Ida-Virumaa - Kinnistutele isiklike kasutusõiguste seadmise leping ja asjaõigusleping Briketi haljasala P1

K r

A

A

kauplus

H

A A

A A

A

Vikerkaare tn

AJ

pi nn

B r ik e t i t n

32222:001:0004 Briketi tn 12a

32222:001:0005

13138 Lagedi-Oru tee

32222:002:0031

Briketi tn 5a

32222:002:0033

Briketi tn 5

32222:002:0035

Virmalise tn 2

32201:001:0384

32101:001:0216

Briketi haljasala P1

Lisa

Kinnistupiirid

Lepingu objektiks oleva kinnistu piir

Briketi tänava lõik 4

Liinirajatis Liinirajatis 71,91 m

M 1:750 Isikliku kasutusõiguse ala 174 m²

1

TALLINNA NOTAR AIVAR MESIKÄPP

NOTARI AMETITEGEVUSE RAAMATU

NUMBER

876

ISIKLIKU KASUTUSÕIGUSE SEADMISE LEPING

NING

ASJAÕIGUSLEPING JA KINNISTAMISAVALDUS Käesoleva notariaalakti on koostanud ja tõestanud Tallinna notar Aivar Mesikäpp notaribüroos Tallinnas, Rävala pst 3 / Kuke tn 2 kahekümne viiendal märtsil kahe tuhande kahekümnendal aastal (25.03.2020.a) ning selles notariaalaktis osalejad on Eesti Vabariik, edaspidi nimetatud Omanik, tegutsedes Keskkonnaministeeriumi, mis on registreeritud riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste riiklikus registris registrikoodiga 70001231, aadress Narva mnt 7a, Tallinn 15172, e-posti aadress [email protected], kui riigivara valitseja, kaudu, mille esindajana tegutseb notariaalakti tõestajale esitatud volikirja alusel Annika Arro, isikukood 49103174910, kes on tõestajale tuntud isik, ning kes kinnitab, et tema volitused esindatava nimel käesoleva lepingu sõlmimiseks on piisavad ja kehtivad, neid ei ole tagasi võetud ega tühistatud, Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutus, registrikood 90010094, aadress Harju tn 6, Tallinn, e-posti aadress [email protected], edaspidi nimetatud Kasutaja, mille esindajana tegutseb registrikaardile kantud juhatuse liige Priit Soom, isikukood 37709240024, kes on tuvastatud PPA andmebaasi alusel, ning kes kinnitab, et tema volitused juhatuse liikmena on kehtivad, teda ei ole tagasi kutsutud ning tema ametiaeg ei ole möödunud või on seda nõuetekohaselt pikendatud, kes sõlmivad käesoleva lepingu (edaspidi nimetatud Leping) alljärgnevas:

1. LEPINGU ESE

1.1. Lepingu esemeks on kinnistu asukohaga Briketi haljasala P1, Oru linnaosa, Kohtla- Järve linn koos selle oluliste osadega ja päraldistega (edaspidi nimetatud Lepingu Ese). Lepingu Eseme koosseisu kuuluv maaüksus on registreeritud riigi kinnisvararegistris koodiga KV85323 ning nimetatud riigivara valitsejana on riigi kinnisvararegistrisse kantud Keskkonnaministeerium.

1.2. Lepingu Ese on kantud Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistrisse registriosa nr 16589750 all.

1.2.1. Maa koosseisus on katastritunnus 32101:001:0216, pindala 43551 m², aadress Briketi haljasala P1, Oru linnaosa, Kohtla-Järve linn, maa sihtotstarve maatulundusmaa (100%).

2

1.2.2. Teise jakku on omanikuna sisse kantud Eesti Vabariik. 1.2.3. Kolmandas jaos kehtivaid kandeid ei ole. 1.2.4. Neljandas jaos kehtivaid hüpoteegi kandeid ei ole. 1.3. Riikliku ehitisregistri elektroonilise andmebaasi (www.ehr.ee) kohaselt ei ole

registreeritud maaüksusel, mis kuulub Lepingu Eseme koosseisu, ehitisi (Lepingu Ese on hoonestamata).

