| Dokumendiregister | Riigimetsa Majandamise Keskus |
| Viit | 3-1.12/7122 |
| Registreeritud | 16.11.2023 |
| Sünkroonitud | 31.12.2025 |
| Liik | Kiri |
| Funktsioon | 3-1.12 |
| Sari | Loodus- ja muinsuskaitse dokumendid |
| Toimik | |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Keskkonnaamet |
| Saabumis/saatmisviis | Keskkonnaamet |
| Vastutaja | Elor Ilmet |
| Originaal | Ava uues aknas |
KOR R A L D U S
16. november 2023 nr 1-3/23/632
Tänassilma loodusala kaitsekorralduskava
kinnitamine
Looduskaitseseaduse § 25 lõike 2, keskkonnaministri 02.11.2022 määruse nr 50 „Kaitsekorralduskava koostamise ja kinnitamise kord ning kaitsekorralduskava kinnitaja
määramine” § 2 lõike 1 ja § 5 lõike 1-2 ning keskkonnaministri 30.09.2020 määruse nr 47 „Keskkonnaameti põhimäärus” § 9 lõike 2 punkti 4 alusel:
1. kinnitan „Tänassilma loodusala kaitsekorralduskava“;
2. asjaomastel asutustel arvestada punktiga 1 kinnitatud kaitsekorralduskavas nimetatud ala kaitse korraldamisel, sealhulgas kaitsekorralduslike tegevuste planeerimisel ja teostamisel, kinnitatud kaitsekorralduskavaga;
3. looduskaitse planeerimise osakonna juhtivspetsialistil korraldada kaitsekorralduskava
avaldamine Keskkonnaameti koduleheküljel.
(allkirjastatud digitaalselt) Leelo Kukk
peadirektori asetäitja
Saata: Riigimetsa Majandamise Keskus, Kliimaministeerium
Jaotuskava: Maris Taul
Kaidi Erik
spetsialist looduskaitse planeerimise osakond
Keskkonnaamet 2023
Tänassilma loodusala
kaitsekorralduskava
KINNITATUD Keskkonnaameti peadirektori asetäitja 16.11.2023 korraldusega nr 1-3/23/632
2
Sisukord
1. Ala iseloomustus ........................................................................................................................ 4 1.1. Uuritus ja seire ...................................................................................................................... 5
2. Väärtused ja kaitse eesmärgid ................................................................................................. 6 3. Kavandatavad kaitsekorralduslikud tegevused ..................................................................... 9
3.1. Külastuskorraldus ja tähistamine........................................................................................ 11 3.2. Koosluste hooldus- ja taastamistööd .................................................................................... 11
3
Kasutatud lühendid, mõisted ja selgitused
MO - maaomanik KE – kaitse-eeskiri
Kaitseväärtus – kaitse-eeskirjas nimetatud kaitstav loodusväärtus (kaitse-eesmärk) Kaitse eesmärk – kaitseväärtuse soovitud seisund
KeA – Keskkonnaamet KAUR – Keskkonnaagentuur KKK – kaitsekorralduskava
LKS - looduskaitseseadus KA – kaitseala
HA – hoiuala PEP – püsielupaik LoD – loodusdirektiiv (käsitleb ohustatud elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku
kaitsepõhimõtteid) LiD – linnudirektiiv (sätestab liikmesriikide õigused ja kohustused loodusliku linnustiku kaitseks
ja kasutamiseks) LoA – loodusala (loodusdirektiivi I ja II lisas nimetatud elupaigatüüpide või liikide kaitseks asutatud ala)
LiA – linnuala (linnudirektiivi I lisas nimetatud linnuliikide ja I lisast puuduvate rändlinnuliikide elupaikade kaitseks asutatud ala)
PLK – poollooduslik kooslus, pärandniidud RMK – Riigimetsa Majandamise Keskus EELIS – Eesti Looduse Infosüsteem
SKV – sihtkaitsevöönd PV – piiranguvöönd
SDF – Natura standardandmebaas Säilitamine – olemasolevate väärtuste säilitamine (seisund ei muutu halvemaks, säilitamine ei tähenda seda, et seisund peab jääma samaks) (looduslik areng)
Seisundi parendamine – arvestatava esinduslikkusega (C) elupaikade seisundi parendamine (kraavide sulgemine, looduslikule arengule jätmine jms)
Taastamine – tegevused, mis on seotud olemasolevate, kuid halvenenud struktuuriga elupaikade taastamisega (näiteks PLKd, sood)
4
1. ALA ISELOOMUSTUS
Loodusala peamised väärtused on pärandniidud ja metsakooslused. Metsakoosluste säilitamisega on kaitstud ka sealne kalakotka pesamets. Metsakoosluste soodne seisund tagatakse läbi loodusliku arengu, pärandniitude hea seisund tagatakse läbi hooldamise.
