Vastus Kelvingi MKA ja Viimsi keskosa MKA moodustamise määruste eelnõudele antud tagasisidele

Arvamuste ja ettepanekute esitamine

Viimsi keskosa MKA ja Kelvingi MKA

moodustamise määruse eelnõule

Austatud härra vallavanem

Edastasite Riigimetsa Majandamise Keskusele (edaspidi RMK) Viimsi keskosa maastikukaitseala

(edaspidi MKA) kaitse-eeskirja ja seletuskirja uue versiooni ning Kelvingi MKA kaitse-eeskirja

määruse eelnõu esmase versiooni arvamuste ja ettepanekute esitamiseks.

Tutvunud Teie poolt edastatud MKA-de moodustamise materjalidega on RMK kujundanud

omapoolse arvamuse, mille edastame Teile koos kaitse-eeskirja ja seletuskirja projekti muutmise

ettepanekutega.

Keelatud tegevustena (kaitse-eeskirjade § 6), on kirjas puhtpuistute kujundamine ja uuendusraie

ning puidu kokku- ja väljavedu külmumata pinnaselt. Kuna keelatud on puhtpuistute kujundamine,

siis puhtpuistutest segapuistute kujundamiseks oleks vajalik teha suuremahulisi raietöid ning

tegeleda alal ühe puuliigi puistutes teiste puuliikide istutamise ja kasvatamisega. Selle eesmärgi

täitmiseks on uuendusraie eelduslikult vajalik.

Lisaks annab hästi planeeritud uuendusraie võimaluse kujundada erivanuselist ja mitmekesist

metsa ning vaheldusrikast metsamaastikku, kus ühtlasi on tagatud loodulik mitmekesisus,

elurikkus ja loodusväärtuste säilimine. Uuendusraiega ei kaasne kohustust raiealalt raiuda kõik

puud. Iga raieala osas on võimalik kaitseala valitsejaga leppida kokku alale kasvama jäetavate

puude arvus ja paigutuses tagades nii pideva kõrghaljastuse olemasolu. Taoline metsade

majandamine tagab kindlasti kõigi kaitse-eeskirjade kaitse-eesmärkide täitmise ja seda RMK

hinnangul parimal moel.

Teeme ettepaneku lubada kaitse-eeskirjadega kaitseala valitseja nõusolekul metsakoosluste

kujundamisel kasutada kõiki seadusest tulenevaid raieviise, kusjuures kaitseala valitseja jätab

endale õiguse esitada nõudeid raieviisi, kasutatava tehnoloogia, raieaja, puidu kokku- ja väljaveo,

raieala puhastamise viisi ning raiealal säilitatavate puude liigi ja arvu kohta.

Illar Lemetti

Viimsi Vallavalitsus

[email protected]

Teie 29.09.2023 nr 15-3/4352

Meie 23.10.2023 nr 3-1.1/2023/1239-2

XXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXX XXX

2

Sisuliselt tähendab selline lähenemine tegevuskava koostamist, milles lubatud raieviisid

arutatakse kaitseala valitsejaga läbi ja seetõttu nö igaks juhuks piiramine eeskirjaga -

keelatud teha uuendusraiet - kaotab igasuguse tähtsuse. Mis on Viimsi metsa jaoks vaja

mineva raie nimetus, on teisejärguline teema, peamine kriteerium on, et kogukond ei saaks

häiritud, säiliks kõrgmetsa ilme ja samas uued puukesed oleks võimelised kaugemas

tulevikus suureks kasvama.

Puidu kokku- ja väljaveo lubamine üksnes külmunud pinniase korral on ebamõistlik seetõttu, et

selliseid külmasid talvesid ei ole enam aastaid olnud, ja see tähendab, et metsamaterjali

transportimine on täielikult välistatud (seda isegi kohalikule elanikkonnale isiklikuks tarbeks

küttepuude varumise võimaldamisel).

Teeme ettepaneku täiendada kaitse-eeskirjade § 6 lg 1 p 5 lisades lause „Kaitseala valitseja võib

lubada puidu kokku- ja väljavedu, kui pinnas ja ilmastik seda võimaldab“.

