Seisukoha küsimine Kiusumetsa liivakarjääri keskkonnaloa taotluse keskkonnamõjude hindamise aruande kohta

Roheline 64 / 80010 Pärnu linn/ Tel 662 5999 / e-post: [email protected] / www.keskkonnaamet.ee /

Registrikood 70008658

Nimekirja alusel

08.10.2025 nr 6-3/25/6509-7

Kiusumetsa liivakarjääri keskkonnaloa

taotluse keskkonnamõju hindamise aruande

nõuetele vastavaks tunnistamise teade

Anname teile teada, et oleme 07.10.2025 kirjaga nr 6-3/25/6509-6 tunnistanud nõuetele

vastavaks Kiusumetsa liivakarjääri keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise (KMH) aruande.

KMH aruande ja selle nõuetele vastavaks tunnistamise otsusega on võimalik tutvuda

Keskkonnaotsuste infosüsteemi KOTKAS https://kotkas.envir.ee/ keskkonnamõju hindamiste

registris (valides menüüribalt „Registrid“ → „Keskkonnamõju hindamiste (KMH) register“ sisestada otsingusse märksõna „KMH00321“ ning vajutada „Otsi“).

Taustainfo:

Kavandatava tegevuse eesmärgiks on liiva kaevandamine Kiusumetsa liivamaardla (registrikaart nr 749) aktiivse tarbevaru 2. plokis. Taotletav Kiusumetsa mäeeraldis asub Pärnu

maakonnas Häädemeeste vallas Majaka külas eramaal Kilmezsi katastriüksusel (katastritunnus 21303:002:0472).

Kaevandamisloa taotluse kohaselt on seisuga 01.01.2020 Kiusumetsa mäeeraldise ehitusliiva aktiivse tarbevaru kogus 754 tuh m³ ja kaevandatav varu on 710 tuh m³. Maavara kaevandamise

keskmine aastamäär on kaevandamisloa taotluse alusel 45 tuh m³. Kaevandatava mäeeraldise pindala on 17,84 ha ja teenindusmaa pindala on 18,92 ha. Kaevandatud materjali kavatsetakse kasutada piirkonna teede ehitusel. Mäeeraldise taotlemine tuleneb soovist varustada

ümbruskonna ehitus- ja tee-ehitusobjekte selleks sobiva materjaliga. Loa taotletav kehtivusaeg on 15 aastat.

2 (3)

Joonis 1. Kiusumetsa liivakarjääri 2. ploki asukoht (oranžiga). Maa-amet, 2025.

KMH viiakse läbi keskkonnaloa (tegevusloa) andmise üle otsuse tegemiseks, sh loatingimuste

määramiseks. KMH käigus hinnati planeeritava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimaluste otseseid ning kaudseid mõjusid keskkonnaelementidele, piiriülesusele, inimese tervisele, heaolule ja varale, kultuuripärandile. KMH käigus töötati välja keskkonnameetmed

olulise keskkonnamõju vältimiseks või vähendamiseks. Keskkonnamõju hindas KMH juhtekspert või eksperdirühm koos arendajaga.

KMH aruanne võtab kokku kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimaluste keskkonnamõju hindamise tulemused. Keskkonnaamet tunnistas 07.10.2025 KMH aruande

nõuetele vastavaks, mis tähendab, et KMH aruanne vastab keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse nõuetele ning on piisav taotletava keskkonnaloa andmise

üle otsustamiseks, sh loatingimuste määramiseks. KMH aruande nõuetele vastavaks tunnistamise teade ilmus ka väljaandes Ametlikud Teadaanded1 ja jätkub KMG OÜ esitatud keskkonnaloa taotluse menetlus2.

Kontaktandmed:

• Arendaja on KMG OÜ3, kontaktisik Kristjan Jassik, tel 510 1021, [email protected].

• Otsustaja ehk keskkonnaloa andja on Keskkonnaamet4, kontaktisik Karl Markus

1 https://www.ametlikudteadaanded.ee/avalik/teadaanne?teate_number=2513936. 2 Lisainfot KMH protsessi kohta leiab siit. 3 Betooni tn 28, 13816 Tallinn. 4 Kopli 76, 10416 Tallinn.

3 (3)

Wahlberg, tel 5885 7049, [email protected].

• Keskkonnamõju hindaja on Maves OÜ5, juhtekspert Karl Kupits, tel 509 3437, [email protected].

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt) Helen Manguse

juhataja keskkonnakorralduse büroo

Karl Markus Wahlberg 5885 7049

[email protected]

5 Marja tn 4d, 10617 Tallinn.

Kiusumetsa liivakarjääri keskkonnaloa keskkonnamõju hindamise

aruande eelnõu

Olete esitanud Riigimetsa Majandamise Keskusele (edaspidi RMK) seisukoha andmiseks OÜ

Maves poolt koostatud Kiusumetsa liivakarjääri kaevandamise loa taotluse keskkonnamõju

hindamise (edaspidi KMH) aruande eelnõu .

Annate oma kirjas teada, et KMH aruande eelnõu raames hinnatakse eramaale , Kilmezsi

maaüksusele (21303:002:0472) kavandatava liivakarjääri keskkonnamõju.

RMK on tutvunud esitatud materjalidega ning peab KMH programmi asjakohaseks ning

piisavaks.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Heiki Ärm

Pärnumaa metsaülem

Metsaosakond

[email protected]

Keskkonnaamet

[email protected]

Teie 15.11.2023nr 6-3/23/2046-6

Meie (digiallkirja kuupäev) nr 3-

1.1/2023/7102

XXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXX XXX

2

oktoober 2023

Kiusumetsa liivakarjääri keskkonnaloa

taotluse keskkonnamõjude hindamise

aruanne

Töö nimetus: Kiusumetsa liivakarjääri keskkonnaloa taotluse

keskkonnamõjude hindamise aruanne

Töö number: 20067

Tellija: KMG Inseneriehituse AS

KMH juhtekspert: Karl Kupits

Koostajad: Artto Pello – aruande koostamine, Natura hindamine, mõju

kaitstavatele loodusobjektidele, mõju rohevõrgustikule

Madis Metsur – mõju veerežiimile

Ingrid Leemet – müra

Edgars Dzensis – mõju linnustikule (Läti Vabariigi

territooriumil)

Margus Vilbas – mõju kuklastele

Kontrollija: Karl Kupits

Maves OÜ

Marja 4D Tallinn, registrikood 10097377

www.maves.ee e-post: [email protected]

Ettevõte on sertifitseeritud kvaliteedijuhtimissüsteemi standardi ISO 9001:2015

alusel.

Kiusumetsa liivakarjääri keskkonnaloa taotluse keskkonnamõjude hindamise

aruanne

25. oktoober 2023 2

SISUKORD

1 SISSEJUHATUS .......................................................................................................................... 4

2 KAVANDATAVA TEGEVUSE EESMÄRK JA ASUKOHT ................................................ 6

2.1 KAVANDATAV TEGEVUS JA SELLE REAALSED ALTERNATIIVID ...................... 6

2.1.1 Kavandatava tegevuse kirjeldus ..................................................................... 6

2.1.2 Kavandatava tegevuse reaalsed alternatiivid ............................................ 9

3 KAVANDATAVA TEGEVUSE SEOS STRATEEGILISTE

PLANEERIMISDOKUMENTIDEGA ........................................................................................................ 12

4 EELDATAVALT MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS ........................................ 16

4.1 MAASTIK ............................................................................................................................... 16

4.2 GEOLOOGIA .......................................................................................................................... 17

4.3 VEEKESKKOND ...................................................................................................................... 18

4.4 ASUSTUS, MAAKASUTUS JA TARISTU .................................................................................. 20

4.5 KULTUURIVÄÄRTUSED ......................................................................................................... 21

4.6 KAITSTAVAD LOODUSOBJEKTID .......................................................................................... 21

4.6.1 Kaitstavad alad .................................................................................................. 21

4.6.2 Kaitstavad linnuliigid mäeeraldise lähialal .............................................. 24

4.6.3 Muud kaitsealused liigid mäeeraldise lähialal ........................................ 38

5 HINDAMISMETOODIKA ...................................................................................................... 39

6 KOOSMÕJU.............................................................................................................................. 42

7 MÕJU ULATUSE PROGNOOSID ....................................................................................... 43

7.1 VEEKESKKOND ...................................................................................................................... 43

7.2 MÜRA ................................................................................................................................... 45

7.3 ÕHUKVALITEET ..................................................................................................................... 52

7.4 MAASTIKU MUUTUS JA TORMIMURRU VÕIMALIK ULATUS ............................................... 54

7.5 VALGUSTINGIMUSTE JA MIKROKLIIMA MUUTUS ............................................................... 57

8 NATURA ASJAKOHANE HINDAMINE ............................................................................ 58

8.1 INFORMATSIOON KAVANDATAVA TEGEVUSE KOHTA ....................................................... 58

8.2 KAVANDATAVA TEGEVUSE MÕJU PIIRKONDA JÄÄVAD NATURA 2000 ALAD ................ 58

8.3 PÕHJA-LIIVIMAA LINNUALA ............................................................................................... 61

8.4 TÕENÄOLISELT OLULISTE MÕJUDE MÄÄRATLEMINE JA HINDAMINE PÕHJA-LIIVIMAA

LINNUALA KAITSE-EESMÄRKIDELE .................................................................................................... 64

8.4.1 Transpordi mõju ................................................................................................ 64

8.4.2 Karjääri mõju ..................................................................................................... 65

8.5 NATURA HINDAMISE TULEMUSED, JÄRELDUSED JA LEEVENDAVAD MEETMED ............... 71

Kiusumetsa liivakarjääri keskkonnaloa taotluse keskkonnamõjude hindamise

aruanne

25. oktoober 2023 3

9 KAVANDATAVA TEGEVUSEGA EELDATA VALT KAASNEV OLULINE

KESKKONNAMÕJU ................................................................................................................................... 75

9.1 MÕJU INIMESE TERVISELE, HEAOLULE JA VARALE ............................................................. 75

9.2 MÕJU KAITSTAVATELE LOODUSOBJEKTIDELE .................................................................... 75

9.2.1 Mõju perspektiivsele Metsavajakute looduskaitsealale ........................ 75

9.2.2 Mõju kaitstavatele linnuliikidele .................................................................. 76

9.2.3 Mõju kuklastele .................................................................................................. 81

9.3 MÕJU ROHEVÕRGUSTIKULE ................................................................................................ 84

9.4 PIIRIÜLENE MÕJU ................................................................................................................. 87

9.5 EELISTATUIM VÄLJAVEOTEE ................................................................................................. 87

9.6 KARJÄÄRI KORRASTAMINE .................................................................................................. 93

10 LEEVENDAVAD MEETMED ................................................................................................. 95

11 KOKKUVÕTE ............................................................................................................................ 97

12 KASUTATUD KIRJANDUS ................................................................................................... 98

LISA 1 KMH PROGRAMM

LISA 2 MÜRA HINNANG

LISA 3 LÄTI TERRITOORIUMI LINNUSTIKU INVENTUUR

LISA 4 METSAKUKLASTE INVENUUR

Kiusumetsa liivakarjääri keskkonnaloa taotluse keskkonnamõjude hindamise

aruanne

25. oktoober 2023 4

1 SISSEJUHATUS

AS YIT Eesti (uue nimega KMG Insenerihituse AS) esitas 12.12.2019. a

Keskkonnaministeeriumile taotluse maavara kaevandamiseks keskkonnaloa saamiseks

Kiusumetsa maardlas (registri nr 749) mäeeraldisele. Maapõueseaduse (edaspidi

MaaPS) ) § 42 lõike 1 kohaselt peab kaevandamiseks olema kaevandamisluba.

Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 3 lõike 1 kohaselt

hinnatakse keskkonnamõju, kui:

1) taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning tegevusloa taotlemise

või muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa

olulise keskkonnamõju;

2) kavandatakse tegevust, mille korral ei ole objektiivse teabe põhjal

välistatud, et sellega võib kaasneda eraldi või koos muude tegevustega

eeldatavalt oluline ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-

eesmärgile, ja mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole

selleks otseselt vajalik.

Keskkonnaamet koostas Natura eelhinnangu1 ning jõudis olemasoleva informatsiooni

põhjal järeldusele, et puudub veendumus kaevanduse rajamisel olulise negatiivse mõju

puudumise kohta Natura 2000 võrgustikku kuuluva Põhja-Liivimaa linnualale. Ühtlasi

pole teada karjääri rajamisega kaasneda võiv piiriülene mõju Läti Vabariigile,

väljajuhitava vee mõju piirkonna veerežiimile ja eesvooludele, mõju perspektiivse

Metsavajakute looduskaitsealale ning mõju Pärnu maakonna ja Häädemeeste valla

rohevõrgustikule. Lähtudes eelnevast, on KMH vajalik eelnimetatud eeldatavalt oluliste

keskkonnamõjude väljaselgitamiseks.

Keskkonnaamet algatas 20.04.2020 kirjaga nr DM-109088-2 keskkonnamõju hindamise

(edaspidi KMH) AS YIT Eesti Kiusumetsa liivakarjääri keskkonnaloa taotlusele.

KMH objektiks on Kiusumetsa liivamaardla avamise, töötamise, väljaveoga seotud

tegevuste ning karjääri tegevuse lõpetamise mõjude hindamine.

Taotletav mäeeraldis ja selle teenindusmaa asub 10 m kaugusel Läti Vabariigi riigipiirist.

Arvestades planeeritava karjääri asukohta, ei ole piiriülene mõju välistatud. Mõju võib

kaasneda peamiselt müra ja tolmu leviku ning veerežiimi muutuste kaudu. Mõjuala

suurus ning mõjude olulisus selgitatakse välja keskkonnamõju hindamise käigus.

1 Keskkonnamõju hindamise algatamine Kiusumetsa liivakarjääri keskkonnaloa taotlusele. 2020.

Keskkonnaamet, 20.04.2020 nr DM-109088-2

Kiusumetsa liivakarjääri keskkonnaloa taotluse keskkonnamõjude hindamise

aruanne

25. oktoober 2023 5

Keskkonnamõju hindamise programm kiideti heaks Keskkonnaameti 04.11.2021 kirjaga

nr 6-3/21/6683-7.

Käesoleva keskkonnamõju hindamise aruande koostamise aluseks on KMH programm,

kaevandamisloa taotlus. Töö koostamiseks on kasutatud Maa-ameti kaardirakendusi,

erinevad riiklike andmebaase ning läbi viidud uuringuid.

Kiusumetsa liivakarjääri keskkonnaloa taotluse keskkonnamõjude hindamise

aruanne

25. oktoober 2023 6

2 KAVANDATAVA TEGEVUSE EESMÄRK JA ASUKOHT

Kavandatava tegevuse eesmärk on liiva kaevandamine Kiusumetsa liivamaardla

(registrikaart nr 749) aktiivse tarbevaru 2. plokis.

Taotletav Kiusumetsa mäeeraldis asub Pärnu maakonnas Häädemeeste vallas Majaka

külas eramaal Kilmezsi katastriüksusel (katastritunnus 21303:002:0472) (joonis 1).

Katastriüksuse sihtotstarve on 100 % maatulundusmaa.

Joonis 1. Kavandatava tegevuse asukoht. Aluskaart: Maa-amet.

2.1 KAVANDATAV TEGEVUS JA SELLE REAALSED ALTERNATIIVID

2.1.1 Kavandatava tegevuse kirjeldus

Kaevandamisloa taotluse2 kohaselt on seisuga 01.01.2020 Kiusumetsa mäeeraldise

ehitusliiva aktiivse tarbevaru kogus 754 tuh m³ ja kaevandatav varu on 710 tuh m³.

Maavara kaevandamise keskmine aastamäär on kaevandamisloa taotluse alusel 45 tuh

m³. Karjääris on töö planeeritud tööpäeviti, ajavahemikus 8:00-18:00.

2 Maavara kaevandamise loa taotlus Kiusumetsa liivakarjäär. 2019. Maavarauuringud OÜ, töö nr: 19-300.

Kiusumetsa liivakarjääri keskkonnaloa taotluse keskkonnamõjude hindamise

aruanne

25. oktoober 2023 7

Kaevandatava mäeeraldise pindala on 17,84 ha ja teenindusmaa pindala on 18,92 ha.

Kiusumetsa liivamaardla on arvel kohaliku tähtsusega liivamaardlana (registrikaart nr

749). Liivamaardla koosneb kahest ehitusliiva aktiivse tarbevaru plokist (plokk 1 ja plokk

2, joonis 2). Kaevandatud materjali kavatsetakse kasutada piirkonna teede ehitusel.

Mäeeraldise taotlemine tuleneb soovist varustada ümbruskonna ehitus- ja tee-

ehitusobjekte selleks sobiva materjaliga. Loa taotletav kehtivusaeg on 15 aastat.

Joonis 2. Kiusumetsa liivamaardla plokkide asukohad.

Kiusumetsa mäeeraldise kasulik kiht koosneb põimjaskihilisest, kruusateri ja veeriseid

sisaldavast eriteralisest liivast. Liivalasundi paksus on väiksem uuringuruumi

põhjapoolses osas, jäädes seal 2,3–3,3 m vahemikku ja suurem edela-lõunaosas, jäädes

4,7–7,7 m vahemikku. Ehitusliiva lasundi keskmine paksus on 4,2 m. Ülalpool

põhjaveetaset asuva liivakihi paksus on 3,3 m ja allpool põhjaveetaset 0,9 m. kasuliku

kihi lamami moodustavad liivsavi- ja saviliivmoreen, katendiks on keskmiselt 0,4 m

paksune liivasegune muld.

Karjääri pääseb Kabli-Massiaru kõrvalmaanteelt (tee nr 19336) liikudes Laiksaare-

Massiaru-Teaste kõrvalmaanteele (19334) ja sealt mööda vana raudteetammi (Raudtee

tee, kasutatakse metsateena) Kiusumetsa metsateele (joonis 3). Kõrvalmaantee nr

19936 on kõvakattega. Kõrvalmaantee 19934 on Massiaru külas enne kõrvalmaanteaga

nr 19936 ristumist 225 m ulatuses kõvakattega. Kiusumetsa tee, vana raudteetamm ja

kõrvalmaantee nr 19334 on kruusakattega teed.

Kiusumetsa liivakarjääri keskkonnaloa taotluse keskkonnamõjude hindamise

aruanne

25. oktoober 2023 8

Joonis 3. Juurdepääsu teed Kiusumetsa mäeeraldisele. Aluskaart: Maa-amet.

Mäetehnilised tingimused kaevandamiseks on suhteliselt (ca 1/4 tarbevarust allpool

põhjavee taset) soodsad.

Kaevandamiseks kasutatakse peamiselt pöördkoppekskavaatorit, olukorrast sõltuvalt

ka rataslaadurit. Kaevandamisel soovitakse alustada mäeeraldise lõunanurgast liikudes

seega põhja ja lääne suunas. Kaevandamisele asumisel esmalt raadatakse mets ning

koondatakse kännud, seejärel kooritakse kattekiht ning vallitatakse mäeeraldise

teenindusmaale kuni 3 m kõrgustesse aunadesse. Säilitamaks mulla bioloogilist

aktiivsust aunasid ei tihendata. Kaevandades seisab ekskavaator astangul, ammutab

materjali alt üles ning tõstab kallurisse. Veealust varu väljatakse ekskavaatoriga. Selleks

seisab ekskavaator kuival astangul, ammutab kaevist alt üles ning tõstab materjali

veekogu kaldale nõrguma. Kunstliku kuivendamist ei plaanita. Kaevandamine toimub

pinnavee taset alandamata. Analoogselt veepealse varu kaevandamisega laetakse

materjal peale nõrgumist kallurile või sorteerimissõlme. Puistangus olevat materjali

laetakse rataslaaduriga. Teenindusmaal ladustatud katend kasutatakse hiljem

ammendatud mäeeraldise nõlvade korrastamisel.

Mäeeraldise edelaosast algava ja 100 m ulatuses veel Kilmezsi maaüksusel kulgeva

kuivenduskraavi, mis 3,5 km kaugusel läänes suubub Loode ojja, põhja kõrgus

mäeeraldise piiril on 26,16 m. Kraavi langus on 1:25, st allavoolu 50 m kaugusel on

kraavi põhja kõrgus 2 m madalam. Seega on võimalus kraavi süvendamisega veetaset

Kiusumetsa liivakarjääri keskkonnaloa taotluse keskkonnamõjude hindamise

aruanne

25. oktoober 2023 9

vastavalt vajadusele isevoolselt reguleerida. Sellisel juhul saab mäeeraldise lõunaosas,

kus tarbevaru lamam asub 22–24 m abs kõrgusel, kaevandamisjärgselt kujundada

optimaalsete kulutustega ca 2 ha suuruse veepeegliga, valdavas osas 2 m sügavuse

veekogu. Vajadusel saab veekogu kirdepoolses osas süvendada ja väljatud materjaliga

kaldaala täita. Ülejääv ala on planeeritud korrastada metsamaaks. Selleks kasutatakse

ka varasemalt eemaldatud katendi materjali. Kuna liivavaru üks võimalikke kasutuskohti

on Rail Baltica raudtee ehitus, siis on võimalik teha tagasitäidet trassi alalt pärit

pinnasega. KMH aruandes analüüsitakse, millistel tingimustel ja kui palju on võimalik

Rail Balticust ülejäävat kasvupinnast kasutada karjääri bioloogilisel rekultiveerimisel, sh

kas ja mis tingimustel saab seda tuua karjääri hoiustamiseks juba varem, enne karjääri

sulgemist. KMH käigus hinnatakse ala veekoguks ja metsamaaks korrastamise

otstarbekust.

Erinevalt kaevandamisloa taotlusest ei ole arendaja kinnitusel plaanis karjääris

sorteerimissõlme kasutada ega Kilmezsi maaüksusel olevat kraavi süvendada ja

veetaset reguleerida. Kuna taotluses on kirjeldatud ka eelnimetatud tegevusi,

käsitletakse KMH käigus kõiki variante (sh sorteerimissõlme kasutamist, olemasolevas

kraavis veetaseme reguleerimist) ning hinnatakse nende võimalikke mõjusid. KMH

aruandes tuuakse välja sobilik lahendus kaevandamiseks vajalike

leevendusmeetmetega.

2.1.2 Kavandatava tegevuse reaalsed alternatiivid

0-alternatiivi käsitletakse KMH aruandes kui võrdlust olemasoleva olukorraga, st

Kiusumetsa karjääri ei rajata ja jätkub senine maakasutus (peatükk 4).

Alternatiiv 1 – kaevandamine kaevandamisloa taotluses toodud kohas ja viisil.

Kavandatava tegevuse võimalikeks alternatiivideks on üldjuhul asukoht, tegevuse

läbiviimise tehnoloogia või tegevuse aeg. Antud juhul on tegevuse eesmärgiks

kaevandada maavara kindlast asukohast, mistõttu asukohaalternatiive ei kaaluta.

Planeeritud kaevandamise tehnoloogilisi alternatiive ei kaaluta, kuna kavandatud

tehnoloogia ei erine teistes sarnastes kaevandustes kasutusel olevast tehnoloogiast.

Vee alt kopaga kaevamise asemel on võimalik liiva pumbata. Veealuse materjali

pumpamine on otstarbekas kui veealuse liivakihi paksus on enam kui kolm meetrit.

Antud juhul on see väiksem – 0,9 m. Ühtlasi ei ole pumpamisel võrreldes kaevamisega

olulisi keskkonnamõju erinevusi. Pumpamine eeldab suurema tehnika üles seadmist ja

ei ole nii paindlik, kui kopaga kaevamine. Kopa transport kohapeale ja ära on vähem

kulukas. Seetõttu ei kaaluta pumpamist reaalse alternatiivina.

Kiusumetsa liivakarjääri keskkonnaloa taotluse keskkonnamõjude hindamise

aruanne

25. oktoober 2023 10

Ajalisi alternatiive on mõistlik kaaluda juhul, kui selgub, et plaanitud aeg on mingil

põhjusel ebasobiv ja leidub soodsamaid aegu. Antud juhul on KMH eesmärgiks leida

niisugune kaevandamise maht ja intensiivsus, mis ei ületaks keskkonna taluvuspiire.

Juhul kui KMH koostamise käigus ilmneb teisi alternatiivseid lahendusi kavandatava

tegevuse läbiviimiseks, käsitletakse neid aruandes.

Kaevandamise erinevaid mahte alternatiividena ei käsitleta.

KMH käigus käsitletakse karjääri väljaveoteede erinevaid alternatiive järgnevalt:

Väljaveotee alternatiiv 1 – vastavalt kaevandamisloa taotluses toodule: Karjääri

pääseb Kabli-Massiaru kõrvalmaanteelt (tee nr 19336) liikudes Laiksaare-Massiaru-

Teaste kõrvalmaanteele (19334) ja sealt mööda vana raudteetammi (Raudtee tee

7560543) Kiusumetsa metsateele (2130506) (joonis 3 ja 4).

Väljaveotee alternatiiv 2 – väljaveotee kulgeb Kiusumetsa teelt vanale raudtee

tammile (Raudtee tee) ja keerab sealt läände Mustikametsa teele (2130502), mis kulgeb

kuni Tallinn - Pärnu – Ikla maanteeni (Joonis 4). Väljaveotee on kasutusel Rail Baltica

ehituse ajal, hiljem teed pole võimalik kasutada, sest ülepääsu Rail Baltica trassist sinna

ei rajata.

Väljaveotee alternatiiv 3 – väljaveotee kulgeb Kiusumetsa teelt kuni Kiviaru teeni

(2130505) ning keerab sealt läände kuni Väike-Kanali teeni (2130517). Mööda Väike-

Kanali teed pidi kulgeb tee kuni Mustikametsa teeni (2130502), kust keerab tee taas

läände, kus Mustikametsa tee kulgeb kuni Tallinn - Pärnu – Ikla maanteeni (Joonis 4).

Väljaveotee on kasutusel Rail Baltica ehituse ajal, hiljem teed pole võimalik kasutada,

sest ülepääsu Rail Baltica trassist sinna ei rajata.

Väljaveotee alternatiiv 4 – väljaveotee kulgeb Kiusumetsa teelt vanale raudtee

tammile (Raudtee tee) ning kulgeb mööda tammi põhjapoole kuni Jaagupi – Urissaare

(19335) kõrvalmaanteeini.

Väljaveotee alternatiiv 5 – väljaveotee kulgeb Kiusumetsa teelt vanale raudtee

tammile (Raudtee tee) ning kulgeb mööda tammi lõunasse kuni Suurestüki teeni.

Suurestüki tee on eratee. Teeomanikuga tuleb sõlmida kokkulepe.

Karjääri väljaveoteede alternatiive ja nende mõjusid (sh koosmõjusid teiste karjääride

väljaveoteedega) käsitletakse KMH käigus. Aruandes tuuakse välja eelistatuim

väljaveotee.

Kiusumetsa liivakarjääri keskkonnaloa taotluse keskkonnamõjude hindamise

aruanne

25. oktoober 2023 11

Joonis 4. Karjääri väljaveoteede alternatiivid. Aluskaart: Maa-amet.

Kiusumetsa liivakarjääri keskkonnaloa taotluse keskkonnamõjude hindamise

aruanne

25. oktoober 2023 12

3 KAVANDATAVA TEGEVUSE SEOS STRATEEGILISTE

PLANEERIMISDOKUMENTIDEGA

Eesti Keskkonnastrateegia aastani 2030

Eesti Keskkonnastrateegia eesmärk3 on maavarade keskkonnasõbralik kaevandamine, mis

säästab vett, maastikke ja õhku, ning maapõueressursi efektiivne kasutamine minimaalsete

kadude ja minimaalsete jäätmetega.

Keskkonnasõbralik kaevandamine tähendab maardla kiiret hõlvamist, maavara lühiajalist

väljamist, põhjavee minimaalset mõjutamist, müra-, tolmu- ja seismiliste efektide vältimist

ning kaevandatud ala kiiret, projektikohast korrastamist. Ressursi efektiivne kasutamine

tähendab kaevandamisväärse maavara võimalikult täielikku väljamist ning kaasnevate

maavarade ärakasutamist.

Kavandatav tegevus ei ole vastuolus Eesti Keskkonnastrateegiaga, kui tagatakse maavara

keskkonnasõbralik kaevandamine ning maapõueressursi efektiivne kasutamine

minimaalsete kadude ja minimaalsete jäätmetega.

Looduskaitse arengukava aastani 2020

Looduskaitse arengukava4 kohaselt tuleb keskkonda oluliselt mõjutavate tegevuste

planeerimisel, nagu kaevandamine, ehitustegevus või infrastruktuuride rajamine,

arvestada elupaikade ja nende vahelise sidususe säilitamise vajadust. Looduse

mitmekesisuse säilitamise põhimõtetega tuleb arvestada kõikjal, nii kaitstavatel aladel

kui ka väljaspool. Taastumatute loodusvarade kasutamisel tuleb järgida säästva arengu

põhimõtteid. Esmajärjekorras tuleb ammendada juba avatud kaevandused. Igale

maavara kaevandamise otsusele peab eelnema põhjalik mõjude hindamine ning nõue

kasutada parimat võimalikku tehnoloogiat. Kaevandamise lubamise tingimuseks on, et

kaevandatud alad korrastatakse kaevandamiseelse maastikuga samaväärseks.

Kaevandusega kaasnevate negatiivsete mõjude minimeerimine tuleb planeerida juba

enne kaevandamisega alustamist; vajalik on nii kaevandusalade hilisem korrastamine

kui ka lähedalasuvate alade loodusväärtuste kaitse ja negatiivsete mõjude

kompenseerimine kaevandamise ajal. Maavarade kaevandamine ei tohi mõjutada

kaitstavaid väärtusi, mõju peab olema välistatud, vastasel juhul ei tohi kaevandamist

lubada. Kaevandamisjärgselt tuleb taastada alal võimalikult looduslähedane seisund,

näiteks rabade puhul ökoloogiliselt funktsioneeriv sooelupaik.

3 Eesti Keskkonnastrateegia aastani 2030.

4 Looduskaitse arengukava aastani 2020. 2012. Keskkonnaministeerium.

Kiusumetsa liivakarjääri keskkonnaloa taotluse keskkonnamõjude hindamise

aruanne

25. oktoober 2023 13

Natura 2000 alad on kaitstud looduskaitseseaduse alusel kaitsealade, hoiualade,

püsielupaikade või kaitstavate looduse üksikobjektidena. Täitmaks EL-i loodusdirektiivi

eesmärki – tagada kõikide EL-is ohustatud liikide ja elupaigatüüpide soodne seisund,

tuleb Natura 2000 aladel kindlustada kaitse-eesmärgiks olevate liikide ja

elupaigatüüpide säilimine või vajadusel nende taastamine. Loodusdirektiivist tuleneb

kohustus hinnata kavandatavate tegevuste mõju Natura 2000 alade kaitse-eesmärkide

ja terviklikkuse säilimisele. Hinnata tuleb nii nende tegevuste võimalikku mõju, mida

kavandatakse Natura 2000 ala piirides, kui ka nende tegevuste mõju, mida

kavandatakse väljaspool Natura 2000 ala, kuid mis võivad mõju avaldada Natura 2000

ala loodusväärtustele. Eestis on Natura 2000 mõju hindamine osa keskkonnamõju

hindamisest.

Natura asjakohase hindamise käigus (peatükk 8) tuvastatakse, kas kavandataval

tegevusel on oluline mõju või mitte.

Pärnu maakonnaplaneering

Pärnu maakonnaplaneeringu5 järgi tuleb maavarade kaevandamisel tagada maavarade

keskkonnasõbralik kaevandamine ja maapõueressursi efektiivne kasutamine

minimaalsete kadudega. Keskkonnasõbralik kaevandamine tähendab maardla kiiret

ammendamist, võimalikult suure koguse maavara väljamist võimalikult lühikese aja

jooksul, põhjavee minimaalset mõjutamist, müra-, tolmu- ja seismiliste normide

ületamise vältimist ning kaevandatud ala kiiret projektikohast korrastamist. Ressursi

efektiivne kasutamine tähendab kaevandamisväärse maavara võimalikult täielikku

väljamist ning kaasnevate maavarade kasutamist.

Maavara kasutuse perspektiivi järgi on maakonnaplaneeringuga maavarad jagatud

kolme kategooriasse:

• I kategooria – alad, kus maavarade kaevandamine on soodustatud.

Kaevandustegevus toimub juba praegu ja mõistlik on kaevandamist

jätkata.

• II kategooria – alad, kus kaevandamise alustamiseks ei ole teada

suuremaid takistusi.

• III kategooria – alad, kus maavara kaevandamiseks on olulised

kitsendused (nt tiheasustus, looduskaitsealad, Natura 2000 alad) ja

seetõttu maavarade kaevandamine nendel aladel ei ole tõenäoliselt

võimalik.

5 Pärnu maakonna planeering. 2018. Pärnu Maavalitsus. Kehtestatud riigihalduse ministri 29.03.2018. a

käskkirjaga nr 1.1-4/74.

Kiusumetsa liivakarjääri keskkonnaloa taotluse keskkonnamõjude hindamise

aruanne

25. oktoober 2023 14

Kiusumetsa mäeeraldis jääb III kategooriasse, st alale kus on olulised looduskaitselised

kitsendused. Kaevandamise võimalikust hinnatakse KMH käigus.

Pärnu maakonnaplaneeringu järgi jääb taotletav ala rohelise võrgustiku tugialale (T7 ehk

riigi väike tugiala). Rohelise võrgustiku toimimise tagamiseks tuleb säilitada rohelise

võrgustiku terviklikkus, sidusus ja vältida loodusalade killustamist. Samuti tuleb tagada, et

looduslike alade osatähtsus tuumaladel ei langeks alla 90 % pindalast ning koridorides alla

70 % koridori keskmisest läbimõõdust. Juhul, kui karjääri rajamine on möödapääsmatu,

tuleb enne kaevandama asumist kavandada rohelise võrgustiku asenduskoridor või -ala, et

rohelise võrgustiku sidusus säiliks. Kaevandamise lõppedes korrastada kaevandatud ala ja

taastada rohelise võrgustiku osana. Loa andjal on õigus rohelise võrgustiku toimimise

tagamiseks seada vajalikke leevendus-ja kompensatsioonimeetmeid.

Kavandatava tegevuse lõppedes karjääri ala taastatakse kaevandamisloa taotluse järgi

metsamaaks ning veekoguks. KMH käigus hinnatakse, kas kavandatav tegevus omab olulist

mõju rohevõrgustiku toimimisele ning vajadusel tuuakse välja vajalikud leevendavad

meetmed.

Häädemeeste valla üldplaneering

Haldusreformi eelse Häädemeeste valla üldplaneeringu6 kohaselt jääb taotletav mäeeraldis

osaliselt mäetööstusmaale ja osaliselt rohelise võrgustiku tugialale. Valla üldplaneeringu

kohaselt ei ole rohevõrgustiku alad ja väärtuslikud maastikud takistuseks

kaevandamislubade taotlemisel ja väljaandmisel õigusaktides sätestatud korras ja

tingimustel. Maavarade kaevandamisel on oluline lähtuda säästliku kaevandamise

printsiibist. Arendajal on kohustus karjäärid pärast varude ammendumist viivitamatult

korrastada.

Rohevõrgustiku säilimise ja toimimise seisukohast tuleb jälgida, et looduslike alade

osatähtsus tugialas ei lange alla 90 %, et tagada võrgustiku funktsioneerimine.

Planeeritud tegevus ei ole vastuolus Häädemeeste valla üldplaneeringuga, kui tagatakse

looduslike alade osatähtsus rohevõrgustiku tugialas vähemalt 90 %. KMH käigus

hinnatakse täpsemalt kavandatud tegevuse mõju Häädemeeste valla rohevõrgustikule.

Häädemeeste valla koostatav üldplaneering

Häädemeeste Vallavolikogu on algatanud7 Häädemeeste valla üldplaneeringu koostamise

oma 27.09.2018 a otsusega nr 64. Sama otsusega on algatatud keskkonnamõju

strateegiline hindamine üldplaneeringule. Häädemeeste Vallavalitsus on moodustanud

6 Häädemeeste valla üldplaneering. 2013. Häädemeeste Vallavalitsus.

7 Koostatav Häädemeeste valla üldplaneering.

Kiusumetsa liivakarjääri keskkonnaloa taotluse keskkonnamõjude hindamise

aruanne

25. oktoober 2023 15

töörühma üldplaneeringu koostamiseks. Üldplaneeringu eelnõu ei ole käesoleval ajal veel

valminud.

Kiusumetsa liivakarjääri keskkonnaloa taotluse keskkonnamõjude hindamise

aruanne

25. oktoober 2023 16

4 EELDATAVALT MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS

4.1 Maastik

Kiusumetsa liivamaardla paikneb Liivi lahe rannikumadalikul. Reljeef on suhteliselt

tasane, maapinna absoluutsed kõrgused ulatuvad 27–32 meetrini, tõusuga ida suunas8.

Kiusumetsa liivakarjääri mäeeraldis paikneb Balti jääpaisjärve rannamoodustiste

vööndil. Mäeeraldise teenindusmaal on tegemist metsamaaga ja loodusliku

rohumaaga. Metsaregistri andmetel kasvab mäeeraldisel valdavalt okaspuumets (30-

45 a vanused kuused ja männid), vähem esineb ka lehtpuumetsa (10–50 a lepad ja

kased). Kasvukohatüüpidest esineb jänesekapsa, jänesekapsa-pohla ja vähem

angervaksa kasvukohatüüpe. Natura metsaelupaiku ega vääriselupaiku EELIS

andmebaasi järgi mäeeraldisel ega selle vahetus läheduses ei asu. Kilmežsi kinnistu on

ümbritsetud samuti metsaga, sh on metsaga kaetud territoorium ka lõuna pool Läti

Vabariigis.

Kiusumetsa liivamaardla edelaserv piirneb mahajäetud Kiusumetsa liivakarjääri

mäeeraldisega, kus pole kaevandatud vähemalt 20 aastat9. Kaevandamisega rikutud

4,7 ha suurune ala jääb valdavas enamuses Orajõe metskond 57 maaüksusele, ulatudes

vähesel määral ka Orajõe metskond 59 maaüksusele. Mahajäetud karjääri põhi on

tasane, suurvee ajal üle ujutatud – karjääri kamardunud põhja alal kasvavad

niiskuselembesed taimed ja ala pole metsastunud. Nõlvad on lauged, kamardunud ja

metsa kasvanud. Karjääri lääneosas ja nõlvadel kasvab kaske, mändi, leppa ja paju.

Ülevaade piirkonna maastikust on toodud joonisel 5.

8 Maavara kaevandamise loa taotlus Kiusumetsa liivakarjäär. 2019. Maavarauuringud OÜ, töö nr: 19-300.

9 Eesti Geoloogiakeskus. 2014. Kaevandamisega rikutud ja mahajäetud ehitusmaavarade karjääride

revisjon Lääne-Eestis (Hiiu, Lääne, Pärnu, Rapla, Saare, Viljandi maakond). Pärnu maakonna karjäärid.

Kiusumetsa liivakarjääri keskkonnaloa taotluse keskkonnamõjude hindamise

aruanne

25. oktoober 2023 17

Joonis 5. Mäeeraldis ja selle ümbruse maastik seisuga 04.06.2019 (allikas Maa-

amet).

4.2 Geoloogia

Käesolev peatükk põhineb Maavarauuringud OÜ 2019. a tööl10.

Kiusumetsa liivamaardla Kiusumetsa uuringuruum paikneb edela-kirdesuunalisel

18 km pikkusel ja 0,5 kuni 2,5 km laiusel Balti jääpaisjärve (Q1jrVr_lg) rannamoodustiste

vööndis. Balti jääpaisjärve rannavööndis kujunenud pinnavormid koosnevad erineva

terasuurusega liivast ja kruusast. Mäeeraldise aluspõhja moodustab Kesk-Devoni

ladestiku Aruküla kihistu (D2ar) liivakivi ja aleuroliit.

Kasuliku kihi moodustab eriteraline liiv, mis sisaldab kruusateri. Kruusa keskmine

sisaldus (osakesed 2,0–20 mm) on 15,3 %. Savi- ja tolmu (osakeste <0,063 mm) sisaldus

jääb keskmiselt alla 4,6 %. Jämepurdset materjali (>31,5 mm) liiv ei sisalda. Kihi paksus

on väiksem uuringuruumi põhjapoolses osas, jäädes seal 2,3–3,3 m vahemikku ja

suurem edela-lõunaosas, jäädes seal 4,7–7,7 m vahemikku.

10 Kiusumetsa liivamaardla Kiusumetsa uuringuruumi geoloogiline uuring. 2019. Maavarauuringud OÜ,

töö nr 19-254.

Kiusumetsa liivakarjääri keskkonnaloa taotluse keskkonnamõjude hindamise

aruanne

25. oktoober 2023 18

Ehitusliiva (plokk 2) kihi keskmine paksus on 4,2 m. Ülalpool põhjaveetaset asuva

liivakihi paksus on 3,3 m ja allpool põhjaveetaset 0,9 m. Kasvukihi (mulla) paksus plokk

2 alal on 0,3–0,5 m, keskmine paksus 0,4 m.

Kasuliku kihi lamami moodustab liivsavi- ja saviliivmoreen. Liivakihi lamami absoluutne

kõrgus on madalam uuringuruumi edelaosas jäädes seal vahemikku 22,1–21,3 m ja

kõrgem uuringuruumi kirdeosa äärealal 26,5–27,0 m.

Kiusumetsa uuringuruumi üldistatud geoloogiline läbilõige on esitatud tabelis 1.

Tabel 1. Kiusumetsa uuringuruumi üldistatud geoloogiline läbilõige.

Kihi nimetus

Kihi

paksus,

m

Geoloogiline

indeks

Kasulik

kiht

Kasvukiht (muld) 0,3–0,5 Q2

Liiv, ühtlaselt peeneteraline, sügavamal segateraline,

paiguti jämedateraline, sisaldab kruusaterasid ca 10 % ja

veeriseid, värvus valkjasbeež, hallikasbeež, pruunikasbeež,

kollakaspruun

2,3–7,7 Q1jrVr_lg +

Liivsavi- ja saviliivmoreen, valdavalt liivsavimoreen, tihke,

värvus punakaspruun, hallikaspruun kuni hall 0,0–1,0 Q1jrVr_g

4.3 Veekeskkond

Kiusumetsa mäeeraldis paikneb terves ulatuses 1972. a rajatud KIVIARU (TTP-256)

maaparandusehitisel. Maaparandusehitise kogupindala on 893,4 ha ja eesvooluks on

kuivenduskraav KIVIARU TTP-256, mis suubub ca 3,5 km kaugusel lääne suunas Loode ojja

(VEE1152300). Kraavi põhja kõrgus uuringuruumi piiril on 26,16 m ja langus 1:25.

Maapinna absoluutkõrgused on Maa-ameti kaardirakenduse andmetel Kiusumetsa

mäeeraldisel vahemikus 22–30,5 m. Läti Vabariigi territooriumil Kiusumetsa

mäeeraldise lähiümbruses (kuni 500 m) on maapinna absoluutkõrgused vahemikus 30–

32,5 m. Maa-ala on mullakaardi järgi (joonis 6) enamuses ajutiselt või alaliselt liigniiske,

lisaks praegusel põhikaardil toodud kraavidele on reljeefis veel selgelt jälgitavad

kunagiste põllukraavide asukohad.

Maapinna kõrguste järgi liigub põhjavesi Eesti Vabariigi territooriumi suunas (põhja ja

loode suunas), jälgides maapinna reljeefi kallakust. Alal levivat vabapinnalist

jääjärvesetete veekihti dreenivad maaparandussüsteemi kraavid, uuringuruumist

Kiusumetsa liivakarjääri keskkonnaloa taotluse keskkonnamõjude hindamise

aruanne

25. oktoober 2023 19

420 m kaugusel põhja pool voolav, Loode ojja suubuv, Biitmani oja, mis dreenib

liivaseljandiku põhjavett põhja suunas.

Joonis 6. Kiusumetsa mäeeraldisel ja selle lähipiirkonnas levivad mullad. Allikas:

Maa-amet, 2023.

Jääjärvesetete kogupaksus on uuringuruumis 2,3–7,7 m. Põhja-Liivimaa linnualaga

piirneval loodepiiril on kasuliku kihi paksus 2,6–3,7 m.

Maavarauuringu käigus 2019. a aprillis rajatud puuraukudes asus veetase maapinnast

0,7–3,0 m sügavusel (abs. kõrgus 26,7–29,5 m). Veetase on kõrgemal mäeeraldise

läänepiiril. Põhjavee taseme kalle on 0,01 ning langeb liivaseljandikuga reljeefiga risti

lääne-loode suunas. Liivaga seotud põhjaveekihi paksus oli 1,8–4,7 m. Põhja-Liivimaa

linnualaga piirneval loodepiiril oli põhjavee tase 26,7 (PA-11) – 28,8 (PA-1 ja PA-10) m.

Veekihi paksus oli siin 1,8 m kuni 3,1 m.

Samal ajal asus uuringuruumiga vahetult edelas külgneva Kilingi-Nõmme

Näidismetsamajandi mahajäetud Kiusumetsa karjääri põhjas veetase 26,9 m

absoluutkõrgusel, lompide sügavus 0,2–0,3 m. Mahajäetud karjääri põhja

absoluutkõrgus on valdavas osas 26 m. Suvel on karjääri põhi kuiv, suurvee ajal üle

ujutatud – karjääri kamardunud põhjas kasvavad niiskuselembesed taimed. Külgneva

karjääri tingimustest lähtudes on uuringuruumi veealuse varu arvutamisel võetud

veetasemeks 26,0 m.

