Lääne-Harjumaa - Kinnistutele isiklike kasutusõiguste seadmise leping ja asjaõigusleping Merekindluse mets 6

1

TALLINNA NOTAR RAINIS INT

Notaribüroo Tallinn Rävala pst 3 / Kuke tn 2

Tel 6996 300 www.notarnet.ee

NOTARI AMETITEGEVUSE RAAMATU

NUMBER

473

ISIKLIKU KASUTUSÕIGUSE SEADMISE LEPING

NING

ASJAÕIGUSLEPING JA KINNISTAMISAVALDUS Käesoleva notariaalakti on koostanud ja tõestanud Tallinna notar Rainis Int Eesti Vabariigis kaheksandal veebruaril kahe tuhande kahekümne esimesel aastal (08.02.2021.a) ning selles notariaalaktis osalejad on Eesti Vabariik, edaspidi nimetatud Omanik, tegutsedes Keskkonnaministeeriumi, mis on registreeritud riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste riiklikus registris registrikoodiga 70001231, aadress Narva mnt 7a, Tallinn 15172, e-posti aadress [email protected], kui riigivara valitseja, kaudu, mille esindajana tegutseb notariaalakti tõestajale esitatud volikirja alusel Annika Arro, isikukood 49103174910, kes on tõestajale tuntud isik, ning kes kinnitab, et tema volitused esindatava nimel käesoleva lepingu sõlmimiseks on piisavad ja kehtivad, neid ei ole tagasi võetud ega tühistatud, Elektrilevi OÜ, registrikood 11050857, aadress Kadaka tee 63, Harju maakond, Tallinn, e-posti aadress [email protected], edaspidi nimetatud Kasutaja, mille esindajana tegutseb notariaalakti tõestajale esitatud volikirja alusel Andra Sokk, isikukood 47204076020, kes on tõestajale tuntud isik, ning kes kinnitab, et tema volitused esindatava nimel käesoleva lepingu sõlmimiseks on piisavad ja kehtivad, neid ei ole tagasi võetud ega tühistatud, kes sõlmivad käesoleva lepingu (edaspidi nimetatud Leping) alljärgnevas:

1. LEPINGU ESE

1.1. Lepingu esemeks on kinnistu asukohaga Merekindluse mets 6, Suurupi küla, Harku vald, Harju maakond koos selle oluliste osadega ja päraldistega (edaspidi nimetatud Lepingu Ese). Lepingu Eseme koosseisu kuuluv maaüksus on registreeritud riigi kinnisvararegistris koodiga KV69471 ning nimetatud riigivara valitsejana on riigi kinnisvararegistrisse kantud Keskkonnaministeerium.

2

1.2. Lepingu Ese on kantud Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistrisse registriosa nr 5772650 all.

1.2.1. Maa koosseisus on katastritunnus 19801:001:1589, pindala 14.5200 ha, aadress Merekindluse mets 6, Suurupi küla, Harku vald, Harju maakond, maa sihtotstarve maatulundusmaa (100%).

1.2.2. Teise jakku on omanikuna sisse kantud Eesti Vabariik. 1.2.3. Kolmandasse jakku on kantud järgmised kanded:

2) Märkus muinsuskaitseseaduse § 27 lõikes 2 sätestatud ostueesõiguse kohta Eesti Vabariigi kasuks. Kui riik ostueesõigust ei teosta, on ostueesõiguse õigustatud isikuks asukohajärgne kohalik omavalitsus. Kultuurimälestiseks tunnistamise õiguslikuks aluseks on Kultuurimälestiseks tunnistamine" Kultuuriministri 18.08.1997. a määrus nr 57 (RTL 1997, 165/166, 937). Sisse kantud 10.06.2008. Kinnistu 8773002 jagamisel siia üle kantud.. 28.10.2016 kinnistamisavalduse alusel sisse kantud 7.11.2016. Kohtunikuabi Lii Hallikvee. 3) Reaalservituut kinnistu nr 12806202 igakordse omaniku kasuks. Tähtajatu tasuline teeservituut vastavalt 10.11.2020.a lepingu punktidele 3.1 kuni 3.12 ning lepingu lisaks nr 1 olevale plaanile. 10.11.2020 kinnistamisavalduse alusel sisse kantud 23.11.2020. Kohtunikuabi Ülle Juhanson.