Kavandatavad MKA-d jäävad valdavas ulatuses maaparandussüsteemide maa-alale.

Maaparandusseaduse kohasel lasub maaparandussüsteemi korrashoiu kohustus süsteemi

omanikul, kelleks kavandatavatel kaitsealadel on RMK. Sellest tulenevalt teeme ettepaneku muuta

kaitse-eeskirjade § 6 lg 1 p 7 lõpp alljärgnevalt: „… ja maatulundusmaal metsamajandus- ja

maaparandushoiu töödel;“

Juhime siinjuures tähelepanu, et kavandatav Kelvingi MKA jääb kogu ulatuses

maaparandussüsteemi maa-alale. Uue maaparandussüsteemi rajamine kavandatavale kaitsealale ei

ole seetõttu võimalik.

Kaitse-eeskirjade seletuskirjades p 3.3 on kirjas, et jahiulukeid on lubatud lisasööta üksnes

kaitseala valitseja nõusolekul. Kaitse-eeskirjadest seda otseselt välja ei loe. Kaitse-eeskirjade § 5

lg 3 p 1 kohaselt on kaitseala valitseja nõusolekul lubatud ulukite arvu reguleerimine.

Lisasöötmine võib toimuda ka muul eesmärgil kui ulukite arvu reguleerimine (n.t.

loodusfotograafia). Seetõttu teeme ettepaneku tuua kaitse-eeskirjades ulukite lisasöötmine eraldi

välja.

Kelvingi MKA kaitse-eeskirja seletuskirja p 2.1.2 on kirjutatud, et peale 2006. aastat pole alal

suuremat metsaraiet tehtud. Juhime tähelepanu, et viimased raietööd toimusid sellel alal aastal

2015, mil RMK korraldas harvendusraiete tegemise ligikaudu 22% ulatuses kavandatava kaitseala

metsamaa pindalast.

Kokkuvõtvalt, Viimsi väärtuslikes metsades lähtub RMK oma plaanides sellest, et neis

metsades oleks nii noori, keskealisi kui ka vanemaid puid ja ka metsa, mis jääb raietest

puutumata. Metsa eluringist tulenevalt tuleb selleks, et mets oleks kogu aeg olemas ja temast

oleks tänasega samalaadset rõõmu ja kasu inimestele ka tulevikus, teha siiski mõistlikul

määral noortele ja keskealistele puudele ruumi, kus neil oleks võimalus kasvada suurteks ja

tugevateks.

Millised on parimad metsamajanduslikud võtted selleks, on juba konkreetse tegevuskava

koostamisega lahendatav. Sellise tegevuskava koostamiseks ei ole tingimata vajalik kohaliku

kaitseala moodustamine, kuid kaitseala moodustamine ei takista ka sellise tegevuskava

koostamist juhul, kui kaitse-eeskirjaga ei keelustata kehtiva seadusandlusega lubatavaid

raieviise.

3

Muuhulgas juhime tähelepanu, et Kliimaministeeriumis on käimas arutelud püsimetsa mõiste

täpsemaks sisustamiseks ja selle majandamiseks kasutatavate raieliikide (sh lageraie)

täpsustamiseks. Seega on kaitse-eeskirja sõnastusel oluline kaal, et säilitada võimalus Viimsi

metsa-alade majandamiseks ka püsimetsana.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Andrus Kevvai

Ida-Harjumaa metsaülem

506 6931 [email protected]

Nelgi tee 1, Viimsi alevik, Viimsi vald, 74001 Harju maakond | Registrikood 75021250

Tel: +372 602 8800 | E-post: [email protected]

Swedbank EE182200221010936477

VIIMSI VALLAVALITSUS

Riigimetsa Majandamise Keskus Teie 23.10.2023 nr 3-1.1/2023/1239-2

Mõisa/3

Sagadi küla, Haljala vald Meie 9.11.2023 nr 15-3/4352-4

45403, Lääne-Virumaa

Vastus Kelvingi MKA ja Viimsi keskosa

MKA moodustamise määruste eelnõudele

antud tagasisidele

Esitasite 23.10.2023 kirjaga nr 3-1.1/2023/1239-2 Viimsi Vallavalitsusele seisukohad Viimsi

keskosa maastikukaitseala (MKA) ja Kelvingi MKA moodustamise määruste eelnõudele. Täname

Teid eelnõudele antud tagasiside eest. Viimsi Vallavalitsus on tutvunud esitatud kommentaaride

ja ettepanekutega ja vastab neile järgnevalt.