Kaitstava ala nimi Jõeküla kalakotka püsielupaik (KLO3000377), Võrtsjärve hoiuala (Viljandi) (KLO2000173)
Loodusala/linnuala nimi Tänassilma loodusala (EE0080511), Võrtsjärve linnuala (EE0080571)
Pindala Tänassilma loodusala (EE0080511) – 113,5 ha
Asukoht ja piirid https://register.keskkonnaportaal.ee/register/internationally-important-area/8950291
Kaitsekord
„Kalakotka püsielupaikade kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri” https://www.riigiteataja.ee/akt/13300009?leiaKehtiv
“Hoiualade kaitse alla võtmine Viljandi maakonnas” https://www.riigiteataja.ee/akt/119112019015?leiaKehtiv Looduskaitseseadus § 14, 32, 33
Koostaja nimi Kaidi Erik
Koostamise aasta 2023
Kaitsekorralduskava koostamise kord „Kaitsekorralduskava koostamise ja kinnitamise kord ning kaitsekorralduskava kinnitaja määramine” https://www.riigiteataja.ee/akt/104112022001
Kaitsekorralduskava annab soovitused kaitstava ala valitsejale kaitse eesmärkide saavutamise parimatest viisidest, kuid ei loo õigusi ega kohustusi kolmandatele isikutele.
Tänassilma loodusala kaitsekorralduskava on koostatud tähtajatult. Kava vaadatakse üle ja uuendatakse põhjendatud juhtudel kaitseväärtuste kaitse tagamise eesmärgil lähtuvalt tulemuslikkuse hindamise või uue inventuuri andmetest.
5
1.1. Uuritus ja seire
Inventuurid
Tänassilma loodusalal toimus esmane elupaigatüüpide inventuur Natura pilootprojekti raames aastal 2000. 2020. aastal inventeeris Peedu Saar loodusala Võrtsjärve hoiuala (Viljandi) lamminiite. Erinevate inventuuride andmetel leiduvad alal järgmised rahvusvahelise tähtsusega
elupaigatüübid: rohunditerikkad kuusikud (9050) esinduslikkusega B ja lamminiidud (6450) esinduslikkusega B, C, D.
Riiklik seire
Jõeküla kalakotka püsielupaigas pärinevad esimesed pesaandmed 2001. aastast, mil pesas oli 3 poega. Pesa kontrolliti 2009., 2010., 2012., 2013. ja 2015. aastal. Nendel aastatel on kalakotka
pesa olnud asustamata (EELIS, 2023).
Inventuuride ja uuringute vajadus
Vajalik on täpsustada Jõeküla kalakotka püsielupaigas rohunditerikaste kuusikute olemasolu ja
esinduslikkust ning teiste võimalike elupaigatüüpide esinemist.
6
2. VÄÄRTUSED JA KAITSE EESMÄRGID
Loodusalade looduskaitselised väärtused on Euroopa Liidu Loodusdirektiivi I lisasse kantud kooslused ja liigid. Tabelis 1 ja 2 võetakse kokku Tänassilma loodusala kaitseväärtuste hoidmisega
seotud kaitse eesmärgid, soodsa looduskaitselise seisundi saavutamist või hoidmist mõjutavad tegurid ning nende ärahoidmiseks või leevendamiseks ettenähtavad meetmed ning kaitsetegevuse oodatavad tulemused kaitsekorralduskava perspektiivis. Koosluste, liikide, kasvukohtade või
elupaikade soodsa seisundi saavutamise või hoidmise tarvis seatavad (hooldamise ja taastamise) meetmed on seatud vastavalt elupaigatüüpidele koostatud hoolduskavadele ja liikide kaitse
tegevuskavadele, kui ei ole tabelis märgitud teisiti. Kavad on leitavad Keskkonnaameti kodulehel ja viited on lisatud.