1.2.4. Neljandas jaos kehtivaid hüpoteegi kandeid ei ole. 1.3. Riikliku ehitisregistri elektroonilise andmebaasi (www.ehr.ee) kohaselt ei ole

registreeritud maaüksusel, mis kuulub Lepingu Eseme koosseisu, ehitisi (Lepingu Ese on hoonestamata).

1.4. Maa-ameti Maakatastri kitsenduste kaardi (www.maaamet.ee) kohaselt on maaüksuse, mis kuulub Lepingu Eseme koosseisu, kasutamisega seotud kitsendused järgmised: Katastriüksuse 19801:001:1589 kitsendused: Piiranguvöönd: kaitseala piiranguvöönd; ulatus: 26233 m²; nähtus: kaitseala (Suurupi looduskaitseala); Piiranguvöönd: korduv üleujutusala; ulatus: 7720 m²; nähtus: korduv üleujutusala piir mererand (); Piiranguvöönd: veekogu kallasrada; ulatus: 9016 m²; nähtus: mererand, Peipsi j, Võrtsjärv, Pihkva j, Lämmijärv (); Piiranguvöönd: muinsuskaitseala või kinnismälestise kv; ulatus: 17 m²; nähtus: kinnismälestis (Peeter Suure Merekindluse rannakaitsepatarei nr. 3 helgiheitja varjendi vare ja positsioon, 1916. a.); Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 369 m²; nähtus: elektriõhuliin alla 1 kV (Mast nr 1); Piiranguvöönd: veehaarde sanitaarkaitseala; ulatus: 84 m²; nähtus: puurkaev (); Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 15 m²; nähtus: elektriõhuliini mastitõmmits või tugi (); Piiranguvöönd: geodeetilise märgi kaitsevöönd; ulatus: 27 m²; nähtus: geodeetilised märgid (T074); Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 263 m²; nähtus: sideehitis maismaal (); Piiranguvöönd: ranna või kalda piiranguvöönd; ulatus: 100329 m²; nähtus: mererand, Peipsi j, Võrtsjärv, Pihkva j, Lämmijärv (); Piiranguvöönd: ranna või kalda veekaitsevöönd; ulatus: 18833 m²; nähtus: mererand, Peipsi j, Võrtsjärv, Pihkva j, Lämmijärv (); Piiranguvöönd: ranna või kalda ehituskeeluvöönd; ulatus: 75323 m²; nähtus: mererand, Peipsi j, Võrtsjärv, Pihkva j, Lämmijärv ();

3

Piiranguvöönd: ulatus: 7385 m²; nähtus: tiheasustusala (Harku valla üldplaneering). 1.5. Kultuurimälestiste riikliku registri (www.muinas.ee) kohaselt kehtivad lepingu eseme

suhtes piirangud seoses sellega, et lepingu esemel paikneb muinsuskaitsemälestiseks tunnistatud Peeter Suure Merekindluse rannakaitsepatarei nr. 3 helgiheitja varjendi vare ja positsioon, 1916. a. (mälestise kood 8867), 18.08.1997 "Kultuurimälestiseks tunnistamine" kultuuriministri 18.08.1997 määrus nr. 57, (RTL 1997, 165/166, 937), 13.05.2005 "Kultuurimälestiseks tunnistamine, kultuurimälestiseks olemise lõpetamine ja kaitsevööndi määramine" Kultuuriministri 13. mai 2005. a käskkiri nr. 194 (RTL, 24.05.2005, 54, 780).

1.6. Käesoleva lepingu punktis 1 toodud andmed on notariaalakti tõestaja eelnimetatud elektroonilistes andmebaasides kontrollinud käesoleva lepingu tõestamise päeval (08.02.2021) infosüsteemi e-notar kaudu (kinnistusraamat, ehitisregister, maakataster) või internetiaadressil (ülejäänud andmebaasid).

