Detailplaneeringu kooskõlastamine

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Hiiumaa Vallavalitsus

[email protected]

Keskväljak 5a

92413, Hiiu maakond, Hiiumaa vald,

Kärdla linn

Teie 27.12.2023 nr 8-3/74

Meie 28.12.2023 nr 7.2-2/23/26154-2

Liiva tn 1 kinnistu detailplaneeringu

kooskõlastamine

Olete taotlenud Transpordiametilt kooskõlastust Kärdla linnas Liiva tn 1 kinnistu

detailplaneeringule (katastritunnus 37101:012:0820, edaspidi planeering). Planeeringu eesmärgiks

on leida võimalused ning tuua välja põhjendused Kärdla linna territooriumil paikneva elamukrundi

üldplaneeringujärgse sihtotstarbe muutmiseks ning krundile varasemalt püstitatud elamu

rekonstrueerimiseks ja laiendamiseks korterelamuks.

Võttes aluseks ehitusseadustiku (EhS) ja planeerimisseaduse (PlanS) kooskõlastame planeeringu.

Palume planeeringu elluviimisel arvestada järgnevaga.

1. Kõik riigitee kaitsevööndis kavandatud ehitusloa kohustusega tööde projektid tuleb esitada

Transpordiametile nõusoleku saamiseks.

2. Kui kohalik omavalitsus annab planeeringualal projekteerimistingimusi EhS § 27 alusel või

kavandatakse muudatusi riigitee kaitsevööndis, siis palume kaasata Transpordiametit

menetlusse.

Kooskõlastus kehtib kaks aastat kirja välja andmise kuupäevast. Kui planeering ei ole selleks ajaks

kehtestatud, siis palume esitada planeering Transpordiametile lähteseisukohtade uuendamiseks.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Marje-Ly Rebas

peaspetsialist

planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus

Lisa: 1. Liiva1_DP.asice

58581095, [email protected]

____________________________________________________________________________________

3.1. Elluviimise tegevuskava tegevused ning osapoolte kohustused Planeerimisseaduse § 3 kohaselt kuuluvad planeeringu juurde lisad, mis sisaldavad teavet planeeringu elluviimiseks vajalike tegevuste ja vajadusel nende järjekorra kohta. Planeeringu elluviimine on tegevus, mille eesmärgiks on planeeringus sätestatu realiseerimine ning planeeringulistest nõuetest kinnipidamise tagamine.

Tegevuste järjekorda või sisu võib muuta kui see on mõistlik ja võimalik, ei ole detailplaneeringu põhilahendusega vastuolus ning on kõikide seotud osapooltega kooskõlastatud.

Planeeritud tegevuste elluviimisel ega valminud objektide kasutamisel ei tohi põhjustada kahjusid kolmandatele osapooltele. Kahju tekkel peab kahju hüvitama kinnistu omanik, kes kahju põhjustas või kelle tellimusel kahju põhjustatud tegevus toimus.

3.1.1. Projekteerimine Projekteerimistööde aluseks on käesolev detailplaneering. Vajadusel võib detailplaneeringu täpsustamiseks kohalik omavalitsus välja anda täiendavaid projekteerimistingimusi tagades, et planeeringu terviklahendus projekteerimistingimuste tulemusel ei muutu. Projekteerimistingimustega ei tohi muuta olemuslikku detailplaneeringu planeerimislahendust - täpsustamine eeldab, et üldiselt on kehtestatud planeeringu elluviimine võimalik ja osapooled seda endiselt soovivad.

Olulisemad projekteerimistööd:

• tänavalt mahasõit ja krundisisene juurdepääsutee, parkimiskohad;

• hooned;

• tehnovõrgud ja -rajatised.

Projekteerimistööd võib lahendada põhihoone ehitusprojekti ning selle eriosade koosseisus, või eraldiseisva projektiga.

Osapoolte kohustused:

Planeeritud projekteerimistööde teostamiseks puudub avalik huvi ning nendega seotud tööd tellib ja finantseerib planeeringust huvitatud isik, kinnisasja omanik või muu seaduses sätestatud isik. Tellija peab järgima, et töö teostaja täidaks tegevusalal tegutsemise kvalifikatsiooninõudeid ning vajadusel täidaks nende tõendamise kohustust.

Tehnovõrgu ja -rajatise projekteerimisel tuleb järgida võrguvaldaja poolt või kasutatavate elementide tootja poolt seatud tingimusi.

Omandisuhted:

Projekteerimistööde tulemuse autoriõigusi ja muid omandisuhteid reguleerib tellija ja teostaja vaheline leping.

__________________________________________________________________________

Kärdla linna Liiva tn 1 maaüksuse detailplaneering

Töö nr. DP23-02 Lisa 3.1. / 1

_____________________________________________________________________

3.1.2. Ehitamine Lähtuvalt projekteeritud ehitise gabariitidest või kasutusotstarbest, tuleb ehitustööde teostamiseks taotleda ehitusluba või teavitada pädevat asutust (üldjuhul kohalik omavalitsus).

Olulisemad ehitustööd:

• rajatakse mahasõit tänavalt ning juurdepääsutee, krundisisesed liikumispääsuteed, sõidukite parkimiskohad ja manööverdamisalad;

• rekonstrueeritakse ja laiendatakse olemasolev elamu ning püstitatakse abihooned;

• teostatakse liitumine tsentraalsete tehnovõrkudega ja rajatakse krundisisesed võrgud.

Osapoolt kohustused:

Planeeritud ehitustööde teostamiseks puudub avalik huvi ning nendega seotud tööd tellib ja finantseerib planeeringust huvitatud isik, kinnisasja omanik või muu seaduses sätestatud isik. Tellija peab järgima, et töö teostaja täidaks tegevusalal tegutsemise kvalifikatsiooninõudeid ning vajadusel täidaks nende tõendamise kohustust.

Tehnovõrgu ja -rajatise rajamisel tuleb järgida võrguvaldaja poolt või kasutatavate elementide tootja poolt seatud tingimusi.

Omandisuhted:

Tehnovõrkude ja -rajatiste omanik kuni krundi liitumispunktini on üldjuhul tehnovõrgu kaudu teenust pakkuv ettevõte. Ehitustööde tulemuse valminud hoone ja krundisiseste rajatiste omanikuks jääb peale ehitustööde lõppu üldjuhul kinnisasja omanik.

_____________________________________________________________________________

Kärdla linna Liiva tn 1 maaüksuse detailplaneering

Töö nr. DP23-02 Lisa 3.1. / 2

____________________________________________________________________________________

3.2. Planeeringu elluviimisega kaasnevate asjakohaste majanduslike, kultuuriliste, sotsiaalsete ja looduskeskkonnale avalduvate mõjude hindamise kirjeldus ning seiremeetmed Planeeringu elluviimisega kaasnevate asjakohaste mõjude hindamine ning seire aitavad kaasa planeeringulahenduse elluviimisele parimal võimalikul viisil. Planeeringuga määratud tegevused võivad avaldada mõningast mõju pinnasele, loodusressursside kasutamisele, elurikkusele, välisõhu kvaliteedile, jäätmemajandusele, energiakasutusele ning teistele loodus- ja elukeskkonna aspektidele, kuid need on lokaalsed, minimaalse mõjuga, paljud lühiajalised ning ei oma seetõttu arvestatavat mõju.

Planeeringu elluviimisega kaasneda võivad lokaalsed mõjud ning asjakohastel juhtudel nende seiremeetmed:

• planeeringualal ei paikne loodusvarasid, mida saaks ehitustegevuses kasutada, kogu vajaminev materjal tuleb kohapeale transportida mujalt. Ehitustegevuses kasutatavate materjalide mahte ei ole võimalik detailplaneeringu koostamise raames hinnata, kuid materjalide ning vee kogustesse tuleb suhtuda säästvalt;

• ehitusperioodil toimuvad kaevetööd muudavad osaliselt olemasolevat pinnast, kuid eeldatavalt ei viida kaevetööde käigus pinnasesse ohtlikke aineid ning sel tegevusel negatiivset ega pikaajalist mõju ei ole;

• täiendav müra ja vibratsioon võivad kaasneda eelkõige uute hoonete ehitamisega ning sellega kaasnevad mõjud on ajutised;

• ehitusprotsessis tuleb kasutada vaid kvaliteetseid ehitusmaterjale ning ehitusmasinaid tuleb regulaarselt hooldada, et vältida võimalikku keskkonnareostust (nt lekked);

• kui planeeritud tegevuste käigus järgitakse nii kohaliku omavalitsuse territooriumil kui riiklikult kehtestatud norme, siis eeldatavalt ei ületa jäätmete käitlemisel tekkinud mõju piirkonna keskkonnataluvust.

Detailplaneeringuga planeeritud tegevused ei näe ette majanduslikke, kultuurilisi ega sotsiaalseid mõjusid sellises mahus, mida oleks võimalik asjakohaselt hinnata.

_____________________________________________________________________________

Kärdla linna Liiva tn 1 maaüksuse detailplaneering

Töö nr. DP23-02 Lisa 3.2. / 1

KL4-3A Ø200/160 PL

Luuk 5.04 Põhi 3.56

1 D160 3.56 2 D160 3.56

KRUNT 1

p7

lk

EK

Säilitatav kraav

Kärdla linna Liiva tn 1 maaüksuse detailplaneering Joonis: Põhijoonis Koostaja: AA Arhitektid OÜ Esituskuju mõõtkava: M 1:500 Arhitekt: Margus Veskimeister Koostamise aeg: Oktoober 2023 Töö nr. DP23-02 Väljatrükk: 21.12.2023

JN100_Liiva1_Põhijoonis_20231030.dwgVäljatrüki fail: Väljatrüki formaat: ISO full bleed A2 (594.00 x 420.00 MM)

ALUSANDMED

Planeeringuala*

Katastriüksuse piir Katastriüksuse lähiaadress Katastriüksuse tunnus Haljastus Hoone

Elektri maakaabel Elektri õhuliin Ühisveevärk Ühiskanalisatsioon

Sidekaabel Tehnorajatis

Reljeef Liikluspind Kõrguspunkt

Joonise koostamisel kasutatud AP Geodeesia OÜ maa-ala plaan tehnovõrkudega M 1:500 (töö nr AP22_155, mõõdistatud 13.02.2023) Koordinaadid L-EST´97 süsteemis, kõrgused EH-2000 süsteemis

PLANEERINGULAHENDUSE LEPPEMÄRGID

* Planeeringuala piir on esituskuju joonisel kujutatud visuaalse selguse huvides tegelikkusest suuremana

Krundi numberKRUNT 1

Krundi maapealne hoonestusala

HOONED, RAJATISED

Planeeritud põhihoone Planeeritud abihoone

Riigitee kaitsevöönd

KITSENDUSED

Tänava kaitsevöönd Tehnovõrgu kaitsevööndi, kuja ulatus

Juurdepääsutee, parkimiskoht Parkimiskohtade arv krundil

Veetrass

TEHNOVARUSTUS

Kanalisatsioonitrass Madalpinge elektrikaabel Elektri liitumiskilp

EK - korterelamu maa

MAAKASUTUS

Avaliku kasutusega tänav, tee

EK

- elektri maakaabli kaitsevöönd (2 m) - ühisveevärgi kaitsevöönd (2 m) - ühiskanalisatsiooni kaitsevöönd (2

m) - tänava kaitsevöönd (5 m) - riigitee kaitsevöönd (10 m) - Liivaoja kalda piiranguvöönd (50 m)

Olemasolev kinnistu

Krundi kasutamise piirangud ja ehitusnõuded

K ru

nd i n

r

Liiva tn 1 1

Planeeritud parkimis- kohtade

arv

≥7

Kinnistul kehtivad piirangud

Minimaalne tulepüsivus-

klass

Kinnistule planeeritud piirangud

TP2 - kanalisatsioonipumpla kuja - tuleohutuskuja

Krundi ehitusõigused

Krundi kasutamise sihtotstarve

EK100

Krundi pindala

(m²)

1749

Hoonete suurim

lubatud arv

Hoonete suurim lubatud

ehitisealune pind (m²)

Hoonete suurim lubatud maksimaalne

kõrgus (m)

3 400 9,3

Hoonete maapealse osas suurim

lubatud korruselisus

3

Arhitektuurilised ja kujunduslikud tingimused

Hoone katuse tüüp

ja kalle

ühe- või kahepoolne

viilkatus

Hoonete suurim lubatud suletud netopind (m²)

700

Olulisemad arhitektuurilised ja kujunduslikud nõuded

- kasutada kaasaegseid ehitus- ja viimistlusmaterjale; - hoonete tehnilised seadmed paigutada selliselt, et need ei rikuks

hoone välisilmet; - hoone põhimaht suurema katusekaldega, abihoonetel, varikatustel

jms võib olla väiksem katusekalle

Kergliiklustee

Survekanalisatsioon

Likvideeritav haljastus

lk

p7

Naaberkinnistul paikneva hoone tuleohutuskuja

Liivaoja kalda piiranguvööndi ulatus

Truup

Liiva tn 1 detailplaneeringu koostamise ning finantseerimise leping nr 4-4/12

Kärdla

(digitaalallkirja andmise kuupäev)

Hiiumaa Vallavalitsus (registrikood 77000424, aadress Keskväljak 5a, 92413 Kärdla linn,

Hiiumaa vald, Hiiu maakond) (edaspidi tellija), keda esindab vallavanem Hergo Tasuja,

Lanmel Projekt OÜ (registrikood 11269610, aadress Harju maakond, Rae vald, Järveküla,

Vana-Tartu mnt 22-1, 75304), keda esindab juhatuse liige Meelis Pielberg (edaspidi huvitatud

isik),

ja

AA Arhitektid OÜ (registrikood 11484739, aadress Telliskivi 60A, 10412 Tallinn), (edaspidi

töövõtja), keda esindab juhatuse liige Margus Veskimeister,

edaspidi nimetatud eraldi ka pool ning koos ja ühiselt pooled,

sõlmisid, tuginedes Hiiumaa Vallavolikogu 15.06.2023 otsusele nr 135 „Kärdla linnas Liiva tn

1 kinnistu detailplaneeringu koostamise algatamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise

algatamata jätmine“, detailplaneeringu koostamise ning finantseerimislepingu (edaspidi leping)

alljärgnevatel tingimustel.

1. Lepingu eesmärk ja ese

1.1. Lepingu eesmärgiks on määrata kindlaks Kärdla linnas Liiva tn 1 kinnistu

detailplaneeringu (algatatud Hiiumaa Vallavolikogu 15.06.2023 otsusega nr 135)

(edaspidi detailplaneering) koostamisel ning detailplaneeringu koostamise rahastamisel

tellija, huvitatud isiku ja töövõtja vaheline õigussuhe.

1.2. Lepinguga tellib tellija töövõtjalt detailplaneeringu koostamise (edaspidi ka töö), töövõtja

kohustub töö tegema ja huvitatud isik kohustub maksma töövõtjale selle eest tasu.

1.3. Töö maht ja tööle kehtestatud nõuded on sätestatud lepingu dokumentides ja töö tegemist

reguleerivates õigusaktides. Tööde hulka kuulub ka selliste ülesannete täitmine ja nende

tööde tegemine või teenuste osutamine, mis ei ole lepingu dokumentides otseselt

nimetatud, kuid mille tegemine on vajalik lepingus ettenähtud tulemuse saavutamiseks.

1.4. Detailplaneeringu alana mõistetakse Kärdla linnas Liiva tn 1 asuvat kinnistut,

katastritunnus 37101:012:0820, üldpind 1749 m², sihtotstarve elamumaa 100% .

2. Lepingu dokumendid

2.1. Termini „leping“ all mõistetakse lepingu tähenduses kõiki lepingu dokumente. Lepingu

dokumendid koosnevad lepingust ja lepingu lisadest. Lepingu juurde kuuluvad lepingu

sõlmimise ajal järgmised lisad:

2.1.1 Lisa 1 – Hiiumaa Vallavolikogu 15.06.2023 otsus nr 135 „Kärdla linnas Liiva tn 1

kinnistu detailplaneeringu koostamise algatamine ja keskkonnamõju strateegilise

hindamise algatamata jätmine“ koos selle lisade ja seletuskirjaga.

3. Detailplaneeringu koostamise rahastamine ja töö eest tasumine

3.1. Detailplaneeringu koostamise rahastamist finantseerib täies ulatuses huvitatud isik.

Huvitatud isik kohustub tasuma kulud, mis on seotud detailplaneeringu koostamise ja

menetlemisega vastavalt huvitatud isiku ja detailplaneeringu koostaja vahelisele

kokkuleppele.

3.2. Tasu sisaldab kõiki töövõtja tehtud kulutusi töö tegemisel lepingu raames ja autoritasu.

3.3. Makse(d) tasutakse huvitatud isiku poolt detailplaneeringu koostaja arvelduskontole

detailplaneeringu koostaja arve alusel.

4. Tellija kohustused ja õigused

4.1. Tellija on kohustatud:

4.1.1. andma töövõtjale üle tellija valduses olevad töö tegemiseks vajalikud andmed ja

dokumendid;

4.1.2. edastama töövõtjale mistahes informatsiooni, mis tellija parima äranägemise kohaselt

võib aidata kaasa tööde kiiremale ja optimaalsemale tegemisele;

4.1.3. teavitama töövõtjat viivitamatult asjaoludest, mis võivad takistada tööde nõuetekohast

tegemist;

4.1.4. tegema koostööd kaasatavate asutuste ja organisatsioonidega, sh lähteandmete

kogumine, informatsiooni vahetamine;

4.1.5. tegema planeerimisseaduses sätestatud menetlustoimingud;

4.1.6. arvestama töövõtja ja huvitatud isiku seaduslikke, mõistlikke ning põhjendatud

ettepanekuid detailplaneeringu menetlemisel;

4.1.7. võtma vastu lepingu tingimustele ja õigusaktidele vastava töö.

4.2. Tellijal on õigus:

4.2.1. anda töövõtjale suuniseid ja teha põhjendatud ettepanekuid töö koostamiseks;

4.2.2. mittenõustumisel töövõtja tehtud tööga nõuda ekspertiisi teostamist. Ekspertiisi kulud

kannab tellija. Kui tellitud ekspertiisi kohaselt oli töövõtja töö vastuolus kehtivate

õigusaktide või hea tava ja praktikaga, on tellijal õigus ekspertiisi maksumus töövõtjalt

sisse nõuda. Ekspertiisi teostamise ajaks võib tellija peatada töö koostamise;

4.2.3. nõuda töövõtjalt lepingujärgse töö vajalikul tasemel vormistamist ja tellijale üleandmist.