Kiusumetsa liivakarjääri keskkonnaloa taotluse keskkonnamõjude hindamise

aruanne

25. oktoober 2023 20

Maavarauuringu käigus määratud liiva filtratsioonimoodul on vahemikus 0,4 m/ööp

(PA-13 uuringuruumi äärmises edelaosas) kuni 2,6 m/ööp (PA-8 ja PA-9 uuringuruumi

keskosas). Seega on liivaga seotud põhjaveekihi veejuhtivus tagasihoidlik 2–7 m3/ööp,

Põhja-Liivimaa linnuala piiril tõenäoliselt selle vahemiku väiksemas osas. Madalamate

liivaalade põhjaveekihi tagasihoidlikule veejuhtivusele viitavad ka nende alade

mullatüübid.

4.4 Asustus, maakasutus ja taristu

Kiusumetsa liivamaardla vahetus läheduses Eesti territooriumil ega Läti territooriumil

majapidamisi ei asu. Lähim elamu asub maardlast 1,2 km kaugusel kirdes Massiaru

külas (Rajakuninga, 21301:001:0194).

Planeeritud karjääri väljaveotee läbib ligikaudu 5 km kaugusel kirdes paiknevat

Massiaru küla. Tee äärde jäävad mitmed elumajad.

Lähim majapidamine Läti Vabariigi territooriumil asub 890 m kaugusel kagu suunas

(Silbērzi). Ülejäänud majapidamised asuvad enam kui 5 km kaugusel.

Mäeeraldise teenindusmaal on tegemist metsamaaga ja loodusliku rohumaaga.

Kilmežsi kinnistu on ümbritsetud metsaga, sh on metsaga kaetud territoorium ka lõuna

pool Läti Vabariigis.

Kiusumetsa liivamaardlast edelas asuvad kaks geodeetilist märki. Tehnovõrgud

piirkonnas puuduvad.

Rahuldavas seisus juurdepääs karjääri alale asub mäeeraldise edelanurgas. Karjääri tee

suundub piki riigipiiri kulgevale kohalikule metsateele ja sealt vanale raudteetammile

(kasutatakse metsateena). Raudteetamm jõuab 2,5 km kaugusel kirde pool asuvale

Laiksaare–Massiaru–Teaste maanteele (tee nr 19334).

Tee karjäärini otseselt ühegi liigi teadaolevat elupaika ei läbi, küll aga piirneb tee

laanepüü elupaigaga ning must-toonekure püsielupaigaga.

Alternatiivsed väljaveoteed (vt peatükk 3.2) EELIS andmebaasis märgitud kaitsealuste

liikide elupaiku ei läbi, kuid piirnevad laanepüü, väike-kärbsenäpi, händkaku, laanerähni

ja musträhni elupaikadega ja must-toonekure püsielupaigaga.

Kavandatud Rail Baltica trass kulgeb Kiusumetsa mäeeraldisest 4 km kaugusel lääne

pool.

Kiusumetsa liivakarjääri keskkonnaloa taotluse keskkonnamõjude hindamise

aruanne

25. oktoober 2023 21

4.5 Kultuuriväärtused

Maa-ameti kultuurimälestiste kaardirakenduse11 järgi ei jää kavandatava tegevuse alale

ega selle lähiümbrusesse muinsuskaitsealuseid objekte. Lähim muinsuskaitsealune

objekt, kalmistu (registrinumber 11749), asub 5 km kaugusel idas Uuemaa külas.

4.6 Kaitstavad loodusobjektid

Kiusumetsa mäeeraldis piirneb põhja- ja lääne pool Põhja-Liivimaa linnualaga.

Mäeeraldisest 1,1 km kaugusel põhja suunas asub Laulaste loodusala, 1,5 km kaugusel

põhja- ja kirde suunas asub Lemmejõe loodusala (loodusala ühtib Lemmejõe jõega)

ning 2,6 km kaugusel lääne pool asub Kivikupitsa loodusala. Lähimad Natura alad Läti

Vabariigis on 2,5 km kaugusel ida suunas asuv Kalna purvs loodusala (LV0533700) ja

4 km kaugusel edela suunas asuv Mernieku dumbraji loodusala (LV0522000).

Natura alasid on lähemalt käsitletud Natura asjakohase hindamise peatükis 8.

4.6.1 Kaitstavad alad

Kiusumetsa mäeeraldis piirneb põhja- ja lääne pool Kiusumetsa hoiualaga ning põhja

pool projekteeritava Metsavajakute looduskaitsealaga. Mäeeraldisest 1,1 km kaugusel

põhja suunas asub Laulaste looduskaitseala, 1,3 km kaugusel kirde pool asub Massiaru

hoiuala, 2,6 km kaugusel lääne pool asub Kivikupitsa maastikukaitseala.

Kiusumetsa maardla piirneb lõuna pool Lätis Põhja-Vidzeme biosfääri kaitsealaga.

Kiusumetsa hoiuala (KLO2000242) on kaitse alla võetud Vabariigi Valitsuse 18.05.2007

a määrusega nr 15412 „Hoiualade kaitse alla võtmine Pärnu maakonnas1“. Hoiuala

kaitse-eesmärkideks on Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi nr 2009/147/EÜ I

lisas nimetatud liikide ja I lisas nimetamata rändlinnuliikide elupaikade kaitse. Liigid,

kelle elupaika kaitstakse, on: must-toonekurg (Ciconia nigra), herilaseviu (Pernis

apivorus), kanakull (Accipiter gentilis), laanepüü (Bonasa bonasia), värbkakk (Glaucidium

passerinum), händkakk (Strix uralensis), karvasjalg-kakk (Aegolius funereus), hallpea-

rähn (Picus canus), musträhn (Dryocopus martius), valgeselg-kirjurähn (Dendrocopos

leucotos), laanerähn (Picoides tridactylus), väike-kärbsenäpp (Ficedula parva).

11 https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/kultuurimalestised

12 https://www.riigiteataja.ee/akt/12832247?leiaKehtiv

Kiusumetsa liivakarjääri keskkonnaloa taotluse keskkonnamõjude hindamise

aruanne

25. oktoober 2023 22

Projekteeritav Metsavajakute looduskaitseala eesmärk on kaitsta, taastada ja

säilitada väärtuslikke metsakooslusi: laane- salu- ja soovikumetsi13. EELIS andmebaasi

järgi asub kavandatud kaitseala Kiusumetsa mäeeraldisest põhjapool (kaitseala piirneb

mäeeraldisega) ning ühe lahustükina edela pool.rai ba

Laulaste looduskaitseala

(KLO1000318) on kaitse alla võetud Vabariigi Valitsuse 22.12.2005 a määrusega nr

31914 „Laulaste looduskaitseala kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri“. Laulaste

looduskaitseala ühtib Laulaste loodusala piiridega.

Laulaste looduskaitseala kaitse-eesmärkideks on:

1) EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku

loomastiku ja taimestiku kaitse kohta I lisas nimetatud elupaigatüüpide –

jõgede ja ojade (3260), vanade loodusmetsade (9010*), soostuvate ja

soo-lehtmetsade (9080) kaitse;

2) EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ II lisas nimetatud liikide (apteegikaan

(Hirudo medicinalis), saarmas (Lutra lutra), paksukojaline jõekarp (Unio

crassus), kes on ühtlasi II kategooria kaitsealused liigid, ja jõesilmu

(Lampetra fluviatilis) kaitse;

3) EÜ nõukogu direktiivi 79/409/EMÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta I

lisas nimetatud liigi must-toonekurg kaitse, kes on ühtlasi I kategooria

kaitsealune liik.

Massiaru hoiuala (KLO2000297) on kaitse alla võetud Vabariigi Valitsuse 18.05.2007 a

määrusega nr 154 „Hoiualade kaitse alla võtmine Pärnu maakonnas1“. Hoiuala kaitse-

eesmärkideks on Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi nr 2009/147/EÜ I lisas

nimetatud liikide ja I lisas nimetamata rändlinnuliikide elupaikade kaitse. Liigid, kelle

elupaiku kaitstakse, on: herilaseviu (Pernis apivorus), soo-loorkull (Circus pygargus),

kanakull (Accipiter gentilis), väike-konnakotkas (Aquila pomarina), laanepüü (Bonasa

bonasia), teder (Tetrao tetrix), rukkirääk (Crex crex), sookurg (Grus grus), värbkakk

(Glaucidium passerinum), händkakk (Strix uralensis), karvasjalg-kakk (Aegolius

funereus), öösorr (Caprimulgus europaeus), hallpea-rähn (Picus canus), musträhn

(Dryocopus martius), valgeselg-kirjurähn (Dendrocopos leucotos), laanerähn (Picoides

tridactylus), väike-kärbsenäpp (Ficedula parva) ja punaselg-õgija (Lanius collurio).

13 https://www.envir.ee/sites/default/files/seletuskiri_laane-_ja_salumetsad.pdf

14 https://www.riigiteataja.ee/akt/13293969?leiaKehtiv

Kiusumetsa liivakarjääri keskkonnaloa taotluse keskkonnamõjude hindamise

aruanne

25. oktoober 2023 23

Kivikupitsa maastikukaitseala (KLO1000330) on kaitse alla võetud Vabariigi Valitsuse

16.02.2007 a määrusega nr 4715 „Kivikupitsa maastikukaitseala kaitse-eeskiri“.

Kivikupitsa maastikukaitseala ühtib Kivikupitsa loodusala piiridega. Maastikukaitseala

kaitse-eesmärk on kaitsta:

1) kivikülvi, kaitsealuste liikide elupaikade ja kõrge looduskaitseväärtusega

metsakoosluste terviklikkust;

2) elupaigatüüpe, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike

elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta

nimetab I lisas. Need elupaigatüübid on: vanad loodusmetsad (9010*),

vanad laialehised metsad (9020*) ning oosidel ja moreenikuhjatistel

olevad okasmetsad (sürjametsad – 9060);

3) liike, mida nõukogu direktiiv 79/409/EMÜ loodusliku linnustiku kaitse

kohta nimetab I lisas ning mis on ühtlasi II ja III kaitsekategooria liigid.

Kaitstavateks III kategooria liikideks on hallpea-rähn (Picus canus),

musträhn (Dryocopus martius), händkakk (Strix uralensis), värbkakk

(Glaucidium passerinum), väike-kärbsenäpp (Ficedula parva) ja laanepüü

(Bonasa bonasia).

Põhja-Vidzeme biosfääri kaitseala (LV0000100) on loodud 1997. a. 457,708 ha

suurune kaitseala (moodustab 6 % kogu Läti Vabariigi pindalast) hõlmab 53 km pikkuse

ala Liivi lahe ääres ning piirneb põhjapool Eesti Vabariigiga. Kaitseala loodi, et kaitsta

iseloomulikke Läänemere äärseid maismaa ja ranniku ökosüsteeme. Üle poole

kaitsealast on kaetud metsade ja soodega. Biosfääri kaitseala eesmärk riiklikul ja

rahvusvahelisel tasandil on saavutada tasakaal loodusliku mitmekesisuse kaitsmisel,

majandusarengu edendamisel ja kultuuriväärtuste säilitamisel16. Maastiku,

ökosüsteemide, liikide ja territooriumi geneetilise mitmekesisuse säilimise tagamiseks

ning säästva majandusarengu edendamiseks on biosfääri kaitseala territoorium

jagatud funktsionaalseteks tsoonideks (maastikukaitsevööndid ja neutraalsed tsoonid).

Kiusumetsa mäeeraldise lähipiirkonnas Läti Vabariigi territooriumil asub

maastikukaitsevöönd - Põhja-Vidzemele iseloomulike kultuurmaastikumaastikega ala.

15 https://www.riigiteataja.ee/akt/13294633?leiaKehtiv

16 Läti Vabariigi Seim 11.12.1997. Par Ziemeļvidzemes biosfēras rezervātu. https://likumi.lv/ta/id/52952-

par-ziemelvidzemes-biosferas-rezervatu

Kiusumetsa liivakarjääri keskkonnaloa taotluse keskkonnamõjude hindamise

aruanne

25. oktoober 2023 24

Kiusumetsa must-toonekure püsielupaik

Kiusumetsa must-toonekure püsielupaik on kaitse alla võetud Keskkonnaministri

03.07.2006 a määrusega nr 4317. Kaitse alla võtmise eesmärk on tagada liigi soodne

seisund. Must-toonekure püsielupaiga maa-ala kuulub sihtkaitsevööndisse.

4.6.2 Kaitstavad linnuliigid mäeeraldise lähialal

EELIS andmebaasis registreeritud kaitsealuste linnuliikide elupaigad on toodud Tabel 2

ja Joonis 7. Kõik liigid, va musträhn, on Põhja-Liivimaa linnuala kaitse-eesmärkideks.

Kaitsekorralduslikult oluliste ja teiste kaitstavate linnuliikide kindlaks tegemiseks, viidi

Kiusumetsa määeraldise eeldatavas mõjuraadiuses (500 m) läbi linnustiku inventuurid

2021. a Eesti ja Läti Vabariikide territooriumitel. Inventuuride metoodika on toodud

aruande peatükis 5: „Hindamismetoodika“). Inventuuri tulemused on koondatud

tabelitesse 3 ja 4 ning Joonis 7.

Eesti Vabariigi territooriumil läbi viidud inventuuride käigus registreeriti eeldatavas

mõjuraadiuses (500 m mäeeraldise piirist) 2 II kaitsekategooria linnuliigi valgeselg-

kirjurähni pesitsusterritooriumi, 3 III kaitsekategooria väike-kärbsenäpi territooriumi, 1

rukkiräägu territoorium. Lisaks kohati kahte koos olevat hiireviud, kelle elupaika ei

olnud vaatlusepõhjal võimalik hinnata ning üksikut sookurge jahimeeste söödaplatsil

mäeeraldisest vahetult läänes.

Eeldatavast mõjuraadiusest (500 m) väljaspool registreeriti lisaks veel III

kaitsekategooria linnuliikide händkaku (2 territooriumi), värbkaku (1 territoorium),

musträhni (1 territoorium), rukkiräägu (1 territoorium), öösorri (1 territoorium) ja väike-

kärbsenäpi (1 territooriumi) pesitsusterritooriumid (Joonis 7). Musträhni kuuldi

trummeldamas (asustatud territoorium) Biitmani oja paremkaldal olevas metsatukas,

mis kuulub EELIS-e andmebaasis registreeritud elupaika, kuid seal märgitud elupaiga

edela osa oli hõivanud suur-kirjurähn. Musträhniga samas piirkonnas registreeriti ka

händkaku territoorium (laulev lind) ning lähipiirkonnas kohati ka kahte laulvat väike-

kärbsenäppi isendit (asustatud territoorium).

EELIS andmebaasi järgi asub vahetult Kiusumetsa mäeeraldisest põhjapool III

kaitsekategooria linnuliigi laanepüü elupaik, kuid liiki seal ühelgi välitöö päeval ei

kohatud. Laanepüüd kohati laulmas mäeeraldisest 1,6 km kaugusel kirdes asuva

17 Keskkonnaminister 03.07.2006 a määrus nr 43: „Must-toonekure ja suur-konnakotka püsielupaikade

kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri“ https://www.riigiteataja.ee/akt/1046793?leiaKehtiv

Kiusumetsa liivakarjääri keskkonnaloa taotluse keskkonnamõjude hindamise

aruanne

25. oktoober 2023 25

Lemmejõe paremkaldal. Kõik need kaitsealused liigid (va musträhn ja hiireviu) on ka

Põhja-Liivimaa linnuala kaitse-eesmärkideks.

Läti Vabariigi territooriumil läbi viidud inventuuride käigus registreeriti kokku 8 Läti

Vabariigis kaitstavat linnuliiki, neist 7 kuulub Linnudirektiivi. Maastiku mõttes on Läti

territoorium Kiusumetsa mäeeraldise piirkonnas 10–15 % ulatuses inimtekkelise

päritoluga, mis inimtegevuse puudumise tõttu on muutumas looduslikku seisundisse.

Ülejäänud osas on tegu metsamaaga, kuid mõjutatud tugevalt lageraietest.

Inventuuri käigus hinnati, et värbkaku territooriume asub eeldatavas mõjuraadiuses 2,

kuigi kokku kuuldi 4 laulvat lindu. Tõenäoliselt oli osa kontakte samadelt lindudelt, sest

territooriumi suuruse ja elupaikade olemasolu järgi mahub pesitsema vaid 2

haudepaari.

Sookurgede vaatlusi tehti kaks ning tõenäoliselt on tegu ühe haudepaariga. Piirkond

sobib sookurele pesitsemiseks hästi.

Kaks vaatlust tehti ka jääkoskla osas, sh leiti saare õõnsusest üks pesa. Haudepaaride

arvuks hinnati 1–3.

Väike-kärbsenäpi laulvaid linde registreeriti kokku 4. Elupaikade järgi hinnati

arvukuseks 3–4 haudepaari.

Musträhni vaatlusi oli kokku 4, kuid liigi üsna suure territooriumi järgi hinnati

arvukuseks 1 haudepaar.

Nõmmelõokese vaatlusi tehti 2, kuid tõenäoliselt oli tegu 1 haudepaariga.

Händkaku laule registreeriti kokku 6, kuid peibutamise tõttu muutub liik rahutuks ja

võib üsna suurel alal ringi liikuda. Tõenäoliselt pesitseb piirkonnas 2 haudepaari.

Piirkonnas on teada 2 öösorri vaatlust. Tõenäoliselt pesitseb lähialas 1 öösorri

haudepaar.

Läti Vabariigi territooriumil läbi viidud inventuuri aruanne on esitatud lisas 3.

25. oktoober 2023 26

Kiusumetsa liivakarjääri keskkonnaloa taotluse keskkonnamõjude hindamise aruanne

Tabel 2. Kaitstavate liikide elupaigad Kiusumetsa 2. ploki mäeeraldise ümbruses EELIS andmebaasi järgi. Staatus: H-

pesitseja, L-läbirandaja, T-talvituja, S-mittepesitsev suvilind.

Liik Kaitse-

kategooria

Põhja-Liivimaa

linnuala kaitse-

eesmärk

Kiusumetsa

hoiuala kaitse-

eesmärk

Staatus Haudepaaride

arv Eestis18

Elupaiga

kaugus

mäeeraldisest

Elupaiga KR

kood

Must-toonekurg (Ciconia nigra) I X X H 40-60 750* m KLO9101973

Valgeselg-kirjurähn

(Dendrocopos leucotos)

II X X H,T 4 000-6 000 370 m KLO9113803

Laanepüü (Tetrastes bonasia) III X X H,T 70 000–90 000 0 m KLO9113784

Musträhn (Dryocopus martius) III X H,T 5 000–7 000 240 m KLO9113811

Musträhn (Dryocopus martius) III X H,T 5 000–7 000 370 m KLO9132863

Hallpea-rähn (Picus canus) III X X H,T 3 000-5 000 240 m KLO9132873

Hallpea-rähn (Picus canus) III X X H,T 3 000-5 000 320 m KLO9132873

Hallpea-rähn (Picus canus) III X X H,T 3 000-5 000 320 m KLO9113839

Händkakk (Strix uranlensis) III X X H,T 1 000-1 500 240 m KLO9132878

Händkakk (Strix uranlensis) III X X H,T 1 000-1 500 320 m KLO9132878

Händkakk (Strix uranlensis) III X X H,T 1 000-1 500 370 m KLO9132553

18 Andmed: Elts, J., jt. 2019. Eesti lindude staatus, pesitsusaegne ja talvine arvukus 2013–2017. Hirundo.

25. oktoober 2023 27

Kiusumetsa liivakarjääri keskkonnaloa taotluse keskkonnamõjude hindamise aruanne

Liik Kaitse-

kategooria

Põhja-Liivimaa

linnuala kaitse-

eesmärk

Kiusumetsa

hoiuala kaitse-

eesmärk

Staatus Haudepaaride

arv Eestis18

Elupaiga

kaugus

mäeeraldisest

Elupaiga KR

kood

Punaselg-õgija (Lanius collurio) III X H,L 2 500-3 500 340 m KLO9132660

Rukkirääk (Crex crex) III X H,L 20 000-40 000 340 m KLO9132576

Sookurg (Grus grus) III X H,L 7 000-8 000 250 m KLO9132868

Sookurg (Grus grus) III X H,L 7 000-8 000 370 m KLO9132869

25. oktoober 2023 28

Kiusumetsa liivakarjääri keskkonnaloa taotluse keskkonnamõjude hindamise aruanne

Tabel 3. Inventuuride käigus Eesti Vabariigi territooriumil registreeritud kaitsealused linnuliigid Kiusumetsa mäeeraldise

lähiümbruses.

Liik Eesti keeles Liik ladina keeles Kaitse-

kategooria Linnudirektiivi liik Haudepaaride arv Pesitsuskindlus

Valgeselg-kirjurähn Dendrocopos leucotos II x 2 Võimalik pesitsemine

Musträhn Dryocopus martius III x 1 Võimalik pesitsemine

Händkakk Strix uralensis III x 2 Võimalik pesitsemine

Värbkakk Glaucidium passerinum III x 1 Võimalik pesitsemine

Väike-kärbsenäpp Ficedula parva III x 3-4 Tõenäoline pesitsemine

Sookurg Grus grus III x 1-2 Võimalik pesitsemine

Rukkirääk Crex crex III x 2 Tõenäoline pesitsemine

Hiireviu Bute buteo III 1 Võimalik pesitsemine

25. oktoober 2023 29

Kiusumetsa liivakarjääri keskkonnaloa taotluse keskkonnamõjude hindamise aruanne

Tabel 4. Inventuuride käigus Läti Vabariigi territooriumil registreeritud kaitsealused linnuliigid Kiusumetsa mäeeraldise

lähiümbruses.

Liik Eesti keeles Liik ladina keeles Kaitstav liik Linnudirektiivi liik Haudepaaride arv Pesitsuskindlus

Värbkakk Glaucidium passerinum x x 2-4 Tõenäoline pesitsemine

Sookurg Grus grus x x 1 Võimalik pesitsemine

Jääkoskel Mergus merganser x 1-3 Kindel pesitsemine

Väike-kärbsenäpp Ficedula parva x x 3-4 Tõenäoline pesitsemine

Musträhn Dryocopus martius x x 1-2 Tõenäoline pesitsemine

Nõmmelõoke Lullula arborea x x 1 Võimalik pesitsemine

Händkakk Strix uralensis x x 2-3 Võimalik pesitsemine

Öösorr Caprimulgus europaeus x x 1-2 Tõenäoline pesitsemine

25. oktoober 2023 30

Kiusumetsa liivakarjääri keskkonnaloa taotluse keskkonnamõjude hindamise aruanne

Joonis 7. Kaitstavate liikide paiknemine Kiusumetsa mäeeraldise ümbruses. Aluskaart: Maa-amet, 2023.

25. oktoober 2023 31

Kiusumetsa liivakarjääri keskkonnaloa taotluse keskkonnamõjude hindamise

aruanne

Must-toonekurg19,20

Kiusumetsa mäeeraldisest ca 700 m kaugusel läänepool asub must-toonekure elupaik

(KLO9128687) ning 750 m kaugusel Kiusumetsa must-toonekure püsielupaik

(KLO3000504). Kiusumetsa must-toonekure püsielupaik on kaitse alla võetud

Keskkonnaministri 03.07.2006 a määrusega nr 4321. Kaitse alla võtmise eesmärk on

tagada liigi soodne seisund. Must-toonekure püsielupaiga maa-ala kuulub

sihtkaitsevööndisse.

EELIS andmebaasis22 on kokku 4 kirjet elupaiga kohta aastatest 2002, 2009, 2012 ja

2013. Kõikide kirjete juures on toodud, et pesa on varisenud. Tõenäoliselt ei ole elupaik

ca 20 a kasutuses olnud, vähemalt sellekohased vaatlused puuduvad. Siiski on tegemist

must-toonekurele sobiliku elupaigaga, sest piirkonnas leidub pesitsemiseks sobivaid

metsamassiive ja väikesi ojasid toitumiseks. Seetõttu ei saa elupaiga taas asustamist

välistada.

Karjääri väljaveotee alternatiiv 4 (joonis 1) järgi kulgeb väljaveotee mööda teisest must-

toonekure elupaigast (KLO9128688). Selle elupaiga pesa on varisenud teadaolevalt

aastast 2009. Viimane kinnitatud kirje asustatud pesa kohta pärineb aastast 2001.

Must-toonekurg on Eestis hajusalt levinud haudelind, eelistades pesapaigana vanu

viljakaid segametsi, palumetsi ja metsastunud niite, vähem ka sooservametsi. Pesa

ehitab ta enamasti (vana) metsamassiivi sisemusse, mitte serva lähedusse. Eestis on

elupaigad, eriti pesitsuskohad, suhteliselt kaugel inimtegevusest. Peaasjalikult hoidub

liik kohtadest, kus inimene vahetult käib või maastikku muudab (nt lageraied,

puhkealad). Masinate liikumine ja müraallikad pole nii suureks probleemiks (edukaid

pesi paikneb ka raudtee ja/või maantee naabruses).

Must-toonekurg on Eestis langeva arvukusega liik. Vaatamata rakendatud

kaitseabinõudele arvukuse suurenemist märgata pole. Arvukuse langemise põhjus pole

täpselt teada, aga tõenäoliselt on mõjunud mitmed tegurid koos. Intensiivse

metsakuivenduse tõttu vähenevad või degradeeruvad toitumiskohad ja tekib

ökoloogiline lõks (linnud valivad arvukalt uusi elupaiku vanade traditsiooniliste asemel,

kuid suvise toidupuuduse tõttu pesitsemine ebaõnnestub). Ohjeldamatu metsaraie

19 Linnuatlas. 2018. Eesti Ornitoloogiaühing.

20 Must-toonekure (Ciconia nigra) kaitse tegevuskava. 2018. Keskkonnaamet.

21 Keskkonnaminister 03.07.2006 a määrus nr 43: „Must-toonekure ja suur-konnakotka püsielupaikade

kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri“ https://www.riigiteataja.ee/akt/1046793?leiaKehtiv

22 EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem – Keskkonnaregister): Keskkonnaagentuur“ 22.03.2023.

25. oktoober 2023 32

Kiusumetsa liivakarjääri keskkonnaloa taotluse keskkonnamõjude hindamise

aruanne

mõjul XX sajandi viimasel kümnendil vähenes võimalike suurte pesapuude hulk, mis on

esmatähtsad pesitsemiseks, ja alanes seega pesapaikade kvaliteet.

Must-toonekure pesitsusaegne elupaik koosneb territooriumist, mida üks paar kaitseb

teiste samast liigist isendite sissetungi eest, ja aladest, kus käiakse pesitsusperioodil

toitumas. Liigi elupaikadeks on eelkõige vanad, minimaalse häirimise ja soodsate

toitumispaikadega looduslikult mitmekesised metsamassiivid, kus leidub sobivaid

vanemaid ja haralisi pesapuid. Metsaservades pesitsemist liik väldib.

Must-toonekure ellujäämuse ja sigivuse seisukohast on määrava tähtsusega

toitumispaikade arv ja nende kvaliteet. Toitumisalade halvenenud kvaliteeti peetakse

Eesti must-toonekure populatsiooni vähenenud produktiivsuse üheks põhiliseks

põhjuseks. Must-toonekurg toitub Eestis mitmekesistes biotoopides – kalatiikidest

küntud põldudeni, ka rabades ning roostikes. Valdavad on siiski väikesed

vooluveekogud. Raadio- ja satelliit-telemeetriliste uuringute andmetel võivad

vanalinnud käia toitumas isegi kuni 40 km kaugusel poegadega pesadest.

Must-toonekure kaitse tegevuskava järgi peetakse liigile suurteks ohuteguriteks

elupaikade killustumist, toitumisalade degradeerumist ja looduslike mõjutegureid

(noorlindude suremus, liigisisene konkurents jm). Keskmise tähtsusega ohutegurid on

teadmata pesapaikade hävimine ja pesitsusaegne häirimine.

Laanepüü19

Laanepüü pesitseb üle kogu Mandri-Eesti, kuid mitte eriti ühtlaselt. Laanepüü levik on

tihedam Madal- ja Kõrg-Eesti suuremates metsalaamades (Loode-Eesti, Lihula-

Tõstamaa, Lõuna-Viljandimaa, Kova-Karula-Veriora) ning kohati ka kultuurmaastikus

enamusega aladel, nagu Pandivere või Kesk-Viljandimaa.

Laanepüü asustab väga erinevaid metsatüüpe, kuid eelistatud elupaigaks on tiheda

kuuse-alusmetsaga niisked segametsad. Piirkonniti võivad elupaiga eelistused mõneti

erineda. Kui enamasti on liik kõige iseloomulikum laane-, salu- ja soovik-tüüpi kuuse-

segametsadele, siis kohati on ta näiteks eelistanud hoopis männi enamusega siirdesoo-

ja kõdusoo-segametsi. Puht-okasmetsi asustab ta vähe, sest erinevalt teistest metsa- ja

sookanalistest jääb laanepüü oma väikestele territooriumitele ka talveks, mil ta sõltub

lepa- ja kaseurbade olemasolust. Liik puudub ka alla 30 aasta vanustest puistutest.

Moodne metsamajandus on laanepüüle enamasti mõjunud negatiivselt (lageraie

varasema valikraie asemel, puht-okaspuistute rajamine, raieringi lühenemine, metsade

killustamine jne). Seevastu maaparanduse mõjul hõredate soopuistute asemele

kujunenud kõdusoometsad on liigile kujunenud uueks arvestatavaks elupaigaks.

25. oktoober 2023 33

Kiusumetsa liivakarjääri keskkonnaloa taotluse keskkonnamõjude hindamise

aruanne

Laanepüü asurkonna seisundit halvendab kiskjate ja metssigade kõrge arvukus. Kohati

võib oluline olla ka inimesepoolne häirimine.

Valgeselg-kirjurähn19

Valgeselg-kirjurähn on Eestis mandriosas ebaühtlaselt levinud haudelind, saartel ta

puudub. Kõige tihedam, kohati isegi lausaline on asustuspilt Lääne- ja Pärnumaal ning

Kesk-Viljandimaal, samuti Tartumaal ja Ida-Virumaal.

Valgeselg kirjurähn asustab Eestis peamiselt loodusmetsalaamu, kuid pesitseb ka

mosaiikmaastikul, nt. suuremates parkides, puisniitudel, jõeäärsetes puuderibades,

väiksemates metsatukkades ja talumaastikul. Ta asustab peamiselt vanemaid niiskeid

leht- ja segametsi, külastades okaspuistuid enamasti vaid pesitsusvälisel ajal. Eriti

iseloomulik on ta vanadele lammi-, lodu- ja pangametsadele. Elupaigavalikul on

kasvukohatüübist märksa olulisem piisava hulga surnult seisvate lehtpuude olemasolu,

sest liik sõltub just pehkinud või kuivanud lehtpuutüves ja jämedates okstes elavatest

mardika- ja liblikavastsetest.

Valgeselg-kirjurähn on eriti tundlik liik metsamajanduse suhtes. Peamisteks

ohuteguriteks on sobivate metsade pindala vähenemine, lehtpuuliikide raieküpsuse

vanuste alandamine, okaspuukultuuride rajamine viljakate kasvukohatüüpi

metsaaladele ning vanade lehtpuude ja seisvate surnud puude eemaldamine metsade

majandamisel.

Musträhn19

Musträhn pesitseb Eestis peamiselt vanemates valgusküllastes männikutes, aga ka

eakamate puudega leht- ja segametsades. Sageli paikneb pesa raielangil säilikpuus, ka

muidu eelistab liik lanke ja häile või nende lähedust. Parkides ja väiksemates puistutes

pesitseb musträhn harva, kuid näiteks Soomes on ta viimaseil kümnendeil järjest enam

asustamas asulalähiseid puhkemetsi. Elupaigas on oluline pesakoopa rajamiseks

piisavalt jämedate puude (eelkõige haabade või mändide) olemasolu. Seega on

musträhn nii vanade puistute tunnuslik kui ka väga oluline tugiliik: temast sõltuvad

teiste suurte suluspesitsejate nagu sõtka, õõnetuvi või karvasjalg-kaku

pesitsusvõimalused.

Musträhni ohuteguriks on vanade metsade pindala vähenemine ning pesitsemiseks

sobivate jämedate puude eemaldamine metsaraie käigus. Metsade harvendamine ja

lageraied avaldavad liigile aga isegi soodsat mõju.

Hallpea-rähn19

Hallpea-rähn pesitseb nii niisketes kui ka kuivemates leht- ja segametsades, kus

alusmets pole enamasti kuigi tihe. Puhtas okasmetsas kohtab teda harva ja vaid juhul,

25. oktoober 2023 34

Kiusumetsa liivakarjääri keskkonnaloa taotluse keskkonnamõjude hindamise

aruanne

kui seal leidub üksikuid haabu vm lehtpuid. Lisaks metsadele pesitseb liik parkides,

puisniitudel, alleedel, vanades talupuistutes jm. Kuna hallpea-rähn toitub peamiselt

maapinnal elavatest sipelgatest ja nende nukkudest, siis asuvad toitealad sageli välude,

niitudel, harvikutes ja lankidel, st pesapaigast erinevas biotoobis, kuid pesitsus- ja

toitumisala peavad külgnema. Seetõttu pesitseb ta metsas rohkem servaaladel,

raielankidel või nende ümbruses ning jõgede läheduses, eriti soositud on lammi-

lehtmetsad jm kaldapuistud.

Hallpea-rähni ohutegureid Eestis uuritud ei ole. Soomes on hinnatud, et õhusaaste,

eutrofeerumine ja metsade väetamine on vähendanud sipelgate arvukust kui ka

toitumiseks vajalikke taimestikuvabu laike; maaparandusega on aga hävitatud

lammimetsi.

Sookurg19

Sookurg asustab erinevaid märgala-elupaiku. Pesaleidude järgi on neist kõige enam

eelistatud rannikuveekogud ja sisemaajärved, kus ta pesitseb vees kasvavas hõredas

pilliroos, kaislastikus või soisel kaldaõõtsikul. Leitud pesade koguarvult on aga esikohal

madalsood, millele järgnevad rabad, soostuvad ja soometsad ning sisemaa väikejärved.

Vähemal määral pesitsevad sookured veel lammisoodes, madalavee- ja rannaroostikes,

väikesaartel ning märgadel raiesmikel.

Kogu leviala ulatuses peetakse sookurele peamisteks ohtudeks elupaikade hävimist või

kvaliteedi langust, pesitsusaegset häirimist, põudu ning illegaalset jahti. Eestis on

olulisemad ohufaktorid kuivendamine, suurenev pesitsusaegne häirimine ning sookure

kurnade ja poegade röövlus väikekiskjate, röövlindude ja metssigade poolt nende

kõrge arvukuse tõttu.

Varem kehtinud sookure kaitsetegevuskava23 järgi peetakse Eestis keskmiseks

ohuteguriks elupaikade hävimist või kvaliteedi langust ning elektriliine, tuuleturbiine ja

liiklust. Muid ohutegureid peetakse väikese tähtsusega (sh inimese põhjustatud

häirimine).

Händkakk19

Händkakk pesitseb väga mitmesugustes vanemates okas- ja segametsades, eelistades

kuuse ülekaaluga puistuid. Üksikuid territooriume võib asuda ka puisniitudel. Puistu

muudest omadustest tähtsam on sobiva pesakoha olemasolu. Pesa rajab tavaliselt

õõnsatesse puutüügastesse, puuõõnsustesse või vanadesse kulliliste pesadesse.

23 II kaitsekategooria liigi sookure (Grus grus) kaitse tegevuskava (jätkukava) aastateks 2009–2013. 2008.

Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut.

25. oktoober 2023 35

Kiusumetsa liivakarjääri keskkonnaloa taotluse keskkonnamõjude hindamise

aruanne

Händkaku vanalindude peamisteks surmapõhjusteks Eestis on hukkumine liikluses ja

murdmine kaljukotka poolt, asurkonna kui terviku jätkusuutlikkust ohustab peamiselt

elupaikade kadumine või nende kvaliteedi langus. Vanade metsade vähenedes kaovad

pesitsemiseks sobivad tüügas- ja õõnepuud. Seevastu mõõdukal hulgal lage- või

häilraielankide lisandumine võib liigi toidubaasi isegi parandada. Üheks peamiseks

arvukust mõjutavaks looduslikuks teguriks händkaku leviku põhjaosas on karmid ja

lumerohked talved, mil toidu kättesaadavus halveneb oluliselt.

Värbkakk19

Värbkakk on üle Eesti laialt, ent üsna hajusalt levinud haudelind, kes asustab eelkõige

loodusmaastikulaamu ning muid suuemaid metsaalasid. Liigi eelistatud elupaik on

vana kuuse-segamets või laialehine salumets, kuid liik asustab – seda just

metsamajandusest tingituna – ka muude lehtpuude ülekaaluga salu-, laane, sooviku-

ja loodusmetsi ning kuusikuid. Vähesel määral võib ta pesitseda viljakamat tüüpi

männikutes. Keskealisi metsi asustab ta harva, enamasti pesitseb ta piirkonna eakatest

puistutest suurimas. Sügisel ja talvel veedavad värbkaku isaslinnud suure osa ajast oma

territooriumi inimasustuse-poolsel serval, sh metsatalude ümbruses, kus saakvärvuliste

tihedus on suurem. Pesitsusajal kolib paar aga inimasustusest eemale, rajades pesa

tavaliselt suur-kirjurähni, harvem laane-, must- vm. rähni tehtud õõnsusesse.

Olulisteks ohuteguriteks on vanade kuusikute ja kuuse-segametsade kui värbkaku

eelistatud elupaikade intensiivne raiumine. Teine metsatöödega kaasnev oht on

suvised raied: kuna värbkakk on pesitsusajal raskesti tuvastatav, siis suviste raiete korral

on pesade hävimise risk äärmiselt suur. Ka majandusmetsades peaks alati olema vanu

viljakat tüüpi puistuid ja õõnepuid, peale selle tuleks olemasolevaid ja võimalike

tulevasi õõnepuid (surnud puid ja lehtpuid, eriti haaba) jätta ka noortesse kuusikutesse

ja raiesmikele. Ühena looduslikust ohuteguritest on värbkaku jaoks oluline ilmastik –

karmid, lumerohked talved raskendavad suuresti toidu kättesaadavust.

Hiireviu19

Hiireviu on üle Eesti laialt levinud haudelind, kes asustab ühtlaselt Mandri-Eestit,

Saaremaad ja Hiiumaad. Valdkonniti ega piirkonniti levikuerisusi pole. Hiireviu pesitseb

igasugust tüüpi metsades või metsatukkades, mille lähialadele jääb piisavalt sobivaid

jahialasid: põlde, niite, luhti, raielanke. Sageli paikneb pesapaik metsa servaalal, aga

hiireviu esineb ka suurtes metsalaamades, eriti kui neis paikneb arvestatavalt

raiesmikke. Pesa ehitab hiireviu enamasti tugevale okas- või lehtpuule. Sageli võtab ta

ristkasutusse mõne teise röövlinnuliigi risupesi.

Varem oli hiireviule tõsiseks ohuks vaenamine inimese poolt nn. kullisõdades ja

pestitsiidide kasutamine põllumajanduses. Tänapäeval ohustab pesapaiku hoogustuv

25. oktoober 2023 36

Kiusumetsa liivakarjääri keskkonnaloa taotluse keskkonnamõjude hindamise

aruanne

metsaraie, sest hiireviu rajab pesa keskmisest vanemasse puistusse. Hiireviu on kartlik

munemise- ja haudumisaegse häirimise suhtes, pesitsusajal ei tohiks metsatöid teha

asustatud pesale lähemal kui 300–450 m. Ilmselt nüüdisaegne metsamajandus

asurkonna seisundit siiski ei kahjusta, sest hiireviule piisab pesitsemiseks säilivatest

metsakildudest ning lageraielangid kujutavad endast sobivaid alasid saagijahiks.

Väike-kärbsenäpp19

Väike-kärbsenäpp asustab nüüdseks kogu Eestit, kuid pesitseb põhiosa meie

asurkonnast Vahe-Eestis ning Kõrg-Eesti metsarikkamates piirkondades. Madal-Eestis

on levik palju hajusam.

Levila põhjaosas asustab liik laia- ja kitsalehiseid lehtmetsi ning kuuse-segametsi. Okas-

ja segametsavööndis eelistab liik varjukaid, sageli niiskemaid ja keskmisest suurema

rinnaspindalaga kuusikuid ja kuuse-segametsi, mille alusmetsa olemasolu ja koostis

pole oluline. Meeliselupaigaks Eestis on varjukad kuusikud ja kuuse-segametsad (eriti

jänesekapsa, sinilille ja naadi kasvukohatüübid).

Põhiliseks ohuteguriks on vanade looduslike puistute raie, eriti kuusikute raieringi

lühendamine, samuti surnult seisvate puude eemaldamine. Kaitsealadel on

pesitsusterritooriumite arv suurem ja levik ühtlasem kui nendega piirnevates sama

tüüpi majandusmetsades.

Rukkirääk19

Rukkirääk on tänapäeval üle Eesti laialt levinud haudelind, kes asustab erinevaid

avamaastiku elupaiku. Liik puudub vaid piirkondades, kus valdavad suured

metsamassiivid ning puudub kultuurmaastik või laiemad jõeluhad.

Rukkiräägu eelistatud pesitsusbiotoobiks Eestis on soostunud ja lamminiidud, samuti

asustab ta aru- ja kultuurniite, viljapõlde, madalsoid ning isegi rannaniiduservi,

raielanke ja väikesi laide.

Kogu levila ulatuses peetakse peamisteks ohtudeks põllumajanduse intensiivistumist,

millega kaasneb rohumaade varasest niitmisest tuleneb järglaskonna suur suremus

ning sulgivate vanalindude hukkumine niitmisel. Väetamisest ja rohumaade

uuendamisest tuleneb rohustu tihenemine kahandab elupaikade kvaliteeti ning koos

kuivendusega väheneb sobilike elupaikade pindala.

Punaselg-õgija19

Punaselg-õgija on levinud üle Eesti. Peamiseks elupaigaks on poolavamaastiku, kus

peab leiduma pesitsemiseks sobivaid puid-põõsaid ning jahipidamiseks vajalikke

lagedaid alasid ja eenduvaid varitsuskohti. Pesitsusbiotoop võib olla väga erinev, pesi

on leitud asulates ja üksiktalude juures, puisniitudel ja põõsastikes, raiesmikel ja

25. oktoober 2023 37

Kiusumetsa liivakarjääri keskkonnaloa taotluse keskkonnamõjude hindamise

aruanne

noorendikes, parkides, kalmistutel ja aedades, hekkides, tee- ja põlluservades, rohu-,

viljelus- ja jäätmaadel, metsades, luhtadel, soodes ja rannakooslustes ning karjäärides.

Oluline näib olevat elupaiga mosaiiksus ja piisava põõsastu olemasolu, nt

avamaastikuga järsult piirnevaid metsaservi punaselg-õgija ei asusta.

Eestis võib punaselg-õgijat ohustada poolavamaastiku kinnikasvamine ja

põllumajanduse liigne intensiivistumine. Väetiste ja mürkkemikaalide kasutamine

vähendab suurte putukate kui peamiste saakobjektide arvukust.

Nõmmelõoke19

Nõmmelõoke on levinud ebaühtlaselt üle kogu Eesti. Kogu levikuala ulatuses asustab

liik kuiva ava- ja poolava maastikku, nagu nõmmed, hõredad metsad, metsanoorendike

varased arengujärgud jms. Intensiivselt kasutatavat põllumajandusmaastikku ta väldib.

Eestis eelistab nõmmelõoke nõmmesid, nõmmemännikuid, mändidega liivikuid, kuivi

liivaseid raiesmike, madalaid männikultuure ja taimlaid, kruusa- ja liivakarjääre.

Elupaiganõuetest on olulised metsaserva või hajusalt kasvavate puude, toitumiseks

vajaliku taimestumata või hõreda taimestikuga maapinna ning pesa varjestavate

puhmaste olemasolu.

Euroopas on peamisteks ohuteguriteks peetud elupaikade hävinemist ja karme

ilmastikutingimusi talvitusaladel, aga ka pesitsusbiotoopide muutusi. Eestis on

nõmmelõokese elupaikade pindala kahandanud luidete ja nõmmede metsastamine ja

ekstensiivne põllumajanduse hääbumine, eelkõige sõltub liigi seisund aga

populatsiooni seisundist levila tuumala meist lõuna pool.

Jääkoskel19

Jääkoskel asustab selgeveelisi kalarikkaid järvi ja jõgesid, Läänemere ääres eelkõige

mererannikut, väikesaari, jõgesid ja järvi. Pesitsemiseks on vaja, et vähemalt mõne

kilomeetri kaugusel oleks ka pesa jaoks sobivaid kohti. Pesakoha suhtes pole jääkoskel

nõudlik, peaasi, et pesa oleks hästi varjatud ja raskesti ligipääsetav. Tema pesi võib leida

looduslikest õõnsustest ja seda nii mitme meetri kõrguselt puutüvest kui ka puujuurte

alt või suurvee uuristatud koopakesest kaldakamara all. Talle meeldivad ka

heinaküünide nurgad, aidalakad, vundamendialused urkad ja paadikuuride alused ning

muidugi pesakastid.