1.4. Maa-ameti Maakatastri kitsenduste kaardi (www.maaamet.ee) kohaselt on maaüksuse, mis kuulub Lepingu Eseme koosseisu, kasutamisega seotud kitsendused järgmised: Katastriüksuse 32101:001:0216 kitsendused: Piiranguvöönd: veehaarde sanitaarkaitseala; ulatus: 4390 m²; nähtus: puurkaev (); Piiranguvöönd: avalikult kasutatava tee kaitsevöönd; ulatus: 1491 m²; nähtus: maantee (Lagedi - Oru); Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 13 m²; nähtus: elektrimaakaabelliin (OÜ Nastja); Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 605 m²; nähtus: elektrimaakaabelliin (ORU nr. 4:OR0); Piiranguvöönd: gaasipaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 1274 m²; nähtus: c kategooria gaasitorustik (maagaasi jaotustorustik Oru-Sillamäe-Riigiküla C6); Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 19 m²; nähtus: sideehitis maismaal (ELA088); Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 89 m²; nähtus: sideehitis maismaal (ELA088); Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 17 m²; nähtus: sideehitis maismaal (ELA088); Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 40 m²; nähtus: sideehitis maismaal (ELA088); Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 60 m²; nähtus: sideehitis maismaal (ELA088); Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 216 m²; nähtus: sideehitis maismaal (ELA088); Piiranguvöönd: geodeetilise märgi kaitsevöönd; ulatus: 27 m²; nähtus: geodeetilised märgid (1169).

1.5. Käesoleva lepingu punktis 1 Lepingu Eseme kohta toodud andmed on notariaalakti tõestaja eelnimetatud elektroonilistes andmebaasides kontrollinud käesoleva lepingu tõestamise päeval (25.03.2020) infosüsteemi e-notar kaudu (kinnistusraamat, ehitisregister, maakataster) või internetiaadressil (ülejäänud andmebaasid).

2. OSALEJATE KINNITUSED

2.1. Omaniku esindaja avaldab ja kinnitab, et: 2.1.1. Käesolev leping sõlmitakse Keskkonnaministri 10.04.2018.a käskkirja nr 1-2/18/268

„Nõusolek tehnorajatise paigaldamiseks reformimata riigimaale (AT1801220001) ja hilisemaks koormamiseks isikliku kasutusõigusega“ alusel.

2.1.2. Keskkonnaministri 10.04.2018.a käskkirja nr 1-2/18/268 andmise ajal oli Briketi haljasala P1 maaüksus reformimata riigimaa piiriettepaneku numbriga AT1801220001.

2.1.3. Lepingu Ese on Omaniku ainuomand ja Omanik ei ole Lepingu Eset kuni Lepingu sõlmimiseni kellelegi võõrandanud ning Lepingu Ese ei ole arestitud, selle suhtes ei kehti käsutamiskeelde, selle suhtes ei ole vaidlusi, s.h kohtulikke vaidlusi, Lepingu Ese ei ole

3

koormatud käesolevas lepingus nimetamata kolmandate isikute õigustega, sealhulgas kinnistusraamatusse mittesissekandekohustuslike kolmandate isikute õigustega nagu näiteks üüri-, rendi- või muud kasutuslepingud.

2.1.4. Lepingu Eseme suhtes ei ole kinnistusosakonnale esitatud kinnistamisavaldusi. 2.1.5. Omanik on kontrollinud kitsendusi ja piiranguid põhjustavate objektide andmeid

maakatastri kitsenduste kaardilt ja Omanikule ei ole teada Lepingu Eseme valdamise, kasutamise ja käsutamise suhtes lepingu sõlmimise ajal kehtivaid kitsenduste kaardil kajastamata käesolevas lepingus nimetamata muinsuskaitsealaseid, looduskaitsealaseid ja muid seadusest tulenevaid piiranguid. Kitsenduste kaardi andmed ei tekita kitsendusi,

vaid kajastavad kitsenduste olemasolu ning lisaks kaardil kajastatutele võib esineda ka

muid kitsendusi ning kaardil kajastatud kitsendusi võib tegelikkuses mitte eksisteerida.

Kitsenduste kaardil kajastuvad andmed, mis katastripidaja on maakatastriseaduse § 12

alusel kitsenduste kaardile kandnud vastavalt maakatastriseaduse § 191 lõikele 2. Omanik ei vastuta talle mitte teadaolevate kitsenduste ja piiranguid põhjustavate objektide olemasolu eest.

