Viljandimaa - Kinnistutele isiklike kasutusõiguste seadmise leping ja asjaõigusleping Tõntsu

TARTU NOTAR ANDRES OTT

NOTARI AMETITOIMINGU NUMBER

407

ISIKLIKU KASUTUSÕIGUSE SEADMISE LEPING JA

ASJAÕIGUSLEPING Käesoleva notariaalakti on koostanud ja tõestanud Tartu notar Andres Ott notaribüroos Tartus, Turu tn 2 kümnendal veebruaril kahe tuhande kahekümnendal aastal (10.02.2020.a.) ning selles notariaalaktis osalejad on Eesti Vabariigi (edaspidi nimetatud ka Omanik) nimel Keskkonnaministeerium, registrikood 70001231, aadress Narva mnt 7a, Tallinn, elektronposti aadress [email protected], kui riigivara valitseja, mille esindajana tegutseb volikirja alusel Mihkel Agarmaa, isikukood 38902202715, kes on tuvastatud PPA andmebaasi alusel, Elektrilevi OÜ, registrikood 11050857, asukoha aadress Kadaka tee 63/1, Tallinn, elektronposti aadress [email protected], edaspidi nimetatud Kasutaja, mille esindajana tegutseb volikirja alusel Ulvi Männama, isikukood 46604252737, kes on tõestajale tuntud, kes sõlmivad lepingu alljärgnevas: 1. KINNISTU

1.1. Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistri registriossa nr 12368050

on kantud aadressil Tõntsu, Jõeküla, Viljandi vald, Viljandi maakond asuv kinnisasi, mis registriosa esimese jao andmete kohaselt koosneb katastriüksusest katastritunnusega 89901:001:0282, pindalaga 10,72 ha, asukohaga Tõntsu, Jõeküla, Viljandi vald, Viljandi maakond, sihtotstarve maatulundusmaa (100%) (lepingus nimetatud kinnistu).

1.2. Teise jakku on omanikuna sisse kantud Eesti Vabariik. 1.3. Kolmandas jaos kehtivaid kandeid ei ole. 1.4. Neljandas jaos kehtivaid hüpoteegi kandeid ei ole. 1.5. Kinnistu suhtes ei ole registreeritud kinnistamisavaldusi. 1.6. Maa-ameti infosüsteemi kaardirakenduse andmetel kehtivad maaüksuse

katastritunnusega 89901:001:0282 suhtes järgmised seadusjärgsed kitsendused:

2

elektripaigaldise kaitsevöönd (ulatus: 12787 m²; nähtus: elektriõhuliin 1-20 kV (Keskpingeliin) (KALMETU:OIU)); avalikult kasutatava tee kaitsevöönd (ulatus: 12648 m²; nähtus: maantee (Tartu - Viljandi - Kilingi-Nõmme)); avalikult kasutatava tee kaitsevöönd (ulatus: 4297 m²; nähtus: maantee (Tänassilma - Rebasteoja)); elektripaigaldise kaitsevöönd (ulatus: 15 m²; nähtus: elektriõhuliini mastitõmmits või tugi); sideehitise kaitsevöönd (ulatus: 1067 m²; nähtus: sideehitis maismaal).

1.7. Eespool nimetatud asjaolud kinnistu kohta on notariaalakti tõestaja poolt kontrollitud notariaalakti tõestamise päeval. Kinnistusraamatust nähtuvad andmed on kontrollitud kinnistusraamatu elektroonilise registriosa alusel.

2. OSALEJATE KINNITUSED 2.1. Omaniku esindaja kinnitab, et: 2.1.1. Lepingus toodud andmed kinnistu kohta on tõesed ja õiged. Kinnistu on

Omaniku omand ning seda ei ole arestitud, selle suhtes ei ole vaidlusi, seda ei ole koormatud kolmandate isikute õigustega, sealhulgas kinnistusraamatusse mittesissekandekohustuslike kolmandate isikute õigustega nagu näiteks üüri-, rendi- või muude kasutuslepingutega.