Jääkoskla arvukusele avaldab suurt mõju kiskjate eest suhteliselt kaitstud pesakohtade

vähenemine. Järjest enam peavad linnud tegema pesa maa peale, kust nende valged

munad ja udusuled rüüstajatele silma hakkavad. Ülespandud pesakastis pesitsedes

peab jääkoskel tihtipeale samuti rüüstega leppima, sedapuhku inimesele tänuvõlga

tasudes. Ühelt pool kurnab liigne munemine emaslindu, teisalt aga korjatakse

25. oktoober 2023 38

Kiusumetsa liivakarjääri keskkonnaloa taotluse keskkonnamõjude hindamise

aruanne

pesakastidest ära enamasti kurna esimesed munad, millest kooruvad pojad on kõige

elujõulisemad ning populatsiooni taastootmiseks kõige olulisemad. Veekogude

eutrofeerumine jääkosklale väga suurt ohtu ei kujuta, vähemalt niikaua, kuni vee

läbipaistvus on säilinud.

4.6.3 Muud kaitsealused liigid mäeeraldise lähialal

EELIS andmebaasi järgi kaitsealuseid taimeliike Kiusumetsa mäeeraldisel ega selle

vahetus läheduses ei asu. Lähimad kaitsealused taimeliigid jäävad mäeeraldisest enam

kui 2,5 km kaugusele edela suunas (III kaitsekategooria taimed sulgjas õhik (Neckera

pennata) ja harilik ungrukold (Huperzia selago)).

Lähim kaitsealune samblaliik asub 1,1 km kaugusel lääne suunas, kus on registreeritud

III kaitsekategooria hariliku kopsusambliku (Lobaria pulmonaria) elupaik.

Vastavalt Keskkonnaameti seisukohtadele KMH programmi osas, viidi Kiusumetsa

mäeeraldisel läbi kuklaste inventuur (lisa 4). Looduskaitsealuste sipelgaliikide

esinemine ja liigiline kompositsioon planeeritava Kiusumetsa mäeeraldisel selgitati

välja 2021. aasta sügisel läbiviidud välitööde käigus entomoloog Margus Vilbase poolt.

Mäeeraldisel dokumenteeriti 12 III kaitsekategooria kuklase kuhilat – neist 3 kuulusid

liivakuklasele (F. pratensis) ning 9 aru- ehk metsakuklasele (F. Rufa) (Joonis 8).

Joonis 8. Kuklaste leiukohad Kiusumetsa liivakarjääri mäeeraldisel. Aluskaart: Maa-

amet.

25. oktoober 2023 39

Kiusumetsa liivakarjääri keskkonnaloa taotluse keskkonnamõjude hindamise

aruanne

5 HINDAMISMETOODIKA

Keskkonnamõju hindamisel ja aruande koostamisel lähtus ekspert keskkonnamõju

hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusest ja selle rakendusaktidest ning

Keskkonnaameti 04.11.2021 kirjaga nr 6-3/21/6683-7 heaks kiidetud programmist.

Arvestati kehtivaid õigusakte, strateegilisi arengudokumente ning neis sätestatud

piiranguid.

Keskkonnamõju hindamise raames hinnati kõiki keskkonnaväärtusi, mida kavandatav

tegevus võib oluliselt mõjutada:

• mõju

• koosmõju teiste piirkonnas ellu viidavate tegevustega.

KMH käigus käsitleti kaevanduse mõju Põhja-Liivimaa linnualale ja Kiusumetsa

hoiualale. Põhja-Liivimaa linnualale avalduvate mõjude kindlaks tegemiseks viidi läbi

Natura hindamine. Natura hindamisel lähtuti juhendist „Juhised Natura hindamise

läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis“ MTÜ Eesti

Keskkonnamõju Hindajate Ühing, Tallinn 201924.

Põhja-Liivimaa linnualale ja Kiusumetsa hoiualale avalduvate mõjude kindlaks

tegemiseks viidi Kiusumetsa karjääri eeldatavas mõjupiirkonnas 500 m raadiuses läbi

haudelinnustiku inventuur 2021. a kevadel. Nii Eesti kui Läti territooriumil tehti 5

erinevat loendust, mille eesmärk oli kaardistada erinevate haudelindude

pesitsusterritooriumid. Loendused planeeriti nii, et oleks kaetud kakuliste, rähnide ja

tavaliste metsaliikide pesitsusajad:

Haudelinnustiku välja selgitamiseks viidi läbi 2 loendust varahommikul mais ja juunis,

mille käigus kaardistatakse kõik linnuliigid, kellel täheldati pesitsuskäitumist (laul, toidu

kandmine jm), või keda kohati pesitsemiseks sobivas biotoobis.

Kakuliste ja rähnide pesitsusterritooriumite kindlaks tegemiseks viidi läbi inventuurid,

kasutades vastavaid seiremetoodikaid25,26.

Kakuliste pesitsusterritooriumite kindlaks tegemiseks viidi läbi 2 kuni 12 tunnist

kuulamiskäiku (orienteeruvalt kell 19:00–7:00) aprillis. Kuulamiskäikude eesmärk oli

24 https://www.envir.ee/sites/default/files/KKO/KMH/natura_hindamise_juhend_taiendatud_2020.pdf

25

https://www.keskkonnaagentuur.ee/failid/R%C3%B6%C3%B6vlinnud_pesitsevad%20seire%20metoodik

a.pdf

26 https://www.keskkonnaagentuur.ee/failid/R%C3%A4hnide%20seire%20metoodika.pdf

25. oktoober 2023 40

Kiusumetsa liivakarjääri keskkonnaloa taotluse keskkonnamõjude hindamise

aruanne

registreerida kakud, kes annavad häälitsusega märku asustatud territooriumist. Kakud

eelistavad häälitsemiseks õhtu- ja hommikuhämarust (tund pärast päikeseloojangut ja

tund-paar ennepäikesetõusu), osa liike võib häälitseda ka südaööl.

Rähnide pesitsusterritooriumite kindlaks tegemiseks viidi läbi ühekordne loendus

aprillis hommikutundidel (ajavahemikul pool tundi enne päikesetõusu kuni 4 tundi

peale päikesetõusu). Registreeriti kõik territoriaalselt käituvad rähnid.

Vastavalt KMH programmile, pidi must-toonekurele võimalikest mõjudest koostama

eksperthinnangu Kotkaklubi liigiekspert Raivo Endrekson. Aruande mitte edastamise

tõttu lepiti Keskkonnaametiga kokku, et eksperthinnangu koostab käesoleva KMH

ekspertgrupi liige Artto Pello ja kooskõlastab selle Kotkaklubi eksperdi Urmas Sellisega.

Paikvaatluse põhjal selgitati välja karjäärialal (sh mõjualal ca 200 m ulatuses)

metsakuklaste liigiline kuuluvus ning elupaiga ulatus. Eksperthinnanguga kirjeldati

meetmeid pesadega alal kaevandamiseks, et oleks tagatud kuklasliikide säilimine antud

piirkonnas.

Mõju põhjaveetasemele ja veerežiimi muutusele anti eksperthinnanguna

hüdrogeoloogi poolt.

Kaevandamisega ja transpordiga kaasnevate müratasemete kindlaks tegemiseks viidi

läbi mürauuring. Müra tasemete arvutamisel ja mürakaardi koostamisel kasutati

arvutiprogrammi Datakustik Cadna/A 2021, mille tarbeks tehti maa-alast

kolmemõõtmeline akustiline maastikumudel. Arvutused teostati vastavalt Põhjamaade

arvutusmeetoditele.

Keskkonnamõju hindamise käigus täpsustati materjali veost tingitud õhuheitmete,

eelkõige tolmu ja müra levik lähtudes olemasolevatest andmetest ning tuginedes

varasematele uuringutele. Keskkonnamõju hindamise käigus hinnati

kaevandamisel/transportimisel/laadimisel eralduvate PM10 ja PM2,5 heitkoguseid ja

nende hajumist arvutuste teel ning tugineti analoogiale teiste sarnaste kaevandustega.

KMH aruandes toodi välja kõige eelistatuim väljaveotee ning hinnati, mil määral

liikluskoormus seal suureneb.

Mõju hinnang rohevõrgustikule, niiskusrežiimi muutuse mõju ümbruskonna

taimestikule ja metsa raadamise mõju Põhja-Liivimaa linnualal kasvava metsa

valgustingimustele, mikrokliimale, tormikindlusele anti eksperthinnanguna. Aruandes

anti soovitusi, millised võiksid olla tehniliselt teostatavad ning keskkonnahoidu

soodustavad etapid kaevandamiseks ning ala taastamiseks. Samuti anti soovitusi,

milline oleks kõige sobilikum elupaik ala korrastamiseks.

25. oktoober 2023 41

Kiusumetsa liivakarjääri keskkonnaloa taotluse keskkonnamõjude hindamise

aruanne

Keskkonnamõju hindamise aruandes toodi välja kavandatava tegevuse lähialasse

jäävad tegevused, mis võiksid omada koosmõju kavandatava tegevusega. Koosmõju

võib avalduda muutustes õhu kvaliteedis ning tekkivas müras. Koosmõju hindamisel

arvestati olemasoleva liikluskoormusega, teiste läheduses paiknevate karjääride ja

nende väljaveoteedega ning Rail Balticu võimaliku mõjuga27. Karjääri väljaveoteede

mõju hinnati kuni Tallinn-Pärnu-Ikla maanteeni. Koosmõju olulisuse hinnang anti

eksperthinnanguna.

Keskkonnamõju hindamisel lähtuti põhimõttest, et hinnata tuleb muutusi keskkonnas,

mis kaasnevad planeeritud tegevuse elluviimisega.

Keskkonnamõju hindamise aruandes toodi välja meetmed keskkonnamõju vältimiseks

ja leevendamiseks.

Mõjude hindamisel kasutati asjakohaste uuringute, teadusartiklite,

kaitsekorralduskavade jm andmeid. Samuti varem läbi viidud sarnaste KMH-de käigus

läbi viidud uuringute andmeid.

KMH koostamise käigus ei hinnatud täiendavalt mõjusid järgnevatele

keskkonnaväärtustele, mille osas jõuti programmi koostades järeldusele, et oluline

mõju puudub:

• Vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus, lõhn

• Inimese tervis, heaolu, vara – see mõju väljendub müra ja tolmu leviku

mõju hindamise kaudu, mistõttu on hindamisse kaasatud teise nimetaja

alt

• Kultuuripärand

• Jäätmeteke

• Kliima

Keskkonnamõju vältimiseks ja leevendamiseks on meetmed kirjeldatud peatükis 10.

27 Rail Balticu Pärnumaa osa KMH-d on käesoleval ajal koostamisel.

25. oktoober 2023 42

Kiusumetsa liivakarjääri keskkonnaloa taotluse keskkonnamõjude hindamise

aruanne

6 KOOSMÕJU

Kiusumetsa mäeeraldisele lähim töötav karjäär asub 7 km kaugusel põhja suunas,

Massiaru küla põhjaservas (Massiaru liivakarjäär). Samas piirkonnas on planeeritud

avada ka Massiaru II karjäär28, mis asub Massiaru karjäärist vahetult põhjapool ja

Massiaru III karjäär29, mis asub Kiusumetsa mäeeraldisest 6 km kaugusel põhja suunas.

Kiusumetsa mäeeraldisel kaevandamisega ühes Massiaru, Massiaru II, Massiaru III

mäeeraldistel kaevandamisega võib kaasneda liiva transportimisest põhjustatud

negatiivne koosmõju. Massiaru II liivakarjäärist veetakse varu välja mööda Raudtee teed

Jaagupi-Urissaare kõrvalmaanteele. Massiaru III väljaveoteed pole veel selged, kuid

tõenäoliselt need Kiusumetsa karjääri väljaveoteedega ei ühti.

Kiusumetsa mäeeraldisel kaevandamisega kaasneva müra mõju hindamiseks koostati

müra eksperthinnang. Eksperthinnangus kasutatud müraarvutustes arvestati

olemasolevat ja lisanduvat liikluskoormust ning mudeldati karjääri tööga kaasnevad

müratasemed ning materjali transpordiga kaasnevad müratasemed (lisa 2). Kiusumetsa

karjäärist tulenev müra on lokaalne ja sellest tingitud koosmõju teiste tegevustega ei

esine. Transpordiga kaasnev müra ei ületa arvutuste järgi müra normtasemeid elamute

juures. Kuna Kiusumetsa mäeeraldis asub Massiaru karjääridest kaugel ning

väljaveoteed on erinevad, ei ole koosmõju ette näha.

Kiusumetsa mäeeraldisest 4 km läänes asub Rail Baltica trass. Trassi ehitamiseks on

planeeritud kasutada ka Kiusumetsa mäeeraldiselt kaevandatavat materjali, mis

tähendab, et nii kaevandamine kui ka ehitamine toimub samaaegselt. Siiski pole nende

kahe objekti omavahelise kauguse tõttu ette näha mõjutegureid, mis võiksid omavahel

kumuleeruda. KMH käigus hinnatud mõjutegurid jäävad valdavalt karjääri vahetusse

lähedusse.

Muid lähipiirkonnas aset leidvaid tegevusi, mis võiksid põhjustada olulist koosmõju, ei

tuvastatud.

28 Massiaru II KMH tunnistati nõuetele vastavaks Keskkonnaameti 17.08.2021. a kirjaga nr 6-3/21/3613-

14.

29 Massiaru III KMH on praegusel hetkel koostamisel.

25. oktoober 2023 43

Kiusumetsa liivakarjääri keskkonnaloa taotluse keskkonnamõjude hindamise

aruanne

7 MÕJU ULATUSE PROGNOOSID

7.1 Veekeskkond

Erinevalt keskkonnaloa taotluses toodud lahendusest, kuivendada karjäär mäeeraldise

edelaosast algava kraavi süvendamise abil, arendaja kinnitusel kuivendamist ei plaanita.

Maavara kaevandamine on kavandatud karjääris veetaseme absoluutkõrguse juures

26 m. Planeeritava kaevandamise käigus väljatakse veealust (sügavamal kui 26 m) varu

ekskavaatoriga. Selleks seisab ekskavaator kuival astangul, ammutab kaevist alt üles

ning tõstab materjali veekogu kaldale nõrguma. Kaevandamine toimub pinnavett

karjäärist ära juhtimata.

Maapinna reljeefi järgiva põhjaveetasemega liiviku väljakaevamisel alaneb põhjavee

tase liivas karjääri servades seniselt 26,7–29,5 m kuni 26 meetrini või kasuliku kihi

lamamini. Mäeeraldise kirdeosas on kasuliku kihi lamam 26 m-st kõrgemal – kuni 27 m.

Seega alaneb põhjavee tase karjääri loodepiiril maavarauuringuaegsega võrreldes 0,7–

2,8 m. Karjääri kirdeosa, kus kasuliku kihi põhi on 26 m kõrgemal, jääb kuivaks.

Veetaseme alandamise mõju ulatus vaadeldavas veekiis ei levi kaugemale 100-200 m.

Lääne suunas on veepinna alanduse levik piiratud reljeefi langusega alla 25 m. Lõunas

on eelneva kaevandamisega põhjavee tase juba 26 meetrini alandatud. Kõrgemal,

eriteralise liiva seljandikul, võib alanduse mõju levida kuni 200 m kaugusele karjäärist

(Joonis 9).

25. oktoober 2023 44

Kiusumetsa liivakarjääri keskkonnaloa taotluse keskkonnamõjude hindamise

aruanne

Joonis 9. Põhjaveetaseme alanemise orienteeruv mõjuraadius. Aluskaart: Maa-amet,

2023.

Kaevandamise mõju põhja- ja pinnavee kvaliteedile võib avalduda kaevandusmasinate

avariiolukordades, näiteks kütuse või määrdeainete lekete korral. Riski vähendamiseks

tuleb masinaid tankida (sh kütust hoiustada) ja perioodiliselt hooldada selleks

ettenähtud platsil, mis tuleb varustada reostuse likvideerimise vahenditega (vähemalt

50 l absorbenti) ning on soovitatavalt vett pidava kattega. Kaevandamiseks tuleb

kasutada tehniliselt korras seadmeid. Pole põhjust eeldada, et kavandatava tegevusega

kaasneks oluline mõju põhja- ja pinnavee kvaliteedile.

Vaadeldavat põhjaveekihti piirkonnas põhjaveevarustuseks ei kasutata.

Lähimad majapidamised asuvad enam kui 1 km kaugusel ning liiva kaevandamine

Kiusumetsa mäeeraldisel majapidamiste joogiveevarustusele mõju ei avalda.

Maaparandusehitisele KIVIARU (TTP-256) Kiusumetsa mäeeraldisel kavandatav

maavara kaevandamine mõju ei avalda.

Praegu on piirkonnas leviva liivakihi põhjavee tase reguleeritud

metsakuivenduskraavidega.

Põhjaveetaseme alanemine karjääriga piirneval alal (Joonis 9) võib mõnevõrra

mõjutada mullakihi niiskustingimusi kuivema suunas.

25. oktoober 2023 45

Kiusumetsa liivakarjääri keskkonnaloa taotluse keskkonnamõjude hindamise

aruanne

Kokkuvõte:

• Kuivendamata kaevandamisel ei ulatu veetaseme alandamise mõju

vaadeldavas Kvaternaari veekihis kaugemale kui 200 m.

• Kuivendamata kaevandamisega ei teki olulisi negatiivseid mõjusid põhja- ja

pinnaveele ning maaparandusehitisele KIVIARU (TTP-256).

• Veevarustusele liiva kaevandamine Kiusumetsa mäeeraldisel mõju ei avalda.

• Kaevandamiseks tuleb kasutada tehniliselt korras seadmeid ning tankida (sh

kütust hoiustada) ja hooldada masinaid selleks ettenähtud platsil. Hooldusplats

tuleb varustada reostuse likvideerimise vahenditega (vähemalt 50 l absorbenti).

7.2 Müra

Kiusumetsa mäeeraldisel kaevandamisega kaasneb keskkonnamüra, mida tekitatakse

materjali kaevandamisega, laadimisega, transportimisega ning ekskavaatoritega ja

laaduritega liikumisega. Tegevusega kaasnev müra esineb vaid tööperioodil.

Liiva kaevandamiseks kasutatakse karjääris peamiselt pöördkoppekskavaatorit,

olukorrast sõltuvalt ka rataslaadurit ning liivavedu toimub veokitega. Lõhkamist

karjääris ei planeerita. Nimetatud masinaid kasutatakse ka tavapärastel

ehitusobjektidel.

Kaevandamisega kaasnevat mürataset vähendavad mäeeraldisele plaanitud katendid

ja kaevise puistangud ning kaevandamise käigus tekkiv süvend. Kaevandamisala on

ümbritsetud metsamaaga. Lähim elamu Eesti territooriumil asub mäeeraldisest 1,2 km

kaugusel kirdes Massiaru külas (Rajakuninga, 21301:001:0194). Lähim majapidamine

Läti Vabariigi territooriumil asub 890 m kaugusel kagu suunas (Silbērzi). Ülejäänud

majapidamised asuvad enam kui 5 km kaugusel.

Planeeritud karjääri väljaveotee alternatiiv I läbib ligikaudu 5 km kaugusel kirdes

paiknevat Massiaru küla. Tee äärde jäävad mitmed elumajad.

KMH raames viis Akukon Eesti OÜ läbi müra modelleerimise (aruanne lisa 2), millele

käesolev peatükk tugineb.

Müra hinnangu käigus modelleeriti karjääris töötavate masinate- ja transpordiga

kaasnevad müratasemed. Transpordist tekkivat müra modelleeriti väljaveotee

alternatiiv I järgi (kõige negatiivsem stsenaarium, kus väljaveotee kulgeb läbi tihedalt

asustatud Massiaru küla). Müra modelleerimisel lähtuti, et karjääri planeeritav vedu on

1200 tonni/päevas, ühe kalluri koorma kaal on 30 tonni, mis teeb materjali väljaveo

liiklussageduseks 4 kallurit/tunnis. Kallurite liikumiskiirus karjääri teedel on 20 km/h.

Väljaspool karjääri ca 50–70 km/h. Karjäärides toimub kaevandamine ühes vahetuses

25. oktoober 2023 46

Kiusumetsa liivakarjääri keskkonnaloa taotluse keskkonnamõjude hindamise

aruanne

kestvusega 10 tundi. Müra tasemete arvutamisel ja mürakaardi koostamisel kasutati

arvutiprogrammi Datakustik Cadna/2021, mille tarbeks tehti maa-alast

kolmemõõtmeline akustiline maastikumudel. Programm võtab arvesse müra

neeldumist õhus ja pinnases ning müra levimise võimendumist vee pinnal.

Müra karjääris

Liivakarjääris toimuvatest tegevustest põhjustavad keskkonnamüra järgmised

tegevused:

• ekskavaatorite ja frontaallaadurite liikumine, manööverdamine;

• materjali kaevandamine, laadimine;

• materjali väljavedu;

• tagurdamissignaalid, viled.

Mõned üksikud tegevused karjääris, nagu tagurdamissignaalid või veokite tagaluukide

kolksud on olulised sündmused, kui jälgida maksimaalseid hetkelisi müratasemeid,

kuid nende helienergia on siiski nii väike, et selle mõju pikaajalisele ekvivalentsele

tasemele on peaaegu ebaoluline. Tabel 5 on ära toodud karjäärides kasutatavate

seadmete müraallikate müratasemed.

Tabel 5. Karjääride müraallikate tulemused (A-korrigeeritud helivõimsustase LWA)

Müraallikas Tegevus Tulemus,

LWA, dB

pöörkoppekskavaator

Komatsu PC240

kaevetranšee rajamiseks, liiva kaevandamiseks

ja kalluritele laadimiseks ning korrastamistööd 103

frontaallaadur Komatsu

WA320

kaevetranšee rajamiseks, kruusa ja liiva

kaevandamiseks ja kalluritele laadimiseks ning

korrastamistööd

104

buldooser kattepinnase koorimine ning korrastamistööd 106

10-30 tonnise

kandevõimega kallurid ja

poolhaagisveokeid

materjali väljavedu karjäärist 80

ekskavaator Kobelco

SK300

Materjali tõstmine, laadimine purustussõlme,

materjali purustamine/sõelumine 117

laadur CAT972H materjali varumine / laadimine karjääris sees 105

Laadimistöö materjali laadimine kalluritele 105

25. oktoober 2023 47

Kiusumetsa liivakarjääri keskkonnaloa taotluse keskkonnamõjude hindamise

aruanne

Tööstusmüra osas on arvestatud terve karjääri ulatuses kergtööstuse pindmüraallikaga,

lisaks on lähimate eluhoonete poolsetele aladele kirdes ja kagus lisatud materjali

laadimistööde punktmüraallikad (Joonis 10).

Joonis 10. Karjääri tegevusest põhjustatud müratasemed päevasel ajavahemikul (7-

23).

Lähimate elamuteni (Rajakuninga, Silbērzi) ulatub päevasel ajavahemikul <30 dB

suurune müratase. See sarnaneb loodusliku müratasemega (nt metsakohin).

St, et Kiusumetsa liivakarjääris kaevandamine ei põhjusta lähimate elamute juures

keskkonnaministri 16.12.2016 määruses30 nr 71„Välisõhus leviva müra normtasemed ja

mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ toodud tööstusmüra

sihtväärtuse normtaseme ületamist II kategooria aladel (elamumaa-alad) ja ministrite

kabineti 07.01.2014. määruses31 nr 16 „Müra hindamise ja kontrollimise toimingud“

toodud müratasemeid.

30 Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid.

Keskkonnaministri 16.12.2016 määrus nr 71.

31 Müra hindamise ja kontrollimise toimingud. Ministrite kabineti 07.01.2014 määrus nr 16.

Silberzi

Rajakuninga

25. oktoober 2023 48

Kiusumetsa liivakarjääri keskkonnaloa taotluse keskkonnamõjude hindamise

aruanne

Kuna normtasemed põhinevad keskmisel helitasemel ja arvestab kogu päeva hinnatud

müra taset päevasel ajavahemikul (7-23), siis hetkeline helitase võib varieeruda küllalt

suures vahemikus ning normtasemete täitmine ei tähenda, et karjääri tegevusest

tingitud müra poleks väljaspool karjääri välisterritooriumil ja hoonete sees üldse

kuulda. Kuna mürahinnang põhineb teoreetilisel arvutusel lähtudes eeldustest, siis

saadud tulemused annavad üldised juhised.

Liiklusmüra

Liiklusmüra taseme hindamisel on kasutatud Transpordiameti AS Teede Tehnokeskuse

andmeid „Liiklusloenduse tulemused 2020. aastal“ aasta keskmise ööpäevase

liiklussageduse (AKÖL), raskeliikluse osakaalu kohta ja Kiusumetsa liivakarjääri

planeeritavat veokite liiklussagedust ning liikumiskiirust. Karjääri materjali väljaveo

liiklussageduse maht 4 kallurit tunnis on arvestatud päevasele ajale 7-19.

Kavandatava liivakarjääri väljaveoteede alternatiividest on kaardistatud halvim variant

(väljaveotee alternatiiv I) ja antud hinnang, milline on eeldatav müratase materjali

väljaveol liiklussagedusel 4 kallurit/tunnis (40 kallurit päevas) ja kallurite liikumiskiirusel

50 km/h asulas, 70 km/h asula välisel alal.

Liiklusmüra osas kaardistati olemasolev olukord (Joonis 11) ja planeeritav olukord

väljaveotee alternatiiv I korral (Joonis 12), kus lisandub liivakarjäärist materjali väljaveol

kallurite liiklus.

25. oktoober 2023 49

Kiusumetsa liivakarjääri keskkonnaloa taotluse keskkonnamõjude hindamise

aruanne

Joonis 11. Autoliiklusest põhjustatud müratasemed päevasel ajavahemikul (7-23),

olemasolev olukord.

25. oktoober 2023 50

Kiusumetsa liivakarjääri keskkonnaloa taotluse keskkonnamõjude hindamise

aruanne

Joonis 12. Autoliiklusest põhjustatud müratasemed päevasel ajavahemikul (7-23),

planeeritav olukord. Olevi kinnistu tähistatud punase täpiga.

Laiksaare-Massiaru-Teaste, Kabli-Massiaru maanteede liiklussagedus olemasolevas

olukorras on väike ning lisanduv liiklus karjääri materjali veol on oluline liiklussageduse

tõus maanteele lähimate elamute juures. Näiteks Massiaru külas asuva Olevi

katastriüksuse (21302:003:0036, punasega joonisel 12) elamu asub Laiksaare-Massiaru-

Teaste teest 7 m kaugusel. Olemasolevas olukorras (Joonis 13) ulatuvad 50-54 dB ja

koos lisanduva kallurite liiklusega (Joonis 14) 55-59 dB suurune müratase päevasel

ajavahemikul (7-23). Liiklusmüra normtase II kategooria alal on päevasel ajal 60 dBA ja

25. oktoober 2023 51

Kiusumetsa liivakarjääri keskkonnaloa taotluse keskkonnamõjude hindamise

aruanne

müratundliku hoonete teepoolsel küljel 65 dBA. Ei saa välistada, et teedele lähemal

asuvate elamute juures võib müratasemed tõusta üle vastava piirväärtuse. Seetõttu ei

ole soovitatav kasutada karjäärist väljaveoteedena alternatiiv I, mis läbib tihedalt

asustatud Massiaru küla ja kus mitmed majapidamised asuvad vahetult tee ääres.

Väljaveotee alternatiiv 5 kulgeb läbi Metsapoole külast, kuid seal asuvad lähimad

majapidamised teest enam kui 75 m kaugusel, mistõttu ei ole seal ette näha müra

normtasemete ületamist. Samuti ei ole seda ette näha teiste alternatiivide puhul, sest

veoteed ei möödu elamute lähedalt.

Joonis 13. Olevi kinnistu, olemasolev

olukord.

Joonis 14. Olevi kinnistu, planeeritav

olukord.

Arvestades ainult kallurite liiklust liiklussagedusel 4 kallurit/tunnis liikumiskiirusel

50 km/h, ulatub päevasel ajavahemikul 10 m kaugusele 51 dB suurune müratase

(Joonis 15), liikumiskiirusel 70 km/h 55 dB suurune müratase (

Joonis 16).

Joonis 15. Kallurid, liikumiskiirus

50 km/h

Joonis 16. Kallurid, liikumiskiirus

70 km/h

25. oktoober 2023 52

Kiusumetsa liivakarjääri keskkonnaloa taotluse keskkonnamõjude hindamise

aruanne

Kokkuvõte:

• Kavandatava tegevusega kaasnevad tööstusmüra tasemed ei ületa lähimate

elamute juures keskkonnaministri määruses nr 7 „Välisõhus leviva müra

normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“

toodud normtasemeid II kategooria aladele päevasel ajal (kl 7-23) ja ministrite

kabineti määruses nr 16 „müra hindamise ja kontrollimise toimingud“ toodud

müratasemeid;

• Normtasemed põhinevad keskmisel helitasemel ning arvestavad kogu päeva

hinnatud mürataset, mis tähendab, et hetkeline müratase võib varieeruda.

Normtaseme täitmine ei tähenda, et karjääri tegevusest tingitud müra ei ole

väljaspool karjääri kuulda;

• Väljaveotee alternatiiv I mitte kasutada karjäärist materjali väljaveoks, sest

tihedalt asustatud Massiaru külas asuvad mitmed majapidamised tee ääres.

Välistada ei saa, et liiklusmüra tasemed ei ületa lähimate elamute juures

keskkonnaministri 16.12.2016 määruses nr 7 „Välisõhus leviva müra

normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“

toodud normtasemeid II kategooria aladele päevasel ajal (kl 7-23).

• Väljaveotee alternatiivide 2, 3, 4, 5 kasutamisel müra normtasemete ületamist

ette näha ei ole.

7.3 Õhukvaliteet

Kavandatava tegevuse mõju õhu kvaliteedile avaldub nii maavara kaevandamisel kui

selle transpordil. Liiva kaevandamisel ja transpordil on praktiliselt ainus arvestatav

välisõhu seisundit (saaste) mõjutav tegur peenosakesed (PM2,5 ,PM10, PMsum).

Kaevandamisel ja laadimisel on peenosakeste teke maavara loodusliku niiskuse tõttu

minimaalne ning tekkinud peenosakesed langevad kiiresti maha masinate töötsooni

läheduses. Õhku paiskuvaid peenosakesi materjali laadimisel ja karjäärisisesel

transpordil tekib vaid kuival ajal.

Piirväärtused peenosakestele (PM10) ja eriti peenetele osakestele (PM2,5) seatakse

Keskkonnaministri 27.12.2016 määruse nr 7532 „Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused,

õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi hindamispiirid“ lisas 1. Tolmule

(PMsum) normi ei ole.

32 Keskkonnaministri 27.12.2016 määruse nr 75. Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused, õhukvaliteedi muud

piirnormid ning õhukvaliteedi hindamispiirid.

25. oktoober 2023 53

Kiusumetsa liivakarjääri keskkonnaloa taotluse keskkonnamõjude hindamise

aruanne

Näiteks arvutati analoogses olukorras (liiva kaevandamine) tahkete osakeste

kontsentratsioone ja selle hajumist 2020. a Pärnumaal Massiaru II KMH33 käigus.

Tulemuste kohaselt kaasneb mäeeraldisel toimuvate tööprotsessidega tolmu

heitkoguseid minimaalselt. Peenosakeste suurim hetkeline kontsentratsioon

mäeeraldisel esineb ekskavaatoriga kaevandamisel selle vahetus läheduses (umbes

10 m kaugusel), mille arvuline väärtus oli erinevate stsenaariumite korral 32 μg/m3 ja

47 μg/m3.

Suurem osa tahkeid osakesi kaasneb materjali transpordil, eelkõige väljaveol

kruuskattega teedel. Ühe modelleeritud stsenaariumi hajumispildi kohaselt väljaveotee

vahetus ümbruses ülenormatiivseid kontsentratsioone praktiliselt ei esine, sest

kasutatud väljaveo intensiivsuse (5 masinat/tunnis) juures jaotub tekkiv

kontsentratsioon ajas ühtlaselt. Teest kaugenedes vähenevad kontsentratsioonid

mitmekordselt. Suurim hetkeline arvutuslik peenosakeste kontsentratsioon - 73 μg/m3

- esineb tee teljel. Kiusumetsa karjääri planeeritav massvedu on 1200 t/d, mis teeb

kallurite liikumissageduseks 4 kallurit/tunnis. Seega saab järeldada, et analoogses

olukorras kaevandamisel ja materjali transportimisel jäävad peenosakeste

kontsentratsioonid sarnaseks või isegi väiksemaks mõnevõrra madalama

liikumissageduse tõttu.

Väljaveotee alternatiiv I kohaselt asuvad Massiaru külas lähimad majapidamised

kõvakattega teest vaid 1-2 m kaugusel ja kruusateest vaid 7 m kaugusel. Erinevate

tingimuste kokkulangemise tõttu (tuule suund, tee seisukord, koorma paigutus jm) ei

saa välistada, et vahetult tee lähistel paiknevate elamute juures võivad peenosakeste

kontsentratsioonid piirväärtusest kõrgemaks osutuda. Seetõttu tuleb ennetava

meetmena karjäärist materjali väljaveotee alternatiiv I kaudu vältida.

Alternatiiv 5 puhul läbib väljaveotee samuti tihedamalt asustatud Metsapoole küla, kuid

seal asuvad lähimad majapidamised teest enam kui 75 m kaugusel ning seal ei ole

peenosakeste piirväärtuste ületamist ette näha.

Teiste alternatiivide kohaselt ei jää väljaveotee vahetusse lähedusse elamuid, mistõttu

seal oluline mõju puudub.

Kokkuvõte:

• Kiusumetsa mäeeraldisel kaevandamisega ei kaasne olulist mõju

piirkonna õhu kvaliteedile.

33 Massiaru II liivakarjääri rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne. 2020.

OÜ Inseneribüroo STEIGER

25. oktoober 2023 54

Kiusumetsa liivakarjääri keskkonnaloa taotluse keskkonnamõjude hindamise

aruanne

• Vältida karjäärist materjali väljaveol väljaveotee alternatiivi 1 kuna majad

jäävad teele väga lähedale.

7.4 Maastiku muutus ja tormimurru võimalik ulatus

Kiusumetsa mäeeraldisel kaevandamiseks taotletakse luba 15 aastaks. Karjääri

rajamisega avaldub mõju maastikule mäeeraldise piires, kus maastikupilt

metsaraadamise ja kaevandamise tõttu muutub ning looduslik maastik asendub

tööstusmaastikuga. Praegusel ajal on Kiusumetsa mäeeraldisel (ka mäeeraldise

teenindusmaal) tegemist valdavalt metsamaaga ja väikesel osal (lääne servas)

loodusliku rohumaaga. Metsaregistri andmetel kasvab mäeeraldisel valdavalt

okaspuumets, vähem esineb lehtpuumetsa. Mäeeraldisest põhja- ja loode pool (Põhja-

Liivimaa linnualal ja loodaval Metsavajakute looduskaitsealal), kasvab valdavalt

lehtpuumets, vähem okaspuu-lehtpuu segamets. Mäeeraldisest lõunas ja idas, Läti

Vabariigi territooriumil, on tegu samuti metsamaaga, kuid seal on viimase 10 a jooksul

toimunud järkjärguliste metsaraiete tulemusel suures osas mets raadatud. Kiusumetsa

liivamaardla edelaserv piirneb mahajäetud Kiusumetsa liivakarjääri mäeeraldisega, kus

pole kaevandatud vähemalt 20 aastat34. Mahajäetud karjääri põhi on tasane, suurvee

ajal üle ujutatud – karjääri kamardunud põhja alal kasvavad niiskuselembesed taimed

ja ala pole metsastunud. Nõlvad on lauged, kamardunud ja metsa kasvanud. Karjääri

lääneosas ja nõlvadel kasvab kaske, mändi, leppa ja paju. Mahajäetud karjäärialast

omakorda läänepool paikneb looduslik avatud rohumaa.

Eestis on valitsevad Läänekaare tuuled. Kuna mäeeraldise lääne-loode küljel olevat

metsa ei raadata, siis võib teoreetiliselt suureneda tormituulte mõju põhja-kirde osale

ja seda pigem edela suunas puhuvate tuulte näol. Põhja-Liivimaa linnualal ja loodaval

Metsavajakute looduskaitsealal kasvav mets on looduslikus seisus ning ei ole

püsimetsamajandamisega liialt hõredaks raiutud (hõredate metsade vastupanuvõime

tormituultele on väiksem). Mäeeraldis piirneb osaliselt üsna avatud maastikuga (endine

karjäär, rohumaa, lageraielangid). Piirkonnas leviv mets (valdavalt lehtpuumets,

vähemal määral okaspuu-lehtpuu segamets) on üldiselt võimalikele tormituultele

vastupidavamad, kui nt puhtad okaspuumetsad. Segapuistutes on tormikahjustusi

tavaliselt vähem, sest lehtpuudel ja okaspuudel on erinev juurestik ning koos kasvades

peavad nad tormituultele enam vastu. Ühtlasi on leht- ja segametsad tihedamad ja seal

esineb erinevaid kõrgusrindeid. Mäeeraldise ülevaatuse ajal ei täheldatud kuskil olulist

34 Eesti Geoloogiakeskus. 2014. Kaevandamisega rikutud ja mahajäetud ehitusmaavarade karjääride

revisjon Lääne-Eestis (Hiiu, Lääne, Pärnu, Rapla, Saare, Viljandi maakond). Pärnu maakonna karjäärid.

25. oktoober 2023 55

Kiusumetsa liivakarjääri keskkonnaloa taotluse keskkonnamõjude hindamise

aruanne

tuulemurdu praegu mäeeraldisel ja selle lähipiirkonnas kasvaval metsal, kuigi ka praegu

see avatud aladega ümbritsetud.

Tormituulte mõju hindamisel saab analoogiana kasutada eksperthinnangut35, mis

käsitleb Võiste liivakarjääri mäeeraldise kasutuselevõtu võimalikust mõjust Luitemaa

looduskaitsealale. Eksperthinnangus analüüsiti võimalikku tuulemurru ohtu Luitemaa

looduskaitsealale. Kiusumetsa karjääri kaevandamisega avatakse maastik edela-kirde

suunas 750 m ulatuses ja loode-kirde suunas 800 m ulatuses.

Arvestades avatud ala piiridel kasvava metsa orienteeruvaks kõrguseks 20 m võib

eeldada, et üle metsamassiivi liikuv õhumass jõuab maapinnani 300–400 m jooksul

peale metsaserva ning edasi liigub paralleelselt maapinnaga. Selline vahemaa ei

võimalda tuulel oluliselt lineaarsuunaliselt kiirust koguda, küll võib olla mõnevõrra

tekkida õhumassi jõudmisel maapinnani teatav keeriste tekkimise oht. Kuna

kaevandamisel langetatakse maapinda mitme meetri võrra, tekib puistupiiri ette nõlv,

mis suunab lineaarselt liikuva õhumassi üles, vähendades sellega tuulekoormust

metsaserva puudele. Juhul, kui karjääri külje profiil on väga järsk, võib olla võimalus

keeriste tekkimiseks selle taga. Arvestades tekkiva ala ulatusi ning avatud ala profiili

võib külgtuule lineaarne kiirus olla suurem ala edelaosas, keeriste oht kagu osas.

Mh toodi välja, et kuna kaevandamisel langetatakse maapinda mitme meetri võrra,

tekib puistupiiri ette nõlv, mis suunab lineaarselt liikuva õhumassi üles, vähendades

sellega tuulekoormust metsaserva puudele. Kuna kaevetöödel püsivad karjääri nõlvad

niikuinii kaldpindadena, siis suundub õhumass ülespoole ja vähendab seeläbi tuule

horisontaalsuunalist mõju, seega väheneb tormiheite oht.

Kiusumetsa mäeeraldisel kaevandamisega kaasneb vähene ebasoodne mõju

piirkonnas tuulemurru ohu suurenemise läbi. Mõju on võimalik leevendada.

Meetmed tuule mõju leevendamiseksTõrge! Järjehoidjat pole määratletud.

Esmase meetmena tuule jõu vähendamiseks tuleb peale raadamist ja enne

kaevandamist lükata karjäärilt kooritav mullakiht vallidesse allesjääva metsaserva

juurde mäeeraldise põhjaosas, mis piirneb Põhja-Liivimaa linnualaga (joonis 17, 18).

Mullavall muudab horisontaalsuunas liikuva õhumassi turbulentsemaks ja suunab

õhumassi üles. Seeläbi väheneb tuule poolt otsesuunas avaldatav jõud puude võradele.

Kokkulükatava mullavalli puhul ei ole oluline saavutada niivõrd ühtlast kõrgust, kuivõrd

taotleda trapetsikujulist profiili, mille puhul õhumassi suunamine üles on sujuv ja

tekkivad võimalikud keerised jäävad puistu piiri ette. Valli varjava kaitse taga puud

35 AB Artes Terrae OÜ. 2017. Võiste liivakarjääri mäeeraldise kasutuselevõtu võimalikust mõjust Luitemaa

looduskaitsealale. Eksperthinnang.

25. oktoober 2023 56

Kiusumetsa liivakarjääri keskkonnaloa taotluse keskkonnamõjude hindamise

aruanne

harjuvad täiendava tuulekoormusega. Karjääri ammendudes mullavallid tasandatakse

ja laotatakse veepealse nõlva katteks, et luua nõlvale istutatavatele puude juurtele

toitainerikas keskkond. Muld akumuleerib liivast paremini sademete vett, andes seega

puudele soodsa kasvukeskkonna sademetevaesel ajal. Mullakihi paksus nõlvade kesk-

ja ülaosas võiks soovitatavalt olla 50 cm. Mullakihi paksus on valitud suurem, kui

tavapärane (20 cm), sest selle alla jääv liivapind on nõlval ebastabiilne. Kui mullakiht

selle peale jätta õhuke, siis võib sellel toimuv tallamine liikuma panna ka selle all oleva

liivakihi. Teiseks tagab tüsedam mullakiht paremad tingimused arenevale

puittaimestikule.

Täiendava pikaajaliselt toimiva meetmena võib tuule turbulentsi suurendamiseks seega

puudele avalduva ühesuunalise jõu vähendamiseks soovitada karjääri nõlvadele puu-

ja põõsaliikide taimede istutamist. Mullakiht kasvab läbi puude juurtega ja kaitseb

nõlva ühtlasi erosiooni eest.

Joonis 17. Põhimõtteline lahendus nõlva profileerimiseks ja pinnasevalliga tuule

täiendavast suunamisest kaevetööde ajal. Allikas: AB Artes Terrae OÜ, 2017.

25. oktoober 2023 57

Kiusumetsa liivakarjääri keskkonnaloa taotluse keskkonnamõjude hindamise

aruanne

Joonis 18. Nõlvaprofiil kaevandamise lõpetamisel. Allikas: AB Artes Terrae OÜ, 2017.

7.5 Valgustingimuste ja mikrokliima muutus

Pärast mäeeraldisel läbi viidud lageraiet suureneb mäeeraldisega piirnevas allesjäänud

metsaservas päikesekiirgus, seeläbi tõuseb temperatuur, väheneb niiske mikrokliima

ning muutuvad valgustingimused. Mikrokliima ja valgustingimuste muutumine

põhjustab muutusi ka metsa servas olevas alustaimestikus ja selle liigilises koosseisus.

Lageraie tagajärjel suurenevad raielangi ja alles jääva metsa servas kiirekasvuliste

lehtpuuliikide ja valguslembeliste alustaimede osakaal puistu kõrgusega võrdelisel alal.

Puistu servas suurema valguse käes kasvavad lehtpuud saavutavad arvestatava kasvu

paarikümne aasta jooksul. Selle aja jooksul on metsaservas kooslused stabiliseerunud.

Mäeeraldise põhja servas on tegemist leht- ja segametsadega, siis puistu servas

kiirekasvuliste lehtpuuliikide kasvamine ümbritsevat metsa oluliselt ei mõjuta.

Kokkuvõte:

• Kavandatava tegevusega pole ette näha olulisi mõjusid metsa

valgustingimuste- ja mikrokliima muutustes

25. oktoober 2023 58

Kiusumetsa liivakarjääri keskkonnaloa taotluse keskkonnamõjude hindamise

aruanne

8 NATURA ASJAKOHANE HINDAMINE

Natura asjakohasel hindamisel on lähtutud Natura hindamise juhendist36. Vastavalt

juhendile on Natura asjakohane hindamine Natura alale avalduva tõenäoliselt

ebasoodsa mõju detailne hindamine, kas eraldi või koos teiste kavade või projektidega,

lähtudes ala kaitse-eesmärkidest ning leevendavate meetmete väljatöötamine, mis

peavad tagama Natura ala kaitse-eesmärkide saavutamise ja ala terviklikkuse. Mõju

Natura 2000 alale hinnati liikide suhtes, kelle kaitseks antud Natura 2000 ala on

moodustatud.

8.1 Informatsioon kavandatava tegevuse kohta

Kavandatava tegevuse eesmärk on liiva kaevandamine Kiusumetsa liivamaardla

(registrikaart nr 749) aktiivse tarbevaru 2. plokis.

Kaevandamisloa taotluse kohaselt on seisuga 01.01.2020 Kiusumetsa mäeeraldise

ehitusliiva aktiivse tarbevaru kogus 754 tuh m³ ja kaevandatav varu on 710 tuh m³.

Kaevandatava mäeeraldise pindala on 17,84 ha ja teenindusmaa pindala on 18,92 ha.

Kaevandatud materjali kavatsetakse kasutada piirkonna teede ehitusel. Mäeeraldise

taotlemine tuleneb soovist varustada ümbruskonna ehitus- ja tee-ehitusobjekte selleks

sobiva materjaliga. Loa taotletav kehtivusaeg on 15 aastat.

Kavandatava tegevuse eesmärki ja alternatiive on lähemalt käsitletud peatükis 2

„Kavandatava tegevuse eesmärk ja asukoht“.