5. Töövõtja kohustused ja õigused

5.1. Töövõtja on kohustatud:

5.1.1. juhinduma töö tegemisel lepingust, kehtivatest projekteerimis- ja ehitusnormidest, heast

projekteerimis- ja ehitustavast ning detailplaneeringu koostamist reguleerivatest

sätetest;

5.1.2. kasutama töö tegemisel vajaliku ja piisava kvalifikatsiooniga tööjõudu, kelle haridus,

oskused ja kogemused vastavad planeerimisseaduses esitatud nõuetele. Tellijal on õigus

nõuda alltöövõtjate või kaasatud spetsialistide väljavahetamist töövõtja kulul, kui

nimetatud isikud teevad töid mittekohaselt;

5.1.3. hankima töö tegemiseks vajalikud avalikult kättesaadavad materjalid;

5.1.4. teatama tellijale ja huvitatud isikule koheselt kõigist asjaoludest, mis võivad ohustada

töö tegemist lepingu kohaselt;

5.1.5. viima sisse tellija või tema poolt volitatud isiku poolt nõutavad muudatused ja

parandused;

5.1.6. valmistama ette avalike väljapanekute ja avalike arutelude korraldamise materjalid, sh

kirjad, kutsed, teated jms ning tutvustama tööd avalikel aruteludel ning andma oma

pädevuse piires selgitusi;

5.1.7. esitama tellijale ja huvitatud isikule kirjalikult oma seisukohad avalikel aruteludel ja

avalikel väljapanekutel esitatud vastuväidetele ja ettepanekutele ning nõustama

vajadusel planeeringuvaidluste korral;

5.1.8. tagama, et dokumentatsioon võimaldab detailplaneeringut vastu võtta ja kehtestada.

Juhul, kui detailplaneeringusse tehakse parandusettepanekuid või avastatakse puudusi,

mis takistavad detailplaneeringut kehtestada, kohustub töövõtja sellised puudused

kõrvaldama lühima võimaliku ajaga ning selliseid töid ei loeta lisatöödeks;

5.1.9. esitama enne detailplaneeringu kehtestamise kohta otsustuse tegemist tellijale

detailplaneeringu koos kõikide lisadega vähemalt 1 (ühes) eksemplaris eesti keeles

paberkandjal ja 1 (ühes) eksemplaris identse informatsioonina digitaalsel kujul (pdf ja

dwg formaadis ja vastavalt Riigihalduse ministri 17.10.2019 määrusele nr 50).

5.2. Töövõtjal on õigus:

5.2.1. saada tellijalt töö tegemiseks vajalikud andmed ja dokumendid;

5.2.2. saada huvitatult isikult töö eest tasu vastavalt lepingus sätestatud tingimustele;

5.2.3. nõuda huvitatult isikult lepinguga määratud maksetähtaegade rikkumise korral viivist

0,05% tasumisele kuuluvast summast iga viivitatud kalendripäeva eest, kuid kokku

mitte rohkem kui 20% viivitatud summast;

5.2.4. kasutada töö koostamiseks teisi isikuid/alltöövõtjaid, jäädes ise vastutavaks lepingu

täitmise eest;

5.2.5. arvestades töövõtja erialaseid teadmisi ja kogemusi, teha tellijale põhjendatud

ettepanekuid töö lahenduste osas.

6. Huvitatud isiku õigused ja kohustused

6.1. Huvitatud isik on kohustatud:

6.1.1. maksma töövõtjale tasu töö tegemise eest. Huvitatud isik kohustub kandma ka kõik

muud detailplaneeringu koostamisega ja menetlemisega seotud vajalikud kulud, kaasa

arvatud vajalike analüüside ja ekspertiiside tegemise kulud ning kohustub need

nõudmisel hüvitama tellijale või töövõtjale;

6.1.2. tasuma töövõtjale töö eest vastavalt lepingu punktis 3.3. sätestatule;

6.1.3. maksma töövõtjale tema nõudel viivist tähtaegselt tasumata summadelt 0,05% iga

viivitatud kalendripäeva eest, kuid kokku mitte rohkem kui 20% viivitatud summast;

6.1.4. sõlmima enne detailplaneeringu kehtestamist tellijaga planeerimisseaduse § 131 lõike 2

kohase halduslepingu sama paragrahvi lõikes 1 nimetatud detailplaneeringukohaste ja

planeeringulahenduse elluviimiseks otseselt vajalike ning sellega funktsionaalselt

seotud rajatiste väljaehitamiseks või väljaehitamisega seotud kulude täielikuks

kandmiseks.

6.1.5. Juhul, kui detailplaneeringut ei kehtestata, ei hüvitata huvitatud isikule lepingu alusel

tasutud summasid ning huvitatud isik on kohustatud tasuma kõik lepingu alusel veel

tasumata summad.

6.2. Huvitatud isikul on õigus:

6.2.1. teha tellijale ettepanekuid seoses detailplaneeringu koostamisega.

7. Autoriõigused

7.1. Autoriõigused kõigile töö raames loodud teostele lähevad tellijale üle jooksvalt, st kohe

pärast iga autoriõiguse mõistes teose mõistele vastava töö osa valmimist, ilma et oleks

vajalik vastava töö osa tellijale üleandmine või esitamine. Autoriõigused lähevad üle

seadusega lubatud maksimaalses ulatuses. Tasu autoriõiguste eest on hõlmatud töö eest

lepingujärgselt makstava tasuga. Samaaegselt autoriõiguste üleminekuga tellijale saab

töövõtja automaatselt lihtlitsentsi vastavate teoste kasutamiseks ulatuses, mis on vajalik

lepingu edasiseks täitmiseks, sh õiguse vastavate teoste muutmiseks ja

reprodutseerimiseks. Töövõtja võib vastavat litsentsi all-litsentsida ainult tema poolt

lepingu täitmisel kasutatavatele isikutele ja ainult ulatuses, mis on vajalik lepingu

täitmiseks. Autoriõiguste üleminek jääb kehtima ka juhul, kui leping lõppeb mis tahes

põhjusel ennetähtaegselt ja/või ilma töö lõpliku üleandmiseta.

7.2. Koos varaliste õiguste eelsätestatud üleminekuga annab töövõtja tellijale jooksvalt ka

seadusega lubatud maksimaalse ulatusega tähtajatu ainulitsentsi töö raames loodavatele

teostele laienevate isiklike õiguste kasutamiseks territoriaalsete ja ajaliste piiranguteta

koos all-litsentside andmise õigusega ning loobub tellija suhtes igasugusest õigusest nõuda

vastavate teoste kasutamise lõpetamist. Eelsätestatud litsentsi ja õigusest loobumise tasu

on hõlmatud töö eest lepingujärgselt makstava tasuga. Töövõtjal ei ole õigust käesolevas

punktis autori isiklike õiguste kasutamiseks tähtajatult sõlmitud litsentsilepingut

korraliselt üles öelda.

7.3. Töövõtja kohustub tagama, et töö, töö teostamine ega töö kasutamine ei riku kolmandate

isikute õigusi, sh autoriõigusi.

7.4. Juhul, kui töö, töö teostamine või töö kasutamine rikub kolmandate isikute õigusi, vastutab

rikkumise eest töövõtja. Töövõtja kohustub hüvitama kolmandatele isikutele tekitatud

kahju ning rahuldama tellija eest kolmandate isikute poolt tellija vastu esitatud kahju

hüvitamise nõuded.

7.5. Kogu töö käigus loodud ja tekkinud teave ja lahendused, mis ei vasta autoriõiguslikule

teose mõistele, on samuti tellija omand alates vastava teabe või lahenduse loomisest või

tekkimisest. Tasu teabe ja lahenduste eest on hõlmatud töö eest makstava tasuga.

8. Lepingu eseme üleandmine-vastuvõtmine, riisiko ja omandiõiguse üleminek

8.1. Töövõtja kooskõlastab valminud töö tellijaga ja huvitatud isikuga ning annab töö tellijale

üle ja tellija võtab töö vastu üleandmise-vastuvõtmise aktide alusel. Tellija esindaja

kontrollib enne vastuvõtmist, et töö vastab lepingu tingimustele. Kui töö on kooskõlas

lepingu tingimustega, allkirjastavad töö või selle osa üleandmise-vastuvõtmise akti tellija

ja töövõtja esindajad, kes on nimetatud lepingu punktides 11.1. ja 11.2. Juhul kui tellija

esindaja keeldub valminud tööd vastu võtmast, kohustub töövõtja andma tellijale mõistliku

lisaaja töö vastuvõtmiseks. Kui tellija esindaja ei võta ka lisaaja jooksul tööd vastu,

loetakse töö tellija poolt vastuvõetuks.

8.2. Juhul kui töö üleandmisel-vastuvõtmisel avastatakse puudused (ebakvaliteetsus jms

mittevastavus lepingutingimustele), fikseerib tellija esindaja puudused aktis, näidates

selles ühtlasi mõistliku aja, et puudused kõrvaldada. Töövõtja tehtud tööd ei võeta vastu

ega anta üle enne, kui töövõtja on töös esinenud puudused nõuete järgi ja ettenähtud

tähtajaks kõrvaldanud.

8.3. Töös esinevad puudused kõrvaldab töövõtja oma kulu ja vahenditega.

9. Lepingu tähtaeg, muutmine ja lõpetamine

9.1. Leping jõustub allakirjutamise momendist ja lõpeb poolte vaheliste lepinguliste kohustuste

täieliku täitmise korral, poolte kokkuleppel, lepingus ja õigusaktides ettenähtud alustel.

9.2. Muudatused ja täiendused käesolevale lepingule kehtivad üksnes siis, kui need on

vormistatud kirjalikult ja alla kirjutatud poolte esindajate poolt.

9.3. Tellija võib lepingu üles öelda juhul, kui esineb mõni planeerimisseaduse § 129 lg-s 1

sätestatud asjaolu ja tellija otsustab detailplaneeringu koostamise lõpetada.

9.4. Tellija ja töövõtja võivad lepingust taganeda võlaõigusseaduses ette nähtud alustel ja

korras.

9.5. Huvitatud isik võib lepingust taganeda ainult koos tellijaga ühiselt.

10. Kontaktisikud

10.1. Tellija kontaktisik lepinguga seonduvates küsimustes on Maria Reino;

[email protected]; 5428 0393

10.2. Töövõtja kontaktisik lepinguga seonduvates küsimustes on Margus Vanameister;

[email protected]; 5621 4955

10.3. Huvitatud isiku kontaktisik lepinguga seonduvates küsimustes on Meelis Pielberg; [email protected]; 5089545

11. Lõppsätted

11.1. Lepingus reguleerimata küsimused lahendatakse vaidluse korral läbirääkimiste teel ja

kui kokkulepet ei õnnestu saavutada, siis lahendatakse vaidlus kohtus.

11.2. Käesolev leping on allkirjastatud digitaalselt.

Poolte allkirjad:

Tellija Huvitatud isik Töövõtja

Hiiumaa Vallavalitsus Lanmel Projekt OÜ AA Arhitektid OÜ

Keskväljak 5a Vana-Tartu mnt 22-1 Telliskivi 60A

Kärdla Järveküla Tallinn

registrikood 77000424 registrikood 11269610 registrikood 11484739

(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)

Hergo Tasuja Meelis Pielberg Margus Vanameister

Hiiumaa Vallavolikogu 15.06.2023

otsuse nr 135

Lisa 1

Lähteseisukohad Kärdla linna Liiva tn 1 maaüksuse detailplaneeringule

1. Detailplaneeringu koostamse olulisemad alusdokumendid

1.1 Huvitatud isiku detailplaneeringu algatamise taotlus

1.2 Hiiu Maakonnaplaneering 2030+

1.3 Kärdla Linnavolikogu 21.6.2012 määrusega nr 35 kehtestatud Kärdla linna

üldplaneering

1.4 Projekteerimisvaldkonna seadused, nõuded ja standardid.

1.5 Transpordiameti 03.05.2023 kiri nr 7.2-2/23/8229-2

2. Olemasolev olukord ja planeeringuala üldiseloomustus

Detailplaneeringu alana mõistetakse Liiva tn 1 katastriüksust (vt. joonis 1)

Planeeringuala andmed:

Katastritunnus: 37101:012:0820

Planeeritava katastriüksuse suurus: 1749 m²

Planeeritava katastriüksuse sihtotstarve: elamumaa 100%

Hoonestus: elamu 201 m²

Joonis 1 Planeeringuala paiknemise skeem (kasutatud Maa-ameti ortofotot ja kitsenduste

kaardikihti)

Liiva tn 1 kinnistu detailplaneeringuala

Juurdepääs Liiva tn 1 kinnistule planeeritakse Väike-Liiva tänavalt.

Planeeringualal põhjustavad kitsendusi Maa-ameti andmetel uuringu ala (Hiiumaa

üldgeoloogiline kaardistamine), Avalikult kasutatava tee kaitsevöönd, Sideehitis maismaal,

Elektriõhuliin alla 1 kV (Liiva tn, Alus.4x16), Geodeetilised märgid (23), Ranna või kalda

piiranguvöönd (Liivajõgi).

Planeeringuala asub Kärdla Linnavolikogu 21.06.2012 määrusega nr 35 kehtestatud Kärdla

linna üldplaneeringu alal. Üldplaneering on maaüksusele määranud juhtfunktsiooniks pere- ja

ridaelamu maa. Maaüksus asub piirkonnas, kus asuvad ühepere- kui ka korterelamud.

Joonis 2 Esialgne detailplaneeringu lahendusskeem

3. Detailplaneeringu eesmärk

Detailplaneeringuga kavandatakse määrata Liiva tn 1 kinnistule ehitusõigus olemasoleva elamu

rekonstrueerimiseks korterelamuks ja abihoonete rajamiseks (eskiislahenduse järgi auto

varjualune), määrata hoonestusala ning arhitektuursed tingimused hoonetele, tehnorajatiste ja -

võrkude väljaehitamiseks vajaminevate koridoride asukohad ja vajalikud servituutide alad.

Koostatav planeering on üldplaneeringu muutev, sest on vaja muuta üldplaneeringut määratud

maakasutuse juhtotstarbe osas.

4. Lähteseisukohad detailplaneeringu koostamiseks

4.1 Krundi ehitusõiguse määramine ja hoonestusala piiritlemine

Planeeringuga määrata maksimaalne võimalik ehitusmaht ja hoonestusala, selgitada välja

suurim lubatav ehitisealune pind. Hoonestusala piiritlemisel arvestada kehtivate ja võimalike

uute kitsendustega. Maa kasutamise sihtotstarbeks määratakse korterelamu maa.

4.2 Hoone olulisemate arhitektuurinõuete ning rajatiste ehitus- ja kujundusnõuete seadmine

Planeeringulahendus peab looma eeltingimused energiasäästlike ja kaasaegsete hoonete

projekteerimiseks, mis vastaksid tänapäevastele nõuetele. Detailplaneeringu arhitektuuri-,

ehitus- ja kujundusnõuete määramisel arvestada, et:

• arhitektuursete nõuete määramisel tuleb lähtuda olemasolevast hoonest ja lähipiirkonna

hoonestusest;

• hoonestusala planeerimisel tuleb arvestada riigitee kaitsevööndist tulenevate häiringute

ja piirangutega (nt müra, vibratsioon jne);

• hoonestuse korruselisus on kuni 2 ja ehitiste suurim lubatud kõrgus 9 m;

• ehitusmaterjali, hoonestuse mahu ja kujunduse valikul tuleb lähtuda energiatõhususe

põhimõttest;

• hoone projekteerimisel ja ehitamisel eelistada naturaalseid materjale, vältida

imiteerivaid materjale;

4.3 Liikluskorralduse määramine

Juurdepääs Liiva tn 1 kinnistule planeeritakse Väike-Liiva tänavalt.

4.4 Haljastuse ja heakorrastuse põhimõtete määramine

Krundi haljastuse planeerimisel arvestada ümbritseva looduskeskkonda ning sellest tulenevate

kitsendustega. Planeeringuga näha ette tingimused jäätmekäitluse osas.

4.5 Tehnovõrkude ja –rajatiste asukohtade määramine

Võrgupõhise tehnorajatiste planeerimisel taotleda planeeringust huvitatud isikul või

planeeringu koostajal tehnilised tingimused piirkonnas vastavaid võrguteenuseid osutavatelt

ettevõtetelt.

Veevarustus ja kanalisatsioon lahendada liitumisega ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniga.

Selgitada välja tingimused krunti läbivate trasside ümbertõstmiseks, kui see peaks osutuma

vajalikuks uue hoone paremaks paigutuseks krundile.

4.6 Kujade määramine

Ehitistele kehtivate kujade määramisel lähtuda kehtivatest valdkonna reguleerivatest

dokumentidest ja normidest.

4.7 Servituutide vajaduse määramine

Planeeringuga määrata servituutide vajadused ja nende ulatused.

4.8 Kuritegevuse riske vähendavate nõuete ja tingimuste seadmine

Määrata kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused.

4.9 Tuleohutuse tagamine

Lahendada tuletõrjeveega varustamine ja näidata tuletõrje veevõtukoht.

4.10 Keskkonnatingimused

Kavandatud lahendused peavad viima keskkonnariskid miinimumini.

4.11. Vajalike uuringute koostamine

Detailplaneeringu koostamise käigus koostada värsked topo-geodeetline (tehnovõrkude

paiknemise ja kaevude andmetega) uuring, täpsusastmes mis on vajalik edasisel ehitiste

projekteerimisel.

5. Detailplaneeringu koostamine

5.1 Detailplaneeringu koostamise korraldamine ja eeldatav ajakava

Detailplaneeringu koostamise korraldajaks on Kärdla Osavalla Valitsus. Detailplaneeringu

koostajaks võib olla planeerimisseaduse § 4 lõike 5 nõuetele vastav spetsialist (edaspidi:

planeerija), kes on suuteline täitma § 4 lõikes 6 toodud nõudeid.

Detailplaneeringu koostamise eeldatav ajakava:

Tegevus Aeg

Detailplaneeringu algatamine ja töövõtulepingu sõlmimine juuni 2023

Tehniliste tingimuste hankimine ja planeeringulahenduse vormistamine

planeeringust huvitatud isiku poolt valitud planeerija poolt

juuli 2023 -

detsember

2023

Planeeringulahenduse või eskiisi esitamine osavalla valitsusele ülevaatamiseks,

eskiisi avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu korraldamiseks ning vajalike

paranduste sisseviimine

jaanuar -

veebruar 2024

(avalik

väljapanek

vähemalt 30

päeva)

Detailplaneeringu kooskõlastamine ametiasutuste ja võrguvaldajatega

märts-

aprill2024

Detailplaneeringu vastuvõtmine vallavolikogu poolt ning avaliku väljapaneku

käigus ettepanekute ja vastuväidete kogumine ning avaliku arutelu

korraldamine

Mai-juuni

2024 (avalik

väljapanek

vähemalt 30

päeva)

Avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemuste alusel muudatuste

sisseviimine detailplaneeringusse

juuli 2024

Riigihalduse ministri poolne detailplaneeringu heakskiitmine

August-

september

2024

Planeeringu kehtestamine vallavolikogu poolt, kui ei ole tekkinud olulisi huvide

konflikte või arvestatavat avalikust huvist tulenevaid vastuväiteid

oktoober-

november

2024

5.2 Detailplaneeringu vormistamine

Detailplaneering peab vastama planeerimisseaduses ja Riigihalduse ministri 17.10.2019

määruse nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“ esitatud

nõuetele ja olema struktureeritud, selgesti arusaadav, ilma ebaolulise ja dubleeritud

informatsioonita ning moodustama terviku järgmistest põhiosadest:

1. Seletuskiri

2. Joonised (asendiplaan, tugiplaan, detailplaan, vajadusel teised erijoonised)-

ehitustegevusega kaetud maa-alade kohta (nt hoonete, teede, tehnovõrkude alune maa) tuleb

kasutada maa-alale koostatud geodeetilist alusplaani, mis pole vanem kui 1a.

