadel on oluline roll elurikkuse eesmärkide täitmisel, kliimaneutraalsuse saavutamisel ja kliimamuutuste mõjuga kohanemisel ning paljude teiste eesmärkide poole liikumisel. Esitatud eelnõu on paindlik, proportsionaalne ning võtab arvesse muldade mitmekesisust ja liikmesriikide eripärasid.


2. Peame väga oluliseks direktiivis seatavat kohustust mulla seisundi seire parandamiseks ja ühtlustamiseks ning seeläbi mullaga seotud andmete kvaliteedi ja hulga tõstmiseks, et teha muldi säästvaid teaduspõhiseid otsuseid. Leiame, et lähenemine, ei arvesta piisavalt liikmesriikide eripäradega. Nõuete toimimine tuleks vaadata läbi esimese aruande järgse ülevaatuse käigus.
(artikkel 2 ja 2. peatükk)

Selgitus: Direktiiv võimaldab luua ühtse terminoloogia ELi siseselt ja kohustab kõiki mullaga seotud valdkondi sellest terminoloogiast lähtuma. Terminoloogiline ebaühtlus ning andmete puudumine on seni olnud suur takistus mullaga seotud andmete kogumisel, võrdlemisel ja koondamisel ning nendele andmetele põhinevate otsuste tegemisel, mistõttu on harmoniseerimine ELi tasandil äärmiselt oluline ja tervitatav. Direktiiv aitab arendada ja koordineerida mulla seisundi pidevseiret ja hindamist. Sh on vaja ühtlustada kõikide mullaproovide võtmise metoodika, et maksimaalselt ressursse ära kasutada ning kõik võetavad mullaproovid oleksid muldade seisundi hindamiseks aktsepteeritavad. Teaduspõhised uuringud hindamaks muldade viljakust, süsinikuvaru, mulda viidud lisandite, erosiooni vähendamise võimalusi, elurikkuse ja degradeerunud muldade taastamise võimalusi on omakorda alus muldade seisundi parandamisele ja hea seisundi säilitamisele. Selleks, et käia kaasas ELi rohelise kokkuleppe raames kliima, elurikkuse jt valdkondade osas kokkulepituga, on väga oluline, et meil oleks poliitika kujundamiseks piisaval hulgal andmeid. Samuti toetame aruande esitamist 5 aastat pärast direktiivi rakendamist ja atüüpiliste muldade seisundi hindamisest välja jätmist.

Teisalt on muld on kompleksne süsteem, mida mõjutavad väga erinevad tegurid. Leiame, et nn one out, all out lähenemise tuleks teadlaste abil üle vaadata, kuna protsessid võtavad aega ja selline mustvalge lähenemine võib avalikkusele jätta vale mulje. Nn one out, all out lähenemine tähendab, et ühe näitaja halva seisundi korral loetakse muld kohe halva seisundi klassi. Muuhulgas võib halb seisund ka majandatavate muldade puhul olla tingitud teatud looduslikest oludest, mida ei osata praegu erandite sätestamise ajal direktiivis ette näha. Esimese aruande perioodil kogunenud andmestiku puhul tuleb kindlasti läbi viia hindamine, mis näitab kasutatud lähenemise õigustatust ning vajadusel lisada seisundiklasse.

Samuti soovime ühtlustada maksimaalsel määral mullaproovide võtmise metoodikat riigisiseselt, et kasutada kõiki erinevatest kohustustest tulenevaid mullaproove.

Teadusarenduse, andmete kättesaadavuse ja mullaga seotud usaldusväärse informatsiooni levik aitab tõsta hetkel kesist üldsuse teadmisi mullast.



3. Leiame, et liikmesriikides juba kasutusel olevate mullanäitajate mõõtmise metoodikate kasutamist tuleb ressursside optimaalseimaks kasutamiseks jätkata ning maksimaalsel määral ühildada loodava süsteemiga. Eri metoodikatel saadud andmete puhul saab kasutada ülekandefunktsiooni, kuid nende välja töötamine nõuab omakorda analüüsi ja ressursse.