2.1.6. Ta omab kõiki vajalikke esindatava isiku nõusolekuid ja kooskõlastusi ning kõiki õigusi Lepingu sõlmimiseks.

2.2. Kasutaja esindaja avaldab ja kinnitab, et: 2.2.1. Kasutaja on Lepingu alusel seatava isikliku kasutusõiguse ala põhjalikult üle vaadanud

ning on teadlik maatüki suurusest ja piiridest ning kasutusõiguse ala suurusest, seisukorrast ja piiridest ega oma selles osas Omanikule mingeid pretensioone.

2.2.2. Kasutaja on teadlik Lepingu Eseme suhtes kehtivatest seadusjärgsetest kitsendustest ja nende sisust ning kinnitab, et need ei takista käesoleva lepingu alusel seatava isikliku kasutusõiguse teostamist.

2.2.3. Ta omab kõiki vajalikke esindatava isiku nõusolekuid ja kooskõlastusi ning kõiki õigusi Lepingu sõlmimiseks.

2.3. Omaniku esindaja ja Kasutaja esindaja avaldavad ja kinnitavad, et: 2.3.1. Nad on tutvunud käesoleva lepingu lahutamatuks lisaks nr kaks (2) oleva plaaniga, selle

sisu on neile teada ning nad nõustuvad sellega. 2.3.2. Lepingu punktis 2.1.1 nimetatud haldusakti sisu on neile teada, nad loobuvad nimetatud

dokumendi ettelugemisest ning käesolevale notariaalaktile lisamisest.

3. ISIKLIKU KASUTUSÕIGUSE SEADMINE

3.1. Omanik ja Kasutaja lepivad kokku seada Kasutaja kasuks Lepingu Esemele tähtajatu isiklik kasutusõigus Lepingu Eseme kasutusala ulatuses sideehitise rajamiseks, omamiseks, valdamiseks ja kõikide tööde teostamiseks, mis on seotud sideehitise ehitamise, majandamise, remontimise, korrashoiu ja hooldamisega. Kasutusala pindala on 174 m2 ning asukoht Lepingu Esemel on näidatud käesoleva lepingu lisaks nr 2 oleval asendiplaanil sinise viirutusega (edaspidi nimetatud kasutusõiguse ala).

3.2. Kasutaja ja Omanik kokku leppinud, et isiklik kasutusõigus seatakse järgmistel tingimustel: 3.2.1. Isiklik kasutusõigus seatakse tähtajatult, jättes riigile õiguse lõpetada leping erakorraliselt

olukorras, kus kasutamiseks antud riigivara on vajalik riigivõimu teostamiseks või muul avalikul eesmärgil;

3.2.2. Riik seab isikliku kasutusõiguse tasuta. Lepingu Eseme igakordsel omanikul on õigus nõuda tasu vastavalt sellel ajal kehtivale seadusele;

3.2.3. Kui kasutusõiguse lõpetamise korral on vajalik sideehitise likvideerimine, siis on Kasutaja kohustatud sideehitise likvideerima ja maa korrastama 6 kuu jooksul arvates

4

kasutusõiguse lõpetamisest; 3.2.4. Kasutaja kohustub sideehitisega seotud tööde järgselt tagama omal kulul Lepingu Eseme

heakorra taastamise ja kasutusala korrashoiu kasutusõiguse kehtivusaja jooksul; 3.2.5. Kasutaja kohustub sideehitise registreerima maakatastris kolme kuu jooksul kitsenduse

tekkimisest; 3.2.6. Kasutaja kohustub andma tagasivõetamatu nõusoleku Lepingu Esemeks oleva kinnistu

jagamise korral isikliku kasutusõiguse ülekandmiseks selliselt, et isiklik kasutusõigus jääb koormama vaid kinnistut, kus asub käesolevale lepingule lisatud plaanil nr 2 näidatud sideehitis ja teistele kinnisasjadele isiklikku kasutusõigust üle ei kanta.

4. ASJAÕIGUSLEPING JA KINNISTAMISAVALDUS

4.1. Lepinguosalised on isikliku kasutusõiguse seadmises kokku leppinud. Omanik lubab ja Kasutaja avaldab soovi kanda Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosa number 16589750 kolmandasse jakku esimesele vabale järjekohale asjaõigusseaduse § 1581 järgne tähtajatu isiklik kasutusõigus sideehitise rajamiseks, omamiseks, valdamiseks ja kõikide tööde teostamiseks, mis on seotud sideehitise ehitamise, majandamise, remontimise, korrashoiu ja hooldamisega Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutus, registrikood 90010094, kasuks vastavalt 25.03.2020.a sõlmitud lepingu punktidele 3.1 ja 3.2 ja lepingu lisaks nr 2 olevale plaanile.