3. Ruumiline illustratsioon (3D visualiseering ja/või makett, mis võimaldab igaühel luua seose

planeeringuala paigutuse, asukoha ja kavandatud ruumiliste muutustega).

4. Lisad (koostamise käigus kogutud dokumendid, fotod, uuringud, kirjavahetus ja teated).

5.3 Täiendavad uuringud

Lähtetingimustega täiendavate uuringute vajadust ei määrata.

5.4 Koostöö planeeringu koostamisel

Planeeringumenetluses tehakse koostööd järgnevate asutustega ja võrguvaldajatega:

-Rahandusministeerium

-Transpordiamet

-Päästeameti Lääne Päästekeskus

-Elektrilevi OÜ

-Keskkonnaamet

-Telia Eesti AS

Planeeringu menetlusse kaasatakse planeeringualaga piirnevate kinnistute omanikud ja teised

huvitatud isikud, kelle maakasutust planeeritava tegevuse elluviimine võib mõjutada. Samuti

kaasatakse planeeringu koostamisse kõik isikud, kes avaldavad selleks planeeringu koostamise

käigus soovi või esitavad sisulisi arvamusi.

Planeeringu menetlusse kaasatakse järgnevate naaberkinnistute omanikud ja/või nende

kinnistute valdajad:

Liiva 2 37101:012:0021

Käina mnt 22 37101:012:0690

Väike-Liiva 6 20501:001:1443

5.5 Detailplaneeringu kooskõlastamine ja vastuvõtmine

Detailplaneering esitada Hiiumaa Vallavalitsusele ametiasutustega kooskõlastamiseks ja

vastuvõtmiseks digitaalselt (pdf ja dwg formaadis) ja paberkandjal (pabertoimik aadressile

Keskväljak 5a, Kärdla, Hiiumaa vald, digitaalselt allkirjastatud failide konteiner e-posti

aadressile [email protected]).

Detailplaneering tuleb enne vastuvõtmist kooskõlastada maaüksuse omaniku, tehnovõrkude

valdajate, Transpordiameti ja Päästeametiga.

5.6 Detailplaneeringu kehtestamine

Enne detailplaneeringu kehtestamist tuleb Hiiumaa Vallavalitsusele esitada üks paberkandjal

toimik, mis sisaldab digitaalset andmekandjat koos kõigi detailplaneeringu elektrooniliste

materjalidega.

Lähteseisukohad koostas:

Maria Reino

ehitusspetsialist

[email protected]

Hiiumaa Vallavolikogu 15.06.2023

otsuse nr 135

Lisa 2

EELHINNANG

Hiiumaa vallas Kärdla linnas Liiva tn 1 maaüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju

strateegilise hindamise vajalikkuse kohta

Kärdla 25. aprill 2023

1. Kavandatav tegevus ja planeeringuala üldandmed

Vastavalt Liiva tn 1 kinnistu omaniku Hiiumaa Vallavalitsusele esitatud detailplaneeringu

koostamise algatamise taotlusele kavandatakse määrata Liiva tn 1 kinnistule (katastritunnus

37101:012:0820, sihtotstarve elamumaa, pindala 1749 m²) ehitusõigus olemasoleva elamu

rekonstrueerimiseks korterelamuks ja abihoonete rajamiseks (eskiislahenduse järgi auto

varjualune), määrata hoonestusala ning arhitektuursed tingimused hoonetele, tehnorajatiste ja -

võrkude väljaehitamiseks vajaminevate koridoride asukohad ja vajalikud servituutide alad.

Detailplaneeringuga tehakse ettepanek muuta osaliselt Kärdla Linnavolikogu 21.06.2012

määrusega nr 35 kehtestatud Kärdla linna üldplaneeringut, muutes pere- ja ridaelamu maa

juhtotstarvet korterelamu maaks.

Maa-ala juhtotstarve muutmine on põhjendatud, sest Kärdla linnas on nõudlus elamispindade

järele ning olemasolev elamuhoone on sobilik korterelamu rekonstrueerimiseks, ala

arendamisel saab ära kasutada varasemalt rajatud tehnovõrke. Liiva 1 maaüksus jääb eramajade

ja kortermajade piirkonda. Elamuhoone rekonstrueerimine korterelamuks ja kasutuselevõtt

pakub elamispindasid Kärdla linnas ning aitab kaasa kinnistu korrastamiseks.

Joonis 1. esialgne detailplaneeringu lahendusskeem

Planeeringuala asub Kärdla Linnavolikogu 21.06.2012 määrusega nr 35 kehtestatud Kärdla

linna üldplaneeringu alal. Vastavalt Kärdla linna üldplaneeringule asub Liiva tn 1 kinnistu pere-

ja ridaelamu maal ning I klassi väärtuslikul maastikul. Planeeringualale ulatub ranna või kalda

piiranguvöönd.

Planeeringualal põhjustavad kitsendusi Maa-ameti andmetel uuringu ala (Hiiumaa

üldgeoloogiline kaardistamine), Avalikult kasutatava tee kaitsevöönd, Sideehitis maismaal,

Elektriõhuliin alla 1 kV (Liiva tn, Alus.4x16), Geodeetilised märgid (23), Ranna või kalda

piiranguvöönd (Liivajõgi).

Joonis 2. Kitsendused Liiva tn 1 kinnistul (Maa-ameti kitsenduste kaardilt)

2. Eelhinnangu õiguslik alus

Vastavalt planeerimisseaduse § 142 lg 6 tuleb üldplaneeringu põhilaheduse muutmise

ettepanekut sisaldava detailplaneeringu koostamisel anda eelhinnang ja kaaluda

keskkonnamõju strateegilist hindamist, lähtudes keskkonnamõju hindamise

keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 33 lõigete 4 ja 5 sätestatud

kriteeriumidest ning § 33 lõike 6 kohaste asjaomaste asutuste seisukohtadest.

Planeeringuga ei kavandata tegevusi, mis kuuluvad KeHJS § 6 lõikes 1 toodud eeldatavalt

olulise mõju tegevuste hulka.

Seetõttu analüüsitakse käesoleva eelhinnangu punktis 3 KeHJS § 33 lõigetes 4 ja 5 toodud

kriteeriumidest lähtuvalt kavandatava tegevuse keskkonnamõju olulisust.

3. Eelhinnang

3.1 Tegevuse ala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimused, nagu maakasutus, alal

esinevad loodusvarad, nende omadused ja taastumisvõime ning looduskeskkonna

vastupanuvõime.

Liiva tn 1 kinnistu asub Kärdla üldplaneeringu alal. Vastavalt Kärdla linna üldplaneeringule

asub eelnimetatud kinnistu pere- ja ridaelamu maal, väärtuslikul maastikul ning

detailplaneeringu kohustusega alal.

Juurdepääs Liiva tn 1 kinnistule planeeritakse Väike-Liiva tänavalt .Planeeritaval alal ei asu

muinsuskaitsealuseid objekte.

Lähim elamu asub ca 12 meetri kaugusel Liiva tn 1 kinnistu piirist. Piirkonna hoonestuse

moodustavad aastaringses ja hooajalises kasutuses olevad elamud.

Planeeringaual jääb nõrgalt kaitstud põhjaveega piirkonda.

Joonis 3. Põhjavee kaitstuse kaart

3.2 Tegevuse iseloom, kaasa arvatud selle tehnoloogiline tase, loodusvarade kasutamine,

jäätme ja energia mahukas, ning lähipiirkonna teised tegevused.

Detailplaneeringuga kavandatakse määrata Liiva tn 1 kinnistule ehitusõigus olemasoleva elamu

rekonstrueerimiseks korterelamuks ja abihoonete rajamiseks (eskiislahenduse järgi auto

varjualune), määrata hoonestusala ning arhitektuursed tingimused hoonetele, tehnorajatiste ja -

võrkude väljaehitamiseks vajaminevate koridoride asukohad ja vajalikud servituutide alad.

Hoonestusala ja hooned sobitatakse keskkonda ja projekteeritakse arvestades olemasolevat

lähipiirkonna hoonestust ning arhitektuuri. Maa-ala kasutuselevõtt korterelamu maana ei riku

miljööd ja planeeringu elluviimine annab võimaluse kasutusest väljas oleva kinnistu kasutusele

võtmiseks ja regulaarseks hooldamiseks.

3.3 Tegevuse kaasnevad tagajärjed, nagu vee, pinnase või õhu saastatus, jäätmeleke,

müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn.

Kavandatud mahus ehitustegevuse mõju ulatus ei saa olema kaugemal, kui määratud

hoonestusala ja selle lähiümbrus. Kuna läheduses asuvad võrdlemisi aktiivse liiklusega

tänavad, siis liiklusest tingitud häiringuid kavandatav tegevus oluliselt ei suurenda.

Reoveekäitlus ja veevarustus tuleb lahendada linnatrasside kaudu. Kõikidele nõuetele vastava

hoonestusega ei kaasne tavapärasest kõrgemat vee, pinnase või õhu saastatust, müra,

vibratsiooni, valgusreostust, ega lõhna. Alal tekkivatele jäätmetele tuleb tagada nõuetekohane

äravedu selleks ette nähtud käitluskohta.

3.4. Tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus.

Kinnistu juurdepääsu rajamisega võib suureneda liiklusavarii olukordade tõenäosus, kuna

kinnistu pole pikimalt aega kasutuses olnud ning juurdepääs kavandatakse kahe ristmiku

vahele. Ehitiste püstitamise perioodil võib seadmetel tekkida tehniline rike, mille käigus võib

õli või kütus sattuda pinnasesse. Rikete vältimiseks tuleb kasutada kaasaegseid ja töökorras

seadmeid.

3.5. Tegevusega kaasnev mõju ala väärtusele ja tundlikkusele, sealhulgas looduslikud

iseärasused, kultuuripärand ja intensiivne maakasutus.

Planeeringuala on hoonestatud maaüksus, mis hetkel ei ole intensiivses kasutuses.

Ehitusprojektides peab erilist tähelepanu pöörama asjaolule, et maaüksus asub nõrgalt kaitstud

põhjaveega piirkonnas. Planeeringu elluviimine annab võimaluse kasutusest väljas oleva

kinnistu osa kasutusele võtmiseks ja regulaarseks hooldamiseks.

3.6 Kavandatava tegevuse eeldatav mõju Natura 2000 võrgustiku alale või mõnele muule

kaitstavale loodusobjektile, mõju kaitsealadele.

Detailplaneeringuga kavandataval alal ei asu kaitsealasid (sh. Natura 2000 alasid) ning

kaitsealuseid looduse üksikobjekte, millele planeeritav hoonestus võiks negatiivset mõju

avaldada.

3.7 Mõju võimalikkus, kestus, sagedus ja pöörduvus, sealhulgas kumulatiivne ja

piiriülene mõju.

Planeeritud tegevusega kaasnevad mõjud võib jagada kaheks: ehitamisaegsed mõjud ja

ehitusjärgsed mõjud. Ehitustegevus olemasoleva hoone ümberehitamiseks ning uute hoonete

püstitamiseks omab mõju tõenäoliselt eelkõige ehitiste püstitamise perioodil, mil kasutatakse

ehitusmasinaid, mis tekitavad lokaalset vibratsiooni ja müra. Ehitusaegsed mõjud on

lühiajalised ja lõppevad enamasti hoone või rajatise valmimisega. Planeeringualale ei rajata

keskkonnaohtikke ja keskkonda reostavaid objekte, millest tulenev keskkonnamõju võiks

kanduda üle maaüksuse piiride ja keskkonnaelementide mõjutamist, millega kaasneks

keskkonnaseisundi kahjustamine, sh vee, pinnase, õhu saastumine, oluline jäätmeteke või

mürataseme suurenemine. Olulisi muudatusi võrreldes kehtiva üldplaneeringuga tehnoloogias,

loodusvarade kasutamises, jäätme- ja energiamahukuses ei kavandata. Planeeringu

elluviimiseks on vajalikud ehitusseadustiku kohased ehitus- ja kasutusload. Nõuetekohaselt

projekteeritud ehitistega piiriülest ja kumuleeruvat keskkonnamõju kavandatava tegevusega ei

kaasne.

3.8 Oht inimese tervisele või keskkonnale, sealhulgas õnnetuste esinemise võimalikkus.

Planeeringuga kavandatakse rekonstrueerida olemasolev elamu korterelamuks ja rajada

abihoone ning juurdepääsutee, mis ei kujuta endast ohtu inimeste tervisele ega keskkonnale.

Järeldus

Eelhinnang võimaldab järeldada, et kavandatav tegevus ei ole eeldatavalt olulise

keskkonnamõjuga ja KSH läbiviimine detailplaneeringu koostamisel ei ole vajalik, kuna tegu

on tihedalt asustatud alaga, kus korterelamu ja selle abihoonete planeerimisega arvestatakse

üldplaneeringus toodud nõuetega ning muude kitsendustega ning tegevus sobitatakse

olemasolevasse keskkonda.

Kui detailplaneering koostatakse arvestades keskkonna- ja õigusaktide nõudeid, ei kaasne Liiva

tn 1 kinnistu detailplaneeringu ellu rakendamisega tõenäoliselt olulist negatiivset

keskkonnamõju.

Eelhinnangu koostas:

Kärdla Osavalla Valitsuse ehitusspetsialist Maria Reino

[email protected]

Roheline 64 / 80010 Pärnu / Tel 662 5999 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] /

www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658

Hiiumaa Vallavalitsus Kärdla Osavalla Valitsus

[email protected]

Teie 12.04.2023 nr 8-3/15

Meie 25.04.2023 nr 6-5/23/7332-2

Seisukoht Liiva tänav 1 kinnistu

detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise

hindamise vajalikkuse kohta

Esitasite Keskkonnaametile seisukoha andmiseks Hiiumaa Vallavolikogu otsuse „Kärdla linnas

Liiva tn 1 kinnistu detailplaneeringu koostamise algatamine ja keskkonnamõju strateegilise

hindamise algatamata jätmine“ eelnõu koos lisadega1. Samuti soovisite Keskkonnaameti

lähteseisukohti detailplaneeringu algatamise osas.

Planeeringuala suurusega 1749 m² asub kinnistul asukohaga Hiiu maakond, Hiiumaa vald,

Kärdla linn, Liiva tn 12. Detailplaneeringuga kavandatakse määrata Liiva tn 1 kinnistule

ehitusõigus olemasoleva elamu rekonstrueerimiseks korterelamuks ja abihoonete rajamiseks

(eskiislahenduse järgi auto varjualune), määrata hoonestusala ning arhitektuursed tingimused

hoonetele, tehnorajatiste ja -võrkude väljaehitamiseks vajaminevate koridoride asukohad ja

vajalikud servituutide alad.

Eesti looduse infosüsteemi (EELIS, Keskkonnaagentuur) andmete alusel ei asu tegevustega

hõlmatud ala kaitsealal, hoiualal, püsielupaigas ega kaitstava looduse üksikobjekti

kaitsevööndis, projekteeritaval kaitseobjektil ning tegevustega hõlmatud alale ei ole

registreeritud kaitsealuste liikide kasvukohti ega elupaiku.

Koostatud eelhinnangu põhjal jätab kohalik omavalitsus otsuse eelnõus keskkonnamõju

strateegilise hindamise (edaspidi KSH) algatamata ning põhjendab seda järgmiselt: „Jätta

algatamata keskkonnamõju strateegiline hindamine tuginedes Hiiumaa Vallavalitsuse poolt

koostatud eelhinnangule (lisa 2) Liiva tn 1 maaüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju

strateegilise hindamise vajalikkuse kohta“. Eelhinnangus on KSH algatamata jätmise

põhjusena välja toodud, et kavandatav olemasoleva elamu rekonstrueerimine korterelamuks ja

abihoone rajamine koos vajaliku taristu planeerimisega Hiiumaa vallas Kärdla linnas Liiva tn

1 maaüksusel, ei oma eeldatavalt üldistes aspektides inimestele, majanduskeskkonnale ning

looduskeskkonnale negatiivset mõju ning eeldatavalt kavandatava tegevuse keskkonnamõju

strateegiline hindamine ei ole vajalik.

1 Kiri on registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 12.04.2023 nr 6-5/23/7332 all 2 Katastritunnus 37101:012:0820, registriosa nr 941933

2 (3)

Lähtudes kavandatavast tegevusest, selle asukohast ning teadaolevast informatsioonist,

on Keskkonnaamet asjaomase asutusena seisukohal, et planeeritava tegevusega ei kaasne

eeldatavalt olulist keskkonnamõju (keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) 22 mõistes) ning KSH algatamine ei ole

eeldatavalt vajalik3. Oma kaaskirjas tõite välja, et soovite Keskkonnaameti

lähteseisukohti detailplaneeringu algatamise osas. Märgime, et Keskkonnaamet

lähteseisukohti detailplaneeringute algatamise osas ei väljasta, kuid detailplaneeringu

algatamise osas meil vastuväited puuduvad.

Siiski toome välja järgmised märkused, mille alusel palume esitatud materjale täiendada ja

korrigeerida:

1. Otsuse eelnõus on kirjutatud: „keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi

seaduse § 33 lg 2 p 3 ja lg-te 3 ja 6 ning § 35 lg-te 3 alusel“. Juhime tähelepanu, et KeHJS-e

§ 35 juurde kuulub üksainus lg 3.

2. Juhime tähelepanu, et antud juhul on tegemist KSH eelhinnanguga ning seega tuleb selle

koostamisel lähtuda KeHJS § 33 lg-tes 3-5 toodud kriteeriumitest. Hetkel on eelhinnang

väga napisõnaline ning eelhinnangust on puudu nt KeHJS § 33 lg 3, lg 4 ja lg 5 p 2 kohane

käsitlus. Samuti rõhutame, et kui eelhinnangus öeldakse, et mingis valdkonnas olulisi

mõjusid ei esine, siis tuleb seda ka lühidalt selgitada, millest tulenevalt nii väita saab.

Samuti tuleb KSH eelhinnangus välja tuua detailplaneeringu elluviimisel nii ehituseaegsed

kui ka ehitiste kasutusaegsed mõjud. Seega ei vasta KSH eelhinnang nõuetele ja vajab

suures osas täiendamist. KSH eelhinnangu koostamisel palume lähtuda Keskkonnaameti

kodulehel olevatest juhenditest.

