Lasa loodusala kaitsekorralduskava kinnitamine

KOR R A L D U S

13. november 2023 nr 1-3/23/624

Lasa loodusala kaitsekorralduskava kinnitamine

OTSUS

Looduskaitseseaduse § 25 lõike 2, keskkonnaministri 02.11.2022 määruse nr 50

„Kaitsekorralduskava koostamise ja kinnitamise kord ning kaitsekorralduskava kinnitaja

määramine” § 2 lõike 1 ja § 5 lõike 1-2 ning keskkonnaministri 30.09.2020 määruse nr 47

„Keskkonnaameti põhimäärus” § 9 lõike 2 punkti 4 alusel:

1. kinnitan „Lasa loodusala kaitsekorralduskava“;

2. asjaomastel asutustel arvestada punktiga 1 kinnitatud kaitsekorralduskavas nimetatud ala

kaitse korraldamisel, sealhulgas kaitsekorralduslike tegevuste planeerimisel ja teostamisel,

kinnitatud kaitsekorralduskavaga;

3. looduskaitse planeerimise osakonna juhtivspetsialistil korraldada kaitsekorralduskava

avaldamine Keskkonnaameti koduleheküljel.

(allkirjastatud digitaalselt) Leelo Kukk peadirektori asetäitja

Saata/teadmiseks: Kliimaministeerium, Riigimetsa Majandamise Keskus

Jaotuskava: Maris Taul

Reet Reiman

spetsialist looduskaitse planeerimise osakond

Keskkonnaamet 2023

Lasa loodusala

kaitsekorralduskava

KINNITATUD Keskkonnaameti 13.11.2023 korraldusega nr 1-3/23/624

2

Sisukord

1. Ala iseloomustus........................................................................................................................ 4 2. Uuritus ja seire........................................................................................................................... 5

2.1. Inventuurid ja uuringud.................................................................................................... 5 2.2. Riiklik seire ...................................................................................................................... 5

2.3. Inventuuride ja uuringute vajadus.................................................................................... 5 3. Väärtused ja kaitse-eesmärgid ..................................................................................................... 5 4. Kavandatavad kaitsekorralduslikud tegevused ...................................................................... 11 5. Kasutatud allikad................................................................................................................... 12

Kasutatud lühendid, mõisted ja selgitused

Kaitseväärtus – kaitse-eeskirjas nimetatud kaitstav loodusväärtus (kaitse-eesmärk)

Kaitse eesmärk – kaitseväärtuse soovitud seisund

KeA – Keskkonnaamet

KAUR – Keskkonnaagentuur

KKK – kaitsekorralduskava

LKS - looduskaitseseadus

LKA – looduskaitseala

HA – hoiuala

PEP – püsielupaik

LoD – loodusdirektiiv (käsitleb ohustatud elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku

kaitsepõhimõtteid)

LoA – loodusala (loodusdirektiivi I ja II lisas nimetatud elupaigatüüpide või liikide kaitseks asutatud ala)

RMK – Riigimetsa Majandamise Keskus

EELIS – Eesti looduse infosüsteem

SKV – sihtkaitsevöönd

PV – piiranguvöönd

SDF – Natura standardandmebaas

Säilitamine – olemasolevate väärtuste säilitamine (seisund ei muutu halvemaks, säilitamine ei tähenda

seda, et seisund peab jääma samaks) (looduslik areng)

Seisundi parendamine – arvestatava esinduslikkusega (C) elupaikade seisundi parendamine (kraavide

sulgemine, looduslikule arengule jätmine jms)

Taastamine – tegevused, mis on seotud olemasolevate, kuid halvenenud struktuuriga elupaikade

taastamisega (näiteks PLKd, sood)

4

1. Ala iseloomustus

Lasa loodusalal kaitstakse metsadega seotud väärtusi. Alal leidub suurel hulgal looduslähedasi

metsi, ühtlasi võib alal kohata metsist. Metsise elupaiga kvaliteet on seire järgi halvenenud. Kaitsekorralduslikult on vajalik uurida, kas loodusalal olevad kraavid on toimivad ning vajavad likvideerimist. Aktiivsetest meetmetest kavandatakse veel puhkekoha hooldamist ja ala

tähistamist.

