Leluselja Jahiselts vastuväide

09. november 2023

Riigimetsa Majandamise Keskus
Sagadi küla, Haljala vald, 45403 Lääne-Viru maakond
E-post: [email protected]; [email protected]


VASTUVÄIDE
seonduvalt Riigimetsa Majandamise Keskuse poolt 02.11.2023 MTÜ-le Leluselja Jahiselts edastatud kahju hindamise aktidega nr 3-1.61/87, 3-1.61/88, 3-1.61/89. 3-1.61/90 ja 3-1.61/91.


Lugupeetud Riigimetsa Majandamise Keskus,

Pöördume Teie poole meie kliendi MTÜ Leluselja Jahiselts (edaspidi Klient) nimel ja ülesandel selleks, et esitada Kliendi vastuväide 02.11.2023 Riigimetsa Majandamise Keskuse (edaspidi RMK) poolt Kliendile edastatud kahju hindamise aktidele nr 3-1.61/87, 3-1.61/88, 3-1.61/89. 3-1.61/90 ja 3-1.61/91.

I SISSEJUHATUS

1. Kliendi ja RMK vahel on 20.09.2013 sõlmitud riigimaa jahindusliku kasutamise leping 3-1.38/8. Lepingut muudeti 11.10.2017 ning muudatuse järgi, RMK ja Klient kehtestasid lepingu uue terviktekstina. Seega tuleb lähtuda 11.10.2017 sõlmitud muudatuse (edaspidi Leping) tekstist.

2. 02.11.2023 RMK edastas Kliendile kahju hindamise aktid (edaspidi Aktid) mille järgi on Aktidel märgitud eraldistel elujõuliste taimede arv langenud alla miinimumeesmärgi ning tekkinud kahju korvamiseks on vaja teha kulutusi kokku summas 2545,22 eurot, mille hüvitamist Kliendilt RMK nõuabki. RMK edastas Kliendile järgmised aktid:

2.1. Akt nr 3-1.61/87, kvartal PU212, eraldis 4, kahju kokku summas 181,16 eurot;
2.2. Akt nr 3-1.61/88, kvartal PU212, eraldis 13, kahju kokku summas 403,62 eurot;
2.3. Akt nr 3-1.61/89, kvartal PU269, eraldis 80, kahju kokku summas 288,67 eurot;
2.4. Akt nr 3-1.61/90, kvartal PU269, eraldis 61, kahju kokku summas 589,99 eurot;
2.5. Akt nr 3-1.61/91, kvartal PU271, eraldis 20, kahju kokku summas 1081,78 eurot.

3. Siinsega esitab Klient Aktidele vastuväited, väljendades ühemõtteliselt enda mittenõustumist Aktides tooduga.

III KLIENDI VASTUVÄIDETE PÕHJENDUSED

4. RMK on ise jahipiirkonnas väidetavate ulukikahjustuste tekkimises süüdi, kuna RMK rikkus lepingulist kohustust anda Kliendile vajalikku infot.

4.1. Lepingu punkti 5.3.1 järgi, RMK esitab e-posti teel Kliendile 1. märtsiks puistute, kus on tekkinud või võivad tekkida olulised ulukikahjustused, nimekirja (kvartal, eraldis, kahjustaja jm andmed).

4.2. RMK ei ole Lepingu punktis 5.3.1 sätestatud kohustust täitnud. Näiteks alles 03.10.2023 (st umbes kuu enne Aktide saatmist) edastas RMK esindaja e-kirja teel Kliendile konkreetse teabe, et palub jahil arvestada kvartalites 212, 269 ja 271 esineva ulukikahjuga. See tähendab, et Kliendil on objektiivselt ning RMK-st tuleneval põhjusel võimatu enda jahipiirkonnas tagada, et Aktides märgitud eraldistel oleks kahju tekitavaid ulukeid vähem. Teisisõnu – kui RMK oleks teavitanud Klienti sellest, et Aktides märgitud eraldistel on oht ulukikahjustuse tekkeks, oleks Klient ulukite (nt põder, punahirv) küttimist saanud planeerida sedasi, et nimetatud ulukit eraldisel ei liiguks.

4.3. VÕS § 139 lg 1 järgi, kui kahju osaliselt tekkis kahjustatud isikust tulenevatel asjaoludel või ohu tagajärjel, mille eest kahjustatud isik vastutab, vähendatakse kahjuhüvitist ulatuses, milles need asjaolud või oht soodustasid kahju tekkimist. Sama normi teise lõike järgi, kahjuhüvitist vähendatakse ka siis, kui kahjustatud isik jättis tegemata toimingu, mis oleks tekkinud kahju vähendanud, kui kahjustatud isikult või seda mõistlikult oodata.

