Õisu riigimetsa metsatööde plaan 2024-2033

1

Viljandimaa Mulgi vald

Õisu ümbruse riigimetsa

metsatööde plaan

2024-2033

Koostaja: Elor Ilmet

19. oktoober 2023

2

Sisukord

I Ülevaade Õisu lähiümbruse riigimetsast 4

II Üldised põhimõtted riigimetsade majandamisel 8

III Metsade majandamise plaan Õisu lähiümbruse riigimetsades aastatel 2024–2033 9

IV Mõisted 14

3

Hea lugeja!

Mets on Eesti rikkus. Meile kõigile on oluline, et meie metsad oleks elujõulised, erinevas

vanuses, mitmekesised ja terved. Selline seisund saavutatakse metsa kasvatades, kasutades,

uuendades ja kaitstes. Nõnda tagame, et igal järgmisel põlvkonnal on samaväärselt meiega

noort metsa, keskealist metsa ja raieküpset metsa ning võimalus kasutada nende metsadega

kaasnevaid hüvesid. Erinevas vanuses mets on vajalik ka ökoloogilise mitmekesisuse

tagamiseks, sest eri liigid vajavad erinevaid tingimusi ja elupaiku.

Enamik Eesti metsadest on poollooduslikud, inimene on need kunagi istutanud ning loodus teisi

puuliike lisanud. Elujõulise metsa saamiseks järgnevad istutamisele metsa hooldamise tööd.

Kui mets saab raieküpseks, siis puud raiutakse ja asemele kasvatatakse uus mets.

Metsa kasvatamise võtted on erinevad ja need olenevad kohapealsetest looduslikest

tingimustest. Metsast puude ühekaupa ja aegamööda raiumist pärsib Eestis enamasti metsade

liigiline koosseis ja metsamuldade viljakus. Uue metsa kasvatamine vana metsa varjus on

võimalik vaid väheviljakates männikutes, mida on Eestis vaid 6% metsamaast.

Mujal ei jätku selliselt raiudes noortele puudele kasvamiseks piisavalt valgust ja toitaineid.

Looduslikult asustavad hõredamaks raiutud ala aga kiirekasvulised põõsad ja lehtpuud, mille

varjus kuused ja männid ei saa kasvada.

RMK-l tuleb metsa majandamisel leida tasakaal kahe vastandliku huvi vahel. Ühelt poolt on

vaja uuendada ja hooldada metsa, toota puitu ning teenida riigile tema varalt järjepidevalt tulu.

Teisalt tuleb arvestada kohalike elanike huviga säilitada nende senine elukeskkond võimalikult

puutumatuna.

4

I Ülevaade Õisu lähiümbruse riigimetsast

Oleme kohaliku omavalitsusega hinnanud, et Õisu mets on kõrgendatud avaliku huviga (KAH)

mets. Õisu kõrgendatud avaliku huviga ala pindala on 58,3 ha (tabel 1, kaart 1).

Sellest 68,8% asub looduskaitse rangeimas vööndis, kus metsa majandamist ei toimu. Õisu

alast 13,0% on mittemetsamaad (valdavalt rohumaad, veekogud). Seal metsamajanduslikke

töid ei tehta.

18,2% on majandatavad metsad, kus metsa kasvatamine ja uuendamine toimub seadustega

seatud piirangute ja metsade säästva kasutuse põhimõtete alusel. Metsaeraldiste täpsemate

andmetega saab tutvuda avalikus Metsaportaalis https://register.metsad.ee/#/

Alal asub ka Õisu matkarada, mille hooldamisega tegeleb RMK.

Tabel 1. Riigimetsamaa jagunemine hektarites (ha) majandamiskategooriate järgi Õisu

ümbruses.

Rangelt kaitstav mets 40,1

RMK otsusega mitte majandatav mets -

Mittemetsamaa 7,6

Kokku 47,7

Majandatav mets 10,6

Kõik kokku 58,3

Kavaga hõlmatud metsade pindala on kokku 58,3 ha. Nendest metsadest enamuse moodustavad

kuusikud, järgnevad teised puuliigid (lepp, remmelgas, tamm) ja kaasikud (joonis 2).