Tõite välja probleemi sättega, mis ütleb, et puitu võib kokku- ja välja vedada vaid külmunud

pinnase puhul (§ 6 lg 1 p 5). Anname teada, et selle sätte osas tuli teisteltki tagasisidet ja

kommentaar oli asjakohane. Sellele sättele viisime muudatused sisse. Muutuse viisime sisse

looduskaitseseaduses (LKS) toodud sõnastuses. Lisasime lause „Kaitseala valitseja võib lubada

puidu kokku- ja väljavedu juhul, kui pinnas seda võimaldab.“

Teiseks tõite välja, et maaparandussüsteeme on vaja tulenevalt maaparandusseadusest korras

hoida ja selleks, et ka nendeks töödeks vajalikud masinad saaksid kaitsealal liikuda, oleks vaja

kaitse-eeskirja § 6 lg 1 p-i 7 muuta ja tegite ettepaneku lisada sätte lõppu „… ja maatulundusmaal

metsamajandus- ja maaparandushoiu töödel.“ Oleme nõus, et sätet tuleb muuta, et ka need

masinad saaksid kaitsealale tulla, aga muutsime sätet teisti kui Teie ettepanekus. Kustutasime

ühel liitsõnal esimese sõna ja tulenevalt ühest teisest tagasisidest täiendasime ka lause lõppu.

Uus sõnastus on selline: „kaitsealal on keelatud mootorsõiduki ja maastikusõidukiga sõitmine,

välja arvatud järelevalve- ja päästetöödel, kaitse-eeskirjaga lubatud töödel, kaitseala

valitsemisega seotud töödel, liinirajatiste hooldamiseks vajalikel töödel ja maatulundusmaal

metsamajandustöödel ja kaitseala valitseja poolt avalikuks kasutamiseks määratud sõiduteedel.“

Kuna maaparanduse kraavid on maaparandusseaduse § 4 lg 6 kohaselt rajatised, siis katab

2

väljend „rajatiste hooldus“ nii liinirajatised kui kraavid, aga ka teed (ehitusseadustik § 92 lg 1

kohaselt rajatis).

Juhtisite eraldi tähelepanu sellele, et kavandatav Kelvingi MKA jääb kogu ulatuses

maaparandussüsteemi maa-alale ja uue maaparandussüsteemi rajamine kavandatavale

kaitsealale ei ole seetõttu võimalik. Täname märkuse eest, kuid jätame Kelvingi MKA kaitse-

eeskirja § lg 1 p 1 sätte siiski alles, sest see tuleneb otse LKS-ist ja selle olemasolu ei oma kaitse-

eesmärgile negatiivseid tagajärgi.

Tõite välja, et seletuskirja punktis 3.3 on kirjas, et jahiulukeid on lubatud lisasööta üksnes

kaitseala valitseja nõusolekul, aga eeskirjas endas seda kirjas pole. Kuigi antud säte tuleneb otse

LKS-ist (§ 14 lg 1 p 10) ning oleks seega kehtinud ka ilma kaitse-eeskirjas sätestamata, lisasime

selle selguse huvides ka kaitse-eeskirja.

Seoses Kelvingi MKA kaitse-eeskirja seletuskirja punktis 2.1.2 kirjutatud väitega, et peale 2006.

aastat pole alal suuremat metsaraiet tehtud, tõite välja andmed, et RMK tegi kavandatava

kaitseala territooriumil 2015. aastal harvendusraiet ligikaudu 22% ulatuses ala pindalast. Anname

teada, et seletuskirjas toodud lause oli ebatäpne ja sellega mõeldi ortofotodelt näha olevaid

lagedaks raiutud alasid. Muutsime sõnastust järgnevalt: „Peale 2006. aastat pole alal suuremat

uuendusraiet tehtud.“

Teie kirjas on pikemalt arutletud, et kaitse-eeskirjaga võiks jätta alles võimaluse uuendusraieteks.