Kaitstava(te) ala(de)

nimi/nimed

Lasa järve hoiuala (KLO2000101), Lasa metsise püsielupaik

(KLO3000065)

Loodusala nimi Lasa loodusala (EE0080416)

Pindala 473,8 ha

Asukoht

Valga maakond Tõrva vald Holdre küla

Lasa loodusala https://register.keskkonnaportaal.ee/register/internationally-

important-area/8953299 Lasa järve hoiuala https://register.keskkonnaportaal.ee/register/protected-nature-

object/7350971

Kaitsekord

✓ „Hoiualade kaitse alla võtmine Valga maakonnas” https://www.riigiteataja.ee/akt/970876?leiaKehtiv

✓ „Metsise püsielupaikade kaitse alla võtmine“ https://www.riigiteataja.ee/akt/13299602?leiaKehtiv

✓ Looduskaitseseadus § 32 ja 33

https://www.riigiteataja.ee/akt/129062022007?leiaKehtiv

Koostaja nimi Reet Reiman

Koostamise aasta 2023

Kaitsekorralduskava

koostamise kord

„Kaitsekorralduskava koostamise ja kinnitamise kord ning kaitsekorralduskava kinnitaja määramine”

https://www.riigiteataja.ee/akt/104112022001

Kaitsekorralduskava (edaspidi KKK) annab soovitused kaitstava ala valitsejale kaitse-eesmärkide saavutamise parimatest viisidest, kuid ei loo õigusi ega kohustusi kolmandatele isikutele.

Lasa loodusala KKK on koostatud tähtajatult. Kava vaadatakse üle ja uuendatakse põhjendatud juhtudel väärtuste kaitse tagamise eesmärgil lähtuvalt tulemuslikkuse hindamise või uue

inventuuri andmetest.

5

2. Uuritus ja seire

2.1. Inventuurid ja uuringud

Alal registreeritud metsaelupaigad on inventeeritud 1997. aastal alguses üle-eestilise

inventeerimise käigus ning andmed on enamasti üldistatud. Hiljem on mõned eraldised üle

inventeeritud ja elupaigatüüpi muudetud (enamasti määratud 0-elupaik).

Alal on inventeeritud 15 vääriselupaika (edaspidi ka VEP) kokku 34,6 ha. Osaliselt kattuvad need

alal inventeeritud metsaelupaikadega. Enamik VEP-idest on inventeeritud aastatel 2021 ja 2022

ning seega on need andmed uuemad kui Natura metsaelupaikade inventuuriandmed.

Vääriselupaikadeks inventeeritud metsaosad asuvad riigimaal ja nende kaitse on tagatud 1. Kui

metsaelupaigaks määratud ala võib mõnel juhul (eelkõige piisav vanus) vastata ka VEP tunnustele,

siis VEP vastab üldiselt ka metsaelupaiga tunnustele. Siiski on andmete täpsustamiseks vajalik

aladel läbi viia inventuurid.

2.2. Riiklik seire

Lasa metsise püsielupaigas (edaspidi ka PEP) viiakse perioodiliselt läbi riiklikke metsise seireid.

Alale jääb 2 seireala (Lasa 1 ja Lasa 2), mõlemal alal on seiratud 2010, 2015 ja 2020.

2020. a ei olnud Lasa 1 mäng asustatud (juba 2015. a on märgitud, et mäng on asustamata) ja

vaatleja hinnangul on põhjuseks see, et ala on kasvanud liiga tihedaks. Lasa 2 mäng oli küll

asustatud, kuid mängus kukkesid ei loendatud. Alal on täheldatud metssigade tegutsemise jälgi.

Samuti on märgitud, et korduvalt on ATV-ga sõidetud läbi tsentri ning alal on ülikõrge sookailu

ja sinika puhmas, mistõttu maas mängival linnul on äärmiselt piiratud nähtavus.

2.3. Inventuuride ja uuringute vajadus

✓ Metsaelupaikade inventuur u 300 ha ulatuses, sest hetkel esineb andmebaasis puudusi.

✓ Uuring kraavide jätkuva toimimise osas, selgitamaks, kas need mõjutavad nii järve

seisundit kui ka metsise elupaiku.