5. KASUTAJA NÕUSOLEK

5.1. Kasutaja annab käesolevaga tagasivõetamatu nõusoleku Lepingu Esemeks oleva kinnistu jagamise korral isikliku kasutusõiguse ülekandmiseks selliselt, et isiklik kasutusõigus jääb koormama vaid kinnistut, kus asub käesolevale lepingule lisatud plaanil nr 2 näidatud sideehitis ja teistele kinnisasjadele isiklikku kasutusõigust üle ei kanta.

6. ÄRAKIRJADE VÄLJASTAMINE

6.1. Notariaalakt on koostatud ja alla kirjutatud ühes originaaleksemplaris, mis säilib notari büroos.

6.2. Osalejatele väljastatakse notariaalakti ärakirjad osaleja valikul digitaalselt või paberkandjal. 6.3. Osalejad paluvad notaril esitada lepingu ühe kinnitatud ärakirja kinnistusosakonnale. Notar

esitab notariaalakti digitaalse ärakirja kinnistusosakonnale kolme (3) tööpäeva jooksul infosüsteemi e-notar kaudu.

7. LEPINGU SÕLMIMISEGA SEOTUD KULUD

7.1. Lepingu sõlmimisega seotud kulud tasub Kasutaja. 7.2. Osaleja tasub notari tasu sularahas või maksekaardiga notaribüroos või kolme (3) tööpäeva

jooksul ülekandega notari arvelduskontole. Notaril on õigus notariaalakti ärakirju notari tasu tasumiseni kinni pidada. Vastavalt notari tasu seaduse § 38 lg 2 vastutavad osalejad notari ees notariaaltoimingu eest notari tasu maksmisel solidaarselt.

7.3. Osaleja tasub riigilõivu kolme (3) tööpäeva jooksul Rahandusministeeriumi kontole ja esitab riigilõivu tasumist tõendava maksedokumendi notaribüroosse. Riigilõivu tasumata jätmisel on riigilõivu võtjal õigus jätta taotlus läbi vaatamata.

Käesolev notariaalakt on osalejatele akti tõestaja juuresolekul ette loetud, antud enne

5

heakskiitmist osalejatele läbivaatamiseks ning seejärel osalejate poolt heaks kiidetud ja akti tõestaja juuresolekul omakäeliselt alla kirjutatud. Osalejad loobusid aktile lisatud dokumentide ettelugemisest, lisatud dokumendid esitati osalejatele tutvumiseks, need kiideti osalejate poolt heaks ning allkirjastati akti tõestaja juuresolekul omakäeliselt. Käesolevas notariaalaktis viidatud ning aktile lisatud plaan on esitatud osalejatele enne heakskiitmist läbivaatamiseks ning seejärel osalejate poolt heaks kiidetud ja akti tõestaja juuresolekul omakäeliselt alla kirjutatud. Käesolevas dokumendis on 8 lehte, mis on köidetud nööri ja reljeefpitseri abil. Notari tasu isikliku kasutusõiguse seadmise lepingu ja asjaõiguslepingu tõestamisel 38,30 eurot (tehinguväärtus 639,00 eurot: notari tasu seaduse § 3, 10 lg 3, 22, 23 p 2).

Notari tasu kokku 38,30 eurot

Käibemaks 7,66 eurot Kokku 45,96 eurot

Isikliku kasutusõiguse seadmine 4,00 eurot (tehinguväärtus 130,00 eurot: riigilõivuseadus § 77 lg 1). KO

Notariaalakti ärakirjade maksumus (sh käibemaks):

Paberkandjal ärakiri osalejale 0.23 EUR / lk Digitaalärakiri osalejale 0.23 EUR / lk Digitaalärakiri ametiasutusele 15.30 EUR + 0.23 EUR / lk

______________________________________________________________________

ees- ja perekonnanimi kirjatähtedega allkiri

______________________________________________________________________

ees- ja perekonnanimi kirjatähtedega allkiri

Notariaalakti tõestaja allkiri ja pitser

6

Notariaalakti lisa number 1

8. NOTARIAALAKTI TÕESTAJA POOLT OSALEJATELE ANTUD SELGITUSED

8.1. Isiklik kasutusõigus tekib vastava kande tegemisega kinnistusraamatusse, mitte lepingu sõlmimisega ning lõpeb vastava kande kustutamisega kinnistusraamatust.