2.1.2. Kinnistu suhtes ei ole kinnistusosakonnale esitatud kinnistamisavaldusi. 2.1.3. Kinnistu valdamise, kasutamise ega käsutamise suhtes ei kehti Omanikule

teadaolevaid muinsuskaitsealaseid ja looduskaitsealaseid piiranguid. 2.1.4. Kinnistul ei ole koormatisi ning samuti ei ole kasutusõiguse alal mingeid

varjatud puudusi ega vigasid, ka ei paikne kasutusõiguse alal hooneid, rajatisi ega kolmandatele isikutele kuuluvaid tehnorajatisi, mis takistaksid käesoleva lepingu alusel seatava servituudi teostamist.

2.1.5. Kasutusõiguse ala on vabastatud ning Kasutaja saab alates käesoleva lepingu sõlmimise hetkest teostada otsest valdust kasutusõiguse ala suhtes.

2.1.6. Tema volitused on kehtivad ega ole Omaniku poolt tagasi võetud ega tühistatud ning ta omab kõiki õigusi käesoleva lepingu sõlmimiseks Omaniku nimel. Käesolev leping sõlmitakse kooskõlas Maa-ameti peadirektori 28.01.2020.a korraldusega nr 1-17/20/231 „Isikliku kasutusõiguse seadmine Tõntsu kinnisasjale“. Nimetatud haldusakt on õigusjõus ja seda ei ole vaidlustatud.

2.2. Kasutaja esindaja kinnitab, et: 2.2.1. Kasutaja on kinnistu ja kasutusõiguse ala põhjalikult üle vaadanud ning on

teadlik kinnistu ning kasutusõiguse ala suurusest, piiridest ja seisukorrast ning ei oma selles osas Omanikule mingeid pretensioone.

2.2.2. Kasutaja on teadlik kinnistu suhtes kehtivatest seadusjärgsetest kitsendustest ning kinnitab, et need ei takista käesoleva lepingu alusel seatava servituudi teostamist.

2.2.3. Tema volitused on kehtivad ja ta omab kõiki õigusi käesoleva lepingu sõlmimiseks esindatava nimel.

2.3. Lepinguosalised kinnitavad, et: 2.3.1. Nad on tutvunud käesoleva lepingu lahutamatuteks lisadeks olevate kinnistu

3

plaanidega, millel on tingmärgiga tähistatud elektripaigaldis ning nõustuvad nende sisuga, kinnitavad plaanid oma allkirjadega ning loevad need lepingu lahutamatuteks lisadeks.

2.3.2. Lepinguosalised hindavad käesoleva lepingu alusel seatava isikliku kasutusõiguse tehinguväärtuse võrdseks seaduses sätestatud minimaalväärtusega.

2.3.3. Nad on tutvunud lepingu sõlmimise aluseks olevate dokumentidega, ei soovi täiendavate dokumentide muretsemist ega tehinguga seotud asjaolude täiendavat kontrollimist.

2.4. Notariaalakti tõestaja on lepingu tõestamisel muuhulgas kontrollinud: 2.4.1. Eesti Vabariigi esindaja Mihkel Agarmaa esindusõigust notariaalakti tõestajale

esitatud volikirja algärakirja alusel; 2.4.2. Elektrilevi OÜ õigusvõimet äriregistri elektroonilisest teabesüsteemist

notariaalakti tõestamise päeval tehtud registrikaardi väljatrüki alusel; 2.4.3. Elektrilevi OÜ esindaja Ulvi Männama esindusõigust notariaalakti tõestajale

esitatud volikirja alusel. 3. ISIKLIKU KASUTUSÕIGUSE SEADMINE 3.1. Isikliku kasutusõiguse seadmisel kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses:

