Ettepanekud Rail Baltic hüvitusmeetmete kava juurde

From: [email protected] Sent: To: Cc: Subject: FW: Rail Baltich hüvitusmeetmete kava | tagasiside hiljemalt 8.11.23

From: Eleri Kautlenbach <[email protected]> Sent: Wednesday, October 25, 2023 8:56 AM To: Agu Leivits <[email protected]>; Toomas Kalda <[email protected]>; Olavi Randver <[email protected]>; [email protected]; Kadri Möller <[email protected]>; Margit Tennokene <[email protected]>; [email protected]; Kaupo Kohv <[email protected]>; Heiki Ärm <[email protected]>; Andres Lindemann <[email protected]> Cc: Heddy Klasen <[email protected]>; Kadi-Kaisa Kaljuveer <[email protected]>; Andrus Paat <[email protected]>; Kärt Mae <[email protected]>; Janis Erilaid <[email protected]>; Märt Maadla <[email protected]>; Marleen Mihkelson <[email protected]>; Pille Antons <[email protected]>; Hendrik Puhkim <[email protected]>; Mihkel Lindpere <[email protected]>; [email protected]; 'Kaile Eschbaum' <[email protected]>; [email protected] Subject: Rail Balch hüvitusmeetmete kava | tagasiside hiljemalt 8.11.23 Tere! Edastan Teile planeeringu koostamise koostöö raames ülevaatamiseks ja tagasisidestamiseks Rail Balca raudtee eelistatud sinine- kollane-roosa alternaivile, mis avaldab ebasoodsat mõju Natura Luitemaa linnuala metsistele, koostatud Natura hüvitusmeetmete kava. Palun jagage kirja asutusesiseselt ka oma asjassepuutuvatele kolleegidele. Tagasisidet palun hiljemalt 8.11.2023. Aruande eelnõu ja lisa 1 kaardikihid allalaetavad siit: hps://we.tl/t-RLSVjDo6MR (link akivne kuni 31.10). Hüvitusmeetmete kava läbi töötades on oluline ennekõike pöörata tähelepanu enda rollist tulenevatele kohustustele, tegevuskava ajalistele aspekdele ja rahanumbritele. Kuid kindlas palun pange kirja ka kõik muud tähelepanekud, mis teil tekivad. Palun tehke muudatused otse faili nähtavate muudatustena ja/või kommentaaridena. Infoks, et üks aruande tabel (tabel 5-6) on poolik, mis ootab Keskkonnaame tagasisidet. Kui teil tekib küsimusi või soovite midagi arutada, palun andke sellest mulle teada, et saaksin kohtumise korraldada. Taustainfo Kõigepealt hinna, kuidas Rail Balcu kuus trassialternaivi mõjutavad üle-euroopalisesse looduskaitsealade võrguskku kuuluvaid Natura alasid. Selgus, et kõik kuus raudtee trassialternaivi avaldavad ebasoodsat mõju Natura aladele. Kõige suurema mõjuga on oranž trassikoridor, sellele järgnevad sinine ja sinine-kollane-sinine trassikoridor. Kõige väiksema ja sarnase mõjuga on roosa, sinine-kollane- roosa ja roosa-kollane-sinine trassialternaiv.

Edasi tööta Naturale mõjudelt sarnase roosa, sinine-kollane-roosa ja roosa-kollane-sinine trassialternaividega, et ruumiliste, sotsiaal- majanduslike, looduskeskkonna, tehnilise teostatavuse ning ehitusmaksumuse kriteeriumite alusel selgitada välja parima alternaivi. Selles etapis selgus, kõige viimane ehk kõige suurema mõjuga on roos-kollane-sinine alternaivi. Sellele järgnes roosa alternaiv. Kõige väiksema mõjuga ehk parim alternaiv on sinine-kollane-roosa. Eelistatud trassialternaivile koostatakse Natura hüvitusmeetmete kava.

Planeeringulahendus koos Natura ja KSH aruandega ning Natura hüvitusmeetmete kavaga esitatakse kooskõlastamiseks eeldatavalt veel sellel aastal novembri lõpus ning avalikustatakse eeldatavalt 2024. aasta I kvartalis. Planeering kehtestatakse eeldatavas hiljemalt 2024. aasta lõpus.

Lugupidamisega

Eleri Kautlenbach planeeringute valdkonna juht | Ruumilise planeerimise osakond Telefon: +372 5885 1327 E-post: [email protected] Regionaal- ja Põllumajandusministeerium | Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn | www.agri.ee