3. Väärtused ja kaitse-eesmärgid

Loodusala looduskaitselised väärtused on Euroopa Liidu Loodusdirektiivi I lisasse kantud

kooslused ja II lisasse kantud liigid. Valdav osa loodusalast on kaetud erinevate metsakooslustega,

1 keskkonnaministri 04.01.2007. a määruse nr 2 „Vääriselupaiga klassifikaator, valiku juhend, kaitse korraldamine

ning vääriselupaiga kaitseks lepingu sõlmimine ja kasutusõiguse tasu arvutamise täpsustatud alused“ § 261 punkti 1

järgi

6

olulise osa moodustab ka Lasa järv (Lasa hoiuala). Tabelis 1 võetakse kokku Lasa loodusala kaitseväärtuste hoidmisega seotud kaitse väärtused, soodsa looduskaitselise seisundi saavutamist

või hoidmist mõjutavad tegurid ning nende ärahoidmiseks või leevendamiseks ettenähtavad meetmed ning kaitsetegevuse oodatavad tulemused. Metsise soodsa seisundi saavutamise või

hoidmise tarvis seatavad meetmed on seatud vastavalt metsise kaitse tegevuskavale, kui ei ole tabelis märgitud teisiti.

Analüüsides Lasa loodusalale jäävate metsade andmeid metsaregistris (vanus, täius), arvestades alal kehtivate piirangutega ning asjaoluga, et alal on aastatel 2021 ja 2022 inventeeritud üle 34 ha

vääriselupaikasid (millest 7 ha kattub inventeeritud metsaelupaikadega) võib järeldada, et algne hulk metsaelupaigatüüpe on alal säilinud. Valdavalt on praegu teadaolevad metsaelupaigad

inventeeritud piiranguvööndisse jääval osal, kui Lasa järvest läänepoole jäävas osas (sihtkaitsevöönd) on metsaregistri järgi ligi 20 ha metsi, mille vanus on üle 100 aasta ja mis tõenäoliselt vastavad Natura 2000 metsaelupaigatüübile. Lisaks on 27 ha VEPideks inventeeritud

alasid eeldatavasti määratletavad elupaikadena vanad loodusmetsad (9010*) või siirdesoo- ja rabametsad (91D0*). Samuti jääb loodusalale u 94 ha üle 100-aastaseid metsi, mis ei ole määratud

vääriselupaiga ega Natura metsaelupaigana. Elupaigaandmete täpsustamiseks ja registriandmete uuendamiseks on vajalik alal läbi viia vastav inventuur.

Lisaks kaitse-eesmärgiks olevatele liikidele on Lasa loodusalal registreeritud hiireviu (Buteo buteo), kanakulli (Accipiter gentilis) ja Helleri ebatähtlehiku (Anastrophyllum hellerianum) leiukohad. Kanakulli tõhusamaks kaitseks tehakse kaitsekorralduskavaga ettepanek muuta

püsielupaik looduskaitsealaks ning määrata liik vastava ala kaitse-eesmärkide hulka.

Tabel 1. Lasa loodusalal kaitse-eesmärgiks olevate väärtuste koondtabel (elupaigad).

Kaitseväärtus2

Seisund3

(pindala/esind

uslikkus)

Kaitse eesmärk4 Mõjutegurid Meetmed Oodatav tulemus5 Märkused

Panus

üldpindalass

e / SDF-i

(%)6

Huumustoitelised

järved ja

järvikud (3160)

LoA – jah; HA –

jah; LoD – I

SDF järgi 8 ha /

B (andmete

kvaliteet

keskmine)

EELISe järgi 8

ha / B

Elupaigatüübi

säilitamine 8 ha

• Raied järve

ümbruses

• Kraavid

• Looduslikule

arengule jätmine 8 ha

ulatuses.

• Kaalutlusotsused,

vajadusel Natura

hindamine

• Uuring kraavide

jätkuva toimimise

osas

Heas seisus

elupaik on säilinud

8 ha

0,3 / 0,3

Vanad

loodusmetsad

(9010*)

LoA – jah; PEP –

ei; LoD – I

SDF järgi 49 ha

/ B (andmete

kvaliteet

keskmine)

EELISe järgi

inventeeritud

34 ha (andmete

kvaliteet

madal).