Elektripaigaldis - elektrienergia tootmiseks, edastamiseks, muundamiseks, mõõtmiseks, müügiks või tarbimiseks kasutatavate seadmete, juhtide ja tarvikute paigaldatud talitluslik kogum; Elektripaigaldise kaitsevöönd – elektripaigaldist ümbritsev maa-ala või õhuruum, kus elektripaigaldise ohtlikkusest ja selle kaitse vajadusest tulenevalt kitsendatakse kinnisasja omaniku või valdaja tegevust ja mille ulatus on kehtestatud majandus- ja taristuministri 25.06.2015.a määrusega nr 73 „Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded”, RT I, 28.06.2015, 4. Elektripaigaldise majandamine – elektripaigaldise ehitamine ja käitamine, muuhulgas elektripaigaldise püstitamine, asendamine, lammutamine, rekonstrueerimine, omamine, kasutamine, kasutusse andmine, teenindamine, hooldamine ja remontimine ilma Elektripaigaldise kaitsevööndit suurendamata, elektrivõrgu arendamiskohustuse täitmise tagamine ja muul viisil kasutamine elektrivõrgu talituses hoidmiseks.

3.2. Isikliku kasutusõiguse seadmise eesmärgiks on Kasutaja kasuks kinnistu koormamine tähtajatu isikliku kasutusõigusega elektripaigaldise majandamiseks elektripaigaldise kaitsevööndi ulatuses.

3.3. Omanik ja Kasutaja lepivad kokku, et Omanik seab Kasutaja kasuks kinnistu kohta avatud registriosa kolmandasse jakku esimesele vabale järjekohale tähtajatu isikliku servituudi (isikliku kasutusõiguse) elektripaigaldise majandamiseks elektrivõrgu kaitsevööndi ulatuses. Isikliku kasutusõiguse alaks on lepingu lisaks oleval plaanil viirutatud ala (elektrivõrgu kaitsevöönd, edaspidi nimetatud ka kasutusõiguse ala) suurusega 1154 m².

3.4. Isikliku kasutusõiguse sisuks on Kasutaja õigus kasutada kasutusõiguse ala elektripaigaldise majandamiseks, samuti elektripaigaldise kaitsevööndiga

4

seotud õigused ja kohustused, sealhulgas õigus paigaldada elektrivõrgu kaitsevööndisse elektripaigaldisi ning neid edaspidi majandada.

3.5. Elektrivõrgu kaitsevööndis kehtivad kitsendused on fikseeritud ehitusseadustiku §-s 77.

4. LEPINGUPOOLTE ÕIGUSED JA KOHUSTUSED 4.1. Omanik on kohustatud: 4.1.1. Tagama Kasutaja töötajatele ja/või volitatud isikutele igal ajal tasuta pääsu

kasutusõiguse alale elektripaigaldise majandamiseks, samuti tagama võimalused eelnimetatud tegevusteks vajaliku tehnika liikumiseks ja manööverdamiseks.

4.1.2. Järgima elektripaigaldise kaitsevööndis tegutsemisel elektripaigaldise kaitsevööndis kehtivaid piiranguid ning teavitama kinnistul tegutsevaid isikuid elektripaigaldise kaitsevööndi olemasolust. Omanik on kohustatud hoiduma tegevusest, mis takistaks kasutusõiguse alal paiknevate elektripaigaldiste majandamist, halvendaks nende korrashoidu ja/või ohustaks nende toimimist. Kõik kinnistuga seotud maksud ja maksed tasub ning kinnistul lasuvad koormised ja muud kulud kannab Omanik, välja arvatud kulud, mille kandmine on Omaniku ja Kasutaja vahel teisiti kokku lepitud.

4.2. Kasutaja on kohustatud: 4.2.1. Teavitama isikliku kasutusõigusega koormatud kinnistu omanikku

elektripaigaldise majandamiseks vajalikest plaanilistest töödest vähemalt kolm (3) päeva enne töödega alustamist. Elektripaigaldise avarii kõrvaldamiseks vajalikke töid võib teha omanikku eelnevalt teavitamata.

4.2.2. Pärast kinnistul teostatud elektripaigaldise ehitus-, hooldus- ja remonttööde lõpetamist taastama omal kulul mõistliku aja jooksul tööde alustamise hetke olukorra, selle võimatuse korral hüvitama omanikule tekitatud kahju, kusjuures mõistlikuks loetakse seda aega, mis töö iseloomu arvestades on vajalik töö kvaliteetseks ja lepingu tingimustele vastavaks teostamiseks.

