Lääne-Harjumaa - Kinnistutele isiklike kasutusõiguste seadmise leping ja asjaõigusleping Metsa-Aasa

Tingmdrgid maakasutusala plaani l :

1 9 8 0 1 : O l 2 : 0 1 8 5

Ai l ik<:

,/./ /

,/ ,/

/ /

o M11

N 4 e 1 s c - A a s o

1 9 8 0 1 0 C 1 : 3 3 2 3 1 3042850

lsikliku kasutus6igusega koormatava la plaan Metsa-Aasa, 19801:001 :3323 13042850, Humala kirla, Harku vald, Harjumaa Kasutusdiguse ala kokku: 51 m2. Projekteeritava tehnov6rgu pikkus. 21 m.

M11A

, //////////, Kasutusa l

KatastriUksuse piirid

Projekteeritud MP maakaabelliin

MP 6huliin ol.olevas kaitsev66ndis

Projekteeritud puitmast

Projekteeritud masti t6mmits

M 1 :s00 (Aa) Plaani koostas: Tarmo Ti i ts Kontrol l is: Jaanus Kaldoja Stromtec OU projekteerija Koostatud:03.06.2020 [email protected]

o

Kaitsevoondid: 1. Elektr i maakaabel l i in i kai tsevoond on L m ddrmisest kaabl ist . 2. Tdmmitsa kai tsevoond on 1m horisontaal- projektsioonist

r (A

Ds

RAPLA NOTAR KILLE PIIBUR

NOTARI AMETITOIMINGUTE RAAMATU

REGISTRI NUMBER

1190

ISIKLIKU KASUTUSÕIGUSE SEADMISE LEPING,

ASJAÕIGUSLEPING JA KINNISTAMISAVALDUS Käesoleva notariaalakti on koostanud ja tõestanud Rapla notar Kille Piibur, notaribüroos asukohaga Rapla Jõe tn 16a, kuuendal juulil kahe tuhande kahekümnendal aastal (06.07.2020.a) ning selles notariaalaktis osalejad on Eesti Vabariik, tegutsedes Keskkonnaministeeriumi, mis on registreeritud riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste riiklikus registris registrikoodiga 70001231, aadress Narva mnt 7a, Tallinn 15172, e-posti aadress [email protected], edaspidi nimetatud Omanik, kui riigivara valitseja, kaudu, mille esindajana tegutseb notariaalakti tõestajale esitatud volikirja alusel Tiiu Arula, isikukood 45509020218, kes on notarile tuntud isik ning kes kinnitab, et tema volitused esindatava nimel käesoleva lepingu sõlmimiseks on piisavad ja kehtivad, neid ei ole tagasi võetud ega tühistatud, Elektrilevi OÜ, registrikood 11050857, aadress Kadaka tee 63 Tallinn, Harju maakond, e- posti aadress [email protected], edaspidi nimetatud Kasutaja, mille esindajana tegutseb notariaalaktile lisatud volikirja alusel Peeter Lellsaar, isikukood 36007254912, kes on notarile tuntud isik (registriandmed on kontrollitud notariaalakti tõestamise päeval registriandmete väljatrüki alusel), Omanik ja Kasutaja koos edaspidi nimetatud Lepinguosalised, kes sõlmivad lepingu alljärgnevas: 1. KINNISTU JA LEPINGU ESE 1.1. Lepingu esemeks on Tartu kinnistusosakonna kinnistusregistrisse registriosa nr

13042850 all kantud alljärgnevate andmetega kinnistu, 1.1.1. registriosa esimesse jakku kinnistu koosseis on kantud:

katastritunnus 19801:001:3323, sihtotstarve maatulundusmaa 100%, asukoht Harju maakond, Harku vald, Humala küla, Metsa-Aasa. Katastriüksus on moodustatud plaani ja kaardimaterjali alusel, pindala 24,57 ha.

2

(2) Kinnistu igakordse omaniku kasuks on kantud reaalkoormatis kinnistule nr: 12694802. Reaalkoormatise rahaline väärtus on 7.00 eurot. Reaalkoormatis summas seitse eurot (7 eurot) aastas vastavalt 30.03.2020.a lepingu punktile kaks üks neli (2.1.4). 30.03.2020 kinnistamisavalduse alusel sisse kantud 6.04.2020. (3) Kinnistu igakordse omaniku kasuks on kantud reaalkoormatis kinnistule nr: 7000202. Reaalkoormatise rahaline väärtus on 7.00 eurot. Reaalkoormatis summas seitse eurot (7 eurot) aastas vastavalt 30.03.2020.a lepingu punktile kaks üks neli (2.1.4). 30.03.2020 kinnistamisavalduse alusel sisse kantud 6.04.2020. (4) Kinnistu igakordse omaniku kasuks on kantud reaalkoormatis kinnistule nr: 6806102. Reaalkoormatise rahaline väärtus on 7.00 eurot. Reaalkoormatis summas seitse eurot (7 eurot) aastas vastavalt 30.03.2020.a lepingu punktile kaks üks neli (2.1.4).