3. Otsuse eelnõu lisa 1 „Lähteseisukohad Kärdla linna Liiva tn 1 maaüksuse

detailplaneeringule“ p-s 5.5 on välja toodud, et enne vastuvõtmist, tuleb detailplaneering

kooskõlastada Keskkonnaametiga. Juhime tähelepanu, et planeerimisseaduse § 4 lg 4

alusel on Vabariigi Valitsus kehtestanud 17.12.2015 määruse nr 133 „Planeeringute

koostamisel koostöö tegemise kord ja planeeringute kooskõlastamise alused“ (edaspidi

määrus nr 133), millega on kehtestatud planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord

ja planeeringute kooskõlastamise alused.

Planeering tuleb Keskkonnaametiga kooskõlastada, kui:

- planeeringu elluviimisega võib kaasneda oluline keskkonnamõju (st planeeringu

koostamisel tehakse KSH), välja arvatud juhul, kui koostöö tegijaks ja kooskõlastajaks

on Keskkonnaministeerium (alus: määruse nr 133 § 3 p 2);

- planeeringualal asub kaitseala, hoiuala, püsielupaik, kaitstava looduse üksikobjekt või

selle kaitsevöönd (alus: määruse nr 133 § 3 p 2);

- planeeringualal asub ala, mille suhtes on Keskkonnaministeerium algatanud kaitseala,

hoiuala, püsielupaiga või kaitstava looduse üksikobjekti kaitse alla võtmise menetluse

(alus: määruse nr 133 § 3 p 2);

- detailplaneeringuga määratakse kallasraja vähim vajalik teeninduspiirkond (alus:

keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 391 lg 2).

3 Seisukoht on antud Keskkonnaameti pädevusse jäävas osas.

3 (3)

Kuna antud detailplaneeringu puhul ükski eeltoodud tingimustest ei kohaldu, siis puudub

detailplaneeringu kooskõlastamiseks Keskkonnaametiga seaduslik alus. Kui kohalik

omavalitsus siiski soovib Keskkonnaameti kooskõlastust, siis põhjendatud juhul saab

planeerimisalase tegevuse korraldaja teha koostööd ja kooskõlastada planeeringut ka

määruse nr 133 §-s 3 nimetamata juhtudel ja asutustega, kelle valitsemisalasse või

tegevusvaldkonda küsimus kuulub. Sellisel juhul tuleb planeerimisalase tegevuse

korraldajal koostöö tegemist ja planeeringute kooskõlastamist põhjendada, sealhulgas

selgitada koostöö tegemise ja kooskõlastamise aluseks oleva küsimuse asjakohasust ning

kuulumist vastava asutuse valitsemisalasse või tegevusvaldkonda (määruse nr 133 § 2 lg

3).

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Helen Manguse

juhataja

keskkonnakorralduse büroo

Elviira Vanatare 511 9817

[email protected]

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Kärdla Osavalla Valitsus

[email protected]

Keskväljak 5a

92413, Hiiu maakond, Hiiumaa vald,

Kärdla linn

Teie 11.04.2023 nr 8-3/14

Meie 03.05.2023 nr 7.2-2/23/8229-2

Seisukohtade väljastamine Liiva tn 1

kinnistu detailplaneeringu koostamiseks

Olete taotlenud detailplaneeringu algatamise eelselt seisukohti Kärdla linnas Liiva tn 1 kinnistu

detailplaneeringu (katastritunnus 37101:012:0820, edaspidi planeering) koostamiseks.

Planeeringu eesmärgiks on maaüksuse sihtotstarbe muutmine korterelamu maaks ja ehitusõiguse

määramine. Planeeritav ala külgneb riigiteega nr 81 Kärdla-Käina km 0,32-0,37. Riigitee

keskmine ööpäevane liiklussagedus on 1138 autot.

Võttes aluseks ehitusseadustiku (EhS) ja planeerimisseaduse (PlanS) ning majandus- ja

taristuministri 05.08.2015 määruse nr 106 „Tee projekteerimise normid“ (edaspidi normid)

esitame seisukohad planeeringu koostamiseks järgnevalt.

1. Nõustume taotlusele lisatud lähteseisukohtades (väljavõte allolev joonis) tehtud ettepanekuga,

et juurdepääs planeeringualale kavandatakse Väike-Liiva tänavalt ning riigiteelt täiendavaid

mahasõite ei kavandata.

2 (3)

2. Joonistele kanda ja seletuskirjas tuua välja EhS § 71 kohane tee kaitsevöönd.

3. Teekaitsevööndis on keelatud tegevused vastavalt EhS § 70 lg 2 ja § 72 lg 1, sh on keelatud

ehitada ehitusloakohustuslikku teist ehitist. Riigitee kaitsevööndis kehtivatest piirangutest võib

kõrvale kalduda Transpordiameti nõusolekul vastavalt EhS § 70 lg 3. Arvestades, et sellel

riigitee lõigul puudub kaitsevööndis väljakujunenud hoonestusjoon, kavandada hoonestus tee

kaitsevööndist väljapoole (eskiislahenduses toodud hoonestusala piiri tuleb korrigeerida).

4. Planeeringu seletuskirjas käsitleda vastavust kõrgematele planeeringutele.

5. Parkimine lahendada oma kinnistul ning riigiteel parkimist ja tagurdamist mitte ette näha.

Parkimiskohtade vajadus arvutada vastavalt EVS 843 Linnatänavad.

6. Joonistele kanda ja seletuskirjas kirjeldada nähtavuskolmnurgad vastavalt juhisele „Ristmike

vahekauguse ja nähtavusala määramine“. Nähtavusalas ei tohi paikneda nähtavust piiravaid

takistusi. Vajadusel näha ette metsa, võsa, heki, aia vms rajatise likvideerimine (EhS § 72 lg 2).

7. Joonistel näidata planeeringualal paiknevad olemasolevad ja kavandatavad tehnovõrgud ning

muu taristu. Riigitee alune maa on riigitee rajatise teenindamiseks. Vaba ruumi olemasolul

võime asukohapõhiselt anda nõusoleku kasutada seda maad tehnovõrkude paigutamiseks.

Planeeringu koosseisus kavandatavad riigiteega ristuvad tehnovõrgud tuleb rajada kinnisel

meetodil. Lähtuda Transpordiameti juhendis „Nõuded tehnovõrkude ja -rajatiste teemaale

kavandamisel“ toodud põhimõtetest.

8. Seletuskirjas käsitleda ning joonistel näidata planeeringuala sademevee ärajuhtimise lahendus.

Vastavalt EhS § 72 lg 1 punktile 5 ja § 70 lg 2 punktile 1 on riigitee kaitsevööndis keelatud

teha veerežiimi muutust põhjustavat maaparandustööd ning ohustada ehitist ja selle

korrakohast kasutamist. Riigitee ja Liiva tn 1 kinnistu piiril olev kraav tuleb säilitada.

Vältimaks tee muldkeha uhtumist ja üleniiskumist ei tohi sademevett juhtida riigitee alusele

maaüksusele. Põhjendatud juhul, kui teekraavidesse sademevete juhtimine on vältimatu, tuleb

tagada truupide, kraavide läbilaskevõime ja muldkeha niiskusrežiim. Selleks tuleb hinnata

arendustegevusest lisanduvaid vooluhulki, riigitee kraavide ja truupide seisukorda ja

läbilaskevõimet ning teostada läbilaskearvutused.

9. Planeeringu elluviimise kavas määrata ehitusjärjekorrad. Arendusega seotud teed tuleb rajada

ning nähtavust piiravad takistused (puu, põõsas või liiklusele ohtlik rajatis) kõrvaldada (alus

EhS § 72 lg 2) enne planeeringualale mistahes hoone ehitamise alustamist (ehitusteatise või

ehitamise alustamise teatise esitamist).

10. Transpordiamet ei võta PlanS § 131 lg 1 kohaselt endale kohustusi planeeringuga seotud

rajatiste väljaehitamiseks.

11. Detailplaneeringu aluseks olev geodeetiline alusplaan peab olema mõõdistatud piisavas

ulatuses, mis võimaldab hinnata planeeringulahenduse sobivust sh kavandatud sademevete

ärajuhtimise süsteemi jms.

12. Kanda joonistele riigitee kaitsevööndisse planeeritud objektide (hoonestusala, parkla,

tehnorajatis jms) kaugused riigitee katte servast.

13. Kasutada riikliku teeregistri põhiseid teede numbreid ja nimetusi.

14. Lähtuvalt asjaolust, et planeeringuala piirneb riigiteega, tuleb planeeringu koostamisel

arvestada olemasolevast ja perspektiivsest liiklusest põhjustatud häiringutega (müra,

vibratsioon, õhusaaste). Riigitee liiklusest põhjustatud häiringute ulatust tuleb hinnata

vastavalt keskkonnaministri 03.10.2016 määrusele nr 32 „Välisõhus leviva müra piiramise

eesmärgil planeeringu koostamise kohta esitatavad nõuded“. Kavandada planeeringu

kehtestaja kaalutlusotsusena meetmed häiringute leevendamiseks, sh keskkonnaministri

16.12.2016 määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise,

määramise ja hindamise meetodid“ lisas 1 toodud müra normtasemete tagamiseks.

Seletuskirjas kirjeldada ning vajadusel näidata joonistel kavandatud leevendusmeetmed.

Seletuskirja lisada selgitus, et Transpordiamet ei võta endale kohustusi planeeringuga

kavandatud leevendusmeetmete rakendamiseks.

15. Planeeringu seletavas osas märkida, et kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille

koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee kaitsevööndis, tuleb esitada Transpordiametile

3 (3)

nõusoleku saamiseks.

Seisukohad planeeringu koostamiseks kehtivad kaks aastat alates kirja väljastamise kuupäevast,

tähtaja möödumisel tuleb taotleda uued seisukohad. Oleme valmis tegema koostööd planeeringu

koostajaga, täpsustamaks ning täiendamaks käesoleva kirjaga esitatud seisukohti.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Marek Lind

juhtivspetsialist

planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus

Marje-Ly Rebas

58581095, [email protected]

Hr. Arno Kuusk 10.10.2023 nr 2296 [email protected]

TEHNILISED TINGIMUSED

Vee- ja kanalisatsioonitorustiku projekteerimiseks Liiva tn 1 kinnistule (katastrinumber 37101:012:0820) Kärdla linnas, Hiiumaa vallas.

I Veetorustik 1. Joonisel näidatud asukohta on rajatud liitumispunkt, millel on maakraan Dn25. 2. Veetorustike paigaldamisel tuleb torustiku külge kinnita asukoha määramise hõlbustamiseks

min 1,5mm² ristlõikega isoleeritud vaskkaabel. Kaabli otsad tuua kape alla. Veetoru kohale 0,4 m kõrgusele - paigaldada märkelint.

3. Välja ehitada nõuetekohane veemõõdusõlm, skeem leitav http://www.kvv.ee/pdf/Veemds.pdf ja veemõõdusõlme tehnilised tingimused http://www.kvv.ee/doc/VMStehting.doc

II Kanalisatsioonitorustikud 1. Joonisel näidatud asukohta on rajatud liitumispunkt, kuhu on rajatud isevoolne

kanalisatsioonitorustik, PVC torustik läbimõõduga 160mm. 2. Projekteerida isevoolne kanalisatsioonitorustik PVC 160 mm.

III Kaped, kaevud ja kaevuluugid 1. Asfalteeritud pindadel tuleb kasutada ainult ujuvat tüüpi kaevuluuke ja kapesid 2. Asfalteeritud pindadel tuleb kasutada ainult teleskoopseid spindlipikendusi, mille ümbrus

peab olema tihendatud liivaga. Killustik ei tohi kahjustada tihendamisel spindlipikendust.

IV Kooskõlastamine 1. Projekt kooskõlastada Kärdla Veevärk AS-iga, 1 eks ehitusprojektist anda üle Kärdla

Veevärk AS-ile.

V Ühendamine 1. Kinnistu ühendatakse Kärdla linna vee- ja kanalisatsioonitorustikuga peale teenuslepingu

sõlmimist Kärdla Veevärk AS-iga, milleks: - anda üle Kärdla Veevärk AS-ile rajatud torustike teostusjoonised; - esitada torustikud ja sõlmed ülevaatuseks ja katsetuseks Kärdla Veevärk AS-ile.

Lisad: skeem 1. Tehnilised tingimused kehtivad 1 aasta.

/allkirjastatud digitaalselt/

Toomas Kattel AS Kärdla Veevärk juhataja

Veehaarde-Nõmme 9a, Kärdla-Nõmme küla tel.4631087 EE551010022043121008 92413 Hiiumaa vald, Hiiu maakond fax.4631087 SEB Pank Reg. nr 10064136 e-mail:[email protected] EE962200001120130312 KMKR EE100453874 www.kvv.ee Swedbank

TEHNILISED TINGIMUSED 460443

TAOTLUSE ESITAJA Nimi / ärinimi

Kuused OÜ

Isiku- või registrikood

12656409

Kontaktaadress Tänav / maja / korter

Kärdla linn, Metsa tn, 35a

Sihtnumber

92413

Maakond

Hiiu maakond

Telefon

526 7075

e-post

[email protected]

Kontaktisik Nimi

Arno Kuusk

Telefon

526 7075

e-post

[email protected]

VÕRGUÜHENDUSE ASUKOHT Võrguühenduse kasutamise asukoht / aadress

Liiva tn 1 Kärdla linn Hiiumaa vald Hiiu maakond

Tarbimiskoht Katastriüksuse number

37101:012:0820

Minimaalne 1-faasiline lühisvool Maksimaalne 3-faasiline lühisvool

Piirkonna alajaam Toitefiider Jaotusalajaam Jaotusfiider

TOOTEVALIK Tehnilised tingimused detailplaneeringuks

SOOVITUD VÕRGUÜHENDUSE JA MÕÕTESÜSTEEMI ANDMED Faaside arv

3

Amprite arv

63 A

ELEKTRILEVI TEGEVUSED Peale planeeringu kehtestamist, liitumislepingu sõlmimist ja liitumistasu tasumist projekteerib ja ehitab Elektrilevi OÜ elektrivõrgu.

1/2

TEHNILISED TINGIMUSED 460443

KLIENDI TEGEVUSED 1. Liiva tn 1, Kärdla linn, Hiiumaa vald, Hiiu maakond kinnistu elektrivarustus lahendatakse olemasoleva 0,4 kV õhuliini baasil. Olemasoleva alajaama Alato:(Hiiu) õhuliini fiidri F2 õhuliini mastist M13 näha ette uus 0,4 kV maakaabelliin. Objekti elektrivarustuseks planeerida kinnistu piirile 0,4 kV liitumiskilp ja jaotuskilp. Liitumiskilbid planeerida tarbijate kruntide piiridele soovitavalt mitmekohalistena teealasse. Liitumiskilbid peavad olema alati vabalt teenindatavad. 2. Elektritoide liitumiskilbist objektini näha ette maakaabliga. 3. Elektrilevi OÜ tehnorajatiste maakasutusõigus tagada servituudialana, alajaamadele eraldi katastriüksusi mitte moodustada. 4. Kõikide planeeritavate tänavate äärde näha ette perspektiivsete 10 ja 0,4 kV maakaablite koridor. 5. Elektrikaablite planeerimine piki sõiduteed ei ole lubatud. Samuti ei ole lubatud planeerida teisi kommunikatsioone elektrikaablite kaitsetsoonidesse. 6. Detailplaneeringu koostamiseks vajalike täiendavate andmete saamiseks pöörduda Enefit Connect OÜ elektrivõrgu inseneri poole (Hendrik Saarnak, tel. 5682 2265, [email protected]). 7. Detailplaneering kooskõlastada Elektrilevi OÜ-ga. Projektide kooskõlastamist on võimalik teostada läbi iseteeninduse portaali ja infot on võimalik saada Elektrilevi kodulehel: https://www.elektrilevi.ee/et/teenused/projektide-kooskolastamine 8. Elektrivõrgu väljaehitamine toimub vastavalt Elektrilevi OÜ liitumistingimustele. Detailplaneerimise projektiga määrata ka väljaspool detailplaneerimise ala kulgevate kaablite trasside servituudi alad. Planeeringu käigus olemasoleva elektrivõrgu ümberehitus toimub kliendi kulul, mille kohta tuleb esitada Elektrilevi OÜ-le kirjalik taotlus. 9. Kehtestatud detailplaneeringu olemasolul elektrienergia saamiseks tuleb esitada liitumistaotlus, sõlmida liitumisleping ja tasuda liitumistasu. Lepingu sõlmimiseks pöörduda Elektrilevi OÜ poole. Liitumislepingu sõlmimiseks tuleb Elektrilevi OÜ-le esitada moodustatud kinnistute aadressid.

TEHNILISTE TINGIMUSTE KOOSTAJA Nimi: Hendrik Saarnak

Elektrilevi OÜ volitatud esindaja

+37256822265 | [email protected]

Koostatud: 12.10.2023

Kehtib kuni: 12.10.2025

2/2

____________________________________________________________________________________

6.1. Üldplaneeringu muutmise ettepanek Planeerimisseaduse § 142 (7): kui detailplaneering sisaldab kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut, kuulub detailplaneeringu koosseisu üldplaneeringu teksti ja jooniste vastava osa muudatuste ettepanek.

__________________________________________________________________________

Kärdla linna Liiva tn 1 maaüksuse detailplaneering

Töö nr. DP23-02 Lisa 6.1. / 1

KL4-3A Ø200/160 PL Luuk 5.04 Põhi 3.56 1 D160 3.56 2 D160 3.56

Kärdla linna Liiva tn 1 maaüksuse detailplaneering Joonis: Tugiplaan Koostaja: AA Arhitektid OÜ Esituskuju mõõtkava: M 1:500 Arhitekt: Margus Veskimeister Koostamise aeg: Oktoober 2023 Töö nr. DP23-02 Väljatrükk: 30.10.2023

ML105_Liiva1_Tugiplaan_20231030.dwgVäljatrüki fail: Väljatrüki formaat: ISO full bleed A3 (420.00 x 297.00 MM)

ALUSANDMED

Planeeringuala* Katastriüksuse piir Katastriüksuse lähiaadress Katastriüksuse tunnus Haljastus Hoone Elektri maakaabel Elektri õhuliin Ühisveevärk Ühiskanalisatsioon Sidekaabel Tehnorajatis Reljeef Liikluspind Kõrguspunkt

* Planeeringuala piir on esituskuju joonisel kujutatud visuaalse selguse huvides tegelikkusest suuremana

____________________________________________________________________________________

5.1. Ruumilised illustratsioonid Planeerimisseaduse § 135 lõike 4 kohaselt esitatakse kavandatavast keskkonnast ja hoonestusest ruumilise ettekujutuse saamiseks avalikul väljapanekul detailplaneeringu lisana vähemalt üks planeeringulahenduse ruumiline illustratsioon.

