Hundi küttimismahu kehtestamine 2023/2024. jahiaastaks

KOR R A L D U S

08. november 2023 nr 1-3/23/619

Hundi küttimismahu kehtestamine 2023/2024.

jahiaastaks

1. OTSUS

Arvestades punktis 2 esitatud asjaolusid ja põhjendusi ning keskkonnaministri 30.09.2020 määrusega nr 47 kehtestatud “Keskkonnaameti põhimääruse” § 7 lõike 2 punkti 6 ja § 9 lõike 2 punkti 3 alusel, otsustan:

1.1. Kehtestan 2023/2024. jahiaasta hundi (Canis lupus) küttimismahuks Eesti Vabariigi

territooriumil esimese osana kokku 144 isendit ja kinnitan küttimismahu jagunemise

ohjamisalade vahel (lisa 1).

1.2. Kehtestan korraldusele kõrvaltingimusena korralduse hilisema muutmise ja/või

kehtetuks tunnistamise ja/või kõrvaltingimuse kehtestamise võimaluse jätmise selliselt, et

Keskkonnaametil on pärast Keskkonnaagentuuri poolsete ettepanekute tegemist õigus

korraldusega kehtestatud huntide küttimismahtu ja ohjamisalade piire muuta.

1.3. Kehtestan korraldusele kõrvaltingimuse, mille kohaselt on keelatud pidada jahti

töötavate telemeetriliste märgistega varustatud huntidele ning nende gruppidele.

1.4. Tagamaks hundi küttimismahust kinnipidamise, kehtestan hundijahi

registreerimise ja hundi küttimisest teavitamise korra:

1.4.1. Ohjamisalasse jääv jahipiirkond määrab jahihooajaks jahipiirkonna kontaktisiku ning

edastab koheselt jahipiirkonna kontaktisiku nime ja telefoninumbri korralduse lisas 2 nimetatud ohjamisala kontaktisikule. Kui jahipiirkond jääb mitmesse ohjamisalasse, tuleb saata kontaktisiku andmed kõigi jahipiirkonda jäävate ohjamisalade kontaktisikutele.

1.4.2. Jahipiirkonna kontaktisik registreerib hundijahi Keskkonnaameti poolt määratud ja

käesoleva korralduse lisas 2 nimetatud ohjamisala kontaktisiku juures, arvestades korralduse punktis 1.1 kehtestatud küttimismahtu. Hundijahi registreerimiseks tuleb jahipiirkonna kontaktisikul ohjamisala kontaktisiku telefoninumbrile saata lühisõnum (SMS), milles tuleb

märkida märksõna „hundijaht”, jahipiirkonna nimi ja ohjamisala number, kus jahti peetakse. Üks registreerimine kehtib 12 tundi arvates lühisõnumi saatmise hetkest.

1.4.3. Hundi küttimisest peab jahipiirkonna kontaktisik ohjamisala kontaktisikut teavitama viivitamatult pärast hundi küttimist, saates ohjamisala kontaktisiku telefoninumbrile lühisõnumi

2 (8)

(SMS) sisuga: märksõna „hunt kütitud”, küti nimi, jahipiirkonna nimi ja ohjamisala number, kus hunt kütiti.

1.4.4. Ohjamisala kontaktisik teavitab viivitamatult kõiki ohjamisala jahipiirkonna kontaktisikuid (SMS) teel (sisu: „arv“ „hunt(i) kütitud” ja jahipiirkonna nimi ning ohjamisala

number, kus hunt kütiti) hundi küttimisest ning küttimismahu täitumisel ka hundijahi lõppemisest (sel juhul lisatakse sõnumile teade „jaht lõppenud“). Jahipiirkonna kontaktisik on

kohustatud viivitamatult hundi küttimisest ja/või jahi lõppemisest teavitama kõiki nende piirkonnas hundijahti pidavaid jahimehi.