2. OSALEJATE KINNITUSED

2.1. Omaniku esindaja avaldab ja kinnitab, et: 2.1.1. Käesolev leping sõlmitakse Maa-ameti peadirektori 25. jaanuari 2021.a korralduse nr 1-

17/21/216 „Isikliku kasutusõiguse seadmine Merekindluse mets 6 kinnisasjale“ alusel. 2.1.2. Lepingu Ese on Omaniku ainuomand ja Omanik ei ole Lepingu Eset kuni Lepingu

sõlmimiseni kellelegi võõrandanud ning Lepingu Ese ei ole arestitud, selle suhtes ei kehti käsutamiskeelde, selle suhtes ei ole vaidlusi, s.h kohtulikke vaidlusi, Lepingu Ese ei ole koormatud käesolevas lepingus nimetamata kolmandate isikute õigustega, sealhulgas kinnistusraamatusse mittesissekandekohustuslike kolmandate isikute õigustega nagu näiteks üüri-, rendi- või muud kasutuslepingud.

2.1.3. Lepingu Eseme suhtes ei ole kinnistusosakonnale esitatud kinnistamisavaldusi. 2.1.4. Omanik on kontrollinud kitsendusi ja piiranguid põhjustavate objektide andmeid

maakatastri kitsenduste kaardilt ja Omanikule ei ole teada Lepingu Eseme valdamise, kasutamise ja käsutamise suhtes lepingu sõlmimise ajal kehtivaid kitsenduste kaardil kajastamata käesolevas lepingus nimetamata muinsuskaitsealaseid, looduskaitsealaseid ja muid seadusest tulenevaid piiranguid. Kitsenduste kaardi andmed ei tekita kitsendusi, vaid kajastavad kitsenduste olemasolu ning lisaks kaardil kajastatutele võib esineda ka muid kitsendusi ning kaardil kajastatud kitsendusi võib tegelikkuses mitte eksisteerida. Kitsenduste kaardil kajastuvad andmed, mis katastripidaja on maakatastriseaduse § 12 alusel kitsenduste kaardile kandnud vastavalt maakatastriseaduse § 191 lõikele 2. Omanik ei vastuta talle mitte teadaolevate kitsenduste ja piiranguid põhjustavate objektide olemasolu eest.

2.1.5. Ta omab kõiki vajalikke esindatava isiku nõusolekuid ja kooskõlastusi ning kõiki õigusi Lepingu sõlmimiseks.

2.2. Kasutaja esindaja avaldab ja kinnitab, et: 2.2.1. Kasutaja on Lepingu alusel seatava isikliku kasutusõiguse ala põhjalikult üle vaadanud

ning on teadlik maatüki suurusest ja piiridest ning kasutusõiguse ala suurusest, seisukorrast ja piiridest ega oma selles osas Omanikule mingeid pretensioone.

2.2.2. Kasutaja on teadlik Lepingu Eseme suhtes kehtivatest seadusjärgsetest kitsendustest ja nende sisust ning kinnitab, et need ei takista käesoleva lepingu alusel seatava isikliku kasutusõiguse teostamist.

2.2.3. Ta omab kõiki vajalikke esindatava isiku nõusolekuid ja kooskõlastusi ning kõiki õigusi Lepingu sõlmimiseks.

4

2.3. Omaniku esindaja ja Kasutaja esindaja avaldavad ja kinnitavad, et: 2.3.1. Nad on tutvunud käesoleva lepingu lahutamatuks lisaks oleva plaaniga, selle sisu on neile

teada ning nad nõustuvad sellega. 2.3.2. Lepingu punktis 2.1.1 nimetatud haldusakti sisu on neile teada, nad loobuvad nimetatud

dokumendi ettelugemisest ning käesolevale notariaalaktile lisamisest.

3. ISIKLIKU KASUTUSÕIGUSE SEADMINE LEPINGU ESEMELE

3.1. Omanik ja Kasutaja lepivad kokku seada Kasutaja kasuks Lepingu Esemele tähtajatu isiklik kasutusõigus 0,4 kV maakaabelliini (edaspidi nimetatud tehnorajatis) rajamiseks, omamiseks ja valdamiseks alal (edaspidi nimetatud kasutusõiguse ala), mille asukoht on näidatud Lepingu lisaks oleval plaanil punase viirutusega (ala pindala 432 m2).

3.2. Isikliku kasutusõiguse sisuks on Lepingu punktis 1 nimetatud kinnisasja kasutamine kasutusõiguse ala ulatuses tehnorajatise rajamiseks, omamiseks, valdamiseks, kasutamiseks, hooldamiseks ja kõikide tööde teostamiseks, mis on seotud tehnorajatiste ehitamise, majandamise, remontimise, korrashoiu ja hooldamisega Lepingus sätestatud tingimustel.