4.2.3. Kasutusõiguse eseme valdamisel ja kasutamisel säilitama selle senise majandusliku sihtotstarbe ning kasutama seda korrapäraselt ja heaperemehelikult ning võtma tarvitusele kõik abinõud, vältimaks omaniku või kolmandate isikute vara või õiguste kahjustamist mistahes viisil.

4.2.4. Tehnorajatiste ehitus- või parandustööde teostamisel kasutusõiguse alal kohustub tehnorajatiste omanik kandma kõik ehitamisega seotud kulud ning arvestama koormataval kinnisasjal kehtivate kitsendustega.

4.2.5. Elektripaigaldise registreerima maakatastris kolme (3) kuu jooksul kitsenduse tekkimisest.

4.2.6. Kasutaja on kohustatud andma nõusoleku kinnistu jagamise korral isikliku kasutusõiguse ülekandmiseks selliselt, et isiklik kasutusõigus jääb koormama üksnes kinnistut, kus asub käesolevale lepingule lisatud plaanil näidatud elektripaigaldis.

4.2.7. Riigi omandis oleval maal kasvava metsa raadamiseks kasutusõiguse alal tuleb sõlmida leping Riigimetsa Majandamise Keskusega.

5

4.2.8. Juhul, kui elektripaigaldise ehitamisel või teenindamisel raiutakse metsa, kuulub kogu raiutud metsamaterjal kinnistu omanikule.

4.3. Omaniku ja Kasutaja muud kokkulepped 4.3.1. Käesoleva lepinguga seatava avalikes huvides isiklik kasutusõiguse korral riik

tasu ei määra. Kinnisasja igakordsel omanikul on õigus nõuda tasu vastavalt sellel ajal kehtivale seadusele.

4.3.2. Kõik kinnistuga seotud maksud (kaasa arvatud maamaks) kuuluvad tasumisele kinnistu omaniku poolt.

4.3.3. Omanikule jääb õigus lõpetada isiklik kasutusõigus olukorras, kus kasutamiseks antud riigivara on vajalik riigivõimu teostamiseks või muul avalikul eesmärgil. Lõpetamine toimub asjaõigusseaduses sätestatud korras.

4.3.4. Omanik võib käesoleva lepingu lisadeks olevatel plaanidel tähistatud isikliku kasutusõiguse ala koormata teiste piiratud asjaõigustega kui see ei takista käesoleva isikliku kasutusõiguse teostamist.

4.4. Kasutusõiguse ala valduse üleandmine 4.4.1. Omanik avaldab, et kasutusõiguse ala on vabastatud ja Kasutaja saab alates

käesoleva lepingu sõlmimise hetkest teostada otsest valdust kasutusõiguse ala suhtes.

5. ASJAÕIGUSLEPING JA KINNISTAMISAVALDUS 5.1. Omanik ja Kasutaja on kinnistule isikliku kasutusõiguse seadmises kokku

leppinud. Eesti Vabariik lubab ja Elektrilevi OÜ, registrikood 11050857, avaldab soovi kanda Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosa nr 12368050 kolmandasse jakku esimesele vabale järjekohale avalikes huvides tähtajatu isiklik kasutusõigus elektripaigaldise majandamiseks elektrivõrgu kaitsevööndi ulatuses Elektrilevi OÜ, registrikood 11050857, kasuks tasu eest vastavalt seadusandluses ettenähtud suurusele ja korrale vastavalt lepingu punktidele kolm (3) ja neli (4) ning lepingu lisaks olevatele plaanidele.

6. NOTARI SELGITUSED OSALEJATELE 6.1. Käesolevasse lepingusse tuleb võtta kõik isikliku kasutusõiguse seadmist

puudutavad kokkulepped. 6.2. Isiklik kasutusõigus tekib selle kandmisega kinnistusraamatusse ja lõpeb kande

kustutamisega. Kinnisasja omandi üleandmise korral jäävad kinnistusraamatusse kantud koormatised kinnisasja edasi koormama. Isikliku kasutusõiguse lõppemisel kas poolte kokkuleppel või seaduses sätestatud korras ja tingimustel kustutakse kanne kinnistusraamatust.