1.4.5. Haavatud hundi jälitamisel väljaspool jahimaad jäävale kaitsealale (sh Alam-Pedja looduskaitseala, Soomaa rahvuspark) tuleb lisaks ohjamisala kontaktisikule viivitamatult

informeerida ka kaitseala valitsejat (Keskkonnaametit) lühinumbril 1247. 1.4.6. Kehtestan hundijahi registreerimise ajavahemiku alates kella 7.30-st kuni kella 21.00-ni.

1.4.7. Kui hundi küttimise ohjamisala koordinaator ei soovi või ei saa ettenägematute asjaolude

tõttu hundijahti hundi küttimise ohjamisalal enam koordineerida, siis peatub ohjamisalal hundijaht sellest teavitamise hetkest kuni uue ohjamisala koordinaatori määramiseni Keskkonnaameti poolt. Keskkonnaamet teavitab hundijahi peatamisest e-kirjaga kõiki

ohjamisala jahipiirkondi.

1.5. Jahipiirkonna kasutajad on kohustatud:

1.5.1. korraldama jahti viisil, mis tagaks jahipiirkonna asukohajärgsesse piirkonda kehtestatud

küttimismahust kinnipidamise; 1.5.2. teavitama jahiloa saajat kütitud isendite andmete ning bioproovide kogumise ja esitamise

nõuetest;

1.5.3. teavitama esimesel võimalusel hundi tabamisest lühisõnumiga (SMS) Keskkonnaameti jahinduse spetsialisti järgmiselt:

• Harju, Järva, Rapla maakond − Uno Treier, telefon 514 9565; • Hiiu, Lääne, Saare ja Pärnu maakond − Ivar Marlen, telefon 5304 0354;

• Jõgeva, Tartu, Ida- ja Lääne-Viru maakond – Heete Ausmeel, telefon 5688 6919; • Põlva maakond − Margo Tannik, telefon 516 0148. • Valga, Viljandi ja Võru maakond – Mihkel Pastik, telefon 5304 4134

1.5.4. esitama Keskkonnaagentuurile esimesel võimalusel või hiljemalt 20. märtsiks 2024

kütitud või hukkununa leitud hundi andmed (ankeet) ja bioproovid (lihaseproov, emakas koos munasarjadega ja kihva juure lõige).

1.6. Teha korraldus teatavaks kõigile jahipiirkonna kasutajatele.

Korraldust on võimalik vaidlustada haldusmenetluse seaduses või halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras, esitades 30 päeva jooksul korralduse teatavakstegemisest vaide Keskkonnaametile või kaebuse halduskohtusse.

2. ASJAOLUD JA ÕIGUSLIKUD PÕHJENDUSED

2.1. Jahiseaduse (edaspidi JahiS) § 4 lg 2 p 6 kohaselt on hunt (Canis lupus) suuruluk. Vastavalt keskkonnaministri 28.05.2013 määruse nr 32 „Jahieeskiri” (edaspidi jahieeskiri) § 5 lg-le

3 (8)

2 võib hundile pidada peibutus- või varitsus- või hiilimis- või ajujahti ning jahti piirdelippe ja jahikoera kasutades 1. novembrist jahiaasta lõpuni.

2.2. JahiS § 22 lg 2 alusel kehtestab hundi küttimismahu igal jahiaastal Keskkonnaamet,

lähtudes JahiS § 21 lg-s 4 nimetatud aruandest ning jahindusnõukogu ettepanekust.

Keskkonnaministri 23.05.2013 määruse nr 27 „Jahiulukite seireandmete loetelu ja kogumise kord ning seiret korraldama volitatud asutus” (edaspidi määrus nr 27) §-st 1

tulenevalt lähtub Keskkonnaamet hundi küttimismahu kehtestamisel lisaks jahindusnõukogu ettepanekule Keskkonnaagentuuri ulukite seire aruandest.