3.3. Isiklik kasutusõigus seatakse Kasutaja kasuks järgmistel tingimustel: 3.3.1. isiklik kasutusõigus seatakse tähtajatult, jättes riigile õiguse lõpetada leping

ennetähtaegselt olukorras, kus kasutamiseks antud riigivara on vajalik riigivõimu teostamiseks või muul avalikul eesmärgil. Lepingu lõpetamine toimub asjaõigusseaduses sätestatud korras;

3.3.2. Riik seab isikliku kasutusõiguse tasuta. Lepingu Eseme igakordsel omanikul on õigus nõuda tasu vastavalt sellel ajal kehtivale seadusele;

3.3.3. Kasutajal tekib õigus tehnorajatise omamiseks, valdamiseks, remontimiseks, hooldamiseks, asendamiseks, kasutamiseks, kasutusse andmiseks ja muul viisil ekspluateerimiseks pärast käesoleva notariaalse lepingu sõlmimist;

3.3.4. tehnorajatise ehitus- või parandustööde teostamisel isikliku kasutusõiguse alal kohustub Kasutaja kandma kõik ehitamisega seotud kulud ning arvestama Lepingu Esemeks oleva kinnistu kehtivate kitsendustega;

3.3.5. Kasutaja kohustub andma tagasivõetamatu nõusoleku Lepingu Esemeks oleva kinnistu jagamise korral isikliku kasutusõiguse ülekandmiseks selliselt, et isiklik kasutusõigus jääb koormama vaid kinnistut, kus asub lepingule lisatud plaanil näidatud tehnorajatis ja teistele kinnisasjadele isiklikku kasutusõigust üle ei kanta;

3.3.6. Kasutaja kohustub Omanikuga sõlmima kokkuleppe, mille kohaselt võib Omanik vajadusel koormata sama kasutusõiguse ala teiste piiratud asjaõigustega kui see ei takista käesoleva isikliku kasutusõiguse teostamist;

3.3.7. Kasutaja kohustub kasutusõiguse kehtivusaja jooksul tehnorajatisega seotud tööde järgselt tagama Lepingu Esemeks oleva kinnistu heakorra taastamise omal kulul;

3.3.8. Kasutaja kohustub esitama tehnorajatise andmed maakatastrile 90 päeva jooksul pärast käesoleva lepingu sõlmimist.

4. ASJAÕIGUSLEPING JA KINNISTAMISAVALDUS

4.1. Lepinguosalised on isikliku kasutusõiguse seadmises kokku leppinud. Omanik lubab ja Kasutaja avaldab soovi kanda Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosa number 5772650 kolmandasse jakku esimesele järjekohale asjaõigusseaduse § 1581 järgne isiklik kasutusõigus tähtajatu tehnorajatise (maakaabelliini) rajamiseks, omamiseks ja valdamiseks Elektrilevi OÜ, registrikood 11050857, kasuks vastavalt

5

08.02.2021.a sõlmitud lepingu punktile 3 ja lepingu lisaks olevale plaanile.

5. KASUTAJA NÕUSOLEK NING KASUTAJA JA OMANIKU KOKKULEPE

5.1. Kasutaja annab käesolevaga tagasivõetamatu nõusoleku Lepingu Esemeks oleva kinnistu jagamise korral isikliku kasutusõiguse ülekandmiseks selliselt, et isiklik kasutusõigus jääb koormama vaid kinnistut, kus asub isikliku kasutusõiguse esemeks olev tehnorajatis ja teistele kinnisasjadele isiklikku kasutusõigust üle ei kanta.

5.2. Kasutaja ja Omanik lepivad kokku, et Omanik võib vajadusel koormata sama kasutusõiguse ala teiste piiratud asjaõigustega kui see ei takista käesoleva isikliku kasutusõiguse teostamist.

6. NOTARIAALAKTI TÕESTAJA POOLT ANTUD SELGITUSED

6.1. Isiklik kasutusõigus tekib vastava kande tegemisega kinnistusraamatusse, mitte lepingu sõlmimisega ning lõpeb vastava kande kustutamisega kinnistusraamatust.