8.2. Asjaõigusseaduse §-de 225, 226 ja 228 sisu ja õiguslikku tähendust, sealhulgas seda, et isiklik kasutusõigus, mille esemeks on tehnovõrk või -rajatis, on üleantav, ning et isikliku kasutusõiguse üleandmiseks on vajalik kokkulepe isikliku kasutusõiguse üleandmise kohta (asjaõigusleping) vana ja uue õigustatud isiku vahel. Kui isikliku kasutusõiguse esemeks on tehnovõrk või –rajatis, ei ole isikliku kasutusõiguse üleandmiseks või koormamiseks kinnisasja omaniku nõusolek vajalik.

8.3. Isiklik kasutusõigus kehtib kinnistu igakordse omaniku suhtes ja koormab kinnisaja selliselt, et isik, kelle kasuks see on seatud, on õigustatud kinnisasja teatud viisil kasutama või teostama kinnisasja suhtes teatud õigust.

8.4. Vastavalt asjaõigusseaduse § 158 (1) Kinnisasja omanik on kohustatud taluma tema kinnisasjal maapinnal, maapõues ning õhuruumis ehitatavaid tehnovõrke ja -rajatisi (kütte-, veevarustus- või kanalisatsioonitorustikku, elektroonilise side või elektrivõrku, nõrkvoolu-, küttegaasi- või elektripaigaldist või surveseadmestikku ja nende teenindamiseks vajalikke ehitisi), kui need on teiste kinnisasjade eesmärgipäraseks kasutamiseks või majandamiseks vajalikud, nende ehitamine ei ole kinnisasja kasutamata võimalik või nende ehitamine teises kohas põhjustab ülemääraseid kulutusi.

8.5. Vastavalt asjaõigusseaduse § 1581 (1) Kinnisasja omanik on kohustatud taluma oma kinnisasjal tehnovõrku või -rajatist ja lubama selle ehitamist kinnisasjale, kui tehnovõrk või - rajatis on vajalik avalikes huvides ja puudub muu tehniliselt ning majanduslikult otstarbekam võimalus tehnovõrguga või -rajatisega liituda sooviva isiku tarbimiskoha ühendamiseks tehnovõrguga või -rajatisega või tehnovõrgu või -rajatise arendamiseks. Tehnovõrk või - rajatis on ehitatud avalikes huvides, kui selle kaudu osutatakse avalikku teenust ja see kuulub isikule, kellele laieneb elektroonilise side seaduse § 72 lõikes 1, elektrituruseaduse § 65 lõikes 1 ja § 66 lõikes 1, ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse § 7 lõikes 1 ja maagaasiseaduse § 18 lõikes 2 sätestatud kohustus või kes on vastavas piirkonnas tegutsev võrguettevõtja kaugkütteseaduse tähenduses. Kui universaalteenuse osutamise leping lõpeb, siis ei lõpe talumiskohustus juhul, kui vastava tehnorajatise kaudu kõikidele isikutele pakutavat teenust üldistel alustel edasi osutatakse. Käesolevas lõikes sätestatud talumiskohustus tekib kinnisasja sundvõõrandamise seaduses sätestatud korras sundvalduse seadmisega. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud talumiskohustust ei ole isikul juhul, kui tehnovõrgust või -rajatisest tulenev kitsendus kinnisasja omanikule on oluliselt suurem kui avalik huvi tehnovõrgu või -rajatise vastu või tehnovõrguga liituda soovija huvi tehnovõrguga liitumise vastu ja on olemas võimalus ehitada tehnovõrk või -rajatis nii, et teise kinnisasja omanik ei satu samaväärsesse või halvemasse olukorda. (3) Käesolevas paragrahvis sätestatu ei välista talumiskohustuse tekkimist käesoleva seaduse §-s 158 sätestatud korras.