Toote välja, et parimad metsamajanduslikud võtted saab kokku leppida konkreetses

tegevuskavas ja selleks ei ole vaja moodustada kohalikku kaitseala. Kirjutate, et tegevuskava

koostamisel arutatakse raieviisid kaitseala valitsejaga läbi ja seetõttu nö igaks juhuks piiramine

eeskirjaga (keelatud teha uuendusraiet) kaotab igasuguse tähenduse. Toote välja, et kuna kaitse-

eeskirjaga on keelatud puhtpuistute kujundamine, siis olemasolevate metsade segapuistuteks

kujundamiseks on vaja teha suuremahulisi raietöösid ning seetõttu on uuendusraie eelduslikult

vajalik. Kirjutate, et uuendusraiega ei kaasne kohustust raiealalt raiuda kõik puud vaid saab kokku

leppida alles jäetavate puude arvus ja paigutuses ning selline metsamajandamine tagab kindlasti

kõigi kaitse-eeskirjade kaitse-eesmärkide täitmise ja seda RMK hinnangul parimal moel.

Esmalt täpsustame, et kaitse-eeskiri ei anna segapuistute kujunemiseks ajalist raami vaid määrab

üksnes suuna öeldes, et puhtpuistute kujundamine on keelatud. Seega võib puistute

mitmekesisemaks kujunemine olla pikk protsess ja suurel määral ka looduslik ega vaja selleks

uuendusraieid. On tõsi, et mõni liik kasvab paremini heades valgustingimustes, teine aga ka

varjus. Valgust vajavad liigid leiavad oma koha näiteks häiludes, mida võib metsadesse tekitada

looduslik protsess, aga see võib tekkida ka näiteks sanitaarraie tagajärjel.

Teiseks toome välja, et kaitse-eeskirja selgituskirjas on põhjalikult selgitatud, kuidas

uuendusraiega kaasnevad metsas olulised muutused nii valgus- kui niiskusrežiimis, mistõttu

uuendusraie alale alles jääv elustik ei saa enam olla sama ja olemas olnud väärtused ei pruugigi

alale enam tagasi tulla. Lisaks tähendab uuendusraie ka ulatuslikku ja otsest elupaikade kadu,

mh substraadi või pesapuu kadumise näol. Nendest ja muudest argumentidest saab täpsemalt

lugeda seletuskirjast. Toome aga välja, et isegi kui möönda, et uuendusraiega on võimalik

kujundada erivanuseline ja mitmekülgne mets, ei saa üle ega ümber intentsiivse raie endaga

tekitatud kahjudest: väga suurtest elupaigatingimuste muutusest, mis on paljudele liikidele

raskesti talutavad või lausa surmavad. Samuti kestab see mõju väga kaua. Seega ei saa

uuendusraie olla kaitseala kaitse-eesmärkide saavutamiseks parim raieviis. Selgitame, et

kaitseala ei moodustata raiete reguleerimiseks, vaid väärtuslike metsamaastike kaitseks ja üks

3

viis neid kaitsta on läbi raiete reguleerimise. Kaitse-eeskiri reguleerib ka muid tegevusi alal

(näiteks maavara kaevandamise keeld), mis aitavad maastiku väärtustel säilida. Seega eelnevat

kokkuvõttes jääme oma seisukohale, et uuendusraied kahel kavandataval kaitsealal jäävad

keelatuks, kõik muud raiemeetodid on aga lubatud.

Lõpetuseks tõite välja, et Kliimaministeeriumis on käimas arutelud püsimetsa mõiste täpsemaks

sisustamiseks ja selle majandamiseks kasutatavate raieliikide (sh lageraie) täpsustamiseks.