1.1.2. registriosa teise jakku omanik on kantud Eesti Vabariik. 1.1.3. registriosa kolmandas jaos (koormatised ja kitsendused) on alljärgnevad kehtivad

kanded: (1) Reaalservituut kinnistu nr 12694802 igakordse omaniku kasuks. Tähtajatu

sõiduteeservituut vastavalt 30.03.2020 lepingu punktile kaks üks üks kuni kaks üks kolm (2.1.1 -2.1.3) ning lepingu lisaks olevale plaanile. 30.03.2020 kinnistamisavalduse alusel sisse kantud 6.04.2020.

(2) Reaalservituut kinnistu nr 7000202 igakordse omaniku kasuks. Tähtajatu sõiduteeservituut vastavalt 30.03.2020 lepingu punktile kaks üks üks kuni kaks üks kolm (2.1.1 -2.1.3) ning lepingu lisaks olevale plaanile. Asub III jao kandest nr 1 tagapool. 30.03.2020 kinnistamisavalduse alusel sisse kantud 6.04.2020.

(3) Reaalservituut kinnistu nr 6806102 igakordse omaniku kasuks. Tähtajatu sõiduteeservituut vastavalt 30.03.2020 lepingu punktile kaks üks üks kuni kaks üks kolm (2.1.1 -2.1.3) ning lepingu lisaks olevale plaanile. Asub III jao kannetest nr 1 ja nr 2 tagapool. 30.03.2020 kinnistamisavalduse alusel sisse kantud 6.04.2020.

1.1.4. registriosa neljandas jaos (hüpoteegid) kanded puuduvad. 1.2. Kinnistusraamatust nähtuvad andmed on notariaalakti tõestaja kontrollinud

kinnistusosakonnas käesoleva lepingu sõlmimise päeval. 1.3. Vastavalt Maa-ameti elektroonilisele andmebaasile on maaüksuse, katastritunnusega

19801:001:3323 koosseisu kuuluva maa kõlvikuline koosseis järgmine: metsamaa 21,1100 ha, rohumaa 1,5900 ha, muu maa 1,8700 ha. Katastriüksuse 19801:001:3323 kitsendused: Piiranguvöönd: avalikult kasutatava tee kaitsevöönd; ulatus: 16436 m²; nähtus: maantee (Kumna - Vääna); Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 800 m²; nähtus: elektriõhuliin 1-20 kV (Keskpingeliin) (VÄÄNA:KEJ); Piiranguvöönd: nähtus: II kategooria kaitsealused liigid ja kivistised (Sisymbrium supinum (madal unilook)).

1.4. Vastavalt riikliku ehitisregistri elektroonilisele andmebaasile, millega notariaalakti tõestaja tutvus notariaalakti tõestamise päeval, ei ole katastritunnusega 19801:001:3323 registreeritud ehitisi.

1.5. Lepingu eseme koosseisu kuuluv maaüksus on registreeritud riigi kinnisvararegistris koodiga KV80208 ning nimetatud riigivara valitsejana on riigi kinnisvararegistrisse kantud Keskkonnaministeerium, volitatud asutus Maa-amet.

3

1.6. Notariaalakti tõestaja kontrollis lisaks eelpoolnimetatule alljärgnevate notariaalakti tõestamisel esitatud dokumentide ja registriandmete alusel järgmisi asjaolusid:

1.6.1. Kultuurimälestiste registrist asjaolu, et lepingu esemeks oleval kinnistul puuduvad muinsuskaitseseadusest tulenevad piirangud.

1.6.2. E-notari infosüsteemi elektroonilise kitsenduste registri väljatrüki alusel asjaolu, et lepingu esemeks oleva kinnistu suhtes ei ole looduskaitseseadusest tulenevaid piiranguid.