8.6. Vastavalt asjaõigusseaduse § 1582 (1) Kinnisasja omanikul on õigus nõuda tasu käesoleva seaduse § 1581 lõikes 1 sätestatud tehnovõrgu või -rajatise talumise eest. Riigile kuuluvale maale ehitatud § 1581 lõikes 1 sätestatud tehnovõrgu või -rajatise talumise eest tasu ei maksta. (2) Tehnovõrgu või -rajatise talumise eest tasu saamiseks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud alustel esitab kinnisasja omanik taotluse tehnovõrgu või -rajatise omanikule. Taotluse vormi ja esitamise korra kehtestab majandus- ja

7

kommunikatsiooniminister. (3) Jooksva aasta eest on tasu saamise õigus isikul, kes oli vastava kinnisasja omanik sama aasta 1. märtsi seisuga, juhul kui ta esitab käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud taotluse jooksva aasta 1. juuliks. (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud taotluse alusel makstakse tasu ka järgmistel aastatel kuni uue taotluse esitamiseni. Tasu saamise aluseks olevate asjaolude muutumisel tekib õigus suuremale tasule pärast täiendava taotluse esitamist lõikes 3 sätestatud korras. Kinnisasja omaniku vahetumisel tekib uuel omanikul tasu saamise õigus pärast lõikes 2 sätestatud taotluse esitamist lõikes 3 sätestatud tähtaegadest lähtudes. (5) Tasu jooksva aasta eest makstakse välja hiljemalt sama aasta 1. detsembriks. (6) Korteriomanditeks jagatud kinnisasja puhul võib käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud taotluse esitada korteriühistu või korteriomandite valitseja. Sellisel juhul makstakse hüvitis korteriühistule või korteriomandite valitsejale, kes on kohustatud vastava hüvitise maksma korteriomanikele või tasaarvestama selle majandamiskulude nõudega. (7) Tasu saamise nõude aegumistähtaeg on kolm aastat. Aegumistähtaeg algab iga aasta 1. juulist.

8.7. Vastavalt asjaõigusseaduse rakendamise seaduse § 152 (1) Kinnisasja omanik on kohustatud taluma olemasolevat tehnovõrku või -rajatist, mis on püstitatud enne maa esmakinnistamist, kui esmakinnistamine toimus enne 1999. aasta 1. aprilli. Kinnisasja omanik peab taluma tehnovõrku või -rajatist ka juhul, kui esinevad asjaõigusseaduse § 1581 lõikes 1 sätestatud eeldused või muu talumiskohustus. (2) Kinnisasja omanik on kohustatud taluma ka tehnovõrku või -rajatist, mille suhtes ei ole käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud talumiskohustust, kui see tehnovõrk või -rajatis kuulub asjaõigusseaduse § 1581 lõikes 1 nimetatud võrguettevõtjale ja on püstitatud omaniku nõusolekul enne 1999. aasta 1. aprilli ning seda tehnovõrku või -rajatist kasutatakse eesmärgipäraselt ja avalikes huvides.

8.8. Vastavalt asjaõigusseaduse rakendamise seaduse § 154 (1) Kui tehnovõrgu või -rajatise talumise kohustus tuleneb seadusest ning kinnisasja omaniku ja tehnovõrgu või -rajatise omaniku vahel ei ole kehtivat lepingut tehnovõrgu või -rajatise talumiskohustuse eest makstava tasu suuruse kohta, on kinnisasja omanikul õigus taotleda tasu tehnovõrgu või - rajatise talumise eest asjaõigusseaduse § 1582 lõikes 2 sätestatud korras. Tasu tehnovõrgu või -rajatise talumise eest hakatakse arvestama tagasiulatuvalt alates 2004. aasta 1. novembrist eeldusel, et vastav taotlus esitatakse hiljemalt 2010. aasta 1. juuliks.

8.9. Hilisemate vaidluste ärahoidmiseks tuleb lepingusse märkida kõik asjasse puutuvad kokkulepped. Kokkulepped, mida kinnistusraamatusse ei kanta või mille kohta märget kinnistusraamatusse ei tehta, on võlaõiguslikud kokkulepped ja ei kehti kolmandate isikute suhtes. Võlaõiguslikud kokkulepped lähevad kinnisasja võõrandamise korral uuele omanikule üle vaid juhul kui kinnisasja omanik ja uus omandaja on selles kokku leppinud.