Ettepanekud Rail Baltic hüvitusmeetmete kava juurde

Täname võimaluse eest esitada RMK seisukoht Roheplaan OÜ ja Hendrikson DGE poolt koostatud Rail Baltica Pärnu maakonnaplaneeringu, Lõuna-Pärnumaa planeeringu Natura hindamise hüvitusmeetmete kava juurde. Natura erandi menetluse ja hüvitusmeetmete kava on koostatud ühele trassialternatiivile, s.o KSH aruandes ja Natura hindamises nimetatud Sinine+Kollane+Roosa (SKR). Hüvitusmeetmetena nähakse kavas ette riigile kuuluval maal 5500 ha uute sihtkaitsevööndite tekitamine, 3336 ha-l metsise jaoks vajalikke taastamistöid, 128 km kraavide sulgemisi, 4,5 km teede likvideerimist jne hinnangulise kogumaksumusega ca 2 miljonit eurot. Selleks, et hinnata hüvitusmeetmete asjakohasust on vajalik eelnevalt tutvuda KSH aruandega, sest kuigi hüvitusmeetmete kava ptk 2.3 annab kokkuvõtliku ülevaate Natura asjakohase hindamise järeldustest, ei ole üksnes selle põhjal võimalik aru saada järeldusteni jõudmise argumentatsioonist. Sellest tulenevalt tekkisid meil järgmised küsimused: 1. Palume selgitada, et miks lähtutakse hüvitusmeetmete kavas eeldusest, et RB rajamise tõttu on vaja kompenseerida Luitemaa linnuala metsisepopulatsiooni ulatuses, mis vastab kogu selle populatsiooni hävimisele. Kas Natura asjakohase hindamise käigus jõuti järeldusele, et RB rajamisega kaasnevad ebasoodsad mõjud toovad vaatamata leevendusmeetmetele kaasa Luitemaa metsiste vältimatu väljasuremise? Kas Natura asjakohase hindamise käigus analüüsiti teiste suurte transpordikoridoride (Tallinn-Narva maantee, Tallinna ja Tapa vaheline raudteetrass) vahetusse lähedusse või nende tõttu eeldatavasti isolatsioonis olevate metsisemängude (Põhja-Kõrvemaa ja Lahemaa mängud) arvukuse dünaamikat? Sarnased ohutegurid, mida on toodud välja RB puhul (barjääriefekt, müra, võimalik hukkumine kokkupõrkel rongide ja taristuobjektidega) peaksid olema ju olulised ka muude suurte transpordikoridoride puhul? 2. Kas ühe leevendusmeetmena võiks rakendada ka väikekiskjate ohjamist nii RB ehitamise ajal kui vahetult selle järel? Arvestades RB ehituseaegset häiringut, siis see võib võimendada kiskluse negatiivset mõju, sest häiritud metsised võivad sattuda olukordadesse, kus nad on kiskjatele kergemini kättesaadavad. Seega oleks väikekiskjate ohjamine üks täiendav võimalus, kuidas leevendada RB ohuteguritest tulenevat metsiste suremust ja tagada metsisepopulatsiooni säilimine Luitemaa linnualal. Hüvitusmeetmete juures ei ole arvesse võetud nimetatud meetmete sotsiaal-majanduslikku mõju. Sotsiaal-majanduslikku mõju on käsitletud nimetaud dokumendis vaid Rail Balticu rajamisega seonduvalt, kuid ei ole käsitletud hüvitusmeetmete ellu rakendamisega seonduvalt. Vastavalt Ernst & Young Baltic AS poolt kootatud Metsa- ja puidusektori sotsiaalmajandusliku mõju analüüsile https://empl.ee/wp- content/uploads/2023/03/EMPL_2022_Metsa-ja-puidusektori-sotsiaalmajandusliku-moju-analuus.pdf luuakse 1 miljoni tihumeetri puidu töötlemisel 264,7 miljonit eurot lisandväärtust. RMK analüüsi tulemusel

Eleri Kautlenbach

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium

[email protected]

Teie e-kiri 25.10.2023

Meie Digitaalallkirja

kuupäev nr

1-54.1/2023/89

XXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXX XXX

2

ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS

jääb nimetatud hüvitusmeetme alusel metsandussektoril kasutamata ca 320 tuh tm puitu, mistõttu jääb metsandussektoril loomata ca 84 miljoni euro ulatuses lisandväärtust. Eesti metsanduse arengukava aastani 2020 analüüside alusel tekitab 1 miljoni kuupmeetri puidu varumine, transport ja töötlemine vähemalt 2350 töökohta. Planeeritud hüvitusmeetmete alusel kehtestatavad metsade puidukasutuse piirangud jätavad metsandussektoris loomata 11 töökohta. Lisanduvad metsise püsielupaigad (PEP) viivad majandamisest välja tulundusmetsa kogupindalal 2320 ha. Selle metsa likviidne väärtus rahas väljendatuna on 24,25 miljonit €. Lisanduvates metsise püsielupaikades kasvava metsa väärtus on sortimentideks arvestatud ning sortimendi väärtus on arvutatud RMK praeguste hindade põhjal (https://www.rmk.ee/puidumuuk-1/puidumuuk, 2023 9 kuu keskmisena). Kogunumbrist on maha arvatud metsa ülestöötamise kulu, mis lageraie puhul on 13,52 eur/m3 kohta ja harvendusraie puhul 29,31 eur/m3. Täiendavalt on välja arvutatud pikaajaliselt saamatajääv tulu keskmise tulundusmetsa juurdekasvu põhjal 4,8 m3/ha/a (3.7.8 Padari juurdekasvud). Aastane juurdekasv 2320 hektarilt on 11136 m3. Kasvava metsa väärtuse järgi arvestatuna on keskmine hind 75 eur/m3, mis teeb aastaseks saamata jäävaks tuluks 0,84 miljonit eurot. Täiendavatel PEP aladel on möödunud aastatel rekonstrueeritud kuivendussüsteeme ja metsateid, mille jääkmaksumus on 0,56 miljonit eurot – see on investeering, mille tagasiteenimiseks metsamajandamise lõppemisel võimalust ei ole ja see on puhas kulu. Käesolevaga teeb RMK ettepaneku arutada veelkord planeeritavate hüvitusmeetmete proportsionaalsust ja põhjendatust, arvestades asjaoluga, et hüvitusmeetmete kavas lähtutakse eeldusest, et RB rajamise tõttu on vaja kompenseerida Luitemaa linnuala metsisepopulatsioon ulatuses, mis vastab kogu selle populatsiooni hävimisele. Lisaks teeme ettepaneku leevendusmeetmete kava kehtestamisel tuleks käsitleda ja arvestada kaasnevate sotsiaalmajanduslike mõjudega.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Andres Sepp

Peametsaülem

+372 505 5932