2. OSALEJATE KINNITUSED

2.1. Omaniku esindaja avaldab ja kinnitab, et: 2.1.1. Käesolev leping sõlmitakse Maa-ameti peadirektori 12.06.2020.a korralduse nr 1-

17/20/1497 „Isikliku kasutusõiguse seadmine Metsa-aasa kinnisasjale“ alusel. 2.1.2. Lepingu ese on Omaniku ainuomand ja Omanik ei ole lepingu eset võõrandanud ning

lepingu ese ei ole arestitud, selle suhtes ei kehti käsutamiskeelde, selle suhtes ei ole vaidlusi, s.h kohtulikke vaidlusi, lepingu ese ei ole koormatud mis tahes kolmandate isikute õigustega, sealhulgas kinnistusraamatusse mittesissekandekohustuslike kolmandate isikute õigustega nagu näiteks üüri-, rendi- või muud kasutuslepingud.

2.1.3. Lepingu eseme suhtes ei ole kinnistusosakonnale esitatud kinnistamisavaldusi. 2.1.4. Omanik on kontrollinud kitsendusi ja piiranguid põhjustavate objektide andmeid

maakatastri kitsenduste kaardilt ja Omanikule ei ole teada lepingu eseme valdamise, kasutamise ja käsutamise suhtes lepingu sõlmimise ajal kehtivaid kitsenduste kaardil kajastamata käesolevas lepingus nimetamata muinsuskaitsealaseid, looduskaitsealaseid ja muid seadusest tulenevaid piiranguid. Kitsenduste kaardi andmed ei tekita kitsendusi, vaid kajastavad kitsenduste olemasolu ning lisaks kaardil kajastatutele võib esineda ka muid kitsendusi ning kaardil kajastatud kitsendusi võib tegelikkuses mitte eksisteerida. Kitsenduste kaardil kajastuvad andmed, mis katastripidaja on maakatastriseaduse § 12 alusel kitsenduste kaardile kandnud vastavalt maakatastriseaduse § 191 lõikele 2. Omanik ei vastuta temale mitte teadaolevate kitsenduste ja piiranguid põhjustavate objektide olemasolu eest.

2.1.5. Ta omab kõiki vajalikke esindatava isiku nõusolekuid ja kooskõlastusi ning kõiki õigusi käesoleva lepingu sõlmimiseks.

2.2. Kasutaja esindaja avaldab ja kinnitab, et: 2.2.1. Kasutaja on käesoleva lepingu alusel seatava isikliku kasutusõiguse ala põhjalikult üle

vaadanud ning on teadlik maaüksuse suurusest ja piiridest ning kasutusõiguse ala suurusest, seisukorrast ja piiridest ega oma selles osas Omanikule mingeid pretensioone.

2.2.2. Kasutaja on teadlik lepingu eseme suhtes kehtivatest seadusjärgsetest kitsendustest ja nende sisust ning kinnitab, et need ei takista käesoleva lepingu alusel seatava isikliku kasutusõiguse teostamist.

2.2.3. Ta omab kõiki vajalikke esindatava isiku nõusolekuid ja kooskõlastusi ning kõiki õigusi käesoleva lepingu sõlmimiseks.

2.3. Omaniku esindaja ja Kasutaja esindaja avaldavad ja kinnitavad, et: 2.3.1. Nad on tutvunud käesoleva lepingu lahutamatuks lisaks oleva plaaniga, selle sisu on

neile teada ning nad nõustuvad sellega.

4

2.3.2. Lepingu punktis 2.1.1 ja 2.2.3 nimetatud haldusaktide sisu on neile teada, nad loobuvad nimetatud dokumentide ettelugemisest ning käesolevale notariaalaktile lisamisest.

3. KINNISTULE ISIKLIKU KASUTUSÕIGUSE SEADMINE 3.1. Omanik ja Kasutaja lepivad kokku seada Kasutaja kasuks tähtajatu isiklik kasutusõigus

lepingu eseme kasutusala ulatuses tehnorajatise rajamiseks (edaspidi nimetatud tehnorajatis). Kasutusala pindala on 51 m2 ning asukoht lepingu esemel on näidatud käesoleva lepingu lisaks oleval asendiplaanil punase värviga piiritletud alana (edaspidi nimetatud kasutusõiguse ala).

3.2. Isikliku kasutusõiguse sisuks on lepingu esemeks oleva kinnisasja kasutamine kasutusala ulatuses puitmasti, masti tõmmitsa ja 0,4 kV maakaabelliini rajamiseks, omamiseks, valdamiseks ja kõikide tööde teostamiseks, mis on seotud tehnorajatiste ehitamise, majandamise, remontimise, korrashoiu ja hooldamisega.