4.4. RMK kohustus on võimaldada Kliendile piisav teave selle kohta, millistes kvartalites või eraldistel on ulukikahjustuse tekkimise oht. MS § 48 lõike 2 järgi, RMK vastutab loodusväärtuste kaitse ning riigimetsa korraldamise eest. MS § 47 lg 2 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 09.01.2007 määruse nr 4 „Riigimetsa Majandamise Keskuse põhimäärus“ § 9 järgi tegeleb RMK ka metsakaitsega. Seega, RMK on ainus asutus Eestis, kes vastutab ning kel on vajaminevad andmed selleks, et ulukikahjustusi efektiivselt ennetada. Kuivõrd RMK jättis Lepingust tuleneva kohustuse täitmata ning ei andnud Kliendile teavet selle kohta, millistes kvartalites on ulukikahjustuse tekkimise oht suurem, ei saanud Klient ulukikahjustuse tekkimist Aktides märgitud eraldistel takistada.

4.5. VÕS § 140 lg 1 järgi, kahjuhüvitist vähendatakse, kui kahju hüvitamine täies ulatuses oleks kohustatud isiku suhtes äärmiselt ebaõiglane või muudel põhjustel mõistlikult vastuvõtmatu. Antud juhul, kuna väidetav ulukikahjustus on tekkinud seetõttu, et RMK ei edastanud Kliendile vajaminevat infot, oleks mistahes kahjuhüvitise tasumine Kliendi poolt ebaõiglane ja mõistlikult vastuvõetamatu.

4.6. Järelikult, RMK-l puudub Lepingus toodud kohustuse rikkumise ning VÕS § 139 ja 140 alusel õigus Kliendilt Aktides nimetatud kahjuhüvitist nõuda.

5. Kliendilt hüvitise nõudmine on põhjendamatu, kuna Klient on teinud kõik võimaliku, et ulukikahjustusi ära hoida.

5.1. Lepingu 3. peatükk reguleerib oluliste ulukikahjustuste hüvitamise korda. Arvestades Kliendi tegevust jahipiirkonna kasutajana, RMK huvi metsakaitsel ning Lepingu 3. peatüki eesmärki, saab Lepingu järgi Kliendilt maksimaalselt oodata üksnes seda, et Klient kütiks maksimaalse riigi poolt lubatud ulukite arvu. Teisisõnu – Lepingu järgi, Kliendi kohustuseks on ära hoida olulise ulukikahju tekkimine.

5.2. VÕS § 108 lg 2 punkti 1 järgi, kohustuse (antud juhul Kliendi poolt ulukikahjustuste ärahoidmine) täitmist ei või nõuda, kui kohustuse täitmine on võimatu. Klient on realiseerinud kõik talle väljastatud küttimisload. Seega, pärast küttimisõiguse maksimaalset teostamist on Klient teinud omalt poolt kõik, et olulist ulukikahjustust vältida. Edasiste tegevuste eeldamine (st täiendavate ulukite küttimine) oleks õigustatud, sh kooskõlas VÕS §-ga 6 üksnes juhul, kui Kliendil oleks võimalik küttida piiramatu arv ulukeid.

5.3. Järelikult, kuna Kliendilt ei saa oodata täiendavaid õiguspäraseid tegevusi (edasine küttimine oleks õigusvastane), on täiendav ulukikahjustuste ärahoidmine Kliendi poolt VÕS § 108 lg 2 p 1 tähenduses võimatu.

6. Kliendilt saab kahju hüvitamist eeldada üksnes niivõrd, kuivõrd see on vajalik miinimumeesmärgi taastamiseks.

6.1. Lepingu punkti 3.1 järgi, lepingus käsitletakse oluliste ulukikahjustustena metsauuendusala või puistu kahjustamist ulukite poolt, mille ulatuses jääb täitmata miinimumeesmärk tagada metsauuendusalal harilike mändide arv vähemalt 1500 tk/ha kohta. Teisisõnu – kui hektari kohta kasvab metsauuendusalal näiteks 2000 mändi, siis 500 männi kahjustumise puhul Klient ulukikahju hüvitama ei pea. Iga järgneva kahjustatud hariliku männi eest vastutab Klient niivõrd, kuivõrd on vajalik hektari kohta kasvavate taimede arvu 1500 taimeni taastada1.