(lisad I ja II)

Selgitus: Õigusakti rakendades peab olema võimalik ja ka hiljem säilima võimalus olemasolevaid seire ja mulla seisundi hindamise süsteeme maksimaalselt ära kasutada. Seejuures tuleb õigusakti jõustamisel võimalikult palju arvestada Euroopa Liidu muldade mitmekesisuse, kohalike keskkonna- ja kliimategurite ning muude eripäradega. Mullanäitajate mõõtmiseks on olemas erinevaid metoodikaid. Omavahel võrreldavate andmete saamiseks peab maksimaalselt jätma alles juba kasutusel olevaid metoodikaid ja kasutama võimaluste piires andmete teisendamist. On väga oluline vältida liigset halduskoormust, nagu piiratud ressursside juures mitme erineva mullanäitajate mõõtmise metoodika ülalhoidmist. Mullaseire tööde teostamine nõuab põhjalikke valdkondlikke teadmisi ja kogemust. Võimekust Eestis tuleb nõuetekohases mahus mullaseire teostamiseks kindlasti tõsta, kuid lõplikest kokkulepetest ja siseriiklikest otsustest lähtuvalt varieerub võimekuse tõstmise ulatus. Praeguste metoodikate jätkamine tagab, et on olemas inimesed, kellel on kogemus vajalike tööde teostamiseks ja andmete tõlgendamiseks ning selleks pole vaja uut pädevust luua. Paljude mullanäitajate puhul on äärmiselt oluline vaadata pikaajalisi aegridasid, mõistmaks toimunud muutusi. Seetõttu tuleb tagada pikkade aegridade vajalik järjepidevus. Samuti leiame, et mullaandmed peaksid olema avalikud, läbipaistvad ning digitaalselt kättesaadavad.


4. Toetame ühtse maahõive käsitlemise süsteemi loomist maahõive käsitlemiseks ning põhimõtteid, millest peab uuel maahõivel lähtuma.

(Artikkel 11)

Selgitus: Mullad on kriitiline ja taastumatu loodusressurss, millel on oluline osa erinevate ökosüsteemide normaalses toimimises ja tervisliku ja ohutu toidu ja sööda tootmisel ehk toidujulgeoleku tagamisel. Selleks, et mullad suudaksid vajalikul määral jätkuvalt pakkuda ökosüsteemiteenuseid, on äärmiselt oluline kasutada maahõive leevendamise põhimõtteid, kus uuel maahõivel lähtutakse võimalikult vähese uue kahju tekitamise printsiibist. Samuti toetame lähenemist, et muldade ökosüsteemiteenuste pakkumise võime vähenemist korvatakse võimalikult maksimaalsel määral kahju tekitaja poolt. Sealjuures leiame, et põhimõtted ei peaks lähtuma konkreetsetest numbrilistest väärtustest, vaid üldistest põhimõtetest nagu ka praegune direktiivi tekst sätestab.

5. Peame oluliseks, et säiliks liikmesriikidele jäetud paindlikkus mullakasutuse heade ja halbade praktikate määratlemisel, saastunud alade tuvastamisel ja uurimisel. Mullastikupiirkondade määratlemisel tuleb samuti jätta liikmesriikidele vajalik paindlikkus ning võimalus lubada jätkata juba olemasolevate mullastikupiirkondade kasutamist.


(artiklid 4, 6-8, 10, 12-15, lisa I)

Selgitus: ELi mullastik on väga mitmekesine ja direktiivi nõuete täitmise stardikoht varieeruv. Rõhutame liikmesriikidele antud suure paindlikkuse vajalikkust. Samavõrd oluline üldise raamistiku loomisega on jätta liikmesriikidele vabadus kujundada täpsemad detailid vastavalt oma vajadustele. LR oludele mittesobivate meetodite või praktikate rakendamine ei täida direktiivi eesmärke. Pooldame ELi ülest üldist raamistikku saastunud alade määratlemisel ning LRidele jäetud paindlikkust saastunud alade määratlemisel, tuvastamisel ja taastamisel.

Muldade hapestumine on Eestis oluline probleem. Senise EL poliitika muudatusena peame väga oluliseks, et muldade hapestumine ja mulla happesuse näitaja on aktis mulla degradeerumise näitajate hulka lisatud. Toetame näitaja lisasse jätmist ka edasiste arutelude käigus. Eesti muldade üheks iseärasuseks ja probleemiks on piirkonniti karbonaatide vaese lähtekivimi tõttu muldade hapestumine ning happeliste muldadega põllumajandusmaa tootmispotentsiaali tõstmiseks ja süsiniku sidumise ja hoidmise potentsiaali realiseerimiseks tuleb senisest enam leida võimalusi nende neutraliseerimiseks. Samuti peame vajalikuks liikmesriikidele delegeeritud õigust määrata mullas orgaanilisi saasteaineid ning seada nendele kriteeriume.