Kalakotka eesmärgi määramisel on arvestatud riikliku seire, kalakotka tegevuskava ja elupaigatüüpide inventuuri andmetega. Kuna kalakotka pesa on olnud pikalt asustamata, ei
määrata eesmärgiks pesitsevate paaride arvu. Eesmärgiks on kotkastele sobivate pesapaikade säilimine.
7
Tabel 1. Tänassilma loodusala kaitseväärtuste koondtabel (kooslused)
Kaitseväärtus1
Seisund2
(pindala/
esinduslikkus)
Kaitse eesmärk3 Mõjutegurid Meetmed Oodatav tulemus4 Märkused
Panus
üldpinda-
lasse /
SDF-i (%)5
Lamminiidud
(6450)
KE – jah; LoD – I; LoA – jah
• 37,7 ha / B
• 15,6 ha / C
• 7 ha / D
• 5,6 ha andmed vanad, vajavad täpsustamist
• Elupaigatüübi säilitamine 37,7 ha
• Elupaigatüübi seisundi parendamine 7,3 ha
• Andmete täpsustamine 12,6 ha6
• Võsastumine
• Info puudumine
• Hooldamine 45 ha
• Inventuur 12,6 ha
• Heas seisus elupaiku on säilinud 45 ha.
• Andmed on täpsustunud 12,6 ha ulatuses.
2022. aastal hooldati 48,7 ha lamminiite, D esinduslikku- sega alad on taastatud ja hoolduses.
0,4/0,4
Rohundite-
rikkad kuusikud
(9050)
KE – ei; LoD – I; LoA – jah
• 40 ha / B Andmed vanad, vajavad täpsustamist
• Elupaigatüübi säilitamine 40 ha
• Andmete täpsustamine 40 ha
• Metsaraie
• Detailse info puudumine
• Looduslikule arengule jätmine 40 ha
• Inventuur 40 ha
• Siseriikliku kaitstava ala tüübi muutmine ja kaitse-eesmärgina loetlemine
• Heas seisus elupaiku on säilinud 40 ha
• Andmed on täpsustunud 40 ha
0,44/0,53
1 LKS – kaitsekategooria looduskaitseseaduse alusel;
KE (jah/ei) – on või ei ole kaitstava ala kaitse-eesmärk;
LoD – loodusdirektiivi lisa number;
LoA (jah/ei) – on või ei ole loodusala kaitse-eesmärk;
LiA (jah/ei) – on või ei ole linnuala kaitse-eesmärk;
LiD – linnudirektiivi lisa number. 2 Elupaigatüübi esinduslikkus: A – väga hea, B – hea, C – arvestatav, p – potentsiaalne 3 Kaitse eesmärk seatakse aastaks 2050 4 Oodatav tulemus seatakse aastaks 2050 ja tulemuslikkust hinnatakse iga 10 aasta tagant 5 2019. a loodusdirektiivi aruande andmete põhjal Numbrid näitavad, milline on selle loodusala elupaigatüüpide osakaal kogu Eesti elupaigatüüpide / kõikide SDF-i
kantud elupaigatüüpide pindalast. 6 Elupaigatüüpide andmed peavad olema täpsustunud aastaks 2030
8
Tabel 2. Tänassilma loodusala (Võrtsjärve linnuala) kaitseväärtuste koondtabel (liigid)
Kaitseväärtus Seisund Kaitse eesmärk Mõjutegurid Meetmed Oodatav tulemus Märkused
Kalakotkas
(Pandion
haliaetus) LKS – I; KE – jah; LiD – I; LiA – jah; LoA - ei
Pesa asustamata Kalakotkale sobiv pesitsusala on säilinud vähemalt 50,5 ha-l
Pesapaik asub sihtkaitsevööndis7
Looduslikule arengule jätmine 15,8 ha; tingimuste seadmine 34,7 ha.