2.3. Euroopa Liidus (edaspidi EL) on hunt loodusdirektiivi1 alusel kaitstav liik, kellele on ette nähtud nii elupaiga- kui ka isendikaitse. Liitumisläbirääkimistel EL-ga taotles Eesti kõigi

kolme suurkiskja (hunt, ilves, karu) asurkondade välja arvamist direktiivi lisast II (kuhu kantud liikidele on ette nähtud elupaigakaitse) ja lisast IV (kuhu kantud liikidele on ette nähtud range isendikaitse) ja arvamist lisasse V (kuhu kantud liike on lubatud kontrollitud

tingimustes tegevuskava alusel säästvalt majandada). Eesti deklareeris EL liitumisläbirääkimistel, et suurkiskjate kaitse tagamiseks koostatakse vastavad

tegevuskavad. Liitumisläbirääkimiste tulemusel on Eestile tehtud geograafiline erand ning hunt on välja arvatud II ja IV lisast ning üle viidud V lisasse, mis lubab meil liiki tegevuskava põhiselt küttida.

2.4. Punktis 2.3 mainitud põhjustel on Eesti koostanud suurkiskjate kaitse- ja ohjamiskava

aastateks 2022-20312 (edaspidi tegevuskava). Tegevuskava ühe olulise eesmärgina on ära

toodud vajadus säilitada iga-aastaselt 20-30 kutsikatega hundikarja (hundipesakonna) olemasolu enne jahihooaja algust. Tegevuskava näeb ühe meetmena ette suurkiskjate

ohjamisalade korra rakendamise (p 6.2.1), et küttimine oleks suunatud eelkõige kahjustuspiirkondadesse.

2.5. 2013. ja 2014. aastal viidi ohjamisalade moodustamise otstarbekuse hindamise eesmärgil läbi kaks teadusuuringut. Esimese uuringuga anti soovitused huntide küttimiseks,

arvestades maastikulist tsoneeringut3. Teise uuringu tulemusel on tehtud konkreetsemad ettepanekud suurulukite (sh hundi) küttimise ohjamisalade moodustamiseks4. Uuringute tulemusel ja lähtudes tegevuskava p-st 6.2.1 on Eestis moodustatud huntide küttimiseks

ohjamisalad, mis järgivad loodusliku populatsiooni allüksusi. Alates 2018. aastast korraldatakse Eestis huntide küttimist mitte enam maakondade piiride vaid ohjamisalade

põhiselt, suunamaks küttimissurvet eelkõige kahjustus ja loomakasvatuspiirkondadesse, säästes samal ajal loodusmaastikes elavaid ja kahjusid mittepõhjustavaid hundikarju. Nii on võimalik säilitada hundi asurkonna soodne seisund ja vähemalt piirkonniti tema

ökoloogiline funktsioon, hoidudes samal ajal ülemäärastest kahjudest lambakasvatusele. Ka Eesti Lamba- ja Kitsekasvatajate Liit toetab küttimise korraldust, mis on teadmispõhine

ning toimub eelkõige kahjustuste ärahoidmise eesmärgil5. 2.6. Keskkonnaagentuuri aruandes „Ulukiasurkondade seisund ja küttimissoovitus 2023”

1 Kättesaadav internetiaadressilt: https://eur-

lex.europa.eu/LexUriServ/LexUriServ.do?uri=CONSLEG:1992L0043:20070101:ET:PDF, 22.10.202 3. 2 Kättesaadav Keskkonnaameti kodulehel aadressil: https://keskkonnaamet.ee/elusloodus-

looduskaitse/looduskaitse/liigikaitse#imetajad, 22.10.2023. 3 Kättesaadav Keskkonnaagentuuri kodulehel aadressil:

https://www.keskkonnaagentuur.ee/failid/Maastiku_tsoneerimine_erineva_hundi_ohjamisintensiivusega_aladeks.p

df, 22.10.2023. 4 https://www.keskkonnaagentuur.ee/sites/default/files/suurkiskjate_ohjamisalad_2014.pdf, 22.10.2023. 5 Koosoleku memo on registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 26.10.2020 nr 13 -11/20/17996

all.

4 (8)

(edaspidi ulukiseire aruanne)6 on 2022. aasta asurkonna suuruse, küttimismahu ja asurkonna juurdekasvunäitajate põhjal prognoositud hundi arvukuse suurenemist võrreldes

eelneva aastaga. Tagasihoidlik langus umbes 29 pesakonna tasemeni võiks toimuda vaid juhul, kui hundi juurdekasvunäitajad oleks sarnaselt 2021. aastaga umbes 20% pikemaajalisest keskmisest madalamad. Keskpäraste juurdekasvunäitajate korral võiks aga

arvukus tõusta kuni 36 pesakonnani.