Kavandatav tegevus ei ole Põhja-Liivimaa linnuala kaitsekorraldusega seotud ega

selleks vajalik.

8.2 Kavandatava tegevuse mõju piirkonda jäävad Natura 2000 alad

Kiusumetsa mäeeraldis piirneb põhja- ja lääne pool Põhja-Liivimaa linnualaga.

Mäeeraldisest 1,1 km kaugusel põhja suunas asub Laulaste loodusala. 1,5 km kaugusel

põhja- ja kirde suunas asub Lemmejõe loodusala (loodusala ühtib Lemmejõe jõega) ja

2,6 km kaugusel lääne pool asub Kivikupitsa loodusala. Lähimad Natura alad Läti

36 Kutsar, R., jt. 2019. Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel

Eestis.

25. oktoober 2023 59

Kiusumetsa liivakarjääri keskkonnaloa taotluse keskkonnamõjude hindamise

aruanne

Vabariigis on 2,5 km kaugusel ida suunas asuv Kalna purvs loodusala (LV0533700) ja

4 km kaugusel edela suunas asuv Mernieku dumbraji loodusala (LV0522000).

Kiusumetsa mäeeraldisel kaevandamisega ei ole kavandatava tegevuse iseloomu ja

oma kauguse tõttu ette näha mõjusid Eesti territooriumil asuvate Lemmejõe, Laulaste

ja Kivikupitsa loodusaladele. Samuti ei ole ette näha negatiivseid mõjusid materjali

transportimisega, sest sellega ei kaasne muutusi loodusaladel kaitstavates

elupaigatüüpides või kaitstavate liikide elupaikades. Samuti pole ette näha mõjusid Läti

Vabariigi territooriumil asuvate Kalna purvs ning Mernieku dumbraji loodusaladele.

Välistada ei saa mõjusid Põhja-Liivimaa linnualale, mistõttu on käesolev Natura

asjakohane hindamine läbi viidud.

Joonis 19 on toodud Kiusumetsa mäeeraldise lähipiirkonnas asuvad Natura alad.

25. oktoober 2023 60

Kiusumetsa liivakarjääri keskkonnaloa taotluse keskkonnamõjude hindamise

aruanne

Joonis 19. Natura alade paiknemine Kiusumetsa mäeeraldise lähipiirkonnas. Aluskaart: Maa-amet 20xx.

25. oktoober 2023 61

Kiusumetsa liivakarjääri keskkonnaloa taotluse keskkonnamõjude hindamise

aruanne

8.3 Põhja-Liivimaa linnuala37

Põhja-Liivimaa linnuala (EE0040344) asub Pärnumaal, Häädemeeste ja Saarde valla

territooriumil. Linnuala suurus on 19 343,2 ha. Kiusumetsa mäeeraldis asub linnuala

edela osas.

Tegemist on suure märgalade, metsade ja seda ümbritseva kultuurmaastiku

kompleksiga Läti piiri ääres. Ühtlasi on Põhja-Liivimaa linnuala esimene piirülene

märgalaga Eestis, mida kaitstakse koos Lätiga. Suurema osa alast moodustavad

rabakooslused ning linnualale jääb ka Eesti esimene soode kaitseala. Rabad on Lääne-

Eestile tüüpiliselt lameda keskplatoo ja järsu rabarinnakuga. Soostikku ilmestavad

rabasaared. Sookompleksi linnukaitseline väärtus on suur. Linnualale jäävad Nigula ja

Sookuninga looduskaitseala on rahvusvahelise tähtsusega märgalad (Ramsari ala).

Põhja-Liivimaa linnuala on loodud järgmiste liikide elupaikade kaitseks: suur-laukhani

(Anser albifrons), väike-laukhani (Anser erythropus), rabahani (Anser fabalis), kaljukotkas

(Aquila chrysaetos), väike-konnakotkas (Aquila pomarina), laanepüü (Bonasa bonasia),

öösorr (Caprimulgus europaeus), must-toonekurg (Ciconia nigra), soo-loorkull (Circus

pygargus), rukkirääk (Crex crex), laululuik (Cygnus cygnus), valgeselg-kirjurähn

(Dendrocopos leucotos), väike-kirjurähn (Dendrocopos minor), väike-kärbsenäpp

(Ficedula parva), järvekaur (Gavia arctica), värbkakk (Glaucidium passerinum), sookurg

(Grus grus), rabapüü (Lagopus lagopus), punaselg-õgija (Lanius collurio), hallõgija

(Lanius excubitor), väikekoovitaja (Numenius phaeopus), herilaseviu (Pernis apivorus),

laanerähn e kolmvarvas-rähn (Picoides tridactylus), hallpea-rähn e hallrähn (Picus

canus), rüüt (Pluvialis apricaria), händkakk (Strix uralensis), teder (Tetrao tetrix), metsis

(Tetrao urogallus), mudatilder (Tringa glareola), punajalg-tilder (Tringa totanus) ja

kiivitaja (Vanellus vanellus).

Tabel 6 on toodud Põhja-Liivimaa linnuala kaitse-eesmärkideks olevate linnuliikide

seisundi hinnangud Natura 2000 standardandmebaasi andmetel. Hinnangute kirjeldus

on toodud Euroopa Komisjoni otsuses 97/266/EÜ38.

37 Natura 2000 alade standardandmebaas.

38 Euroopa Komisjoni otsus 97/266/EÜ

25. oktoober 2023 62

Kiusumetsa liivakarjääri keskkonnaloa taotluse keskkonnamõjude hindamise

aruanne

Tabel 6. Põhja-Liivimaa linnuala kaitstavad linnuliigid, nende arvukus, asurkondade seisund (2009. a andmed). Allikas: Natura

2000 standardandmebaas.

Liiginimi eesti keeles Liiginimi ladina keeles Populatsiooni

tüüp

Populatsiooni

suurus

Asurkond Kaitse Eraldatus Üldhinnang

Anser albifrons suur-laukhani Peatuv (c) 10 000 isendit C B C B

Anser fabalis rabahani Peatuv (c) 15 000 isendit B B C B

Bonasa bonasia laanepüü Paikne (p) 70-80 paari C A C B

Caprimulgus europaeus öösorr Pesitsev (r) 100-150 paari C B C B

Circus pygargus soo-loorkull Pesitsev (r) 3-5 paari C B B B

Crex crex rukkirääk Pesitsev (r) 130-200 paari C B C B

Cygnus cygnus Laululuik Peatuv (c) 500 isendit C A B B

Dendrocopos leucotos valgeselg-kirjurähn Paikne (p) 25-30 paari B B B B

Dendrocopos minor väike-kirjurähn Pesitsev (r) 25-30 paari C C C C

Ficedula parva väike-kärbsenäpp Pesitsev (r) 80-100 paari C A C B

Gavia arctica järvekaur Pesitsev (r) 1-2 paari A A B A

Glaucidium passerinum värbkakk Paikne (p) 5 paari B A C A

Grus grus sookurg Peatuv (c) 700 isendit C C C C

25. oktoober 2023 63

Kiusumetsa liivakarjääri keskkonnaloa taotluse keskkonnamõjude hindamise

aruanne

Liiginimi eesti keeles Liiginimi ladina keeles Populatsiooni

tüüp

Populatsiooni

suurus

Asurkond Kaitse Eraldatus Üldhinnang

Lanius collurio punaselg-õgija Pesitsev (r) 50 paari C A C C

Lanius excubitor hallõgija Pesitsev (r) 5-10 paari C C C C

Numenius phaeopus väikekoovitaja Pesitsev (r) 5-10 paari C C B C

Pernis apivorus herilaseviu Pesitsev (r) 8-10 paari C B C B

Picoides tridactylus laanerähn Paikne (p) 10-15 paari C C C C

Picus canus hallpea-rähn Paikne (p) 10 paari C B C B

Pluvialis apricaria rüüt Pesitsev (r) 50-100 paari C B C B

Strix uralensis händkakk Paikne (p) 15-20 paari C B B B

Tetrao tetrix tetrix teder Paikne (p) 80 isendit C B C B

Tetrao urogallus metsis Paikne (p) 40 isendit B B B B

Tringa glareola mudatilder Pesitsev (r) 50-100 paari B A C A

Tringa totanus punajalg-tilder Pesitsev (r) 20-50 paari C B C B

Vanellus vanellus kiivitaja Pesitsev (r) 50 paari C B C B

25. oktoober 2023 64

Kiusumetsa liivakarjääri keskkonnaloa taotluse keskkonnamõjude hindamise

aruanne

8.4 Tõenäoliselt oluliste mõjude määratlemine ja hindamine Põhja-

Liivimaa linnuala kaitse-eesmärkidele

Käesolevas mõju hindamise peatükis on käsitletud neid Põhja-Liivimaa linnuala kaitse-

eesmärkideks olevaid linnuliike, kelle elupaigad mäeeraldise lähipiirkonnas EELIS

andmebaasi ja läbi viidud linnustiku inventuuri andmetel asuvad. Teisi liike, kes on küll

linnuala kaitse-eesmärkideks, kuid kelle elupaiku läheduses ei asu, ei ole käsitletud, sest

mõjusid pole nende elupaikade puudumise või kauguse tõttu ette näha.

Kiusumetsa mäeeraldisele lähialas asuvate kaitse-eesmärkideks olevate linnuliikide

elupaikade asukohad on toodud jJoonis 7.

8.4.1 Transpordi mõju

Transpordiga kaasnevad mõjud on seotud müratasemete mõningase suurenemisega

teega külgnevatel aladel. Müra mõjub lindudele erinevalt ning sageli sõltub see isendist

või piirkonna mõjuteguritest üldiselt. Peamine mõju avaldub pesitsusajal, kui lauluga

püütakse end liigikaaslastele märgatavaks teha. Suurema müra korral on see

raskendatud ning sellisel puhul linnud üldiselt laulavad lihtsalt valjemalt. Kui

tavapärasest kõrgem müratase on püsiv, toimub häiring lindudele pikema aja jooksul.

Sellel ajal on suhtlemine omavahe häiritud ning võib tõusta stressitase ja seeläbi

toimuda muutused juba pesitsusedukuses. Kui müra on hetkeline või järsk (auto sõidab

mööda), on mõju üldiselt ka lühiajaline. Lind võib küll eemalduda müraallikast, kuid

tõenäoliselt naaseb varsti, kui mingi sihipärane tegevus seal pooleli jäi (toidu otsimine,

pesitsemine).

Viigipuu ja Tilgar39 jõudsid järeldusele, et mõnele liikide ja müraallikate puhul võib mõju

avalduda juba mõõduka tugevusega helist, alates 45 dB. Müra mõju

kommunikatsioonile sõltub kõige enam lindude kasutatavatest helisagedustest ja

võimest signaale muuta. Kõige suurem on mõju neile liikidele, kelle

kommunikatsioonisignaalide sagedused kattuvad inimtekkelise müra sagedusega, mis

on enamasti madal. Seetõttu satuvad eelkõige löögi alla suuremad linnud, näiteks

pujupüüd. Samuti sõltub mõju müraallikast, näiteks tähnikkakud reageerisid 46 dB

mürale, kui tegemist oli mootorsaega, kuid ülelendav helikopter mõjutas käitumist alles

92 dB juures.

39 Inimtekkelise müra mõju lindude kommunikatsioonile ja kohasusele. 2017. Viigipuu, R., Tilgar, V.

Hirundo.

25. oktoober 2023 65

Kiusumetsa liivakarjääri keskkonnaloa taotluse keskkonnamõjude hindamise

aruanne

Maantee müra mõju lindudele on analüüsinud Dooling ja Popper 2007. a40, kes jõudsid

järeldusele, et lindude omavahelist suhtlust hakkab häirima maanteemüra vahemikus

50-60 dB(A).

Müra uuringuid on tehtud palju ning uuritud on ka erinevate liikide ja müra seoseid,

kuid on liike, kelle kohta teadaolevaid uuringuid ei ole. Samuti ei pruugi näiteks

laboritingimustes tehtud uuringud olla looduses üks-ühele võrreldavad, sest

piirkonnatingimused võivad olla väga erinevad ning lindude kohastumist või mitte

kohastumist seal ei saa arvesse võtta. Seetõttu tuleb müra ja linnustiku käsitlemisel

arvestada, et teatud määramatus jääb alati alles.

Läbi viidud müra hinnangu järgi jõuab üldiselt 50 dB suurune müratase teest ca 20 m

kaugusele ning 45 dB suurune müratase ca 40 m kaugusele. Kui võttes aluseks, et müra

võiks hakata segama lindude kommunikatsiooni vahemikus 45-60 dB (erinevate

autorite järgi), siis võib materjali transpordiga kaasnev häiriv müratase jõuda

kasutavatest teedest kuni 40 m kaugusele. Arvestama peab, et kallurite liikumise puhul

ei ole tegu pideva müratasemega, vaid tegemist on mõned korrad tunnis (massveo

puhul kuni 4 kallurit/h) väikesel ajahetkel mööduvate häiringutega. Valdav enamus

käsitletavatest linnuliikidest on seotud metsaelupaikadega ning elupaiga servas toimub

häiring elupaiga mastaabi mõttes väikesel osal. Transpordiga kaasnev müra ei põhjusta

häiringuid sellises ulatuses, mis võiks lindude elupaigavalikut muuta. Seetõttu ei saa

transpordist tulenevat mõju pidada sedavõrd oluliseks, et see võiks negatiivselt

mõjutada linnuala kaitse-eesmärkideks olevaid liike.

8.4.2 Karjääri mõju

Must-toonekurg

Must-toonekure püsielupaik asub mäeeraldisest 750 m kaugusel lääne suunas.

Must-toonekure kaitse tegevuskava järgi peetakse liigile suurteks ohuteguriteks

elupaikade killustumist, toitumisalade degradeerumist ja looduslike ohutegureid

(noorlindude suremus, liigisisene konkurents, ilmastiku tingimused jm).

Võimalikud mõjud Kiusumetsa mäeeraldisel kaevandamisega on seotud eelkõige müra

levikuga ja eesvoolude ning seeläbi looduslike ojade veekvaliteedi muutustega, mis

omakorda ohustavad kure toitumisalade kvaliteeti.

Must-toonekurg on suure toitumisareaaliga liik. Toitumisalade valik sõltub nende

kvaliteedist (saagi olemasolust) ja võib aastate lõikes erineda.

40 The Effects of Highway Noise on Birds. 2014. Dooling, R., Propper, A. N.

25. oktoober 2023 66

Kiusumetsa liivakarjääri keskkonnaloa taotluse keskkonnamõjude hindamise

aruanne

Kaevandamisloa taotluse järgi on võimalik karjääris veetaset alandada ja juhtida vesi

eesvoolu. Tulenevalt KMH käigus veekeskkonnale avalduva mõju hindamise järeldusest

(tuleb kaevandada veetaset alandamata, peatükk 7.1), siis ei ole ette näha negatiivseid

mõjusid must-toonekure toitumis veekogudele.

Üheks oluliseks ohuteguriks Eestis must-toonekurele on elupaikade killustumine. Liigile

on oluline, et püsielupaiga ümbruses leiduks piisavalt metsamaastikku. Kiusumetsa

mäeeraldis moodustab ümbruskonna metsamassiivist väikese osa ning sealt metsa

raadamisega ei kaasne tõenäoliselt olulisi mõjusid must-toonekure elupaigale üldiselt.

Siiski toimub kaevandamine piirkonnas, mis on teadaolevalt must-toonekurele oluline

või olnud vähemalt ajalooliselt oluline. Seetõttu on otstarbekas karjääri

korrastamissuunaks valida kahepaiksetele ja kivisisalikule sobiva elupaiga loomine

(täpsemalt ptk-s 9.6). Tegemist oleks ühe leevendava meetmena, mis tõstaks piirkonna

kvaliteeti toitumisalade suurenemise näol.

Millisest müratasemest alates võiks must-toonekurele oluline mõju avalduda, pole

täpselt teada. Kaitsekorralduskavas on toodud, et häirimine pesitsusajal on Eestis

keskmise tähtsusega ohutegur, kuid ka kaitsekorralduskavas pole viiteid

müratasemetele, kust alates võiks mõju avalduda. Kindla mürataseme sidumine

lindudega ei pruugigi alati õige olla, sest ümbritsevad looduslikud olud ja isendid ise

on erinevad. Samuti võib müra mõju sõltuda müraallikast (nt töötav ekskavaator vs

veoki tagaluugi kolks). KMH käigus läbi viidud müra hinnangu kohaselt ei jõua must-

toonekure elupaika looduslikust foonist oluliselt erinevat mürataset. Mäeeraldise

teenindusmaast ca 300 m kaugusel ulatub müratase 45 dB, sealt edasi jäävad

müratasemed juba 40 dB või alla selle. Seetõttu pole alust arvata, et kaevandamisega

mäeeraldisel võiks must-toonekurele olulist negatiivset müra mõju kaasneda.

Kõik väljaveoteede alternatiivid mööduvad Kiusumetsa must-toonekure elupaigast.

Materjali transportimise käigus ulatub 45 dB suurune müratase ca 45 m kaugusele,

50 dB suurune müratase aga ca 22 m kaugusele Kiusumetsa must-toonekure

püsielupaika. Teadaolevalt väldivad must-toonekured pesitsemist metsaservades,

mistõttu võib eeldada, et liigi potentsiaalne pesapaik jääb olemasolevast väljaveoteest

siiski eemale. Teada on, et must-toonekurg on inimpelglik ja väga tundlik inimtegevuse

suhtes pesapaiga läheduses. Seetõttu on otstarbekas ettevaatusabinõuna võimalike

müra mõjude vältimiseks kevadel (01.04-05.0541) karjääri töötamise ajal teha kindlaks

must-toonekure pesitsemine elupaigas. Kuna must-toonekurg on pelglik liik, siis on

inventuuri läbi viimiseks vaja kokku panna vähemalt kahest eksperdist koosnev

41 Must-toonekured saabuvad Eestis pesapaikadele tavaliselt aprilli algul, viimased linnud mai esimestel

päevadel (Kaitse tegevuskava).

25. oktoober 2023 67

Kiusumetsa liivakarjääri keskkonnaloa taotluse keskkonnamõjude hindamise

aruanne

meeskond, kes suudavad ala ära katta ja võimaliku pesitsuse piirkonnas tuvastada.

Arvestama peab, et liik võib pesitseda ka lähialal, mitte otseselt piiritletud elupaigas.

Kui elupaik on kevadel asustatud, siis tuleb peatada karjäärist materjali väljavedu

pesitsusajal (01.04-31.08). Kui elupaik on parasjagu asustamata, ei ole ajalised

piirangud otstarbekad.

Laanepüü

Laanepüü elupaik asub Põhja-Liivimaa linnualal, vahetult Kiusumetsa mäeeraldisest

põhjapool. Inventuuri käigus laanepüüd antud elupaigas ei kohatud ühelgil

välitööpäeval, kuid potentsiaalse elupaigana tuleb mõju hindamisel sellega arvestada.

Laanepüü peamised ohutegurid on seotud metsamajandamisega. Karjääri rajamisega

metsa laanepüü elupaigas ei raiuta, kuid karjääri enda alalt mets raadatakse.

Kiusumetsa mäeeraldisel kaevandamisega kaasnev põhjaveetaseme alanemine ei ulatu

mäeeraldisest kaugemale kui 200 m. Põhjaveetaseme alanemine karjääriga piirneval

joonisel kujutatud alal mõnevõrra mõjutada mullakihi niiskustingimusi kuivemas

suunas. Veerežiimi mõningane muutumine ei mõjuta oluliselt laanepüü elupaika, sest

liik asustab väga erinevaid metsatüüpe.

Töötavast karjäärist jõuavad mürahinnangu järgi 50 dB suurune müratase ca 150 m

kaugusele elupaiga sisse ja 45 dB suurune müratase elupaiga välispiirile. Kuigi laanepüü

võib inimtegevusest tulenevate häiringute osas olla kohati üsna tolerantne (pesitseb

vahel isegi vaiksemates aedades maapiirkonnas), ei saa tööstusmüra mõju laanepüüle

välistada. Seda enam, et liigi elupaiga ühelt küljelt raadatakse mets terves ulatuses.

Eestis on teada müra suhtes tundliku liigina metsis, kes sarnaselt laanepüüga kuulub

metskanaliste seltsi. Näiteks on Päädeva-Konuvere teelõigu mõju metsise elupaikadele

aruandes42 on toodud, et metsise mängualal on tugev mõju >40 dB suurusel

müratasemel ja mõõdukas mõju 35-40 dB suurusel müratasemel. Viigipuu ja Tilgar

toovad välja, et nt pujupüüle (kuulub samuti kanaliste seltsi) tekitab 51 dB suurune

müratase kõrgenenud stressitaseme ja arvukuse vähenemise. Täpselt pole teada, kas

laanepüüle kohalduvad sarnased müratasemed, kuid kuna tegemist on samuti

metskanalisega, tuleb laanepüüle avalduva mõju vältimiseks katkestada karjääris müra

tekitavad tööd või takistada müra levikut. Selleks on kaks alternatiivi:

• katkestada karjääris müra tekitavad tööd laanepüü pesitsusajal (01.02-15.06).

• vähendada müra levikut – kuhjata mäeeraldise põhjaserva vähemalt 4 m

kõrgused pinnasevallid või kasutada selleks müratõkke seinu.

42 Päädeva-Konuvere teelõigu mõju metsise elupaikadele. 2022. OÜ Rewild.

25. oktoober 2023 68

Kiusumetsa liivakarjääri keskkonnaloa taotluse keskkonnamõjude hindamise

aruanne

Selliste pinnasevallide efektiivsus võib ulatuda 5 dB-ni kuni 1 km kaugusele.

Mürakaitseekraani või muldvalli kõige suurem efektiivsus avaldub vahetult selle taga,

kus müratasemed võivad olla kuni 15-20 dB madalamad43.

Kuna laanepüü elupaik asub vahetult mäeeraldise kõrval, ei pruugi müratõkkevall üksi

olla piisav müra mõju vältimiseks. Tulenevalt sobivast karjääri korrastamise suunast

(ptk 9.6) jagatakse karjäär kolmeks osaks ning hakatakse järg-järguliselt seda taastama.

Kaevandamist alustatakse mäeeraldise lõuna servast ja liigutakse pärast 1/3

mäeeraldise ammendamisest järgmise osa juurde. Kui jõutakse mäeeraldise viimase

osa juurde, siis ei ole enam lubatud kaevandada laanepüü pesitsusajal (01.02-15.06), et

vältida seeläbi võimalikud mõjud.

Valgeselg-kirjurähn

Lähipiirkonnas on teada 3 valgeselg-kirjurähni elupaika. EELIS-es registreeritud

elupaiga serv asub mäeeraldisest 390 m kaugusel edela suunas. Elupaik on suur,

ulatudes 2,6 km kaugusele lääne suunas. Inventuuri käigus tehti kindlaks üks elupaik,

mis asub mäeeraldisest 350 m kaugusel kirde suunas Biitmani oja ja mäeeraldise

vahelisel alal. Teine mäeeraldisest 320 m kaugusel loodes, endisest raudtee tammist

50 m kaugusel lõunas. Inventuuri käigus registreeritud trummeldavad rähnid annavad

sellega märku asustatud territooriumist, kuid see ei anna ülevaadet konkreetse paari

kasutatavast elupaiga suurusest. Eestis on valgeselg-kirjurähni territooriumi suurus

varieeruv ja piirkonniti erinev. Enamasti vajab paar 50-100 ha suurust territooriumi.

Territooriumi suurus sõltub suuresti surnud lehtpuude (toidubaas) olemasolust.

Mäeeraldise ümbruse maastiku järgi on valgeselg-kirjurähnile potentsiaalselt sobilikud

metsatüübid just mäeeraldisest põhja-ja lääne pool, kus Metsaportaali ja kohtvaatluse

andmetel levivad erivanuselised leht- ja segametsad.

Valgeselg-kirjurähni elupaigavalikus on määravaks surnud puude- ja vanade lehtpuude

olemasolu. Kiusmetsa mäeeraldisel kaevandamisega neid tingimusi liigi elupaikades ei

mõjutata. Samuti pole ette näha olulist tormimurru suurenemise ohtu, mis võiks

elupaikasid kahjustada.

Valgeselg-kirjurähnile sobivad elupaigad levivad Kiusumetsa mäeeraldise ümbruses,

kuhu võib jõuda karjääri tööga või karjääri ettevalmistusega seotud töödega (metsa

raadamine, teede rajamine jm) kaasnev müra. Teadaolevalt ei ole rähnid liialt

müratundlikud liigid. Ka valgeselg-kirjurähnide enda elupaigad asuvad Eestis kohati

suurte maanteede ääres või tihedalt asustatud piirkondades. Ettevaatusabinõuna tuleks

43 Nursipalu harjutusvälja teede ja väljaõpperajatiste ehitusprojekt. Keskkonnamõju hindamine.

Militaarmüra hindamine. 2017. Akukon OÜ.

25. oktoober 2023 69

Kiusumetsa liivakarjääri keskkonnaloa taotluse keskkonnamõjude hindamise

aruanne

siiski takistada müra levikut mäeeraldiselt. Soovitatav on pikendada müratõkke valli või

müratõkke seina mäeeraldise lääneküljele (alates mäeeraldise põhjaservast) ca 100 m

ulatuses.

Hallpea-rähn

EELIS-e andmebaasi järgi asub Kiusumetsa määeraldise lähipiirkonnas 3 hallpea-rähni

elupaika, mis asuvad mäeeraldisest 240 m kaugusel kirde suunas, 320 m kaugusel kirde

suunas ja 320 m kaugusel edela suunas. Hallpea-rähn asustab sageli sarnaseid elupaiku

eelnevalt käsitletud valgeselg-kirjurähniga. Samuti eelistab ta niiskemaid leht- ja

segametsi. Kiusmetsa mäeeraldisel kaevandamisega hallpea-rähni elupaikade

struktuuri ega kasvutingimusi ei mõjutata. Samuti pole ette näha olulist tormimurru

suurenemise ohtu, mis võiks elupaikasid kahjustada.

Väike-kärbsenäpp

Peamisteks ohuteguriks väike-kärbsenäpile on vanade looduslike puistute raie, eriti

kuusikute raieringi lühendamine, samuti surnult seisvate puude eemaldamine.

Kiusumetsa mäeeraldisel kaevandamisega väike-kärbsenäpi elupaiku ei ohustata, kuna

elupaikades või nende vahetus läheduses metsaraadamist ei tehta.

Väike-kärbsenäpi 2 elupaika asub mäeeraldisest kirdes (vastavalt 320 m ja 490 m

kaugusel). Sinna ei ulatu oluliselt suured müratasemed, mis liiki võiks pesitsusajal

häirida. Üks väike-kärbsenäpi elupaik asub mäeeraldisest 300 m kaugusel läänes, kuhu

võib ulatuda tööstusmüra vahemikus 45–50 dB. Väike-kärbsenäppi mõjutavad

müratasemed ei ole üheselt teada. Seetõttu on soovitatav väike-kärbsenäpi

seisukohast samuti paigaldada müratõkke rajatisi (vallid, seinad) mäeeraldise

lääneküljele 100 m ulatuses (alates mäeeraldise põhja servast).

Sookurg

EELIS andmebaasi järgi asuvad soorkure elupaigad mäeeraldisest 250 m kaugusel

põhja suunas ja 370 m kaugusel edela suunas. Läbi viidud linnustiku inventuuri ajal

kohati sookurge mäeeraldisest edelas asuval rohumaal ja kümme minutit hiljem

mäeeraldise lääneosas asuval jahimeeste söödaplatsi juures. Ei saa välistada, et tegu oli

sama isendiga. Tegemist oli üksikisendite vaatlustega, kes tõenäoliselt ei olnud

pesitsusterritooriumi veel hõivanud või olid lihtsalt toiduotsingul. Ühtlasi polnud

tegemist kõige iseloomulikumate pesitsusbiotoopidega. Sookure pesitsusbiotoobid on

väga eriilmelised. Liik asustab valdavalt märgala elupaiku, kuid pesitseb ka raiesmikel.

Varasemalt kehtinud sookure kaitsetegevuskava järgi on peamisteks ohuteguriteks

elupaikade hävimine või kvaliteedi langus ning elektriliinid, tuuleturbiinid ja liiklus.

Muid ohutegureid peetakse väikese tähtsusega (sh inimese põhjustatud häirimine).

25. oktoober 2023 70

Kiusumetsa liivakarjääri keskkonnaloa taotluse keskkonnamõjude hindamise

aruanne

Kiusumetsa mäeeraldisel kaevandamisega sookurgede elupaikade veerežiimi ega

muud struktuuri ei mõjutata. Karjääri rajamisega pole ette näha mõjusid sookure

pesitsusaegsetele elupaikadele.

Rukkirääk

Rukkiräägud asustavad mäeeraldisest edelas asuvat rohumaad. Rukkiräägu peamisteks

ohuteguriteks on põllumajanduse intensiivistumine, varajane niitmine (hukkuvad

noorlinnud ja sulgivad vanalinnud) ning rohumaade väetamine (muutub elupaiga

kvaliteet). Kavandatava tegevusega rohumaade olemasolevat kvaliteeti kuidagi ei

muudeta. Rukkirääk asustab sageli rohumaid, mis asuvad sealjuures ka suuremates

asulates või linnades. Näiteks Tallinnas on teada rukkirääkude arvukad elupaigad Pirita

jõe luhtadel ja tihedalt asustatud linnaosade servades ning suure liikluskoormusega

teede ääres. Seetõttu võib pidada karjäärist materjali väljaveoga kaasnevat

mürataseme mõningast suurenemist rukkiräägu seisukohast vähe oluliseks.

Punaselg-õgija

Eestis ohustavad punaselg-õgijat valdavalt poolavamaastike kinnikasvamine ja

põllumajanduse liigne intensiivistumine. Väetiste ja mürkkemikaalide kasutamine

vähendab suurte putukate kui peamiste saakobjektide arvukust. Karjääri avamisega

neid mõjutegureid kuidagi ei tekitata. Karjäärist tulenev müra samuti liiki tõenäoliselt

ei mõjuta, kuna liik asustab sageli ka mürarikkaid piirkondi, sh elupaiku suurlinnades.

Samuti on teada mitme punaselg-õgija paari pesitsemine isegi sõjaväe lennuvälja

lähistel, kus päevased müratasemed ületasid sageli 100 dB44.

Händkakk

EELISE andmebaasi järgi asuvad händkaku elupaigad 240 m kaugusel kirde suunas,

320 m kaugusel kirde suunas ja 370 m kaugusel edela suunas. Inventuuri käigus

registreeriti üks händkaku elupaik mäeeraldisest 630 kaugusel kirde suunas ja teine üle

kilomeetri kaugusel edela suunas. Kirdes asuva elupaiga servani ulatub 45 dB suurune

müratase. Tegemist on elupaiga ühe üksiku servaga ja pole selge, mis müratasemest

alates on händkakule oluline mõju, siis soovitatav on mäeeraldise ida külge kuhjata

vähemalt 4 m kõrgused pinnasevallid või kasutada müratõkkeseinu.

Öösorr, värbkakk

Öösorri elupaik asub mäeeraldisest ca 1 km kaugusel edela suunas. Värbkaku elupaik

asub mäeeraldisest 570 m kaugusel põhja suunas. Kiusumetsa mäeeraldisel

44 Kwieciński, Z., Pawalk, Z. 2015. Successful nesting of Red-backed Shrike Lanius collurio near a military

airport. Ornis Svecica 25

25. oktoober 2023 71

Kiusumetsa liivakarjääri keskkonnaloa taotluse keskkonnamõjude hindamise

aruanne

kaevandamine ei mõjuta liikide elupaiku. Samuti ei mõjuta karjäärist ja materjali

transpordist tulenev müra liike nende elupaikade kauguse tõttu.

Tabel 7 on toodud taotletava Kiusumetsa liivakarjääri mõju hindamise kontrollnimekiri.

Tabel 7. Natura asjakohase hindamise tulemuste kontrollnimekiri.

Kas projekt või kava võib:

Vähendada ala elupaigatüüpide pindala või liikidel arvukust,

mille kaitseks ala loodi? Ei.

Põhjustada häirimist, mis võib mõjutada asurkondade suurust

või liikide vahelist tasakaalu või asustustihedust?

Ei, kui järgitakse välja toodud

leevendusmeetmeid

Põhjustada liikide ümberasustust ja seega vähendada nende

liikide levikuala piirkonnas?

Ei, kui järgitakse välja toodud

leevendusmeetmeid

Põhjustada lisa I elupaikade või liikide killustatust? Ei, kui järgitakse välja toodud

leevendusmeetmeid

Põhjustada peamiste tunnuste (nt puistaimkate, loodetele

avatus, iga-aastased üleujutused jne) vähenemist või

hävimist?

Ei.

Häirida ala soodsa seisundi indikaatoritena kasutatavate

võtmeliikide tasakaalu, levikut ja asustustihedust?

Ei, kui järgitakse välja toodud

leevendusmeetmeid

Aeglustada või takistada ala kaitse-eesmärkide saavutamist? Ei, kui järgitakse välja toodud

leevendusmeetmeid

Põhjustada muutusi kriitilise tähtsusega, ala olemust

määravates aspektides (nt toitainete tasakaal), millest sõltub

ala soodsa seisundi toimimine elupaiga või ökosüsteemina?

Ei.

8.5 Natura hindamise tulemused, järeldused ja leevendavad meetmed

Läbi viidud Natura asjakohase hindamise põhjal ei ole välistatud negatiivsed mõjud

must-toonekurele ja laanepüüle, kes on Põhja-Liivimaa linnuala kaitse-eesmärkideks.

Mõjude vältimiseks must-toonekurele tuleb karjääri töötamise ajal igal kevadel

aprillikuus teha kindlaks liigi pesitsemine EELIS-es toodud elupaigas või selle

lähipiirkonnas. Selleks tuleb kokku panna vähemalt kahest eksperdist koosnev

töörühm, kes vaatab üle must-toonekure teadaoleva elupaiga. Kui elupaik on

asustamata, ei ole kaevandamise piiramine põhjendatud. Kui tehakse kindlaks must-

25. oktoober 2023 72

Kiusumetsa liivakarjääri keskkonnaloa taotluse keskkonnamõjude hindamise

aruanne

toonekure asustatud territoorium, tuleb karjäärist materjali väljavedu pesitsusajal

(01.04–31.08) peatada.

Laanepüüle avalduva mõju vältimiseks tuleb peatada karjääris tööd laanepüü

pesitsusajal (01.02–15.06). Alternatiivina tuleb paigaldada mäeeraldise põhjaserva

vähemalt 4 m kõrgused pinnasevallid või kasutada müratõkkeseinu. Mõjusid valgeselg-

kirjurähnile ja väike-kärbsenäpile on võimalik vältida samade meetmetega, paigaldades

pinnasevallid või müratõkkeseinad mäeeraldise lääneküljele 100 m ulatuses, alates

mäeeraldise põhjaservast. Kiusumetsa mäeeraldise suurus on 17,84 ha ning katendi

paksus on keskmiselt 0,4 m, mis teeb katendi mahuks ca 71 000 m3 pinnast.

Mäeeraldise põhja- ja lääne serva paigaldatava valli jaoks on vaja ca 32 000 m3 pinnast.

See tähendab, et müratõkkevallid on võimalik rajada Kiusumetsa mäeeraldiselt pärit

katendist.

Läbi viidud müra hinnangu järgi jõuab üldiselt 50 dB(A) suurune müratase teest ca 20 m

kaugusele ning 45 dB(A) suurune müratase ca 40 m kaugusele. Kui võttes aluseks, et

müra võiks hakata segama lindude kommunikatsiooni vahemikus 45-60 dB(A)

(erinevate autorite järgi), siis võib materjali transpordiga kaasnev häiriv müratase jõuda

kasutavatest teedest kuni 40 m kaugusele. Arvestama peab, et kallurite liikumise puhul

ei ole tegu pideva müratasemega, vaid tegemist on mõned korrad tunnis (massveo

puhul kuni 4 kallurit/h) väikesel ajahetkel mööduvate häiringutega. Valdav enamus

käsitletavatest linnuliikidest on seotud metsaelupaikadega ning elupaiga servas toimub

häiring elupaiga mastaabi mõttes väikesel osal. Seetõttu ei saa transpordist tulenevat

mõju pidada sedavõrd oluliseks, et see võiks negatiivselt mõjutada linnuala kaitse-

eesmärkideks olevaid liike.

Kokkuvõte:

• Materjali transpordiga kaasnev eeldavalt linde mõjutav müratase jõuab teest

kuni 40 m kaugusele. Tegemist on ajutise müraga, mis möödub kiiresti ning

leiab aset väikesel osal elupaikadest. Transpordiga kaasnev müra ei põhjusta

häiringuid sellises ulatuses, mis võiks lindude elupaigavalikut muuta;

• Karjääri ja must-toonekure omavahelise kauguse tõttu ei levi must-toonekure

elupaika negatiivseid mõjusid tekitavad müratasemed;

• Materjali transpordiga kaasnevad kõrgemad müratasemed võivad häirimise

suhtes tundlikule must-toonekurele mõjuda negatiivselt (kõikide väljaveoteede

alternatiivide korral). Seetõttu tuleb igal aasta aprillis teha kindlaks must-

toonekure pesitsemine või mitte pesitsemine. Kui tehakse kindlaks liigi

pesitsemine, tuleb katkestada karjäärist materjali väljavedu pesitsusaja (01.04-

31.08). Kui liik piirkonnas ei pesitse, ei ole ajalised piirangud vajalikud;

25. oktoober 2023 73

Kiusumetsa liivakarjääri keskkonnaloa taotluse keskkonnamõjude hindamise

aruanne

• Karjääri korrastamisega on võimalik luua elupaik kahepaiksetele ja

kivisisalikule, mis tekitab piirkonnas juurde must-toonekurele võimaliku uue

toitumisala ja mis aitab säilitada piirkonna must-toonekurele sobiva

elupaigana;

• Laanepüüle avalduva mõju vältimiseks tuleb katkestada karjääris tööd

laanepüü pesitsusajal (01.02–15.06). Alternatiivina kuhjata mäeeraldise

põhjaosasse vähemalt 4 m kõrgused pinnasevallid või paigaldada

müratõkkeseinad müra leviku takistamiseks;

• Mäeeraldise viimasel kolmandikul (mäeeraldise põhjaosa) kaevandamine ei ole

lubatud laanepüü pesitsusajal (01.02-15.06);

• Soovitatav on mäeeraldise lääneserva paigutada 100 m ulatuses (alates

mäeeraldise põhjaservast) vähemalt 4 m kõrgused pinnasevallid või kasutada

müratõkke seinu. Vallide rajamiseks vajalik pinnas on võimalik saada

mäeeraldiselt pärit katendist.

25. oktoober 2023 74

Kiusumetsa liivakarjääri keskkonnaloa taotluse keskkonnamõjude hindamise

aruanne

Tabel 8. Kokkuvõte mõju hindamisest Põhja-Liivimaa kaitse-eesmärkideks olevatele linnuliikidele.

Liik Karjääri müra Veerežiimi

muutus

Tuulemurd Mikrokliima

muutus

Liiklusmüra

Must-toonekurg Mõju puudub Mõju puudub Mõju puudub Mõju puudub Vähene mõju või mõju puudub

Laanepüü Võimalik oluline

mõju

Vähene mõju või

mõju puudub

Vähene mõju või

mõju puudub

Vähene mõju või

mõju puudub

Vähene mõju või mõju puudub

Valgeselg-

kirjurähn

Vähene mõju või

mõju puudub

Mõju puudub Mõju puudub Mõju puudub Vähene mõju või mõju puudub

Hallpea-rähn Vähene mõju või

mõju puudub

Mõju puudub Mõju puudub Mõju puudub Vähene mõju või mõju puudub

Väike-kärbsenäpp Mõju puudub Mõju puudub Mõju puudub Vähene mõju või mõju puudub

Sookurg Vähene mõju või

mõju puudub

Mõju puudub Mõju puudub Mõju puudub Vähene mõju või mõju puudub

Rukkirääk Mõju puudub Mõju puudub Mõju puudub Mõju puudub Vähene mõju või mõju puudub

Punaselg-õgija Mõju puudub Mõju puudub Mõju puudub Mõju puudub Vähene mõju või mõju puudub

25. oktoober 2023 75

Kiusumetsa liivakarjääri keskkonnaloa taotluse keskkonnamõjude hindamise

aruanne

9 KAVANDATAVA TEGEVUSEGA EELDATA VALT KAASNEV

OLULINE KESKKONNAMÕJU

9.1 Mõju inimese tervisele, heaolule ja varale

Kavandatava tegevuse mõju inimese tervisele, heaolule ja varale võib eelkõige

avalduda läbi muutuste välisõhu kvaliteedis ning kaevandamisega ja transpordiga

kaasneva müra suurenedes. Need teemad on käsitletud peatükkides 7.3 ja 7.2 ning

täiendavalt neid ei käsitleta.

Kokkuvõte:

• Mõju inimese tervisele avaldub läbi õhu ja müra ning seda eraldi ei käsitleta.

9.2 Mõju kaitstavatele loodusobjektidele

9.2.1 Mõju perspektiivsele Metsavajakute looduskaitsealale

Kiusumetsa mäeeraldis piirneb põhjapool perspektiivse Metsavajakute

looduskaitsealaga, mille kaitse-eesmärgiks on kaitsta, säilitada ja taastada väärtuslikke

metsakooslusi (laane-ja salumetsade kooslused).

Mõju perspektiivsele Metsavajakute looduskaitsealale võib esineda karjääris

kaevandamis käigus toimuva põhjaveetaseme alanemise tõttu, mis omakorda võib

mõjutada niiskustingimusi metsa taimkattes või metsaraadamisest tuleneva

tormimurru ohu suurenemise ja metsa mikrokliima ja valgustingimuste muutuste tõttu.

Neid mõjusid on lähemalt käsitletud peatükkides 7.1 „Veekeskkond“, 7.4 „Maastiku

muutus ja tormimurd“, 7.5 „Valgustingimuste ja mikrokliima ulatus“.

Kiusumetsa mäeeraldisel kaevandamisega ei kaasne olulisi muutusi veerežiimis, mis

võiks oluliselt muuta metsa kasvutingimusi. Samuti pole ette näha tormimurru

suurenemist ja olulist valgustingimuste ning mikroklimaatiliste tingimuste muutumisi.

Seetõttu ei takista kaevandamine kaitsta, säilitada ja taastada väärtuslikke

metsakooslusi.

Kokkuvõte:

• Kiusumetsa mäeeraldisel kaevandamisega ei kaasne olulisi mõjusid

perspektiivsele Metsavajakute looduskaitsealale.

25. oktoober 2023 76

Kiusumetsa liivakarjääri keskkonnaloa taotluse keskkonnamõjude hindamise

aruanne

9.2.2 Mõju kaitstavatele linnuliikidele

Käesolevas peatükis on käsitletud neid kaitsealuseid linnuliike Eesti ja Läti

territooriumitel, kes ei ole Põhja-Liivimaa linnuala kaitse-eesmärkideks45. Põhja-

Liivimaa linnuala kaitse-eesmärkideks olevate linnuliikidele avalduvat mõju on

hinnatud läbi Natura asjakohase hindamise ja on kirjeldatud Natura hindamise peatükis

(ptk 8). Läti Vabariigi territooriumil ei asu lähialas Natura alasid, seal asuvatele

linnuliikidele avalduv mõju on kirjeldatud siinses peatükis.

Liigid Eesti Vabariigi territooriumil

Mõju hindamisel kaitsealustele linnuliikidele on lähtutud KMH raames läbi viidud

linnustiku inventuuri tulemustest, EELIS andmebaasist, mürahinnangust (ptk 7.2) ja

veekeskkonnale avalduvast mõju hinnangust (ptk 7.1).

Musträhn

Musträhni elupaigad asuvad EELIS-e andmebaasi järgi mäeeraldisest 240 m kirde

suunas ja 370 m kaugusel edela suunas. Linnustiku inventuuri käigus kuuldi musträhni

kirde asuvas elupaigas trummeldamas ja hiljem häälitsevat lindu, mis viitas asustatud

pesitsusterritooriumile.

Musträhni ohuteguriks on vanade metsade pindala vähenemine ning pesitsemiseks

sobivate jämedate puude eemaldamine metsaraie käigus. Musträhni elupaigas ega

selle lähipiirkonnas karjääriga seonduvaid töid ei tehta. Mäeeraldise ja elupaiga vahele

jääb plokk 1, kus jätkub olemasolev maakasutus.

Läbi viidud mürahinnangu kohaselt jõuab kirdes asuva musträhni elupaiga nurgani

karjäärist 45 dB suurune müratase. Rähnid ei ole müra suhtes liialt tundlikud liigid,

mistõttu pole alust arvata, et karjääri tööga kaasneksid olulised mõjud musträhni

elupaigale.

Hiireviu

Hiireviu paari kohati linnustiku inventuuri käigus Biitmani oja ääres raudteetammil.

Linnupaari kohtamine pesitsusajal talle sobivas biotoobis viitab tõenäolisele

pesitsusele. Ümbruskonnas on hiireviule pesitsemiseks sobivaid metsi palju, kuid

pesapaiga või ka elupaiga täpset asukohta pole sellise vaatluse põhjal võimalik

määrata. Mäeeraldist ja selle ümbruskonna metsi sai inventuuri käigus läbi käidud, kuid

hiireviu pesa või teisi viiteid pesitsemisele lähipiirkonnas ei tuvastatud. Eeldatavalt

45 Põhja-Liivimaa linnuala asub vaid Eesti Vabariigi territooriumil.

25. oktoober 2023 77

Kiusumetsa liivakarjääri keskkonnaloa taotluse keskkonnamõjude hindamise

aruanne

asustas viu paar mäeeraldise ümbrusest eemal mõnda metsaosa. Sellele viitas ka paari

kohtamisel nende lennusuund (põhja suunas).