Kalakotkale sobiv pesitsusala on säilinud vähemalt 50,5 ha-l
Jõeküla kalakotka püsielupaik, kalakotkas on Võrtsjärve linnuala kaitse-eesmärk.
7 Kalakotka tegevuskava
https://keskkonnaamet.ee/elusloodus-looduskaitse/looduskaitse/liigikaitse#linnud
9
3. KAVANDATAVAD KAITSEKORRALDUSLIKUD TEGEVUSED
Vajalike tegevuste tabelisse (tabel 3) on koondatud tööd, mis on vajalikud kaitse eesmärkide saavutamiseks, tabelit võidakse tulevikus
täiendada.
Tabelis on tegevused jaotatud vastavalt tegevuse olulisusele järgmistesse prioriteetsusklassidesse:
1) esimene prioriteet – hädavajalik tegevus, milleta kaitse eesmärkide täitmine planeeritavas ajavahemikus on võimatu, see on kaitseväärtuste säilimisele ja toimiva ohuteguri kõrvaldamisele suunatud tegevus (taastamine, taasloomine); kaitsekorralduse tulemuslikkuse hindamiseks vajalik tegevus (inventeerimine);
2) teine prioriteet – vajalik tegevus, mis on suunatud väärtuste taastamisele ja potentsiaalsete ohutegurite kõrvaldamisele; 3) kolmas prioriteet – soovituslik tegevus ehk tegevus, mis aitab kaudselt kaasa väärtuste säilimisele ja taastamisele ning ohutegurite
kõrvaldamisele (infotahvlid, külastustaristu).
Tabel 3. Vajalikud tegevused aastaks 2033
Jrk Tegevuse nimetus Maht Tegevuse tüüp Korraldaja Prioriteet Ajagraafik
Inventuurid, seired, uuringud
1 Kalakotka riiklik seire Seire KAUR I Vastavalt seirekavale
2 Elupaigatüübi 6450 andmete täpsustamine
12,6 ha Inventuur KeA I 20308
3 Elupaigatüübi 9050 andmete täpsustamine
40 ha Inventuur KeA I 2030
Hooldus ja taastamine
4 Lamminiidud (6450) hooldamine
37,7 ha Koosluse hooldamine RMK I Igal aastal
5 Lamminiidud (6450) hooldamine
7,3 ha Koosluse hooldamine KeA, MO I Igal aastal
Kavad, eeskirjad
6 Kaitsekorralduskava andmete üle vaatamine ja vajadusel uuendamine
Tegevuskava KeA I 1 kord kümne aasta jooksul
8 Elupaigatüüpide andmed peavad olema täpsustunud aastaks 2030
10
Jrk Tegevuse nimetus Maht Tegevuse tüüp Korraldaja Prioriteet Ajagraafik
7 Kaitsekorralduskava tulemuslikkuse hindamine
Tegevuskava KeA I 1 kord kümne aasta jooksul
8 Püsielupaiga kaitse-eesmärkide muutmine
Kaitsekorra muutmine KeA I 2024
3.1. Külastuskorraldus ja tähistamine
Püsielupaikadesse külastust ei suunata ja ala piire looduses ei tähistata.
3.2. Koosluste hooldus- ja taastamistööd
Tänassilma loodusalal asuvad lamminiidud (6450) pindalaga 60,3 ha (EELIS, 2023).
2022. aastal hooldati 48,7 ha lamminiite karjatamise teel. Hooldust tuleb jätkata ja võimalusel taastada uusi alasid, kus on otstarbekas. Taastamise käigus tuleb eemaldada
puud/põõsad ja vajadusel freesida kännud. Alasid võib hooldada nii karjatades kui niites. Taastamisel ja hooldamisel tuleb lähtuda luhtade hoolduskavast.9 Pärandniitude taastamine ja hooldamine on I prioriteedi tegevus, mida korraldab RMK ja eramaadel
KeA koostöös maaomanikega.
9 Luhtade hoolduskava
https://keskkonnaamet.ee/elusloodus-looduskaitse/looduskaitse/parandniitude-hooldamine