2.7. Keskkonnaagentuuri täpsem ettepanek hundi küttimise korraldamiseks on esitatud ulukiseire aruande hilisemas lisas „Ettepanek hundi küttimise korraldamiseks 2023. aastal” (edaspidi ulukiseire aruande lisa). Ulukiseire aruande lisa on Keskkonnaametile edastatud

25.10.2023. Ulukiseire aruande lisas leiab Keskkonnaagentuur, et 20. oktoobri seisuga on Eestis kindlalt teada 34 hundi kutsikatega pesakonna olemasolu ning hundi arvukus on

võrreldes kolme eelneva aastaga oluliselt suurenenud, kuid lõplik andmestik pesakondade arvu ja leviku kohta selgub lumikatte saabudes. Ulukiseire aruande lisas on huntide küttimismahu ettepanekute tegemisel täielikult üle mindud ohjamisalade põhisele

jaotusele. Ohjamisalade moodustamisel on eelkõige arvestatud hundile sobivate elupaikade olemasolu ja nende sidusust7.

2.8. Sarnaselt varasemate aastatega teeb Keskkonnaagentuur ulukiseire aruande lisas

ettepaneku kehtestada hundi küttimismaht mitmes osas: esimene osa hundi jahiaja alguseks

ning teised jahiajal jooksvalt vastavalt kogunenud informatsioonile hundikarjade tegeliku arvu, leviku ja suuruse kohta ning küttimismahu esimese osa realiseerimisele ja kahjustustele. Tuginedes ettevaatusprintsiibile, teadaolevate ja oletatavate pesakondade

andmetele ning kahjustuste esinemisele, on küttimismahu esimese osa suuruseks 144 isendit ning selle jaotus ohjamisalade kaupa on kajastatud korralduse lisas. Küttimismahu

teiste osade määramine erinevatele ohjamisaladele toimub sõltuvalt olukorrast eri aegadel. Keskkonnaagentuuri sõnul on ohjamise olulisemaks ja peamiseks eesmärgiks tagada Mandri-Eestis 2023. aastaks keskmiselt 25 (maksimaalne kõikumine ±5) hundi pesakonna

olemasolu koos populatsiooni võimalikult ühtlase jaotumisega sobilike elupaikade vahel, kusjuures säilima peaksid ennekõike suuremaid loodusmaastikke asustavad hundikarjad.

2.9. JahiS § 9 lg 3 p 1 kohaselt kuulub jahindusnõukogu pädevusse muu hulgas ettepanekute

tegemine Keskkonnaametile hundi küttimise korraldamiseks. Hiiu ja Saare maakondade

jahindusnõukogud tegid ettepaneku hunti mitte küttida. Lääne, Lääne-Viru, Põlva, Tartu, Valga ja Võru maakonna jahindusnõukogude ettepanekud huntide küttimismahu

kehtestamiseks olid võrreldes Keskkonnaagentuuri ulukiseire aruande lisas tooduga suuremad8. Ulukiseire aruande lisas tooduga kattub suurel määral Ida-Viru, Järva, Jõgeva, Pärnu ja Viljandi maakonna jahindusnõukogu ettepanek. Harju ja Rapla maakonna

jahindusnõukogud otsustasid esialgu arvulist huntide küttimisettepanekut mitte teha. Lisaks on Tartu jahindusnõukogu teinud ettepaneku täpsustada Alam-Pedja ohjamisalal

jahipiirkondade loetelu, kus hunte on lubatud küttida. Pärnu jahindusnõukogu tegi ettepaneku lubada hunte küttida ka Lõuna-Pärnumaa ohjamisala Nõmme ja Tihemetsa jahipiirkondades. Keskkonnaameti hinnangul on Alam-Pedja hundi küttimise ohjamisala

jahipiirkonnad korralduse lisas 1 juba ära toodud ning kaardilt on selgelt ära näha, millised jahipiirkonnad või nende osad jäävad Emajõest ja Pedja jõest (vastavad jõelõigud kuni

