Ettpanekute ja vastuväidete esitamine - Ida-Harjumaa

Ettpanekute ja vastuväidete esitamine

Edastasite Riigimetsa Majandamise Keskusele (edaspidi RMK) Uuri küla Raudsilla ja Taga-

Raudsilla kinnistute detailplaneeringu avaliku väljapaneku teate, milles teatasite, et avaliku

väljapaneku aja jooksul on võimalik esitada planeeritava ala osas vastuväiteid ja ettepanekuid.

Juhime tähelepanu, et Pudisoo jõe puhul on tegemist Looduskaitseseaduse alusel kaitstava I

kaitsekategooria loomaliigi – ebapärlikarbi ainukese säilinud elupaigaga Eestis. RMK ülesandeks on

Euroopa Komisjoni LIFE programmi projektide CoastNet ja Revives ja Ühtekuuluvusfondi projekti

„Ex-situ liigikaitse investeeringud - ebapärlikarp“ elluviimine. Rahvusvaheliste projektide

eesmärgiks on ebapärlikarbi populatsiooni taastamine ja elupaigaks oleva jõe ja valgala taastamine.

Projektide töödega on juba alustatud s.h. näiteks märgalade taastamiseks koostatakse

projekteerimise lähteülesannet, ebapärlikarbi jões tehti käesoleval aastal karpide loendus, noorjärke

kasvatatakse jões ja laboris ning algatatud on projekteerimishange ebapärlikarbi kasvatusjaama

rajamiseks jõkke detailplaneeringu alast allavoolu.

Tulenevalt eeltoodust leiame, et detailplaneeringus (edaspidi DP) on vaja teha rida muudatusi ja

täiendusi:

1. DP punkti 1.4 tuleb kindlasti üle rõhutada, et jões elab Looduskaitseseaduse alusel kaitstav I

kaitsekategooria loomaliik - ebapärlikarp. Kuna tegemist on Eesti ainsa säilinud ebapärlikarbi

populatsiooniga, tuleb võimalikele kaasnevatele inimmõjudele pöörata detailplaneeringus eriti

suurt tähelepanu. Lahemaa rahvuspargi kaitse-eeskirja kohaselt on kaitse all nii ebapärlikarp kui

ka tema elupaik.

2. DP-s tuleb ette näha muuhulgas kallasrajale avaliku juurdepääsu tagamine, müra ja

saasteriski hinnang ning muude keskkonnanõuete seadmine (Planeeringuseadus, §126).

Neid punkte ei ole detailplaneeringus eraldiseisvana käsitletud. Detailplaneeringut tuleb

täiendada selliselt, et oleks kindlasti tagatud inimeste võimalus pääseda kallasrajale ja sellel

liikuda. Samuti peaks DP käsitlema kallasraja ja veekaitsevööndi nõuete täitmist

Keskkonnaseadustiku Üldosa Seaduse § 38 ja Veeseaduse § 118 ja 119 kohaselt. Neid nõudeid

ei ole DP-ga hõlmatud alal senini täidetud. Suletud on kallasrada, ehitatud rajatisi vahetult

veepiirile ning muudetud jõe voolusängi. DP peab ette nägema, mida on vajalik teha rikkumiste

heastamiseks. Müra puhul tuleks reguleerida pürotehniliste ja muude müratekitavate vahendite

kasutamist, arvestades kinnistute kasutamist (suur)üritusteks ja võimalikku negatiivset mõju

kaitseala elustikule. Lisaks peaks detailplaneering ette nägema ka reeglid suurüritusel valgustuse

kasutamiseks, et vältida jõe valgustamist ja jõe-elustiku häirimist.