Leiate, et seetõttu on kaitse-eeskirja sõnastusel oluline kaal, et säilitada võimalus Viimsi metsa-

alade majandamiseks ka püsimetsana. Oleme seisukohal, et püsimetsanduse mõiste täpsest

sõnastusest olulisem on reaalne metsamajandamise meetod ja selle tagajärjed. Isegi, kui

tulevikus tõesti võib püsimetsanduse puhul kasutada ka uuendusraieid, ei pea me seda meetodit

Viimsi keskosa ja Kelvingi MKA-del õigeks ega põhjendatuks kaitse-eesmärkide saavutamisel.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Taavi Rebane

Keskkonnaosakonna juhataja

Maris Markus

602 8877 [email protected]

Viimsi keskosa MKA ja Kelvingi MKA

moodustamisest

Täname Viimsi Vallavalitsust Riigimetsa Majandamise Keskuse (edaspidi RMK) poolt Viimsi

keskosa maastikukaitseala kaitse-eeskirja ja Kelvingi maastikukaitseala kaitse-eeskirja määruste

eelnõudele edastatud ettepankutele antud vastuste eest.

Vastuskirjas annate muuhulgas teada, et ei nõustu RMK ettepanekuga lubada kaitseala valitseja

nõusolekul kasutada metsakoosluste kujundamisel kõiki seadusest tulenevaid raieviise . Soovite

jätkuvalt keelata moodustatavatel kaitsealadel uuendusraie. Põhjendusena toote välja, et kaitse-

eeskirjade selgituskirjades on põhjalikult selgitatud, kuidas uuendusraiega kaasnevad metsas

olulised muutused nii valgus- kui niiskusrežiimis, mistõttu uuendusraie alale alles jääv elustik ei

saa enam olla sama ja olemas olnud väärtused ei pruugi alale enam tagasi tulla. Uuendusraie

põhjustab ulatuslikku ja otsest elupaikade kadu, m.h. substraadi või pesapuu kadumise näol.

Juhime tähelepanu, et mets kui ökosüsteem on järjepidevas muutmises. Metsas muutuvad aja

jooksul nii valgustingimused kui niiskusrežiim. Metsaelustik ja väärtused ei säili samuti ajas

muutumatuna. Uuendusraie lihtsalt kiirendab metsa muutumise ja uuenemise protsessi. Ühed

elupaigad asenduva teistega jne. Kindlasti ei kao uuendusraie tulemusel metsast kõik pesapuud

ega hävine substraat.

17.aprillil 2023 abivallavanema Alar Mik juures toimunud uute valla kaitsealade moodustamise

teemalisel kokkusaamisel leppisime RMK teadmisel kokku, et uutel kaitsealadel uuendusraie

lausalist keelustamist ei tule ja kogu raiete kavandamine saab lahendatud ühise koostööna

koostatavate metsa majandamise kavade teel. RMK-l on kahju, et selle kokkuleppega ei ole

edaspidise kaitsealade menetlemise käigus arvestatud.

Lisame siinkohal, et juba mõnda aega on Viimsi riigimetsa kuusikutes toimunud ulatuslikud

üraskirüüsted, mille tulemusel on metsad lihtsalt ära kuivanud ja nende kuivanud kuusikute alla ei

ole uut metsapõlve tekkima hakanud. Selliste kahjustatud metsade kordategemine ja uuendam ine

eeldab lageraie läbiviimist. Uuendusraie lausalise keelustamisega on välistatud igasugune

suuremapinnaliste kahjustusalade likvideerimise ja uuendamise võimalus, mis ei ole RMK

hinnangul kindlasti mõistlik.

Viimsi Vallavalitsus

Viimsi Vallavolikogu

[email protected]

Teie 09.11.2023 nr 15-3/4352-4

Meie 28.11.2023 nr 3-1.1/2023/1239-3

XXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXX XXX

2

Tulenevalt eelnevast teeme ettepaneku Kelvingi ja Viimsi keskosa maastikukaitsealadel lubada

kaitse-eeskirjadega kaitseala valitseja nõusolekul ulatuslike metsakahjustuste (üraskirüüsted,

tormimurrud jne) likvideerimine erandkorras lageraie teel.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Andrus Kevvai

Ida-Harjumaa metsaülem

506 6931 [email protected]