__________________________________________________________________________

Kärdla linna Liiva tn 1 maaüksuse detailplaneering

Töö nr. DP23-02 Lisa 5.1. / 1

_____________________________________________________________________

_____________________________________________________________________________

Kärdla linna Liiva tn 1 maaüksuse detailplaneering

Töö nr. DP23-02 Lisa 5.1. / 2

AA Arhitektid OÜ Telliskivi 60A, 10412 Tallinn

Reg kood: 11484739 www.aaarhitektid.ee [email protected]

Kärdla linna Liiva tn 1 maaüksuse

detailplaneering

Planeeringuala: Hiiu maakond, Hiiumaa vald,

Kärdla linn, Liiva tn 1 maaüksus

Planeeringu koostamise korraldaja: Kärdla Osavalla Valitsus

Planeeringust huvitatud isik: Lanmel Projekt OÜ

Planeeringu koostamise aeg: Oktoober 2023

Väljatrükk: 21.12.2023

Töö number: DP23-02

Tallinn, Kärdla / 2023

___________________________________________________________________________________

1. SELETUSKIRI

Sisukord

1. Detailplaneeringu üldandmed.......................................................................................4 2. Planeeringuala ja selle mõjuala....................................................................................6

2.1. Planeeringuala......................................................................................................6 2.1.1 Asukoht...........................................................................................................6 2.1.2 Maakasutus....................................................................................................7 2.1.3 Hooned, rajatised, tehnovarustus...................................................................9 2.1.4 Keskkond, haljastus, looduskaitse..................................................................9 2.1.5 Kitsendused....................................................................................................9

2.2. Planeeringuala mõjuala......................................................................................10 2.2.1 Asukoht.........................................................................................................10 2.2.2 Juurdepääs, liikluskorraldus.........................................................................10 2.2.3 Maakasutus...................................................................................................11 2.2.4 Hooned ja rajatised.......................................................................................11 2.2.5 Tehnovarustus...............................................................................................11

3. Ruumilise arengu eesmärgid......................................................................................12 3.1. Maakonnaplaneering..........................................................................................12 3.2. Üldplaneering......................................................................................................13 3.3. Detailplaneeringud..............................................................................................15 3.4. Planeeringuala ja selle mõjuala analüüsil põhinevad järeldused........................16

4. Planeerimislahenduse kirjeldus, kaalutlused ja põhjendused....................................17 4.1. Planeeringuala kruntideks jaotamine..................................................................17 4.2. Krundi hoonestusala määramine........................................................................17 4.3. Krundi ehitusõiguse määramine..........................................................................18

4.3.1 Krundi kasutamise sihtotstarbed...................................................................18 4.3.2 Hoonete või olulise avaliku huviga rajatiste suurim lubatud arv maa-alal.....18 4.3.3 Hoonete suurim lubatud ehitisealune pind....................................................19 4.3.4 Hoonete lubatud maksimaalne kõrgus..........................................................19

4.4. Detailplaneeringu kohustuslike hoonete ja rajatiste toimimiseks vajalike ehitiste, sealhulgas tehnovõrkude ja -rajatiste ning avalikule teele juurdepääsude võimaliku asukoha määramine..................................................................................................20

4.4.1 Elektrivarustus..............................................................................................20 4.4.2 Veevarustus..................................................................................................20 4.4.3 Kanalisatsioonivarustus................................................................................21 4.4.4 Juurdepääsuteed..........................................................................................21

4.5. Ehitise ehituslike tingimuste määramine.............................................................21 4.5.1 Võimalikust tuleohust lähtuvate tingimuste määramine................................21 4.5.2 Energiakasutus.............................................................................................22 4.5.3 Loodusvarade kasutus..................................................................................22 4.5.4 Radooniohuga arvestamine ja selle vähendamine.......................................22

4.6. Ehitise arhitektuuriliste ja kujunduslike tingimuste määramine...........................23 4.6.1 Materjalivalik.................................................................................................23 4.6.2 Hooned.........................................................................................................23 4.6.3 Piirded, väikevormid.....................................................................................24

_____________________________________________________________________________

Kärdla linna Liiva tn 1 maaüksuse detailplaneering

Töö nr. DP23-02 2

___________________________________________________________________________________

4.7. Liikluskorralduse põhimõtete määramine............................................................24 4.8. Haljastuse ja heakorrastuse põhimõtete määramine..........................................25 4.9. Kuja määramine..................................................................................................25 4.10. Kuritegevuse riski vähendavate tingimuste määramine....................................26 4.11. Müra-, vibratsiooni-, saasteriski- ja insolatsioonitingimusi ning muid keskkonnatingimusi tagavate nõuete seadmine........................................................26 4.12. Servituutide seadmise ja olemasoleva või kavandatava tee avalikult kasutatavaks teeks määramise vajaduse märkimine.................................................27 4.13. Nendele ehitistele tingimuste seadmine, mille ehitamiseks ei ole detailplaneeringu koostamine nõutav.........................................................................27 4.14. Ettepanek üldplaneeringu põhilahenduse muutmiseks.....................................27

2. JOONISED

Joonis 1.1. Tugiplaan ............................................................................................................... 29 Joonis 1.2. Detailplaan ............................................................................................................. 30

3. PLANEERINGU JUURDE KUULUVAD LISAD

1. Menetlusdokumendid Lisa 1.1. Hiiumaa Vallavolikogu 15.06.2023 otsus nr 135 ..................................................... 31 Lisa 1.2. Hiiumaa Vallavolikogu 15.06.2023 otsuse lisa 1 ...................................................... 33 Lisa 1.3. Hiiumaa Vallavolikogu 15.06.2023 otsuse lisa 2 ...................................................... 38 Lisa 1.4. Keskkonnaameti seisukoht 05.04.2023 .................................................................... 43 Lisa 1.5. Transpordiameti seisukoht 03.05.2023 .................................................................... 46 Lisa 1.6. Kärdla Veevärk AS tehnilised tingimused 10.10.2023 .............................................. 49 Lisa 1.7. Kärdla Veevärk AS tehnovõrkude skeem ................................................................. 50 Lisa 1.8. Elektrilevi OÜ tehnilised tingimused 12.10.2023 ...................................................... 51

2. Uuringute dokumendid Lisa 2.1. AP Geodeesia topo-geodeetiline uuring, töö nr AP22_155-1 ................................... 53

3. Elluviimise tegevuskava Lisa 3.1. Elluviimise tegevuskava tegevused ning osapoolt kohustused .................................. 54 Lisa 3.2. Planeeringu elluviimisega kaasnevate asjakohaste majanduslike, kultuuriliste, sotsiaalsete ja looduskeskkonnale avalduvate mõjude hindamise kirjeldus ning seiremeetmed ............................................................................................................................ 56

4. Lepingud Lisa 4.1. Detailplaneeringu koostamise ning finantseerimise haldusleping .............................. 57

5. Ruumilised illustratsioonid Lisa 5.1. Ruumilised illustratsioonid .......................................................................................... 62

6. Muud lisad Lisa 6.1. Ettepanek Kärdla linna üldplaneeringu põhikaardi muutmiseks ................................. 64

_____________________________________________________________________________

Kärdla linna Liiva tn 1 maaüksuse detailplaneering

Töö nr. DP23-02 3

___________________________________________________________________________________

1. Detailplaneeringu üldandmed Kärdla linna Liiva tn 1 maaüksuse detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on leida võimalused ning tuua välja põhjendused Kärdla linna territooriumil paikneva elamukrundi üldplaneeringujärgse sihtotstarbe muutmiseks ning krundile varasemalt püstitatud elamu rekonstrueerimiseks ja laiendamiseks korterelamuks.

Planeerimisseaduse1 (PlanS) kohaselt koostatakse detailplaneering kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumi osa kohta ehitiste planeerimiseks ning detailplaneeringu eesmärgiks on eelkõige üldplaneeringu elluviimine ja planeeringualale ruumilise terviklahenduse loomine. Seaduse kohaselt võib detailplaneeringu alusel kinnisomandile seada kitsendusi ning see võib põhjendatud vajaduse korral sisaldada kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduste muutmise ettepanekut. detailplaneeringu olemasolul või selle koostamise kohustuse korral on see ehitusprojekti koostamise ja lähiaastate ehitustegevuse alus.

Kärdla linna Liiva tn 1 maaüksuse detailplaneeringu üldandmed:

Planeeringuala2: Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Kärdla linn, Liiva tn 1 maaüksus (kinnistu registriosa nr 941933, katastritunnus 37101:012:0820)

Detailplaneeringu koostamise alus: Hiiumaa Vallavolikogu 15. juuni 2023 otsus nr 135 „Kärdla linnas Liiva tn 1 kinnistu detailplaneeringu koostamise algatamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine”3

Detailplaneeringu koostamise eesmärgid: Liiva tn 1 maaüksuse detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on maaüksuse sihtotstarbe muutmine korterelamu maaks ja ehitusõiguse määramine

Detailplaneeringu koostamise menetluse korraldaja: Kärdla Osavalla Valitsus

Detailplaneeringu koostaja: AA Arhitektid OÜ

Arhitekt: Margus Veskimeister (diplomeeritud arhitekt, EKR tase 7, Eesti Arhitektide Liidu kutse nr 156251)

Projektijuht: Arno Kuusk

Detailplaneeringu koostamise aeg: Oktoober 2023

1 Planeerimisseadus: https://www.riigiteataja.ee/akt/130062023057 2 Planeeringuala: maa-ala, mille kohta koostatakse terviklik ruumilahendus, millega määratakse seaduses

sätestatud juhtudel maakasutus- ja ehitustingimused 3 Hiiumaa Vallavolikogu 15. juuni 2023 otsus nr 135: http://atp.amphora.ee/hiiumaavv/index.aspx?itm=271611

_____________________________________________________________________________

Kärdla linna Liiva tn 1 maaüksuse detailplaneering

Töö nr. DP23-02 4

___________________________________________________________________________________

Jooniste koostamise alusmaterjal: Liiva tn 1, Kärdla linn, Hiiumaa vald, Hiiumaa maa-ala plaan tehnovõrkudega (13.02.2023, AP Geodeesia OÜ töö nr AP22_155)

Lähtuvalt planeeringuala asukohast, olemasolevast situatsioonist, kehtivatest kitsendustest ja muudest asjaoludest, arvestatakse detailplaneeringu koostamisel valdkondlike seaduste ning nendest tulenevate määruste ja kõrgema liigi planeeringutega:

• Hiiu maakonnaplaneering 2030+4

• Kärdla linna üldplaneering5

• Tuleohutuse seadus6

• Ehitusseadustik7

• Rahvatervise seadus8

• Asjaõigusseadus9

• Jäätmeseadus10

Detailplaneeringu koostamise perioodil kehtib üldplaneeringuna Kärdla linna üldplaneering, mis on kehtestatud Kärdla Linnavolikogu 21.06.2012 määrusega nr 35.

Hiiumaa Vallavolikogu 18. oktoober 2018 otsusega nr 90 on algatatud Hiiumaa valla uue üldplaneeringu ja keskkkonnamõjude strateegilise hindamise koostamine11, mille eelnõu avalik väljapanek ja keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi/väljatöötamise kavatsuse avalikustamine toimus 01. märtsist 03. aprillini 2023.

4 Hiiu maakonnaplaneering 2030+: https://maakonnaplaneering.ee/maakonna-planeeringud/hiiumaa/ 5 Kärdla linna üldplaneering:

https://vald.hiiumaa.ee/documents/17721527/24570605/Kardla_linna_yldplaneering_Seletuskiri.pdf/72dfced8- 7f4e-45e3-85d1-5226909679f3

6 Tuleohutuse seadus: https://www.riigiteataja.ee/akt/116122022020 7 Ehitusseadustik: https://www.riigiteataja.ee/akt/130062023002 8 Rahvatervise seadus: https://www.riigiteataja.ee/akt/103022023007 9 Asjaõigusseadus: https://www.riigiteataja.ee/akt/117032023057 10 Jäätmeseadus: https://www.riigiteataja.ee/akt/117032023036 11 Hiiumaa vallavolikogu 18. oktoober 2018 otsus nr 90: http://atp.amphora.ee/hiiumaavv/index.aspx?itm=146644

_____________________________________________________________________________

Kärdla linna Liiva tn 1 maaüksuse detailplaneering

Töö nr. DP23-02 5

___________________________________________________________________________________

2. Planeeringuala ja selle mõjuala

2.1. Planeeringuala

2.1.1 Asukoht Planeeringualana määratud Liiva tn 1 maaüksus paikneb Kärdla linna lõunaosas ning selle kogupindalaks on 1749 m². Planeeringuala piirneb kolmest küljest liikluspindadega – läänest Liiva tänava, põhjast Väike-Liiva tänava ning idast Kärdla-Käina tee nr 81 (Käina maantee) lõiguga. Lõunast piirneb planeeringuala elamumaa sihtotstarbega Käina mnt 22 maaüksusega.

Planeeringualast 1 km raadiusesse jäävad oluliste objektide ja asutustena lasteaed, kool, raamatukogu, kultuurikeskus, mitmeid kauplusi, kohvikuid ja restorane, pangaautomaat ja - kontor, tervisekeskus, haigla, spordikeskus ning tankla. 2 km raadiusesse jäävad lisaks bussijaam, päästekomando ning politseijaoskond.

Olulisemate objektide ja maamärkide kaugus planeeringualast (linnulennul):

• Kärdla keskväljak – 800 m;

• Kärdla lennujaam (Tallinn-Kärdla lennuliin) – 4,5 km;

• Heltermaa sadam (Rohuküla-Heltermaa parvlaevaliin) – 22 km;

• Sõru sadam (Triigi-Sõru parvlaevaliin) – 35 km.

_____________________________________________________________________________

Kärdla linna Liiva tn 1 maaüksuse detailplaneering

Töö nr. DP23-02 6

Joonis 1: Planeeringuala situatsiooniskeem, M 1:50000 Allikas: Maa-ameti kaardirakendus, http://xgis.maaamet.ee

___________________________________________________________________________________

Kõik planeeringualaga piirnevad maaüksused on riiklikus maakatastris registreeritud:

Tabel 1: Planeeringualaga piirnevate katastriüksuste andmed Allikas: Maa-ameti avalik infoportaal http://xgis.maaamet.ee

Katastriüksuse lähiaadress

Katastriüksuse tunnus Pindala Sihtotstarve

Väike-Liiva tänav 20501:001:0701 4290 m² 100% transpordimaa

Liiva tänav 20501:001:0698 7114 m² 100% transpordimaa

Käina mnt 22 37101:012:0690 2977 m² 100% elamumaa

81 Kärdla-Käina tee 37101:012:0103 20627 m² 100% transpordimaa

2.1.2 Maakasutus Riikliku maakatastri järgi on planeeringualal 100% elamumaa sihtotstarve. Kõlvikuliselt on planeeringualal valdavalt õuemaa kõlvik, krundi põhjaosas väikeses ulatuses ka muu maa kõlvik.

Planeeringuala maa-ala on lauge reljeefiga. Geodeetilise alusplaani kohaselt on planeeringuala keskmine kõrgus ca. +5,00 m merepinnast, krundi madalaima ja kõrgeima osa erinevus on ca. 0,5 m.

_____________________________________________________________________________

Kärdla linna Liiva tn 1 maaüksuse detailplaneering

Töö nr. DP23-02 7

Joonis 2: Planeeringuala situatsiooniskeem, M 1:10000 Allikas: Maa-ameti kaardirakendus, http://xgis.maaamet.ee

___________________________________________________________________________________

Tabel 2: Planeeritava Liiva tn 1 kinnistu andmed Allikas: Maa-ameti avalik infoportaal http://xgis.maaamet.ee

Maakond Hiiu maakond

Vald Hiiumaa vald

Asustusüksus Kärdla linn

Lähiaadress Liiva tn 1

Katastriüksuse tunnus 37101:012:0820

Katastriüksuse registreerimise aeg 18.09.2000

Sihtotstarve Elamumaa 100%

Pindala 1749 m²

Sh õuemaa 1649 m²

Sh muu maa 100 m²

_____________________________________________________________________________

Kärdla linna Liiva tn 1 maaüksuse detailplaneering

Töö nr. DP23-02 8

Illustratsioon 1: Katastriüksuse kõlvikulise koosseisu kaart

___________________________________________________________________________________

Registriosa 941933

Omandivorm Eraomand

Hinnatsoon H037100212 100%

2.1.3 Hooned, rajatised, tehnovarustus Riikliku ehitisregistri13 andmetel paikneb planeeringualal üks hoone:

• elamu (ehitisregistri kood 115006919).

Olemasolev hoone on kahe maapealse ja ühe maa-aluse korrusega, hoone kõrgus on ca 9,3 m.

Geodeetilise alusplaani kohaselt ulatub elamuni elektri õhuliin, muid tsentraalseid tehnovõrke hooneni rajatud ei ole.

Krundi põhjapoolse piiri taga Väike-Liiva tänava ääres paiknevad ühisveevärgi ja - kanalisatsiooni trassid ja seadmed. Liiva tänavale on rajatud sidetrass, krundiga piirnevatele Liiva ja Väike-Liiva tänavatele on rajatud nii elektri maakaablid kui õhuliinid.

Planeeringuala piirneb idast kahesuunalise 81 Kärdla-Käina teega. Maantee äärde on rajatud kergliiklustee ning tänavavalgustuse elektrivarustus.

2.1.4 Keskkond, haljastus, looduskaitse Planeeringuala on suures osas lage, maa-ala ida- ja lõunaosas on üksikud puud. Pinnakatte moodustavad meresetted (klibu, liiv, möll, saviliiv, liivsavi, savi, sapropeel). Õhukese pinnakattega ala, pinnakatte paksus on < 1 m.

Planeeringuala põhjavesi on nõrgalt kaitstud, reostusohtlikkuse tase on kõrge.

2.1.5 Kitsendused

Tabel 3: Planeeringualal kehtivad kitsendused ja piirangud Allikas: Maa-ameti kitsenduste päringu portaal: http://kitsendused.maaamet.ee

Kitsendav objekt Nimi ID Omanik Pindala

Sideehitis maismaal

99893180

Telia Eesti AS 7,97 m²

Sideehitise kaitsevöönd

Telia eesti AS 23,35 m²

Geodeetilised märgid 23

25341

Maa-amet

Geodeetilise märgi kaitsevöönd

6,52 m²

Kuni 10 ha pind, kuni 25 km² valgalaga

Liivajõgi VEE1163900_ 0 m²

12 Hinnatsoonid: http://www.maaamet.ee/hv/371.pdf 13 Ehitisregister: https://www.ehr.ee/

_____________________________________________________________________________

Kärdla linna Liiva tn 1 maaüksuse detailplaneering

Töö nr. DP23-02 9

___________________________________________________________________________________

veekogu

Kalda piiranguvöönd 7192604 ETAK - kaldajoon 87,6 m²

Tänav Kärdla – Käina

81tnAvalikult kasutatava tee kaitsevöönd

Transpordiamet 151,48 m²

Elektriõhuliin all 1 kV ALUS4x16

23035689

Elektrilevi OÜ 2,77 m²

Elektripaigaldise kaitsevöönd

17,31 m²

Elektriõhuliin alla 1 kV ALUS4x95 23038613 Elektrilevi OÜ 0 m²

2.2. Planeeringuala mõjuala Mõjuala analüüs annab sisendi planeeringulahenduse koostamiseks ning valikute põhjendusteks. Planeeringuala mõjuala on määratud arvestusega, et sel on planeeringualaga samased looduslikud, geograafilised tingimused ning alale kavandatud tegevused võivad vastastiku mõjutada.