3. Vastavalt Lahemaa kaitsekorralduskava lisale 7 (lk 160) on lubatud elumaja ehitamine kohtades,

kus järgitakse hoonete paigutamist taluõuel ja ühele krundile on lubatud ehitada üks elamu

Terje Kraanvelt

Kuusalu Vallavalitsus

[email protected]

Teie 16.08.2022 nr 7-1/3314

Meie 14.09.2022 nr 3-1.1/2022/4499

XXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXX XXX

2

(üksikelamu). DP järgi on nendeks rajatisteks Taga-Raudsilla kinnistul Tagatare ja Raudsilla

kinnistul Vana-Tare. Kaitsekorralduskava lisa 7 järgi võib lisaks ehitada suvila ja aiamaja

tingimustel, et need moodustavad elamuga ühtse terviku. Seega ei tohiks lubada Raudsilla

kinnistule rajada majutushooneid ning Taga-Raudsilla kinnistule majutushooneid ja hooneid

ürituste korraldamiseks. DP lk 6 algavas tabelis, punktis 2 ja joonistel tuleks kõikide

ebaseaduslike hoonete kohta märkida, et need tuleb likvideerida, mitte „hoone on likvideeritav“.

4. DP peaks käsitlema veekaitsevööndis, aga ka mujal kinnistul ebaseaduslike ehitiste

likvideerimisega kaasnevaid keskkonnaohtusid ja pakkuma võimalike riskide

vähendamiseks ennetavaid abinõusid.

5. Lahemaa rahvuspargi valitseja Keskkonnaameti hinnangul ei vasta enamus ehituslubadeta

rajatud hoonetest Lahemaa rahvuspargi kaitse-eeskirjale ja tuleb likvideerida. Samuti puuduvad

nendel hoonetel vee- ja kanalisatsioonivõrgud ja seega on reovett siiani käideldud nõuetele

mittevastavalt. Kaitsealune ebapärlikarp on veereostuse suhtes eriti tundlik. Seetõttu tuleb

põhjalikult kaaluda, kas on mõistlik lubada nii suurt arendust ja DP-s kirjeldatud erandite

lubamist.

6. Tarbitava vee koguse arvutamisel peaks arvestama maksimaalse külastajate arvuga.

Raudsilla Matkakompleksi kodulehel on märgitud, et telkimiskohtade arv on piiramatu. Veevõtu

ja –käitlemise mahtude planeerimisel tuleb arvestada nii keskmise kui ka maksimaalse tarbijate

arvuga, et ei tekiks ettenägematuid keskkonnariske, mille tulemusena võib saada kahjustada I

kategooria kaitsealuse liigi elupaik ja kaasneda ebapärlikarbi isendite hukkumine.

7. Taga-Raudsilla kinnistul on tagasauna juurde jõevee suunamiseks kaevatud ebaseaduslik kraav.

Sauna ehitusalune pind on ehitisregistri järgi 24 m2, geodeetilise alusplaani andmeil aga 172 m².

Mõlemad ebaseaduslikud rajatised tuleks likvideerida ja ei tohiks lubada nende seadustamist

DP-ga.

8. DP-ga kavandatavad tegevused võivad kujutada ohtu I kategooria kaitsealusele liigile

ebapärlikarbile ja tema elupaigale, mis on vastuolus Looduskaitseseaduse §-ga 55.

Detailplaneeringu objekt asub Lahemaa rahvuspargis, samuti Natura 2000 alal ja piirneb

Suurekõrve sihtkaitsevööndiga. DP tegevused kavandatud mahus on vastuolus kaitseala kaitse-

eesmärkidega ja võivad kahjustada kaitstava loodusobjekti kaitse-eesmärkide saavutamist ja

kaitstava loodusobjekti seisundit.

9. DP kehtestamine praeguseks avalikustatud kujul looks pretsedendi, kus aastate jooksul

kaitsealale rajatud kümned ebaseaduslikud ehitised legaliseeritakse DP käigus kavandatava uue

hoonestuse mahuna. Samuti annab see aluse sarnases mahus uute arenduste loomisele

kaitsealuse liigi elupaigas või vahetus läheduses ja keskkonnamõjud tundlikus piirkonnas

kuhjuvad.