3.3. Kasutaja ja Omanik kokku leppinud, et isiklik kasutusõigus seatakse järgmistel tingimustel:

3.3.1. isiklik kasutusõigus seatakse tähtajatult, jättes riigile õiguse lõpetada leping olukorras, kus kasutamiseks antud riigivara on vajalik riigivõimu teostamiseks või muul avalikul eesmärgil. Lepingu lõpetamine toimub asjaõigusseaduses sätestatud korras;

3.3.2. käesoleval juhul avalikes huvides rajatavate tehnorajatiste korral riik tasu ei määra. Kinnisasja igakordsel omanikul on õigus nõuda tasu vastavalt sellel ajal kehtivale seadusele;

3.3.3. tehnorajatiste omanikul tekib õigus tehnorajatiste rajamiseks, omamiseks, valdamiseks, remontimiseks, hooldamiseks, asendamiseks, kasutamiseks, kasutusse andmiseks ja muul viisil ekspluateerimiseks pärast notariaalse lepingu sõlmimist;

3.3.4. tehnorajatiste ehitus- või parandustööde teostamisel kasutusõiguse alal kohustub tehnorajatiste omanik kandma kõik ehitamisega seotud kulud ning arvestama koormataval kinnisasjal kehtivate kitsendustega;

3.3.5. tehnorajatiste omanik kohustub kasutusõiguse kehtivusaja jooksul tehnorajatistega seotud tööde järgselt tagama kinnistu heakorra taastamise omal kulul;

3.3.6. tehnorajatiste omanik kohustub esitama tehnorajatiste andmed maakatastrile 90 päeva jooksul kitsenduse tekkimisest;

3.3.7. tehnorajatiste omanik annab tagasivõetamatu nõusoleku kinnistu jagamise korral isikliku kasutusõiguse ülekandmiseks selliselt, et isiklik kasutusõigus jääb koormama vaid kinnistut, kus asuvad käesolevale korraldusele lisatud skeemil näidatud tehnorajatised ja teistele kinnisasjadele isiklikku kasutusõigust üle ei kanta.

3.4. Omanik ja Kasutaja on kokku leppinud, et kinnisasja omanik võib vajadusel koormata sama servituudiala teiste piiratud asjaõigustega kui see ei takista käesoleva servituudi teostamist.

4. ASJAÕIGUSLEPINGUD JA KINNISTAMISAVALDUSED 4.1. Omanik ja Kasutaja on Kinnistule isikliku kasutusõiguse seadmises kokku

leppinud. Omanik lubab ning Kasutaja avaldab soovi kanda Tartu kinnistusosakonna kinnistusregistrisse registriosa nr 13042850 all kantud kinnistu kolmandasse jakku esimesele vabale järjekohale asjaõigusseaduse § 1581 järgne tähtajatu isiklik kasutusõigus Elektrilevi OÜ, registrikood 11050857, aadress Kadaka tee 63 Tallinn, Harju maakond, kasuks vastavalt 06.07.2020.a. sõlmitud

5

lepingu punktile 3 ja lepingu lisaks olevale plaanile. 5. NOTARIAALAKTI TÕESTAJA SELGITUSED 5.1. Isiklik kasutusõigus tekib selle kandmisega kinnistusraamatusse, mitte lepingu

sõlmimisega. 5.2. Isiklik kasutusõigus koormab kinnisasja selliselt, et isik, kelle kasuks see on seatud, on

õigustatud kinnisasja teatud viisil kasutama või teostama kinnisasja suhtes teatud õigust, mis oma sisult vastab mõnele reaalservituudile. Isikliku kasutusõiguse ulatus määratakse kahtluse korral vastavalt õigustatud isiku vajadustele (asjaõigusseaduse § 225).

5.3. Isikliku kasutusõiguse võib kinnisasja omaniku nõusolekul teisele isikule üle anda, muutmata seejuures isikliku kasutusõiguse kestust. Isikliku kasutusõiguse omandaja ja esialgne omaja vastutavad kinnisasja omaniku ees isiklikust kasutusõigusest tekkivate kohustuste täitmise eest solidaarselt. Kui isikliku kasutusõiguse esemeks on tehnovõrk või – rajatis, ei ole isikliku kasutusõiguse üleandmiseks või koormamiseks kinnisasja omaniku nõusolek vajalik (asjaõigusseaduse § 226).