Tõenäolisi

kaardistamata

elupaiku üle 40

ha (sh VEPina

kaardistatud 27

ha)

• Elupaigatüübi

säilitamine 49 ha

• Andmete

täpsustamine 77

ha ulatuses.

• Raied

piiranguvööndis

• Kuivendamine

• Looduslikule

arengule jätmine

• Registris andmete

täpsustamine 77 ha

• Uuring kraavide

jätkuva toimimise

osas.

• Kaitstava

loodusobjekti tüübi

muutmine ja kaitse-

eesmärgiks lisamine

• Heas seisus

elupaiku on

säilinud

vähemalt 49 ha

• Andmed on

täpsustatud 77

ha ulatuses.

• Kraavide

likvideerimise

vajaduse

hinnang on

antud.

• PEP on

muudetud LKA-

ks ning elupaik

on lisatud

siseriiklikuks

kaitse-

eesmärgiks.

0,07 / 0,08

2 PEP (jah/ei) – on/ei ole püsielupaiga kaitse-eesmärgiks

LoD – loodusdirektiivi lisa number;

LoA (jah/ei) – on või ei ole loodusala kaitse-eesmärk;

LoD – loodusdirektiivi lisa number. 3 Elupaigatüübi esinduslikkus: A – väga hea, B – hea, C – arvestatav, p – potentsiaalne 4 Kaitse eesmärk seatakse aastaks 2050 5 Oodatav tulemus seatakse aastaks 2050 ja tulemuslikkust hinnatakse iga 10 aasta tagant 6 2019. a loodusdirektiivi aruande andmete põhjal (https://nature-art17.eionet.europa.eu/article17/habitat/report/)

8

Kaitseväärtus2

Seisund3

(pindala/esind

uslikkus)

Kaitse eesmärk4 Mõjutegurid Meetmed Oodatav tulemus5 Märkused

Panus

üldpindalass

e / SDF-i

(%)6

Rohunditerikkad

kuusikud (9050)

LoA – jah; PEP –

ei; LoD – I

SDF järgi 0,9

ha / B (andmete

kvaliteet

keskmine)

EELISe järgi 1

ha väärtusega B

(andmete

kvaliteet

keskmine)

• Elupaigatüübi

säilitamine 1 ha

• Andmete

täpsustamine 1 ha

ulatuses.

• Raied

piiranguvööndis

• Kuivendamine

• Looduslikule

arengule jätmine 1 ha

• Registris andmete

täpsustamine 1 ha

• Uuring kraavide

jätkuva toimimise

osas.

• Kaitstava

loodusobjekti tüübi

muutmine ja kaitse-

eesmärgiks lisamine

• Heas seisus

elupaika on

säilinud

vähemalt 1 ha.

• Andmed on

täpsustatud 1 ha

ulatuses.

• Kraavide

likvideerimise

vajaduse

hinnang on

antud.

• PEP on

muudetud LKA-

ks ning elupaik

on lisatud

siseriiklikuks

kaitse-

eesmärgiks.

0,01 / 0,01

Soostuvad- ja soo-

lehtmetsad

(9080*)

LoA – jah; PEP –

ei; LoD – I

SDF järgi 15 ha

/ B (andmete

kvaliteet

keskmine)

EELISe järgi

inventeeritud

10 ha (andmete

kvaliteet

madal).

Tõenäolisi

kaardistamata

elupaiku 27 ha.

• Elupaigatüübi

säilitamine 15 ha

• Andmete

täpsustamine 37

ha ulatuses.

• Raied

piiranguvööndis

• Kuivendamine

• Looduslikule

arengule jätmine

• Registris andmete

täpsustamine 37 ha

• Uuring kraavide

jätkuva toimimise

osas.

• Kaitstava

loodusobjekti tüübi

muutmine ja kaitse-

eesmärgiks lisamine

• Heas seisus

elupaiku on

säilinud

vähemalt 15 ha.

• Andmed on

täpsustatud 37

ha ulatuses.

• Kraavide

likvideerimise

vajaduse

hinnang on

antud.

• PEP on

muudetud LKA-

ks ning elupaik

on lisatud

siseriiklikuks

kaitse-

eesmärgiks.