Põltsamaa jõe suudmeni on ka Tartu-Viljandi maakonna piiriks) ning seejärel Põltsamaa jõest lääne- või idapoole. Samuti ei saa Keskkonnaamet lubada küttida hunte Nõmme ja

6 Kättesaadav Keskkonnaagentuuri kodulehel aadressil:

https://keskkonnaportaal.ee/sites/default/files/Teemad/Ulukid/SEIREARUANNE_2023.pdf , 22.10.2023. 7 Kättesaadav Keskkonnaagentuuri kodulehel aadressil: https://keskkonnaportaal.ee/et/ulukite -arvukus-ja-

küttimine, 23.10.2022. 8 Jahindusnõukogude protokollid on kättesaadavad Keskkonnaameti kodulehel aadressil https://dhs-adr-

kea.envir.ee/Results.aspx?title=jahindusn%c3%b5ukogu&regCode=13-15%2f19&topOnly=1.

5 (8)

Tihemetsa jahipiirkondades, kuna nendel aladel tegeletakse huntide telemeetrilise seirega. Küttimise lubamiseks satuks ohtu telemeetriliste kaelustega hundid. Kütitavate isendite

koguarvu erinevus Keskkonnaagentuuri ulukiseire aruandes toodu ja jahindusnõukogude ettepanekute vahel on kokku 48 isendit (Keskkonnaagentuuri ulukiseire aruande lisas 144 isendit, jahindusnõukogude ettepanekutes kokku 192 isendit). Arvestada tuleb, et

jahindusnõukogude ettepanekud hundi küttimismahu määramiseks on tehtud nii küttimismahu esimese osa kui jahiaasta terviku kohta sõltuvalt maakonnast ning on ka osalt

kattuvad mõningate ohjamisalade suhtes. 2.10. 30.10.2023 toimus suurkiskjate koostöökogu koosolek, kus arutati huntide küttimise

korraldamist 2023/2024. jahiaastal. Koostöökogu liikmetel ei olnud vastuväiteid kehtestatava küttimismahu (144 isendit) osas, kuna huntide arvukus on Eestis

Keskkonnaagentuuri hinnangul kõrgem, kui tegevuskavaga on ette nähtud. 2.11. Arvestades ulukiseire aruande lisas toodud ettepanekuid huntide küttimise korraldamiseks

2023/2024. jahiaastal, jäetakse kehtima varasemal perioodil moodustatud 20 ohjamisala. Osadele ohjamisaladele (Hiiu, Pärnu-Viljandi, Saare) huntide küttimismahtu esimeses osas

ei kehtestata, kuna Hiiu ja Saare ohjamisaladel tervikuna märkimisväärseid hundikahjustusi ei esine ning puuduvad andmed huntide liialt kõrge arvukuse kohta. Pärnu- Viljandi ohjamisalal soovitakse lähtuvalt riiklikust liigipõhisest seire- ja telemeetrilisest

uurimistegevusest säilitada kolme terviklikku hundipesakonda. Ohjamisalad on jahipiirkonniti ära toodud käesoleva korralduse lisas 1. Hundi küttimismahuta jäänud ohjamisaladele ja jahipiirkondadele võidakse küttimismaht määrata küttimismahu teise

osana juhul, kui on kogunenud rohkem informatsiooni hundipesakondade paiknemise ja huntide liikumise ning lisanduvate kahjustuste kohta.

2.12. Kooskõlas haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) regulatsiooniga võib haldusakti anda

kõrvaltingimusega. HMS § 53 lg 1 p 4 kohaselt on haldusakti kõrvaltingimuseks muu

hulgas haldusakti hilisema muutmise, kehtetuks tunnistamise või kõrvaltingimuse kehtestamise võimaluse jätmine. Vastavalt sama paragrahvi lg 2 p-le 3 võib haldusaktile

kehtestada kõrvaltingimuse, kui haldusakti andmine tuleb otsustada halduse kaalutlusõiguse alusel. Vastavalt JahiS § 22 lg-s 2 sätestatule otsustab Keskkonnaamet hundi küttimismahu kehtestamise kaalutlusõiguse alusel. Tuginedes HMS § 53 lg 1 p 4 ja

lg 2 p 3 jätab Keskkonnaamet endale õiguse ohjamisalade piiride ja küttimismahu muutmiseks ja/või kehtetuks tunnistamiseks ja/või kõrvaltingimuse kehtestamiseks.