Direktiivis on nõue arvestada mullapiirkondade piiritlemisel muldade ühtlikkusega ehk homogeensusega. Homogeensus on mullastikupiirkondade kontekstis raskesti mõistetav termin, kuna mullastik on oma olemuselt väga heterogeenne ning antud punkt vajab selgemaks mõistmiseks ümbersõnastamist. Artikli 4 punktis 2 toodud kriteeriumide järgi oleks potentsiaalselt üks mullastikupiirkond väga väike ning seega aruandluskoormus väga suur. Samas on NUTS 125 järgi paljudel riikidel vaid üks mullastikupiirkond. Seega ei anna antud artikkel häid suuniseid mullastikupiirkondade määratlemisel.


6. Mulla kestliku majandamise tavad ja põhimõtted on muldade seisundi parandamisel ja säilitamisel olulised, kuid peame tähtsaks, et nende seadmisel tagatakse kooskõla juba kehtestatud nõuetega.

(artikkel 10)

Selgitus: On oluline rakendada muldade säilimist tagavaid meetmeid, sh muldi kestlikult majandada. Leiame, et direktiiv võiks potentsiaalselt suurendada maa väärtust ja kvaliteeti. Mitmed eelnõu III lisas loetletud mulla kestliku majandamise põhimõtted kattuvad sisus Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivi 2009/128/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse tegevusraamistik pestitsiidide säästva kasutamise kohta, III lisas toodud integreeritud taimekaitse üldpõhimõtetega eelkõige (ennetusmeetmetega). Dubleerimise ja võimalike rakendamisel tekkida võivate probleemide vältimiseks oleks optimaalsem kasutada viitamist.

Oluline on võimalikult suures mahus hoida mullas sinna juba seotud süsinik ning rakendada säästvamaid muldade majandamise praktikaid, et suurendada (mineraal)muldade süsinikuvaru ning hoida ära turvasmuldade süsinikuvaru vähenemine. Seetõttu on näiteks nii globaalses kui Eesti kontekstis vajalik tegeleda kuivendatud turvasmuldade taastamisega ning piirata nende muldade edasist degradeerumist ja rakendada toidutootmises ning põlluharimises maaharimisviise, mis minimeerivad põllumaast tulenevat kasvuhoonegaaside heidet.

Rõhutame, et muldade majandajatele on mulla kestliku majandamise tavade ja ka kahjulike praktikate kohta piisava ja pidevalt teadusuuringutega kaasas käiva info ja nõustajate kättesaadavus võtmetähtsusega tagamaks muldade säästliku kasutamise.

7. Peame oluliseks tagada mulla kestlikule majandamise tegevuste piisav EL tasandi rahastus ning tõsta nende tegevuste osas ELis teadlikkust.

(Artikkel 17)

Selgitus: Leiame, et direktiivis toodud ambitsioonikate mullapoliitiliste eesmärkide saavutamine ei ole võimalik ilma piisavate lisavahendite ja täiendava inimressursita. See peab eelkõige hõlmama muldade seisundist tervikliku ülevaate omamist, mille rahastamine on Eestis seni olnud ebapiisav. Seejuures rõhutame, et lisaks ühisele põllumajanduspoliitikale peaks rahastusallikatena olema suurem roll ka ühtekuuluvuspoliitika fondidel, keskkonna- ja kliimameetmete programmil LIFE jt. Oluline on jätkata mahuka Euroopa mullakokkuleppe missiooniga ning stimuleerida teadus-, arendus- ja innovatsioonitegevusi ja digitaalse mulla seisundi portaali loomist, sh erinevate digilahenduste arendamist.

Arvame, et oluliselt on vaja suurendada ühiskonna teadlikkust maa ja mulla kui väärtusliku ressursi tähtsusest ja toimimisest. Nii muldade kui ka maa kestliku kasutamise erinevatest viisidest tuleb maaomanikke ja -kasutajaid senisest oluliselt rohkem teavitada ning sellesse märkimisväärselt erinevate teavitustegevuste kaudu panustada. Eestis on ka suur puudus mullateadlastest ja muudest muldi hästi tundvatest spetsialistidest ning selle saavutamise eelduseks on muuhulgas ka mulla kui väga perspektiivse valdkonna tutvustamine koolides ja meedia vahendusel.

Arvamuse saamine ja kooskõlastamine

Algatused saadeti arvamuse saamiseks lisas 1 loetletud organisatsioonidele. Laekunud arvamused seisukohtade kujundamiseks ja nendega arvestamine on toodud seletuskirja lisas 2 esitatud vastavustabelis.
Sisendit küsiti ja seisukohad kooskõlastati Regionaal- ja põllumajandusministeeriumiga, Justiitsministeeriumiga, Rahandusministeeriumiga.