5

Joonis 1. Ala metsade jagunemine majandamise kategooriatesse.

Joonis 2. Ala kõigi metsade jagunemine puuliikide kaupa (%).

6

Joonis 3. Ala kõigi metsade vanuseline jaotus protsentides.

Joonis 4. Ala kõigi metsade vanuseline jaotus hektarites puuliikide kaupa

7

Joonis 5. Ala majandatavate metsade vanuseline jaotus hektarites puuliikide kaupa.

8

II Üldised põhimõtted riigimetsade majandamisel

Metsi majandatakse viisil, et oleks tagatud metsade uuenemine ja mitmekülgne kasutus ka

tulevikus. Tuleviku metsahoiu mõttes planeerime metsade uuendamist eesmärgiga tagada

puistute ühtlasem jagunemine erinevatesse vanusegruppidesse.

Põhimõtted, millest lähtume:

• Uue metsa paneme lankidele kasvama hiljemalt kahe aasta jooksul pärast raiet.

• Esmajärjekorras raiume metsad, mis vajavad enim uuendamist või mille tervislik seisund

on halb.

• Raied planeerime selliselt, et raiumist tuleks ette võtta võimalikult harva.

• Raielangid püüame võimaluste piires sobitada maastikku. Raiete puhul püüame vältida

väljakujunenud metsamassiivide tükeldamist ning suurte avatud vaadete tekkimist.

• Lageraie lankidega ei ületa me väljakujunenud metsaradasid ja -teid.

• Lageraie puhul jälgime selle kõrvale jääva ala olukorda. Uuel langil ei alusta me

lageraiega enne, kui kõrvaloleval langil kasvab ca 1 meetri kõrgune noor mets.

• Teede ja radade ääres jätame lageraie langile tavapärasest rohkem säilikpuid (20–70

tk/ha) või säilikpuude suuremaid gruppe.

• Noortes ja keskealistes metsades teeme hooldusraiet vastavalt metsade vajadustele.

• Eriolukordade – tormi- ja muude oluliste metsakahjustuste – tõttu tekkivatest töödest

teavitab RMK kogukonda eraldi ning need võivad tuua kavandatud töödesse muudatusi.

9

III Metsade majandamise plaan Õisu lähiümbruse

riigimetsades aastatel 2024–2033

Selleks, et tagada Õisu piirkonna metsade püsimine, tuleb siinseid metsi järk-järgult uuendada.

RMK uuendab metsi põhimõttel, et alal kasvaks tulevikus raiutud metsaga vähemalt

samaväärne mets ja kohtades, kus see on võimalik, kasutatakse selleks turberaiet.

Võttes arvesse seadusandluses toodud piiranguid ja ala majandatava metsa vanuselist ja

puuliigilist koosseisu ning kasvutingimusi, pole Õisu ümbruses kasvavate riigimetsade

uuendamiseks plaanitud teha lähema 10 aasta jooksul erinevaid uuendusraieid.

Metsa tervislikust seisundist tingitult võib tekkida vajadus teha sanitarraiet. Tagamaks

inimestele ohutust, võib tekkida vajadus likvideerida ohtlikke puid Õisu matkaraja ümbruses,

samuti vana raudteetammiga piirneval alal, mis on kasutuses matkarajana.

Kõigil eelnevatel aegadel uuendusraietega raiutud aladel tehakse töid, mis tagavad uute puude

kasvamamineku. Momendil uuenemata metsamaale (kunagine osaliselt metsastunud rohumaa

kvartal OI303 er 14) istutame kase, kusjuures olemasoleva uuenduse säilitame (kaart 2).

Noores metsas teeme tuleviku terve metsa kasvatamiseks erinevaid hooldustöid (tõrjume

ulukeid, vabastame noori puid heina alt, vajadusel istutame puid juurde, raiume välja puid ja

põõsaid, mis takistavad tulevikupuude kasvu). Noore metsa hooldust on vaja pidevalt

planeerida ja teha, hooldusvajadus sõltub konkreetsetest oludest (näiteks kasvukoht, puuliigid,

ilmastik). Jooksval kalendriaastal planeeritud noore metsa hooldustööde kohta alal saab

ülevaate avalikust RMK metsatööde kaardirakendusest.

https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/rmk

Plaani koostamisel oleme arvestanud kaasamiskoosolekul (29.08.2023) tehtud ettepanekutega

jätta kasvama kvartalil OI303 er 14 olemasolev uuendus ning metsastada uuenemata lagedad

osad kasega.