Kokkuvõtvalt, sellisel kujul DP kehtestamine seab ohtu rahvusvaheliste projektide CoastNet ja

Revives ja Ex-situ liigikaitse investeeringud - ebapärlikarp eesmärkide elluviimise ja Eesti ainsa

ebapärlikarbi populatsiooni taastamise.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Andrus Kevvai

Ida-Harjumaa metsaülem

Teademiseks: Keskkonnaamet ([email protected])

506 6931 [email protected]

Mõisa tee 17 Kiiu alevik Telefon +372 6066 370 Arvelduskonto

74604 Harjumaa

Reg. kood 75033496

E-post [email protected]

Veeb http://www.kuusalu.ee

EE742200001120050586

Swedbank

Riigimetsa Majandamise Keskus

[email protected]

16.08.2022 nr 7-1/3314

Uuri küla Raudsilla ja Taga-Raudsilla kinnistute detailplaneeringu avalik

väljapanek

Anname teada, et Kuusalu Vallavalitsuse 11.augusti 2022 korraldusega nr 416 võeti

vastu Teie naaberkinnistu Uuri küla Raudsilla ja Taga-Raudsilla kinnistute

detailplaneering. Detailplaneeringu avaliku väljapaneku materjalidega saab tutvuda

Kuusalu valla kodulehel aadressil https://www.kuusalu.ee/planeeringute-teated-2022/-

/asset_publisher/nPVWiP2DU0Hz/content/uuri-kula-raudsilla-ja-taga-raudsilla-

kinnistute-detailplaneeringu-avalik-valjapanek ja avalik väljapanek kestab 31.augustist

kuni 14.septembrini 2022.a. Eelpool nimetatud aja jooksul on võimalik esitada

kirjalikult Kuusalu vallavalitsusele vastuväiteid ja ettepanekuid planeeritava osas

edastades need aadressile [email protected]

Uuri küla Raudsilla kinnistu (katastritunnus: 35203:001:00646) ja Taga-Raudsilla

kinnistu (katastritunnus: 35203:001:1690) detailplaneering on Kuusalu Vallavalitsuse

11.06.2020 korraldusega nr 361 vastu võetud, suunatud detailplaneering avalikule

väljapanekule ning avalikustatud koos 22.03.2019 kirjaga nr 6-5/19/31-5

Keskkonnaameti poolt kooskõlastatud ning heaks kiidetud keskkonnamõjude

strateegilise hindamise aruandega. 20.06-03.08.2020 toimunud avaliku väljapaneku

jooksul Kuusalu Vallavalitsusele vastuväiteid planeeritava osas ei esitatud, küll aga ei

saavutatud avaliku väljapaneku järgselt kokkuleppeid olemasoleva, valdavalt

erakinnistutel paikneva juurdepääsutee kasutamiseks ja notariaalse servituudilepingu

sõlmimiseks Maasika kinnistu osas. Notariaalsed servituudilepingud on sõlmitud

Sepaveski, Sepa, Vanaõue, Vana-Sepa ja Peetri kinnistute omanikega. Tagaõue kinnistu

osas on saavutatud suuline kokkulepe, kuid notariaalne leping on sõlmimata

seoses isiku viibimisega Soome Vabariigis. Uuri küla Raudsilla ja Taga-Raudsilla

kinnistud asuvad Lahemaa rahvuspargi piiranguvööndis ning Natura 2000 võrgustikku

kuuluvatel Lahemaa linnu- ja loodusalal, kus igasugune ehitustegevus on võimalik vaid

kooskõlastatult kaitseala valitseja, Keskkonnaametiga.