2.2.1 Asukoht Planeeringuala mõjualana käsitleb detailplaneering Kärdla linna Käina maantee ning Liiva ja Väike-Liiva tänavate liitumiskohta ja selle lähiümbrust kuni ca 250 m raadiuses.

Kärdla linna piiresse jääva Käina maantee ääres paiknevad valdavalt eramud. Erinevatel hoonegruppidel, mis on püstitatud samal ajaperioodil, on võimalik täheldada sarnasusi kas hoonete paiknemisel tänava suhtes, hoonestuse suuruses või arhitektuurses käsitluses (nt Käina mnt 28, 30, 32; Liiva tn 4 ja 6; Liiva tn 16 ja 16a; Käina mnt 7 ja 11). Väike-Liiva tänavast põhjapoole jäävad krundid on pindalalt väiksemad (krundi pindalad keskmiselt < 2000 m²) ning lõunapoolsed krundid suuremad (> 2000 m²).

Planeeringuala mõjualas paikneb põhja-lõunasuunaline Kärdla oja (ka nimetustega Liivaoja, Liiva jõgi), mis suundub Kärdla linna läbides Tareste lahte ning on oluline eesvool suure osa Kärdla linna kruntide kuivendamiseks ja sademevee ärajuhtimiseks.

Maapinna kõrgus piirkonnas jääb keskmiselt vahemikku ca 4..5 m merepinnast.

2.2.2 Juurdepääs, liikluskorraldus Piirkond on hea ligipääsetavusega – lähikonnas paikneb kolm riigiteed (Heltermaa maantee, Käina maantee, Kõrgessaare maantee) ning mitu linnatänavat (Liiva, Väike-Liiva, Kabeli, Ümarmäe).

2021. aasta loendusandmete järgi kasutab linna sisenevat Käina maanteelõiku aasta lõikes keskmiselt 1138 sõidukit ööpäevas14 (2017. aasta loenduse andmetel 1042).

14 Transpordiameti riigiteede liiklussageduse loenduse andmed: https://www.transpordiamet.ee/liiklussagedus

_____________________________________________________________________________

Kärdla linna Liiva tn 1 maaüksuse detailplaneering

Töö nr. DP23-02 10

___________________________________________________________________________________

Üldine liikluskorraldus põhisuundade paiknemise osas on püsinud samasena vähemalt viimase sajandi jooksul, muutunud on teede liikluskoormus ja tänavate äärse hoonestuse osakaal ja paiknemine.

2.2.3 Maakasutus Käina maantee ja sellega piirnevate tänavate äärne maa-ala on peamiselt kasutuses elamualadena. Osa Käina maantee äärsest alast on varasemalt olnud tööstusala (endine Hiiumaa metsamajandi tootmiskompleks, kaugus planeeringualast ca 400 m), millel paiknevaid hooneid kasutatakse praegusel perioodil vaid osaliselt. Planeeringuala mõjuala piiril, planeeringualast ca 250 m idas paikneb M & P Nurst tööstusala.

Eramutega kruntidel on valdavalt hoonestatud tänavapoolne osa, hoovipoolsel osal paiknevad abihooned, peenrad, põllumaad jne. Kärdla oja äärne maa-ala on valdavalt kaetud kõrghaljastusega, muudes krundi osades on kõrghaljastuse osakaal lähtuvalt krundi asukohast, suurusest ja paiknemisest erinev.

Piirkonna kruntide suurused varieeruvad ning mingit kindlat reeglit suuruste määramisel välja lugeda ei ole võimalik – kui piirkonna väiksemate elamukruntide pindalad jäävad 1100..1200 m², siis suuremate kruntide pindalad võivad ulatuda ka > 10000 m².

2.2.4 Hooned ja rajatised Suure osa mõjuala põhjapoolse piirkonna hoonestusest (kuni Heltermaa-Kõrgessaare mnt ringristmikuni) on püstitatud 1970-80ndatel, Väike-Liiva tänavast lõunasse jääv hoonestus on osaliselt püstitatud ka ka varasematel kümnenditel. On ka üksikuid hooneid, mille püstitusaeg jääb enam kui sajandi tagusesse aega, kuid mida on viimastel aastakümnetel olulises mahus renoveeritud ning seetõttu pole säilinud ei hoone algne välimus aega maht.

Elamukruntidel paikneb valdavalt 1- või 2-korruseline elamu koos ühe või kahe abihoonega. Enamasti on abihooned põhihoonest väiksemad ja madalamad ning hoonel korraga vaid üks funktsioon (saun, kuur, garaaž, kelder jne). Väikeste hoonete ja suurte kruntide tõttu jääb piirkonna kruntide täisehituse osakaal keskmiselt 5..10%.

2.2.5 Tehnovarustus Planeeringualast ca 500 m lõunas paikneb Kärdla 35/10 alajaam. Alajaamani kulgevad keskpinge õhuliinid, alajaamast kuni lõpptarbijateni on nii õhuliine kui ka maakaableid.

Planeeringualaga piirneva Väike-Liiva tänava ääres paikneb kanalisatsioonipumpla ning tuletõrje veevõtukoht (hüdrant nr 90). Liiva ja Väike-Liiva tänavatele on rajatud ühisveevärgi ja - kanalisatsioonisüsteemid ning maa-alused sideliinid, piirnevatele tänavatele on rajatud tänavavalgustuse võrgustik.

_____________________________________________________________________________

Kärdla linna Liiva tn 1 maaüksuse detailplaneering

Töö nr. DP23-02 11

___________________________________________________________________________________

3. Ruumilise arengu eesmärgid Ruumilise planeerimise peamine ülesanne on leida tasakaal ja leppida kokku konkreetse maa- ala arengu põhimõtetes, et seeläbi tagada demokraatia, pikaajaline vaade ning kestlik areng. Ruumilise keskkonna planeerimisel tuleb arvestada ka looduslikke, majanduslikke, sotsiaalseid, kultuurilisi ning muude valdkondade vajadusi ja suundumusi.

Ruumilise arengu tagamiseks tuleb detailplaneeringu koostamisel arvestada iga liigilt kõrgema planeeringuga kehtestatud sätteid:

• Üldistusastmelt on kõige üldisem üleriigiline planeering „Eesti 2030+“, mis seab eesmärgiks tagada olemasolevas asustussüsteemis inimestele võimalikult hea elukvaliteet, erinevate piirkondade arengupotentsiaali maksimaalne ärakasutamine ja asustusvõrgu tõrgeteta toimimine.

• Maakonnaplaneering koostatakse eelkõige maakonna ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste määratlemiseks, kohalike omavalitsuste üleste huvide väljendamiseks ning riiklike ja kohalike vajaduste ja huvide tasakaalustamiseks. Maakonnaplaneering on aluseks üldplaneeringute koostamisel.

• Üldplaneeringu eesmärk on konkreetse valla või linna ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste määratlemine. Üldplaneeringus määratakse üldised ruumilise arengu visiooni aluseks olevad väärtused, võetakse arvesse rahvastiku arengusuundumusi ja prognoositakse elamualade mahtu, hinnatakse olulisemate ressursside mõju arendustegevusele, kavandatakse maakasutuse muudatusi, järgitakse taristu arengu võimalusi jne.

• Detailplaneeringu kontekstis on ruumilise arengu eesmärgiks viia ellu üldplaneeringuga määratud tegevusi ja võimalusi ning leida planeeringuala maaüksusele sobilik hoonestusmaht ja -laad, mis maksimaalselt arvestaks planeeringuala mõjuala hoonestuslaadi, maakasutust ning muid piirkonnale omaseid asjaolusid.

3.1. Maakonnaplaneering Hiiu maakonnaplaneering 2030+15 on kehtestatud riigihalduse ministri 20.03.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/65. Maakonnaplaneeringu kohaselt paikneb planeeringuala Kärdlas, mis on toimepiirkond ja maakondlik keskus. Suur osa Kärdla linna territooriumist on maakonnaplaneeringus määratud väärtusliku maastikuga alaks. Maakonnaplaneeringu kohaselt tuleb hoonestuse kavandamisel linnas eelistada olemasolevate hoonestusalade tihendamist, seejuures säilitades neile iseloomulik struktuur, ning osaliselt väljaehitatud piirkondade terviklikku väljaarendamist.

Maakonnaplaneeringu põhijoonise kohaselt on planeeringualast põhjas olemasolevad jalg- ja jalgrattateed ning perspektiivsete elektriliinide orienteeruv paiknemine.

15 Hiiu maakonnaplaneering 2030+ | Maakonnaplaneering.ee

_____________________________________________________________________________

Kärdla linna Liiva tn 1 maaüksuse detailplaneering

Töö nr. DP23-02 12

___________________________________________________________________________________

3.2. Üldplaneering Planeeringualal kehtib detailplaneeringu koostamise perioodil Kärdla linna üldplaneering, mis on kehtestatud Kärdla Linnavolikogu 21.06.2012 määrusega nr 35. Planeeringuala ja selle lähipiirkonna maakasutuse juhtotstarbeks on üldplaneeringuga määratud pere- ja ridaelamu maa.

Üldplaneeringu nõuded, mida on planeeringuala asukohast ning üldplaneeringuga määratud juhtotstarvetest võimalik või mõistlik tegevuste planeerimisel aluseks võtta:

• planeeringuala paikneb detailplaneeringu koostamise kohustusega alal, kus ei saa ehitusloakohustusliku hoone ehitustegevus alata enne detailplaneeringu kehtestamist;

• väikeelamumaa on määratud juhtudel kui maa-alal paikneb või sinna on kavandatud ühepereelamu, paariselamu või ridaelamu ja seda teenindavad abihooned;

• ehitis peab olema projekteeritud ja ehitatud hea ehitustava ja üldtunnustatud linnaehituslike põhimõtete järgi – see peab olema ehituskunstiliselt ja teostuselt heatasemeline, sobima ümbritsevasse keskkonda ja arvestama väljakujunenud arhitektuurset situatsiooni ning ei tohi luua ohtu inimeste tervisele, varale ega keskkonnale;

• ehitiste püstitamisel tuleb järgida koostatud ehitusprojekti ning kohaliku omavalitsuse poolt väljastatud ehitustegevust lubavas dokumendis sätestatut;

• ehitis peab olema projekteeritud ja ehitatud nii, et oleks tagatud vaba juurdepääs selle ning teiste vahetus läheduses asuvate ehitiste remondiks ja hoolduseks, samuti tulekahjude, avariide ja õnnetuste likvideerimiseks;

_____________________________________________________________________________

Kärdla linna Liiva tn 1 maaüksuse detailplaneering

Töö nr. DP23-02 13

Joonis 3: Väljavõte Hiiu maakonnaplaneering 2030+ põhikaardist

___________________________________________________________________________________

• ehitise kõik väljaulatuvad osad peavad paiknema krundi piires, millel see asub, välja arvatud juhul kui naaberkrundile on kehtestatud selleks ette nähtud servituudid;

• olemasoleva hoonestusega krundil võib hooneid projekteerida ja püstitada kokku enam kui 3 juhul kui vähemalt pooltel piirnevatest kruntidest on olemasolevaid hooneid enam kui 3;

• elamumaa juhtfunktsiooniga maa-alal on elamukrundi minimaalseks suuruseks 1500 m²;

• elamualadel tuleb säilitada aedlinnaline üldmiljöö, vajadusel rajada madal- ja kõrghaljastus;

• piirdeaedade püstitamisel soovituslik põhimaterjal puit, tänavapoolsesse külge ei ole lubatud rajada võrkaeda, lubatud on piirde puudumine või selle asendamine kuni 1,2 m kõrguse hekiga;

• ehitusõiguse määramisel peab arvestama väärtusliku haljastusega;

• üldjuhul lahendatakse kogu parkimine maaüksuse piires;

• kavandatud uute hoonete asukohas peab maapinna absoluutkõrgus olema vähemalt +1,5 m.

2017. aastal ühinesid varasemalt eraldiseisvad Hiiumaa omavalitsused Hiiumaa vallaks. Hiiumaa vallavolikogu algatas 18. oktoobri 2018 otsusega nr 90 Hiiumaa valla uue üldplaneeringu ja keskkonnamõjude strateegilise hindamise (KSH) koostamise.

Hiiumaa valla üldplaneeringu eelnõu kohaselt on planeeringualale määratud väikeelamu maa- ala (EV) maakasutuse juhtotstarve.

_____________________________________________________________________________

Kärdla linna Liiva tn 1 maaüksuse detailplaneering

Töö nr. DP23-02 14

Joonis 4: Väljavõte Kärdla linna üldplaneeringust

___________________________________________________________________________________

Detailplaneeringu koostamise perioodil on toimunud Hiiumaa valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu avalik väljapanek ja keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi/väljatöötamise kavatsuse avalikustamine.

Avalikustamisel esitas detaiplaneeringust huvitatud isiku esindaja 31.03.2023 ettepaneku (nr 2.2716): „Vastavalt 03. märtsil 2023 Hiiumaa Vallavalitsusele esitatud detailplaneeringu koostamise algatamise taotluse ja selles toodud planeeringu koostamise eesmärkide ning koostatud eskiislahenduse alusel palun määrata Kärdla linna Liiva tn 1 krundi juhtfunktsiooniks korterelamu maa-ala (EK).” Valla seiskoht esitatud ettepaneku osas 26.04.2023: „Arvamusega arvestatakse. Alale märgitakse korterelamu maa-ala juhtotstave.”

3.3. Detailplaneeringud Planeeringualal ega sellega piirneval alal ei ole detailplaneeringuid koostatud ega kehtestatud. Lähimad koostatud planeeringud käsitlevad üksikuid krunte planeeringualast > 200 m kaugusel.

Tabel 4: Planeeringualal ja selle lähialal (250 m) koostatud detailplaneeringud Allikas: https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/planeeringud/

PlanID Ametlik nimetus Eesmärk ÜP muutev Seisund

17895 Kinnistu Kabeli tn 10 Kärdla detailplaneering

Jagada kinnistu kaheks väiksemaks kinnistuks

Jah Kehtiv

17966 Kabeli tn 26A ja Metsa tn 35A kinnistute detailplaneering

Määrata planeeringu maa- ala ehitusõigus

Jah Kehtiv

16 Hiiumaa valla üldplaneeringu eelnõule ja KSH aruandele avalikustamisel esitatud kirjalikud ettepanekud ja valla seisukohad seisuga 26.04.2023

_____________________________________________________________________________

Kärdla linna Liiva tn 1 maaüksuse detailplaneering

Töö nr. DP23-02 15

Joonis 5: Väljavõte Hiiumaa valla üldplaneeringu eelnõu põhijooniselt Allikas: https://vald.hiiumaa.ee/uldplaneering

___________________________________________________________________________________

18033 Käina mnt 1 ja Käina mnt 3 kinnistute detailplaneering

Ehitusõiguse määramine Ei Kehtiv

50869 Ümarmäetn 22 elamukrundi detailplaneering

Ehitusõiguse määramine Ei ole teada Kehtiv

18001 Ümarmäe tn 3, Ümarmäe tn 5, Heltermaa mnt 12B, Heltermaa mnt 14B maaüksuste detailplaneering

Kruntide liitmine Jah Kehtiv

3.4. Planeeringuala ja selle mõjuala analüüsil põhinevad järeldused Planeeringuala ja selle mõjuala kohta arengudokumendid käsitlenud piirkonnana, kus on teadlikult ja suunatult ette nähtud erinevat ehitus- ja inimtegevust. Planeeringuala sobib ehitustegevuseks, sest on olemas juurdepääsud, korralikud teed ning tsentraalsed tehnovõrgud – säästliku ja kestliku arengu üheks oluliseks eelduseks on võimalikult suures mahus ära kasutada olemasolevat ja vähem rajada uut.

Olemasoleva hoone rekonstrueerimine, laiendamine ja kasutuselevõtt korterelamuna ei oma olulist negatiivset rolli piirkonna hoonestusmustrile, ei riku piirkonna miljööd ning on kooskõlas maakonna ja valla arengudokumentidega. Näiteks ühtib olemasoleva elamu kasutuselevõtt korterelamuna maakonnaplaneeringusse kantud põhimõttega, et hoonestuse kavandamisel tuleb eelistada olemasolevate hoonestusalade tihendamist ning seejuures säilitada neile iseloomulik struktuur. Üksikute korterite lisandumine ja sellega kaasnev inimtekkeline mõju on lokaalne. Võimalik liikluskoormuse ja sellega kaasneva müra kasv ei oma arvestatavat mõju, sest planeeringuala on ümbritsetud mitmest küljest tänavate ja maanteega, mida läbivad ööpäevas sajad sõidukid.

Planeeringualal ja selle mõjualas ei ole välja kujunenud kindlat hoonestuse paigutust, mahtu ega ühe krundi piires paiknevate hoonete minimaalset ega maksimaalset arvu, millest peaks planeerimislahenduse koostamisel lähtuda.

Võttes arvesse koostatud detailplaneeringu algatamise ja koostamise aluseks olevaid andmeid, võib eeldada, et planeeritud tegevused olemasoleva hoonestatud krundi sihtotstarbe muutmiseks ja seni kasutuseta seisnud hoone kasutuselevõtuks on kooskõlas valla arengusuundadega.

Detailplaneeringus esitatud ettepanek kehtiva üldplaneeringuga (ning koostamisel oleva üldplaneeringu eelnõuga) määratud maakasutuse juhtotstarbe muutmiseks on põhjendatud, sest planeeritud juhtotstarve lähtub planeeringuala ja selle mõjuala üldistest arengusuundadest elamualana kasutamisena ning planeeringu elluviimine võimaldab leevendada osaliselt Hiiumaa väheste vabade elamispindade probleemi.

_____________________________________________________________________________

Kärdla linna Liiva tn 1 maaüksuse detailplaneering

Töö nr. DP23-02 16

___________________________________________________________________________________

4. Planeerimislahenduse kirjeldus, kaalutlused ja põhjendused Planeeringualal paikneb varasemalt püstitatud 2-korruseline elamu, mille välised kandekonstruktsioonid on püstitatud, kuid hoone sise- ja viimistlustööd on jäänud pooleli ning hoonet ei ole elamuna kasutusele võetud. Detailplaneeringu planeerimislahendus näeb ette ehitusõiguse olemasoleva hoone rekonstrueerimiseks ja laiendamiseks selle kasutuselevõtuks korterelamuna ning uute abihoonete püstitamise. Lisaks määratakse planeeringuga üldised arhitektuurilised, kujunduslikud ja ehitustingimused, liiklus- ja parkimiskorraldus ning käsitletakse tehnovõrkude ja -rajatiste vajadust ning nende rajamise võimalusi. Planeeritud tegevuste elluviimise võimaldamiseks sisaldab detailplaneering ettepanekut Kärdla linna üldplaneeringuga määratud maakasutuse juhtfunktsiooni muutmiseks pereelamumaast korterelamumaaks.