6.3. Isiklik kasutusõigus koormab kinnisasja selliselt, et isik, kelle kasuks see on seatud, on õigustatud kinnisasja lepingus kokkulepitud viisil kasutama.

6.4. Kui isikliku kasutusõiguse esemeks on tehnorajatis, võib isikliku kasutusõiguse teisele isikule üle anda või koormata ilma kinnisasja omaniku nõusolekuta. Kasutusõiguse omandaja ja esialgne omaja vastutavad kinnisasja omaniku ees

6

isiklikust kasutusõigusest tekkivate kohustuste täitmise eest solidaarselt. 6.5. Kinnisasja omanik on kohustatud taluma kinnisasja maapinnal, maapõues ning

õhuruumis ehitatavaid tehnovõrke ja -rajatisi, kui need on teiste kinnisasjade eesmärgipäraseks kasutamiseks või majandamiseks vajalikud, nende ehitamine ei ole kinnisasja kasutamata võimalik või nende ehitamine teises kohas põhjustab ülemääraseid kulutusi. Servituudi täpsem sisu määratakse kokkuleppel. Servituudi seadmisel tuleb arvestada koormatava kinnisasja omaniku huve.

6.6. Kui tehnovõrgu või -rajatise ehitamise või hooldamisega kaasneb kahju tekkimine kinnisasjale, on tehnovõrgu või -rajatise omanik kohustatud kahju tagajärjed kõrvaldama või kinnisasja omanikule tekkinud kahju hüvitama. Kahjuks ei ole talumiskohustusest tekkinud kinnisasja väärtuse vähenemine.

6.7. Kinnisasja omanik võib nõuda tehnovõrgu või -rajatise omanikult tehnovõrgu või -rajatise ümberpaigutamist tema kinnisasjal kui see on tehniliselt võimalik ja ta hüvitab tehnovõrgu või -rajatise ümberpaigutamisega seotud kulud.

6.8. Kinnisasja omanik on kohustatud taluma oma kinnisasjal tehnovõrku või - rajatist ja lubama selle ehitamist kinnisasjale, kui tehnovõrk või -rajatis on vajalik avalikes huvides ja puudub muu otstarbekam võimalus tehnovõrguga või -rajatisega liituda sooviva isiku tarbimiskoha ühendamiseks tehnovõrguga või -rajatisega või tehnovõrgu või -rajatise arendamiseks. Tehnovõrk või -rajatis on ehitatud avalikes huvides, kui selle kaudu osutatakse avalikku teenust ja see kuulub isikule, kellele laieneb muuhulgas elektroonilise side seaduse § 72 lõikes 1, elektrituruseaduse § 65 lõikes 1 ja § 66 lõikes 1 sätestatud kohustus. Kui universaalteenuse osutamise leping lõpeb, siis ei lõpe talumiskohustus juhul, kui vastava tehnorajatise kaudu kõikidele isikutele pakutavat teenust üldistel alustel edasi osutatakse. Nimetatud talumiskohustus tekib kinnisasja sundvõõrandamise seaduses sätestatud korras sundvalduse seadmisega.

6.9. Vastavalt ehitusseadustiku § 70 lg 1 kuni 4 ja § 77 lg 1 on elektripaigaldise kaitsevöönd iseseisvaks ehitiseks olevat ja elektrituruseaduse tähenduses elektripaigaldist ümbritsev maa-ala, kus kinnisasja kasutamist on piiratud elektripaigaldise ohutuse ja kaitse tagamiseks. Kaitsevööndis on keelatud ohustada ehitist või selle korrakohast kasutamist, ehitada ehitusloakohustuslikku teist ehitist, sealhulgas eemaldada ning kuhjata pinnast, takistada ehitisele juurdepääsu, takistada ehitise hooldamist, sealhulgas kaitsevööndiga ehitise asukohast või ehitisest tulenevast ohust teavitavate tähiste paigaldamist, takistada kaitsevööndis asuva taimestiku või pinnase säilitamist seisundis, mis ei ohusta ehitist. Kaitsevööndis kehtivatest piirangutest võib kõrvale kalduda kaitsevööndiga ehitise omaniku nõusolekul, kui see ei vähenda ehitise ohutust. Kaitsevööndiga ehitise omanikul on õigus nõuda, et kaitsevööndis tegutsev isik on kaitsevööndiga ehitise omaniku vahetu järelevalve all. Kaitsevööndiga ehitise omanik annab tasuta andmeid ehitise asukoha kohta kinnisasja omanikule ja selle õiguspärasele kasutajale. Kaitsevööndiga ehitise omanikul on kohustus tegutseda kinnisasja omaniku õigusi vähimal võimalikul viisil riivaval moel, arvestada oma õiguste teostamisel kinnisasja omaniku õigustatud huviga, sealhulgas teavitada maaomanikku ehitus- ja remonditööde tegemisest mõistliku aja jooksul enne