6.2. Asjaõigusseaduse §-de 225, 226 ja 228 sisu ja õiguslikku tähendust, sealhulgas seda, et isiklik kasutusõigus, mille esemeks on tehnovõrk või -rajatis, on üleantav, ning et isikliku kasutusõiguse üleandmiseks on vajalik kokkulepe isikliku kasutusõiguse üleandmise kohta (asjaõigusleping) vana ja uue õigustatud isiku vahel. Kui isikliku kasutusõiguse esemeks on tehnovõrk või –rajatis, ei ole isikliku kasutusõiguse üleandmiseks või koormamiseks kinnisasja omaniku nõusolek vajalik.

6.3. Isiklik kasutusõigus kehtib kinnistu igakordse omaniku suhtes ja koormab kinnisaja selliselt, et isik, kelle kasuks see on seatud, on õigustatud kinnisasja teatud viisil kasutama või teostama kinnisasja suhtes teatud õigust.

6.4. Vastavalt asjaõigusseaduse § 158 (1) Kinnisasja omanik on kohustatud taluma tema kinnisasjal maapinnal, maapõues ning õhuruumis ehitatavaid tehnovõrke ja -rajatisi (kütte-, veevarustus- või kanalisatsioonitorustikku, elektroonilise side või elektrivõrku, nõrkvoolu-, küttegaasi- või elektripaigaldist või surveseadmestikku ja nende teenindamiseks vajalikke ehitisi), kui need on teiste kinnisasjade eesmärgipäraseks kasutamiseks või majandamiseks vajalikud, nende ehitamine ei ole kinnisasja kasutamata võimalik või nende ehitamine teises kohas põhjustab ülemääraseid kulutusi.

6.5. Vastavalt asjaõigusseaduse § 1581 (1) Kinnisasja omanik on kohustatud taluma oma kinnisasjal tehnovõrku või -rajatist ja lubama selle ehitamist kinnisasjale, kui tehnovõrk või - rajatis on vajalik avalikes huvides ja puudub muu tehniliselt ning majanduslikult otstarbekam võimalus tehnovõrguga või -rajatisega liituda sooviva isiku tarbimiskoha ühendamiseks tehnovõrguga või -rajatisega või tehnovõrgu või -rajatise arendamiseks. Tehnovõrk või - rajatis on ehitatud avalikes huvides, kui selle kaudu osutatakse avalikku teenust ja see kuulub isikule, kellele laieneb elektroonilise side seaduse § 72 lõikes 1, elektrituruseaduse § 65 lõikes 1 ja § 66 lõikes 1, ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse § 7 lõikes 1 ja maagaasiseaduse § 18 lõikes 2 sätestatud kohustus või kes on vastavas piirkonnas tegutsev võrguettevõtja kaugkütteseaduse tähenduses. Kui universaalteenuse osutamise leping lõpeb, siis ei lõpe talumiskohustus juhul, kui vastava tehnorajatise kaudu kõikidele isikutele pakutavat teenust üldistel alustel edasi osutatakse. Käesolevas lõikes sätestatud talumiskohustus tekib kinnisasja sundvõõrandamise seaduses sätestatud korras sundvalduse seadmisega. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud talumiskohustust ei ole isikul juhul, kui tehnovõrgust või -rajatisest tulenev kitsendus kinnisasja omanikule on oluliselt suurem kui avalik huvi tehnovõrgu või -rajatise vastu või tehnovõrguga liituda soovija huvi tehnovõrguga liitumise vastu ja on olemas võimalus ehitada tehnovõrk või -rajatis nii, et teise kinnisasja omanik ei satu samaväärsesse või halvemasse olukorda. (3) Käesolevas

6

paragrahvis sätestatu ei välista talumiskohustuse tekkimist käesoleva seaduse §-s 158 sätestatud korras.