2.13. Võttes arvesse ulukiseire aruande lisa ettepanekuid küttimismahtude määramiseks ning

jahindusnõukogude toodud ettepanekuid hundi küttimise korraldamiseks, ulukikahjustuste

paiknemist ja olemasolu, on Keskkonnaamet seisukohal, et huntide küttimismahu esimese osana on otstarbekas kehtestada Eestis 144 isendit. Küttimismaht jaotatakse ohjamisalade

jahipiirkondade vahel vastavalt Keskkonnaagentuuri ettepanekutele ja Keskkonnaameti kogutud andmetele ulukikahjustuste kohta jahipiirkondades 2023. aastal ajavahemikus 01.05.2023 kuni 30.09.2023. Küttimise korraldamisega seotud kohustuste (nt hundijahi

registreerimine) sätestamisel arvestatakse jahindusnõukogude esitatud ettepanekutega. Käesoleva korraldusega kehtestatakse vastavalt ulukiseire aruande lisale hundi

küttimismahu esimene osa. Täiendavate hundi vaatlusandmete lisandumisel ja kahjustuste esinemisel teeb Keskkonnaagentuur Keskkonnaametile ettepaneku täiendava (teise) osa kehtestamiseks konkreetsele ohjamisalale, selle kehtestamisel võetakse võimalusel arvesse

jahindusnõukogude ettepanekuid, erinevatele ohjamisaladele võib esitada täiendava ettepaneku sõltuvalt olukorrast eri aegadel. Keskkonnaamet võib käesolevat korraldust

muuta või kehtetuks tunnistada või kehtestada kõrvaltingimuse nagu on selgitatud eeltoodud korralduse punktis 2.12. Hundi küttimismahu täiendava osa kohta ettepaneku tegemiseks on lisaks vaatlusandmete edastamisele oluline huntide küttimise järgselt

6 (8)

vastavad ankeedid ja bioproovid võimalikult kiiresti Keskkonnaagentuuri toimetada.

2.14. Jahist § 21 lg-st 2 tulenevalt on jahipiirkonna kasutaja oma jahipiirkonna piires kohustatud teostama ulukite seiret. Vastavalt määruse nr 27 § 3 lg-dele 2, 3 ja 5 hõlmab see kohustus kütitud või hukkununa leitud hundi kohta andmete esitamise ja bioproovide kogumise

kohustust.

2.15. Ulukiseire aruande lisas teeb Keskkonnaagentuur ettepaneku keelata jahipidamine telemeetriliste märgistega varustatud huntidele ning nende gruppidele. Keskkonnaamet peab ulukiseire aruande lisas esitatud ettepanekut põhjendatuks. Märgistatud isendite

küttimine ei võimalda nendega seotud teadusuuringuid lõpuni viia ning uuringute käigus saadavad andmed jäävad poolikuks. Tuginedes HMS § 53 lg 1 p 2 ja lg 2 p 3 kehtestab

Keskkonnaamet kõrvaltingimusena keelu pidada jahti töötavate telemeetriliste märgistega varustatud huntidele ning nende gruppidele (hundikarjale, kelle osad liikmed on kaelustatud).