7

tööde alustamist, tagada kaitsevööndiga ehitise korrashoiuks tehtud tööde ajal kinnisasja korrashoid ning tööde lõppedes taastada kinnisasjal endine olukord, välja arvatud kui endise olukorra taastamine oleks vastuolus kaitsevööndis kehtivate piirangutega.

6.10. Elektripaigaldise kaitsevööndis on keelatud: 1) ladustada jäätmeid, materjale ja aineid, teha mis tahes mäe-, laadimis-, süvendus-, lõhkamis- ja maaparandustöid, teha tuld, istutada ning langetada puid; 2) ankurdada veesõidukit, liikuda heidetud ankru, kettide, logide, traalide ja võrkudega, paigaldada veesõidukite liiklustähiseid ja poisid ning varuda jääd – veekaabelliinina rajatud elektripaigaldise kaitsevööndis; 3) sõita masinate ja mehhanismidega, mille üldkõrgus maapinnast koos veosega või ilma selleta on üle 4,5 meetri – õhuliinide kaitsevööndis; 4) ehitada traattarasid, rajada loomade joogikohti ja korraldada massiüritusi – kõrgepingepaigaldise õhuliinide kaitsevööndis; 5) töötada löökmehhanismidega, tasandada pinnast, teha mullatöid sügavamal kui 0,3 meetrit, küntaval maal sügavamal kui 0,45 meetrit, ning ladustada ja teisaldada raskusi – õhu- ja maakaabelliinide kaitsevööndites.

6.11. Elektripaigaldise kaitsevööndi ulatus: Õhuliini kaitsevööndi ulatus on mõlemal pool liini telge: 1) kuni 1 kV nimipingega (kaasa arvatud) liinide korral 2 meetrit; 2) 1 kV kuni 35 kV nimipingega liinidel õhukaabli kasutamise korral 3 meetrit; 3) 1 kV kuni 35 kV nimipingega liinide korral 10 meetrit; 4) 35 kV (kaasa arvatud) kuni 110 kV nimipingega liinide korral 25 meetrit; 5) 220 kV kuni 330 kV nimipingega liinide korral 40 meetrit. Õhuliini mastitõmmitsa või -toe või maandusjuhi, mis ulatub väljapoole õhuliini kaitsevööndit, puhul on mastitõmmitsa või -toe või maandusjuhi kaitsevöönd 1 meeter selle projektsioonist. Maakaabelliini kaitsevöönd on piki kaablit kulgev ala, mida mõlemalt poolt piiravad liini äärmistest kaablitest 1 meetri kaugusel paiknevad mõttelised vertikaaltasandid. Alajaamade ja jaotusseadmete ümber ulatub kaitsevöönd 2 meetri kaugusele piirdeaiast, seinast või nende puudumisel seadmest.

6.12. Kui tehnovõrgu või -rajatise talumise kohustus tuleneb asjaõigusseaduse rakendamise seaduse (edaspidi AÕSRS) § 152 1. või 2. lõikest ning kinnisasja omaniku ja tehnovõrgu või -rajatise omaniku vahel ei ole kehtivat lepingut tehnovõrgu või -rajatise talumise kohustuse eest makstava tasu suuruse kohta, on kinnisasja omanikul õigus nõuda tasu tehnovõrgu või -rajatise talumise eest (edaspidi talumistasu) AÕSRS §-des 155 ja 156 sätestatud suuruses ja korras. Talumistasu suurus on sätestatud asjaõigusseaduse rakendamise seaduses ning selle lisaks olevas tabelis.