10

Kaart 1. Ala metsade jagunemine vanuste ja majandamise kategooriate kaupa.

Kaart 2. Alal planeeritud istutustööd plaani kehtivuse perioodil.

11

Joonis 6. Ala kõigi metsade jagunemine puuliikide kaupa (%) aastal 2033.

Joonis 7. Ala kõigi metsade vanuseline jaotus aastal 2033 (%).

12

Joonis 8. Ala kõigi metsade vanuseline jaotus hektarites aastal 2033.

Joonis 9. Ala majandatavate metsade vanuseline jaotus hektarites puuliikide kaupa aastal 2033.

13

Kaart 3. Ala metsade jagunemine vanuste ja majandamise kategooriate kaupa aastal 2033.

14

IV Mõisted

Uuendusraiet tehakse puidu saamiseks ja uue metsa kasvatamiseks. RMK soovib säilitada

meie metsade liigirikkust ja kasvatada erineva puuliigi puistuid seal, kus nad kasvavad kõige

paremini.

Uuendusraie liigid on lageraie ja turberaie

• Lageraie (LR) korral raiutakse langilt kõik puud, välja arvatud säilik- ja muud

erinevatel põhjustel kasvama jäetavad puud, mis toetavad elurikkust ja ka looduslikku

uuenemist kohapealse seemnega.

• Turberaie korral raiutakse mets hajali paiknevate üksikpuude, häilude või ribana

pikema aja jooksul. Turberaiete liigid on aegjärkne raie (AR), häilraie (HL) ja veerraie

(VE).

Valikraiet (VR) tehakse erandjuhtudel, kui seda toetavad looduslikud tingimused ja uusi puid

on võimalik raiejärgselt välja kasvatada. Puid raiutakse üksikute puude ja väikeste häiludena.

Hooldusraiet kasutatakse elujõulise metsa kasvatamiseks.

Hooldusraie liigid on valgustusraie (VA), harvendusraie (HR) ja sanitaarraie (SR).

• Nooremates metsades tehakse alale kasvama pandud puude hooldamist ja

valgustusraiet, mille käigus tehakse neile puudele kasvuruumi .

• Vanemates metsades tehakse harvendusraiet, mille käigus tõstetakse metsa väärtust

tiheduse reguleerimise teel. Harvendusraiega raiutakse enamuspuuliigi kasvu segavad

puud.

• Metsa halvenenud tervisliku seisundi parandamiseks tehakse sanitaarraiet.

From: Elor Ilmet Sent: 08 November 2023 12:58:05 To: Mulgi Vallavalitsus; [email protected] Cc: Susanna Kuusik; Malle Viiburg Subject: Õisu ümbruse metsatööde plaan

Tere! Lähtudes Mulgi valla üldplaneeringu eelnõust, saadame kooskõlastamiseks Õisu ümbruse riigimetsa majandamise plaani 2024-2033. Plaani koostamisel on arvestatud kohaliku kogukonna ja Mulgi valla esindaja eepanekuid. Kaasamiskoosolek toimus 29.augusl k.a. Metsatööde plaan on lisatud kirjale ning leitav lingilt hps://media.rmk.ee/files/Oisu_riigimetsa_metsatoode_plaan_2024_2033.pdf Lisan ka saabunud eepanekute ja vastuste tabeli hps://media.rmk.ee/files/Oisu_eepanekud_kokku.pdf Õisu ümbruse väärtuslikule metsamaaskule ei ole plaani kehvuse ajal planeeritud uuendusraiet. Palume tutvuda ja jääme ootama Teie tagasisidet. Lugupidamisega Elor Ilmet RMK Viljandimaa metsaülem 5053401 [email protected]