Kõikide linnuliikide puhul (ka mitte kaitstavad), tuleb jälgida isendikaitse põhimõtteid,

mis tuleneb looduskaitseseadusest46. Enne kaevandamisega alustamist raadatakse

karjääri alalt mets. Täiskasvanud linde metsa raadamine otseselt ei ohusta, kuid lindude

mune ja poegi küll. Looduskaitse seaduse §55 järgi on keelatud looduslikult esinevate

lindude pesade ja munade tahtlik hävitamine ja kahjustamine või pesade kõrvaldamine

ning tahtlik häirimine, eriti pesitsemise ja poegade üleskasvatamise ajal. Seetõttu tuleb

karjääris metsa raadamise tööd teha lindude pesitsusvälisel ajal (15.04 kuni 15.0747).

Liigid Läti Vabariigi territooriumil

Mõju hindamisel Läti Vabariigi territooriumil asuvatele kaitsealustele linnuliikidele on

lähtutud Läti ornitoloogi koostatud inventuuri aruandest (Lisa 3), KMH raames läbi

viidud mürahinnangust ja veekeskkonnale avalduvast mõju hinnangust.

Mäeeraldise orienteeruvas mõjuraadiuses (500 m) kaardistas Läti ornitoloog järgmised

Lätis kaitstavad linnuliigid: sookurg, nõmmelõoke, händkakk, värbkakk, väike-

kärbsenäpp.

Musträhn

Musträhn on Lätis üks tavalisemaid rähniliike 6 000–10 000 haudepaariga. Inventuuri

alal on alates 2020. a teada neli vaatlust. Tõenäoliselt on tegu ühe territooriumiga.

Musträhni mõjutavad peamiselt metsamajandus. Praegune elupaik aina enam killustub

ning väheneb vana metsa osakaal, mistõttu väheneb elupaiga kvaliteet.

Kaevandamisega suureneb piirkonna metsamaastiku killustumine, kuid arvestades

musträhni territooriumi tavalist suurust (200-300 ha) ja Kiusumetsa mäeeraldise

suurust, siis see üksi ei põhjusta elupaiga võimalikku kadu. Musträhn on teada üsna

häirimistundlikuna, mistõttu ei saa kaevandamisega kaasnevaid ja elupaikadesse

ulatuvaid müratasemeid samuti pidada oluliseks.

Händkakk

Händkakk peab jahti kasutades valdavalt oma kuulmismeeli, mistõttu võib müra mõju

olla liigile oluline. Lätis asuvate händkaku elupaikadesse võib kaevandamisega

kaasneda müratasemed vahemikus 45-50 dB. Mis müratasemest alates võiks mürataset

pidada oluliseks pole täpselt teada. Ennetava meetmena tuleks mürarikkad tööd

karjääris peatada händkaku pesitsusajal (01.02-31.08). Müra leviku takistamiseks võib

46 Looduskaitseseadus. Riigikogu 21.04.2004 seadus.

47 Vastavalt Eesti Ornitoloogiaühingu soovitusele.

25. oktoober 2023 78

Kiusumetsa liivakarjääri keskkonnaloa taotluse keskkonnamõjude hindamise

aruanne

kasutada ka pinnasevallide paigutamist Kiusumetsa määeraldise ida- ja lääne

külgedesse (vähemalt 4 m kõrgused vallid või müratõkkeseinad).

Händkakule võib negatiivne müra kaasneda ka karjääri ettevalmistavate töödega

(metsa raadamine, teede rajamine jm), mistõttu tuleb neid töid teha samuti väljaspool

händkaku pesitsusaega (01.02-31.08).

Värbkakk

Peamised negatiivsed mõjutegurid värbkakule on seotud metsamajandamisest

tulenevate häiringute ja elupaikade killustamise näol. Liiki võib häirida karjääris

kaevandamisega kaasnev müra. Värbkakk kasutab saagijahil, võrreldes teiste

kakkudega, enam nägemist, kui kuulmist. Seetõttu võib müra olla liigile vähem

kriitilisem, kui teiste kakkude puhul. Ennetava meetmena tuleb siiski pesitsusajal (01.03-

30.07) mürarikkaid töid vältida või kasutada müraleevendavaid meetmeid (kuhjata

vähemalt 4 m kõrgused pinnasevallid Kiusumetsa mäeeraldise ida- ja lõuna serva või

kasutada müratõkkeseinu. Veerežiimi muutused mäeeraldisel kaevandamisega ei ole

sellise ulatusega, et võiks liigi elupaiku mõjutada.

Karjääri rajamisel ettevalmistavate töödega (metsa raadamine, teede rajamine jm)

kaasnevat müra mõju saab vältida, tehes need väljaspool pesitsusaega.

Sookurg

Sookurg on muutunud Lätis väga tavaliseks liigiks. Viimase populatsiooni arvukuse

hinnangu järgi pesitseb Lätis 2800-10 000 paari sookurgi. Sealjuures on arvukus

tõusnud nii lühiajalisel kui ka pikaajalisel skaalal. Sookurele ei ole piirkonnas olulisi

ohutegureid. Praegune maastik tundub liigile sobivat. Liivkarjääri rajamisega ei ole ette

näha negatiivset mõju, sest teadaolevalt pesitsevad sookured ka üsna häiringuterohkes

piirkondades, sealjuures nii loodusmaastikus kui ka linnapiirkondades. Teoreetiliselt

võib mõju avaldada veerežiimi muutus. Lähtudes karjääri veerežiimile avalduvast mõju

hinnangust, ei ole ette näha sedavõrd suuri muutusi sookure elupaigas Läti Vabariigi

territooriumil, mis võiks liigi elupaika oluliselt häirida.

Nõmmelõoke

Nõmmelõokesed pesitsevad sageli inimtegevusest mõjutatud ja ka häiringuterohketes

piirkondades (sealjuures vahetult karjääride läheduses). Nõmmelõokese elupaigale

Kiusumetsa mäeeraldisel kaevandamine negatiivset mõju ei avalda.

Öösorr

Öösorr talub metsamajandamisest tingitud häiringuid ja kasutab lageraielanke

toitumisalana. Kindlad uuringud puuduvad, mis käsitlevad öösorrile avalduvat mõju,

kuid teadaolevalt laulavad linnud (asustatud pesitsusterritoorium) ka suurte

25. oktoober 2023 79

Kiusumetsa liivakarjääri keskkonnaloa taotluse keskkonnamõjude hindamise

aruanne

müratasemetega piirkondades. Seetõttu ole karjääri rajamisega negatiivseid mõjusid

ette näha.

Väike-kärbsenäpp

Väike-kärbsenäpile avaldab peamiselt negatiivset mõju metsamajandus ja sellest

tulenev elupaikade kvaliteedi langus. Müra ei ole teadaolevalt oluline faktor, kuna liigi

võimalikke pesitsusalasid asub teadaolevalt ka mürarikastes piirkondades. Häiringute

vältimiseks on samad meetmed, mis händkaku ja värbkaku puhul.

25. oktoober 2023 80

Kiusumetsa liivakarjääri keskkonnaloa taotluse keskkonnamõjude hindamise

aruanne

Tabel 9. Kavandatava tegevuse mõju kaitstavatele liikidele.

Liik Karjääri müra Veerežiimi

muutus

Tuulemurd Metsa mikrokliima

muutus

Liiklusmüra*

Musträhn Mõju puudub Mõju puudub Mõju puudub Mõju puudub Mõju puudub

Hiireviu Mõju puudub Mõju puudub Mõju puudub Mõju puudub Mõju puudub

Händkakk Võimalik oluline

mõju

Mõju puudub Mõju puudub Mõju puudub Mõju puudub

Värbkakk Vähene mõju Mõju puudub Mõju puudub Mõju puudub Mõju puudub

Sookurg Vähene mõju või

mõju puudub

Vähene mõju või

mõju puudub

Mõju puudub Mõju puudub Mõju puudub

Nõmmelõoke Mõju puudub Mõju puudub Mõju puudub Mõju puudub Mõju puudub

Öösorr Mõju puudub Mõju puudub Mõju puudub Mõju puudub Mõju puudub

Väike-kärbsenäpp Vähene mõju või

mõju puudub

Mõju puudub Mõju puudub Mõju puudub Mõju puudub

*Liikide elupaigad asuvad Läti Vabariigi territooriumil. Materjali transporditakse karjäärist Eesti Vabariigi territooriumil kulgeva tee

kaudu, kust karjääri tööga võrreldes kõrgemat mürataset ei kaasne.

25. oktoober 2023 81

Kiusumetsa liivakarjääri keskkonnaloa taotluse keskkonnamõjude hindamise

aruanne

Kokkuvõte:

• Karjääri ettevalmistuseks vajalikke mürarikkaid töid (metsa raadamine, teede

rajamine jm) ei tohi teha händkaku ja värbkaku pesitsusajal (01.02-31.08);

• Tulenevalt võimalikest häiringutest Lätis kaitstavatele händkakule ja värbkakule

tuleb peatada karjääris mürarikkad tööd händkaku ja värbkaku pesitsusajal

(01.02-31.08) või paigaldada Kiusumetsa mäeeraldise ida- ja lõuna serva

(kokku ca 900 m ulatuses) vähemalt 4 m kõrgused pinnasevallid või kasutada

müratõkke seinu, et vältida müra mõju. Vajalike meetmete kinni pidamisel

välditakse potentsiaalseid mõjusid ka teistele lähipiirkonnas kaardistatud

kaitseelustele liikidele.

9.2.3 Mõju kuklastele

Kuklaste inventuuri põhjal selgus, et Kiusumetsa mäeeraldise edelaservas asub III

kaitsekategooriasse kuuluvate liivakuklase 3 kuhilat ja aru- ehk metsakuklase 9 kuhilat

(Joonis 20).

Joonis 20. Kuklaste leiukohad Kiusumetsa liivakarjääri mäeeraldisel. Aluskaart:

Maa-amet.

Kaevandamine Kiusumetsa mäeeraldisel, sipelgate vahetus elupaigas, omab loomadele

märkimisväärset negatiivset mõju, mis ilmselt viiks sealse populatsiooni

väljasuremiseni. Nimetatud III kaitsekategooria liikide soodne seisund on võimalik

tagada, kui enne kaevandamisele asumist mäeeraldisel paiknevad kuhilad ümber

25. oktoober 2023 82

Kiusumetsa liivakarjääri keskkonnaloa taotluse keskkonnamõjude hindamise

aruanne

asustada vastavalt Vabariigi Valitsuse määrusele nr 248 Kaitsealuse liigi

ümberasustamise kord48 § 2. Ümberasustamiseks väljatöötatud praktikad on piisavalt

efektiivsed, et täita Looduskaitseseadusest tulenevad nõuded III kaitsekategooria

liikide soodsa seisundi tagamise kohta. Nimetatud leevendava meetme rakendamisel

on võimalik kaevandamisega kaasnevat negatiivset mõju nimetatud III kaitsekategooria

liikidele vältida.

Kolooniate ümberasustamisel on eelkõige oluline arvestada sipelgate ökoloogiaga,

kuid ka tehnilise oskuse ja võimekusega:

1. Mikroelupaik. Liikide mikroelupaigad võivad ka liigisiseselt olulisel määral

geograafiliselt varieeruda, mistõttu tuleb igale populatsioonile läheneda

individuaalselt. Seega, sobivad uued elupaigad tuleb välja valida

lähteelupaikade mikroklimaatilisi tingimusi ning liikide sealset

elupaigakasutust/käitumist arvesse võttes (algse ala mikroelupaika on vaja

vastavalt vaadelda).

2. Territoriaalsus ja muud interaktsioonid. Metsakuklased on territoriaalsed ning

nad konkureerivad teiste sipelgatega nii liigisiseselt kui -üleselt. Uue

elupaigalaigu valikul on soovitatav ümberasustatud koloonia lähiraadiuses

(kuni 100 m ulatuses) teisi kuklasekolooniaid vältida. Ökosüsteemide

inseneridena interakteeruvad kuklased paljude teiste selgrootutega. Üheks

võtmekaalutluseks uue elupaiga valikul on lehetäide esinemine elupaigas.

Samuti tuleks välja selgitada teiste (looduskaitseliselt) relevantsete liikide

esinemine sihtelupaigas (kuklaste mõju erinevatele liikidele võib olla nii

positiivne kui negatiivne).

3. Ajastus. Kõige tundlikumad häirimisele (st. ümberasustamisele) on

metsakuklased suvel (on sisuliselt kogu perioodi aktiivsed) ja talvel

(kuningannad magavad talveund). Seega, sipelgakuhilate ümberasustamine

peaks toimuma kevadel või sügisel. Tegutseda tuleks võimalikult varajasel

hommikutunnil (madalam keskkonnatemperatuur), kui sipelgad on

passiivsemad.

4. Kuhilate haprus. Kuklaste kuhilad on keerulised ja väga kergesti purunevad

ehitised ning nendega tuleb delikaatselt ümber käia. Pesakuhilate struktuurse

terviklikkuse säilitamine ümberasustamisel on hädavajalik. Seetõttu tuleb

suhteliselt suurt rõhku panna ettevalmistavale tegevusele: a) sihtelupaiga

ettevalmistamine (augu kaevamine); b) teekonna ettevalmistamine (takistuste

eemaldamine); c) pesakuhila puutumatuse tagamine (kätkeb mõnel juhul ka

pesakuhila pärisosaks olevate kändude või väiksemate puude

ümberasustamist).

48 Kaitsealuse liigi ümberasustamise kord. Vabariigi Valitsuse 15.07.2004. a määrus nr 248.

25. oktoober 2023 83

Kiusumetsa liivakarjääri keskkonnaloa taotluse keskkonnamõjude hindamise

aruanne

5. Pesakuhila transportimine. Oluline on veenduda, et ekskavaatori operaator

oleks vilunud. Soovitatav on enne reaalset ümberasustamist teha proovisõit.

Kindlasti tuleks pesakuhila ümber asustada terviklikult ühekordse sooritusena

(kuhila struktuuri säilitamine on oluline). Pesa tuleb paigutada sihtelupaigas

ettevalmistatud kohta (auku) nõnda ettevaatlikult, et selle väline ilme (külgede

suhe) oluliselt ei muutuks. Võimalusel tuleb teostada tööd ökoloogi järelevalve

all.

25. oktoober 2023 84

Kiusumetsa liivakarjääri keskkonnaloa taotluse keskkonnamõjude hindamise

aruanne

9.3 Mõju rohevõrgustikule

Haldusreformi eelse Häädemeeste valla üldplaneeringu kohaselt jääb taotletav mäeeraldis

osaliselt mäetööstusmaale (mäeeraldise ida külg) ja osaliselt rohelise võrgustiku tugialale

(mäeeraldise lääne külg). Valla üldplaneeringu kohaselt ei ole rohevõrgustiku alad ja

väärtuslikud maastikud takistuseks kaevandamislubade taotlemisel ja väljaandmisel

õigusaktides sätestatud korras ja tingimustel. Maavarade kaevandamisel on oluline

lähtuda säästliku kaevandamise printsiibist. Arendajal on kohustus karjäärid pärast

varude ammendumist viivitamatult korrastada.

Rohevõrgustiku säilimise ja toimimise seisukohast tuleb jälgida, et looduslike alade

osatähtsus tugialas ei lange alla 90 %, et tagada võrgustiku funktsioneerimine.

Rohevõrgustiku planeerimisjuhendi49 järgi on roheline võrgustik ehk rohevõrgustik eri

tüüpi ökosüsteemide ja maastike säilimist tagav ning asustuse ja majandustegevuse

mõjusid tasakaalustav looduslikest, poollooduslikest kooslustest koosnev süsteem, mis

koosneb tugialadest (ka tuumala) ja neid ühendavatest rohekoridoridest. Tugialad on

enamasti loodus- või keskkonnakaitseliselt väärtustatud alad (kaitsealad, hoiualad,

vääriselupaigad ehk VEP-id, Natura elupaigad jne) ja/või kõrge elurikkusega ja/või

rohevõrgustiku seisukohalt olulisi ökosüsteemiteenuseid pakkuvad alad. Kiusumetsa

mäeeraldis ei asu kaitsealadel ega hoiualadel. Kaitsealad ja Natura ala jäävad vahetult

mäeeraldise kõrvale. Mäeeraldisel ei asu vääriselupaiku ega Natura elupaiku.

Rohevõrgustiku planeerimisjuhendi järgi ei ole rohelise võrgustiku ala tingimata

takistuseks kaevandamislubade taotlemiseks ja andmiseks õigusaktides sätestatud

korras ja tingimustel. Pikemas ajaskaalas on kaevandamise näol tegemist ajutise

tegevusega, mille lõppemise järel kaovad ka häiringud loomastikule ning mingil määral

taastuvad elupaigad.

Rohevõrgustiku planeerimisjuhendis on toodud, et juhul kui 10 % tugiala pindalast on

looduslik maakate asendatud tehislikuga, on rohevõrgustiku toimimine antud

piirkonnas kaheldav. Häädemeeste üldplaneeringu järgi on rohevõrgustiku tugialad

moodustatud loodus- ja keskkonnakaitseliselt väärtustatud aladest, mis on fikseeritud

õigusaktidega (kaitsealad, tähtsad linnualad jne), massiivsetest looduslikest aladest,

looduskaitsealustest ja väärtuslikest objektidest ja väärtuslikest maastikest.

Kaardianalüüsi põhjal saab öelda, et käsitletav tugiala moodustub valdavalt

looduslikest aladest. Piirkonnas ei asu suuri asulaid ega olulisel hulgal kaevandusi või

49 Rohevõrgustiku planeerimisjuhend. Keskkonnaagentuur, Hendrikson & Ko. 2018.

25. oktoober 2023 85

Kiusumetsa liivakarjääri keskkonnaloa taotluse keskkonnamõjude hindamise

aruanne

muid tehisalasid, mis rohevõrgustiku pindala vähendavad. Seetõttu ei ole alust arvata,

et tugialast 10 % võiks looduslik maastik asenduda tehismaastikuga.

Kiusumetsa mäeeraldisel kaevandamine mõjutab rohevõrgustiku tugiala peamiselt

selle pindala vähenemise teel kaevandamise perioodil. Mäeeraldiselt metsa raadamise

ja kaevandamise tulemusel kaovad sealsed elupaigad ning langeb ala ökoloogiline

väärtus. Maavara kaevandamise luba taotletakse 15 aastaks. Kaevandamise puhul on

tegu küll ajutise olukorraga, kuid sealsed ökosüsteemid muutuvad pöördumatult.

Kaevandamise lõppedes on võimalik aga korrastada ala selliselt, et tekitada elupaiku

Eestis halvas seisundis olevatele liigirühmadele. Üheks võimaluseks on kujundada

sellesse karjääri osasse, kuhu tekib veekogu, kahepaiksetele (konnad, vesilikud) ja

kivisisalikele sobiv elupaik. Näiteks elutseb II kaitsekategooria liik kivisisalik liivikutel,

luitealadel, karjäärides ja muudel liivastel aladel, mis on mosaiiksed: taimestik vaheldub

avatud aladega. Selline maastik pakub hulgaliselt mikroelupaiku, mis moodustavad

elupaigakompleksi. Selle erinevaid osi kasutavad loomad varjumiseks, toitumiseks,

enese soojendamiseks ja talvitumiseks. I kaitsekategooria liik juttselg-kärnkonn ehk

kõre vajab eluks päikesele avatud elupaiku, kus leidub kaevumiseks sobivat liivast

pinnast, madala hõreda taimestikuga alasid toitumiseks ning madalaveelisi ajutisi

veekogusid sigimiseks. Ammendunud liivakarjäärid on just üheks potentsiaalseks

kujundatavaks elupaigaks sellistele olulistele liikidele. Karjääri taastamise käigus tuleb

kahepaiksetele kivisisalikule sobiv elupaik kujundada liigiekspertide juhendamisel, et

vältida elupaiga kinni kasvamist. Kahepaiksed on ühtlasi oluliseks toidubaasiks

kohalikus piirkonnas hajusalt levinud I kaitsekategooria linnuliigile must-toonekurele,

kelle üheks peamiseks sigimisedukust pärssivaks teguriks on just toidubaasi vähesus.

Olulistele liikidele elupaikade ja toitumisalade kujundamisega on võimalik taastada

rohevõrgustikule olulised komponendid ja tõsta ka rohevõrgustiku väärtust lisandunud

elupaikade näol.

Kokkuvõtvalt kaasneb kaevandamise perioodil mäeeraldise ulatuses rohelise

võrgustiku tugiala väärtuse langus ning mõningal määral häiringud rohevõrgustiku

toimimises. Rohevõrgustiku seisukohast ei saa mõju pidada oluliseks, sest planeeritud

tegevus leiab aset väga väikesel osal rohevõrgustiku tugialast. Peamiselt on negatiivne

mõju seotud liikide ja koosluste mõningase häirimisega ning elupaikade kaoga

mäeeraldisel. Pärast kaevandamise lõppu tuleb ala korrastada. Eelistatuim

korrastamissuund on mosaiikne maastik, kus taastuv metsaala vaheldub madalate

veekogudega ja lahtise liivapinnasega alaga, mis loob soodsad keskkonnatingimused

kahepaiksetele ja kivisisalikule ning soodsad keskkonnatingimused rohevõrgustikule.

Kaevandamisega soovitakse alustada mäeeraldise lõunanurgast liikudes põhja ja lääne

suunas. Karjääri korrastamisega tuleb alustada juba kaevandamise ajal. Kuna

25. oktoober 2023 86

Kiusumetsa liivakarjääri keskkonnaloa taotluse keskkonnamõjude hindamise

aruanne

mäeeraldise põhja servas asub laanepüü elupaik, kes on ühtlasi Põhja-Liivimaa linnuala

kaitse-eesmärgiks (vt ptk 8 „Natura asjakohane hindamine“), siis on otstarbekas jagada

mäeeraldises kolmeks enam-vähem võrdseks osaks ning alustada kaevandamist

mäeeraldise lõuna servast. Metsa raie ja katendi eemaldamine tuleb teha osade kaupa,

st metsa raadamine ja katendi eemaldamine tehakse siis, kui esimene osa karjäärist on

vähemalt 2/3 ulatuses ammendatud. Kui see osa maavarast on ammendatud, tuleb

maapinda hakata planeerima kahepaiksetele ja kivisisaliku elupaikadele vastavaks.

Esimene osa karjäärist peab olema terves ulatuses korrastatud enne, kui liigutakse

karjääri kolmanda osa juurde (vt ptk 9.6 „Karjääri korrastamine“).

Korrastamiseks tuleb koostada korrastamisprojekt, millega määratleda täpne

korrastusplaan ja selle ajaline raamistik. Korrastamise tingimused määrab

Keskkonnaamet. Korrastamise juurde tuleb kaasata kahepaiksete ja kivisisaliku ekspert,

kelle juhendamisel kahepaiksetele sobiv elupaik luuakse. Sellisel juhul on

kaevandamine rohevõrgustiku alal kooskõlas nii Pärnu maakonnaplaneeringu kui ka

Häädemeeste valla üldplaneeringuga.

Kokkuvõte:

• Kaevandamise perioodil langeb rohevõrgustiku tugiala väärtus mäeeraldise

ulatuses;

• Rohevõrgustiku seisukohast ei saa mõju pidada oluliseks, sest planeeritud

tegevus leiab aset väga väikesel osal rohevõrgustiku tugialast;

• Peamiselt on negatiivne mõju seotud liikide ja koosluste mõningase

häirimisega ning elupaikade kaoga mäeeraldisel;

• Kaevandamise perioodil esineb mõningal määral häiringuid rohevõrgustiku

toimimises, kuid seda mõju ei saa pidada oluliseks.

• Pärast kaevandamise lõppu tuleb ala korrastada. Eelistatuim korrastamissuund

on mosaiikne maastik, kus taastuv metsaala vaheldub madalate veekogudega

ja lahtise liivapinnasega alaga, mis loob soodsad keskkonnatingimused

kahepaiksetele ja kivisisalikule ning soodsad keskkonnatingimused

rohevõrgustikule;

• Karjääri korrastamisega tuleb alustada juba kaevandamise ajal. Kui osa

maavarast on ammendatud, tuleb maapinda hakata planeerima kahepaiksetele

ja kivisisaliku elupaikadele vastavaks;

• Korrastamiseks tuleb koostada korrastamisprojekt, millega määratleda täpne

korrastusplaan ja selle ajaline raamistik;

• Korrastamise juurde tuleb kaasata kahepaiksete ja kivisisaliku ekspert, kelle

juhendamisel kahepaiksetele sobiv elupaik luuakse.

25. oktoober 2023 87

Kiusumetsa liivakarjääri keskkonnaloa taotluse keskkonnamõjude hindamise

aruanne

9.4 Piiriülene mõju

Kavandatav tegevus piirneb vahetult Läti Vabariigiga. Kiusumetsa mäeeraldisel

kaevandamisega võib piiriülene mõju teoreetiliselt kaasneda veerežiimist tingitud

muutustest või kaitstavat linnustiku mõjutava müra kaudu. Veerežiimist tingitud

mõjusid on täpsemalt kirjeldatud peatükis 7.1 „Mõju veekeskkonnale“. Kaitstavatele

loodusobjektile avalduvat mõju on täpsemalt kirjeldatud peatükis 9.2 „Mõju

kaitstavatele loodusobjektidele“ ja peatükis 8 „Natura asjakohane hindamine“.

Kokkuvõte:

• Kuivendamata kaevandamisel ei ulatu veetaseme alandamise mõju Kvaternaari

veekihis kaugemale kui 100-200 m. Põhjaveetaseme alanemine karjääriga

piirneval alal võib mõnevõrra mõjutada mullakihi niiskustingimusi kuivemas

suunas, kuid ei mõjuta Läti Vabariigi territooriumil paiknevate kaitstavate

liikide elupaikade kvaliteeti;

• Veevarustusele liiva kaevandamine mõju ei avalda;

• Karjääri ettevalmistuseks tehtavaid mürarikkaid töid (metsa raadamine, teede

ehitamine jm) ei tohi teha händkaku ja värbkaku pesitsusajal (01.02-31.08);

• Tulenevalt võimalikest häiringutest Lätis kaitstavatele händkakule ja värbkakule

tuleb peatada karjääris mürarikkad tööd händkaku ja värbkaku pesitsusajal

(01.02-31.08) või paigaldada Kiusumetsa mäeeraldise ida- ja lõuna serva

(kokku ca 900 m ulatuses) vähemalt 4 m kõrgused pinnasevallid või kasutada

müratõkke seinu, et välistada müra mõju. Vajalike meetmete kinni pidamisel

välditakse potentsiaalseid mõjusid ka teistele lähipiirkonnas kaardistatud

kaitseelustele liikidele.

9.5 Eelistatuim väljaveotee

Karjäärist materjali väljaveoga kaasneb transpordiga müra levik ja mõningane tolmu

leviku suurenemine. Kiusumetsa mäeeraldisel kaevandades on väljaveoteena võimalik

kasutada erinevaid alternatiive. Kõikide alternatiivide puhul läbib väljaveotee suuremal

või vähemal määral Põhja-Liivimaa linnuala ning möödub Kiusumetsa must-toonekure

püsielupaigast. Must-toonekure elupaiga tõttu tuleb ettevaatusabinõuna võimalike

müra mõjude vältimiseks igal kevadel (01.04-05.05) karjääri töötamise ajal teha

kindlaks must-toonekure pesitsemine elupaigas (vt ptk 8 „Natura asjakohane

hindamine“). Kui elupaik on kevadel asustatud, ei tohi karjäärist materjali pesitsusajal

(01.04-31.08) välja vedada. Kui elupaik on parasjagu asustamata, ei ole ajalised

piirangud põhjendatud.

25. oktoober 2023 88

Kiusumetsa liivakarjääri keskkonnaloa taotluse keskkonnamõjude hindamise

aruanne

Väljaveotee alternatiiv 1 – vastavalt kaevandamisloa taotluses toodule: Karjääri

pääseb Kabli-Massiaru kõrvalmaanteelt (tee nr 19336) liikudes Laiksaare-Massiaru-

Teaste kõrvalmaanteele (19334) ja sealt mööda vana raudteetammi (Raudtee tee

7560543) Kiusumetsa metsateele (2130506) (joonis 3 ja 4).

Väljaveotee alternatiiv 2 – väljaveotee kulgeb Kiusumetsa teelt vanale raudtee

tammile (Raudtee tee) ja keerab sealt läände Mustikametsa teele (2130502), mis kulgeb

kuni Tallinn - Pärnu – Ikla maanteeni (Joonis 4). Väljaveotee on kasutusel Rail Baltica

ehituse ajal, hiljem teed pole võimalik kasutada, sest ülepääsu Rail Baltica trassist sinna

ei rajata.

Väljaveotee alternatiiv 3 – väljaveotee kulgeb Kiusumetsa teelt kuni Kiviaru teeni

(2130505) ning keerab sealt läände kuni Väike-Kanali teeni (2130517). Mööda Väike-

Kanali teed pidi kulgeb tee kuni Mustikametsa teeni (2130502), kust keerab tee taas

läände, kus Mustikametsa tee kulgeb kuni Tallinn - Pärnu – Ikla maanteeni (Joonis 4).

Väljaveotee on kasutusel Rail Baltica trassi ehitamise ajal, hiljem teed pole võimalik

kasutada, sest ülepääsu Rail Baltica trassist sinna ei rajata.

Väljaveotee alternatiiv 4 – väljaveotee kulgeb Kiusumetsa teelt vanale raudtee

tammile (Raudtee tee) ning kulgeb mööda tammi põhjapoole kuni Jaagupi – Urissaare

(19335) kõrvalmaanteeini.

Väljaveotee alternatiiv 5 – väljaveotee kulgeb Kiusumetsa teelt vanale raudtee

tammile (Raudtee tee) ning kulgeb mööda tammi lõunasse kuni Suurestüki teeni.

Suurestüki tee on kasutusel erateena, vajalikud kokkulepped sõlmitakse tee valdajaga.

Allolevas Tabel 10 on toodud Kiusumetsa mäeeraldiselt materjali väljaveoks

kasutatavate teede alternatiivide võrdlus. Mõju hinnang põhineb müra (ptk 7.2),

õhukvaliteedi (ptk 7.3) ja Natura hindamise (ptk 8) peatükkides toodul.

25. oktoober 2023 89

Kiusumetsa liivakarjääri keskkonnaloa taotluse keskkonnamõjude hindamise

aruanne

Tabel 10. Väljaveoteealternatiivide mõjude hinnangud .

Alternatiiv Mõju elanikele Mõju loodusele Koondhinnang

kirjeldus Hinnang* kirjeldus Hinnang*

1 Väljaveotee läbib Massiaru küla, mis on

põhjaosas tihedalt asustatud. Lisaks

möödub tee Majaka külas 180 m

kauguselt elamust (Vallimäe,

21303:002:0019). Vastavalt müra

hinnangule ei ole ette näha materjali

transportimisega müra normtasemete

ületamist. Siiski tuleb arvestada, et ka

väiksete häiringute puhul on mõjutatav

elanikkond selle alternatiivi puhul kõige

suurem, mistõttu on see väljaveotee

alternatiiv kõige vähem sobivam.

-3 Väljaveotee läbib 7,8 km pikkusel lõigul

Põhja-Liivimaa linnuala ning möödub

Kiusumetsa must-toonekure

püsielupaigast. Lisaks möödub II

kaitsekategooria liigi valgeselg-kirjurähni

6-st elupaigast ning III kaitsekategooria

liikide laanepüü, händkakk, värbkakk,

nõmmelõoke, väänkael, väike-

kärbsenäpp, musträhn, väike-kirjurähn,

hallpea-rähn, öösorr, punaselg-õgija,

rukkirääk, sookurg, suitsupääsuke

elupaikadest.

Kui pesitsusajal tehakse kindlaks, et must-

toonekurg piirkonda ei asusta, ei ole liigi

elupaigale olulist mõju.

-2 -5

2 Väljaveotee äärde ei jää majapidamisi.

Alternatiiv 2 on kasutatav vaid Rail Baltica

ehituse ajal.

3 Väljaveotee läbib 4,2 km pikkusel lõigul

Põhja-Liivimaa linnuala ning möödub

Kiusumetsa must-toonekure

püsielupaigast. Lisaks möödub II

kaitsekategooria liigi valgeselg-kirjurähni

3 6

25. oktoober 2023 90

Kiusumetsa liivakarjääri keskkonnaloa taotluse keskkonnamõjude hindamise

aruanne

Alternatiiv Mõju elanikele Mõju loodusele Koondhinnang

kirjeldus Hinnang* kirjeldus Hinnang*

2-st elupaigast ning III kaitsekategooria

liikide laanepüü, händkakk, hoburästas,

väike-kärbsenäpp, musträhn, väike-

kirjurähn, hallpea-rähn, punaselg-õgija,

rukkirääk, sookurg elupaikadest.

Kui pesitsusajal tehakse kindlaks, et must-

toonekurg piirkonda ei asusta, ei ole liigi

elupaigale olulist mõju.

Alternatiivi puhul mõjutab väljaveotee

kõige väiksemal hulgal linnuliide

elupaikasid.

3 Sarnaselt alternatiiv 2-le, ei asu väljaveotee

ääres majapidamisi ning samuti saab seda

kasutada vaid Rail Baltica trassi ehitamise

ajal.

3 Väljaveotee läbib kokku 3,9 km pikkusel

lõigul Põhja-Liivimaa linnuala ning kulgeb

linnuala kõrval 2,9 km pikkusel lõigul.

Lisaks möödub väljaveotee Kiusumetsa

must-toonekure püsielupaigast. Lisaks

möödub II kaitsekategooria liigi

valgeselg-kirjurähni 2-st elupaigast ja

laanerähni 1-st elupaigast ning III

kaitsekategooria liikide laanepüü,

händkakk, väike-kärbsenäpp, musträhn,

2 5

25. oktoober 2023 91

Kiusumetsa liivakarjääri keskkonnaloa taotluse keskkonnamõjude hindamise

aruanne

Alternatiiv Mõju elanikele Mõju loodusele Koondhinnang

kirjeldus Hinnang* kirjeldus Hinnang*

väike-kirjurähn, hallpea-rähn, punaselg-

õgija, rukkirääk, sookurg elupaikadest.

Kui pesitsusajal tehakse kindlaks, et must-

toonekurg piirkonda ei asusta, ei ole liigi

elupaigale olulist mõju.

4 Majaka külas möödub väljaveotee 190 m

kaugusel elamust (Vallimäe,

21303:002:0019).

Vastavalt müra ja õhukvaliteedi

hinnangule ei ole ette näha materjali

transportimisega müra normtasemete

ületamist.

1 Väljaveotee läbib Põhja-Liivimaa linnuala

8,6 km pikkusel lõigul, möödub

Kiusumetsa must-toonekure

püsielupaigast ja ka Massiaru külas

asuvast must-toonekure elupaigast

(KLO9128688). Lisaks möödub II

kaitsekategooria liikide valgeselg-

kirjurähni 5-st elupaigast ja laanerähni 2-

st elupaigast ning III kaitsekategooria

liikide laanepüü, händkakk, värbkakk,

väike-kärbsenäpp, musträhn, väike-

kirjurähn, hallpea-rähn, õõnetuvi,

hoburästas, punaselg-õgija, rukkirääk,

sookurg elupaikadest.

-3 -2

25. oktoober 2023 92

Kiusumetsa liivakarjääri keskkonnaloa taotluse keskkonnamõjude hindamise

aruanne

Alternatiiv Mõju elanikele Mõju loodusele Koondhinnang

kirjeldus Hinnang* kirjeldus Hinnang*

Kui pesitsusajal tehakse kindlaks, et must-

toonekurg piirkondi ei asusta, ei ole liigi

elupaikadele olulist mõju.

5 Väljaveotee möödub Metsapoole külas

seitsmest majapidamisest.

Vastavalt müra hinnangule ei ole ette näha

materjali transportimisega müra

normtasemete ületamist. Tõenäoliselt

kaasneb liikluskoormuse suurenemisega

siiski mõningad häiringud kohalikele

elanikele, mistõttu on soovitatav

tihedamalt asustatud piirkondi pigem

vältida.

-1 Väljaveotee läbib Põhja-Liivimaa linnuala

4,6 km pikkusel lõigul ning läbib

Kiusumetsa must-toonekure püsielupaika.

Lisaks möödub II kaitsekategooria liikide

valgeselg-kirjurähni ja laanerähni 2-st

elupaigast ning III kaitsekategooria liikide

laanepüü, händkakk, hiireviu, värbkakk,

väike-kärbsenäpp, musträhn, väike-

kirjurähn, hallpea-rähn, punaselg-õgija,

rukkirääk, sookurg elupaikadest.

Kui pesitsusajal tehakse kindlaks, et must-

toonekurg piirkonda ei asusta, ei ole liigi

elupaigale olulist mõju.

0 -1

* Hinnangud on antud suhtelisel skaalal võrreldes alternatiive omavahel. See tähendab, et nt -3 ei tähenda olulist negatiivset mõju vaid

hinnatud alternatiivide seas kõige ebasobivamat lahendust.

25. oktoober 2023 93

Kiusumetsa liivakarjääri keskkonnaloa taotluse keskkonnamõjude hindamise

aruanne

Eelistatumad väljaveoteed on need, mille kaudu toimuv väljavedu tekitab kõige vähem

häiringuid Põhja-Liivimaa linnualale, kaitstavatele loodusobjektidele kui ka kohalikele

elanikele. Kiusumetsa mäeeraldisel kaevandades on vältimatu, et väljaveotee kulgeb

mööda Kiusumetsa must-toonekure püsielupaigast ja osaliselt läbi Põhja-Liivimaa

linnualast. Kavandamisega ja transportimisega kaasnevaid mõjusid linnualal

kaitstavatele liikidele on täpsemalt käsitletud peatükis 8 „Natura asjakohane

hindamine“.

Kõige vähem häiringuid tekitab väljaveotee alternatiiv 2, kuna see tee möödub kõige

väiksemal hulgal kaitsealuste liikide elupaikadest ning ei möödu ühestki

majapidamisest. Arvestama peab, et teed saab kasutada vaid Rail Baltica trassi

ehitamise ajal. Pärast raudtee ülepääsu sulgemist, tuleb kasutusele võtta mõni muu

alternatiiv. Kui Rail Baltica trassi rajamisel ülepääs suletakse, on järgmise väljaveoteena

sobilikum alternatiiv 5. Teiste alternatiivide puhul läbib väljaveotee kas Massiaru küla

(küla on tihedalt asustatud ning seeläbi tolmust ja mürast mõjutatavam elanikkonna

arv suurem), või suuremal osal Põhja-Liivimaa linnuala. Alternatiiv 5 puhul tuleb saada

Suurestüki tee omanikuga kokkuleppele tee kasutamiseks.

Kokkuvõte:

• Eelistatuim väljaveotee on alternatiiv 2, mis tekitab kohalikele elanikele ja

looduskeskkonnale kõige vähem häiringuid.

• Väljaveoteede puhul tuleb arvestada, et kevadeti (01.04-05.05) tuleb eelnevalt

kindlaks teha must-toonekure pesitsemine elupaigas. Kui liik on territooriumi

asustanud, tuleb materjali väljavedu karjäärist peatada.

• Väljaveotee alternatiiv 2 ja 3 on kasutusel vaid Rail Baltica trassi ehitamise ajal.

• Kui Rail Baltica trassi rajamisel ülepääs suletakse, on järgmise väljaveoteena

sobilikum alternatiiv 5. Selleks tuleb sõlmida Suurestüki tee omanikuga

kokkuleppe tee kasutamiseks.

9.6 Karjääri korrastamine

Kaevandamisloa taotluse järgi saab mäeeraldise lõunaosa, kus tarbevaru lamam asub

absoluutkõrgusel 22-24 m, kaevandamisejärgselt kujundada ca 2 ha suuruse

veepeegliga, valdavas osas 2 m sügavusega, veekoguks. Vajadusel saab veekogu

kirdepoolses osas süvendada ja väljatud materjaliga kaldaala täita. Ülejääv ala on

planeeritud korrastada metsamaaks. Selleks kasutatakse ka varasemalt eemaldatud

katendi materjali. Kuna liivavaru üks võimalikke kasutuskohti on Rail Baltica raudtee

ehitus, siis on võimalik teha tagasitäidet trassi alalt pärit pinnasega.

25. oktoober 2023 94

Kiusumetsa liivakarjääri keskkonnaloa taotluse keskkonnamõjude hindamise

aruanne

Karjääri korrastamisel tasub tähelepanu juhtida, et liivakarjääride alad (sh veekogude

olemasolu) on sageli sobilikud elupaigad mitmetele kahepaiksete liikidele (sh I

kaitsekategooria liik juttselg-kärnkonn ehk kõre) kui ka II kaitsekategooriasse kuuluvale

kivisisalikule. Ühtlasi on piirkonnas teada mitmed must-toonekure elupaigad (sh Läti

Vabariigi territooriumil), kelle üheks oluliseks ohuteguriks on toidubaasi vähesus. Must-

toonekure põhitoidu moodustab jõgedest ja ojadest püütav kalastik, kuid toitutakse ka

kahepaiksetest. Kuna kaevandamine toimub piirkonnas, mis on teadaolevalt must-

toonekurele oluline või olnud vähemalt ajalooliselt oluline, on otstarbekas karjääri

korrastamissuunaks valida kahepaiksetele ja kivisisalikule sobiva elupaiga loomine.

Tegemist oleks ühe leevendava meetmena, mis tõstaks piirkonna loodusväärtust ja

oleks elupaigaks või potentsiaalseks toitumisalaks Eestis ja ka Lätis ohustatud liikidele.

Karjääri korrastamisega tuleb alustada juba kaevandamise ajal. Kuna mäeeraldise põhja

serv piirneb vahetult Põhja-Liivimaa linnuala kaitse-eesmärgiks oleva laanepüü

elupaigaga (vt ptk 8 „Natura asjakohane hindamine“), siis on otstarbekas jagada

mäeeraldises kolmeks enam-vähem võrdseks osaks ning alustada kaevandamist

mäeeraldise lõuna servast. Metsa raie ja katendi eemaldamine tuleb teha osade kaupa,

st metsa raadamine ja katendi eemaldamine tehakse siis, kui esimene osa karjäärist on

vähemalt 2/3 ulatuses ammendatud. Kui see osa maavarast on ammendatud, tuleb

maapinda hakata planeerima kahepaiksetele ja kivisisaliku elupaikadele vastavaks.

Esimene osa karjäärist peab olema terves ulatuses korrastatud enne, kui liigutakse

karjääri kolmanda osa juurde.

Korrastamiseks tuleb koostada korrastamisprojekt, millega määratleda täpne

korrastusplaan ja selle ajaline raamistik. Korrastamise tingimused määrab

Keskkonnaamet. Korrastamise juurde tuleb kaasata kahepaiksete ja kivisisaliku ekspert,

kelle juhendamisel kahepaiksetele ja kivisisalikule sobiv elupaik luuakse. Elupaiga

kujundamisel on võimalik kasutada Rail Baltica trassilt pärit pinnast. Rail Baltica trassilt

pärit pinnase kasutusvõimalusi tuleb aga analüüsida korrastusprojekti raames, sest

praegusel ajal ei ole täpselt teada kujundava elupaiga tehniline pool, millele annavad

sisendi kahepaiksete ja kivisisaliku eksperdid.

Karjääri korrastamisega leevendatakse ka mõju maastikele ning taastatakse

rohevõrgustiku tugiala ökoloogiline väärtus ja terviklikkus.

25. oktoober 2023 95

Kiusumetsa liivakarjääri keskkonnaloa taotluse keskkonnamõjude hindamise

aruanne

10 LEEVENDAVAD MEETMED

Elustik

• Tuleb tagada, et mäeeraldisel asuva metsaraadamis tööd tehakse väljaspool

lindude pesitsusaega (01.02-31.08). Arvestatud on siin erinevate liigirühmade

pesitsusaegadega.

• Kaevandamise ajal tuleb iga aasta aprillis kindlaks teha must-toonekure

pesitsemine või mitte pesitsemine teadaolevas elupaigas või selle

lähipiirkonnas. Kui tehakse kindlaks liigi pesitsemine, tuleb katkestada

karjäärist materjali väljavedu pesitsusaja (01.04-31.08). Kui liik piirkonnas ei

pesitse, ei ole ajalised piirangud põhjendatud.

• Laanepüüle avalduva mõju vältimiseks tuleb katkestada karjääris tööd

laanepüü pesitsusajal (01.02-15.06) või kuhjata mäeeraldise põhjaosasse

vähemalt 4 m kõrgused pinnasevallid või paigaldada müratõkkeseinad müra

leviku takistamiseks.

• Mäeeraldise viimasel kolmandikul kaevandamine ei ole lubatud laanepüü

pesitsusajal (01.02-15.06);

• Läti Vabariigi territooriumil pesitsevate händkaku ja värbkakule avalduvate

võimalike müramõjude vältimiseks tuleb karjääris pesitsusajal (01.02-31.08)

tööd peatada või kuhjata mäeeraldise ida- ja lõuna serva vähemalt 4 m

kõrgused pinnasevallid või kasutad müratõkke seinu.

• Karjääri korrastamisega on otstarbekas ala kujundada mitmekesise

ökosüsteemiga koos erinevate elupaikadega ja mitmekesise maastikuga, et see

oleks sobilik erinevatele liikidele ja säilitaks Põhja-Liivimaa linnuala kaitse-

eesmärgiks oleva must-toonekure elupaigana kvaliteetse piirkonna.