6.13. Vastavalt AÕSRS § 156 esitab tehnovõrgu talumistasu saamiseks kinnisasja omanik taotluse tehnovõrgu omanikule. Jooksva aasta eest on talumistasu saamise õigus isikul, kes oli vastava kinnisasja omanik sama aasta 1. jaanuari seisuga, kui ta esitab taotluse hiljemalt jooksva aasta 1. mail. Taotluse alusel makstakse talumistasu ka järgmistel aastatel kuni uue taotluse esitamiseni. Tasu saamise aluseks olevate asjaolude muutumisel on kinnisasja omanik kohustatud sellest tehnovõrgu omanikule teatama. Kinnisasja omaniku vahetumise korral tekib uuel omanikul tasu saamise õigus pärast taotluse

8

esitamist eelnimetatud tähtaegadest lähtudes. Talumistasu jooksva aasta eest makstakse välja hiljemalt sama aasta 30. septembril. Käesolevas punktis nimetatud taotlusega samaväärseks loetakse taotlus, mis on esitatud enne 2019. aasta 1. jaanuari asjaõigusseaduse §-s 1582 sätestatud korras.

7. LÕPPSÄTTED 7.1. Osalejad volitavad notarit tegema notariaalaktis nende tahte elluviimiseks

vajalikke täiendusi ja parandusi. 7.2. Notariaalakt on koostatud ja alla kirjutatud ühes originaaleksemplaris, mis

säilib notaribüroos. Tehinguosalised saavad Riigiportaal eesti.ee kaudu juurdepääsuõiguse notariaalakti digitaalsele kinnitatud ärakirjale.

7.3. Käesoleva notariaalakti koostamise päeval väljastatakse sellest kinnitatud ärakirjad Omanikule (digitaalne) ja Kasutajale (digitaalne).

7.4. Notar esitab notariaalakti kinnitatud digitaalärakirja kinnistusosakonnale kolme (3) tööpäeva jooksul arvates notariaalakti tõestamisest.

7.5. Lepingu sõlmimisega seotud notari tasu ja riigilõivu tasub Kasutaja. Käesolev notariaalakt on osalejatele akti tõestaja poolt ette loetud, antud enne heakskiitmist osalejatele läbivaatamiseks ning seejärel osalejate poolt heaks kiidetud ja akti tõestaja juuresolekul omakäeliselt alla kirjutatud. Käesolevas notariaalaktis viidatud ning aktile lisatud plaanid on esitatud osalejatele enne heakskiitmist läbivaatamiseks ning seejärel osalejate poolt heaks kiidetud ja akti tõestaja juuresolekul omakäeliselt alla kirjutatud. Käesolevas dokumendis on kümme (10) nööri ja reljeefpitseri abil köidetud lehte. Notari tasu isikliku kasutusõiguse seadmise lepingu tõestamisel 38,30 eurot (tehinguväärtus 639,00 eurot: notari tasu seaduse § 3, § 10, § 12, § 22, § 23 p 2). Käibemaks 7,66 eurot Koos käibemaksuga 45,96 eurot Riigilõiv isikliku kasutusõiguse kinnistamisel 4,00 eurot (tehinguväärtus 130,00 eurot: riigilõivuseadus § 77 lg 1, § 354). Eespool nimetatud tasule lisandub paber- ja digitaalärakirjade valmistamise tasu notari tasu seaduse § 35 kohaselt iga A4 formaadis lehe eest 0,23 eurot ja iga A3 formaadis lehe eest 0,37 eurot ning sellele lisaks digitaalärakirja väljastamise tasu § 31 p 15 kohaselt 15,30 eurot (eelnimetatud summad sisaldavad käibemaksu). Osalejate ees- ja perekonnanimed Osalejate allkirjad __________________________________________________________________________ __________________________________________________________________________

Notari allkiri ja pitser