0,03 / 0,03

9

Kaitseväärtus2

Seisund3

(pindala/esind

uslikkus)

Kaitse eesmärk4 Mõjutegurid Meetmed Oodatav tulemus5 Märkused

Panus

üldpindalass

e / SDF-i

(%)6

Siirdesoo- ja

rabametsad

(91D0*)

LoA – jah; PEP –

ei; LoD – I

SDF järgi 29 ha

/ B (andmete

kvaliteet

keskmine)

EELISe järgi

inventeeritud

27 ha (andmete

kvaliteet

madal).

Tõenäolisi

kaardistamata

elupaiku 27 ha.

• Elupaigatüübi

säilitamine 29 ha.

• Andmete

täpsustamine 54

ha ulatuses.

• Raied

piiranguvööndis

• Kuivendamine

• Looduslikule

arengule jätmine.

• Registris andmete

täpsustamine 54 ha.

• Uuring kraavide

jätkuva toimimise

osas.

• Kaitstava

loodusobjekti tüübi

muutmine ja kaitse-

eesmärgiks lisamine

• Heas seisus

elupaiku on

säilinud

vähemalt 29 ha.

• Andmed on

täpsustatud 54

ha ulatuses.

• Kraavide

likvideerimise

vajaduse

hinnang on

antud.

• PEP on

muudetud LKA-

ks ning elupaik

on lisatud

siseriiklikuks

kaitse-

eesmärgiks.

0,05-0,06 /

0,07

10

Tabel 2. Lasa loodusalal kaitse-eesmärgiks olevate väärtuste koondtabel (liigid).

Kaitseväärtus7 Seisund8 Kaitse eesmärk9 Mõjutegurid Meetmed Oodatav tulemus10 Märkused

Metsis (Tetrao

urogallus)

LKS – II; PEP –

jah, LoA – ei; LiD

– I;

Lasa 1 mäng 2010

– säilinud 1 kuke

kevadine

mänguterritooriu

m, põhimänguks

liigub tõenäoliselt

Lasa 2 mängu

2015 – 0 kukke

2020 – 0 kukke

Lasa 2 mäng

2010 – 2 kukke

2015 – 0 kukke

2020 – 0-1 kukke

Alal toimub

vähemalt 1

metsisemäng 1-2

kukega;

mängualad on 102

ha ulatuses heas

seisus.

• Raied piiranguvööndis

• Häirimine

• Kuivendamine

• Kisklus

• Uuendusraie lank kuni

0,5 ha.

• Raietel ajaline piirang

1. veebruarist 31.

augustini. Järelevalve.

• Uuring kraavide

jätkuva toimimise

osas.

• Vajadusel kiskluse

vähendamine.

• Vähemalt üks 1-2

kukega mäng on

säilinud. Mänguala on

102 ha ulatuses heas

seisundis.

• Kraavide

likvideerimise

vajaduse hinnang on

antud.

• Kiskluse mõju ei ole

oluline

Lasa 1 mäng on hääbunud,

Lasa 2 mängus kukkede arv

viimastel aastatel

vähenenud. Mängupaikades

vohab sinikas ja sookail.

Kanakull

(Accipiter gentilis)

LKS – II, PEP – ei,

LoA – ei, LiD - I

Alal on

inventeeritud u 25

ha suurune

elupaik, kus

aastast 2017 on

regulaarselt

pesitsenud 1 paar

(lennuvõimestunu

d 1-3 poega)

Alal pesitseb 1

paar • Raied piiranguvööndis

• Häirimine

• Raiete piiramine alal pesitseb vähemalt 1

paar kanakulle

Püsielupaiga muutmine

looduskaitsealaks, kus

muuhulgas on kaitse-

eesmärgiks kanakull

7 LKS kaitsekategooria looduskaitseseaduse alusel

PEP (jah/ei) – on või ei ole püsielupaiga kaitse-eesmärk;

LoD – loodusdirektiivi lisa number;

LoA (jah/ei) – on või ei ole loodusala kaitse-eesmärk;

LiD – linnudirektiivi lisa number. 8 Liigi seisund 9 Kaitse-eesmärk seatakse aastaks 2050 10 Oodatav tulemus seatakse aastaks 2050 ja tulemuslikkust hinnatakse iga 10 aasta tagant

11

4. Kavandatavad kaitsekorralduslikud tegevused

Vajalike tegevuste tabelisse (tabel 2) on koondatud tööd, mis on vajalikud kaitse eesmärkide saavutamiseks, tabelit võidakse tulevikus täiendada.