Kuusalu Vallavalitsus on pöördunud Keskkonnaameti poole, saamaks seisukohti

Raudsilla ja Taga-Raudsilla kinnistute juurdepääsutee võimalike alternatiivsete

lahenduste osas. Ühe alternatiivina pakkus detailplaneeringu koostaja võimalust rajada

uus teelõik Maasika kinnistu piirile, olemasoleva abihoone taha. Teise alternatiivina

tehti ettepanek rajada uus teelõik olemasoleva metsatee pikendusena Saekose ja

Saeserva kinnistutele. Keskkonnaamet andis seisukoha (13.05.2021 nr 7-1/12781), mille

kohaselt alternatiivsete teelõikude rajamine kahjustab rahvuspargi metsade kaitse-

eesmärke ja kaitseala valitseja ei saa nende elluviimisega nõustuda. Keskkonnaameti

seisukohast tulenevalt puudub Raudsilla ja Taga-Raudsilla kinnistutel võimalus uue

juurdepääsu rajamiseks ning avalikule maanteele pääsuks tuleb kasutada olemasolevat

juurdepääsuteed. Olemasoleva juurdepääsutee osas on määratud detailplaneeringuga

servituudilepingute seadmise vajadus ning ulatus.

Raudsilla kinnistul on hetkel kokku 16 erinevat hoonet ja salvkaev, Taga- Raudsilla

kinnistul on 8 hoonet, salvkaev ning päikesepaneelid. Osad hoonetest on vanad

taluhooned, osad erineva funktsiooniga püstkojad. Kinnistutel asuvad ehitised on

rajatud valdavalt ilma seadusliku aluseta. Kinnistutel tegutseb turismi- ja matkateenust

pakkuv ettevõte.

Koostöös kaitseala valitseja, Keskkonnaametiga on detailplaneeringuga tehtud

ettepanek osade ehitiste likvideerimiseks ning uute ehitustingimuste ja hoonestusalade

määramiseks.

Vastavalt looduskaitseseaduse §38 lg 4 punktile 1 ja Lahemaa rahvuspargi kaitse-

eeskirja § 23 lg 4 punktile 1 ei laiene ehituskeeld haja-asustuses olemasoleva elamu

õuemaale ehitatavale uuele ehitisele, mis ei jää veekaitsevööndisse. Sellest tulenevalt on

planeeringuga kavandatud hoonestusalad ilma ehituskeeluvööndit vähendamata. Kogu

kompleksi jaoks on kavandatud uue puurkaevu ning puhasti rajamine. Kinnistutele on

kavandatud osaliselt ärimaa sihtotsarve. Juhul, kui soovitakse suurema ürituste hoone

rajamiseks liita lubatud ehitusalused pinnad, tuleb korraldada eelnevalt

arhitektuurikonkurss kogu planeeritava ala hoonestusele. Seejuures tuleb järgida

planeeringuga määratud maksimaalset ehitusalust pinda, vaadelda kahte kinnistut

terviklikult ning arvestada vanade taluhoonetega. Lõpliku otsuse hoone mahulise ja

arhitektuurse sobivuse osas langetab Keskkonnaamet arhitektuurivõistluse tulemuste

alusel, kaasates protsessi ka Lahemaa rahvuspargi arhitektuurinõukogu. Kinnistutele ei

planeerita hooneid ega tegevusi, millega kaasneb oluline keskkonnamõju.

Planeeritav ala asub üldplaneeringu kohasel nn valgel alal. Valge alal üldplaneeringu

kaardil tähendab seda, et antud aladel maakasutuse sihtotstarve ei muutu ja selle

muutmist tulevikus ei piirata. Ka pole nendel aladel ette nähtud suuremaid ja eraldi

käsitlemist väärivaid kitsendusi ega piiranguid. Vallavalitsusele vastuvõtmiseks esitatud

detailplaneeringu lahendus ei tee ettepanekut üldplaneeringu muutmiseks.

Detailplaneering on kooskõlastatud lähteülesandes ettenähtud ametite ning isikutega.

Info tel 606 6379 või e-post [email protected]

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Terje Kraanvelt

vallavanem

Maris Torga 6000 857