2.16. Huntide küttimise paremaks korraldamiseks tegid jahindusnõukogud huntide küttimise

korraldamiseks Keskkonnaametile ettepaneku määrata ohjamisaladele kontaktisikud, kes vahendavad huntide küttimise ja jahtide registreerimisega seotud informatsiooni. Jahindusnõukogudes kokkulepitud ja Keskkonnaameti poolt määratavad kontaktisikud on

Keskkonnaametile andnud nõusoleku, et nad on nõus eespool toodud informatsiooni vahendama. Küttimismahust kinnipidamiseks on vajalik kehtestada hundijahi eelneva registreerimise süsteem kontaktisiku juures, tagamaks ohjamisalal toimuvatest jahtidest

teadasaamine ning küttidele võimalikust küttimismahu realiseerimisest ajakohase teabe edastamine. Võimaldamaks kiiret infovahetust, mis samas oleks taas esitatav ka hiljem,

määrab Keskkonnaamet jahi registreerimise ja kütitud isendist teavitamise vormiks lühisõnumi (SMS). Ohjamisalade kontaktisikute nimed ja kontaktid on kehtestatud käesoleva korralduse lisas 2 „Maakondade ohjamisalade kontaktisikud, kelle juures

registreerida hundi küttimine 2023/2024. jahiaastal“. Ohjamisala kontaktisiku juures registreeritakse jahipiirkonna kontaktisik.

2.17. Kuna osad jahipiirkonnad jäävad korraga mitme hundi küttimise ohjamisala piiridesse, siis

arusaamatuste vältimiseks tuleb jahi registreerimisel ja hundi tabamisel ning jahi

lõppemisel SMS-iga saadetavasse lühisõnumisse märkida lisaks jahipiirkonnale ka ohjamisala järjekorra number (ära toodud korralduse lisas 1), millel hundijahti peetakse või

peeti. 2.18. Hundijahis võib ette tulla olukordi, kus looma haavatakse ega suudeta koheselt tabada.

Jahis § 41 lg 1 p 3 kohaselt märgitakse haavatud suuruluki tabamise korral jahiloale lisaks tabamise ajale ka jahipiirkond, kus suuruluk tabati. Hetkel kehtiva jahiseaduse tõlgenduse

järgi on vajalik väljastada jahiluba haavatud uluki jälitamiseks, kui see lahkub esialgsest küttimispiirkonnast (jahipiirkonnast). Küttimisloa väljastab jahipiirkond, kuhu haavatud loom liigub. Samas on Eestis kaitsealasid (Alam-Pedja LK, Soomaa RP) mis on jahimaaga

liitmata ning kus ei toimu tavapärases mõistes jahipidamist. Kui haavatud hunt satub nendele aladele, siis tuleb haavatud isendi jälitamisel viivitamatult lisaks ohjamisala

kontaktisikule informeerida ka kaitseala valitsejat (Keskkonnaametit) telefoninumbril 1247, kes annab vajadusel nõusoleku haavatud looma jälitamiseks ja küttimiseks.

2.19. Jahipiirkonna kontaktisiku määrab konkreetne jahipiirkond ise ning edastab jahipiirkonna kontaktisiku nime ja telefoninumbri koheselt, enne jahi algust, ohjamisala kontaktisikule

(telefoni või SMS-i teel). Jahipiirkonna kontaktisik peab koheselt jahis olijatele edastama ka ohjamisala kontaktisikult saadud info huntide küttimise kohta ohjamisalal või küttimismahu ammendumise kohta.

7 (8)

2.20. Lihtsustamaks jahipiirkonna kontaktisikute ja ohjamisalade koordinaatorite tööd, on

mõistlik kehtestada ajavahemik, millal ööpäeva jooksul saab hundijahid eelregistreerida. Selleks määrab Keskkonnaamet mõistliku ajavahemikuna perioodi alates kella 7.30-st kuni kella 21.00-ni. Väljaspool määratud aega ei ole koordinaatorid kohustatud hundijahti

registreerima.

2.21. Kui ettenägematute asjaolude tõttu või muudel põhjustel ei saa või ei taha ohjamisala hundijahi koordinaator ohjamisalal enam hundijahti koordineerida, siis peatub hundijaht ohjamisalal automaatselt kuni uue ohjamisala koordinaatori määramiseni. Keskkonnaamet

teavitab hundijahi peatumisest kõiki ohjamisala jahipiirkondi ning määrab ka eelmainitud asjaolude puhul käitumise korra korralduse punktiga 1.4.7.