6.6. Vastavalt asjaõigusseaduse § 1582 (1) Kinnisasja omanikul on õigus nõuda tasu käesoleva seaduse § 1581 lõikes 1 sätestatud tehnovõrgu või -rajatise talumise eest. Riigile kuuluvale maale ehitatud § 1581 lõikes 1 sätestatud tehnovõrgu või -rajatise talumise eest tasu ei maksta. (2) Tehnovõrgu või -rajatise talumise eest tasu saamiseks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud alustel esitab kinnisasja omanik taotluse tehnovõrgu või -rajatise omanikule. Taotluse vormi ja esitamise korra kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister. (3) Jooksva aasta eest on tasu saamise õigus isikul, kes oli vastava kinnisasja omanik sama aasta 1. märtsi seisuga, juhul kui ta esitab käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud taotluse jooksva aasta 1. juuliks. (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud taotluse alusel makstakse tasu ka järgmistel aastatel kuni uue taotluse esitamiseni. Tasu saamise aluseks olevate asjaolude muutumisel tekib õigus suuremale tasule pärast täiendava taotluse esitamist lõikes 3 sätestatud korras. Kinnisasja omaniku vahetumisel tekib uuel omanikul tasu saamise õigus pärast lõikes 2 sätestatud taotluse esitamist lõikes 3 sätestatud tähtaegadest lähtudes. (5) Tasu jooksva aasta eest makstakse välja hiljemalt sama aasta 1. detsembriks. (6) Korteriomanditeks jagatud kinnisasja puhul võib käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud taotluse esitada korteriühistu või korteriomandite valitseja. Sellisel juhul makstakse hüvitis korteriühistule või korteriomandite valitsejale, kes on kohustatud vastava hüvitise maksma korteriomanikele või tasaarvestama selle majandamiskulude nõudega. (7) Tasu saamise nõude aegumistähtaeg on kolm aastat. Aegumistähtaeg algab iga aasta 1. juulist.

6.7. Vastavalt asjaõigusseaduse rakendamise seaduse § 152 (1) Kinnisasja omanik on kohustatud taluma olemasolevat tehnovõrku või -rajatist, mis on püstitatud enne maa esmakinnistamist, kui esmakinnistamine toimus enne 1999. aasta 1. aprilli. Kinnisasja omanik peab taluma tehnovõrku või -rajatist ka juhul, kui esinevad asjaõigusseaduse § 1581 lõikes 1 sätestatud eeldused või muu talumiskohustus. (2) Kinnisasja omanik on kohustatud taluma ka tehnovõrku või -rajatist, mille suhtes ei ole käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud talumiskohustust, kui see tehnovõrk või -rajatis kuulub asjaõigusseaduse § 1581 lõikes 1 nimetatud võrguettevõtjale ja on püstitatud omaniku nõusolekul enne 1999. aasta 1. aprilli ning seda tehnovõrku või -rajatist kasutatakse eesmärgipäraselt ja avalikes huvides.

6.8. Vastavalt asjaõigusseaduse rakendamise seaduse § 154 (1) Kui tehnovõrgu või -rajatise talumise kohustus tuleneb seadusest ning kinnisasja omaniku ja tehnovõrgu või -rajatise omaniku vahel ei ole kehtivat lepingut tehnovõrgu või -rajatise talumiskohustuse eest makstava tasu suuruse kohta, on kinnisasja omanikul õigus taotleda tasu tehnovõrgu või - rajatise talumise eest asjaõigusseaduse § 1582 lõikes 2 sätestatud korras. Tasu tehnovõrgu või -rajatise talumise eest hakatakse arvestama tagasiulatuvalt alates 2004. aasta 1. novembrist eeldusel, et vastav taotlus esitatakse hiljemalt 2010. aasta 1. juuliks.

6.9. Vastavalt ehitusseadustiku § 77 (1) Elektripaigaldise kaitsevöönd on iseseisvaks ehitiseks olevat ja elektrituruseaduse tähenduses elektripaigaldist ümbritsev maa-ala, kus kinnisasja kasutamist on piiratud elektripaigaldise ohutuse ja kaitse tagamiseks. (2) Elektripaigaldise kaitsevööndis on keelatud: 1) ladustada jäätmeid, materjale ja aineid, teha mis tahes mäe-, laadimis-, süvendus-, lõhkamis- ja maaparandustöid, teha tuld, istutada ning langetada puid; 2) ankurdada veesõidukit, liikuda heidetud ankru, kettide, logide, traalide ja võrkudega, paigaldada veesõidukite liiklustähiseid ja poisid ning varuda jääd – veekaabelliinina rajatud elektripaigaldise kaitsevööndis; 3) sõita masinate ja mehhanismidega, mille üldkõrgus maapinnast koos veosega või ilma

7

selleta on üle 4,5 meetri – õhuliinide kaitsevööndis; 4) ehitada traattarasid, rajada loomade joogikohti ja korraldada massiüritusi – kõrgepingepaigaldise õhuliinide kaitsevööndis; 5) töötada löökmehhanismidega, tasandada pinnast, teha mullatöid sügavamal kui 0,3 meetrit, küntaval maal sügavamal kui 0,45 meetrit, ning ladustada ja teisaldada raskusi – õhu- ja maakaabelliinide kaitsevööndites. Elektripaigaldise kaitsevööndi ulatus on kehtestatud majandus- ja taristuministri 01.07.2015.a. määrusega nr 73 (§ 10).