Tabelis on tegevused jaotatud vastavalt tegevuse olulisusele järgmistesse prioriteetsusklassidesse: 1) esimene prioriteet – hädavajalik tegevus, milleta kaitse eesmärkide täitmine planeeritavas ajavahemikus on võimatu, see on kaitseväärtuste säilimisele ja toimiva ohuteguri kõrvaldamisele suunatud tegevus (taastamine, taasloomine); kaitsekorralduse tulemuslikkuse hindamiseks vajalik tegevus (inventeerimine); 2) teine prioriteet – vajalik tegevus, mis on suunatud väärtuste taastamisele ja potentsiaalsete ohutegurite kõrvaldamisele; 3) kolmas prioriteet – soovituslik tegevus ehk tegevus, mis aitab kaudselt kaasa väärtuste säilimisele ja taastamisele ning ohutegurite kõrvaldamisele (infotahvlid, külastustaristu).

Tabel 3. Vajalikud tegevused.

Jrk Tegevuse nimetus Maht Tegevuse tüüp Korraldaja Prioriteet Periood (ühekordne

või korduv tegevus)

1 Natura elupaikade inventuur 300 ha Inventuur KeA I 2025

3 Metsise seire Riiklik seire KAUR I 2025

4 Kraavide uuring Uuring KeA II 2027

5 Erinevate metsaelupaikade seisundi

parendamine 26 ha

Koosluse seisundi

parendamine läbi

loodusliku arengu

KeA I 205011

6 Hoiuala tähiste hooldamine 1 keskmine tähis Kaitsealuse objekti tähise

hooldamine RMK II 2024

7 Puhkekoha hooldamine 1 tk puhkekoha hooldamine RMK II Igal aastal

8 Infotahvli hooldamine 1 tk Infotahvli hooldamine RMK III 2026

9 Kaitsekorralduskava andmete üle

vaatamine ja vajadusel uuendamine Tegevuskava KeA I

1 kord kümne aasta

jooksul

10 Kaitsekorralduskava tulemuslikkuse

hindamine Tegevuskava KeA I

1 kord kümne aasta

jooksul

11 Ala kaitsekorra muutmine (PEP

muutmine looduskaitsealaks) Tegevuskava KeA I 2027

11 Oodatav tulemus seatakse aastaks 2050 ja tulemuslikkust hinnatakse iga 10 aasta tagant

5. Kasutatud allikad

• Keskkonnaregister

• Natura standardandmebaas (https://natura2000.eea.europa.eu/)

• Vabariigi Valitsuse 15.12.2005. a määrus nr 311 „Hoiualade kaitse alla võtmine Valga maakonnas“ (https://www.riigiteataja.ee/akt/970876?leiaKehtiv)

• Vabariigi Valitsuse 13.01.2005. a määrus nr 1 „Metsise püsielupaikade kaitse alla võtmine“ (https://www.riigiteataja.ee/akt/13299602?leiaKehtiv)

• Vabariigi Valitsuse 05.08.2004. a määrus nr 615 „Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri“

(https://www.riigiteataja.ee/akt/304042017006?leiaKehtiv)

• Metsise kaitse tegevuskava 2015

(https://pilv.envir.ee/index.php/s/7i5MKGRrkTqXK6r?dir=undefined&path=%2FLoom ad%2FLinnud&openfile=3668)

• Veebileht „Loodusega koos“ (https://loodusegakoos.ee/kuhuminna/puhkealad/sakala-puhkeala/10662)

• Keskkonnaseire Infosüsteem KESE (https://kese.envir.ee/kese/welcome.action)

• Keskkonnaagentuur. 2015. Metsise mängude seire 2015 aasta aruanne. Riikliku keskkonnaseire eluslooduse mitmekesisuse ja maastike seire programm.

• Keskkonnaagentuur. 2020. Metsise mängude seire 2020. aasta aruanne. Riikliku keskkonnaseire elustiku mitmekesisuse seire programm.