5.4. Kinnisasjade ühendamisel või kinnisasja jagamisel jäävad kinnistusraamatusse kantud õigused kehtima. Juhul kui õiguste endisel kujul kehtima jäämine ei ole võimalik, jäävad kinnistusraamatusse kantud õigused kehtima vastavalt puudutatud isikute notariaalselt tõestatud kokkuleppele.

5.5. Kui kinnistusraamatusse kantud õigustatud isiku õigus oli kolmanda isiku kasuks piiratud, on piirang omandaja suhtes kehtiv, kui see on kinnistusraamatusse kantud (asjaõigusseaduse § 56).

5.6. Kinnisasja omanik on kohustatud taluma tema kinnisasjal maapinnal, maapõues ning õhuruumis ehitatavaid tehnovõrke ja -rajatisi (kütte-, veevarustus- või kanalisatsioonitorustikku, elektroonilise side või elektrivõrku, nõrkvoolu-, küttegaasi- või elektripaigaldist või surveseadmestikku ja nende teenindamiseks vajalikke ehitisi), kui need on teiste kinnisasjade eesmärgipäraseks kasutamiseks või majandamiseks vajalikud, nende ehitamine ei ole kinnisasja kasutamata võimalik või nende ehitamine teises kohas põhjustab ülemääraseid kulutusi. Käesoleva punktis sätestatud juhul võib kinnisasja omanik nõuda teise kinnisasja omanikult kinnisasja koormamist reaalservituudiga. Reaalservituudi täpsem sisu, tehnovõrgu või -rajatise asukoht, tähtaeg ja tasu määratakse kokkuleppel. Kui kokkulepet ei saavutata, määrab servituudi sisu, vajaduse korral tähtaja ja tasu suuruse kohus. Servituudi seadmisel tuleb arvestada koormatava kinnisasja omaniku huve. Kui tehnovõrgu või -rajatise ehitamise või hooldamisega kaasneb kahju tekkimine kinnisasjale, on tehnovõrgu või -rajatise omanik kohustatud kahju tagajärjed kõrvaldama või kinnisasja omanikule tekkinud kahju hüvitama. Kahjuks käesoleva sätte mõistes ei peeta talumiskohustuse tekkimisest tingitud kinnisasja väärtuse vähenemist. Kinnisasja omanik võib nõuda tehnovõrgu või -rajatise omanikult tehnovõrgu või -rajatise ümberpaigutamist temale kuuluval kinnisasjal, kui see on tehniliselt võimalik ja kinnisasja omanik hüvitab tehnovõrgu või -rajatise ümberpaigutamisega seotud kulud (asjaõigusseaduse § 158).

5.7. Asjaõigusseaduse § 158¹ kohaselt on kinnisasja omanik kohustatud taluma oma kinnisasjal tehnovõrku või -rajatist ja lubama selle ehitamist kinnisasjale, kui tehnovõrk või -rajatis on vajalik avalikes huvides ja puudub muu tehniliselt ning majanduslikult otstarbekam võimalus tehnovõrguga või -rajatisega liituda sooviva isiku tarbimiskoha ühendamiseks tehnovõrguga või -rajatisega või tehnovõrgu või -rajatise arendamiseks.

6

Kui universaalteenuse osutamise leping lõpeb, siis ei lõpe talumiskohustus juhul, kui vastava tehnorajatise kaudu kõikidele isikutele pakutavat teenust üldistel alustel edasi osutatakse. Käesolevas lõikes sätestatud talumiskohustus tekib kinnisasja sundvõõrandamise seaduses sätestatud korras sundvalduse seadmisega.

5.8. Asjaõigusseaduse § 158² kohaselt on kinnisasja omanikul õigus nõuda tasu käesoleva seaduse § 158¹ lõikes 1 sätestatud tehnovõrgu või -rajatise talumise eest. Riigile kuuluvale maale ehitatud § 158¹ lõikes 1 sätestatud tehnovõrgu või -rajatise talumise eest tasu ei maksta.

5.9. Kinnisomandi üleandmiseks ja kinnisasja koormamiseks asjaõigusega, samuti kinnisasja koormava asjaõiguse üleandmiseks, koormamiseks või selle sisu muutmiseks on nõutav õigustatud isiku ja teise poole notariaalselt tõestatud kokkulepe (asjaõigusleping) ja sellekohase kande tegemine kinnistusraamatusse kui seadus ei sätesta teisiti (asjaõigusseaduse § 64¹).