6.10. Hilisemate vaidluste ärahoidmiseks tuleb lepingusse märkida kõik asjasse puutuvad kokkulepped. Kokkulepped, mida kinnistusraamatusse ei kanta või mille kohta märget kinnistusraamatusse ei tehta, on võlaõiguslikud kokkulepped ja ei kehti kolmandate isikute suhtes. Võlaõiguslikud kokkulepped lähevad kinnisasja võõrandamise korral uuele omanikule üle vaid juhul kui kinnisasja omanik ja uus omandaja on selles kokku leppinud.

7. LEPINGU EDASTAMINE

7.1. Osalejad paluvad notaril esitada lepingu kinnistusosakonnale kannete tegemiseks. Notar esitab lepingu kinnistusosakonnale kolme (3) tööpäeva jooksul infosüsteemi e-notar kaudu.

8. LEPINGU SÕLMIMISEGA SEOTUD KULUD

8.1. Lepingu sõlmimisega seotud kulud tasub Kasutaja.

8.2. Osaleja tasub notari tasu sularahas või maksekaardiga notaribüroos või kolme (3) tööpäeva jooksul ülekandega notari arvelduskontole. Vastavalt notari tasu seaduse § 38 lg 2 vastutavad osalejad notari ees notariaaltoimingu eest notari tasu maksmisel solidaarselt.

8.3. Osaleja tasub riigilõivu kolme (3) tööpäeva jooksul Rahandusministeeriumi kontole ja esitab riigilõivu tasumist tõendava maksedokumendi notaribüroosse. Riigilõivu tasumata jätmisel on riigilõivu võtjal õigus jätta taotlus läbi vaatamata.

Notari tasu isikliku kasutusõiguse seadmise lepingu ja asjaõiguslepingu tõestamisel 38,30 eurot (tehinguväärtus 639,00 eurot: notari tasu seaduse § 3, 10, 22, 23 p 2). Kaugtõestamise notaritasu 20,00 eurot (notari tasu seadus § 2 lg 2 1).

Notari tasu kokku 58,30 eurot

Käibemaks 11,66 eurot Kokku 69,96 eurot

Isikliku kasutusõiguse seadmise riigilõiv 4,00 eurot (tehinguväärtus 130,00 eurot: riigilõivuseadus § 354 lg 1). KS

Kaugtõestamise korral on kasutusel digitaalne originaaldokument, mis on osalejatele tasuta kättesaadav www.eesti.ee ja www.notar.ee. Notar teeb käesolevast digitaalsest originaaldokumendist paberil kinnitatud ärakirja, mis jääb notari arhiivi hoiule. Kui osaleja soovib, on tal võimalik notaribüroost saada paberkandjal kinnitatud ärakiri (maksumus 0.23 EUR / lk).

8

Käesolev notariaalakt on osalejatele notariaalakti tõestaja poolt videosilla vahendusel ette loetud, ekraanil tutvumiseks, läbivaatamiseks ja heakskiitmiseks esitatud ning seejärel osalejate poolt heaks kiidetud ja notariaalakti tõestaja ja osalejate poolt digitaalselt allkirjastatud. Käesolevas notariaalaktis viidatud ning aktile lisatud plaan on osalejatele notariaalakti tõestaja poolt videosilla vahendusel esitatud enne heakskiitmist läbivaatamiseks ning seejärel osalejate poolt heaks kiidetud ja notariaalakti tõestaja ja osalejate poolt digitaalselt allkirjastatud. Osalejate digitaalallkirjad: Asukoht kaugtõestamisel (tema enda ütluste kohaselt)

Eesti Vabariik, tegutsedes Keskkonnaministeeriumi kaudu esindaja Annika Arro

Tallinnas, oma elukohas

Elektrilevi OÜ esindaja Andra Sokk

Liverpool, Ormskirk, Abey farm, oma ajutises viibimiskohas

Notariaalakti tõestaja digitaalallkiri