• Rakendada tuleb järkjärgulist ala korrastamist ning kujundada ala

kahepaiksetele ja kivisisalikule sobivaks elupaigaks. Korrastusprojekti

koostamisse tuleb kaasata kahepaiksete ja kivisisaliku ekspert.

• Kaevevälja tehnilise korrastamise töödega tuleb alustada kaevandamise ajal.

• Korrastamistingimused tuleb Keskkonnaametilt taotleda kaevandamise

algfaasis.

• Soovitatav on mäeeraldise lääneserva paigutada 100 m ulatuses (alates

mäeeraldise põhjaservast) vähemalt 4 m kõrgused pinnasevallid või kasutada

müratõkke seinu.

Roheline võrgustik

• Karjääri korrastamisega tuleb alustada juba kaevandamise ajal. Mäeeraldis

tuleb jagada kolmeks osaks ning alustada kaevandamist mäeeraldise lõuna

servast. Metsa raie ja katendi eemaldamine tuleb teha osade kaupa, st metsa

25. oktoober 2023 96

Kiusumetsa liivakarjääri keskkonnaloa taotluse keskkonnamõjude hindamise

aruanne

raadamine ja katendi eemaldamine tehakse siis, kui esimene osa karjäärist on

vähemalt 2/3 ulatuses ammendatud. Kui see osa maavarast on ammendatud,

tuleb maapinda hakata planeerima kahepaiksetele ja kivisisaliku elupaikadele

vastavaks. Korrastamise aluseks on korrastusprojekt.

Müra ja vibratsioon

• Mürast tingitud häiringu vähendamiseks tuleb rajada mäeeraldise põhja-,

lääne- ja loodeossa minimaalselt 4 m kõrgused pinnasevallid või kasutada

spetsiaalseid müratõkkeseinu.

Avariiolukorrad

• Riski vähendamiseks tuleb masinaid tankida (sh kütust hoiustada) ja hooldada

selleks ettenähtud platsil, mis tuleb varustada reostuse likvideerimise

vahenditega ning on soovitatavalt vett pidava kattega;

• Kasutada tuleb tehniliselt korras masinaid ja seadmeid.

25. oktoober 2023 97

Kiusumetsa liivakarjääri keskkonnaloa taotluse keskkonnamõjude hindamise

aruanne

11 KOKKUVÕTE

Kavandatava tegevuse eesmärk on ehitusliiva kaevandamine Kiusumetsa maardla 2.

plokis Kiusumetsa mäeeraldisel. Kaevandatav varu on 710 tuh m³. Kaevandatava

mäeeraldise pindala on 17,84 ha ja teenindusmaa pindala on 18,92 ha. Mäeeraldise

taotlemine tuleneb soovist varustada ümbruskonna ehitus- ja tee-ehitusobjekte selleks

sobiva materjaliga. Taotletava loa kehtivusaeg on 15 aastat.

Keskkonnamõju hindamise käigus hinnati kavandatava tegevusega kaasnevat mõju ja

jõuti järgnevatele järeldustele:

• Kavandatava tegevusega ei kaasne olulist mõju pinnaveele.

• Kuivendamata kaevandamisel ei ulatu veetaseme alandamise mõju

vaadeldavas Kvaternaari veekihis kaugemale kui 200 m. Põhjaveetaseme

alanemine karjääriga piirneval alal võib mõnevõrra mõjutada mullakihi

niiskustingimusi kuivema suunas.

• Kavandatava tegevusega kaasnevad tööstus- ega liiklusmüra tasemed ei ületa

lähimate elamute juures keskkonnaministri 16.12.2016 määruses nr 7

„Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja

hindamise meetodid“ toodud normtasemeid II kategooria aladele päevasel ajal

(kl 7-23).

• Kiusumetsa mäeeraldisel kaevandamisega ei kaasne olulist mõju piirkonna õhu

kvaliteedile.

• Väljaveoteede puhul tuleb arvestada, et kevadeti (01.04-05.05) tuleb eelnevalt

kindlaks teha must-toonekure pesitsemine elupaigas. Kui liik on territooriumi

asustanud, tuleb materjali väljavedu karjäärist peatada.

• Laanepüüle avalduva mõju vältimiseks tuleb katkestada karjääris tööd

laanepüü pesitsusajal (01.02-15.06) või kuhjata mäeeraldise põhjaosasse

vähemalt 4 m kõrgused pinnasevallid või paigaldada müratõkkeseinad müra

leviku takistamiseks.

• Kaevandamise perioodil langeb rohevõrgustiku tugiala väärtus mäeeraldise

ulatuses. Rohevõrgustiku seisukohast ei saa mõju pidada oluliseks, sest

planeeritud tegevus leiab aset väga väikesel osal rohevõrgustiku tugialast.

Kaevandamise perioodil esineb mõningal määral häiringuid rohevõrgustiku

toimimises, kuid seda mõju ei saa pidada oluliseks.

• Kõige vähem häiringuid tekitab väljaveotee alternatiiv 2, kuna see tee möödub

kõige väiksemal hulgal kaitsealuste liikide elupaikadest ning ei möödu ühestki

majapidamisest. Pärast Rail Baltica ülepääsu sulgemist on sobivaim

alternatiiv 5.

25. oktoober 2023 98

Kiusumetsa liivakarjääri keskkonnaloa taotluse keskkonnamõjude hindamise

aruanne

12 KASUTATUD KIRJANDUS

• AB Artes Terrae OÜ. 2017. Võiste liivakarjääri mäeeraldise kasutuselevõtu

võimalikust mõjust Luitemaa looduskaitsealale.

• Dooling, R., Propper, A. N. 2014. The Effects of Highway Noise on Birds.

• Eesti Geoloogiakeskus. 2014. Kaevandamisega rikutud ja mahajäetud

ehitusmaavarade karjääride revisjon Lääne-Eestis (Hiiu, Lääne, Pärnu, Rapla,

Saare, Viljandi maakond). Pärnu maakonna karjäärid.

• Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut. 2008. II

kaitsekategooria liigi sookure (Grus grus) kaitse tegevuskava (jätkukava)

aastateks 2009–2013.

• Eesti Ornitoloogiaühing. 2018. Linnuatlas

• Elts, J., jt. 2019. Eesti lindude staatus, pesitsusaegne ja talvine arvukus 2013–

2017. Hirundo.

• Keskkonnaamet. 2018. Must-toonekure (Ciconia nigra) kaitse tegevuskava.

• Kose, M., Tammekänd, I., Ojaste, I. 2021. Rail Baltica metsise asurkonna

kaitsemeetmete, seire ja elupaikade taastamise programm. Rakendusplaan.

• Kutsar, R., jt. 2019. Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi

artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis.

• Kwieciński, Z., Pawalk, Z. 2015. Successful nesting of Red-backed Shrike Lanius

collurio near a military airport. Ornis Svecica 25

• Maavarauuringud OÜ. 2019. Maavara kaevandamise loa taotlus Kiusumetsa

liivakarjäär. Töö nr: 19-300.

• OÜ Inseneribüroo STEIGER. 2020. Massiaru II liivakarjääri rajamise ja

töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne.

• Rewild. 2022. Päädeva-Konuvere teelõigu mõju metsise elupaikadele.

• Viigipuu, R., TIlgar, V. 2017. Inimtekkelise müra mõju lindude

kommunikatsioonile ja kohasusele. Hirundo.

november 2021

Kiusumetsa liivakarjääri keskkonnaloa

taotluse keskkonnamõjude hindamise

programm

MAVES

Töö nimetus: Kiusumetsa liivakarjääri keskkonnaloa taotluse

keskkonnamõjude hindamise programm

Töö number: 20067

Tellija: KMG Inseneriehituse AS

KMH juhtekspert: Karl Kupits

Koostanud: Artto Pello

Kontrollija: Karl Kupits

Maves OÜ

Marja 4D Tallinn, registrikood 10097377

http://www.maves.ee e-post: [email protected]

Kiusumetsa liivakarjääri keskkonnaloa taotluse keskkonnamõjude hindamise programm MAVES

Tallinn, 4. november 2021 2

SISUKORD

1 SISSEJUHATUS ....................................................................................................................................... 3

2 KAVANDATAVA TEGEVUSE EESMÄRK JA ASUKOHT .............................................................. 5

3 KAVANDATAV TEGEVUS JA SELLE REAALSED ALTERNATIIVID .......................................... 6

3.1 KAVANDATAVA TEGEVUSE KIRJELDUS ............................................................................................. 6

3.2 KAVANDATAVA TEGEVUSE REAALSED ALTERNATIIVID ................................................................... 8

4 KAVANDATAVA TEGEVUSE SEOS STRATEEGILISTE PLANEERIMISDOKUMENTIDEGA

11

5 EELDATAVALT MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS ..................................................... 14

5.1 MAASTIK ......................................................................................................................................... 14

5.2 GEOLOOGIA .................................................................................................................................... 15

5.3 VEEKESKKOND ................................................................................................................................ 16

5.4 ASUSTUS, MAAKASUTUS JA TARISTU ........................................................................................... 17

5.5 KULTUURIVÄÄRTUSED .................................................................................................................... 18

5.6 KAITSTAVAD LOODUSOBJEKTID .................................................................................................... 18

5.6.1 Natura alad ...................................................................................................................... 18

5.6.2 Kaitstavad alad ............................................................................................................... 21

5.6.3 Kaitsealused liigid mäeeraldise lähialal ................................................................. 23

6 KAVANDATAVA TEGEVUSEGA EELDATAVALT KAASNEV OLULINE

KESKKONNAMÕJU ..................................................................................................................................... 26

6.1 MÕJU PINNAVEE KVALITEEDILE JA VEEREŽIIMILE NING PÕHJAVEELE ........................................ 26

6.2 MÜRA, VIBRATSIOON, VALGUS, SOOJUS, KIIRGUS VÕI LÕHN ................................................... 26

6.3 MÕJU ÕHU KVALITEEDILE .............................................................................................................. 28

6.4 MÕJU INIMESE TERVISELE JA HEAOLULE ...................................................................................... 29

6.5 MÕJU TAIMESTIKULE, LOOMASTIKULE JA KAITSTAVATELE LOODUSOBJEKTIDELE, SEALHULGAS

NATURA ALADELE ......................................................................................................................................... 29

6.6 MÕJU ROHEVÕRGUSTIKULE .......................................................................................................... 30

6.7 JÄÄTMETEKE .................................................................................................................................... 31

6.8 MÕJU KULTUURIVÄÄRTUSTELE ..................................................................................................... 31

6.9 PIIRIÜLENE MÕJU............................................................................................................................ 31

7 HINDAMISMETOODIKA .................................................................................................................. 33

8 AJAKAVA ............................................................................................................................................... 37

9 OSAPOOLED ........................................................................................................................................ 38

10 ASJAOMASTE ASUTUSTE SEISUKOHAD ................................................................................... 40

LISA 1. MAAVARA KAEVANDAMISE LOA TAOTLUS. KIUSUMETSA LIIVAKARJÄÄR

Kiusumetsa liivakarjääri keskkonnaloa taotluse keskkonnamõjude hindamise programm MAVES

Tallinn, 4. november 2021 3

1 SISSEJUHATUS

AS YIT Eesti esitas 12.12.2019. a Keskkonnaministeeriumile taotluse maavara

kaevandamiseks keskkonnaloa saamiseks Kiusumetsa maardlas (registri nr 749)

mäeeraldisele. Maapõueseaduse (edaspidi MaaPS) ) § 42 lõike 1 kohaselt peab

kaevandamiseks olema kaevandamisluba.

Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 3 lõike 1 kohaselt

hinnatakse keskkonnamõju, kui:

1) taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning tegevusloa taotlemise või

muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise

keskkonnamõju;

2) kavandatakse tegevust, mille korral ei ole objektiivse teabe põhjal välistatud, et

sellega võib kaasneda eraldi või koos muude tegevustega eeldatavalt oluline

ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-eesmärgile, ja mis ei ole

otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik.

Keskkonnaamet koostas Natura eelhinnangu1 ning jõudis olemasoleva informatsiooni

põhjal järeldusele, et puudub veendumus kaevanduse rajamisel olulise negatiivise mõju

puudumise kohta Natura 2000 võrgustikku kuuluva Põhja-Liivimaa linnualale. Ühtlasi

pole teada karjääri rajamisega kaasneda võiv piiriülene mõju Läti Vabariigile, väljajuhitava

vee mõju piirkonna veerežiimile ja eesvooludele, mõju perspektiivse Metsavajakute

looduskaitsealale ning mõju Pärnu maakonna ja Häädemeeste valla rohevõrgustikule.

Lähtudes eelnevast, on KMH vajalik eelnimetatud eeldatavalt oluliste keskkonnamõjude

väljaselgitamiseks.

Keskkonnaamet algatas 20.04.2020 kirjaga nr DM -109088-2 keskkonnamõju hindamise

(edaspidi KMH) AS YIT Eesti Kiusumetsa liivakarjääri keskkonnaloa taotlusele.

KMH objektiks on Kiusumetsa liivamaardla avamise, töötamise, väljaveoga seotud

tegevuste ning karjääri tegevuse lõpetamise mõjude hindamine.

Taotletav mäeeraldis ja selle teenindusmaa asub 10 m kaugusel Läti Vabariigi riigipiirist.

Arvestades planeeritava karjääri asukohta, ei ole piiriülene mõju välistatud. Mõju võib

kaasneda peamiselt müra ja tolmu leviku ning veerežiimi muutuste kaudu. Mõjuala

suurus ning mõjude olulisus selgitatakse välja keskkonnamõju hindamise käigus.

Keskkonnamõju hindamise käigus selgitatakse välja kaevandamisega kaasnevate mõjude

olulisus, kaevandamise võimalikkus ning olulise mõju selgumisel antakse juhised

leevendusmeetmete rakendamiseks.

1 Keskkonnamõju hindamise algatamine Kiusumetsa liivakarjääri keskkonnaloa taotlusele. 2020.

Keskkonnaamet, 20.04.2020 nr DM-109088-2

Kiusumetsa liivakarjääri keskkonnaloa taotluse keskkonnamõjude hindamise programm MAVES

Tallinn, 4. november 2021 4

Käesoleva keskkonnamõju hindamise programmi koostamisel on kasutatud Kiusumetsa

liivamaardla kaevandamisloa taotluse ja Keskkonnaameti keskkonnamõju hindamise

algatamise materjale.

Kiusumetsa liivakarjääri keskkonnaloa taotluse keskkonnamõjude hindamise programm MAVES

Tallinn, 4. november 2021 5

2 KAVANDATAVA TEGEVUSE EESMÄRK JA ASUKOHT

Kavandatava tegevuse eesmärk on liiva kaevandamine Kiusumetsa liivamaardla

(registrikaart nr 749) aktiivse tarbevaru 2. plokis.

Taotletav Kiusumetsa mäeeraldis asub Pärnu maakonnas Häädemeeste vallas Majaka

külas eramaal Kilmezsi katastriüksusel (katastritunnus 21303:002:0472) (joonis 1).

Katastriüksuse sihtotstarve on 100 % maatulundusmaa.

Joonis 1. Kavandatava tegevuse asukoht. Aluskaart: Maa-amet.

Kiusumetsa liivakarjääri keskkonnaloa taotluse keskkonnamõjude hindamise programm MAVES

Tallinn, 4. november 2021 6

3 KAVANDATAV TEGEVUS JA SELLE REAALSED ALTERNATIIVID

3.1 Kavandatava tegevuse kirjeldus

Kaevandamisloa taotluse2 kohaselt on seisuga 01.01.2020 Kiusumetsa mäeeraldise

ehitusliiva aktiivse tarbevaru kogus 754 tuh m³ ja kaevandatav varu on 710 tuh m³.

Kaevandatava mäeeraldise pindala on 17,84 ha ja teenindusmaa pindala on 18,92 ha.

Kiusumetsa liivamaardla on arvel kohaliku tähsusega liivamaardlana (registrikaart nr 749).

Liivamaardla koosneb kahest ehitusliiva aktiivse tarbevaru plokist (plokk 1 ja plokk 2

plokki, joonis 2). Kaevandatud materjali kavatsetakse kasutada piirkonna teede ehitusel.

Mäeeraldise taotlemine tuleneb soovist varustada ümbruskonna ehitus- ja tee-

ehitusobjekte selleks sobiva materjaliga. Taotletava loa kehtivusaeg on 15 aastat.

Joonis 2. Kiusumetsa liivamaardla plokkide asukohad.

Kiusumetsa mäeeraldise kasulik kiht koosneb põimjaskihilisest, kruusateri ja veeriseid

sisaldavast eriteralisest liivast. Liivalasundi paksus on väiksem uuringuruumi

põhjapoolses osas, jäädes seal 2,3–3,3 m vahemikku ja suurem edela-lõunaosas, jäädes

4,7–7,7 m vahemikku. Ehitusliiva lasundi keskmine paksus on 4,2 m. Ülalpool

põhjaveetaset asuva liivakihi paksus on 3,3 m ja allpool põhjaveetaset 0,9 m. kasuliku kihi

2 Maavara kaevandamise loa taotlus Kiusumetsa liivakarjäär. 2019. Maavarauuringud OÜ, töö nr:

19-300.

Kiusumetsa liivakarjääri keskkonnaloa taotluse keskkonnamõjude hindamise programm MAVES

Tallinn, 4. november 2021 7

lamami moodustavad liivsavi- ja saviliivmoreen, katendiks on keskmiselt 0,4 m paksune

liivasegune muld.

Karjääri pääseb Kabli-Massiaru kõrvalmaanteelt (tee nr 19336) liikudes Laiksaare-

Massiaru-Teaste kõrvalmaanteele (19334) ja sealt mööda vana raudteetammi (Raudtee

tee, kasutatakse metsateena) Kiusumetsa metsateele (joonis 3). Kõrvalmaantee nr 19936

on kõvakattega. Kõrvalmaantee 19934 on Massiaru külas enne kõrvalmaanteaga nr

19936 ristumist 225 m ulatuses kõvakattega. Kiusumetsa tee, vana raudteetamm ja

kõrvalmaantee nr 19334 on kruusakattega teed.

Joonis 3. Juurdepääsu teed Kiusumetsa mäeeraldisele. Aluskaart: Maa-amet.

Mäetehnilised tingimused kaevadamiseks on suhteliselt (ca 1/4 tarbevarust allpool

põhjavee taset) soodsad.

Kaevandamiseks kasutatakse peamiselt pöördkoppekskavaatorit, olukorrast sõltuvalt ka

rataslaadurit. Kaevandamisel soovitakse alustada mäeeraldise lõunanurgast liikudes

seega põhja ja lääne suunas. Kaevandamisele asumisel esmalt raadatakse mets ning

koondatakse kännud, seejärel kooritakse kattekiht ning vallitatakse mäeeraldise

teenindusmaale kuni 3 m kõrgustesse aunadesse. Säilitamaks mulla bioloogilist aktiivsust

aunasid ei tihendata. Kaevandades seisab ekskavoaator astangul, ammutab materjali alt

üles ning tõstab kallurisse. Veealust varu väljatakse ekskavaatoriga. Selleks seisab

ekskavaator kuival astangul, ammutab kaevist alt üles ning tõstab materjali veekogu

kaldale nõrguma. Kunstliku kuivendamist ette näha ei ole. Kaevandamine toimub

pinnavee taset alandamata. Analoogselt veepealse varu kaevandamisega laetakse

Kiusumetsa liivakarjääri keskkonnaloa taotluse keskkonnamõjude hindamise programm MAVES

Tallinn, 4. november 2021 8

materjal peale nõrgumist kallurile või sorteerimissõlme. Puistangus olevat materjali

laetakse rataslaaduriga. Teenindusmaal ladustatud katend kasutatakse hiljem

ammendatud mäeeraldise nõlvade korrastamisel.

Mäeeraldise edelaosast algava ja 100 m ulatuses veel Kilmezsi maaüksusel kulgeva

kuivenduskraavi, mis 3,5 km kaugusel läänes suubub Loode ojja, põhja kõrgus

mäeeraldise piiril on 26,16 m. Kraavi langus on 1:25, st allavoolu 50 m kaugusel on kraavi

põhja kõrgus 2 m väiksem. Seega on maaomanikul võimalus kraavi süvendamisega

veetaset vastavalt vajadusele isevoolselt reguleerida. Sellisel juhul saab mäeeraldise

lõunaosas, kus tarbevaru lamam asub 22–24 m abs kõrgusel, kaevandamisjärgselt

kujundada optimaalsete kulutustega ca 2 ha suuruse veepeegliga, valdavas osas 2 m

sügavuse veekogu. Vajadusel saab veekogu kirdepoolses osas süvendada ja väljatud

materjaliga kaldaala täita. Ülejääv ala on planeeritud korrastada metsamaaks. Selleks

kasutatakse ka varasemalt eemaldatud katendi materjali. Kuna liivavaru üks võimalikke

kasutuskohti on Rail Baltica raudtee ehitus, siis on võimalik teha tagasitäidet trassi alalt

pärit pinnasega. KMH aruandes analüüsitakse, millistel tingimustel ja kui palju on

võimalik Rail Balticust ülejäävat kasvupinnast kasutada karjääri bioloogilisel

rekultiveerimisel, sh kas ja mis tingimustel saab seda tuua karjääri hoiustamiseks juba

varem, enne karjääri sulgemist. KMH käigus hinnatakse ala veekoguks ja metsamaaks

korrastamise otstarbekust.

Erinevalt kaevandamisloa taotlusest ei ole arendaja kinnitusel plaanis karjääris

sorteerimissõlme kasutada ega Kilmezsi maaüksusel olevat kraavi süvendada ja veetaset

reguleerida. Kuna taotluses on kirjeldatud ka eelnimetatud tegevusi, käsitletakse KMH

käigus kõiki variante (sh sorteerimissõlme kasutamist, olemasolevas kraavis veetaseme

reguleerimist) ning hinnatakse nende võimalikke mõjusid. KMH aruandes tuuakse välja

sobilik lahendus kaevandamiseks vajalike leevendusmeetmetega.

3.2 Kavandatava tegevuse reaalsed alternatiivid

0-alternatiivi käsitletakse KMH aruandes kui võrdlust olemasoleva olukorraga, st

Kisumetsa karjääri ei rajata ja jätkub senine maakasutus (peatükk Tõrge! Ei leia v

iiteallikat. „Tõrge! Ei leia viiteallikat.“).

Alternatiiv 1 – kaevandamine kaevandamisloa taotluses toodud kohas ja viisil.

Kavandatava tegevuse võimalikeks alternatiivideks on üldjuhul asukoht, tegevuse

läbiviimise tehnoloogia või tegevuse aeg. Antud juhul on tegevuse eesmärgiks

kaevandada maavara kindlast asukohast, mistõttu asukohaalternatiive ei kaaluta.

Planeeritud kaevandamise tehnoloogilisi alternatiive ei kaaluta, kuna kavandatud

tehnoloogia ei erine teistes sarnastes kaevandustes kasutusel olevast tehnoloogiast. Vee

alt kopaga kaevamise asemel on võimalik liiva pumbata. Veealuse materjali pumpamine

on otstarbekas kui veealuse liivakihi paksus on enam kui kolm meetrit. Antud juhul on

Kiusumetsa liivakarjääri keskkonnaloa taotluse keskkonnamõjude hindamise programm MAVES

Tallinn, 4. november 2021 9

see väiksem – 0,9 m. Ühtlasi ei ole pumpamisel võrreldes kaevamisega olulisi

keskkonnamõju erinevusi. Pumpamine eeldab suurema tehnika üles seadmist ja ei ole nii

paindlik, kui kopaga kaevamine. Kopa transport kohapeale ja ära on vähem kulukas.

Seetõttu ei kaaluta pumpamist reaalse alternatiivina.

Ajalisi alternatiive on mõistlik kaaluda juhul, kui selgub, et plaanitud aeg on mingil

põhjusel ebasobiv ja leidub soodsamaid aegu. Antud juhul on KMH eesmärgiks leida

niisugune kaevandamise maht ja intensiivsus, mis ei ületaks keskkonna taluvuspiire. Juhul

kui KMH koostamise käigus ilmneb teisi alternatiivseid lahendusi kavandatava tegevuse

läbiviimiseks, käsitletakse neid aruandes.

Kaevandamise erinevaid mahte alternatiividena ei käsitleta.

KMH käigus käsitletakse karjääri väljaveoteede erinevaid alternatiive järgevalt:

Väljaveotee alternatiiv 1 – vastavalt kaevandusloa taotluses toodule: Karjääri pääseb

Kabli-Massiaru kõrvalmaanteelt (tee nr 19336) liikudes Laiksaare-Massiaru-Teaste

kõrvalmaanteele (19334) ja sealt mööda vana raudteetammi (Raudtee tee 7560543)

Kiusumetsa metsateele (2130506) (joonis 3 ja 4).

Väljaveotee alternatiiv 2 – väljaveotee kulgeb Kisumetsa teelt vanale raudtee tammile

(Raudtee tee) ja keerab sealt läände Mustikametsa teele (2130502), mis kulgeb kuni

Tallinn - Pärnu – Ikla maanteeni (Joonis 4). Väljaveotee on kasutusel Rail Baltica ehituse

ajal, hiljem teed pole võimalik kasutada, sest ülepääsu Rail Baltica trassist sinna ei rajata.

Väljaveotee alternatiiv 3 – väljaveotee kulgeb Kisumetsa teelt kuni Kiviaru teeni

(2130505) ning keerab sealt läände kuni Väike-Kanali teeni (2130517). Mööda Väike-

Kanali teed pidi kulgeb tee kuni Mustikametsa teeni (2130502), kust keerab tee taas

läände, kus Mustikametsa tee kulgeb kuni Tallinn - Pärnu – Ikla maanteeni (Joonis 4).

Väljaveotee on kasutusel Rail Baltica ehituse ajal, hiljem teed pole võimalik kasutada, sest

ülepääsu Rail Baltica trassist sinna ei rajata.

Väljaveotee alternatiiv 4 – väljaveotee kulgeb Kiusumetsa teelt vanale raudtee tammile

(Raudtee tee) ning kulgeb mööda tammi põhjapoole kuni Jaagupi – Urissaare (19335)

kõrvalmaanteeini.

Väljaveotee alternatiiv 5 – väljaveotee kulgeb Kiusumetsa teelt vanale raudtee tammile

(Raudtee tee) ning kulgeb mööda tammi lõunasse kuni Suurestüki teeni. Suurestüki tee

on kasutusel erateena, vajalikud kokkulepped sõlmitakse tee valdajaga.

Karjääri väljaveoteede alternatiive ja nende mõjusid (sh koosmõjusid teiste kääride

väljaveoteedega) käsitletakse KMH käigus. Aruandes tuuakse välja eelistatuim

väljaveotee.

Kiusumetsa liivakarjääri keskkonnaloa taotluse keskkonnamõjude hindamise programm MAVES

Tallinn, 4. november 2021 10

Joonis 4. Karjääri väljaveoteede alternatiivid. Aluskaart: Maa-amet.

Kiusumetsa liivakarjääri keskkonnaloa taotluse keskkonnamõjude hindamise programm MAVES

Tallinn, 4. november 2021 11

4 KAVANDATAVA TEGEVUSE SEOS STRATEEGILISTE

PLANEERIMISDOKUMENTIDEGA

Eesti Keskkonnastrateegia aastani 2030

Eesti Keskkonnastrateegia eesmärk3 on maavarade keskkonnasõbralik

kaevandamine, mis säästab vett, maastikke ja õhku, ning maapõueressursi efektiivne

kasutamine minimaalsete kadude ja minimaalsete jäätmetega.

Keskkonnasõbralik kaevandamine tähendab maardla kiiret hõlvamist, maavara

lühiajalist väljamist, põhjavee minimaalset mõjutamist, müra-, tolmu- ja seismiliste

efektide vältimist ning kaevandatud ala kiiret, projektikohast korrastamist. Ressursi

efektiivne kasutamine tähendab kaevandamisväärse maavara võimalikult täielikku

väljamist ning kaasnevate maavarade ärakasutamist.

Kavandatav tegevus ei ole vastuolus Eesti Keskkonnastrateegiaga, kui tagatakse

maavara keskkonnasõbralik kaevandamine ning maapõueressursi efektiivne

kasutamine minimaalsete kadude ja minimaalsete jäätmetega.

Looduskaitse arengukava aastani 2020

Looduskaitse arengukava4 kohaselt tuleb keskkonda oluliselt mõjutavate tegevuste

planeerimisel, nagu kaevandamine, ehitustegevus või infrastruktuuride rajamine,

arvestama elupaikade ja nende vahelise sidususe säilitamise vajadust. Looduse

mitmekesisuse säilitamise põhimõtetega tuleb arvestada kõikjal, nii kaitstavatel aladel kui

ka väljaspool. Taastumatute loodusvarade kasutamisel tuleb järgida säästva arengu

põhimõtteid. Esmajärjekorras tuleb ammendada juba avatud kaevandused. Igale

maavara kaevandamise otsusele peab eelnema põhjalik mõjude hindamine ning nõue

kasutada parimat võimalikku tehnoloogiat. Kaevandamise lubamise tingimuseks on, et

kaevandatud alad korrastatakse kaevandamiseelse maastikuga samaväärseks.

Kaevandusega kaasnevate negatiivsete mõjude minimeerimine tuleb planeerida juba

enne kaevandamisega alustamist; vajalik on nii kaevandusalade hilisem korrastamine kui

ka lähedalasuvate alade loodusväärtuste kaitse ja negatiivsete mõjude kompenseerimine

kaevandamise ajal. Maavarade kaevandamine ei tohi mõjutada kaitstavaid väärtusi, mõju

peab olema välistatud, vastasel juhul ei tohi kaevandamist lubada. Kaevandamisjärgselt

tuleb taastada alal võimalikult looduslähedane seisund, näiteks rabade puhul

ökoloogiliselt funktsioneeriv sooelupaik.

3 Eesti Keskkonnastrateegia aastani 2030.

https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/0000/1279/3848/12793882.pdf#

4 Looduskaitse arengukava aastani 2020. 2012. Keskkonnaministeerium.

Kiusumetsa liivakarjääri keskkonnaloa taotluse keskkonnamõjude hindamise programm MAVES

Tallinn, 4. november 2021 12

Natura 2000 alad on kaitstud looduskaitseseaduse alusel kaitsealade, hoiualade,

püsielupaikade või kaitstavate looduse üksikobjektidena. Täitmaks EL-i loodusdirektiivi

eesmärki – tagada kõikide EL-is ohustatud liikide ja elupaigatüüpide soodne seisund,

tuleb Natura 2000 aladel kindlustada kaitse-eesmärgiks olevate liikide ja elupaigatüüpide

säilimine või vajadusel nende taastamine. Loodusdirektiivist tuleneb kohustus hinnata

kavandatavate tegevuste mõju Natura 2000 alade kaitse-eesmärkide ja terviklikkuse

säilimisele. Hinnata tuleb nii nende tegevuste võimalikku mõju, mida kavandatakse

Natura 2000 ala piirides, kui ka nende tegevuste mõju, mida kavandatakse väljaspool

Natura 2000 ala, kuid mis võivad mõju avaldada Natura 2000 ala loodusväärtustele. Eestis

on Natura 2000 mõju hindamine osa keskkonnamõju hindamisest.

KMH käigus viiakse läbi Natura hindamine, mille alusel saab hinnata, kas kavandataval

tegevusel on oluline mõju või mitte.

Pärnu maakonnaplaneering

Pärnu maakonnaplaneeringu5 järgi tuleb maavarade kaevandamisel tagada maavarade

keskkonnasõbralik kaevandamine ja maapõueressursi efektiivne kasutamine

minimaalsete kadudega. Keskkonnasõbralik kaevandamine tähendab maardla kiiret

ammendamist, võimalikult suure koguse maavara väljamist võimalikult lühikese aja

jooksul, põhjavee minimaalset mõjutamist, müra-, tolmu- ja seismiliste normide

ületamise vältimist ning kaevandatud ala kiiret projektikohast korrastamist. Ressursi

efektiivne kasutamine tähendab kaevandamisväärse maavara võimalikult täielikku

väljamist ning kaasnevate maavarade kasutamist.

Maavara kasutuse perspektiivi järgi on maakonnaplaneeringuga maavarad jagatud

kolme kategooriasse:

• I kategooria – alad, kus maavarade kaevandamine on soodustatud.

Kaevandustegevus toimub juba praegu ja mõistlik on kaevandamist jätkata.

• II kategooria – alad, kus kaevandamise alustamiseks ei ole teada suuremaid

takistusi.

• III kategooria – alad, kus maavara kaevandamiseks on olulised kitsendused (nt

tiheasustus, looduskaitsealad, Natura 2000 alad) ja seetõttu maavarade

kaevandamine nendel aladel ei ole tõenäoliselt võimalik.

Kiusumetsa mäeeraldis jääb III kategooriasse, st alale kus on olulised

looduskaitselised kitsendused. Kaevandamise võimalikust hinnatakse KMH käigus.

Pärnu maakonnaplaneeringu järgi jääb taotletav ala rohelise võrgustiku tugialale (T7

ehk riigi väike tugiala). Rohelise võrgustiku toimimise tagamiseks tuleb säilitada

rohelise võrgustiku terviklikkus, sidusus ja vältida loodusalade killustamist. Samuti

5 Pärnu maakonna planeering. 2018. Pärnu Maavalitsus. Kehtestatud riigihalduse ministri

29.03.2018. a käskkirjaga nr 1.1-4/74.

Kiusumetsa liivakarjääri keskkonnaloa taotluse keskkonnamõjude hindamise programm MAVES

Tallinn, 4. november 2021 13

tuleb tagada, et looduslike alade osatähtsus tuumaladel ei langeks alla 90 % pindalast

ning koridorides alla 70 % koridori keskmisest läbimõõdust. Juhul, kui karjääri

rajamine on möödapääsmatu, tuleb enne kaevandama asumist kavandada rohelise

võrgustiku asenduskoridor või -ala, et rohelise võrgustiku sidusus säiliks.

Kaevandamise lõppedes korrastada kaevandatud ala ja taastada rohelise võrgustiku

osana. Loa andjal on õigus rohelise võrgustiku toimimise tagamiseks seada vajalikke

leevendus-ja kompensatsioonimeetmeid.

Kavandatava tegevuse lõppedes karjääri ala rekultiveeritakse kaevandusloa taotluse

järgi metsamaaks ning veekoguks. KMH käigus hinnatakse, kas kavandatav tegevus

omab olulist mõju rohevõrgustiku toimimisele ning vajadusel tuuakse välja vajalikud

leevendavad meetmed.

Häädemeeste valla üldplaneering

Haldusreformi eelse Häädemeeste valla üldplaneeringu6 kohaselt jääb taotletav

mäeeraldis osaliselt mäetööstusmaale ja osaliselt rohelise võrgustiku tugialale. Valla

üldplaneeringu kohaselt ei ole rohevõrgustiku alad ja väärtuslikud maastikud

takistuseks kaevandamislubade taotlemisel ja väljaandmisel õigusaktides sätestatud

korras ja tingimustel. Maavarade kaevandamisel on oluline lähtuda säästliku

kaevandamise printsiibist. Arendajal on kohustus karjäärid pärast varude ammendumist

viivitamatult rekultiveerida.

Rohevõrgustiku säilimise ja toimimise seisukohast tuleb jälgida, et looduslike alade

osatähtsus tugialas ei lange alla 90 %, et tagada võrgustiku funktsioneerimine.

Planeeritud tegevus ei ole vastuolus Häädemeeste valla üldplaneeringuga, kui

tagatakse looduslike alade osatähtsus rohevõrgustiku tugialas vähemalt 90 %. KMH

käigus hinnatakse täpsemalt kavandatud tegevuse mõju Häädemeeste valla

rohevõrgustikule.

6 Häädemeeste valla üldplaneering. 2013. Häädemeeste Vallavalitsus.

Kiusumetsa liivakarjääri keskkonnaloa taotluse keskkonnamõjude hindamise programm MAVES

Tallinn, 4. november 2021 14

5 EELDATAVALT MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS

5.1 Maastik

Kiusumetsa liivamaardla paikneb Liivi lahe rannikumadalikul. Reljeef on suhteliselt tasane,

maapinna absoluutsed kõrgused ulatuvad 27–32 meetrini, tõusuga ida suunas7.

Kiusumetsa liivakarjääri mäeeraldis paikneb Balti jääpaisjärve rannamoodustiste vööndil.

Mäeeraldise teenindusmaal on tegemist metsamaaga ja loodusliku rohumaaga.

Metsaregistri andmetel kasvab mäeeraldisel valdavalt okaspuumets (30-45 a vanused

kuused ja männid), vähem esineb ka lehtpuumetsa (10-50 a lepad ja kased).

Kasvukohatüüpidest esineb jänesekapsa, jänesekapsa-pohla ja vähem angervaksa

kasvukohatüüpe. Natura metsaelupaiku ega vääriselupaiku EELIS andmebaasi järgi

mäeeraldisel ega selle vahetus läheduses ei asu. Kilmežsi kinnistu on ümbritsetud samuti

metsaga, sh on metsaga kaetud territoorium ka lõuna pool Läti Vabariigis.

Kiusumetsa liivamaardla edelaserv piirneb mahajäetud Kiusumetsa liivakarjääri

mäeeraldisega, kus pole kaevandatud vähemalt 20 aastat8. Kaevandamisega rikutud

4,7 ha suurune ala jääb valdavas enamuses Orajõe metskond 57 maaüksusele, ulatudes

vähesel määral ka Orajõe metskond 59 maaüksusele. Mahajäetud karjääri põhi on tasane,

suurvee ajal üle ujutatud – karjääri kamardunud põhja alal kasvavad niiskuselembesed

taimed ja ala pole metsastunud. Nõlvad on lauged, kamardunud ja metsa kasvanud.

Karjääri lääneosas ja nõlvadel kasvab kaske, mändi, leppa ja paju.

Ülevaade piirkonna maastikust on toodud joonisel 5.

7 Maavara kaevandamise loa taotlus Kiusumetsa liivakarjäär. 2019. Maavarauuringud OÜ, töö nr:

19-300.

8 Eesti Geoloogiakeskus. 2014. Kaevandamisega rikutud ja mahajäetud ehitusmaavarade

karjääride revisjon Lääne-Eestis (Hiiu, Lääne, Pärnu, Rapla, Saare, Viljandi maakond). Pärnu

maakonna karjäärid.

Kiusumetsa liivakarjääri keskkonnaloa taotluse keskkonnamõjude hindamise programm MAVES

Tallinn, 4. november 2021 15

Joonis 5. Mäeeraldis ja selle ümbruse maastik seisuga 04.06.2019 (allikas Maa-amet).

5.2 Geoloogia

Käesolev peatükk põhineb Maavarauuringud OÜ 2019. a tööl9.

Kiusumetsa liivamaardla Kiusumetsa uuringuruum paikneb edela-kirdesuunalisel 18 km

pikkusel ja 0,5 kuni 2,5 km laiusel Balti jääpaisjärve (Q1jrVr_lg) rannamoodustiste vööndis.

Balti jääpaisjärve rannavööndis kujunenud pinnavormid koosnevad erineva

terasuurusega liivast ja kruusast. Mäeeraldise aluspõhja moodustab Kesk-Devoni

ladestiku Aruküla kihistu (D2ar) liivakivi ja aleuroliit.

Kasuliku kihi moodustab eriteraline liiv, mis sisaldab kruusateri. Kruusa keskmine sisaldus

(osakesed 2,0–20 mm) on 15,3 %. Savi- ja tolmu (osakeste <0,063 mm) sisaldus jääb

keskmiselt alla 4,6%. Jämepurdset materjali (>31,5 mm) liiv ei sisalda. Kihi paksus on

väiksem uuringuruumi põhjapoolses osas, jäädes seal 2,3–3,3 m vahemikku ja suurem

edela-lõunaosas, jäädes seal 4,7–7,7 m vahemikku.

Ehitusliiva (plokk 2) kihi keskmine paksus on 4,2 m. Ülalpool põhjaveetaset asuva liivakihi

paksus on 3,3 m ja allpool põhjaveetaset 0,9 m. Kasvukihi (mulla) paksus plokk 2 alal on

0,3–0,5 m, keskmine paksus 0,4 m.

9 Kiusumetsa liivamaardla Kiusumetsa uuringuruumi geoloogiline uuring. 2019. Maavarauuringud

OÜ, töö nr 19-254.

Kiusumetsa liivakarjääri keskkonnaloa taotluse keskkonnamõjude hindamise programm MAVES

Tallinn, 4. november 2021 16

Kasuliku kihi lamami moodustab liivsavi- ja saviliivmoreen. Liivakihi lamami absoluutne

kõrgus on madalam uuringuruumi edelaosas jäädes seal vahemikku 22,1–21,3 m ja

kõrgem uuringuruumi kirdeosa äärealal 26,5–27,0 m.

Kiusumetsa uuringuruumi üldistatud geoloogiline läbilõige on esitatud tabelis 1.

Tabel 1. Kiusumetsa uuringuruumi üldistatud geoloogiline läbilõige.

Kihi nimetus Kihi paksus, m Geoloogiline indeks Kasulik kiht

Min Maks

Kasvukiht (muld) 0,3 0,5 Q2

Liiv, ühtlaselt

peeneteraline, sügavamal

segateraline, paiguti

jämedateraline, sisaldab

kruusaterasid ca 10% ja

veeriseid, värvus

valkjasbeež, hallikasbeež,

pruunikasbeež,

kollakaspruun

2,3 7,7 Q1jrVr_lg +

Liivsavi- ja saviliivmoreen,

valdavalt liivsavimoreen,

tihke, värvus

punakaspruun,

hallikaspruun kuni hall

0,0 1,0 Q1jrVr_g

5.3 Veekeskkond

Kiusumetsa mäeeraldis paikneb terves ulatuses 1972. a rajatud KIVIARU (TTP-256)

maaparandusehitisel. Maaparandusehitise kogupindala on 893,4 ha ja eesvooluks on

kuivenduskraav KIVIARU TTP-256, mis suubub ca 3,5 km kaugusel lääne suunas Loode ojja

(VEE1152300). Kraavi põhja kõrgus uuringuruumi piiril on 26,16 m ja langus 1:25.

Maapinna absoluutkõrgused on Maa-ameti kaardirakenduse andmetel Kiusumetsa

mäeeraldisel vahemikus 22–30,5 m. Läti Vabariigi territooriumil Kiusumetsa mäeeraldise

lähiümbruses (kuni 500 m) on maapinna absoluutkõrgused vahemikus 30–32,5 m.

Maapinna kõrguste järgi liigub põhjavesi Eesti Vabariigi territooriumi suunas (põhja ja

loode suunas), jälgides maapinna reljeefi kallakust. Alal levivat vabapinnalist

jääjärvesetete veekihti dreenib uuringuruumist 420 m kaugusel põhja pool voolav, Loode

ojja suubuv, Biitmani oja.

Kiusumetsa liivakarjääri keskkonnaloa taotluse keskkonnamõjude hindamise programm MAVES

Tallinn, 4. november 2021 17

Jääjärvesetete kogupaksus on uuringuruumis kuni 7,7 m. Uuringu käigus 2019. a aprillis

rajatud puuraukudes asus veetase maapinnast 0,7–3,0 m sügavusel (abs. kõrgus 26,7–

29,5 m). Samal ajal asus uuringuruumiga vahetult edelas külgneva Kilingi-Nõmme

Näidismetsamajandi mahajäetud Kiusumetsa karjääri põhjas veetase 26,9 m

absoluutkõrgusel, lompide sügavus 0,2–0,3 m. Mahajäetud karjääri põhja absoluutkõrgus

on valdavas osas 26 m. Suvel on karjääri põhi kuiv, suurvee ajal üle ujutatud – karjääri

kamardunud põhjas kasvavad niiskuselembesed taimed. Külgneva karjääri tingimustest

lähtudes on uuringuruumi veealuse varu arvutamisel võetud veetasemeks 26,0 m.

5.4 Asustus, maakasutus ja taristu

Kiusumetsa liivamaardla vahetus läheduses Eesti territooriumil ega Läti territooriumil

majapidamisi ei asu. Lähim elamu asub maardlast 1,2 km kaugusel kirdes Massiaru külas

(Rajakuninga, 21301:001:0194).

Planeeritud karjääri väljaveotee läbib ligikaudu 5 km kaugusel kirdes paiknevat Massiaru

küla. Tee äärde jäävad mitmed elumajad.

Lähim majapidamine Läti Vabariigi territooriumil asub 890 m kaugusel kagu suunas

(Silbērzi). Ülejäänud majapidamised asuvad enam kui 5 km kaugusel.

Mäeeraldise teenindusmaal on tegemist metsamaaga ja loodusliku rohumaaga. Kilmežsi

kinnistu on ümbritsetud metsaga, sh on metsaga kaetud territoorium ka lõuna pool Läti

Vabariigis.

Kiusumetsa liivamaardlast edelas asuvad kaks geodeetilist märki. Tehnovõrgud

piirkonnas puuduvad.

Rahuldavas seisus juurdepääs karjääri alale asub mäeeraldise edelanurgas. Karjääri tee

suundub piki riigipiiri kulgevale kohalikule metsateele ja sealt vanale raudteetammile

(kasutatakse metsateena). Raudteetamm jõuab 2,5 km kaugusel kirde pool asuvale

Laiksaare–Massiaru–Teaste maanteele (tee nr 19334).

Tee karjäärini otseselt ühegi liigi teadaolevat elupaika ei läbi, küll aga piirneb tee

laanepüü elupaigaga ning must-toonekure püsielupaigaga.