Kuna planeeringuala on juba hoonestatud, siis ei oma olemasoleva hoone laiendus ja uute abihoonete püstitamine olulist negatiivset rolli piirkonna maakasutusele. Kui planeeritud tegevuste elluviimisel järgitakse üldplaneeringus, detailplaneeringus ja muudes arengudokumentides toodud põhimõtteid ja nõudeid ehitus-, arendus- ning käitlustegevusele, siis eeldatavalt ei kujuta need olulisi ega pöördumatult negatiivseid mõjusid.

Planeeringualale ei planeerita olulise avaliku huviga rajatisi, millest tulenev mõju ulatuks mitmele kinnisasjale, mille ehitamise osas oleks suur avalik huvi või millest võib tõusetuda kõrgendatud oht või mis oleks suure külastajate hulga ja pika külastusajaga ehitis.

4.1. Planeeringuala kruntideks jaotamine Detailplaneeringuga planeeringuala piire ei muudeta ning kruntideks ei jaotata.

4.2. Krundi hoonestusala määramine Planeeringuala krundile määratakse kaks hoonestusala, kuhu võib püstitada ehitusõigusega lubatud hooneid ja rajatisi. Hoonestusalad on eraldiseisvatena määratud selleks, et tagada planeeritud abihoonete püstitamine olemasolevast elamust eemale ning markeerida abihoonete erinevat kasutusotstarvet, mastaapi ning arhitektuurset käsitlust.

Krundi läänepoolne hoonestusala, mis paikneb Liiva tänava ääres, on määratud olemasoleva elamu alusele ja seda ümbritsevale alale. Antud hoonestusalal võib olemasolevat elamut rekonstrueerida ja laiendada, uute hoonete püstitamist sel hoonestusalal ette ei nähta.

Krundi idapoolne hoonestusala paikneb olemasoleva hoone ja krundiga piirneva kergliiklustee vahel. Hoonestusalale võib püstitada kuni kaks uut abihoonet, mille kasutusotstarvetena nähakse eelkõige varjualust, hoiuruumi vms.

Hoonestusalad on määratud suuremana kui planeeritud hoonete ehitisealune pind, et planeeringu elluviimisel saaks hoone arhitekt valida täpsemalt hoone või selle laienduse asukohta ning mahtu. Hoonestusaladel ja nende ümbruses on piisavalt ruumi, et rajada privaatsust ja kaitset pakkuvat haljastust tuule, müra, tolmu jm eest.

_____________________________________________________________________________

Kärdla linna Liiva tn 1 maaüksuse detailplaneering

Töö nr. DP23-02 17

___________________________________________________________________________________

Iga projekteeritud hoone peab paiknema täies ulatuses planeeringuga määratud krundi hoonestusala sees. Hoonestusalast väljapoole võib äärmisel vajadusel ulatuda kuni 0,5 m ulatuses olemasoleva hoone räästas, varikatus või hoone külge ehitatud terrassi katmata osa eeldusel, et see ei paikne naaberkinnistu tuleohutuskujas. Planeeritud hoonestust teenindavad ligipääsuteed, parkimiskohad, tehnovõrgud ja -rajatised jne ei pea paiknema krundi hoonestusala sees.

4.3. Krundi ehitusõiguse17 määramine Planeeringuga määratakse ehitusõigus olemasoleva elamu rekonstrueerimiseks ja laiendamiseks ning krundile uute abihoonete püstitamiseks.

4.3.1 Krundi kasutamise sihtotstarbed

Tabel 5: Krundi kasutamise sihtotstarbed18

Nr Krundi kasutamise sihtotstarve

Sihtots- tarbe osakaal

Tähis Sihtotstarbe selgitus

1 Korterelamu maa 100% EK Mitme korteriga elamu maa

Planeeritud krundile korterelamu maa sihtotstarve määramine on olemuselt samane lähipiirkonna kruntide kasutamise sihtotstarvetega.

4.3.2 Hoonete või olulise avaliku huviga rajatiste suurim lubatud arv maa-alal

Tabel 6: Hoonete või olulise avaliku huviga rajatiste suurim lubatud arv maa-alal

Krundi nr Hoonete suurim lubatud arv maa-alal Olulise avaliku huviga rajatiste suurim lubatud arv maa-alal

1 3 -

Planeeringuga määratakse hoonete suurim lubatud koguarv krundil, st arvesse on võetud ka olemasolev elamu.

17 Planeerimisseaduse § 126 lõike 4 kohaselt määratakse krundi ehitusõigusega: krundi kasutamise sihtotstarve või sihtotstarbed; hoonete või olulise avaliku huviga rajatise suurim lubatud arv või nende puudumine maa-alal; hoonete või olulise avaliku huviga rajatiste suurim lubatud ehitisealune pind; hoonete või olulise avaliku huviga rajatiste lubatud maksimaalne kõrgus; hoonete või olulise avaliku huviga rajatiste suurim lubatud sügavus.

18 Krundi kasutamise sihtotstarve määrab, millisel otstarbel võib krunti pärast planeeringu kehtestamist kasutada. Krundi kasutamise sihtotstarbe alusel määrab kohalik omavalitsus katastriüksuse sihtotstarbe ja ehitise kasutamise otstarbe. Krundile võib määrata mitu kasutamise sihtotstarvet.

_____________________________________________________________________________

Kärdla linna Liiva tn 1 maaüksuse detailplaneering

Töö nr. DP23-02 18

___________________________________________________________________________________

4.3.3 Hoonete suurim lubatud ehitisealune pind

Tabel 7: Hoonete suurim lubatud ehitisealune pind19

Krundi nr Hoonete suurim lubatud ehitisealune pind

Olulise avaliku huviga rajatiste suurim lubatud ehitisealune pind

Krundi täisehituse osakaal suurima lubatud ehitisealuse pinna ehitamisel

1 400 m² - 23%

Planeeritud korterelamusse rajatakse 4..6 erinevas suuruses ja toalisusega korterit, täpne korterite arv selgub planeeringu elluviimisel projekteerimistööde käigus.

Detailplaneering ei määra osakaalu, et kui suure osa krundile määratud suurimast lubatud ehitisealusest pinnast kasutatakse olemasoleva elamu laiendamiseks ja kui suure osa uue abihoone püstitamiseks – kui elamu ehitisealune pind suureneb, siis selle võrra saab püstitada väiksema mahuga abihooneid ning vastupidi. Krundile planeeritud hooneid projekteeritakse koos ning täpsed hoonestuse osakaalud suurimast lubatud ehitisealusest pinnast selguvad projekteerimise käigus. Projekteerimisel tuleb järgida, et ei ületata summaarselt krundil kehtivat suurimat lubatud hoonete arvu ega ehitisealust pinda.

Planeeringuga võimaldatud ehitusmaht ei ole ka maksimaalse täisehituse korral (ca 23%) keskkonnale koormav - lisaks hoonestusele jääb planeeringualale ka ruumi juurdepääsu- ja liikumisteede ning madal- ja kõrghaljastuse rajamiseks, väikevormide paigaldamiseks jms.

4.3.4 Hoonete lubatud maksimaalne kõrgus

Tabel 8: Hoonete suurim lubatud kõrgus

Krundi nr Hoonete lubatud maksimaalne kõrgus

Hoonete lubatud maksimaalne korruselisus

Hoonete lubatud maksimaalne absoluutkõrgus

1 9,3 m, sh abihoone lubatud maksimaalne

kõrgus 5 m

3, sh abihoone lubatud maksimaalne korruselisus 1

+ 15,0 m

Hoonete lubatud maksimaalset kõrgust arvestatakse hoone asukoha maapinnast.

Detailplaneeringuga määratud hoonete lubatud maksimaalne kõrgus ja korruselisus tulenevad olemasoleva hoone mahust (3-korruseline hoone, millest 2 maapealset ja 1 osaliselt maa- alune), kehtivast üldplaneeringust ning tuleohuklassi TP2 hoonestusele kehtivatest tuleohutuse nõuetest. Hoonestuse kõrgusele ja korruselisusele määratud maksimaalsed määrad kehtivad ka juhul kui projekteeritakse kõrgema tuleohuklassiga (TP1) hooneid.

19 Ehitisealune pind - hoone ja rajatise maapealse osa aluse pinna ja maa-aluse osa aluse pinna projektsioon horisontaaltasapinnal. Hoonealuse pinna leidmisel ei võeta arvesse hoone vihmaveesüsteemi, päikese- kaitsevarjestust, terrassi, kaldteed ning treppi, valguskasti, vundamendi taldmikku, tehnosüsteemi ja -seadme osa, liikuvat või alla kahe ruutmeetrise horisontaalprojektsiooniga maapinnale mittetoetuvat varikatust, kuni ühe meetri laiust katuseräästast, hoone kujunduslikke või muid mitteolulisi elemente.

_____________________________________________________________________________

Kärdla linna Liiva tn 1 maaüksuse detailplaneering

Töö nr. DP23-02 19

___________________________________________________________________________________

Kui planeeritud hoonete alust ja selle lähiümbruse maapinda täidetakse ja tõstetakse niiskusrežiimi tagamiseks ning sajuvete hoonetest eemale juhtimiseks, tohib maksimaalse absoluutkõrguse erinevus võrreldes planeeringu koostamise aluseks oleval geodeetilisel alusplaanil näidatud maapinna absoluutkõrgusega olla kuni +0,5 m.

4.4. Detailplaneeringu kohustuslike hoonete ja rajatiste toimimiseks vajalike ehitiste, sealhulgas tehnovõrkude ja -rajatiste ning avalikule teele juurdepääsude võimaliku asukoha määramine Hoonete kasutamiseks ja teenindamiseks vajalike tehnovõrkudena on planeeritud elektri-, vee- ning kanalisatsioonivarustus20. Planeeringu elluviimisel on võimalik rajada ka täiendavaid tehnovõrke ja -rajatisi, mille korral tuleb taotleda vastava teenuse pakkujalt tehnilised tingimused.

Tehnovõrgud on võimalik projekteerida ehitusloakohustusliku hoone ehitusprojekti koosseisus kui ka eraldiseisva projektiga.

4.4.1 Elektrivarustus Vastavalt Elektrilevi OÜ 12.10.2023 väljastatud tehnilistele tingimustele nr 460443 lahendatakse kinnistu elektrivarustus olemasoleva 0,4 kV õhuliini baasil. Alato:(Hiiu) alajaama õhuliini fiidri F2 õhuliini mastist M13 nähakse ette uue maakaabelliini rajamine ning selle ühendamine kinnistu piirile teealasse planeeritud 0,4kV mitmekohalise liitumis- ja jaotuskilbiga. Kilbid peavad alati olema vabalt teenindatavad.

Ehitusseadustiku § 65¹ kohaselt tuleb elektriauto laadimispunkt rajada iga elamuna kasutatava hoone püstitamisel või olulisel rekonstrueerimisel juhul, kui hoone teenindamiseks nähakse ette rohkem kui kümme parkimiskohta. Kuigi käesolev detailplaneering näeb ette vähem parkimiskohti, tasub projekteerimisel arvestada üha suurenevate elektriautode osakaaluga ning näha ette eeldused elektriauto laadimispunkti rajamiseks.

4.4.2 Veevarustus Vastavalt Kärdla Veevärk AS 10.10.2023 väljastatud tehnilistele tingimustele nr 2296 on ühisveevärgi veetorustikuga liitumiseks rajatud krundi põhjapiirile, Väike-Liiva tänava äärde liitumispunkt, millel on maakraan Dn25. Veetorustike paigaldamisel tuleb torustiku külge kinnitada asukoha määramise hõlbustamiseks min 1,5 mm² ristlõikega isoleeritud vaskkaabel, kaabli otsad tuua kape alla. Veetoru kohale 0,4 m kõrgusele paigaldada märkelint.

Liitumispunktist elamuni rajatakse maa-alune veetrass, mis kulgeb koos planeeritud kanalisatsioonitrassiga ühes kaevikus. Krundi tehnosõlmes tuleb välja ehitada AS Kärdla Veevärk tehnilistele tingimustele vastav veemõõdusõlm21.

Ühisveevärgi maa-aluse survetorustiku telgjoonest mõlemal pool on arvestatud 2 m ulatusega kaitsevöönd.

20 Detailplaneeringu joonisele kantud planeeritud tehnovõrkude asukohad on näidatud soovituslikena ja ühe võimalikuna paljudest, nendest ei pea ehitusprojekti koostamisel lähtuma.

21 AS Kärdla Veevärk veemõõdusõlme tehnilised tingimused: http://www.kvv.ee/doc/VMStehting.doc

_____________________________________________________________________________

Kärdla linna Liiva tn 1 maaüksuse detailplaneering

Töö nr. DP23-02 20

___________________________________________________________________________________

4.4.3 Kanalisatsioonivarustus Vastavalt Kärdla Veevärk AS 10.10.2023 väljastatud tehnilistele tingimustele nr 2296 on ühiskanalisatsioonitorustikuga liitumiseks rajatud krundi põhjapiirile, Väike-Liiva tänava äärde liitumispunkt, kuhu on rajatud isevoolne kanalisatsioonitorustik (PVC torustik, läbimõõt 160 mm).

Liitumispunktist elamuni tuleb rajada maa-alune isevoolne kanalisatsioonitrass PVC 160 mm.

Ühiskanalisatsiooni maa-aluse vabavoolse torustiku telgjoonest mõlemal pool on arvestatud 2 m ulatusega kaitsevöönd.

4.4.4 Juurdepääsuteed Planeeringuala piirneb avaliku kasutusega Väike-Liiva ja Liiva tänavatega. Krundile juurdepääsu tagamiseks rajatakse Väike-Liiva tänavalt mahasõit ning elamuni kulgev juurdepääsutee lõik. Mahasõit ning juurdepääsuks kasutatav tee peavad olema minimaalselt 3,5 m laiuse kattega osaga ning piisava kandevõimega, et aastaringselt kanda pääste- ning rasketehnikat (nt ehitustransport, lumetraktor, jäätmeveok jne).

4.5. Ehitise ehituslike tingimuste määramine22

Ehitiste projekteerimisel ja püstitamisel tuleb lähtuda Tuleohutuse seadusest23 ning määrustest “Nõuded ehitusprojektile”24 ja „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded”25. Hoonete ehitusel tuleb järgida radooniohtutu elamu ehitamise üldnõudeid ning takistada metsloomade ja hulkuvate loomade pääsemine hoonetesse.

4.5.1 Võimalikust tuleohust lähtuvate tingimuste määramine

Tabel 9: Võimalikust tuleohust lähtuvad ehituslikud nõuded

Krundi nr

Hoonete liik Hoone liigitus tuleohutuse järgi

Hoone tule- ohutusklass

Suurim lubatud kõrgus

Suurim lubatud korruse- lisus26

1 Eluhooned I kasutusviis TP2 (tuldtakistav)

Kuni 9,3 m Kuni 3

22 Ehitise ehituslikud tingimused on eelkõige ehitise konstruktsiooni ja selle eripära käsitlevad nõuded, mis lähtuvad ehitisele esitatavatest nõuetest seoses mehhaanilise vastupidavuse ja stabiilsusega, tuleohutusega, hügieeni, tervise ja keskkonnaga, ehitise kasutamise ohutuse ja juurdepääsuga, kaitsega müra eest, energiasäästlikkuse ja -tõhususega ning loodusvarade säästva kasutamisega.

23 Tuleohutuse seadus: https://www.riigiteataja.ee/akt/116122022020 24 Majandus- ja taristuministri 17.07.2015 määrus nr 97: https://www.riigiteataja.ee/akt/105072023292 25 Siseministri 30.03.2017 määrus nr 17: https://www.riigiteataja.ee/akt/123022021013 26 Ehitisele esitatavate tuleohutusnõuete kehtestamise määruse lisa 2:

https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/1230/2202/1013/Lisa_2.pdf

_____________________________________________________________________________

Kärdla linna Liiva tn 1 maaüksuse detailplaneering

Töö nr. DP23-02 21

___________________________________________________________________________________

Planeeringu koostamisel on arvestatatud, et krundile ei projekteerita hooneid, mille summaarne ehitisealune pind jääb üle 400 m². Naaberkinnistutel paiknevate eluhoonete tulelevik teistele ehitistele peab olemas takistatud vähemalt 30 minutit.

Eluhoones tuleb vähemalt ühine trepikoda ja korterid eraldada omaette tuletõkkesektsioonideks, lähtuvalt hoone arhitektuursest ning insenertehnilistest lahendusest võib täiendavalt olla vajadus ka katla- ja ventilatsiooniruumi ning pööningu eraldamiseks.

Iga korteri vähemalt üks eluruum tuleb varustada autonoomse tulekahjusignalisatsioonianduriga ja kui hoones on tahkekütusel töötav küttesüsteem, tuleb lisaks paigaldada ka vähemalt üks autonoomne vingugaasiandur.

Nõuetele vastav veehüdrandiga tuletõrje veevõtukoht paikneb krundi põhjapiiril, Väike-Liiva tänava ääres (kaugus elamust ca 20 m).

Lähim riiklik päästekomando paikneb 1,6 km kaugusel. Tuleohutuse tagamiseks võib hoone omanik lisaks tänavaäärsele veevõtukohale ette näha ka muid täiendavaid tehnilisi lahendusi ehitises tulekahju avastamiseks, kustutamiseks ja hoones viibijate teavitamiseks: näiteks automaatne tulekahjusignalisatsioon, automaatne tulekustutussüsteem jne.

4.5.2 Energiakasutus Hoone projekteerimisel ning ehitamisel tuleb lähtuda konkreetsele hoonetüübile kehtivatest energiatõhususe miinimumnõuetest27 ning pöörata tähelepanu tarbimise säästlikkusele.

Planeeritud korterelamu soojavarustus lahendatakse lokaalsete lahendustega hoone projekteerimise käigus. Täies ulatuses või osaliselt kasutada maakütet, päikesekütet, energiat tootvaid päikesepaneele ning muid keskkonnasõbralikke kütteviise.

4.5.3 Loodusvarade kasutus Planeeringualal ei paikne kohapealseid loodusvarasid, mida saaks planeeritud ehitustegevuse tarvis kasutada.

Lähim olemasolev kohalik loodusvara, mida saab ehitamisel kasutada, on kruus, mida kaevandatakse Partsi karjääris (kaugus ca 8 km) ja liiv, mida kaevandatakse Malvaste karjääris (ca 10 km). Kohalikku puitmaterjali saab Lehtma saeveskist (kaugus ca 9 km).

Kõiki loodusvarasid tuleb kasutada säästlikult, võimalusel taaskasutada varasemalt kasutuses olnud materjale. Planeeritud tegevusel puudub oluline mõju üleüldisele loodusvarade ressursile.