6.2. Samuti, Lepingu punkti 3.1 sisalduva ulukikahjustuste hüvitamise kohustuse kontekstis tähendab eelnev, et RMK peab suutma usutavalt tõendada, et kõnealustes eraldistes on taimede arv hektari kohta langenud alla 1500 taime just ulukikahjustuse tulemusena. Klient ei vastuta Lepingu alusel igasuguse taimede arvu languse (nt ebasoodsad ilmastikutingimused, vargus, kahjurid, haigused jmt) eest, vaid üksnes ulukikahjustuse eest. Järelikult, kuna RMK pole suutnud tuvastada, et eraldistel oleks puude arv alla 1500 taime langenud ulukikahjustuste tulemusena, pole Aktides toodud kahju hüvitamise nõudmine Kliendilt põhjendatud.

6.3. Näiteks aktidest nr 3-1.61/90 ja nr 3-1.61/91 nähtub, et Kliendilt oodatakse sellise kulu hüvitamist, mis vastab enama kui 1500 istiku istutamisele. Aktile nr 3-1.61/91, mis käsitleb umbes ühe hektari suurust eraldist, on märgitud koguni 2900 istiku istutamine. Samas, võttes arvesse miinimumeesmärki 1500 tk/ha kohta, saaks selle arvu isikutega täita pea kahe hektari suuruse eraldise miinimumeesmärgi. RMK pole vastavas aktis põhjendanud, millest tuleneb sedavõrd suur istikute arv. 1500 istikut ületavas osas puudub isegi muude eelduste (nt tuvastatud ulukikahju) täitmise korral RMK-l Kliendi vastu mistahes rahaline nõue.

6.4. Järelikult, RMK on juba enne Lepingu punktis 3.4 ette nähtud hindamist esitanud Kliendi vastu nõude ulatuses, mille puhul see on ilmselgelt põhjendamatu ning mille puhul pole võimalik järeldada, et elujõuliste taimede arv oleks langenud allapoole miinimumeesmärki ulukite tegevuse tulemusena. Seda enam, et raha nõutakse ka istikute eest, mis ületavad miinimumeesmärki 1500 tk/ha.

7. RMK väidetud kahju esinemist pole kindlaks tehtud, Klient ei nõustu kahju ulatusega ega sellega, et kahju oleks tekkinud just ulukikahjustuste tõttu.

7.1. Aktides märgitud eraldistel on väidetavalt langenud elujõuliste taimete arv alla miinimumeesmärgi (st alla Lepingu punktis 3.1 toodud eesmärkide). Paraku ei nähtu Aktidest kuidas on kahju tuvastatud, millisel viisil elujõulisi taimi loendati ning kuidas on määratud metsataimede ning nende istutamise kulu. Teisisõnu – väidetavalt tekkinud kahju suurus on tõendamata. Klient vaidleb seega vastu Aktides toodud olulisele ulukikahjule. Vastavalt Lepingu punktis 3.4 toodule, Klient soovib kahju hindamist konsulendi või metsakorraldaja poolt. Klient peab oluliseks, et konsulent/metsakorraldaja mitte ainult ei teostaks loendust, vaid hindaks ka Lepingu punktides 3.5 ja 3.8 toodut, st ulukikahju hüvitamist välistavaid asjaolusid.

7.2. Kahju hüvitamise nõudmine Aktides märgitud viisil ja summas on põhjendamatu ka Lepingu punkti 3.5 järgi. Lepingu punkt 3.5 sätestab, et mitme kahjustaja (sh kui üheks kahjustajaks on jahiuluk) tekkinud olulise metsakahjustuse korral arvestatakse kogukahjust ulukikahjustuse osa. Aktidest ei nähtu mitte mingil moel, et RMK oleks kahju kindlaksmääramisel ning Aktidesse kirjutatud nõuete suuruse hindamisel arvestanud Lepingu punktiga 3.5. Vastupidi, Aktidest jääb tahes-tahtmata arusaam, et RMK on lihtsalt võtnud hinnangulise eraldistel oleva elujõuliste taimede arvu ning sellest lähtuvalt esitanud Kliendi vastu nõude lisatööde hüvitamiseks. Selline käsitlus on aga Lepingu punktiga 3.5 otseses vastuolus.


Lugupidamisega,

/allkirjastatud digitaalselt/

Toomas Pikamäe
vandeadvokaat
MTÜ Leluselja Jahiselts lepinguline esindaja