Alternatiivsed väljaveoteed (vt peatükk 3.2) EELIS andmebaasis märgitud kaitsealuste

liikide elupaiku ei läbi, kuid piinevad laanepüü, väike-kärbsenäpi, händkaku, laanerähni

ja musträhni elupaikadega ja must-toonekure püsielupaigaga.

Kavandatud Rail Baltica trass kulgeb Kiusumetsa mäeeraldisest 4 km kaugusel lääne pool.

Kiusumetsa liivakarjääri keskkonnaloa taotluse keskkonnamõjude hindamise programm MAVES

Tallinn, 4. november 2021 18

5.5 Kultuuriväärtused

Maa-ameti kultuurimälestiste kaardirakenduse10 järgi ei jää kavandatava tegevuse alale

ega selle lähiümbrusesse muinsuskaitsealuseid objekte. Lähim muinsuskaitsealune

objekt, kalmistu (registrinumber 11749), asub 5 km kaugusel idas Uuemaa külas.

5.6 Kaitstavad loodusobjektid

5.6.1 Natura alad

Kiusumetsa mäeeraldis piirneb põhja- ja lääne pool Põhja-Liivimaa linnualaga ja

Kiusumetsa hoiualaga ning põhja pool projekteeritava Metsavajakute looduskaitsealaga.

Mäeeraldisest 1,1 km kaugusel põhja suunas asub Laulaste loodusala ja Laulaste

looduskaitseala, 1,3 km kaugusel kirde pool asub Massiaru hoiuala, 1,5 km kaugusel

põhja- ja kirde suunas asub Lemmejõe loodusala (loodusala ühtib Lemmejõe jõega),

2,6 km kaugusel lääne pool asub Kivikupitsa loodusala ja Kivikupitsa maastikukaitseala.

Lähimad Natura alad Läti Vabariigis on 2,5 km kaugusel ida suunas asuv Kalna purvs

loodusala (LV0533700) ja 4 km kaugusel edela suunas asuv Mernieku dumbraji loodusala

(LV0522000).

Kavandatava tegevusega ei ole oma kauguse tõttu ette näha mõjusid Eesti territooriumil

asuvate Lemmejõe, Laulaste ja Kivikupitsa loodusaladele. Samuti pole ette näha mõjusid

Läti Vabariigi territooriumil asuvate Kalna purvs ning Mernieku dumbraji loodusaladele.

Natura alade paiknemine on toodud joonisel 6.

Põhja-Liivimaa linnuala (EE0040344) on loodud järgmiste liikide elupaikade kaitseks:

suur-laukhani (Anser albifrons), väike-laukhani (Anser erythropus), rabahani (Anser

fabalis), kaljukotkas (Aquila chrysaetos), väike-konnakotkas (Aquila pomarina), laanepüü

(Bonasa bonasia), öösorr (Caprimulgus europaeus), must-toonekurg (Ciconia nigra), soo-

loorkull (Circus pygargus), rukkirääk (Crex crex), laululuik (Cygnus cygnus), valgeselg-

kirjurähn (Dendrocopos leucotos), väike-kirjurähn (Dendrocopos minor), väike-kärbsenäpp

(Ficedula parva), järvekaur (Gavia arctica), värbkakk (Glaucidium passerinum), sookurg

(Grus grus), rabapüü (Lagopus lagopus), punaselg-õgija (Lanius collurio), hallõgija (Lanius

excubitor), väikekoovitaja (Numenius phaeopus), herilaseviu (Pernis apivorus), laanerähn e

kolmvarvas-rähn (Picoides tridactylus), hallpea-rähn e hallrähn (Picus canus), rüüt

(Pluvialis apricaria), händkakk (Strix uralensis), teder (Tetrao tetrix), metsis (Tetrao

urogallus), mudatilder (Tringa glareola), punajalg-tilder (Tringa totanus) ja kiivitaja

(Vanellus vanellus).

10 https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/kultuurimalestised

Kiusumetsa liivakarjääri keskkonnaloa taotluse keskkonnamõjude hindamise programm MAVES

Tallinn, 4. november 2021 19

Kavandatava tegevuse mõjualas asub Natura 2000 võrgustikku kuuluv Põhja-Liivimaa

linnuala. Keskkonnaameti koostatud eelhinnanguga jõuti järeldusele, et karjääriga

kaasnev ebasoodne mõju kaitse-eesmärgiks olevatele liikidele ei ole välistatud, mistõttu

tuleb KMH käigus läbi viia Natura asjakohane hindamine ja linnustiku inventuur.

Kiusumetsa liivakarjääri keskkonnaloa taotluse keskkonnamõjude hindamise programm MAVES

Tallinn, 4. november 2021 20

Joonis 6. Natura alade paiknemine Kiusumetsa mäeeraldise ümbruses. Aluskaart: Maa-amet.

Kiusumetsa liivakarjääri keskkonnaloa taotluse keskkonnamõjude hindamise programm MAVES

Tallinn, 4. november 2021 21

5.6.2 Kaitstavad alad

Kiusumetsa mäeeraldis piirneb põhja- ja lääne pool Kiusumetsa hoiualaga ning põhja

pool projekteeritava Metsavajakute looduskaitsealaga. Mäeeraldisest 1,1 km kaugusel

põhja suunas asub Laulaste looduskaitseala, 1,3 km kaugusel kirde pool asub Massiaru

hoiuala, 2,6 km kaugusel lääne pool asub Kivikupitsa maastikukaitseala.

Kiusumetsa maardla piirneb lõuna pool Lätis Põhja-Vidzeme biosfääri kaitsealaga.

Kiusumetsa hoiuala (KLO2000242) on kaitse alla võetud Vabariigi Valitsuse 18.05.2007

a määrusega nr 15411 „Hoiualade kaitse alla võtmine Pärnu maakonnas1“. Hoiuala kaitse-

eesmärkideks on Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi nr 2009/147/EÜ I lisas

nimetatud liikide ja I lisas nimetamata rändlinnuliikide elupaikade kaitse. Liigid, kelle

elupaika kaitstakse, on: must-toonekurg (Ciconia nigra), herilaseviu (Pernis apivorus),

kanakull (Accipiter gentilis), laanepüü (Bonasa bonasia), värbkakk (Glaucidium

passerinum), händkakk (Strix uralensis), karvasjalg-kakk (Aegolius funereus), hallpea-rähn

(Picus canus), musträhn (Dryocopus martius), valgeselg-kirjurähn (Dendrocopos leucotos),

laanerähn (Picoides tridactylus), väike-kärbsenäpp (Ficedula parva).

Projekteeritav Metsavajakute looduskaitseala eesmärk on kaitsta, taastada ja säilitada

väärtuslikke metsakooslusi: laane- salu- ja soovikumetsi12. EELIS andmebaasi järgi asub

kavandatud kaitseala Kiusumetsa mäeeraldisest põhjapool (kaitseala piirneb

mäeeraldisega) ning ühe lahustükina edela pool.

Laulaste looduskaitseala (KLO1000318) on kaitse alla võetud Vabariigi Valitsuse

22.12.2005 a määrusega nr 31913 „Laulaste looduskaitseala kaitse alla võtmine ja kaitse-

eeskiri“. Laulaste looduskaitseala ühtib Laulaste loodusala piiridega.

Laulaste looduskaitseala kaitse-eesmärkideks on:

1) EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku

loomastiku ja taimestiku kaitse kohta I lisas nimetatud elupaigatüüpide – jõgede

ja ojade (3260), vanade loodusmetsade (9010*), soostuvate ja soo-lehtmetsade

(9080) kaitse;

2) EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ II lisas nimetatud liikide, mis on ühtlasi II

kategooria kaitsealused liigid, ja jõesilmu (Lampetra fluviatilis) kaitse;

3) EÜ nõukogu direktiivi 79/409/EMÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta I lisas

nimetatud liigi, mis on ühtlasi I kategooria kaitsealune liik, kaitse.

Massiaru hoiuala (KLO2000297) on kaitse alla võetud Vabariigi Valitsuse 18.05.2007 a

määrusega nr 154 „Hoiualade kaitse alla võtmine Pärnu maakonnas1“. Hoiuala kaitse-

11 https://www.riigiteataja.ee/akt/12832247?leiaKehtiv

12 https://www.envir.ee/sites/default/files/seletuskiri_laane-_ja_salumetsad.pdf

13 https://www.riigiteataja.ee/akt/13293969?leiaKehtiv

Kiusumetsa liivakarjääri keskkonnaloa taotluse keskkonnamõjude hindamise programm MAVES

Tallinn, 4. november 2021 22

eesmärkideks on Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi nr 2009/147/EÜ I lisas

nimetatud liikide ja I lisas nimetamata rändlinnuliikide elupaikade kaitse. Liigid, kelle

elupaiku kaitstakse, on: herilaseviu (Pernis apivorus), soo-loorkull (Circus pygargus),

kanakull (Accipiter gentilis), väike-konnakotkas (Aquila pomarina), laanepüü (Bonasa

bonasia), teder (Tetrao tetrix), rukkirääk (Crex crex), sookurg (Grus grus), värbkakk

(Glaucidium passerinum), händkakk (Strix uralensis), karvasjalg-kakk (Aegolius funereus),

öösorr (Caprimulgus europaeus), hallpea-rähn (Picus canus), musträhn (Dryocopus

martius), valgeselg-kirjurähn (Dendrocopos leucotos), laanerähn (Picoides tridactylus),

väike-kärbsenäpp (Ficedula parva) ja punaselg-õgija (Lanius collurio).

Kivikupitsa maastikukaitseala (KLO1000330) on kaitse alla võetud Vabariigi Valitsuse

16.02.2007 a määrusega nr 4714 „Kivikupitsa maastikukaitseala kaitse-eeskiri“. Kivikupitsa

maastikukaitseala ühtib Kivikupitsa loodusala piiridega. Maastikukaitseala kaitse-

eesmärk on kaitsta:

1) kivikülvi, kaitsealuste liikide elupaikade ja kõrge looduskaitseväärtusega

metsakoosluste terviklikkust;

2) elupaigatüüpe, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning

loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta nimetab I lisas. Need

elupaigatüübid on: vanad loodusmetsad (9010*)3, vanad laialehised metsad

(9020*) ning oosidel ja moreenikuhjatistel olevad okasmetsad (sürjametsad –

9060);

3) liike, mida nõukogu direktiiv 79/409/EMÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta

nimetab I lisas ning mis on ühtlasi II ja III kaitsekategooria liigid. Kaitstavateks III

kategooria liikideks on hallpea-rähn (Picus canus), musträhn (Dryocopus

martius), händkakk (Strix uralensis), värbkakk (Glaucidium passerinum), väike-

kärbsenäpp (Ficedula parva) ja laanepüü (Bonasa bonasia).

Põhja-Vidzeme biosfääri kaitseala (LV0000100) on loodud 1997. a. 457,708 ha suurune

kaitseala (moodustab 6 % kogu Läti Vabariigi pindalast) hõlmab 53 km pikkuse ala Liivi

lahe ääres ning piirneb põhjapool Eesti Vabariigiga. Kaitseala loodi, et kaitsta

iseloomulikke Läänemere äärseid maismaa ja ranniku ökosüsteeme. Üle poole kaitsealast

on kaetud metsade ja soodega. Biosfääri kaitseala eesmärk riiklikul ja rahvusvahelisel

tasandil on saavutada tasakaal loodusliku mitmekesisuse kaitsmisel, majandusarengu

edendamisel ja kultuuriväärtuste säilitamisel15. Maastiku, ökosüsteemide, liikide ja

territooriumi geneetilise mitmekesisuse säilimise tagamiseks ning säästva

majandusarengu edendamiseks on biosfääri kaitseala territoorium jagatud

funktsionaalseteks tsoonideks (maastikukaitsevööndid ja neutraalsed tsoonid).

14 https://www.riigiteataja.ee/akt/13294633?leiaKehtiv

15 Läti Vabariigi Seim 11.12.1997. Par Ziemeļvidzemes biosfēras rezervātu.

https://likumi.lv/ta/id/52952-par-ziemelvidzemes-biosferas-rezervatu

Kiusumetsa liivakarjääri keskkonnaloa taotluse keskkonnamõjude hindamise programm MAVES

Tallinn, 4. november 2021 23

Kiusumetsa mäeeraldise lähipiirkonnas Läti Vabariigi territooriumil asub

maastikukaitsevöönd - Põhja-Vidzemele iseloomulike kultuurmaastikumaastikega ala.

Kiusumetsa must-toonekure püsielupaik

Kiusumetsa must-toonekure püsielupaik on kaitse alla võetud Keskkonnaministri

03.07.2006 a määrusega nr 4316. Kaitse alla võtmise eesmärk on tagada liigi soodne

seisund. Must-toonekure püsielupaiga maa-ala kuulub sihtkaitsevööndisse.

5.6.3 Kaitsealused liigid mäeeraldise lähialal

EELIS andmebaasis registreeritud kaitsealuste linnuliikide elupaigad on toodud tabelis 2.

Neist must-toonekurg (Ciconia nigra), väike-kärbsenäpp (Ficedula parva) ja laanepüü

(Bonasa bonasia) on ka Põhja-Liivimaa linnuala ja Kiusumetsa hoiuala kaitse-

eesmärkideks. Lisaks on Kiusumetsa hoiuala kaitse-eesmärgiks musträhn (Dryocopus

martius).

EELIS andmebaasi järgi kaitsealuseid taimeliike Kiusumetsa mäeeraldisel ega selle

vahetus läheduses ei asu. Lähimad kaitsealused taimeliigid jäävad mäeeraldisest enam

kui 2,5 km kaugusele edela suunas (III kaitsekategooria taimed sulgjas õhik (Neckera

pennata) ja harilik ungrukold (Huperzia selago)).

Lähim kaitsealune samblaliik asub 1,1 km kaugusel lääne suunas, kus on registreeritud III

kaitsekategooria hariliku kopsusambliku (Lobaria pulmonaria) elupaik.

Keskkonnaametilt 25.01.2021. a saabunud kirja17 järgi on paikvaatluste põhjal kindlaks

tehtud, et liivakarjääri mäeeraldisel asub olulisel määral III kaitsekategooria kuklaseliikide

pesakuhilaid.

16 Keskkonnaminister 03.07.2006 a määrus nr 43: „Must-toonekure ja suur-konnakotka

püsielupaikade kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri“

https://www.riigiteataja.ee/akt/1046793?leiaKehtiv

17 Keskkonnaameti 25.01.2021 kiri nr 6-3/20/13567-7

Kiusumetsa liivakarjääri keskkonnaloa taotluse keskkonnamõjude hindamise programm MAVES

Tallinn, 4. november 2021 24

Joonis 7. Looduskaitsealade, hoiualade ja kaitstavate liikide paiknemine Kiusumetsa mäeeraldise ümbruses. Aluskaart: Maa-amet.

Kiusumetsa liivakarjääri keskkonnaloa taotluse keskkonnamõjude hindamise programm MAVES

Tallinn, 4. november 2021 25

Tabel 2. Kaitstavate liikide elupaigad Kiusumetsa 2. ploki mäeeraldise ümbruses 1 km raadiuses EELIS andmebaasi järgi. Staatus: H-

pesitseja, L-läbirandaja, T-talvituja, S-mittepesitsev suvilind.

Liik Kaitse-

kategooria

Põhja-Liivimaa

linnuala kaitse-

eesmärk

Kiusumetsa

hoiuala kaitse-

eesmärk

Staatus Haudepaaride

arv Eestis18

Elupaiga

kaugus

mäeeraldisest

Elupaiga KR

kood

Must-toonekurg (Ciconia

nigra)

I X X H 40-60 750* m KLO9101973

Laanepüü (Tetrastes bonasia) III X X H,T 70 000–90 000 0 m KLO9113784

Laanepüü (Tetrastes bonasia) III X X H,T 70 000–90 000 880 m KLO9113783

Laanepüü (Tetrastes bonasia) III X X H,T 70 000–90 000 910 m KLO9113791

Musträhn (Dryocopus martius) III X H,T 5 000–7 000 240 m KLO9113811

Väike-kärbsenäpp (Ficedula

parva)

III X X H 40 000–60 000 880 m KLO9113822

* Must-toonekure püsielupaiga kaugus Kiusumetsa mäeeraldisest.

18 Andmed: Elts, J., jt. 2019. Eesti lindude staatus, pesitsusaegne ja talvine arvukus 2013–2017. Hirundo.

Kiusumetsa liivakarjääri keskkonnaloa taotluse keskkonnamõjude hindamise programm MAVES

Tallinn, 4. november 2021 26

6 KAVANDATAVA TEGEVUSEGA EELDATAVALT KAASNEV

OLULINE KESKKONNAMÕJU

Keskkonnaameti koostatud KMH eelhinnangus on käsitletud kavandatava tegevuse

mõjualana Kiusumetsa liivakarjääri mäeeraldise teenindusmaad ning 200 m ümber selle,

kuna nii kaugele võib teoreetiliselt ulatuda müra- või tolmuhäiring. Kavandatava

tegevuse mõjuala täpsem ulatus selgitatakse keskkonnamõju hindamise aruande käigus.

Otsene mõju avaldub kaevandusalal, väljaveoteedel ning nende vahetus läheduses.

6.1 Mõju pinnavee kvaliteedile ja veerežiimile ning põhjaveele

Erinevalt keskkonnaloa taotluses toodule arendaja kinnitusel kuivendamist ei plaanita.

Planeeritava kaevandamise käigus väljatakse veealust varu ekskavaatoriga. Selleks seisab

ekskavaator kuival astangul, ammutab kaevist alt üles ning tõstab materjali veekogu

kaldale nõrguma. Kaevandamine toimub pinnavee taset alandamata. Kui kaevandamisel

allpool põhjaveetaset vett karjäärist kraavi kaudu ära ei juhita, siis põhja- ja pinnaveele

ning maaparandusehitisele KIVIARU (TTP-256) Kiusumetsa mäeeraldisel kavandatav

maavara nõuetekohane kaevandamine mõju ei avalda.

Kuivendamata kaevandamise mõju põhjavee kvaliteedile võib avalduda

kaevandusmasinate avariiolukordades, näiteks kütuse või määrdeainete lekete korral.

Kaevandamiseks tuleb kasutada tehniliselt korras seadmeid. Pole põhjust eeldada, et

kavandatava tegevusega kaasneks oluline mõju põhjavee kvaliteedile.

Keskkonnaloa taotluses kirjeldatakse võimalust mäeeraldise edelaosas paikevat

kuivenduskraavi süvendada ja seeläbi veetaset vastavalt vajadusele isevoolselt

reguleerida. Kuivendamisega alaneb põhjaveetase kaevanduse naabruses. Alanduslehtri

hinnanguline ulatus on kuni mõnisada meetrit. Põhjaveetaseme alanemine võib

põhjustada sellel kasvava metsa niiskustingimuste muutusi. Kuivendusvee ärajuhtimiseks

kasutatav suubla asub mäeeraldise edelaosas, mis suubub 3,5 km kaugusel läänes Loode

ojja. Tavaliselt on kaevanduse kuivendusvee koormuseks heljumi teke. KMH käigus

hinnatakse kuivendamisega kaasnevaid mõjusid veerežiimile ja põhjaveele.

Hüdrogeoloog hindab põhjavee alanduslehtri ulatust ja mõju põhjaveele.

Niiskustingimuste muutusi mäeeraldise ümbruses kasvavale metsale hindab ökoloog.

Mõju suublale hindab KMH juhtekspert analoogsete kaevanduste seirenäitajate põhjal.

6.2 Müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus või lõhn

Kaevandamise käigus ei eraldu valgust, soojust, kiirgust ega lõhna.

Kiusumetsa liivakarjääri keskkonnaloa taotluse keskkonnamõjude hindamise programm MAVES

Tallinn, 4. november 2021 27

Liiva kaevandamiseks kasutatakse karjääris peamiselt pöördkoppekskavaatorit,

olukorrast sõltuvalt ka rataslaadurit. Lõhkamist karjääris ei planeerita. Nimetatud

masinaid kasutatakse ka tavapärastel ehitusobjektidel. Pole põhjust eeldada, et nende

kasutamisega kaasneks sellisel määral vibratsiooni, mis omaks olulist mõju.

Müra seisukohast kavandatava karjääri ümbritsevat ala käsitletakse II kategooria alana19,

kus tööstus- ja liiklusmüra piirväärtuseks on 60 dB. Karjääri tegevusega mürafoon tõuseb

piirkonnas tavapärasest kõrgemale ning on võimalik, et see mõjutab lähimate

kaitsealuste lindude elupaigavalikut, muutes karjääri lähiümbruse pesitsemiseks

ebasobivaks. Müra mõju ümbritsevatele liikidele sõltub paljuski müratekitajate asukohast

antud mäeeraldisel. Müra tekib kaevandamisel ja kaevandatava materjali transpordil.

Tegevusega kaasnev müra esineb tööperioodil. Kaevandamisega kaasnevat mürataset

vähendavad mäeeraldisele plaanitud kuni 3 m kõrgused aunad ning kaevandamise

käigus tekkiv süvend. Kaevandusala on ümbritsetud metsamaaga ning lähim elamu asub

1,2 km kaugusel kirde suunas. Varasemate sarnaste mõju hindamiste põhjal võib väita, et

Sotsiaalministri 04.03.2002 määruses20 nr 42 toodud normtasemeid elamute juures ei

ületata. Näiteks tegi Alkranel OÜ 2018. a müra modelleerimise21 Pärnumaal asuva Vangu

liivakarjääri kohta. Sarnaselt Kiusumetsa karjääris kavandatavale tegevusele on Vangu

karjääris planeeritud kasutada liiva kaevandamisel ekskavaatorit, laadimiseks laadurit

ning liivavedu toimub veokitega. Müra modelleerimine näitas, et halvimatel tingimustel,

kus müra tekitaja ja müra poolt mõjutatava objekti vahel takistused puuduvad, jääb müra

tase ca 0,2 km kaugusel vahemikku 45–50 dB, mis on päevase aja lubatud müratasemest

oluliselt väiksem. 2019. a Alkranel OÜ poolt läbi viidud Kauoja liivakarjääri mürataseme

modelleerimised22 näitasid, et ca 200 m kaugusel on müratase juba alla 50 dB ning enam

kui 70 m kaugusel alla 60 dB (alla elamumaa piirnormi).

KMH käigus viiakse läbi müra modelleerimine, mille alusel antakse täpsem ülevaade

kaevandamisega kaasneva müra võimalikust levikust ja mõjust Põhja-Liivimaa linnualale.

Kaevandatava materjali transpordiga kaasneva müra olulisus sõltub kasutatavatest

väljaveoteedest ning vedude tihedusest. Kiusumetsa karjäär hakkab kasutama

juurdepääsuteena vanal raudteetammil olevat metsateed ja sealt edasi Kiusumetsa

19 II kategooria – haridusasutuste, tervishoiu- ja sotsiaalhoolekandeasutuste ning elamumaa-alad,

maatulundusmaa õuealad, rohealad (vastavalt Keskkonnaministri 16.12.2016 määrusele nr 71

„Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise

meetodid“). https://www.riigiteataja.ee/akt/121122016027?leiaKehtiv

20 https://www.riigiteataja.ee/akt/108022017004?leiaKehtiv

21 Müra leviku modelleerimine liiva kaevandamisel taotletavas Vangu liivakarjääris. 2018.

Alkranel OÜ

22 Müra leviku modelleerimine liiva kaevandamisel taotletavas Kauoja liivakarjääris. 2019.

Alkranel OÜ

Kiusumetsa liivakarjääri keskkonnaloa taotluse keskkonnamõjude hindamise programm MAVES

Tallinn, 4. november 2021 28

metsateed. Tee karjäärini otseselt ühegi liigi teadaolevat elupaika ei läbi, küll aga piirneb

laanepüü elupaigaga ja must-toonekure püsielupaigaga. Must-toonekure kaitse

tegevuskavas on välja toodud sobivate pesapaikade vähesus kui üks suuremaid

ohutegureid liigile Eestis. Asukohta mõjutab nii puistu struktuur, mis peab olema sobiv

suurele inimpelglikule linnule kui ka pesa ümbrus, mis peab olema häirimisvaba.

Tegevuskavas on ka välja toodud, et must-toonekurg on väga tundlik inimtegevuse

suhtes pesapaiga läheduses. Programmi koostamise hetkel pole teada, kui palju

suureneb liikluskoormus ja müra karjääri ümbritsevatel teedel, mistõttu ei saa välistada

kahjuliku mõju ilmnemist antud liigile.

KMH käigus viiakse läbi transpordiga kaasneva müra modelleerimine. Keskkonnamõju

hindamise aruandes käsitletakse täpsemalt mäetöödega ja transpordiga kaasnevat müra

mõju veoteede äärde jäävatele elamutele ja Põhja-Liivimaa linnualale.

Müra mõju lindudele hinnatakse läbi viidava inventuuri tulemuste ja teaduskirjanduse

põhiselt.

Võimalikest mõjudest must-toonekurele annab liigiekspert eksperthinnangu KMH

käigus.

6.3 Mõju õhu kvaliteedile

Kavandatava tegevuse mõju õhu kvaliteedile avaldub nii maavara kaevandamisel kui selle

transpordil. Liiva kaevandamisel ja transpordil on praktiliselt ainus arvestatav välisõhu

seisundit (saaste) mõjutav tegur tolm. Kaevandamisel ja laadimisel on tolmu teke

maavara loodusliku niiskuse tõttu minimaalne ning tekkinud tolm langeb kiiresti maha

masinate töötsooni läheduses. Õhku paiskuvaid peenosakesi materjali laadimisel ja

karjäärisisesel transpordil tekib vaid kuival ajal.

Keskkonnaameti koostatud KMH eelhinnangus23 on välja toodud, et lähtudes

varasematest õhusaaste leviku modelleerimise tulemustest analoogsetes olukordades,

saab väita, et punktsaasteallikas (nt liiva laadimine) võib põhjustada olulisi

saastetasemeid vaid saaste tekitaja vahetus läheduses, maksimaalselt 60–70 m raadiuses,

millest kaugemal ei ületata peenosakeste ühe tunni keskmiseks piirväärtuseks

kehtestatud normi. Näiteks viidi õhusaaste modelleerimine läbi Soomra IV liivakarjääri

KMH24 käigus, kus selgus, et üldtolmu ehk summaarsete tahkete osakeste ja peentolmu

(PM10) kontsentratsioonid jäävad teeäärsetel elamumaadel oluliselt madalamaks kui

23 Keskkonnamõju hindamise algatamine Kiusumetsa liivakarjääri keskkonnaloa taotlusele. 2020.

Keskkonnaamet, 20.04.2020 nr DM-109088-2

24 Soomra IV liivakarjääri maavara kaevandamisega kaasneva keskkonnamõju hindamine. 2014.

OÜ Hendrikson & Ko

Kiusumetsa liivakarjääri keskkonnaloa taotluse keskkonnamõjude hindamise programm MAVES

Tallinn, 4. november 2021 29

vastavad piirväärtused. Mõjuraadius ei ületanud 50 m. Piirväärtuse lähedasi

kontsentratsioone võib esineda teealal ja kruusatee vahetus läheduses.

Seega pole põhjust eeldada, et Kiusumetsa liivakarjääri tegevusega kaasneks õhusaaste,

mis mõjutaks negatiivselt õhu kvaliteeti lähimate elamute juures, mis asuvad 1,2 km

kaugusel.

Küll aga võib tolmu tekkida mäeeraldise teenindusmaa piires kuival aastaajal katendita

teedel maavara transportivate veoautode liikumisest. Tolmu leviku ulatus ja hajumine

sõltub peamiselt tuule suunast ja kiirusest ning õhu niiskusest. Leviku ulatus ei ole

tõenäoliselt suurem kui tavapäraselt kruusateedel liikumise puhul. Leviku ulatust

vähendab kaevandusala ja transpordiks kasutatavate teede ümbritsetus metsamaast.

Tolmu leviku piiramiseks on võimalik leevendava meetmena rakendada teede niisutamist.

Keskkonnamõju hindamise käigus hinnatakse kaevandamisel/transportimisel/laadimisel

eralduvate PM10 ja PM2,5 heitkoguseid ja nende hajumist.

6.4 Mõju inimese tervisele ja heaolule

Inimese tervist ja heaolu võib mõjutada müra ja tolmu levik. Liivamaardlale lähimad

majapidamised asuvad ca 1,2 km kaugusel kirde suunas Massiaru külas ja 1,3 km

kaugusel kirdes Majaka külas. Lähimad elamud Läti Vabariigis asuvad enam kui 5 km

kaugusel. Eelnimetatud võimalikke mõjusid on kirjeldatud peatükkides 6.2 ja 6.3.

Häiringute ulatus selgitatakse välja keskkonnamõju hindamise käigus, kuid lähtudes

eelnevates peatükkides toodust võib väita, et karjääris toimuv kaevandamine ei mõjuta

inimese tervist, heaolu ega vara.

Lähim asula, mis jääb planeeritud karjääri väljaveo tee äärde on Massiaru küla, mis asub

ligikaudu 5 km kaugusel kirdes. Planeeritud karjääri väljaveo teede ääres asuvatele

elumajadele võib mõju avaldada müra ja tolmu levik, mida põhjustavad liiva

transportimisel veokid. Mõju ulatus ja olulisus selgitatakse välja KMH käigus vastavalt

aruandes välja toodud eelistatuimale karjääri väljaveo teele.

6.5 Mõju taimestikule, loomastikule ja kaitstavatele

loodusobjektidele, sealhulgas Natura aladele

Võrreldes praegusega muutub liivakarjääri rajamisel maastik ning olemasolev taimestik

hävineb. Kaevandamise lõpetamisel kujundatakse ala veekoguks ja metsamaaks, mille

otstarbekust ja mõjusid hinnatakse KMH käigus. Kavandatav tegevus eeldab metsa

raadamist kogu mäeeraldise ja selle teenindusmaa alal (18,92 ha suurusega ala).

Raadamisega muutuvad kaitsealuse metsa kasvutingimused lõunast ja idast. Raadamise

võimalikku mõju Põhja-Liivimaa linnualal kasvavale metsale hinnatakse KMH käigus.

Kiusumetsa liivakarjääri keskkonnaloa taotluse keskkonnamõjude hindamise programm MAVES

Tallinn, 4. november 2021 30

Metsaregistri andmetel kasvab mäeeraldisel praegu valdavalt okaspuumets (30-45 a

vanused kuused ja männid), vähem esineb ka lehtpuumetsa (10-50 a lepad ja kased).

Kasvukohatüüpidest esineb jänesekapsa, jänesekapsa-pohla ja vähem angervaksa

kasvukohatüüpe. Natura metsaelupaiku ega vääriselupaiku EELIS andmebaasi järgi

mäeeraldisel ega selle vahetus läheduses ei asu.

Kiusumetsa mäeeraldis piirneb vahetult Natura võrgustikku kuuluva Põhja-Liivimaa

linnualaga ja looduskaitsealuse Kiusumetsa hoiualaga. Lisaks piirneb mäeeraldis vahetult

põhja pool asuva III kaitsekategooria liigi laanepüü (Tetrastes bonasia) elupaigaga

(KLO9113784). Mäeeraldisest 240 m kaugusel kirde pool asub musträhni (Dryocopus

martius) elupaik (KLO9113811). I kaitsekategooria liigi must-toonekure (Ciconia nigra)

püsielupaik (KLO9101973) asub mäeeraldisest 750 m läänepool.

Käesolevas mõju hindamise faasis ei ole võimalik kindlaks teha võimalikku mõju

Kiusumetsa hoiualale ja kaitstavatele liikidele, mistõttu viiakse mõju hindamine läbi KMH

käigus. Kavandatava tegevuse mõjualas asub Natura 2000 võrgustikku kuuluv Põhja-

Liivimaa linnuala. Keskkonnaameti koostatud eelhinnanguga jõuti järeldusele, et

karjääriga kaasnev ebasoodne mõju kaitse-eesmärgiks olevatele liikidele ei ole välistatud.

KMH aruande koostamise etapis viiakse läbi Natura asjakohane hindamine ja linnustiku

inventuur.

6.6 Mõju rohevõrgustikule

Kiusumetsa liivamaardla asub Pärnu maakonnaplaneeringu järgi rohevõrgustiku

tuumalal. Rohevõrgustiku planeerimisjuhendis25 on toodud, et rohevõrgustiku ala ei ole

tingimata takistuseks kaevandamislubade taotlemisel ja andmisel õigusaktides

sätestatud korras ja tingimustel. Pikemas ajaskaalas on karjääride kaevandamise näol

tegemist ajutise tegevusega, mille lõppemise järel kaovad ka häiringud loomastikule ning

mingil määral taastuvad elupaigad ning mingil määral taastuvad elupaigad. Oluline on,

et riikliku tähtsusega tugialade ulatus ei väheneks üle 10 %. Igasuguse arendustegevuse

korral peab säilima funktsioneeriva rohevõrgustikuna vähemalt 90 % rohevõrgustiku

tugiala territooriumist ning arendustegevusele peab eelnema täpsustav uuring vastava

ala väärtuste hindamiseks ja rohevõrgustiku funktsionaalse toimimise tagamiseks, sh

peavad olema lisatud vajadusel leevendavad või kompenseerivad meetmed

rohevõrgustiku alade tagamiseks.

Kiusumetsa mäeeraldis paikneb riigi tasandil väiksemal rohevõrgustiku tuumal, kus

arendustegevuse käigus on oluline jälgida, et rohevõrgustiku tugiala ulatus ei väheneks

üle 10 %. KMH käigus hinnatakse võimalikku mõju rohevõrgustikule ning analüüsitakse,

25 Rohevõrgustiku planeerimisjuhend. 2018. Keskkonnaagentuur, Hendrikson & Ko OÜ.

Kiusumetsa liivakarjääri keskkonnaloa taotluse keskkonnamõjude hindamise programm MAVES

Tallinn, 4. november 2021 31

milliseid leevendus- ja kompensatsioonimeetmeid on vaja rakendada karjääri mõju

minimeerimiseks rohevõrgustiku tugialale.

6.7 Jäätmeteke

Kaevandamisjäätmed on jäätmed, mis on tekkinud maavarade uuringute, maavarade

kaevandamise, rikastamise ja ladustamise ning kaevandamise töö tulemusena.

Kui kaevandamise käigus tekib kaevandamisjäätmeid, mida ladustatakse mäeeraldise

teenindusmaal, mis ei ole jäätmehoidla jäätmeseaduse § 352 tähenduses, tuleb koostada

kaevandamisjäätmekava. Jäätmehoidlaks loetakse iga ehitist või ala, mida kasutatakse

rohkem kui kolmeks aastaks saastumata pinnase kogumiseks või ladestamiseks.

Kaevandusalalt eemaldatud katend on plaanis kasutada hiljem ammendatud karjääri

nõlvade korrastamisel, mistõttu ei teki Kiusumetsa liivakarjääri mäeeraldiselt

kaevandamisel jäätmeseaduse § 2 lõigete 1 ja 2 ning § 71 tähenduses jäätmeid ega

kaevandamisjäätmeid.

Mäeeraldise teenindusmaa piiresse olme- ja ohtlikke jäätmeid ladustata pole lubatud.

Kaevandamisel kasutatavate masinate ja mehhanismide hooldus tuleb teha

remonditöökodades. Mineraalse loodusliku ehitusmaterjali kaevandamisel enamlevinud

tehnikat kasutades ei teki ohtlikke jäätmeid.

Olmejäätmeid moodustub karjääri töös väga väikeses mahus. Need tuleb koguda

konteinerisse ning anda üle jäätmekäitlejale.

Lähtudes eeltoodust ei kaasne kavandatava tegevusega olulist jäätmeteket.

6.8 Mõju kultuuriväärtustele

Taotletaval mäeeraldisel ega selle vahetus läheduses muinsuskaitsealuseid objekte ei asu.

Pole põhjust eeldada, et karjääri rajamisega kaasneks oluline mõju kultuuripärandile.

6.9 Piiriülene mõju

Kavandatav tegevus piirneb vahetult Läti Vabariigi territooriumiga.

Vastavalt Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse26 § 30 lõige

2 ja 3 kohaselt tuleb võimaliku piiriülese mõju korral ja algatatud KMH korral viivitamatult

26 Riigikogu 22.02.2005. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus.

https://www.riigiteataja.ee/akt/867983?leiaKehtiv

Kiusumetsa liivakarjääri keskkonnaloa taotluse keskkonnamõjude hindamise programm MAVES

Tallinn, 4. november 2021 32

teatada sellest Keskkonnaministeeriumile. Kui kavandatava tegevuse eeldatavalt oluline

keskkonnamõju võib olla piiriülene või kui mõjutatav riik seda taotleb, saadab

Keskkonnaministeerium mõjutatavale riigile keskkonnamõju hindamise algatamise teate

koos kavandatava tegevuse kirjeldusega ning teabe kavandatava tegevusega eeldatavalt

kaasneva piiriülese keskkonnamõju kohta niipea kui võimalik, kuid hiljemalt siis, kui

otsustaja teavitab keskkonnamõju hindamise algatamisest Eesti Vabariigis. Mõjutatavale

riigile antakse keskkonnamõju hindamise algatamise teatele vastamiseks aega vähemalt

30 päeva teate saamisest arvates. Vastava kirja27 saatis Eesti Keskkonnaministeerium Läti

Vabariigile 21.05.2020. Läti Vabariigi Keskkonnaministeeriumi 16.07.2020 a vastuskirjas28

on toodud, et kavandatava tegevuse ala piirneb Põhja-Vidzeme Biosfääri kaitsealaga. Läti

Vabariigi Keskkonnaministeerium on arvamusel, et negatiivseid mõjusid saab vältida, kui

välditakse olulisi muutusi veerežiimis ja võetakse kasutusele meetmed maastikule

avalduva mõju leevendamiseks. Oluliseks peetakse arvestada järgnevate kaitstavate

aladega:

• Põhja-Vidzeme Biosfääri kaitseala – Kiusumetsa mäeeraldis külgneb

maastikukaitsevööndiga, mis ei asu rahvusvaheliselt ega üleriigilise tähtsusega

piiranguvööndite läheduses.

• Lähimad Natura alad asuvad Kalna purvs (3 km kaugusel kirdes) ja Mernieku

dumbriiji 4,2 km kaugusel edelas Kiusmetsa mäeeraldisest.

• Lähim Natura elupaik 9080* asub 0,7 km kaugusel edelas Kisumetsa

mäeeraldisest.

Võttes arvesse eeltoodud, teatas Läti Vabariigi Keskkonnaministeerium, et ei osale

Kisumetsa liivakarjääri KMH protsessis, kuid palus teavitada KMH käigus välja toodud

võimalikest mõjudest, eriti suurematest mõjudest Läti Vabariigi territooriumil. Peamisteks

küsimusteks on veerežiimi muutus ja vajalikud leevendusmeetmed, mida KMH peab

analüüsima. Muudeks võimalikeks mõjudeks hinnati tolmu levikut, transporditeede

kasutamist (kui tahetakse kasutada Läti Vabariigi territooriumil asuvaid teid), põhjavee-

ja liivatöötlemisel tekkiva heitvee kasutust.

Läti territooriumil avalduv mõju on Eesti territooriumil avalduva mõjuga samane ning

mõju põhimõtted on kirjeldatud eeltoodud peatükkides. Eeldatav piiriülene mõju

selgitatakse välja KMH käigus. Läti Vabariigis asuvaid sõiduteid ei ole plaanis

kaevandamise käigus transporditeedena kasutada.

27 Notification in accordance with Article 3 of the Convention on Environmental Impact

Assessment in a Transboundary Context (Espoo Convention) concerning the Kiusumetsa sand

quarry. 21.02.2020. No 7-12/20/1786-3.

28 Regarding the notification on environmental impact assessment in a transboundary context

concerning the Kiusumetsa sand quarry initiated by AS YIT Eesti. 16.07.2020. No 5-01/685

Kiusumetsa liivakarjääri keskkonnaloa taotluse keskkonnamõjude hindamise programm MAVES

Tallinn, 4. november 2021 33

7 HINDAMISMETOODIKA

Keskkonnamõju hindamisel ja aruande koostamisel lähtub ekspert keskkonnamõju

hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusest ja selle rakendusaktidest.

Arvestatakse kehtivaid õigusakte, strateegilisi arengudokumente ning neis sätestatud

piiranguid.

KMH raames hinnatakse kõiki keskkonnaväärtusi, mida kavandatav tegevus võib oluliselt

mõjutada:

• mõju Põhja-Liivimaa linnualal

• mõju must-toonekurele;

• mõju Kiusumetsa hoiualale;

• mõju perspektiivsele Metsavajakute looduskaitsealale;

• mõju rohevõrgustikule;

• põhjaveetaseme ja veerežiimi muutus;

• müra mõju kohalikele elanikele ja pesitsevatele linnuliikidele;

• mõju õhukvaliteedile (peened osakesed);

• koosmõju teiste piirkonnas ellu viidavate tegevustega

KMH käigus käsitletakse kaevanduse mõju Põhja-Liivimaa linnualale ja Kiusumetsa

hoiualale. Põhja-Liivimaa linnualale avalduvate mõjude kindlaks tegemiseks viiakse läbi

Natura hindamine. Natura hindamisel lähtutakse juhendist „Juhised Natura hindamise

läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis“ MTÜ Eesti

Keskkonnamõju Hindajate Ühing, Tallinn 201929.

Põhja-Liivimaa linnualale ja Kiusumetsa hoiualale avalduvate mõjude kindlaks

tegemiseks viiakse Kiusumetsa karjääri eeldatavas mõjupiirkonnas 500 m raadiuses läbi

haudelinnustiku inventuur 2021. a kevadel. Nii Eesti kui Läti territooriumil tehakse 5

erinevat loendust, mille eesmärk on kaardistada erinevate haudelindude

pesitsusterritooriumid. Loendused planeeritakse nii, et oleks kaetud kakuliste, rähnide ja

tavaliste metsaliikide pesitusajad:

Haudelinnustiku välja selgitamiseks viiakse läbi 2 loendust varahommikul mais ja juunis,

mille käigus kaardistatakse kõik linnuliigid, kellel täheldati pesitsuskäitumist (laul, toidu

kandmine jm), või keda kohati pesitsemiseks sobivas biotoobis.

29

https://www.envir.ee/sites/default/files/KKO/KMH/natura_hindamise_juhend_taiendatud_2020.p

df

Kiusumetsa liivakarjääri keskkonnaloa taotluse keskkonnamõjude hindamise programm MAVES

Tallinn, 4. november 2021 34

Kakuliste ja rähnide pesitsusterritooriumite kindlaks tegemiseks viiakse läbi inventuurid,

kasutades vastavaid seiremetoodikaid30,31.

Kakuliste pesitsusterritooriumite kindlaks tegemiseks viiakse läbi 2 kuni 12 tunnist

kuulamiskäiku (orienteeruvalt kell 19:00–7:00) aprillis. Kuulamiskäikude eesmärk on

registreerida kakud, kes annavad häälitsusega märku asustatud territooriumist. Kakud

eelistavad häälitsemiseks õhtu- ja hommikuhämarust (tund pärast päikeseloojangut ja

tund-paar ennepäikesetõusu), osa liike võib häälitseda ka südaööl.

Rähnide pesitsusterritooriumite kindlaks tegemiseks viiakse läbi ühekordne loendus

aprillis hommikutundidel (ajavahemikul pool tundi enne päikesetõusu kuni 4 tundi peale

päikesetõusu). Registreeritakse kõik territoriaalselt käituvad rähnid.

Võimalikest mõjudest must-toonekurele annab eksperthinnangu liigiekspert.

Paikvaatluse põhjal selgitatakse välja karjäärialal (sh mõjualal ca 200 m ulatuses)

metsakuklaste liigiline kuuluvus ning elupaiga ulatus. Eksperthinnanguga kirjeldatakse

meetmeid pesadega alal kaevandamiseks, et oleks tagatud kuklasliikide säilimine antud

piirkonnas.

Mõju põhjaveetasemele ja veerežiimi muutusele antakse eksperthinnanguna

hüdrogeoloogi poolt.

Kaevandamisega ja transpordiga kaasnevate müratasemete kindlaks tegemiseks viiakse

läbi mürauuring. Müra tasemete arvutamisel ja mürakaardi koostamisel kasutatakse

arvutiprogrammi Datakustik Cadna/A 2021, mille tarbeks tehakse maa-alast

kolmemõõtmeline akustiline maastikumudel. Arvutused teostatakse vastavalt

Põhjamaade arvutusmeetoditele.

Keskkonnamõju hindamise käigus täpsustatakse materjali veost tingitud õhuheitmete,

eelkõige tolmu ja müra levik lähtudes olemasolevatest andmetest ning tuginedes

varasematele uuringutele. Keskkonnamõju hindamise käigus hinnatakse

kaevandamisel/transportimisel/laadimisel eralduvate PM10 ja PM2,5 heitkoguseid ja nende

hajumist arvutuste teel ning tuginedes analoogiale teiste sarnaste kaevandustega. KMH

aruandes tuuakse välja kõige eelistatuim väljaveotee ning hinnatakse, mil määral

liikluskoormus seal suureneb.