4.5.4 Radooniohuga arvestamine ja selle vähendamine Lääne-Eestis ja saartel jääb radooni tase üldiselt normi piiresse. Hiiumaa kirdeosa, sh Kärdla linn ning selle lähipiirkond on 2004. aastal välja antud kaardi28 järgi määratud alaks, kus võib kohati esineda kõrge radoonisisaldusega pinnaseid ning kohati võib radoonisisaldus majade

27 Ettevõtlus- ja tehnoloogiaministri 11.12.2018 määrus nr 63: https://www.riigiteataja.ee/akt/105072023309 28 Eesti radooniriski levilate kaart, 2004: https://envir.ee/media/1445/download

_____________________________________________________________________________

Kärdla linna Liiva tn 1 maaüksuse detailplaneering

Töö nr. DP23-02 22

___________________________________________________________________________________

siseõhus olla kõrge. 2020. aastal uuendatud kaardi29 andmetel on Hiiumaa valla radooniriski klass keskmine või madal.

Enamasti pääseb radoon hoonetesse halvasti ehitatud või nõuetekohaselt isoleerimata vundamendi kaudu. Uutes hoonetes ei tohi radoonitase ületada 200 Bq/m³. Radooniohtlikel aladel tuleb esimesel korrusel soovituslikult eelistada raudbetoonpõrandaid, mis rajatakse koos radoonimembraaniga ning kus liitekohad ja läbiviigud on hoolikalt tihendatud.

Uue hoone projekteerimisel ja ehitamisel tuleb radooniohuga arvestada ning võtta tarvitusele kaitsemeetmed vastavalt radooniohutu elamu juhendmaterjalidele30 ning standardile31.

4.6. Ehitise arhitektuuriliste ja kujunduslike tingimuste määramine32

Arhitektuursed ja kujunduslikud tingimused lähtuvad soovist luua kaasaegne, hubane ja väikelinlikku miljööse sobituv elukeskkond, mis arvestab planeeringuala lähipiirkonnale omaseid arhitektuurseid võtteid.

4.6.1 Materjalivalik Olemasolev tellisvoodri ja plekk-katusega hoone on projekteeritud ja püstitatud 1980-ndatel ning järgib tolle perioodi arhitektuurseid ja ehituslikke võtted. Arhitektuursete ja insenertehniliste lahenduste projekteerimisel tuleb materjalide osas arvesse võtta:

• olemasoleva hoone rekonstrueerimisel eelistada ehitus- ja viimistlusmaterjalidena krohvi, valtsplekki, puitu, betooni, tellist, klaasi ning kaasaegseid komposiitmaterjale;

• hoone fassaadi ja sokli viimistlusmaterjalivalikul tuleb vältida imiteerivate või tootmis- ja tööstushoonetel levinud materjalide kasutamist (näiteks: plastvooder, profiilplekk, sandwich-paneelid, plastraamiga aknad jne);

• materjalivalikul eelistada väikesema keskkonnamõjuga, naturaalseid ja kohalikul toorainel baseeruvaid või kohapeal saadaolevaid materjale;

• olemasoleva hoone katuse rekonstrueerimisel kasutada katusekattematerjalina eelistatult tumedat kivi või plekki. Katusel päikesepaneelide kasutamise soovil valida selline tehnoloogia, mille puhul on paneelid katusekattematerjali integreeritud või mis on eraldi katusekattematerjali peale paigaldamise korral välimuselt ning konstruktiivselt tagasihoidlikumad.

4.6.2 Hooned Arhitektuursete ja insenertehniliste lahenduste osas tuleb hoonete projekteerimisel arvesse võtta:

29 Eesti pinnase radooniriski kaart (2020. aasta seisuga): https://gis.egt.ee/portal/apps/experiencebuilder/experience/?id=f4363bc3bae34fe19e04458dc875375e

30 Radooniohutu elamu: https://envir.ee/media/3996/download 31 EVS 840:2023 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes”:

https://www.evs.ee/et/evs-840-2023 32 Ehitise arhitektuurilised tingimused on eelkõige tingimused ehitise ruumilisele terviklahendusele, kujunduslikud

tingimused käsitlevad ehitise terviklahenduse raames näiteks ehitise detaile

_____________________________________________________________________________

Kärdla linna Liiva tn 1 maaüksuse detailplaneering

Töö nr. DP23-02 23

___________________________________________________________________________________

• kohustuslikke ehitusjoont detailplaneeringuga ei määrata. Planeeritud abihoone asukoht tuleb arhitektil sobitada hoonestusalale nii, et see arvestaks olemasolevale elamule jalgsi ja sõidukiga juurdepääsuks vajaliku ruumiga ning vaadetega erinevatelt liikluspindadelt ja suundadest. Abihoonete projekteerimisel ja asukoha määramisel tuleb lähtuda hoone asukohas valitsevatest looduslikest tingimustest – ala niiskusrežiim, ilmakaared, valitsevad tuuled, kaitset pakkuv kõrghaljastus jne. Abihoonete asukoht peab tagama tehniliseks teenindamiseks, päästetöödeks vms vajadusteks sõidukiga juurdepääsuvõimaluse.

• hoonete tehnilised seadmed (õhksoojuspumbad, ventilatsiooniavad, liitumiskapid jms) paigutada hoone hoovipoolsele küljele selliselt, et need ei rikuks hoone välisilmet;

• hoonete põhimaht suurema katusekaldega; abihoonetel, varikatustel jms on lubatudväiksem katusekalle.

4.6.3 Piirded, väikevormid Arhitektuursete ja insenertehniliste lahenduste osas tuleb piirete ja väikevormide projekteerimisel arvesse võtta:

• hoonestuse ning hoone ümber paiknevate rajatiste materjalikasutus ja vorm peavad olema kaasaegsed (nt ei sobi hoonestuse ümber saartele omane korendusaed);

• prügikonteinerite katusealune vms väikeehitis tuleb paigutada asukohta, kus see oleks võimalikult varjatud;

• krunti ega hoonestust ei pea piirde ega haljastusega piirama. Kui piire rajatakse, võib see olla kuni 1,2 m kõrgune läbipaistev aed või hekk. Piirde materjalina eelistada puitu või kivipostidega läbipaistvat piirdetüüpi. Hoonestusala ümbritsevat piiret ei pea rajama vaid piiramiseks, vaid selle üheks osaks on ka hoonete esile toomine ja aiakujunduse rõhutamine;

• piirde rajamisel ei ole lubatud kasutada võrkpiiret; krundile ei ole lubatud tõkkepuu paigaldamine.

4.7. Liikluskorralduse põhimõtete määramine Ligipääs planeeringualale toimub kahesuunalistelt Liiva ja Väike-Liiva tänavatelt. Krundi juurdepääsuks rajatakse Väike-Liiva tänavale mahasõit ning juurdepääsutee hooneteni. Planeeritud mahasõit peab olema vähemalt 3,5 m laiune ja 5 m pöörderaadiusega, et lisaks sõiduautodele oleks piisavalt manööverdusruumi ka jäätmeveokile, lumetõrjet teostavale sõidukile, päästetehnikale jne.

Sõidukite parkimine lahendatakse täies mahus krundi territooriumil. Parkimiskohtade33 hulk peab olema piisav nii korterelamu elanike kui külastajate sõidukitele.

Krundi nr

Normikohane minimaalne parkimiskohtade arv34

Planeeritud parkimiskohtade arv

33 Arvestuslik sõiduauto parkimiskoha suurus 2,5 m X 5 m

_____________________________________________________________________________

Kärdla linna Liiva tn 1 maaüksuse detailplaneering

Töö nr. DP23-02 24

___________________________________________________________________________________

1 7 (korruselamu väike-elamute alal –

1 parkimiskoht 50 m² hoone brutopinna kohta)

≥7

4.8. Haljastuse ja heakorrastuse põhimõtete määramine Krunt tuleb heakorrastada ja haljastada kohe peale ehitusperioodi lõppu - hoonestuse lähiümbrusesse rajada muru ja sillutatud alad, istutada kasvukohale ja -tingimustele sobivaid igihaljaid puid ning põõsaid. Kuna planeeringuala paikneb mitme tänava ristumiskohas ja on mitmest küljest vaadeldav, tuleb kogu planeeringualal tagada regulaarne hooldus ja heakord.

Tuule, müra, tolmu jm mõjutuste eest kaitseks ning miljööväärtuse suurendamiseks on soovituslik krundile püstitada uut kõrghaljastust. Uusi puid ei tohi istutada hoonetele lähemale kui 3 m.

Kinnistu idaosasse jääv kraav tuleb säilitada ning tagada selle toimimine – kraavi likvideerimine võib häirida riigitee toimivust (nt teemulde leondumise oht).

Hoonete katustelt ning kõvakattega aladelt kogutud sadeveed tuleb immutada krundi piires. Vältida tuleb sajuvete juhtimist naaberkinnistutele. Täpsemad vertikaalplaneerimise tingimused määratakse hoone ehitusprojektis.

Jäätmekäitluse üldised põhimõtted:

• erinevad jäätmeliigid tuleb krundil kohapeal sorteerida;

• kinnistul tekkivate segaolmejäätmete kogumine kinnisesse jäätmemahutisse ning kohapealne äraandmine korraldatud jäätmeveoga tegelevale jäätmevedajale on kohustuslik. Teiste jäätmeliikide üleandmine jäätmevedajale toimub kohapeal või toimetatakse Hiiumaa jäätmejaama;

• nii ehitusperioodil kui hoonete kasutamisel tekkivad pakendijäätmed tuleb koguda ning toimetada pakendijäätmete tasuta kogumiskohta või anda üle korraldatud jäätmeveoga tegelevale jäätmevedajale;

• kõik ehitusjäätmed tuleb koguda ning toimetada Hiiumaa jäätmejaama (Ristivälja küla, Käina osavald).

4.9. Kuja35 määramine Planeeringuga määratud kujad:

• naaberkruntidel paiknevate hoonete vaheline tuleohutuskuja peab olema minimaalselt 8m;

• ühiskanalisatsiooni reoveepumpla kuja ulatus 10m.

34 Eesti Standard EVS 843:2016 „Linnatänavad”. Kuna detailplaneeringu koostamise hetkel ei ole teada planeeritud korterelamu korterite ega korteris olevate tubade arvu, siis ei ole võimalik parkimiskohtade arvutamisel rakendada korteripõhist normatiivi.

35 Kuja ulatus näitab vähimat lubatud ehitiste vahemaad

_____________________________________________________________________________

Kärdla linna Liiva tn 1 maaüksuse detailplaneering

Töö nr. DP23-02 25

___________________________________________________________________________________

4.10. Kuritegevuse riski vähendavate tingimuste määramine Eestis kuulub kuritegevuse riski vähendavate tingimuste määramine detailplaneeringu ülesannete hulka, sest ruumilise keskkonna sihipärase kujundamise kaudu on võimalik ennetada kuritegevust ja vähendada kuriteohirmu. Kuritegevuse riskide vähendamist käsitleb Eesti standard EVS 809-1:2002 „Kuritegevuse ennetamine - Linnaplaneerimine ja arhitektuur Osa 1: Linnaplaneerimine”.

Arvestades planeeringuala asukohta, paiknemist, lähipiirkonda ja muid tingimusi, peetakse oluliseks järgnevate põhimõtete järgimist:

• selgelt on eristatud nii krundi juurdepääs kui hoone sissepääs, välditakse tagumisi ja/või peidetud juurdepääsusid;

• hoone sissepääsu lähiümbrus on varustatud hämaraanduri- või liikumisele reageeriva välisvalgustusega;

• hoonete vahel on hea vaadeldavus;

• hoone on varustatud vähemalt autonoomse tulekahjuanduriga seadmega, tahkekütusega küttekeha kasutamisel ka vingugaasianduriga;

• krunt on aastaringselt korrastatud ja haljastatud;

• hoone uksed on alati suletud, välisustel on turvalukud;

• hoone tuleb projekteerida ning püstitada kvaliteetsetest ehitusmaterjalidest.

Üldise turvalisuse üheks komponendiks on kindlasti ka hea läbisaamine ja tihe läbikäimine lähipiirkonna teiste elanikega, et toimiks parimas mõttes n-ö naabrivalve süsteem.

4.11. Müra-, vibratsiooni-, saasteriski- ja insolatsioonitingimusi ning muid keskkonnatingimusi tagavate nõuete seadmine Planeeringualale ei ole kavandatud keskkonnaohtlikke objekte ega tegevusi.

Üldised määrangud müra-, vibratsioon-, saasteriski- ja insolatsioonitingimuste tagamiseks:

• planeeringu elluviimisel ja hoonestuse sihtotstarbelisel kasutuselevõtul ei kaasne eeldatavalt müra normtaseme ületamist planeeringualal ja puudub vajadus mürahinnangu koostamiseks. Igapärane müratase võib suurem olla ehitustegevuse perioodil, hoonete ekspluateerimise perioodil eeldatavalt müratase praegusest oluliselt ei erine;

• olemasolevana on piirkonnas suurim, kuid teadaolevalt nõutud normtasemeid mitteületav müra-, vibratsiooni- ja saasteallikas planeeringualaga piirnev Käina maantee. Planeeringu koostamisel arvestatud, et maantee liikluskoormus on planeeringualale häiringute tekitamiseks ja oluliste leevendusmeetmete kasutuselevõtuks liiga väike. Planeeringust huvitatud isik arvestab planeeringuga kavandatud tegevusi ellu viies, et maantee omanikuna ei võta Transpordiamet endale kohustusi riigitee liiklusest põhjustatud häiringute planeeringuga kavandatud leevendusmeetmete rakendamiseks ega planeeringuga seotud rajatiste väljaehitamiseks;

_____________________________________________________________________________

Kärdla linna Liiva tn 1 maaüksuse detailplaneering

Töö nr. DP23-02 26

___________________________________________________________________________________

• mürariski vähendamiseks tuleks rajada hoonete ümbrusesse hekkidest või puude gruppidest puhveralasid. Liiklusmürast tekitatud hoonesisest müra saab hoone omanik vähendada hoone akende ja välisseinte müratakistuse suurendamisega;

• mürahäiringute vähendamiseks tuleb hoonetest väljapoole jäävad tehnoseadmed (nt ventilatsiooniseadmed, generaator või küttesüsteemide osad) paigutada selliselt, et oleks tagatud nende tekitatava müranivoo jäämine lubatud piiridesse või kasutada täiendavaid meetmeid müra summutamiseks;

• krunt on piisavalt suur, et planeeringuala hooned ning kõrghaljastus on hoonestusalale võimalik paigutada selliselt, et need ei tekita teineteisele mingeid varje või on ühel krundil paiknevate hoonete varju jääv osa minimaalne. Eluruumide täpsed insolatsioonitingimused määratakse ehitusprojekti koostamise käigus;

• ehitustehnika ja -seadmete kasutamisel tekkida võiva keskkonnareostuse (nt õli või kütuse imbumine pinnasesse) ennetamiseks tuleb kasutada kaasaegseid ja õigeaegselt hooldatud seadmeid.

Planeeritud tegevusi ellu viies tuleb arvestada, et planeeringualale ulatub väikeses osas Liivajõe kalda piiranguvöönd36.

4.12. Servituutide seadmise ja olemasoleva või kavandatava tee avalikult kasutatavaks teeks määramise vajaduse märkimine Planeeringuala põhjaosas paikneb ca 7,5 m ulatuses tänavavalgustuse elektrimaakaabel, mille talumiseks ja kasutamiseks määratakse vajadus servituudi seadmiseks.

4.13. Nendele ehitistele tingimuste seadmine, mille ehitamiseks ei ole detailplaneeringu koostamine nõutav Planeeringualale on lubatud täiendavalt püstitada hoonestuse kasutamiseks ja teenindamiseks vajalikke rajatisi, mida ei käsitleta detailplaneeringu koostamise kohustusega hoonete või ehitistena – näiteks sõidukite parkimisplats, hoonete või rajatiste vahelised liikumisteed või - rajad, lipumast, erinevad väikevormid vms. Taoliste ehitiste vajaduse või asukoha määramiseks on detailplaneeringu üldistusaste liiga suur ning need projekteeritakse ehitusprojekti koosseisus.

Kõik projekteeritavad rajatised peavad vormilt, mahult ja kujunduslikult sobituma ülejäänud ehitiste ning hoonetega. Lähtuvalt ehitise gabariitidest või kasutusotstarbest võib taoliste ehitiste rajamise puhul kas ehitusloakohustus puududa või on vajalik esitada ehitusteatis.

4.14. Ettepanek üldplaneeringu põhilahenduse muutmiseks Detailplaneering esitab ettepaneku Kärdla linna üldplaneeringu muutmiseks planeeringuala maakasutuse juhtotstarbe osas ning määrata planeeringuala maa juhtotstarve korterelamu maa-alaks (EK). Muudatus võimaldab planeeringualal paikneva seni kasutuna seisva elamu

36 Kalda piiranguvööndis keelatud tegevused on nimetatud looduskaitseseaduse § 37 lg-s 3

_____________________________________________________________________________

Kärdla linna Liiva tn 1 maaüksuse detailplaneering

Töö nr. DP23-02 27

___________________________________________________________________________________

rekonstrueerida ja laiendada mitme korteriga korterelamuks ning püstitada seda teenindava abihoone.

Maa-ala juhtotstarbe muutmine on põhjendatud, sest:

• maa-ala on korterelamu maaks ehituslikult sobiv, sest planeeringuala arendamisel saab ära kasutada olemasolevaid avaliku kasutusega tänavaid ning varasemalt rajatud tehnovõrke;

• maa-ala kasutuselevõtt korterelamu maana ei riku planeeringuala ega selle mõjuala looduslikku kooslust;

• planeeringu elluviimisega rajatavad elamispinnad võivad suurendada väga väikse tänavalõigu liikluskoormust, kuid arvestades selle tänavalõigu ning planeeringuala piirnemist maanteega, ei oma see üldises plaanis olulist rolli;

• seni kasutuseta olnud krundi elavdamine loob eeldused kogu planeeringuala ja selle lähipiirkonna väärtuse tõstmiseks;

• planeeritud tegevused võimaldavad luua eelduse Kärdla linna uute elanike ja perede tulekuks ning seeläbi üha süveneva tööjõukriisi mõningaseks leevendamiseks. Üksikute elamispindade loomine ja aktiivne kasutuselevõtt perede poolt omab positiivset mõju kohaliku omavalitsuse soovile suurendada püsielanike hulka ning samas ei oma olulist mõju piirkonna lasteaedade ja koolide kasutuskoormusele;

• ühe maa-ala ulatuses üldplaneeringu juhtotstarbe muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu kehtestamise korral ei muudeta üldplaneeringut oluliselt ning üldplaneering säilitab oma eesmärgi ja terviklikkuse ning on elluviidav. Olulisi muudatusi võrreldes kehtiva üldplaneeringuga tehnoloogias, loodusvarade kasutamises, jäätme- ja energiamahukuses ei kavandata.

_____________________________________________________________________________

Kärdla linna Liiva tn 1 maaüksuse detailplaneering

Töö nr. DP23-02 28

KL4-3A Ø200/160 PL Luuk 5.04 Põhi 3.56 1 D160 3.56 2 D160 3.56