5.10. Kinnisasja koormava asjaõiguse lõpetamiseks on nõutav õigustatud isiku notariaalselt kinnitatud avaldus õiguse lõpetamise kohta ja õiguse kustutamine kinnistusraamatust, kui seadus ei sätesta teisiti. Avaldus tuleb anda kinnistusosakonda või isikule, kelle kasuks õigus lõpetatakse (asjaõigusseaduse § 64²).

5.11. Isikliku kasutusõiguse lõppemisel kustutakse kanne kinnistusraamatust kas poolte kokkuleppel asjaõiguslepingu alusel või seaduses sätestatud korras ja tingimustel. Vastavalt kinnistusraamatuseaduse § 34¹ on kande tegemiseks, muutmiseks või kustutamiseks nõutav selle isiku nõusolek, kelle kinnistusregistriossa kantud õigust kanne kahjustaks. Vastavalt asjaõigusseaduse § 60 on järjekoha muutmiseks nõutav nende isikute notariaalselt tõestatud kokkulepe, kelle õiguste järjekoht muutub.

6. ORIGINAAL JA ÄRAKIRJADE VÄLJASTAMINE 6.1. Notariaalakt on koostatud ja alla kirjutatud ühes originaaleksemplaris, mis säilib notari

büroos. 6.2. Notariaalakti tõestaja väljastab notariaalakti kinnitatud ärakirja lepinguosalise soovil

paberkandjal või digitaalselt. Käesoleva lepingu digitaalne ärakiri on osalejatele kättesaadav riigiportaalis www.eesti.ee.

6.3. Notar esitab lepingu ühe (1) kinnitatud ärakirja kinnistusosakonnale. 7. LEPINGU SÕLMIMISEGA SEOTUD KULUD 7.1. Lepinguosalised ei avaldanud isikliku kasutusõiguse seadmisel tehinguväärtust, seega

notari tasu seaduse § 10 lg 3 kohaselt on tehinguväärtuseks kuussada kolmkümmend üheksa (639) eurot.

7.2. Lepingu sõlmimisega seotud kulud tasub Kasutaja. 7.3. Kasutaja tasub notari tasu notaribüroos sularahas või maksekaardiga või kolme (3)

tööpäeva jooksul arvates lepingu sõlmimisest ülekandega notari arvelduskontole. Notaril on õigus notariaalakti ärakirju notari tasu tasumiseni kinni pidada. Vastavalt notari tasu seaduse §-le 38 on notari tasu maksmiseks kohustatud isikuteks isikud, kelle taotlusel või kelle huvides notar tegutses ning nimetatud isikud vastutavad sama notariaaltoimingu eest tasu maksmisel solidaarselt.

7.4. Kasutaja tasub riigilõivu kolme (3) tööpäeva jooksul arvates lepingu sõlmimisest Rahandusministeeriumi kontole.

7

Käesolev notariaalakt on osalejatele akti tõestaja poolt ette loetud, antud enne heakskiitmist osalejatele läbivaatamiseks ning seejärel osalejate poolt heaks kiidetud ja akti tõestaja juuresolekul omakäeliselt alla kirjutatud.

Enne notariaalakti allkirjastamist esitati osalejatele tutvumiseks ja läbivaatamiseks käesoleva lepingu alusel isikliku kasutusõigusega koormatava kinnistu plaan, selle sisu on osalejatele teada ning osalejad kiitsid selle heaks. Nimetatud plaan lisatakse notariaalaktile ning osalejad on sellele akti tõestaja juuresolekul omakäeliselt alla kirjutanud. Notari tasu tehingu tõestamisel 38,30 eurot (tehinguväärtus 639 eurot, notari tasu seaduse § 3, 4, 10 lg 3, 12 lg 3, 22, 23 p 2). Käibemaks 7,66 eurot Koos käibemaksuga 45,96 eurot Vastavalt notari tasu seaduse § 31 lisandub käesoleva lepingu tasule ärakirjade valmistamise ja väljastamise tasu. Riigilõiv isikliku kasutusõiguse kandmise eest kinnistusraamatusse on 4 eurot (tehinguväärtus 130 eurot, riigilõivuseadus § 77 lg 1). Riigilõiv tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele Swedbank EE062200221059223099 või SEB Pank EE571010220229377229 või Luminor Bank EE221700017003510302 või LHV Pank EE567700771003819792, viitenumbriga 77760004747289. __________________________________________________________________________ ees- ja perekonnanimi allkiri __________________________________________________________________________ ees- ja perekonnanimi allkiri