Mõju hinnang rohevõrgustikule, niiskusrežiimi muutuse mõju ümbruskonna taimestikule

ja metsa raadamise mõju Põhja-Liivimaa linnualal kasvava metsa valgustingimustele,

mikrokliimale, tormikindlusele antakse eksperthinnanguna. Aruandes antakse soovitusi,

millised võiksid olla tehniliselt teostatavad ning keskkonnahoidu soodustavad etapid

30

https://www.keskkonnaagentuur.ee/failid/R%C3%B6%C3%B6vlinnud_pesitsevad%20seire%20me

toodika.pdf

31 https://www.keskkonnaagentuur.ee/failid/R%C3%A4hnide%20seire%20metoodika.pdf

Kiusumetsa liivakarjääri keskkonnaloa taotluse keskkonnamõjude hindamise programm MAVES

Tallinn, 4. november 2021 35

kaevandamiseks ning ala taastamiseks. Samuti antakse soovitusi, milline oleks kõige

sobilikum elupaik ala korrastamiseks. Rohevõrgustikule avalduva mõju hindamisel

konsulteeritakse kohaliku jahiseltsiga.

Keskkonnamõju hindamise aruandes tuuakse välja kavandatava tegevuse lähialasse

jäävad tegevused, mis võiksid omada koosmõju kavandatava tegevusega. Koosmõju võib

avalduda muutustes õhu kvaliteedis ning tekkivas müras. Koosmõju hindamisel

arvestatakse olemasoleva liikluskoormusega, teiste läheduses paiknevate karjääride ja

nende väljaveoteedega ning Rail Balticu võimaliku mõjuga32. Karjääri väljaveoteede mõju

hinnatakse kuni Tallinn-Pärnu-Ikla maanteeni. Koosmõju olulisuse hinnang antakse

eksperthinnanguna.

Keskkonnamõju hindamisel lähtutakse põhimõttest, et hinnata tuleb muutusi

keskkonnas, mis kaasnevad planeeritud tegevuse elluviimisega.

KMH koostamise käigus ei hinnata täiendavalt mõjusid järgnevatele

keskkonnaväärtustele, mille osas on selge, et oluline mõju puudub:

• Vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus, lõhn

• Inimese tervis, heaolu, vara – see mõju väljendub müra ja tolmu leviku mõju

hindamise kaudu, mistõttu on hindamisse kaasatud teise nimetaja alt

• Kultuuripärand

• Jäätmeteke

• Kliima

Keskkonnamõju hindamise aruandes tuuakse välja meetmed keskkonnamõju vältimiseks

ja leevendamiseks ning vajadusel ka seireks kavandatud meetmed.

Mõjude hindamisel kasutatakse asjakohaste uuringute, teadusartiklite,

kaitsekorralduskavade jm andmeid. Samuti varem läbi viidud sarnaste KMH-de käigus

läbi viidud uuringute andmeid. KMH läbi viimisel kasutatakse järgnevaid uuringuid ja

materjale33:

• Põder, T. Keskkonnamõju hindamine. Käsiraamat. 2017. Keskkonnaministeerium.

• Kutsar, R., jt. 2019. Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli

6 lõike 3 rakendamisel Eestis.

• Rohevõrgustiku planeerimisjuhend. 2018. Keskkonnaagentuur, Hendrikson & Ko

OÜ.

• Rail Baltica KMH-d ja KSH-d.

• Massiaru II liivakarjääri rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju

hindamise aruanne. 2020. OÜ Inseneribüroo STEIGER.

• Müra leviku modelleerimine liiva kaevandamisel taotletavas Vangu liivakarjääris.

2018. Alkranel OÜ.

32 Rail Balticu Pärnumaa osa KMH-d on käesoleval ajal koostamisel.

33 Uuringute loetelu pole lõplik ja need täpsustuvad KMH käigus.

Kiusumetsa liivakarjääri keskkonnaloa taotluse keskkonnamõjude hindamise programm MAVES

Tallinn, 4. november 2021 36

• Müra leviku modelleerimine liiva kaevandamisel taotletavas Kauoja liivakarjääris.

2019. Alkranel OÜ.

• Soomra IV liivakarjääri maavara kaevandamisega kaasneva keskkonnamõju

hindamine. 2014. OÜ Hendrikson & Ko.

• Tõitoja liivakarjääris kaevandamisega kaasnevad keskkonnamõjud ja nende

keskkonnameetmed. Ekspertarvamus. 2017. Skepast&Puhkim OÜ.

• Elts, J., jt. 2019. Eesti lindude staatus, pesitsusaegne ja talvine arvukus 2013–

2017. Hirundo.

• Viigipuu, R. Tilgur, V. 2017. Inimtekkelise müra mõju lindude

kommunikatsioonile ja kohasusele. Hirundo.

• Dooling, J.R., Popper, N.A., 2007. The Effects of Highway Noise on Birds.

• Keerberg, L. 2015. Linnustikku mõjutavad tegurid ning elupaikade säilitamise ja

loomise võimalused karjäärides. Magistritöö.

• Elts, J., jt. 2018. Linnuatlas. Eesti haudelidude levik ja arvukus.

• Keskkonnaamet. Pinnavee operatiivseire aruanded.

Kiusumetsa liivakarjääri keskkonnaloa taotluse keskkonnamõjude hindamise programm MAVES

Tallinn, 4. november 2021 37

8 AJAKAVA

KMH etapp Aeg

KMH algatamine aprill 2020

Ekspert koostab KMH programmi

Programmi KeHJS § 13 nõuetele vastavuse kontroll november 2020 (14 päeva)

Seisukohtade küsimine asjaomastelt asutustelt jaanuar 2021 (30 päeva)

Otsustaja menetleb saabunud seisukohti ja esitab enda seisukoha jaanuar 2021 (14 päeva)

Märkuste menetlemine ja programmi parandamine veebruar 2021

Programmi esitamine otsustajale kontrollimiseks ja avalikustamiseks veebruar 2021 (14 päeva)

Programmi avalikustamine märts 2021 (14 päeva)

KMH programmi avalik arutelu mai 2021

Programmi täiendamine vastavalt märkustele ja ettepanekutele mai-oktoober 2021

KMH programmi esitamine otsustajale kontrollimiseks oktoober 2021

Otsustaja tunnistab programmi nõuetele vastavaks oktoober 2021 (14 päeva)

Vastavate uuringute läbi viimine ja KMH aruande koostamine aprill – detsember 2021

Aruande esitamine otsustajale detsember 2021

Otsustaja kontrollib aruande sisu vastavust nõuetele detsember 2021 (21 päeva)

Otsustaja küsib asutustelt seisukohti aruande sisu kohta jaanuar 2022 (30 päeva)

Otsustaja menetleb saabunud seisukohti ja esitab enda seisukoha veebruar 2022 (14 päeva)

Aruande avalik väljapanek veebruar-märts 2022 (21 päeva)

Avaliku arutelu toimumine märts 2022

Aruande täiendamine märts 2022

Otsustaja esitab aruande asutustele kooskõlastamiseks märts 2022 (30 päeva)

Otsustaja kontrollib aruande vastavust lähtudes kooskõlastustest aprill 2022 (30 päeva)

Otsustaja tunnistab aruande nõuetele vastavaks mai 2022 (30 päeva)

Kiusumetsa liivakarjääri keskkonnaloa taotluse keskkonnamõjude hindamise programm MAVES

Tallinn, 4. november 2021 38

9 OSAPOOLED

Arendaja:

KMG Inseneriehituse AS

Valukoja 8/2

11415 Tallinn

Kontaktisik: Heini Viilup ([email protected])

Otsustaja:

Keskkonnaamet

Narva mnt 7a

15172 Tallinn

Kontaktisikud: Toomas Kalda ([email protected]) ja Marju

Kuldmaa ([email protected])

Ekspert:

OÜ Maves

Marja 4D

10617 Tallinn

Kontaktisik: Artto Pello; 56237394; [email protected]

Asjaomased asutused ja isikud:

Keskkonnaamet – keskkonnakorralduse eest vastutaja

Põllumajandus- ja Toiduamet – maaparandussüsteemide valdaja

Riigimetsa Majandamise Keskus – kohalike teede valdaja

Häädemeeste Vallavalitsus – kohaliku arengu suunamine

Kohalikud elanikud

Transpordiamet

Rahandusministeerium

Kiusumetsa liivakarjääri keskkonnaloa taotluse keskkonnamõjude hindamise programm MAVES

Tallinn, 4. november 2021 39

Tabel 3. KMH ekspertgrupp.

Valdkond Ekspert Pädevus

Juhtekspert Karl Kupits KMH litsents: KMH0105

Aruande koostamine, mõju

Natura jt kaitsealustele aladele,

mõju rohevõrgustikule,

linnustiku inventuur ning kõik

teiste ekspertide poolt katmata

käsitlused vastavalt KeHJS § 20)

Artto Pello Maastike ökoloogia loodusteaduste magister.

Ulila II turbatootmisala keskkonnamõju

hindamine, 2019.

Nabala-Tuhala looduskaitseala Rahaaugu ja

Tammiku sihtkaitsevööndi loodusliku

veerežiimi taastamise hinnang, 2019.

Mõju Natura linnualale Artto Pello Maastike ökoloogia loodusteaduste magister.

Eesti Ornitoloogiaühingu liige.

Ulila II turbatootmisala keskkonnamõju

hindamine, 2019.

110 kV merekaabli paigaldamine Suurde

väina. Keskkonnamõjude eksperthinnang,

2020.

Mõju must-toonekurele Mati Kose, Raivo

Endrekson

Eesti Ornitoloogiaühing, MTÜ Kotkaklubi.

Linnustiku inventuur ja mõju

linnustikule Läti Vabariigi

territooriumil

Edgars Dzenis Läti Ornitoloogiaühing

Hüdrogeoloogiline mõju Irina Grigorjeva,

konsultandina

Madis Metsur

Madis Metsur on kantud hüdrogeoloogiliste

tööde tegevusloale. Pädevusena muuhulgas

hüdrogeoloogilised uuringud.

Müra mõju Ingrid Leemet Akukon Eesti OÜ, müra modeleerimine.

Harku karjääri müra ja vibratsiooni

mõõtmised, 2020.

Aseriaru ja Ojaküla tuuleparkide müra

mõõtmised ja arvutused, 2020.

Mõju kuklastele Margus Vilbas Doktorikraad zooloogias,

looduskaitsebioloog.

Kiusumetsa liivakarjääri keskkonnaloa taotluse keskkonnamõjude hindamise programm MAVES

Tallinn, 4. november 2021 40

10 ASJAOMASTE ASUTUSTE SEISUKOHAD

Asutus Kiri nr Ettepanek Ettepanekuga arvestamine

Keskkonnaamet 25.01.2021 nr 6-

3/20/13567-7

KMH programmi joonis 2 legend vajab korrigeerimist teede

nimetuste osas. Maa-ameti geoportaali andmetel kollane

joon peaks olema vana raudteetamm ja hall joon

Kiusumetsa tee.

Arvestatud. Joonise legend on parandatud.

Programmi peatükk 3.1 „Kavandatava tegevuse kirjeldus“ ei

vasta loa taotluse seletuskirjale. Taotluse seletuskirja

kohaselt juhul kui looduslikku materjali kavatsetakse

sõeluda, tuuakse karjääri mobiilne purustus-sorteerimissõlm

(helivõimsustase vahemikus 105…110 dB). Seda on oluline

ka käsitleda KMH käigus just müra mõju hindamisel.

Arvestatud. Peatükk 3.1, 6.1, 6.2 on

täiendatud.

Ptk 3.1 ja 3.2 - Palume joonisel 2 ära näidata ja selgitada

karjääri eelistatud väljaveotee (kuni Via-Baltica

põhimaanteeni) ning selle võimalikke asukoha alternatiive.

Väljaveoteede täpsustamine on vajalik mõjuala ulatuse

määramisel, samuti kumulatiivsete mõjude hindamiseks.

Arvestatud. Peatükki 3.2 on lisatud seletus

alternatiivsete väljaveoteedega ja vastav

joonis 4.

Programmi joonisest 4 võib aru saada, et keskkonnaluba

taotletakse terve maardla ulatuses, mäeeraldisena on

märgitud nii maardla 1 plokk kui ka 2 plokk. Taotletav

mäeeraldis jääb aga maardla 2 plokk alale. Palume

korrigeerida joonist.

Arvestatud. Joonis korrigeeritud.

Kiusumetsa liivakarjääri keskkonnaloa taotluse keskkonnamõjude hindamise programm MAVES

Tallinn, 4. november 2021 41

Asutus Kiri nr Ettepanek Ettepanekuga arvestamine

Ptk-s 4 ja ptk-s 6.6 on kirjeldatud kavandatava tegevuse

seoseid Pärnu maakonnaplaneeringu ja Häädemeeste

üldplaneeringuga, millega on kehtestatud maakondlik ja

valla taseme rohelise võrgustik. Kuna loa andjal on õigus

rohelise võrgustiku toimimise tagamiseks seada vajalikke

leevendus-ja kompensatsioonimeetmeid, palume aruandes

analüüsida, milliseid leevendus- ja

kompensatsioonimeetmeid on võimalik rakendada karjääri

mõju minimeerimiseks rohelise võrgustiku tugialale.

Arvestatud. Peatükk 6.6 on täiendatud.

Peatüki 5.1 lõpus on viidatud tõenäoliselt ekslikult joonisele

3, ilmselt on mõeldud joonist 4.

Arvestatud. Viide korrigeeritud.

Programmi ptk 5.4 kohaselt raudteetamm läbib karjäärist

eemale suundudes must-toonekure püsielupaika. Eelnevalt

on joonisel 2 juurdepääsutee märgitud aga selliselt, et

püsielupaika ei läbita. Kas elupaiga läbimine on üks

alternatiivne väljaveo tee Rail Baltica trassi asukohaga

seoses, mis jääb mäeeraldisest 4 km kaugusele lääne poole?

Arvestatud. Peatükki 5.4 täiendatud ja

sõnastust muudetud. Täpsustavad

seletused lisatud peatükki 3.2.

Kiusumetsa liivakarjääri keskkonnaloa taotluse keskkonnamõjude hindamise programm MAVES

Tallinn, 4. november 2021 42

Asutus Kiri nr Ettepanek Ettepanekuga arvestamine

Peatükis 5.6.2 on käsitlemata jäänud Kiusumetsa must-

toonekure püsielupaik. Karjääriala paikvaatluse tulemusena

selgus, et liivakarjääri mäeeraldisel paikneb ka olulisel

määral III kaitsekategooria kuklaseliikide pesakuhilaid.

Vastavalt looduskaitseseaduse (edaspidi LKS) § 55 lg 8 on

keelatud III kaitsekategooria selgrootute loomade

hävitamine ulatuses, mis ohustab liigi säilimist selles

elupaigas. Seetõttu tuleb kindlaks teha kuklaste liigiline

kuuluvus ning vastav elupaiga ulatus (sh vaadelda ka

karjääri mõjuala ca 200 m ulatuses). Vastavalt uuringu

tulemustele peab olema antud metsaosa kadumisel tagatud

liikide säilimine antud piirkonnas. Uuring peab andma

meetmed pesadega alal kaevandamiseks.

Arvestatud. Peatükid 5.6.2, 5.6.3 ja 7 on

täiendatud.

Kiusumetsa liivakarjääri keskkonnaloa taotluse keskkonnamõjude hindamise programm MAVES

Tallinn, 4. november 2021 43

Asutus Kiri nr Ettepanek Ettepanekuga arvestamine

Ptk-s 6.1 kirjeldatud mäetööd ei vasta loa taotluse

seletuskirjale. Peatükis öeldakse: „Planeeritava

kaevandamise käigus väljatakse veealust varu

ekskavaatoriga. Selleks seisab ekskavaator kuival astangul,

ammutab kaevist alt üles ning tõstab materjali veekogu

kaldale nõrguma. Kunstliku kuivendamist ette näha ei ole.

Kaevandamine toimub pinnavee taset alandamata. Kui

kaevandamisel allpool põhjaveetaset vett karjäärist kraavi

kaudu ära ei juhita, siis põhja- ja pinnaveele ning

maaparandusehitisele KIVIARU (TTP-256) Kiusumetsa

mäeeraldisel kavandatav maavara nõuetekohane

kaevandamine mõju ei avalda“. Samas on taotluse

seletuskirjas öeldud, et veealust varu väljatakse

ekskavaatoriga, vajadusel olemasolevat kraavi süvendades

veetaset isevoolselt alandades. Seega tuleb KMH-s hinnata

vähemalt mõlemaid kavandatava tegevuse variante. Ka siis,

kui karjäärist vett välja ei juhita, võib see väljatava materjali

arvelt ajutiselt alandada põhjavee taset. Palume hinnata, kui

olulisel määral. Peatükis ei ole käsitletud reaalsete

korrastamislahenduste (veekogu, metsamaa) eeldatavat

mõju, mis on samuti KMH objektiks.

Arvestatud. Peatükki 6.1 ja 6.2 täiendatud.

Peatükki 3.2 lisatud täiendavad seletused.

Kiusumetsa liivakarjääri keskkonnaloa taotluse keskkonnamõjude hindamise programm MAVES

Tallinn, 4. november 2021 44

Asutus Kiri nr Ettepanek Ettepanekuga arvestamine

Ptk-s 6.2 on käsitletud müra mõju. Viidatakse Pärnumaal

asuva Vangu liivakarjääri müra modelleerimisele, mille järgi

jääb müra tase ca 0,2 km kaugusel vahemikku 45–50 dB, mis

on päevase aja lubatud müratasemest oluliselt väiksem. Ptk-

s 7 on öeldud, et müra leviku mõju hindamisel lähtutakse

varasematest andmetest ning tuginedes varasematele

uuringutele. Keskkonnaamet väljapakutud lahendusega ei

nõustu. Müra leviku modelleerimine on vajalik tulenevalt

karjääri ebasoodsast asukohast (piirnemine Põhja-Liivimaa

linnualaga, 10 m riigipiirist). Karjääri väljaveotee omakorda

läbib erinevaid kaitsealasid, läbib või piirneb

püsielupaikadega ja Massiaru küla kompaktse asustusega

alaga. Müra modellerimise tulemused on sisendiks Natura

asjakohase hindamise, linnustikule sh must-toonekurele

mõju hindamise täpsustamiseks, piiriülese mõju

täpsustamiseks ja keskkonnameetmete väljatöötamisel.

Müra modellerimine on vajalik läbi viia karjääri ja selle

mõjuala osas (väljaveoteed).

Arvestatud. Peatükke 6.2, 7 ja 9 on

täiendatud.

Kiusumetsa liivakarjääri keskkonnaloa taotluse keskkonnamõjude hindamise programm MAVES

Tallinn, 4. november 2021 45

Asutus Kiri nr Ettepanek Ettepanekuga arvestamine

Ptk 7 - Palume esitada loetelu, milliseid olulisi andmeid ja

uuringuid on võimalik kasutada mõjude hindamisel ning

anda hinnang mõjuvaldkondade kaupa, kas ning millises

ulatuses on vajalik teostada täiendavaid uuringuid.

Uuringuvajaduse täpsustamine aitab vältida praktikas

tekkinud olukordi, kus aruannet tuleb korduvalt ümber teha,

sest algandmestik on olnud puudulik või on olulised

uuringud jäänud kajastamata. Keskkonnaamet on

seisukohal, et uuringute vajalikkus ja sisu tuleb selgitada

hiljemalt KMH programmi koostamise käigus.

Arvestatud osaliselt. Vajalikud uuringud

juba on programmis välja toodud.

Programmi on lisatud vastavalt

Keskkonnaameti ettepanekule ka kuklaste

uuring. Mõjude hindamisel kasutatakse

asjakohaste uuringute, teadusartiklite,

kaitsekorralduskavade jm andmeid. Samuti

varem läbi viidud sarnaste KMH-de käigus

läbi viidud uuringute andmeid. Mõju

hindamisel kasutatavad uuringud on lisatud

peatükki 7. Uuringute loetelu pole lõplik ja

need täpsustuvad KMH käigus.

Ptk-s 7 on öeldud, et KMH koostamise käigus ei hinnata

täiendavalt mõjusid inimese tervisele, heaolule ja varale,

mille osas on selge, et oluline mõju puudub.

Keskkonnaamet ei ole veendunud vastava mõju

puudumises. Mõju inimese tervisele, heaolule ja varale võib

kaasneda sõltuvalt materjali väljaveotee asukohast.

Mittearvestatud. Peatükis 7 on kirjutatud, et

mõjusid inimese tervisele, heaolule ja varale

hinnatakse müra ja tolmu leviku nimetaja

alt.

Ptk 7 – Uuringutest osas tuleb täiendavalt selgitada

metsakuklaste liigiline kuuluvus ning vastava elupaiga ulatus

(sh vaadelda ka karjääri mõjuala ca 200 m ulatuses). Uuring

peab andma keskkonnameetmed pesadega alal

kaevandamiseks.

Arvestatud. Peatükk 7 on täiendatud.

Kiusumetsa liivakarjääri keskkonnaloa taotluse keskkonnamõjude hindamise programm MAVES

Tallinn, 4. november 2021 46

Asutus Kiri nr Ettepanek Ettepanekuga arvestamine

Ptk-s 9 puudub KeHJS §13 p-s 9 nõutud asjaomaste

asutuste loetelu koos menetlusse kaasamise põhjendusega.

Arvestatud. Peatükk 9 on täiendatud.

KMH programmis ei ole piisavalt selgitatud koosmõju

hindamise põhimõtteid. Keskkonnaamet on KMH

algatamise otsuses esile toonud, et Kiusumetsa

liivakarjäärist ca 2,8 km kaugusele jääb kavandatav Rail

Balticu trass, mis külgneb Põhja-Liivimaa linnualaga.

Keskkonnaametil puudub info, milline on kavandataval

tegevusel ja Rail Balticu trassil koosmõju Põhja-Liivimaa

linnualale. Koosmõjud võivad tekkida ka erinevate karjääride

väljaveoteede kattumises. Palume KMH programmi

täiendada.

Arvestatud. Peatükki 7 on täiendatud

koosmõju hindamise põhimõtetega.

Tabelis 3 palume täpsustada Natura asjakohase hindamise

Kiusumetsa hoiualal, linnustiku inventuuri ja mõju

hindamise linnustikule Eesti Vabariigi territooriumil ja müra

modelleerimise tööde teostajad. Ekspertgruppi tuleb

täiendavalt kaasata entomoloog (metsakuklastele mõju

hindamine). Loomastikule mõju hindamise osas (sh mõju

rohelisele võrgustikuke) peame vajalikuks konsulteerida

kohaliku jahiseltsiga.

Arvestatud osaliselt. Tabelis 3 on juba välja

toodud ekspertgrupp ja vastavate tööde

teostajad. Entomoloogia ekspert on

tabelisse lisatud.

Peatükki 7 on lisatud, et rohevõrgustikule

avalduva mõju hindamisel konsulteeritakse

kohaliku jahiseltsiga.

Kiusumetsa liivakarjääri keskkonnaloa taotluse keskkonnamõjude hindamise programm MAVES

Tallinn, 4. november 2021 47

Asutus Kiri nr Ettepanek Ettepanekuga arvestamine

Rahandusministeerium 07.01.2021 14-

13/2934-3

Tutvunud esitatud materjalidega peab

Rahandusministeerium vajalikuks pöörata KMH aruande

koostamisel kõrgendatud tähelepanu kaevandatava

materjali väljaveol tekkivate mõjude hindamisele, kuna tee

läbib ligikaudu 5 km kaugusel paiknevat Massiaru küla (tee

äärde jäävad mitmed elumajad).

Arvestatud. Võetud teadmiseks.

Põllumajandusamet 14.5 -1/ 2507 -1 Põllumajandusametil puuduvad märkused ja ettepanekud

Kiusumetsa liivakarjääri keskkonnaloa taotluse KMH

programmile.

Arvestatud. Võetud teadmiseks.

Häädemeeste Vallavalitsus 13.01.2021 5-1/

2094-1

Juurdepääs karjääri alale asub mäeeraldise edelanurgas.

Karjääri juurdepääsuteedena on KMH programmis märgitud

piki riigipiiri kulgev kohalik metsatee ja vana raudteetamm,

mis jõuab 2,5 km kaugusel Laiksaare–Massiaru–Teaste

maanteele (tee nr 19334).

Palume KMH programmis käsitleda materjali võimalikku

väljavedu mööda Laiksaare-Massiaru-Teaste maanteed (tee

nr 19334) läbi Massiaru küla.

Arvestatud. KMH programmis on juba

käsitletud kaevandusloa taotluses toodud

karjääri väljaveoteed. Peatükkidesse 3.2 ja

5.4 on lisatud ka täiendavad seletused

alternatiivsete väljaveoteede kohta.

Kiusumetsa liivakarjääri keskkonnaloa taotluse keskkonnamõjude hindamise programm MAVES

Tallinn, 4. november 2021 48

Rail Baltic Estonia OÜ 30.04.2021 nr

KV2021-086

1. KMH programmis joonis 4 olete esitanud karjääri

väljaveoteede alternatiivid Via Balticani, mille mõjusid

analüüsite KMH käigus ja pakute välja eelistatuima

väljaveotee. Rail Baltic Estonia OÜ peab vajalikuks märkida

pakutud alternatiivide kohta järgmist:

a. Alternatiiv 1- Väljaveotee on realiseeritav, kuid peab

arvestama, et teele nr 19336 Kabli-Massiaru planeeritakse

eritasandiline ristumine (tee viadukt üle raudtee). Antud

viadukti puhul arvestatakse avalikele teedele ettenähtud

koormustega (eriveoste koridorina seda ette ei nähta).

Antud eritasandilise ristmiku täpne lahendus selgub pärast

Riigikohtu otsusega tühistatud lõigus maakonnaplaneeringu

taaskehtestamist.

b. Alternatiiv 2-Väljaveotee sellisel kujul peale Rail Baltica

raudtee valmimist ei ole kasutatav kuna Mustikmetsa tee

katkestatakse Rail Baltica raudteega ristumisel.

c. Alternatiiv 3- Väljaveotee sellisel kujul peale Rail Baltica

raudtee valmimist ei ole kasutatav kuna Kiviaru tee

katkestatakse Rail Baltica raudteega ristumisel.

d. Täiendava alternatiivina on võimalik kaaluda Raudtee tee

kasutamist väljaveoteena, kuid selle puhul peab arvestama,

et tegemist on käesoleval hetkel erateega ning see läbib

elamu alasid.

Väljavõte maakonnaplaneeringust (Pärnu

maakonnaplaneering „Rail Baltica raudtee trassi koridori

asukoha määramine"):

1. KMH programmi peatükki 3.2 täiendati ja

lisati kaks väljaveotee alternatiivi.

Alternatiive 2 ja 3 saab kasutada Rail Baltica

trassi ehitamise ajal.

2. KMH käigus hinnatakse väljaveoteede

mõju rajatavatele ökoduktidele.

Konsulteeritakse Rail Baltica ökoduktide

loomastiku eksperdiga.

3. KMH aruandes analüüsitakse, millistel

tingimustel ja kui palju on võimalik Rail

Balticust ülejäävat kasvupinnast kasutada

karjääri bioloogilisel rekultiveerimisel, sh

kas ja mis tingimustel saab seda tuua

karjääri hoiustamiseks juba varem, enne

karjääri sulgemist. Aruande peatükki 3.1 on

täiendatud.

4. Arvestatud. KMH aruande joonistele

lisatakse Rail Baltica maakonnaplaneeringu

järgsed lahendused.

5. Võetud arvesse. KMH koostamise käigus

arvestatakse Häädemeeste valla uues

üldplaneeringus toodut.

Kiusumetsa liivakarjääri keskkonnaloa taotluse keskkonnamõjude hindamise programm MAVES

Tallinn, 4. november 2021 49

2. Rail Balticust on kavandatud loomaläbipääsuks ökodukt

(vt. väljavõtet maakonnaplaneeringust all). Palume KMH

aruande käigus loomastikueksperdil hinnata kas ja millist

mõju avaldab karjääri tulek ökodukti ületatavate loomade

käiguteedele? Väljavõte maakonnaplaneeringust (Pärnu

maakonnaplaneering „Rail Baltica raudtee trassi koridori

asukoha määramine"):

3. Kaevandamise loa taotluse seletuskirjas on öeldud, et

karjääri rekultiveerimisel on võimalik teha tagasitäidet Rail

Balticu trassi alalt pärit pinnasega. Karjääri enda katend

planeeritakse ära kasutada ammendatud karjääri nõlvade

rekultiveerimisel, mida hoitaks mäetööstuse teenindusmaal

karjääri tegevusaja jooksul. Mõistame, et täitmise vajadus

selgub korrastamisprojekti koostamisel, kuid palume KMH

aruandes analüüsida millistel tingimustel ja kui palju on

võimalik Rail Balticust ülejäävat kasvupinnast kasutada

karjääri bioloogilisel rekultiveerimisel, sh kas ja mis

tingimustel saab seda tuua karjääri hoiustamiseks juba

varem, enne karjääri sulgemist.

4. KMH aruande joonistel palume kajastada Rail Baltica

maakonnaplaneeringu järgsed lahendused (Pärnu

maakonnaplaneering „Rail Baltica raudtee trassi koridori

asukoha määramine").

5. Meile teadaolevalt on koostamisel Häädemeeste valla

üldplaneering. KMH aruandes ja selle lisades palume

võimalusel arvestada ja kajastada koostamisel olevas

Häädemeeste üldplaneeringus toodut.

Kiusumetsa liivakarjääri keskkonnaloa taotluse keskkonnamõjude hindamise programm MAVES

Tallinn, 4. november 2021 50

Narva mnt 7a / 15172 Tallinn / Tel 680 7438 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] /

www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658

Keskkonnaministeerium

[email protected]

04.05.2020 nr 12-2/20/4-9

AS YIT Eesti Kiusumetsa liivakarjääri

keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju

hindamine Eesti-Läti piiritsoonis

Seoses EST-LAT 1997. a kokkuleppega (Eesti Vabariigi Valitsuse ja Läti Vabariigi Valitsuse

vaheline kokkulepe riigipiire ületava keskkonnamõju hindamisest) informeerime

keskkonnamõju hindamise algatamisest Eesti-Läti riigipiiri 15 km raadiuses.

AS YIT Eesti (registrikood 10093801, aadress Pärnu mnt 102b, Kesklinna linnaosa, Tallinn

11312 Harju maakond) esitas 12.12.2019 kirjaga nr 226/2533 Keskkonnaametile taotluse

maavara kaevandamiseks keskkonnaloa (edaspidi kaevandamisluba) saamiseks Kiusumetsa

liivakarjääri mäeeraldisele. Keskkonnaamet võttis 24.01.2020 kirjaga nr 12-2/20/4-3

kaevandamisloa taotluse menetlusse.

Keskkonnaamet algatas 20.04.2020 kirjaga nr DM-109088-2 keskkonnamõju hindamise

(edaspidi KMH) AS YIT Eesti Kiusumetsa liivakarjääri keskkonnaloa taotlusele.

Arendaja on AS YIT Eesti (registrikood 10093801, aadress Pärnu mnt 102b, Kesklinna

linnaosa, Tallinn 11312 Harju Maakond; [email protected], kontaktisik Heiki Alango). Otsustaja on

Keskkonnaamet (kontaktisikud Toomas Kalda, e-post [email protected],

telefon 447 7383 ja Marju Kuldmaa, e-post [email protected], telefon 776

2419).

Taotletav Kiusumetsa liivakarjäär asub Pärnu maakonnas Häädemeeste vallas Majaka külas

eramaal katastriüksusel Kilmezsi (katastritunnus 21303:002:0472, registriosa nr 693406)

Kiusumetsa liivmaardlas. Kaevandamisloa taotluse kohaselt on seisuga 01.01.2020 Kiusumetsa

liivakarjääri mäeeraldise ehitusliiva aktiivse tarbevaru kogus 754 tuh m³ ja kaevandatav varu

on 710 tuh m³. Kiusumetsa liivakarjääri mäeeraldis pindalaga 17,84 ha ja mäeeraldise

teenindusmaa pindalaga 18,92 ha hõlmavad Kiusumetsa liivamaardla (registrikaardi nr 0749,

põhimaavaraks ehitusliiv) ehitusliiva aktiivse tarbevaru 2 plokki. Maavara kasutusalaks on

ehitus ning teede ehitus ja remont. Taotletava loa kehtivusaeg on 15 aastat.

KMH algatamise otsuse järgi asub taotletav Kiusumetsa liivakarjääri mäeeraldis ja selle

teenindusmaa ca 10 m kaugusel Läti Vabariigi riigipiirist. Arvestades planeeritava karjääri

asukohta, ei ole piiriülene mõju välistatud. Mõju võib kaasneda peamiselt müra ja tolmu leviku

ning veerežiimi muutuste kaudu. Mõjuala suurus ning mõjude olulisus selgitatakse välja

keskkonnamõju hindamise käigus.

2 (2)

Palume Keskkonnaministeeriumil teavitada Läti Vabariiki keskkonnamõju hindamise

algatamisest Eesti-Läti piiritsoonis.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Toomas Padjus

keskkonnakasutuse juhtivspetsialist

Lääne regioon

Lisad: Keskkonnaameti 20.04.2020 kiri nr DM-109088-2, Kiusumetsa liivakarjääri asukoha

kaart, kaevandamisloa taotlus (mäeeraldise plaan, seletuskiri)

Toomas Kalda 447 7383

[email protected]

)

)

)

)

)

)

)

)

)

)

)

)

)

)

)

)

)

)

)

)

)

)

)

)

)

)

)

)

)

) )

)

)

)

)

)

)

)

)

)

)

)

)

)

)

)

)

)

)

)

)

)

) )

)

)

)

)

)

)

)

)

)

)

)

)

)

)

)

)

)

)

)

)

)

L

L

L

L

L

2 5

2 6

2 2

2 3

2 5

26

2 5

2 4

23

24

25

21303:005:0333

21303:002:0472

Kilmezsi

21303:005:0123

21303:002:0472

Kilmezsi

Orajõe metskond 1

Orajõe metskond 59

21303:005:0354

Orajõe metskond 57

B B

B B

B

BB B

B B B



B

B

B B

BB

B

B

B

B

B

Y =

5 3 0 4 0 0

X = 6421800

Y =

5 3 0 8 0 0

B

B B

B

B B B

B

B B B B B

X = 6421900

Y =

5 3 0 5 0 0

B B

B B B

B

B

B

B

X = 6422500

2 8

3 0

3 0

2 9

2 9

30

2 6

2 7

2 8

2 7

2 6

3 0

31

31

3 0

30

30

30

29

28

2 7

)

)

)

)

)

)

)

)

)

)

)

)

)

)

)

) )

)

) ) )

)

)

)

)

) ) )

) )

)

)

)

)

)

) ) )

)

)

)

)

) )

)

) ) )

)

)

)

) )

)

)

)

)

)

)

)

) ) )

)

)

)

)

) )

)

) )

)

)

)

)

)

)

)

)

)

)

)

)

)

)

)

)

)

)

)

)

)

)

)

)

)

)

)

) )

))

)

)

)

)

)

)

)

)

)

)

)

) )

)

)

)

)

)

)

)

)

)

)

)

)

)

)

)

)

)

)

)

)

)

)

)

)

)

)

) )

)

)

)

) ))

)

)

)

)

)

)

)

)

)

)

)

)

)

)

)

)

)

)

)

)

)

)

)

)

)

)

)

)

)

)

)

)

)

)

)

)

)

)

)

)

)

)

)

)

)

) )

)

)

)

)

)

)

)

)

)

)

)

)

)

)

)

)

)

)

)

)

)

)

)

)

)

)

)

)

)

)

)

)

)

) )

)

)

) )

) )

)

)

)

) )

)

) ) )

)

)

) )) )

)

)

)

)

)

)

)

)

)

)

)

)

)

)

)

)

)

)

)

)

)

)

)

)

)

)

)

)

)

)

)

)

)

)

)

)

)

)

)

)

)

)

)

)

)

)

)

)

)

)

)

)

)

)

)

)

)

)

)

)

)

)

)

)

) )

)

)

)

)

)

)

)

))

)

)

)

)

)

)

)

)

)

)

)

)

)

)

)

)

)

)

)

)

)

)

)

)

)

)

)

)

)

)

)

)

)

)

)

)

) )

)

)

)

)

)

)

)

)

)

)

)

)

)

)

)

)

)

)

)

)

)

)

)

)

)

)

)

)

)

)

)

)

)

)

)

)

)

)

)

)

)

)

)

)

)

)

)

)

)

)

)

)

)

)

)

)

)

)

)

)

)

)

)

)

)

)

)

)

)

)

)

)

)

)

)

)

)

)

)

)

)

)

)

)

)

)

)

)

)

)

)

)

)

)

))

)

)

)

)

)

)

)

)

)

)

)

)

)

)

)

)

)

)

)

)

)

)

)

)

)

)

)

)

)

)

.

.

3 0

30

3 0

3 0

29

28

2 7

30

2 8

2 7

2 9

24,4

PA 2 0,3 30,1 3,3

PA 1 0,4 30,7 3,3

PA 10 0,3 29,7 3,7

PA 11 0,4 27,4 2,6

27,0

26,5

25,7

PA 3 0,4 30,2 3,1

PA 12 0,5 27,5 2,3

PA 9 0,3 29,8 4,4

26,7

25,1

24,7

PA 13 0,4 27,9 6,2

PA 4 0,5 30,4 5,0

PA 5 0,3 30,5 4,7

PA 8 0,5 29,7 3,8

PA 6 0,3 30,1 7,7

PA 7 0,3 29,9 4,0

24,9

25,5

22,1

25,6

25,4

21,3

A

D

B

C

)

)

)

) 10

1

2

3

)

)

)

4

5

6

)

)

)

9

8

7

L ä t i V a b a r i i k

L ä t i V a b a r i i k

Y

Mäeeraldise (maardla plokk 2) pindala 17,84 ha

KIUSUMETSA LIIVAKARJÄÄRI MÄEERALDISE PIIRIANDMED

Punkt X

1 2 3 4 5 6 7 8

530515,73

530585,80 530822,34 530688,88 530677,41 530537,22 530508,86 530399,72

6422348,04 6422391,77 6422541,16

6421816,90 6421806,76 6421750,52 6421865,65 6421976,43

Y

Mäeeraldise teenindusmaa pindala 18,92 ha

KIUSUMETSA LIIVAKARJÄÄRI MÄEERALDISE TEENINDUSMAA PIIRIANDMED

Punkt X

1 2 3 4 5 6 7 8 9 10

530515,73

530585,80 530822,34 530688,88 530677,41 530537,22 530508,86 530399,72 530376,27 530477,06

6422348,04 6422391,77 6422541,16

6421816,90 6421806,76 6421750,52 6421865,65 6421976,43 6422000,35 6422323,58

30.52

30.51

30.32

30.31

30.5

30.3

29.95

30.5

31.55

30.04

30.62

30.53

30.69

30.43

30.35

30.45

30.45

30.11

30.54

29.77

29.63

29.66

29.49 29.62

29.57

28.51

28.85

28.72

28.38 26.61

26.31

26.2

26.04 26.22

25.98

26.05

26.35

26.27

26.56 26.72

26.67

26.96

26.59

27.54

26.66

26.47

30.3

30.53

30.31

28.93

30.02

30.49

30.8

29.16

30.95

31.45

30.59

31.17

30.94

29.35

30.54 30.66

30.59

30.65

30.21

30.86 31.11

30.99 30.93

30.66

30.52 30.68

30.61

30.77

30.91 31.02

30.99 30.64

31.1

30.61

30.3 30.94

31.24 30.82

31.05

31.34

30.49 30.26

30.19 30.46

30.32 30.1

30.2130.2

30.14

31.13

31.11

30.28

30.33 30.53

30.64 30.45 30.06 30.96

30.43

29.97

30.54

30.47

30.57 30.69

29.77

30.35

30.59 30.64

30.52

28.86

30.23

29.89 29.82

29.73

29.84

30.13

30.54

30.33

30.68

30.79

30.77

30.84

30.09

29.27

29.6

29.92

29.89

29.66

29.57

29.3

29.57 29.83

29.5429.85

29.45

29.84

29.73

29.36

29.47 30.07

30.95 30.79

30.73

31.25

30.81 30.93

29.9729.69

29.93

29.95

29.88

29.63

29.93

29.5

30.07

35.36

30.65

29.26

30.78

30.58

28.96

30.03

30.36 30.95 30.64

30.22

30.69

29.61

30.6630.65

30.45

30.75

30.34

30.71

30.36

30.17

29.95

29.68

30.3

29.81

30.25

30.14

29.59

29.78

29.39

29.28

29.45

29.34

29.33 29.44

29.22

29.61

30

28.8

27.93

27.14

26.94

26.5

25.84

25.42

25.05

25.13

25.78

24.13

25.5

27.63

28.01

28.43

27.64

27.58

27.5 26.93

26.39 25.63

26.25

26.9

27.42

28.39

28.21

28.35

28.51

28.79

29.14

29.36

28.99

28.93

28.78

28.61

28.92

29.12

28.58

28.48

28.46

28.3

28.88

29.01

29.17

29.85

30.98

29.61

29.26

29.23

29.24

29.16

29.33

29.41

29.58

29.93

29.94

29.75

29.93

28.36

28.51

28.42

28.27

27.4

27.66

28.19

28.39

28.1

28.82

29.58

29.93

29.39

29.51

29.28

29.09

29.17

29.36

29.68

29.89

30.15

30.58

30.66

30.2

30.21

30.18

30.23

30.03

29.52

29.86

30.25 30.27

27.46

27.27

25.81

26.56

28.62

28.78 28.17

25.93

28.7327.22

28.43

28.99

29.19

29.78

29.67

29.78

29.81

29.86

29.81

29.44

29.53

29.49

29.68

30.15

30.56

30.58

29.56

30.54

30.74

29.85

30.85

29.94

29.69

29.82

30.52

30.51

30.64

29.97

29.31

29.99

29.81

29.51

28.77

26.41

26.61

28.81

29.23

29.27

29.77

26.73

25.81

26.06

26.77

26.33

28.29

29.44

28.89

29.58

29.63

30.13

30.51

30.13

30.23

30.77

29.68

30.15

30.01

30.33

30.93

30.71

30.31

28.81

29.68

29.59

29.76

29.88

29.58

29.47

30.19

30.71

30.41

30.13

30.34

30.61

30.75

30.68

30.06

30.21

30.61

30.02

30.83

30.2330.71

30.11

29.49 29.51

30.33

29.77

28.91

29.45

30.77

30.52 30.38

30.21

30.21

30.43

30.11

30.19

28.61

29.41

30.14

29.81

29.79

29.39

29.23

29.92

29.71

29.71

30.01

30.02 30.12

30.29

29.76

29.87

29.71

30.43

30.29

30.28

30.13

30.59

30.12

29.83

29.56

29.87

28.65

29.75

29.51

29.72

29.92

30.27

31.21

31.02

30.12

29.51

29.17 28.76

28.72

29.11

29.91

29.72

Sooba

250

19.4

28.1

23.4 16.6

21.9

29.919.2

23.0

15.3

12.2

15.1

12.2

12.4

17.2

16.4

11.2 9.9

11.4 9.5

9.4

6.5

12.2

8.9

12.4

Biitmani oja

Lemmejõgi

O r a j õ e

L oo

de o

ja

Veskinina

Loode oja

T r e i m a n i Treimani sadam

Treimani kirik Väljavõte Eesti Baaskaardi lehest 5312

L ä t i V a b a r i i k

Kiusumetsa liivakarjääri

teenindusala

0 10 20 40 m M 1:1000

Oktoober 2019

Graafiline lisa 1

Allkiri:

Allkiri:

Kiusumetsa liivamaardla Kiusumetsa liivakarjääri maavara kaevandamise loa taotlus

Kiusumetsa liivakarjääri mäeeraldise plaan

Töö nr 19-300

Koostas ja toimetas:

Töö:

MAAVARAUURINGUD OÜ Reg. nr 14346587 Liiva 41, 50303, Tartu

Pärnu maakond, Häädemeeste vald, Kiusumetsa liivamaardla

Tellija:

Asukoht:

AS YIT Eesti Betooni 28, Tallinn 11415 e-mail: [email protected]; tel 5144822, esindaja Heiki Alango

geoloog Rein Grünberg e-mail: [email protected], tel 5158198

MÄRKUSED Koordinaadid L-EST97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis GPS mõõdistamine GNSS- seadme Spectra Precision SP80 koos väliarvutiga Spectra Precision Ranger Mäeeraldis ja selle teenindusala kattub täielikult maaparandussüsteemiga KIVIARU (TTP-256) Kasutatud materjalid: 1. T.Kalmuse (litsents 560 MA-k) poolt 09.03.- 14.04.2019.a mõõdistatud plaan 2. Kiusumetsa liivamaardla (reg nr 0749) registrikaart

puuraugu nr katendi paksus, m suudme kõrgus, m kasuliku kihi paksus, m

lamami abs. kõrgus, m

mäeeraldise teenindusmaa piir, piiripunkt ja selle number

kaevandamisel jäetava nõlvaterviku piir

LEPPEMÄRGID

mäeeraldise piir, piiripunkt ja selle number

aktiivse tarbevaru ploki piir, piiripunkt ja selle number

geoloogilise läbilõike joon

maaüksuse piir, nimi ja katastritunnus

puurauk,

plokk 2 lamami samakõrgusjoon

Kiusumetsa liivamaardla plokk 1 (aR) piir

Põhja-Liivimaa linnuala

maaparandushoiuala

katendi lamami samakõrgusjoon

reljeefi samakõrgusjoon

Kiusumetsa hoiuala

geodeetiline märk, tema tunnus

III kaitsekategooria loomaliikide elupaigad

Eesti Vabariigi riigipiir, piiripost

28.48 punkti kõrgus

30

. 250

29

)

) 1

) 1

10

A B

25

27,0 PA 1 0,4

30,7 3,3

Kilmezsi 21303:002:0472

Plokk 2 - aT

A S U K O H A S K E E M M 1 : 5 0 0 0 0

© MAAVARAUURINGUD OÜ 2019