2.22. HMS § 40 lg 1 sätestab, et enne haldusakti andmist peab haldusorgan andma

menetlusosalisele võimaluse esitada kirjalikus, suulises või muus sobivas vormis asja kohta

oma arvamus ja vastuväited. Eeltoodud põhjustel on korralduse eelnõu edastatud menetlusosalistele arvamuse esitamiseks 31.10. ja 02.11.2023 tähtajaga 06.11.2023.

06.11.2023 edastasid Keskkonnaametile korralduse kohta arvamuse kodanik Tea Toode ja MTÜ Eesti Suurkiskjad ja MTÜ Loomus9. Rohkem arvamusi Keskkonnaametile edastatud ei ole, samuti ei ole esitatud taotlusi arvamuste ja vastuväidete esitamiseks antud tähtaja

pikendamiseks. Kõik kolm on välja toonud vastuväite, et hundijaht pigem soosib kiskjakahjude teket, mitte

ei hoia seda ära, kuna kütitakse ära vanad hundid ning rikutakse loomulik karjastruktuur. Samuti tehakse ettepanek, et ka jahiajal võiks Keskkonnaamet lubada ainult kahjustusi

põhjustavate huntide küttimist, jaht huntidele peaks olema teaduspõhine ja küttimist peetakse illegaalseks. Keskkonnaamet annab ülaltoodud ettepanekutele lühidalt alljärgnevad selgitused:

Käesolevas korralduses on ära toodud, et huntide asurkonna kaitse ja ohjamine toimub

teadlaste juhtimisel koostatud tegevuskava alusel. Kavas on muuhulgas ära toodud, et hundi asurkond tuleb hoida mõistlikus vahemikus, milleks Eesti puhul on 20-30 hundipesakonda. Ilma hunte küttimata ei ole see saavutatav ning selleks tuleb piirata lisaks

nuhtlusisendite küttimisele ka hundiasurkonna arvukust laiemalt. Korralduse p-s 2.3 on ka ära toodud, et liitumisläbirääkimiste tulemusel on Eestile tehtud geograafiline erand mille

alusel on hunt välja arvatud loodusdirektiivi II ja IV lisast ning üle viidud V lisasse, mis lubab liiki tegevuskava põhiselt küttida. Seega ei saa me nõustuda väitega, et Eestis on huntide küttimine illegaalne.

Konkreetsete hundi nuhtlusisendite tabamine suve ja sügisperioodil ei ole alati võimalik,

mistõttu tuleb huntide arvukust ohjata eelkõige jahiajal – talveperioodil, kui selleks on olemas soodsad lumeolud ning on võimalik hunte nende karjastruktuuri arvesse võttes säästlikumalt küttida.

Keskkonnaamet nõustub arvamuse avaldajatega selles osas, et hundi tekitatud kahjustusi

aitavad ära hoida ja ennetada kariloomade kaitseks rakendatavad meetmed . Samas leiame, et paralleelselt ennetusmeetmetega tuleb rakendada ka jahipidamist, sest arvukuse tõusuga on korrelatsioonis kahjustuste tõus sh ka ennetustegevusi rakendanud kohtades.

9 Kirjad on registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 06.11.2023 ja 07.11.2023 nr 13-

11/23/22357, 13-11/23/22340 ja 13-11/23/22132-2 all.

8 (8)

Lisaks eelnevale tehti ka ettepanekuid õigusaktide muutmiseks, seiremetoodika täiustamiseks ning jahindusnõukogude töökorralduse muutmiseks. Nimetatud ettepanekud

ei ole otseselt seotud käesoleva korraldusega ning need võetakse hetkel teadmiseks.

(allkirjastatud digitaalselt) Leelo Kukk peadirektori asetäitja

Saata: Suurkiskjate koostöökogu liikmed, Keskkonnaagentuur, Kliimaministeerium, Eesti Jahimeeste Selts, [email protected], Eesti Lamba- ja Kitsekasvatajate Liit - [email protected], MTÜ Eesti Suurkiskjad - [email protected], Loomus MTÜ -

[email protected], Tea Toode - [email protected]

Margo Tannik peaspetsialist

jahinduse ja vee-elustiku büroo looduskaitse korraldamise osakond